Ani Okɛ Nɔ Ni Oyɔɔ Lɛ Miitsu Nii?
1 Yesu Kristo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ anɔkwa jamɔ saji ahe ha ekaselɔi lɛ. Luka bɔ amaniɛ yɛ sane ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi enyɔ gba lɛ he akɛ, Yesu “tsɔɔ amɛ nibii ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli yɛ ehewɔ lɛ ashishi.” (Luka 24:27, 32, 45) Yɛ anɔkwale mli lɛ nɛkɛ wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ nɛɛ ha kaselɔi lɛ na miishɛɛ ni ewo amɛ hewalɛ babaoo. Shi yɛ be ni sa mli lɛ, eba akɛ esa akɛ Yesu ashi amɛ. Te amɛaafee tɛŋŋ amɛnu Nyɔŋmɔ wiemɔ ni aŋma lɛ shishi ni ebɛ amɛmasɛi lɛ? Ani amɛbaale gbɛ ni amɛbaatsɔ nɔ ni amɛkɛtsu nii yɛ amɛshihilɛi amli?
2 Yesu shiii ekaselɔi lɛ efolo ni amɛbɛ mɔ ko, ni aŋmɛɛ amɛhe ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ sanenaamuu ni yeee emuu lɛ atsu nii. Etsɛɛɛ ni amɛbayoo akɛ yɛ be mli ni Yesu kɛ amɛ yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, ekɛ saji babaoo eha amɛ ni amɛbaanyɛ amɛkɛtsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ ni no akudɔ amɛ yɛ saji sɔrɔtoi babaoo he. Amɛnyɛ amɛyoo nɔ ni esa akɛ amɛfee ejaakɛ “amɛkai ewiemɔi lɛ.” (Luka 24:8; Yohane 14:26) Yɛ be ni sa mli lɛ, aŋmala Yesu wiemɔi lɛ babaoo yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli kɛha wɔsɛɛnamɔ.
3 Yɛ be mli ni Kristofoi asafo lɛ bɔi nitsumɔ lɛ, mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ ye bua nyɛmimɛi lɛ ni amɛkai nɔ ni Yesu etsɔ hiɛ etsɔɔ amɛ lɛ. Petro ŋma yɛ ewolo ni ji enyɔ lɛ mli akɛ: “Mikɛ kaimɔ tsiɛɔ nyɛjwɛŋmɔ krɔŋŋ lɛ hiɛ, ni nyɛkai gbalɔi krɔŋkrɔŋi lɛ awiemɔi ni amɛwie sa lɛ, kɛ Nuŋtsɔ kɛ yiwalaherelɔ lɛ kita ni bɔfoi ni atsu nyɛŋɔɔ lɛ kɛba nyɛ lɛ.” (2 Petro 3: 1, 2) No hewɔ lɛ, ebaa yɛ shihilɛi pii amli akɛ kɛji akɛ aasusu saji ni he hiaa lɛ ahe lɛ, nɔ ni afeɔ kɛkɛ ji ni akɛ nɔ ni akɛha momo lɛ atsu nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 15:12-21.
4 Wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ loo famɔ ni tamɔ nɛkɛ efeee nɔ ni sɛɛnamɔ bɛ he, efeee nɔ ni be eho. Yehowa tsɔ afii lɛ amli ekɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ he shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ ha ewebii lɛ fiofio. (Abɛi 4:18) Gbɛjianɔtoo lɛ tsii tsakemɔi yɛ shishinumɔi ahe lɛ he nii ni atsɔɔ mli ni aŋmala ashwie shi. Shi klɛŋklɛŋ Shishitoo mlai lɛ fɛɛ hi shi nakai nɔŋŋ yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli. No hewɔ ni, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ. Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ji nɔ ko ni anyɛɔ atsuɔ he nii ŋmɛnɛ taakɛ eji yɛ be mli ni akɛha aaafee afi 2,000 ni eho nɛ lɛ. Ehe ehiaaa ni akɛ anɔkwalei heei komɛi aba yɛ be mli ni akɛ nɔ ni he hiaa wɔ lɛ eha wɔ momo lɛ.
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Mumɔŋ Hiamɔ Nii Lɛ Kɛhamɔ
5 Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi asafo lɛ etee hiɛ fiofio kɛjɛ 1870 afii lɛ amli kɛyashɛ Yehowa Wiemɔ lɛ he shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ he. Sanebimɔi wuji sɔrɔtoi ete shi yɛ afii lɛ amli ni ebi ni ana amɛhetoo ni mli ka shi faŋŋ. “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ kɛ “niyenii yɛ be ni sa mli” ni tamɔ nɛkɛ eha. (Mateo 24:45) Apɛi sanebimɔi amli ekomekome jogbaŋŋ yɛ Biblia anɔkwale lɛ naa, ni akɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛɛ eha Yehowa webii lɛ. Akɛ nɛkɛ saji nɛɛ eha wɔ kɛtsɔ Teokrase gbɛjianɔtoo lɛ woji sɔrɔtoi amli, titri lɛ Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ.
6 Kɛji akɛ mɔ ko ku sɛɛ ekwɛ nɔ ni aŋmala yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ mli ekoŋŋ lɛ, ejeɔ kpo faŋŋ akɛ Asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ eha yɛ Biblia mli sane fɛɛ sane ni baa jwɛŋmɔ mli lɛ he. Apɛi Biblia mli tsɔɔmɔi amli fitsofitso. Atsɔɔ shishitoo mlai ni kudɔɔ Kristofoi ajeŋba lɛ mli faŋŋ. Ni akɛ taomɔ nii kɛha shiɛmɔ nitsumɔ kpeteŋkpele lɛ naagbee hu efɔ shi jogbaŋŋ. Nɔ ni ejɛ mli eha ji akɛ, abua Biblia mli saji ni tamɔ jwetri babaoo naa kɛha wɔ fɛɛ wɔsɛɛnamɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ. Buu-Mɔɔ loo Watchtower kɛ Awake! wolokpoi lɛ ji wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ loo gbɛtsɔɔmɔ fiase. Kɛji akɛ wɔyɛ Buu-Mɔɔ loo Watchtower kɛ Awake! lɛ wolokpoi lɛ kɛjɛ afi 1960 kɛbashi afi 19881 lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ wɔyɛ ensaiklopedia ni hiɛ wolokpoi 58 ni Ŋmalɛ mli nilee ni he hiaa kɛ agbɛnɛ saji sɔrɔtoi ni anyɛŋ akane ni kɔɔ shihilɛ mli nibii sɔrɔtoi ahe eyi mli obɔ tɔ. Emli sane ko ni ji “Sanebimɔi ni jɛ Kanelɔi Adɛŋ” lɛ epɛi sanebimɔi ohai abɔ mli. Wɔnyɛŋ wɔtsi sane ko ni atsɔko mli yɛ gbɛ ko nɔ lɛ ta yɛ woji lɛ ekome mli. No hewɔ lɛ, kɛ gbɛtsɔɔmɔ he miihia wɔ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nɔ ni he hiaa ni waaa kwraa ji ni wɔkai nɔ ni agbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee nɔ yɛ be ko ni eho lɛ mli lɛ.
7 Yɛ enɛ fɛɛ po mli lɛ, kɛji akɛ wɔmiitao saji pɔtɛɛ komɛi ni he hiaa wɔ bianɛ lɛ, eeenyɛ efee jatsu diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni wa kɛji akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔkaimɔ nɔ. Yɛ miishɛɛ mli lɛ, asafo lɛ kɛ Watch Tower Publications Index 1930-1985 lɛ eha wɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔkɛ enɛ atsu nii ni wɔkɛtao saji pɔtɛɛ lɛ yɛ minitii fioo ko pɛ mli. Index lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa woji fe 200 ni aŋmala fe afii 56 ni eho nɛ lɛ amli. Ani okase gbɛ ni oootsɔ nɔ ni okɛ Index lɛ atsu nii ni okɛtao saji ni he hiaa bo lɛ? Ani okɛ nɔ ni oyɔɔ lɛ miitsu nii! Agbɛnɛ, lndex sɔrɔtoi nɛɛ ekomɛi baa yɛ be kɛ bei amli yɛ wiemɔi sɔrɔtoi amli, ni woji lɛ ekomɛi po yɛ Index loo wiemɔi otii ni akɛtsu nii yɛ wolo lɛ nɔŋŋ mli ni ato naa yɛ wolo lɛ nɔŋŋ sɛɛ.
Feemɔ Wiemɔ Lɛ Nɔyelɔ—Jeee Toibolo Ni Hiɛ Kpaa Sane Nɔ
8 Asafo lɛ loo gbɛjianɔtoo lɛ tsɔɔ ewoji sɔrɔtoi lɛ anɔ eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔyoo Yehowa suɔmɔnaa nii. Esa akɛ wɔfee wiemɔ lɛ nɔyelɔi ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii moŋ fe ni wɔɔfee toibolɔi ni hiɛ kpaa saji anɔ. (Yakobo 1:25) Esaaa akɛ wɔbuɔ nɔ ni agbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ lɛ akɛ wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ loo tsɔsemɔ ko ni esa akɛ akɛfɔ afa ni hiɛ akpa nɔ yɛ be kukuoo mli beni asusu he. Shi moŋ, esa akɛ wɔbo toi kɛ yiŋtoo akɛ wɔbaakai kɛ ehe ehia yɛ wɔsɛɛ be mli. Bɔni afee ni wɔfee nakai lɛ, “esa akɛ wɔmɔ nii ni wɔnu lɛ mli ni awa.”—Hebribii 2:1.
9 Te wɔfeɔ tɛŋŋ ‘wɔmɔɔ nii ni wɔnu lɛ mli waa’ lɛ? March 15, 1989, Buu-Mɔɔ lɛ baafa 14 tsɔɔ mli akɛ: (1) Esa akɛ wɔyoo ni wɔhiɛ asɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ ni wɔtaoɔ enɛ kɛtsɔ ekome ni wɔkɛ lɛ aaafee kɛ kpeei ni wɔɔya daa nɔ. (2) Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ awo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkaseɔ yɛ teemɔŋ lɛ mli kɛ agbɛnɛ woji ni tsulɔ kuu lɛ hu kɛha lɛ mli. (3) Ehe miihia ni wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaseɔ lɛ nɔ koni wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛi amli koni wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi.
10 Woji lɛ yaa nɔ ekɛ wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ loo famɔ baa yɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔdamɔ haomɔi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wekui akwɛmɔ, jeŋba hetsemɔ, kɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ anaa. Te ofeɔ onii yɛ nakai wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ loo gbɛtsɔɔmɔ lɛ he ohaa tɛŋŋ? Ani okɛ hiɛsɔɔ kpɛlɛɔ enɛ nɔ, ni okadiɔ nibii ni kɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ jogbaŋŋ? Aloo osusuɔ enɛ he akɛ eji nɔ ko ni hoɔ eyaa kɛkɛ, nɔ ko ni onyaa he yɛ be kuku mli? Esa akɛ hiɛsɔɔ atsirɛ wɔ koni wɔkase babaoo kɛjɛ mli ni wɔjwɛŋ nɔ kɛ yiŋtoo akɛ wɔbaakai koni yɛ sɛɛ mli lɛ wɔkɛtsu nii kɛmɔ shi.—Yesaia 48:17.
11 Ehe miihia ni wɔfee babaoo fe ni wɔɔkane nɔ ni akɛha lɛ pɛ kɛkɛ. Ekanemɔ baanyɛ afee nɔ ni wɔfeɔ yɛ be kuku mli kɛ hiɛaŋhiɛaŋ nii. Shi moŋ, esa akɛ wɔkase. Kɛ ookase nii lɛ no tsɔɔ akɛ okɛ ojwɛŋmɔ miimɔ sane lɛ nɔ yɛ gbɛjianɔtoo naa koni okase ni okɛtsu nii yɛ wɔsɛɛ be mli akɛ okɛ nɔ ko miima ohiɛ akɛ obaasusu he kɛ yiŋtoo akɛ okɛbaatsu nɔ ko. Enɛ tsɔɔ akɛ bɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ susuɔ sane ko he lɛ tsɔɔ bɔ ni nɔ ni wɔsusuɔ he lɛ baaka wɔjwɛŋmɔ mli aha koni wɔkɛtsu nii yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli. Yɛ be mli ni wɔkaseɔ nii lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔbi wɔhe yɛ be kɛ bei amli akɛ: Enɛ kɔɔ mihe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Te mafee tɛŋŋ ni mikɛ enɛ atsu nii koni no aha maya hiɛ yɛ mumɔŋ? Mɛɛ tsakemɔi ehe hiaa ni mafee? Te mafee tɛŋŋ ni mikɛ enɛ atsu nii ni mikɛye mibua mɛi krokomɛi? Mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ ni matsɔɔ enɛ mli matsɔɔ mɛi krokomɛi?
Wɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ Ni Wɔɔha Eya Hiɛ
12 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ piɛɔ wɔhiamɔ nii kɛ sui ni jeɔ kpo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli, ni etsɔɔ wɔ gbɛi ni baaye abuɔ wɔ babaoo ni wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ amɔ shi. Akɛni aŋmaa enɛ yɛ daa nyɔŋ nɔ hewɔ lɛ, ani obuɔ gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛhaa lɛ akɛ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he loo ekɔɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ he kɛyashiɔ be mli ni ekroko aaaba? Otii titrii ni yɔɔ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ekome ji ni wɔha Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ ashɛ gbɔmɛi lɛ atsuii amli. Nibii ni adesai nyaa he. henumɔi, kɛ sui etee nɔ ehi shi nakai nɔŋŋ yɛ afi abɔ lɛ amli. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ gbɛi sɔrɔtoi babaoo nɔ ni wɔkɛkanya amɛmiishɛɛ. Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ haa wɔleɔ nɔ ni mɛi krokomɛi kɛtsuɔ nii ni no haa amɛyeɔ omanye. Yɛ be mli ni atsɔɔ nibii sɔrɔtoi yɛ be kplaŋŋ mli lɛ, shishijee gbɛ lɛ ka he eji nɔ kometoo lɛ nɔŋŋ. Ŋaa ni awoɔ bianɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni akɛha yɛ tsutsu bei lɛ amli, ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ wɔsɛɛ be mli hu.
13 Nɔ kroko ni ekaaa ni akɛha hu ji Reasoning wolo lɛ. Baafɔ 8 tsɔɔ mli akɛ “esa akɛ nɛkɛ wolo nɛɛ kɛ nitsumɔ aye abuɔ bo koni ona nyɛmɔ ni okɛaasusu saji ahe kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni okɛtsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ yɛ mɛi krokomɛi ayelikɛbuamɔ mli.” Shiɛlɔi pii egba niiashikpamɔi ni ŋɔɔ ni tsɔɔ bɔ ni akɛ wolo nɛɛ tsu nii ni nɔ ni jɛ mli ba lɛ ha amɛna miishɛɛ. Anyɛɔ akɛ emli saji lɛ tsuɔ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni akɛkpeɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he nii. Ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔhala ekomɛi ni wɔsusu he dani wɔkɛ wɔbe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa otsi. Esa akɛ wɔhiɛ eko yɛ wɔdɛŋ loo wɔbaagii amli be fɛɛ be. Awo ŋaa hu akɛ wɔna eko wɔfata woji ni wɔkɛhaa kpeei daa lɛ ahe. Kɛ enɛ yɛ wɔdɛŋ be fɛɛ be ni wɔle emli saji lɛ hu jogbaŋŋ lɛ, belɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ koni wɔtsɔmɔ gbɔmɛi ni “asaa lɛ [amɛ] pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.”—2 Tim. 3:17.
14 Kɛ wɔkɛ nɔ ni Yehowa kɛha wɔ lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni hi nɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, belɛ wɔmiijie hiɛsɔɔ kpo wɔtsɔɔ Yehowa. Akɛ mumɔŋ niyenii babaoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ eha. Ehe miihia ni “wɔjwɛŋ nɛkɛ nibii nɛɛ anɔ; ni wɔkɛ wɔhe awo mli kwraa.” (1 Tim. 4:15, New World Translation) Enɛ baaye abua wɔ ni wɔkai nɔ ni he hiaa wɔ lɛ yɛ be ni sa mli. Kɛ yelikɛbuamɔ he miihia wɔ ni wɔkai lɛ, wɔyɛ woji ni asaa ni baagbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ. Ni wɔɔkpa nibii heei agbɛ be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔda shi kɛ hiɛsɔɔ yɛ nɔ ni wɔyɔɔ lɛ he ni wɔkɛtsu nii kɛmɔ shi. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, wɔjieɔ wɔhe kpo akɛ wɔji gbɔmɛi ni amɛdara yɛ mumɔŋ, gbɔmɛi ni “fɔ ni amɛfɔɔ feemɔ lɛ eha amɛhenumɔ nii lɛ ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.”—Heb. 5:15.