NIKASEMƆ 11
LALA 57 Wɔshiɛɔ Wɔhãa Gbɔmɛi Srɔtoi Fɛɛ
Kasemɔ Yesu Ni Bo Hu Oshiɛ Kɛ Ekãa
‘Nuŋtsɔ lɛ tsu amɛ enyɔnyɔɔnyɔ kɛtsɔ ehiɛ kɛtee maŋ fɛɛ maŋ kɛ he fɛɛ he ni lɛ diɛŋtsɛ ebaaya lɛ.’—LUKA 10:1.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaakwɛ nibii ejwɛ ni hã Yesu shiɛ kɛ ekãa kɛ bɔ ni wɔbaafee wɔkase lɛ.
1. Mɛni ji nɔ kome ni hãa esoroɔ Yehowa Odasefoi yɛ jamɔi krokomɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ahe?
NƆ KOME ni hãa esoroɔ wɔ, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ yɛ jamɔi krokomɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ ahe ji, wɔshiɛɔ kɛ ekãa. (Tito 2:14) Shi ani bei komɛi lɛ, onuɔ he akɛ shiɛmɔyaa bɛ ohiɛ? Kɛ́ nakai ni lɛ, jeee okome. Asafoŋ onukpa ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa lɛ wie akɛ, “Bei komɛi lɛ, nɔ ko tsiii mi akɛ miya shiɛmɔ.”
2. Mɛni hewɔ bei komɛi lɛ, wɔnuuu he akɛ wɔya shiɛmɔ lɛ?
2 Bei komɛi lɛ, asafo lɛ nitsumɔi krokomɛi tsumɔ ŋɔɔ wɔnaa fe shiɛmɔyaa. Mɛni hewɔ? Yiŋtoo kome ji akɛ, nitsumɔi lɛ ekomɛi yɛ ni kɛ́ wɔtsu lɛ, wɔnaa yibii kpakpai ni ewo lɛ amrɔ nɔŋŋ ni ehãa wɔnáa miishɛɛ. Ekomɛi ji, kɛ́ wɔyaye wɔbua kɛma asafo lɛ tsũ ko, wɔyaye wɔbua nyɛmimɛi ni oshãra enina amɛ, loo wɔyawo nyɛmi ko hewalɛ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ sɔŋŋ miitsu nii lɛ, wɔtsuɔ nii lɛ yɛ toiŋjɔlɛ lɛ mli ni wɔjieɔ suɔmɔ krɔŋŋ kpo wɔtsɔɔ wɔhe, ni wɔle akɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ahiɛ sɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ wɔhãa amɛ lɛ. Shi ekolɛ, wɔshiɛ yɛ shikpɔŋkuku ko mli afii abɔ shi fɛɛ sɛɛ lɛ ewooo yibii kpakpa ko. Loo ekolɛ mɛi kɛ amɛnifeemɔ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, amɛnyaaa sane ni wɔshiɛɔ lɛ he. Wɔle hu akɛ, be ni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, mɛi baate shi amɛwo wɔ waa fe bianɛ po. (Mat. 10:22) Mɛni baaye abua wɔ ni ekãa ni wɔkɛshiɛɔ lɛ naa akaba shi, shi moŋ emli awa fe tsutsu lɛ po?
3. Mɛni nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ Luka 13:6-9 lɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yesu he?
3 Kɛ́ wɔkase Yesu lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔshiɛ kɛ ekãa. Be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ ekãa shiɛ sane kpakpa lɛ kɛyashi naagbee. Be ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, eshiɛ kɛ ekãa fe be ni eje shishi lɛ po. (Kanemɔ Luka 13:6-9.) Yɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni Yesu gba lɛ mli lɛ, ekɛ ehe to wain ŋmɔ mli saalɔ ko ni kɛ afii etɛ gbo agbami tso ko he deŋme shi ewooo yibii lɛ he. Nakai nɔŋŋ Yesu kɛ afii etɛ shiɛ ehã Yudafoi lɛ, shi amɛteŋ mɛi babaoo ebatsɔmɔɔɔ ekaselɔi. Bɔ ni wain ŋmɔ mli saalɔ lɛ nijiaŋ ejeee wui yɛ agbami tso lɛ he lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu hãaa Yudafoi lɛ anifeemɔ aje enijiaŋ wui, shi moŋ etee nɔ eshiɛ kɛ ekãa akɛ aleenɔ amɛteŋ mɛi komɛi baabo toi lo.
4. Mɛɛ nibii ejwɛ Yesu fee ni wɔbaanyɛ wɔkase?
4 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Yesu shiɛ kɛ ekãa, titri lɛ, be ni eshwɛ lɛ nyɔji ekpaa ni ebaagbo lɛ he. (Luka 10:1) Kɛ́ wɔkase nibii ni Yesu fee kɛ nibii ni etsɔɔ mɛi lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ kɛ ekãa. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii ejwɛ ni Yesu fee ni wɔbaanyɛ wɔkase: (1) Ehãaa nɔ ko nɔ ko he ahia lɛ fe ni ebaafee Yehowa suɔmɔnaa nii, (2) ekɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ enuɔ Biblia mli gbalɛi ashishi, (3) ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã yelikɛbuamɔ, kɛ (4) ehe eye akɛ mɛi komɛi kɛ̃ baabo lɛ toi.
EHÃAA NƆ KO NƆ KO HE AHIA LƐ FE NI EBAAFEE YEHOWA SUƆMƆNAA NII
5. Mɛni Yesu fee ni hãa wɔnaa akɛ, ehã Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ebaafee lɛ he hia lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ eshihilɛ mli?
5 Yesu kɛ ekãa shiɛ “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ,” ejaakɛ ele akɛ no ji nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ miisumɔ ni etsu. (Luka 4:43) Ehã shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hia lɛ waa fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ eshihilɛ mli. Be ni eshwɛ fioo ni ebaagbe esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa po lɛ, “eyakpa maji kɛ akrowai amli” etsɔɔ mɛi nii. (Luka 13:22) Agbɛnɛ hu, etsɔse kaselɔi pii koni amɛ hu amɛnyɛ amɛshiɛ sane kpakpa lɛ tamɔ efeɔ lɛ.—Luka 10:1.
6. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ wɔtsuɔ nibii krokomɛi fɛɛ ni wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
6 Ŋmɛnɛ hu lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ titri ni Yehowa kɛ Yesu miisumɔ ni wɔtsu. (Mat. 24:14; 28:19, 20) Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ wɔtsuɔ nibii krokomɛi fɛɛ ni wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai koni kɛ́ wɔshiɛ wɔhã mɛi lɛ, amɛná he ko ni amɛbaanyɛ amɛbajá Yehowa yɛ. Agbɛnɛ hu, nitsumɔi srɔtoi ni atsuɔ yɛ Betel lɛ yeɔ ebuaa ni anyɛɔ atsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ oshãrai nina wɔnyɛmimɛi lɛ, wɔyayeɔ wɔbuaa amɛ ni amɛná nibii ni he hiaa amɛ lɛ koni amɛnyɛ amɛbɔi asafoŋ kpeeyaa ekoŋŋ ni amɛshiɛ. Kɛ́ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni Yehowa miisumɔ ni wɔtsu lɛ, no baawo wɔ hewalɛ ni wɔkɛ wɔhe awo mli be fɛɛ be. Asafoŋ onukpa ko ni yɔɔ Hungary ni atsɛɔ lɛ János lɛ wie akɛ, “Nitsumɔ ko bɛ ni wɔtsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni he miihia fe shiɛmɔ nitsumɔ lɛ; no ji wɔnitsumɔ titri.”
Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ titri ni Yehowa kɛ Yesu miisumɔ ni wɔtsu (Kwɛmɔ kuku 6)
7. Mɛni hewɔ Yehowa miisumɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ lɛ? (1 Timoteo 2:3, 4)
7 Kɛ́ wɔna mɛi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, no baatsirɛ wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ. Yehowa miisumɔ ni mɔ fɛɛ mɔ anu sane kpakpa lɛ ni eba anɔkwale lɛ mli. (Kanemɔ 1 Timoteo 2:3, 4.) No hewɔ lɛ, etsɔseɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ ni wɔtsɔ no nɔ wɔhere mɛi ayiwala. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, broshuɔ ni ji Suɔmɔ Mɛi—Feemɔ Amɛ Kaselɔi lɛ tsɔɔ wɔ gbɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛ mɛi aje sanegbaa shishi ni wɔfee amɛ kaselɔi. Kɛ́ mɛi mɔɔɔ anɔkwale lɛ mli bianɛ po lɛ, ekolɛ amɛbaaná hegbɛ amɛfee nakai dani amanehulu kpeteŋkpele lɛ aba naagbee. Nakai be lɛ mli lɛ, ekolɛ amɛbaakai nɔ ko ni wɔkɛɛ amɛ, ni no baahã amɛbajá Yehowa. Enɛ hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ lɛ.
EKƐ ENIFEEMƆ TSƆƆ AKƐ ENUƆ BIBLIA MLI GBALƐI ASHISHI
8. Mɛɛ Biblia mli gbalɛi ye ebua Yesu ni ekɛ ebe tsu nii jogbaŋŋ?
8 Yesu nuɔ nibii ni agba yɛ ehe lɛ ashishi ni ele bɔ ni amɛbaaba mli amɛhã. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ ele akɛ ekɛ afii etɛ kɛ fã pɛ ni baatsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. (Dan. 9:26, 27) Agbɛnɛ hu, ele be ni ebaagbo kɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ agbe lɛ. (Luka 18:31-34) Nibii nɛɛ ni Yesu le lɛ hewɔ lɛ, ekɛ ebe tsu nii jogbaŋŋ. Ekɛ ekãa shiɛ koni enyɛ egbe nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ naa.
9. Kɛ́ wɔnu Biblia mli gbalɛi ashishi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔkɛ ekãa ashiɛ?
9 Kɛ́ wɔjwɛŋ Biblia mli gbalɛi ni miiba mli yɛ wɔbei nɛɛ amli, kɛ nɔ ni etsɛŋ ebaaba mli lɛ anɔ lɛ, no baanyɛ atsirɛ wɔ ni wɔya nɔ wɔkɛ ekãa ashiɛ. Wɔle akɛ, etsɛŋ, naagbee lɛ baaba. Biblia lɛ egba bɔ ni mɛi baafee amɛnii amɛhã yɛ naagbee gbii lɛ amli kɛ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã, ni wɔmiina akɛ, gbalɛi nɛɛ miiba mli. Agbɛnɛ hu, Biblia lɛ egba akɛ yɛ “naagbee be lɛ mli lɛ,” wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ kɛ kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ kɛ amɛhe baatswa. Wɔle akɛ enɛ kɔɔ bɔ ni Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ kɛ Russia kɛ maji ni fata ehe lɛ tswaa lɛ he. (Dan. 11:40) Wɔle hu akɛ, amaga ni awie he yɛ Daniel 2:43-45 lɛ nanetokotai lɛ damɔ shi kɛhã Anglo-Amerika Jeŋ Hewalɛ lɛ. Tamɔ bɔ ni nakai gbalɛ lɛ tsɔɔ lɛ, wɔle akɛ etsɛŋ kwraa, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baakpãtã adesai anɔyelii fɛɛ ahiɛ. Gbalɛi nɛɛ fɛɛ hãa wɔnaa akɛ, wɔbɛŋkɛ naagbee lɛ kpaakpa no hewɔ lɛ esa akɛ wɔkɛ wɔbe atsu nii jogbaŋŋ kɛshiɛ sane kpakpa lɛ.
10. Mɛɛ gbɛ kroko nɔ Biblia mli gbalɛi baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔshiɛ kɛ ekãa?
10 Biblia mli gbalɛi lɛ hu hãa wɔleɔ nibii kpakpai ni etsɛŋ ebaaba, ni eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔbaagba mɛi nibii nɛɛ. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Dominican Republic ni atsɛɔ lɛ Carrie lɛ wie akɛ: “Kɛ́ misusu nibii kpakpai ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ, minuɔ he waa akɛ esa akɛ mahã mɛi krokomɛi ale.” Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ mikwɛ nibii ni mɛi tsɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ, ehãa minaa akɛ, kɛ́ amɛ hu amɛná amɛle shiwoi nɛɛ, amɛbaaná miishɛɛ.” Biblia mli gbalɛi hãa wɔnaa akɛ, Yehowa miifi wɔsɛɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni no wajeɔ wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Hungary ni atsɛɔ lɛ Leila lɛ wie akɛ: “Gbalɛi ni yɔɔ Yesaia 11:6-9 lɛ woɔ mi hewalɛ ni mishiɛɔ mihãa mɛi ni misusuɔ akɛ amɛboŋ sane kpakpa lɛ toi lɛ po. Mile akɛ yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ atsake.” Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Zambia ni atsɛɔ lɛ Christopher lɛ hu wie akɛ: “Tamɔ bɔ ni agba yɛ Marko 13:10 lɛ, aashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ, ni minuɔ he akɛ eji hegbɛ kpele ni miná akɛ miiye miibua ni gbalɛ nɛɛ miiba mli.” Mɛɛ Biblia mli gbalɛi woɔ bo hewalɛ koni oya nɔ oshiɛ?
EKƐ EHIƐ FƆ̃ YEHOWA NƆ KƐHÃ YELIKƐBUAMƆ
11. Mɛni hewɔ ehe bahia ni Yesu kɛ ehiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ koni enyɛ eshiɛ kɛ ekãa be fɛɛ be? (Luka 12:49, 53)
11 Yesu he eye waa akɛ Yehowa baaye ebua lɛ koni eya nɔ ekɛ ekãa ashiɛ. Eyɛ mli akɛ Yesu kɛ mɛi wie yɛ bulɛ mli moŋ, shi ele akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ baanyɛ awo mɛi amli la, ni mɛi babaoo baate shi amɛwo lɛ. (Kanemɔ Luka 12:49, 53.) Shiɛmɔ ni Yesu shiɛ lɛ hewɔ lɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ka shii abɔ akɛ amɛbaagbe lɛ. (Yoh. 8:59; 10:31, 39) Shi Yesu hãaa no awo ehe gbeyei, etee nɔ eshiɛ ejaakɛ ele akɛ Yehowa baaye ebua lɛ. Ewie akɛ: “Jeee mikome ni, shi Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ kɛ mi yɛ. . . . Eshiko mikome, ejaakɛ mifeɔ nɔ ni sa ehiɛ be fɛɛ be.”—Yoh. 8:16, 29.
12. Mɛɛ nibii Yesu kɛɛ ekaselɔi akɛ kɛ́ amɛfee lɛ, no baaye abua amɛ ni amɛya nɔ amɛshiɛ kɛ́ ate shi awo amɛ po?
12 Yesu hã ekaselɔi lɛ le akɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛhã yelikɛbuamɔ. Ehã amɛle shii abɔ hu akɛ, Yehowa baaye ebua amɛ kɛ́ mɛi te shi amɛwo amɛ. (Mat. 10:18-20; Luka 12:11, 12) Enɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛhiɛ akã shi. (Mat. 10:16; Luka 10:3) Agbɛnɛ hu, ekɛɛ amɛ akɛ, kɛ́ mɛi sumɔɔɔ ni amɛboɔ sane kpakpa lɛ toi lɛ, amɛkanyɛ amɛnɔ. (Luka 10:10, 11) Ni ekɛɛ kɛ́ aawa amɛyi lɛ, amɛjo foi. (Mat. 10:23) Eyɛ mli akɛ Yesu yɛ ekãa ni ekɛ ehiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ moŋ, shi efeee nɔ ko ni kɛ ewala baawo oshãra mli.—Yoh. 11:53, 54.
13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ Yehowa baaye ebua wɔ lɛ?
13 Wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, kɛ́ aate shi aawo wɔ lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ ni wɔya nɔ wɔshiɛ kɛ ekãa. (Kpo. 12:17) Mɛni hewɔ? Yesu sɔlemɔ ni yɔɔ Yohane yitso 17 lɛ hewɔ. Yɛ nakai sɔlemɔ lɛ mli lɛ, ebi Yehowa koni ekwɛ ebɔfoi lɛ anɔ, ni Yehowa bo esɔlemɔ lɛ toi. Saji ni yɔɔ Bɔfoi awolo lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa ye ebua Yesu bɔfoi lɛ ni amɛkɛ ekãa shiɛ yɛ amɛyi ni awa lɛ fɛɛ sɛɛ. Nɔ kroko ni Yesu bi Yehowa yɛ nakai sɔlemɔ lɛ mli ji, ni ekwɛ mɛi ni tsɔɔ bɔfoi lɛ ashiɛmɔ lɛ nɔ amɛnáa hemɔkɛyeli yɛ lɛ, Yesu lɛ mli lɛ anɔ. Mɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome ji bo. Yehowa miiya nɔ eebo Yesu sɔlemɔ lɛ toi; ebaaye ebua bo tamɔ bɔ ni eye ebua bɔfoi lɛ.—Yoh. 17:11, 15, 20.
14. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie kɛ nɔmimaa akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ ekãa lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
14 Be ni naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, ekolɛ ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔbaashiɛ sane kpakpa lɛ kɛ ekãa. Shi tamɔ bɔ ni Yesu wie lɛ, Yehowa baaye ebua wɔ koni wɔya nɔ wɔshiɛ kɛ ekãa. (Luka 21:12-15) Yesu kɛ ekaselɔi lɛ enyɛɛɛ mɛi anɔ ni amɛbo sane kpakpa lɛ toi, ni amɛkɛ mɛi etaaa saji anaa hu, ni nakai wɔ hu wɔfeɔ. Yɛ hei ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ po lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ yaa nɔ amɛkɛ ekãa shiɛɔ sane kpakpa lɛ, ejaakɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhewalɛ nɔ. Bɔ ni Yehowa hã blema Kristofoi lɛ hewalɛ lɛ, nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ ehãa wɔ hewalɛ koni wɔnyɛ ‘wɔtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛmɔ shi kwraa,’ tamɔ bɔ ni eesumɔ ni wɔtsu lɛ lɛ. (2 Tim. 4:17) Kɛ́ okɛ ohiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, ebaaye ebua bo ni oya nɔ oshiɛ kɛ ekãa.
Yɛ hei ni atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ po lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ hiɛshikamɔ taoɔ gbɛi ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛye mɛi odase (Kwɛmɔ kuku 14)a
EHE EYE AKƐ MƐI KOMƐI KƐ̃ BAABO LƐ TOI
15. Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu he eye akɛ, mɛi komɛi kɛ̃ baabo sane kpakpa ni eshiɛɔ lɛ toi?
15 Yesu he eye akɛ, mɛi komɛi kɛ̃ baabo sane kpakpa lɛ ni eshiɛɔ lɛ toi. Enɛ ye ebua lɛ ni etee nɔ ekɛ miishɛɛ kɛ ekãa shiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu kɛ nɔ ni miihe ashɛ afi eshiɛ lɛ, ena akɛ mɛi pii yɛ ni miisumɔ ni amɛbo sane kpakpa lɛ toi. Ewie po akɛ, amɛtamɔ ŋmɔ ko ni eshɛ kpamɔ. (Yoh. 4:35) Aaafee afi sɛɛ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fa.” (Mat. 9:37, 38) Sɛɛ mli lɛ, ewie ekoŋŋ akɛ: “Nikpamɔ lɛ fa . . . No hewɔ lɛ, nyɛkpaa nikpamɔ Nuŋtsɔ lɛ fai koni etsu nitsulɔi kɛba enikpamɔ lɛ mli.” (Luka 10:2) Yesu hã ehi ejwɛŋmɔ mli akɛ, mɛi komɛi kɛ̃ baabo sane kpakpa lɛ toi, ni be fɛɛ be ni ebaaná mɛi abo lɛ toi lɛ, enáa miishɛɛ waa.—Luka 10:21.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔkwɛmɔnii ni Yesu gba lɛ hã ekaselɔi lɛ na akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baawo yibii kpakpai? (Luka 13:18-21) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
16 Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ nibii kpakpai ni jɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛbaa, ni enɛ wo amɛ hewalɛ ni amɛtee nɔ amɛshiɛ kɛ ekãa. Susumɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ komɛi ni egba amɛ lɛ ahe okwɛ. (Kanemɔ Luka 13:18-21.) Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji sinapi wu lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Yesu tsɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ nɔ etsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ, mɛi pii baabo sane kpakpa lɛ toi ni amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ atsĩ enɛ naa. Nɔ ni ji enyɔ lɛ ji ashikishaŋ-sha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Yesu tsɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ nɔ etsɔɔ ekaselɔi lɛ akɛ, abaashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ je lɛ mli he fɛɛ he, ni akɛ, sane kpakpa lɛ baahã mɛi atsake eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛnaŋ amrɔ nɔŋŋ akɛ mɛi lɛ miitsake. Nibii nɛɛ ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ hã amɛna faŋŋ akɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baawo yibii kpakpai.
Yesu he eye akɛ mɛi komɛi kɛ̃ baabo lɛ toi, ni wɔ hu wɔheɔ wɔyeɔ akɛ mɛi komɛi kɛ̃ baabo wɔ toi (Kwɛmɔ kuku 16)
17. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ, mɛi komɛi kɛ̃ baabo sane ni wɔshiɛɔ lɛ toi?
17 Kɛ́ wɔkwɛ bɔ ni sane ni wɔshiɛɔ lɛ miiye eebua mɛi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ, no baanyɛ awo wɔ hewalɛ ni wɔya nɔ wɔshiɛ kɛ ekãa. Daa afi lɛ, mɛi akpekpei abɔ baa Kaimɔ lɛ ni amɛhãa wɔkɛ amɛ kaseɔ Biblia lɛ. Abaptisiɔ mɛi akpei abɔ hu ni amɛkɛ wɔ fɛɛ feɔ ekome kɛtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Wɔleee mɛi abɔ ni yɔɔ lolo ni baanyɛ abamɔ anɔkwale lɛ mli kɛ́ wɔshiɛ wɔhã amɛ. Shi Yehowa ewie akɛ asafoku babaoo ko baafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ. (Kpo. 7:9, 14) Yehowa, ni ji nikpamɔ Nuŋtsɔ lɛ le akɛ mɛi pii yɛ lolo, no hewɔ lɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔshiɛ.
18. Mɛni wɔmiisumɔ ni mɛi ana yɛ wɔhe?
18 Nɔ kome ni akɛyɔseɔ mɛi tuuntu ni ji Yesu kaselɔi lɛ ji, amɛkɛ ekãa shiɛɔ sane kpakpa lɛ. Be ni mɛi na bɔ ni bɔfoi lɛ wieɔ kɛ ekãa lɛ, ‘amɛyɔse akɛ amɛkɛ Yesu hi shi.’ (Bɔf. 4:13) Nyɛhãa wɔ hu wɔshiɛa sane kpakpa lɛ kɛ ekãa, koni mɛi fɛɛ ana akɛ Yesu kaselɔi ji wɔ.
LALA 58 Nyɛhãa Wɔtaoa Toiŋjɔlɛ Bii
a NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko kɛ hiɛshikamɔ miitsu nii kɛmiiye nuu ko odase yɛ pɛtro steshɛŋ ko.