Okɛ Hesaa Atsu Nii Beni Okɛ Mɛi Susuɔ Nii Ahe
1. Mɛɛ Biblia mli sane wɔbaasusu he, ni mɛni hewɔ?
1 Bɔfo Paulo wiemɔ ni eha yɛ kpeehe ko ni yɔɔ Antiokia yɛ Pisidia, ní aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 13:16-41 lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni tsɔɔ bɔ ni akɛ mɛi susuɔ nii ahe. Paulo susu shihilɛ mli ni etoibolɔi lɛ jɛ kɛ bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa lɛ he, ni eha sanekpakpa lɛ ni eshiɛɔ lɛ kɔ́ amɛhe. Yɛ be mli ni wɔpɛiɔ nɛkɛ sane nɛɛ mli lɛ, nyɛhaa wɔsusua gbɛ nɔ ni wɔɔtsɔ wɔfee nakai nɔŋŋ yɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he wɔkwɛa.
2. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ gbɛ ni Paulo tsɔ nɔ eje ewiemɔ lɛ shishi lɛ mli?
2 Wiemɔ Nibii ni Nyɛkɛ Nyɛhe Kpãa Gbee yɛ He lɛ Ahe: Eyɛ mli akɛ Paulo shɛɛ sane lɛ kɔɔ gbɛhe titri ni Yesu yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ mli lɛ he moŋ, shi Paulo etsĩii nakai sane lɛ tã kɛjeee ewiemɔ lɛ shishi. Yɛ no najiaŋ lɛ ewie Yudafoi lɛ ayinɔsane ní ekɛ Yudafoi ni amɛ titri ji etoibolɔi lɛ fɛɛ kpãa gbee yɛ he lɛ he. (Bɔf. 13:16-22) Nakai nɔŋŋ wɔ hu wɔnine baanyɛ ashɛ mɛi pii anɔ kɛji akɛ wɔwie nɔ ni wɔkɛ amɛ baakpã gbee yɛ he lɛ he. Ekolɛ enɛ baabi ni wɔkɛ sanebimɔi atsu nii yɛ ŋaa gbɛ nɔ bɔni afee ni wɔha amɛjie amɛsusumɔi akpo, ni wɔbo amɛ toi jogbaŋŋ koni wɔna nɔ ni he hiaa amɛ diɛŋtsɛ.
3. Mɛni hewɔ ebaawa kɛha Paulo toibolɔi lɛ akɛ amɛaahe amɛye akɛ Yesu ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ?
3 Be mli ni Paulo wieɔ Yudafoi lɛ ayinɔsane he lɛ, ekai etoibolɔi lɛ Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ ebaaha aná Yiwalaherelɔ ko yɛ David wekutɔkpãa lɛ mli lɛ. Shi Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo miikpa asraafonyo kpanaa ko ni baajie amɛ kɛjɛ Romabii lɛ anɔyeli dɛŋdɛŋ lɛ shishi, ní eha Yudafoi lɛ amaŋ lɛ aye maji krokomɛi fɛɛ anɔ lɛ gbɛ. Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ amɛle akɛ Yudafoi ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ Yerusalem lɛ kpoo Yesu, ni amɛkɛ lɛ ha Roma amralofoi lɛ, ni amɛgbe lɛ. Te Paulo aaafee tɛŋŋ ekɔne amɛyiŋ akɛ nɛkɛ Mɔ nɛɛ ji Mesia ni awo shi yɛ ehe lɛ?
4. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ hesaa tsu nii be mli ni ekɛ etoibolɔi ni ji Yudafoi lɛ susuɔ nii ahe lɛ?
4 Tsakemɔ Gbɛ̀i ni Otsɔɔ Nɔ Oshiɛɔ lɛ Mli: Akɛni Paulo le nɔ ni yɔɔ etoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, edamɔ nibii ni amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ anɔ ekɛ amɛ susu nii ahe yɛ Ŋmalɛ lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, etsɔɔ akɛ Yesu jɛ David seshi lɛ mli, ni ákɛ lɛ ji mɔ ni Yohane Baptisilɔ ní mɛi babaoo buɔ lɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ wie ehe lɛ. (Bɔf. 13:23-25) Paulo tsɔɔ akɛ, akɛni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ kpoo Yesu ní amɛbu lɛ gbele fɔ́ hewɔ lɛ, amɛha “gbalɔi lɛ awiemɔi lɛ ba mli.” (Bɔf. 13:26-28) Kɛfata he lɛ, etsɔɔ mli akɛ mɛi kɛ amɛhiŋmɛii na akɛ atee Yesu shi kɛjɛ gbohii lɛ ateŋ, ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee Ŋmalɛi ni amɛle ní Yesu shitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ lɛ eha eba mli lɛ anɔ.—Bɔf. 13:29-37.
5. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo tsake bɔ ni eshiɛɔ lɛ mli beni ekɛ Helabii komɛi ni naa ebakpe shi lɛ wieɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkase Paulo kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli?
5 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, beni Paulo wieɔ tsɔɔ Helabii komɛi ni naa ebakpe shi yɛ Areopago ni yɔɔ Ateene lɛ, ekɛ gbɛ kroko tsu nii. (Bɔf. 17:22-31) Shi ekɛ shɛɛ sane kome too lɛ nɔŋŋ ha amɛ, ni yɛ shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ mli lɛ, yibiiwoo kpakpai jɛ emɔdɛŋbɔɔ lɛ mli kɛba. (Bɔf. 13:42, 43; 17:34) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ baamɔ shi jogbaŋŋ kɛji wɔbɔ mɔdɛŋ wɔwie nibii ní wɔtoibolɔi lɛ kɛ wɔ kpãa gbee yɛ he lɛ ahe, ní wɔtsake gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔshiɛɔ lɛ mli koni ekɔ shihilɛ mli ni amɛjɛ kɛ bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhaa lɛ he.