NIKASEMƆ 9
LALA 51 Wɔjɔɔ Wɔhe Nɔ Wɔhã Nyɔŋmɔ!
Kaashashao Shi, Hã Abaptisi Bo
“Mɛni hewɔ oshashaoɔ shi? Tee shi ni ohã abaptisi bo.”—BƆF. 22:16.
NƆ NI WƆBAAKASE
Obaana bɔ ni Samariabii lɛ, Saul ni jɛ Tarso, Kornelio, kɛ Korintobii lɛ asane lɛ baanyɛ aye abua bo ni oya ohiɛ ni abaptisi bo.
1. Mɛni hewɔ esa akɛ ohã abaptisi bo?
ANI osumɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni ehã bo nibii kpakpa fɛɛ ni oyɔɔ kɛ wala hu lɛ? Ni ani oosumɔ ni ohã ena akɛ osumɔɔ lɛ? Gbɛ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofee nakai ji, ni obaajɔɔ ohe nɔ ohã lɛ ni ohã abaptisi bo. Kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ni ohã abaptisi bo lɛ, obatsɔɔ Yehowa weku lɛ mli nyo, ni Yehowa batsɔɔ o-Tsɛ kɛ o-Naanyo. Kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, Yehowa baatsɔɔ bo gbɛ ni ekwɛ onɔ, ejaakɛ obatsɔ enɔ. (Lala 73:24; Yes. 43:1, 2) Agbɛnɛ hu, kɛ́ ojɔɔ ohe nɔ ni ohã abaptisi bo lɛ, no baahã oná hiɛnɔkamɔ akɛ obaanyɛ ohi shi kɛya naanɔ.—1 Pet. 3:21.
2. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
2 Ani nɔ ko ehã ooshashao shi akɛ obaahã abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, jeee bo pɛ; mɛi pii nuɔ he nakai. Shi mɛi akpekpei abɔ hu etsake amɛjeŋba kɛ bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe amɛhãa, ni no ehã anyɛ abaptisi amɛ. Bianɛ lɛ, amɛkɛ miishɛɛ kɛ ekãa miisɔmɔ Yehowa. Mɛni obaanyɛ okase yɛ mɛi komɛi ni abaptisi amɛ yɛ blema lɛ asane lɛ mli? Hã wɔkwɛ nibii komɛi ni kulɛ eehe etsĩ amɛ gbɛ, kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔ ni amɛfee yɛ he lɛ mli.
SAMARIABII LƐ HÃ ABAPTISI AMƐ
3. Mɛni ehe bahia ni Samariabii lɛ ekomɛi afee dani anyɛ abaptisi amɛ?
3 Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, jamɔ ko mli bii ji mɛi ni atsɛɔ amɛ akɛ Samariabii lɛ. Amɛteŋ mɛi pii hi Shekem niiaŋ kɛ Samaria, ni fɛɛ yɔɔ Yudea kooyi lɛ. Ehe bahia ni Samariabii lɛ aye gbɛtsiinii komɛi anɔ dani anyɛ abaptisi amɛ. No mli lɛ, Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ, ni ji 1 Mose kɛyashi 5 Mose lɛ, kɛ eeenyɛ efee akɛ, Yoshua wolo lɛ ji woji pɛ ni Samariabii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛhe amɛye akɛ woji krokomɛi ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ fɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni amɛkase hu. Akɛni Nyɔŋmɔ ewo shi yɛ 5 Mose 18:18, 19 lɛ akɛ Mesia lɛ baaba hewɔ lɛ, no mli lɛ amɛmiikpa lɛ gbɛ. (Yoh. 4:25) Shi ehe bahia ni amɛhe amɛye akɛ Yesu ji Mesia ni awo ehe shi lɛ, ni amɛteŋ ‘mɛi babaoo’ fee nakai. (Yoh. 4:39) Agbɛnɛ hu, Samariabii lɛ kɛ Yudafoi lɛ yeee, enɛ hewɔ lɛ ehe bahia ni amɛteŋ mɛi babaoo atsake nakai su lɛ ni amɛhiɛ lɛ.—Luka 9:52-54.
4. Yɛ nɔ ni awie yɛ Bɔfoi 8:5, 6, 14 lɛ naa lɛ, te Samariabii lɛ fee amɛnii amɛhã tɛŋŋ be ni Filipo shiɛ ehã amɛ lɛ?
4 Mɛni ye ebua Samariabii lɛ ni amɛnyɛ amɛshɛ baptisimɔ he? Be ni Filipo, ni ji sane kpakpa shiɛlɔ lɛ, shiɛ “Kristo lɛ” ehã Samariabii lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi mɔ “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ mli.” (Kanemɔ Bɔfoi 8:5, 6, 14.) Eyɛ mli akɛ Yudanyo ji Filipo moŋ, shi amɛbo lɛ toi. Ekolɛ amɛkai ŋmalɛi komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji enumɔ lɛ amli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ hiɛiaŋ. (5 Mo. 10:17-19) Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Samariabii lɛ bo “Filipo toi” be ni eshiɛ Kristo lɛ ehã amɛ lɛ. Filipo fee naakpɛɛ nii pii, ni eko ji, etsa helai ni efamɔ daimonioi. (Bɔf. 8:7) Enɛ hã amɛna faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ ni tsu lɛ.
5. Mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ Samariabii lɛ asane lɛ mli?
5 Kulɛ, Samariabii lɛ baanyɛ akpɛ amɛyiŋ akɛ amɛboŋ Filipo toi yɛ Yudanyo ni eji, loo akɛni nɔ ni etsɔɔ amɛ lɛ ji nɔ ko hee kɛhã amɛ lɛ hewɔ. Shi amɛfeee nakai. Be ni amɛhe amɛye akɛ nɔ ni Filipo tsɔɔ amɛ lɛ ji anɔkwale lɛ, amɛshashaooo shi kwraa, amɛhã abaptisi amɛ. Biblia lɛ kɛɛ: “Be ni amɛhe Filipo, mɔ ni jaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Yesu Kristo gbɛ́i lɛ he sane kpakpa lɛ etsɔɔ amɛ lɛ amɛye lɛ, amɛhã abaptisi amɛ, hii kɛ yei fɛɛ.” (Bɔf. 8:12) Ani oheɔ oyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji anɔkwale, ni akɛ Yehowa Odasefoi ji mɛi ni jieɔ suɔmɔ krɔŋŋ ni Yesu tsɔɔ akɛ esɛɛnyiɛlɔi baajie lɛ kpo lɛ kpo? (Yoh. 13:35) Kɛ́ nakai ni lɛ, kaashashao shi, hã abaptisi bo. Kɛ́ ofee nakai lɛ, Yehowa baajɔɔ bo waa.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ Ruben sane lɛ baanyɛ aye abua bo?
6 Naa nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ruben, ni yɔɔ Germany lɛ niiashikpamɔ. Ruben wekumɛi ji Yehowa Odasefoi, shi be ni edaa lɛ, eheee eyeee akɛ Yehowa yɛ. Mɛni ye ebua lɛ ni etsake esusumɔ? Akɛni eyɔse akɛ eleee Yehowa jogbaŋŋ hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakase nibii ni baahã ena kɛji Yehowa yɛ loo ebɛ. Ewie akɛ: “Mikpɛ miyiŋ akɛ kɛ́ miikase nii lɛ, matao nii amli koni mana nɔ ni ji anɔkwale lɛ. No hewɔ lɛ, mikase sutsakemɔ he nii babaoo.” Ekane wolo ni ji Is There a Creator Who Cares About You? Wolo nɛɛ ye ebua Ruben waa. Ewie akɛ: ‘Kwɛɛ! Yehowa yɛ diɛŋtsɛ.’ Sɛɛ mli lɛ, Ruben fã gbɛ eyasara wɔnitsumɔhe yitso lɛ, ni nɔ ni eyana yɛ jɛmɛ lɛ hã ena lɛɛlɛŋ akɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ efee ekome akɛ nyɛmimɛi. Be ni eku esɛɛ kɛtee Germany lɛ, ehã abaptisi lɛ; no mli lɛ eye afii 17. Kɛ́ oyiŋ miifee bo enyɔnyɔɔnyɔ yɛ nibii ni okase yɛ Yehowa, Biblia lɛ, kɛ saji krokomɛi ahe lɛ, obaanyɛ otao nii amli yɛ asafo lɛ woji lɛ amli. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaahã oná “nilee krɔŋŋ,” ni oyiŋ baafee bo faŋŋ yɛ nɔ ni okase lɛ he. (Efe. 4:13, 14) Ni be ni onuɔ amaniɛbɔi ni tsɔɔ akɛ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ yɛ Yehowa webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ateŋ, ni onaa nakai nɔŋŋ hu yɛ osafo lɛ mli lɛ, suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã onyɛmimɛi Kristofoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ mli baawa.
SAUL NI JƐ TARSO LƐ HÃ ABAPTISI LƐ
7. Mɛɛ susumɔ ni ejaaa ehe bahia ni Saul ajaje?
7 Agbɛnɛ, hã wɔsusu Saul ni jɛ Tarso lɛ hu he wɔkwɛ. No mli lɛ, Saul miiya ehiɛ babaoo yɛ Yudafoi ajamɔ lɛ mli, ni Yudafoi lɛ pii buɔ lɛ waa. (Gal. 1:13, 14; Fip. 3:5) Nakai beiaŋ lɛ, Yudafoi babaoo buɔ Kristofoi lɛ akɛ jamɔkwalɔi. Saul wa Kristofoi lɛ ayi waa. Eyasusu akɛ nɔ ni efeɔ lɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ. (Bɔf. 8:3; 9:1, 2; 26:9-11) Kɛ́ Saul he Yesu nɔ eye ni ehã abaptisi lɛ ni ebatsɔ Kristofonyo lɛ, lɛ hu abaawa lɛ yi. Ani enɛ baahã eshashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ?
8. (a) Mɛni ye ebua Saul ni enyɛ eshɛ baptisimɔ he? (b) Yɛ nɔ ni awie yɛ Bɔfoi 22:12-16 lɛ naa lɛ, mɛni Anania fee kɛye ebua Saul? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
8 Mɛni ye ebua Saul ni enyɛ eshɛ baptisimɔ he? Be ni Nuŋtsɔ Yesu jie ehe kpo etsɔɔ Saul ni ekɛ lɛ wie kɛjɛ ŋwɛi lɛ, Saul shwila. (Bɔf. 9:3-9) Eyeee nii gbii etɛ; eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ, eejwɛŋ nɔ ni etee nɔ lɛ he waa. Saul bahe eye waa akɛ Yesu ji Mesia lɛ, ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ ji mɛi ni hiɛ anɔkwa jamɔ lɛ. Saul shwa ehe waa akɛ efata he ni agbe Stefano! (Bɔf. 22:20) Gbii etɛ lɛ sɛɛ lɛ, Yesu kaselɔ ko ni atsɛɔ lɛ Anania lɛ tee Saul ŋɔɔ, egbele ehiŋmɛii lɛ, ni ewo lɛ hewalɛ ni ehã abaptisi lɛ amrɔ nɔŋŋ. (Kanemɔ Bɔfoi 22:12-16.) Saul ba ehe shi ebo Anania toi ni ehã abaptisi lɛ.—Bɔf. 9:17, 18.
Kɛ́ awo bo hewalɛ ni ohã abaptisi bo lɛ, ani obaabo toi, tamɔ Saul fee lɛ? (Kwɛmɔ kuku 8)
9. Mɛni obaanyɛ okase yɛ Saul sane lɛ mli?
9 Wɔbaanyɛ wɔkase nibii pii yɛ Saul sane lɛ mli. Kulɛ, henɔwomɔ loo gbɔmɔ gbeyeishemɔ baanyɛ ahã eshashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ. Shi ehãaa eba lɛ nakai. Saul ba ehe shi ni efee tsakemɔi koni enyɛ ebatsɔ Yesu kaselɔ. (Bɔf. 26:14, 19) Eyɛ mli akɛ ele akɛ kɛ́ ebatsɔ Kristofonyo lɛ, abaawa lɛ yi moŋ shi ehãaa no atsĩ enaa. (Bɔf. 9:15, 16; 20:22, 23) Yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ naagbai srɔtoi kpe, shi etee nɔ ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ. (2 Kor. 4:7-10) Kɛ́ ohã abaptisi bo ni obatsɔ Yehowa Odasefonyo lɛ, obaanyɛ okɛ shihilɛi ni baahã ewa kɛhã bo akɛ obaaya nɔ osɔmɔ Yehowa lɛ akpe. Shi ná nɔmimaa akɛ, Yehowa kɛ Yesu baaye abua bo ni oye anɔkwa.—Fip. 4:13.
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Anna sane lɛ baanyɛ aye abua bo?
10 Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Anna lɛ da yɛ Yuropa Bokagbɛ. Abaptisi Anna mami sɛɛ etsɛɛɛ ni Anna yabi epapa gbɛ koni akɛ lɛ hu akase Biblia lɛ. No mli lɛ eye afii 9. Shi be ni ewekumɛi ni kɛ amɛ fɛɛ yɔɔ shĩa kome mli lɛ ná amɛle akɛ Yehowa Odasefoi kɛ lɛ ebɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, amɛte shi amɛwo lɛ. Ewekumɛi lɛ nu he akɛ kɛ́ eshi amɛjamɔ lɛ mli lɛ, belɛ eshwie amɛweku lɛ hiɛ shi. Be ni Anna ye afii 12 lɛ, eyabi epapa gbɛ koni ehã abaptisi lɛ. Epapa bi lɛ kɛji lɛ diɛŋtsɛ eyiŋkpɛɛ ni aloo mɔ ko ni miinyɛ enɔ koni efee nakai. Ekɛɛ epapa akɛ, “Misumɔɔ Yehowa.” Epapa kpɛlɛ nɔ, no hewɔ lɛ abaptisi Anna. Yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, ewekumɛi lɛ tee nɔ amɛwie amɛshi lɛ ni amɛye ehe fɛo. Enii po kɛɛ lɛ akɛ, “Eji onyiɛ oobɔ ajwamaŋ ni ooshɛle po kulɛ, ohiɛ yɛ nyam fe Yehowa Odasefonyo ni otsɔ nɛɛ.” Mɛni ye ebua Anna ni enyɛ edamɔ shihilɛ nɛɛ naa? Ewie akɛ, “Yehowa ye ebua mi ni mifi shi, ni mimami kɛ mipapa hu fi misɛɛ waa.” Nɔ kroko ni ye ebua Anna ji, be fɛɛ be ni ebaana Yehowa nine yɛ eshihilɛ mli lɛ, eŋmaa efɔ̃ɔ shi. Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, ekwɛɔ nɔ ni eŋma lɛ mli koni ekai gbɛi srɔtoi anɔ ni Yehowa eye ebua lɛ lɛ. Kɛ́ bo hu ooshe gbeyei akɛ abaate shi awo bo lɛ, kaimɔ akɛ Yehowa baaye ebua bo.—Heb. 13:6.
KORNELIO HÃ ABAPTISI LƐ
11. Mɛni hewɔ kulɛ Kornelio baanyɛ ashashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ?
11 Mɔ kroko hu ni wɔbaanyɛ wɔkase nii kɛjɛ esane lɛ mli ji Kornelio. No mli lɛ, Roma asraafonyo ni, ni eji “sɛnturiɔn,” ni ji mɔ ko ni kwɛɔ asraafoi 100 nɔ. (Bɔf. 10:1, shn.) Enɛ hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, maŋbii lɛ kɛ asraafoi lɛ fɛɛ buɔ lɛ waa. “Efeɔ ohiafoi ejurɔ babaoo.” (Bɔf. 10:2) Yehowa tsu bɔfo Petro koni eyajaje sane kpakpa lɛ etsɔɔ lɛ. Ani hegbɛ ni Kornelio yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, eshashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ?
12. Mɛni ye ebua Kornelio ni enyɛ eshɛ baptisimɔ he?
12 Mɛni ye ebua Kornelio ni enyɛ eshɛ baptisimɔ he? Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, “ekɛ eshĩabii lɛ fɛɛ sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.” Agbɛnɛ hu, eyaa nɔ esɔleɔ kɛ hiɛdɔɔ kɛkpaa Nyɔŋmɔ fai. (Bɔf. 10:2) Be ni Petro shiɛ ehã Kornelio lɛ, ekɛ eshĩabii lɛ fɛɛ he Kristo nɔ amɛye ni amɛhã abaptisi amɛ amrɔ nɔŋŋ. (Bɔf. 10:47, 48) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kornelio efee klalo akɛ ebaafee tsakemɔi ni he hiaa lɛ koni ekɛ eweku lɛ afee ekome kɛsɔmɔ Yehowa.—Yos. 24:15; Bɔf. 10:24, 33.
13. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Kornelio sane lɛ mli?
13 Tamɔ eba lɛ yɛ Saul gbɛfaŋ lɛ, kulɛ hegbɛ ni Kornelio yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ eshashao shi akɛ ebaahã abaptisi lɛ ni ebaatsɔ Kristofonyo. Shi efeee nakai. Ani ehe miihia ni ofee tsakemɔi wuji komɛi yɛ oshihilɛ mli dani anyɛ abaptisi bo? Kɛ́ nakai lɛ, Yehowa baaye ebua bo. Ebaajɔɔ bo yɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni obɔɔ koni onyɛ ohi shi yɛ eshishitoo mlai lɛ anaa lɛ hewɔ.
14. Mɛɛ gbɛ nɔ Tsuyoshi sane lɛ baanyɛ aye abua bo?
14 Naa nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Tsuyoshi, ni yɔɔ Japan lɛ niiashikpamɔ. Ehe bahia ni efee tsakemɔi komɛi yɛ enitsumɔ mli dani abaptisi lɛ. No mli lɛ etsuɔ nii yɛ skul ko ni ehe gbɛ́i waa ni tsɔɔ mɛi bɔ ni akɛ fɔfɔi saa he ko ni ayaafee nifeemɔ ko yɛ, ni lɛ ekwɛɔ skul nɔkwɛlɔ lɛ sɛɛ. Bei pii kɛ́ abaafee yara yɛ he ko lɛ, skul nɔkwɛlɔ lɛ ji mɔ ni kɛ fɔfɔi yasaa jɛmɛ, ni enɛ biɔ ni ekɛ ehe awo Buddhabii akusumii amli. Shi kɛ́ ehiii lɛ yaa lɛ, Tsuyoshi yayeɔ enajiaŋ, ni enɛ hewɔ lɛ, ekɛ ehe woɔ Buddhabii akusumii amli. Shi be ni Tsuyoshi kase anɔkwale ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ, ebana akɛ kɛ́ etsiii ehe kɛjeee kusumii nifeemɔi nɛɛ ahe lɛ, anyɛŋ abaptisi lɛ. No hewɔ lɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ehe woŋ Buddhabii akusumii lɛ amli. (2 Kor. 6:15, 16) Ekɛ skul nɔkwɛlɔ lɛ gba he sane. Mɛni jɛ mli kɛba? Skul nɔkwɛlɔ lɛ hã Tsuyoshi tee nɔ etsu nitsumɔ lɛ, shi ehãaa ekɛ ehe awo kusumii lɛ amli. No hewɔ lɛ, anyɛ abaptisi Tsuyoshi agbɛnɛ; no mli lɛ akɛ lɛ ekase nii nɔ ni miihe ashɛ afi.a Bo hu kɛ́ ehe bahia ni ofee tsakemɔi komɛi yɛ nitsumɔ ni otsuɔ lɛ mli koni osa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ lɛ, ná nɔmimaa akɛ ebaahã okɛ oweku lɛ nɔ ni he hiaa nyɛ.—Lala 127:2; Mat. 6:33.
KORINTOBII LƐ HÃ ABAPTISI AMƐ
15. Mɛni hewɔ kulɛ ebaanyɛ ewa kɛhã Korintobii lɛ akɛ amɛbaahã abaptisi amɛ lɛ?
15 Mɛi ni hi shi yɛ blema Korinto lɛ tiu heloonaa nibii asɛɛ waa, ni amɛjeŋba hu ekpɔtɔ. Amɛteŋ mɛi pii fee nibii ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ. Enɛ hewɔ lɛ, ebaawa kɛhã mɔ ko ni yɔɔ maŋ nɛɛ nɔ lɛ akɛ ebaamɔ anɔkwale lɛ mli. Shi be ni bɔfo Paulo ba Korinto ni eshiɛ sane kpakpa ni kɔɔ Kristo lɛ he lɛ ehã amɛ lɛ, “Korintobii lɛ ateŋ mɛi babaoo ni nu lɛ he amɛye ni abaptisi amɛ.” (Bɔf. 18:7-11) No sɛɛ lɛ, Nuŋtsɔ Yesu Kristo jie ehe kpo etsɔɔ Paulo yɛ ninaa mli ni ekɛɛ: “Miyɛ mɛi pii yɛ maŋ nɛɛ mli.” No hewɔ lɛ, Paulo tee nɔ eshiɛ yɛ jɛmɛ afi kɛ fã.
16. Mɛni ye ebua Korintobii lɛ ekomɛi ni amɛnyɛ amɛshɛ baptisimɔ he? (2 Korintobii 10:4, 5)
16 Mɛni ye ebua Korintobii lɛ ni amɛnyɛ amɛshɛ baptisimɔ he? (Kanemɔ 2 Korintobii 10:4, 5.) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua amɛ ni amɛfee tsakemɔi wuji yɛ amɛshihilɛ mli. (Heb. 4:12) Mɛi ni bo sane kpakpa lɛ ni kɔɔ Kristo lɛ he lɛ toi lɛ tsi amɛhe kɛje jeŋbai kɛ nifeemɔi tamɔ daatɔ̃ɔ, juu, kɛ hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ lɛ ahe.—1 Kor. 6:9-11.b
17. Mɛni obaanyɛ okase kɛjɛ Korintobii lɛ adɛŋ?
17 Eyɛ mli akɛ Korintobii lɛ yɛ sui gbohii komɛi ni eka amɛhe ni esa akɛ amɛye nɔ moŋ, shi amɛmuuu sane naa akɛ amɛnyɛŋ amɛye nakai sui lɛ anɔ kɔkɔɔkɔ ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi. Amɛmia amɛhiɛ waa koni amɛbanyiɛ gbɛ ni elɛɛɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ. (Mat. 7:13, 14) Ani bo hu oomia ohiɛ waa koni oye sui gbohii komɛi ni eka ohe lɛ anɔ bɔ ni afee ni onyɛ oshɛ baptisimɔ he? Kɛ́ nakai ni lɛ, onijiaŋ akaje wui! Sɔlemɔ okpa Yehowa fai ni edro bo emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, koni kɛ́ nakai su lɛ miihe ejie ehiɛ kpo lɛ, onyɛ oye nɔ.
18. Mɛɛ gbɛ nɔ Monika sane lɛ baanyɛ aye abua bo?
18 No mli lɛ, nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Georgia ni atsɛɔ lɛ Monika lɛ wieɔ wiemɔ sha, ekwɛɔ sinii ni ehiii, ni eboɔ lalai ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ toi. Shi emia ehiɛ waa ekpa nibii nɛɛ fɛɛ ni abaptisi lɛ. Ewie akɛ: “Be ni midaa lɛ, sɔlemɔ ji nɔ ni yeɔ ebuaa mi waa ni minyɛɔ mifeɔ tsakemɔi. Yehowa le akɛ miitao mafee nɔ ni ja, no hewɔ lɛ eyeɔ ebuaa mi be fɛɛ be ni etsɔɔ mi gbɛ.” Abaptisi Monika be ni eye afii 16. Ani bo hu nibii komɛi yɛ ni esa akɛ otsi ohe kɛje he koni onyɛ osɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ? Yaa nɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni onyɛ otsi ohe kɛje he. Yehowa kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hãa mɛi fɛɛ ni biɔ lɛ lɛ.—Yoh. 3:34.
OHEMƆKƐYELI LƐ BAANYƐ AHÃ OFAMƆ GƆJI
19. Mɛni baaye abua bo ni ojie gbɛtsiinii ni tamɔ gɔji lɛ yɛ ogbɛ nɔ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
19 Hemɔ oye akɛ Yehowa sumɔɔ bo ni eesumɔ ni obafata eweku lɛ he, ekɔɔɔ he eko nɔ ni miitsĩ bo gbɛ ni okanyɛ oshɛ baptisimɔ he. Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi komɛi akɛ: “Kɛ́ nyɛyɛ hemɔkɛyeli ni dalɛ tamɔ sinapi wu lɛ, nyɛbaakɛɛ gɔŋ nɛɛ akɛ, ‘Fãa kɛjɛ biɛ kɛya jɛmɛ,’ ni ebaafã, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni nyɛnyɛŋ nyɛfee.” (Mat. 17:20) Mɛi ni Yesu kɛwie lɛ bɔi esɛɛnyiɛmɔ etsɛko, no hewɔ lɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ edako. Shi Yesu hã amɛle akɛ, kɛ́ amɛná hemɔkɛyeli ni da lɛ, Yehowa baaye ebua amɛ ni amɛjie gbɛtsiinii ni tamɔ gɔji lɛ yɛ amɛgbɛ nɔ. Yehowa baaye ebua bo hu ni ofee nakai nɔŋŋ!
Hemɔ oye akɛ Yehowa sumɔɔ bo ni eesumɔ ni obafata eweku lɛ he (Kwɛmɔ kuku 19)c
20. Mɛɛ gbɛ nɔ blema Kristofoi lɛ kɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni awie amɛhe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ ahe sane lɛ eye ebua bo?
20 Kɛ́ oyɔse akɛ nibii komɛi miitsĩ bo gbɛ ni okanyɛ oshɛ baptisi he lɛ, feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ kɛjie nakai nibii lɛ yɛ ogbɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ. Blema Kristofoi lɛ kɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ahe saji baanyɛ aye abua bo ni ofee nakai. Amɛhe saji lɛ baanyɛ aye abua bo ni ojɔɔ ohe nɔ ohã Yehowa ni ohã abaptisi bo. Enɛ ji yiŋ ni hi fe fɛɛ ni obaanyɛ okpɛ!
LALA 38 Ebaahã Ohe Awa
a Nyɛminuu Tsuyoshi Fujii wala shihilɛ he sane je kpo yɛ August 8, 2005 Awake! lɛ, bf. 20-23.
b Kwɛmɔ vidio ni ji, ‘Mɛni Hewɔ Ohãko Abaptisi Bo Lolo?’ ni yɔɔ jw.org lɛ nɔ lɛ.
c NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmimɛi komɛi kɛ miishɛɛ miitswa amɛdɛŋ be ni mɛi ni abaptisi amɛ lɛ hoɔ lɛ.