Mɛɛ Jwɛŋmɔ Esa akɛ Wɔná yɛ Gbɔmɛi Ahe yɛ Be Mli ni Yehowa Gbi lɛ Bɛŋkɛɔ lɛ?
“Jeee tsɛɛ Yehowa haa eshiwoo lɛ sɛɛ tsɛɔ, . . . shi moŋ etsui shi etoɔ ehaa nyɛ, ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ akpataa mɔ ko mɔ ko hiɛ shi moŋ eesumɔ koni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.”—2 PETRO 3:9, NW.
1, 2. (a) Mɛni ji Yehowa jwɛŋmɔ yɛ gbɔmɛi ahe ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe?
YEHOWA tsuji yɛ nitsumɔ ákɛ ‘amɛfee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi.’ (Mateo 28:19) Yɛ be mli ni wɔtsuɔ nitsumɔ nɛɛ ni wɔmɛɔ “Yehowa gbi wulu lɛ,” ehe miihia ni wɔjwɛŋ gbɔmɛi ahe tamɔ bɔ ni ejwɛŋɔ amɛhe lɛ. (Zefania 1:14) Ni te efeɔ enɛ ehaa tɛŋŋ? Bɔfo Petro kɛɛ akɛ: “Jeee tsɛɛ Yehowa haa eshiwoo lɛ sɛɛ tsɛɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi buɔ akɛ esɛɛ etsɛ lɛ, shi moŋ etsui shi etoɔ ehaa wɔ, ejaakɛ esumɔɔɔ akɛ akpataa mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi moŋ eesumɔ koni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.” (2 Petro 3:9, NW) Nyɔŋmɔ buɔ adesai akɛ aŋkroaŋkroi ni baanyɛ aná tsuitsakemɔ. ‘Esuɔmɔnaa nii ji akɛ ahere gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ yiwala, koni amɛná anɔkwale lɛ he nilee ni ja.’ (1 Timoteo 2:4) Ejaakɛ Yehowa mii shɛɔ ehe kɛ́ ‘efɔŋfeelɔ kpale kɛjɛ egbɛ lɛ nɔ, ni eyi ná wala lɛ’!—Ezekiel 33:11.
2 Ani wɔ diɛŋtsɛ hu wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni Yehowa hiɛ yɛ gbɔmɛi ahe lɛ eko? Taakɛ eji lɛ, ani wɔbuɔ aŋkroaŋkroi ni jɛ wekui kɛ maji srɔtoi amli lɛ akɛ mɛi ni baanyɛ afee “elɛɛhe lɛ tooi”? (Lala 100:3; Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnii enyɔ ni tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔná Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ lɛ he wɔkwɛa. Yɛ saji enyɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, hiɛkpatamɔ ebɛŋkɛ, ni atsɔ hiɛ aha Yehowa tsuji ele anɔkwa sane nɛɛ momo. Nɛkɛ nɔkwɛmɔnii nɛɛ ahe hiaa waa yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi wulu lɛ.
Abraham Ná Yehowa Jwɛŋmɔ
3. Mɛni ji Yehowa jwɛŋmɔ yɛ Sodom kɛ Gomora maŋbii lɛ ahe?
3 Klɛŋklɛŋ nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɔɔ blematsɛ anɔkwafo Abraham kɛ Sodom kɛ Gomora yiwalɛ maŋtiasei lɛ ahe. Beni Yehowa nu “Sodom kɛ Gomora bolɔmɔ lɛ,” ekpataaa nakai maŋtiasei lɛ kɛ amɛmli bii lɛ ahiɛ amrɔ nɔŋŋ. Klɛŋklɛŋ lɛ, etao sane lɛ mli ekwɛ dã. (1 Mose 18:20, 21) Atsu ŋwɛibɔfoi enyɔ kɛtee Sodom, ni amɛyahi Lot ni ji nuu jalɔ lɛ shia. Gbi gbɛkɛ ni ŋwɛibɔfoi lɛ yashɛ jɛmɛ lɛ, “maŋ lɛŋ hii . . . oblahii kɛ hiimeji fɛɛ, maŋ muu lɛ fɛɛ jɛ he fɛɛ he babɔle shia lɛ kɛkpe,” amɛmiitao ni amɛkɛ ŋwɛibɔfoi lɛ aná bɔlɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, bɔ ni maŋtiase lɛ mli bii lɛ ashihilɛ ekpɔtɔ eha lɛ yeɔ odase akɛ amɛsa hiɛkpatamɔ. Ni kɛlɛ, ŋwɛibɔfoi lɛ kɛɛ Lot akɛ: “Ani oyɛ mɔ ko yɛ sɛɛ yɛ biɛ tamɔ shaanuu ko kɛ bihii kɛ biyei kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ji omɔ yɛ maŋ lɛŋ lo? Okɛ amɛ aje biɛ.” Yehowa ŋmɛ gbɛ koni ahere maŋbii lɛ ateŋ mɛi komɛi ayiwala, shi, yɛ naagbee lɛ, Lot kɛ ebiyei enyɔ lɛ pɛ je hiɛkpatamɔ lɛ mli.—1 Mose 19:4, 5, 12, 16, 23-26.
4, 5. Mɛni hewɔ Abraham kpa fai kɛha Sodom maŋ lɛ mli bii lɛ, ni mɛni hewɔ bɔ ni ejwɛŋ gbɔmɛi lɛ ahe lɛ kɛ Yehowa nɔ̃ lɛ kpaa gbee lɛ?
4 Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔfoa wɔsɛɛ kɛyaa be mli ni Yehowa jie eyiŋtoo kpo akɛ ebaasara Sodom kɛ Gomora maŋtiasei lɛ nɔ. Nakai bei amli ni Abraham kpa fai akɛ: “Ekolɛ benɛ jalɔi nyɔŋmai enumɔ yɛ maŋ lɛŋ: aso no hu oookpãtã amɛhiɛ, ni oŋɔfaŋ maŋ lɛ yɛ jalɔi nyɔŋmai enumɔ lɛ ni yɔɔ mli lɛ hewɔ? Enɛ akagbaleo akɛ oooye nɛkɛ sane, ní ogbe jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ shikome, ní jalɔ atsɔ tamɔ gbɔmɔ fɔŋ! Enɛ akagbaleo! Ani shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ ekojoŋ jalɛ kojomɔ?” Abraham kɛ wiemɔ, “enɛ akagbaleo” tsu nii shii enyɔ. Yɛ niiashikpamɔ ni Abraham ená lɛ mli lɛ, ele akɛ Yehowa kpataŋ jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ hiɛ shikome. Beni Yehowa kɛɛ akɛ ekpataŋ Sodom hiɛ kɛji akɛ “jalɔi nyɔŋmai enumɔ yɛ maŋ lɛŋ” lɛ, Abraham tee nɔ fiofio etse yibɔ lɛ nɔ aahu kɛyashi ebashɛ hii nyɔŋma pɛ.—1 Mose 18:22-33.
5 Ani Yehowa baabo Abraham faikpamɔi lɛ atoi kɛ́ ekɛ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ kpãaa gbee? Eyɛ faŋŋ akɛ eboŋ toi. Ákɛ “Nyɔŋmɔ shieŋtsɛ” lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Abraham le ni ehiɛ susumɔ ni tamɔ E-susumɔ lɛ eko. (Yakobo 2:23) Beni Yehowa gbala ejwɛŋmɔ kɛtee Sodom kɛ Gomora nɔ lɛ, no mli lɛ eesumɔ ni etsu Abraham faikpamɔi lɛ ahe nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ‘sumɔɔɔ akɛ akpataa mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi moŋ eesumɔ koni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.’
Bɔ ni Yona Jwɛŋmɔ Ji yɛ Gbɔmɛi Ahe—Eyɛ Srɔto Kwraa
6. Te Ninive bii lɛ fee amɛnii yɛ Yona sanejajemɔ lɛ he amɛha tɛŋŋ?
6 Agbɛnɛ susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ lɛ he okwɛ—Yona nɔ̃ lɛ. Yɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ mli lɛ, maŋ ni ahala akɛ abaakpata hiɛ ji Ninive. Akɛɛ gbalɔ Yona koni ejaje akɛ maŋ lɛ nɔ fɔŋ feemɔ lɛ ‘ebashɛ Yehowa hiɛ.’ (Yona 1:2) Kɛ akɛ ehewɔ maji lɛ fata he lɛ, Ninive ji maŋ kpeteŋkpele diɛŋtsɛ, ni “efeɔ gbii etɛ nyiɛmɔ.” Beni yɛ naagbee lɛ Yona fee toiboo ni etee Ninive lɛ, etee nɔ eshiɛ akɛ: “Biɛ gbii nyɔŋmai ejwɛ sɛɛ lɛ abaabutu Ninive!” Kɛkɛ ni “Ninivebii lɛ hé Nyɔŋmɔ nɔ amɛye, ni amɛshiɛ ní ahi ŋmãa, ni amɛbumɔ kpekpei.” Ninive maŋtsɛ lɛ po tsake etsui.—Yona 3:1-6.
7. Te Yehowa susu Ninivebii lɛ atsuitsakemɔ su lɛ he eha tɛŋŋ?
7 Enɛ yɛ srɔto kwraa yɛ bɔ ni ahere nɔ yɛ Sodom lɛ he! Te Yehowa susu Ninivebii ni amɛtsake amɛtsui lɛ ahe eha tɛŋŋ? Yona 3:10 kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ shwa ehe yɛ efɔŋ ní ekɛɛ ebaafee amɛ lɛ hewɔ, ni efeee.” Yehowa “shwa ehe” kɛ shishinumɔ akɛ etsake bɔ ni ekɛ Ninivebii lɛ yeɔ haa lɛ, ejaakɛ amɛtsake amɛjeŋba. Tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ tsakeee, shi Yehowa tsake eyiŋkpɛɛ beni ena akɛ Ninivebii lɛ etsake amɛtsui lɛ.—Maleaki 3:6.
8. Mɛni hewɔ Yona mli fu lɛ?
8 Beni Yona yɔse akɛ akpataŋ Ninive hiɛ lɛ, ani ekwɛ nii yɛ Yehowa susumɔ naa? Dabi, ejaakɛ akɛɛ wɔ akɛ: “Shi enɛ eŋɔɔɔ Yona naa kwraa, ni emli wo la.” Mɛni hu Yona fee? Nɔ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ kɛɔ akɛ: “Ekpa Yehowa fai ni ekɛɛ: Ao, Yehowa! ani jeee nɔ ni mikɛɛ, beni miyɔɔ mishikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɛ? Enɛ hewɔ nɔŋŋ mije mra mijo foi kɛmiiya Tarshish; ejaakɛ mile akɛ bo lɛ, Nyɔŋmɔ durolɔ kɛ musuŋtsɔlɔ jio, ni omli fũuu mra, ni omɔbɔnalɛ fá, ni oshwaa ohe yɛ efɔŋ hewɔ!” (Yona 4:1, 2) Yona le Yehowa sui kpakpai lɛ. Shi gbalɔ Yona mli fu yɛ nakai be lɛ mli, ni ekɛ Nyɔŋmɔ kpãaa gbee yɛ bɔ ni esusuɔ Ninive maŋbii ni amɛtsake amɛtsui lɛ he lɛ.
9, 10. (a) Mɛɛ nikasemɔ Yehowa kɛha Yona? (b) Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔsusu akɛ yɛ naagbee lɛ Yona kpɛlɛ bɔ ni Yehowa susuɔ Ninivebii lɛ ahe ehaa lɛ nɔ lɛ?
9 Yona shi Ninive, ni eyafee asese ko, ni eta shishi “kɛyashi beyinɔ ní eeena nɔ ni aaafee maŋ lɛ.” Yehowa ha adedeŋkruma ko kwɛ̃ koni eha Yona aná hɔ̃ɔŋ. Shi kɛlɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, tso lɛ gbo. Beni Yona mli fu yɛ enɛ he lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Kolɛ omli ní ewo la yɛ adedeŋkruma nɛɛ hewɔ nɛɛ eja, bɛ? . . . Ni mi lɛ, Ninive maŋ kpeteŋkpele nɛɛ, ní gbɔmɛi fe akpei oha-kɛ-nyɔŋmai-enyɔ ni leee amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku, kɛ kooloi babaoo hu yɔɔ mli lɛ, sane akadɔ mi, bɛ?” (Yona 4:5-11) Kwɛ nikasemɔ ni eji kɛha Yona yɛ bɔ ni Yehowa susuɔ gbɔmɛi ahe ehaa lɛ he!
10 Aŋmaaa bɔ ni Yona fee enii yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni tsɔɔ bɔ ni Ninivebii lɛ asane dɔɔ lɛ ehaa lɛ he lɛ afɔ̃ɔɔ shi. Ni kɛlɛ, eka shi faŋŋ akɛ gbalɔ lɛ tsake esusumɔ yɛ Ninivebii ni amɛtsake amɛtsui lɛ ahe. Wɔmu sane lɛ naa nakai kɛjɛ anɔkwale ni eji akɛ, Yehowa kɛ lɛ tsu nii koni eŋma sane ni jɛ mumɔŋ nɛɛ efɔ̃ shi lɛ mli.
Mɛɛ Subaŋ Ohiɛ?
11. Te eeenyɛ eba lɛ akɛ Abraham baasusu gbɔmɛi ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ ahe eha tɛŋŋ?
11 Hiɛkpatamɔ ko kã wɔhiɛ ŋmɛnɛ—no ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ nɔ̃ lɛ yɛ Yehowa gbi wulu lɛ mli. (Luka 17:26-30; Galatabii 1:4; 2 Petro 3:10) Kɛji akɛ Abraham yɛ wala mli lɛ, te ebaabu gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋ ni etsɛŋ ni abaakpata hiɛ nɛɛ mli lɛ eha tɛŋŋ? Eyɛ faŋŋ akɛ ebaasusu mɛi ni nuko “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ ahe waa. (Mateo 24:14) Abraham kpa Nyɔŋmɔ fai shii abɔ yɛ mɛi ni ekolɛ amɛji jalɔi yɛ Sodom lɛ ahewɔ. Ani wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔsusuɔ gbɔmɛi ni baakpoo jeŋ ni yɔɔ Satan hewalɛ shishi nɛɛ gbɛ̀i lɛ ahe, kɛji akɛ aha amɛná hegbɛ koni amɛtsake amɛtsui ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ?—1 Yohane 5:19; Kpojiemɔ 18:2-4.
12. Mɛni hewɔ ewaaa akɛ wɔɔná su ni tamɔ Yona nɔ lɛ yɛ gbɔmɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli lɛ ahe lɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ enɛ he?
12 Eja gbɛ akɛ aaashwe efɔŋfeemɔ naagbee. (Habakuk 1:2, 3) Ni kɛlɛ, ewaaa akɛ aaaná su ni tamɔ Yona nɔ̃ lɛ, ni asusuuu gbɔmɛi ni baanyɛ atsake lɛ ahilɛ-kɛ-hamɔ he. Enɛ baa lɛ nakai diɛŋtsɛ kɛji akɛ wɔyaa nɔ wɔkɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni nɔ ko jeee amɛhe sane ko, naakulɔi, loo mɛi ni sumɔɔ béi lɛ kpeɔ yɛ amɛshiai amli beni wɔjajeɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ. Ekolɛ wɔbaaku wɔhiɛ wɔshwie mɛi ni kpaako Yehowa baabua amɛnaa kɛjɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ anɔ. (Romabii 2:4) Kɛji akɛ yɛ be mli ni wɔkɛ hiɛdɔɔ epɛi wɔmli wɔkwɛ jogbaŋŋ sɛɛ lɛ wɔna akɛ wɔyɛ shishijee su ni Yona hiɛ yɛ Ninivebii lɛ ahe lɛ bibioo ko po lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle kɛha yelikɛbuamɔ koni wɔha wɔjwɛŋmɔ atamɔ Yehowa nɔ lɛ.
13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Yehowa susuɔ gbɔmɛi ahe ŋmɛnɛ lɛ?
13 Yehowa susuɔ mɛi ni sɔmɔko lɛ lolo lɛ ahe, ni eboɔ ewebii ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ afaikpamɔi atoi. (Mateo 10:11) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ amɛsɔlemɔi lɛ ahewɔ lɛ “eeefã amɛhe.” (Luka 18:7, 8) Agbɛnɛ hu, Yehowa baaha eshiwoi kɛ eyiŋtoi lɛ fɛɛ aba mli yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe mli. (Habakuk 2:3) Nɔ ni baafata enɛ he ji efɔŋ fɛɛ ni ebaajie kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, tamɔ bɔ ni ekpata Ninive hiɛ beni emli bii lɛ ku sɛɛ amɛbote yiwalɛ nifeemɔ mli ekoŋŋ lɛ.—Nahum 3:5-7.
14. Mɛni esa akɛ wɔya nɔ wɔfee yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi wulu lɛ?
14 Kɛyashi be mli ni aaajie yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ kɛaaya yɛ Yehowa gbi wulu lɛ mli lɛ, ani wɔkɛ tsuishitoo baamɛ, ni wɔkɛ wɔhe awo esuɔmɔnaa nifeemɔ mli ni dekã bɛ mli kwraa? Wɔleee shiɛmɔ nitsumɔ lɛ falɛ ni eshwɛ ni abaatsu dani Yehowa gbi lɛ aba lɛ he saji fitsofitso, shi wɔle akɛ abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ ni ayɔɔ nɔ lɛ fɛɛ nɔ koni Nyɔŋmɔ tsui anyɔ emli dani naagbee lɛ baaba. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔsusu “nii ni jara wa lɛ” ni kpaako akɛ amɛ baaba mli yɛ be mli ni Yehowa yaa nɔ ekɛ anunyam woɔ shia nɛɛ obɔ lɛ ahe.—Hagai 2:7.
Wɔnifeemɔi Haa Anaa Wɔsusumɔ
15. Mɛni baanyɛ aha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya hiɛ waa?
15 Ekolɛ mɛi nyaaa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he tsɔ yɛ akutso ni wɔyɔɔ mli lɛ mli, ni shihilɛ ni wɔyɔɔ mli lɛ nyɛŋ aha wɔfã kɛyahi he ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe hiaa waa yɛ. Ŋɔɔ lɛ akɛ abaaná mɛi nyɔŋma yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli dani naagbee lɛ aba. Ani wɔnuɔ he akɛ esa akɛ atao nakai mɛi nyɔŋma lɛ? Yesu ‘musuŋ tsɔ lɛ,’ ejaakɛ asafoi lɛ tamɔ mɛi ni “amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ.” (Mateo 9:36) Wɔbaanyɛ wɔle shihilɛ ni je lɛ yɔɔ mli lɛ mli babaoo kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ jogbaŋŋ kɛ saji ni yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ Awake! lɛ amli lɛ kanemɔ nɔ. No sɛɛ lɛ, enɛ baanyɛ aha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha hiamɔ ni ehia akɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ aya hiɛ waa. Agbɛnɛ hu, hiɛsɔɔ ni wɔkɛaatsu saji ni adamɔ Biblia lɛ nɔ aŋmala ni atsɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ akɛhaa lɛ baanyɛ aha wɔtsɔ mɛi ayiŋ babaoo yɛ shikpɔŋkuku ni afɔɔ mli nitsumɔ lɛ mli.—Mateo 24:45-47; 2 Timoteo 3:14-17.
16. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha bɔ ni wɔsɔɔmɔ lɛ mɔɔ shi haa lɛ aya hiɛ babaoo?
16 Bɔ ni wɔsusuɔ mɛi ni baakpɛlɛ Biblia mli shɛɛ sane ni haa wala lɛ nɔ lolo lɛ he wɔhaa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔsusu bei kɛ gbɛ̀i srɔtoi ni wɔkɛaatsu nii kɛya shiatsɛmɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ aŋɔɔ yɛ wɔsɔɔmɔ lɛ mli lɛ ahe. Ani wɔnaa akɛ mɛi pii bɛ shia yɛ be mli ni wɔyaa amɛŋɔɔ lɛ? Kɛji nakai ni lɛ, ekolɛ wɔbaanyɛ wɔha bɔ ni wɔsɔɔmɔ lɛ mɔɔ shi haa lɛ aya hiɛ kɛtsɔ bei kɛ hei ni wɔtsuɔ wɔ odaseyeli nitsumɔ lɛ yɛ lɛ ni wɔɔtsake mli lɛ nɔ. Wolɛi yaa wuo yɛ be ni amɛbaanyɛ amɛsha loo lɛ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ko ni tamɔ nakai yɛ wɔmumɔŋ wuoyaa nitsumɔ lɛ mli? (Marko 1:16-18) Mɛni hewɔ okaaa gbɛkɛnaashi odaseyeli kɛ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli okwɛɛɛ yɛ he ni mla ŋmɛɔ nakai feemɔ gbɛ yɛ lɛ? Mɛi komɛi ena akɛ hei ni tsɔnei mamɔɔ, tsɔnei wuji amaamɔhei, hei ni ahɔ̃ɔ pɛtrol yɛ, kɛ shwapoi amli ji ‘wuoyaahei’ ni woɔ yibii babaoo. Su ni tamɔ Abraham nɔ̃ lɛ ni wɔyɔɔ yɛ gbɔmɛi ahe lɛ hu jeɔ kpo faŋŋ kɛ wɔŋɔ hegbɛ ni wɔkɛye odase trukaa lɛ.
17. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ wɔɔtsɔ wɔwo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni sɔmɔɔ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ lɛ hewalɛ?
17 Mɛi pii nuko Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he lolo. Kɛfata wɔshiɛmɔ lɛ he lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔsusu nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ahe yɛ be mli ni wɔshiko shia po? Ojogbaŋŋ, ani wɔle maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi loo be-fɛɛ sɔɔlɔi ni miisɔmɔ yɛ maŋsɛɛ? Kɛji nakai ni lɛ, wɔbaanyɛ wɔŋmala amɛ woji ni tsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha amɛnitsumɔ lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baatsɔ afee gbɔmɛi fɛɛ ni wɔsusuɔ amɛhe yɛ? Wɔwoji ni woɔ mɔ hewalɛ ni jieɔ amɛyi lɛ baanyɛ awaje maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ ni amɛtsa amɛsɔɔmɔ lɛ nɔ, koni amɛye amɛbua gbɔmɛi babaoo lolo ni amɛbaná anɔkwale lɛ he nilee. (Kojolɔi 11:40) Wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi kɛ mɛi ni anɔkwale lɛ he kumai yeɔ amɛ lɛ hu yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ. (Efesobii 6:18-20) Gbɛ kroko hu ni oootsɔ nɔ otsɔɔ akɛ osusuɔ amɛhe lɛ ji kɛtsɔ onia ni oootsu ni okɛfi Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ nɔ.—2 Korintobii 8:13, 14; 9:6, 7.
Ani Obaanyɛ Ofã Kɛyahi He Ko?
18. Mɛni Kristofoi komɛi efee koni amɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ yɛ maŋ ni amɛyɔɔ mli lɛ mli?
18 Ájɔɔ mɛi ni amɛ́fã kɛyahi hei ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ babaoo yɛ amɛ he-kɛ-afɔleshaa mɔdɛŋbɔi lɛ ahewɔ. Shi kɛlɛ, yɛ be mli ni Yehowa Odasefoi komɛi hiɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ lɛ, amɛ́kase maŋ kroko nɔ wiemɔ bɔni afee ni amɛye amɛbua gbɔi yɛ mumɔŋ. Nyɔmɔwoo diɛŋtsɛ ejɛ nɛkɛ mɔdɛŋbɔi nɛɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Odasefoi kpawo ni miiye kɛmiibua Chinabii yɛ maŋtiase ko mli yɛ Texas, U.S.A. lɛ here aŋkroaŋkroi 114 kɛba Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yeli shishi yɛ afi 2001 mli. Mɛi ni yeɔ buaa kui ni tamɔ nɛkɛ lɛ ena akɛ amɛŋmɔji lɛ eshɛ he ni esa akɛ akpa.—Mateo 9:37, 38.
19. Mɛni ji nɔ ni nilee yɔɔ mli ni esa akɛ ofee beni osusuɔ fã ni ooofã kɛyahi maŋsɛɛ shikpɔŋ ko nɔ koni okɛlɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ lɛ he lɛ?
19 Ekolɛ bo kɛ oweku lɛ nuɔ he akɛ nyɛbaanyɛ nyɛfã kɛyahi he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, nilee yɛ mli akɛ ‘ooota shi ni osusu he okwɛ dã.’ (Luka 14:28) Enɛ ji anɔkwale, titri lɛ beni mɔ ko susuɔ maŋsɛɛ ni eeefã kɛyahi lɛ he lɛ. Mɔ fɛɛ mɔ ni susuɔ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ he lɛ baanyɛ abi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Ani manyɛ makwɛ miweku lɛ? Ani manyɛ maná gbɛfaa he gbɛŋmɛɛ wolo ni sa? Ani minuɔ nakai maŋ lɛ nɔ wiemɔ lɛ momo, aloo miisumɔ ni makase enɛ? Ani misusu jɛmɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ kɛ kusum nifeemɔi ahe? Ani matsɔ ‘hewalɛwoo nɔ̃’ diɛŋtsɛ shi jeee jatsu kɛha nanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli lɛ? (Kolosebii 4:10, 11) Bɔni afee ni ona bɔ ni hiamɔ ni yɔɔ maŋ ni osusuɔ akɛ obaafã kɛya jɛmɛ lɛ dalɛ ji ha lɛ, be fɛɛ be lɛ ehi akɛ oŋma wolo kɛyaha Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni kwɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ nɛkɛ he nɛɛ nɔ lɛ.a
20. Mɛɛ gbɛ nɔ oblanyo Kristofonyo ko kɛ ehe ha ni etsu nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha nanemɛi heyelilɔi kɛ mɛi krokomɛi yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ ko nɔ?
20 Kristofonyo ko ni kɛ ehe ewo Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ mli yɛ Japan lɛ nu akɛ aatao nitsulɔi ni he esa waa koni amɛma jamɔhe ko yɛ Paraguay. Akɛni eji oshijafonyo kɛ oblanyo ni yɔɔ hewalɛ hewɔ lɛ, efã kɛtee nakai maŋ lɛ mli, ni ekɛ nyɔji kpaanyɔ tsu nii yɛ jɛmɛ akɛ mɔ pɛ ni kɛ ebe fɛɛ tsu nakai tsumaa lɛ he nii. Ekase Spain wiemɔ ni efee shia Biblia mli nikasemɔi komɛi beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ. Enyɛ ena bɔ ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe ehia yɛ maŋ lɛ mli lɛ. Eyɛ mli akɛ eku esɛɛ kɛtee Japan moŋ, shi etsɛɛɛ ni eku esɛɛ kɛtee Paraguay, ni eye ebua koni abua gbɔmɛi anaa kɛba nakai Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔŋŋ mli.
21. Mɛni esa akɛ efee nɔ ni he hiaa wɔ titri kɛ bɔ ni wɔsusuɔ mɛi ahe wɔhaa yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi wulu lɛ?
21 Nyɔŋmɔ baakwɛ koni atsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he nii kɛmɔ shi kwraa, yɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ gbeekpamɔ naa. Eewo naagbee mumɔŋ nikpamɔ lɛ foi. (Yesaia 60:22) Belɛ yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ nɛɛ, nyɛhaa wɔkɛ ekãa anáa ŋmaakpamɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ni wɔsusu gbɔmɛi lɛ ahe tamɔ bɔ pɛ ni wɔsuɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ susuɔ amɛhe lɛ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ejeee nɔ ni yeɔ ebuaa be fɛɛ be akɛ bo diɛŋtsɛ ooofã kɛyahi maŋ ni agu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ loo atsĩ naa yɛ jɛmɛ lɛ mli. Nakai feemɔ baanyɛ ekɛ naagba po abaha Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni kɛ nilee tsuɔ nii yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ.
Ani Okaiɔ?
• Te esa akɛ wɔsusu gbɔmɛi ahe wɔha tɛŋŋ yɛ be mli ni wɔmɛɔ Yehowa gbi lɛ?
• Mɛni ji Abraham jwɛŋmɔ yɛ jalɔi ni ekolɛ amɛyɔɔ Sodom lɛ ahe?
• Te Yona susu Ninivebii ni amɛtsake amɛtsui lɛ ahe eha tɛŋŋ?
• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔsusuɔ gbɔmɛi ni nuko sanekpakpa lɛ ahe lolo tamɔ bɔ ni Yehowa susuɔ amɛhe lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Abraham susu gbɔmɛi ahe tamɔ bɔ ni Yehowa feɔ lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Yona baná bɔ ni Yehowa jwɛŋmɔ ji yɛ Ninivebii ni amɛtsake amɛtsui lɛ ahe lɛ nɔŋŋ eko
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]
Bɔ ni wɔsusuɔ gbɔmɛi ahe wɔhaa lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔsusu bei kɛ gbɛ̀i srɔtoi ni wɔkɛaashiɛ sanekpakpa lɛ ahe