NIKASEMƆ 12
LALA 119 Esa Akɛ Wɔná Hemɔkɛyeli
Yaa Nɔ Onyiɛ Yɛ Hemɔkɛyeli Naa
“Wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa, jeee nɔ ni wɔnaa lɛ naa.”—2 KOR. 5:7.
NƆ NI WƆBAAKASE
Bɔ ni obaafee onyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa kɛ́ ookpɛ yiŋ ni he hiaa waa.
1. Mɛni hewɔ bɔfo Paulo tsui nyɔ emli be ni eshwɛ fioo ni abaagbe lɛ lɛ?
BƆFO Paulo le akɛ etsɛŋ, abaagbe lɛ, shi kɛ́ esusu bɔ ni ehi shi ehã lɛ he lɛ, no hãa etsui nyɔɔ emli waa. Ewie akɛ: “Foidamɔ lɛ, mida migbe naa; hemɔkɛyeli lɛ, mihiɛ mli.” (2 Tim. 4:6-8) Paulo kpɛ yiŋ kpakpa yɛ eshihilɛ mli; ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ ewala afii ni eshwɛ lɛ baasɔmɔ Yehowa, ni enɛ hewɔ lɛ, enu he akɛ Yehowa yɛ ehe miishɛɛ. Wɔ hu wɔmiisumɔ ni wɔkpɛ yiŋ kpakpai koni Yehowa aná wɔhe miishɛɛ. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?
2. Kɛ́ akɛɛ mɔ ko nyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, te etsɔɔ tɛŋŋ?
2 Paulo wie yɛ lɛ diɛŋtsɛ kɛ enyɛmimɛi Kristofoi anɔkwafoi lɛ ahe akɛ: “Wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa, jeee nɔ ni wɔnaa lɛ naa.” (2 Kor. 5:7) Te Paulo tsɔɔ tɛŋŋ? Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ, akɛ ‘nyiɛmɔ’ tsuɔ nii kɛtsɔɔ bɔ ni mɔ ko hiɔ shi ehãa. No hewɔ lɛ, kɛ́ akɛɛ mɔ ko nyiɛɔ yɛ nɔ ni enaa lɛ naa lɛ, belɛ mɔ lɛ damɔɔ nɔ ni ekɛ ehiŋmɛi naa, nɔ ni enuɔ, kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa lɛ pɛ anɔ ekpɛɔ eyiŋ. Shi kɛ́ akɛɛ mɔ ko nyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, belɛ mɔ lɛ susuɔ nɔ ni Yehowa miisumɔ ni efee lɛ he, ni edamɔɔ no nɔ ekpɛɔ eyiŋ. Ekɛ enifeemɔi tsɔɔ akɛ, eheɔ eyeɔ waa akɛ kɛ́ ekɛ Yehowa ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, ebaaná he sɛɛ waa, ni Yehowa hu baajɔɔ lɛ.—Lala 119:66; Heb. 11:6.
3. Kɛ́ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná? (2 Korintobii 4:18)
3 Bei komɛi lɛ, wɔ fɛɛ wɔdamɔɔ nɔ ni wɔkɛ wɔhiŋmɛi naa, nɔ ni wɔnuɔ, kɛ bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ nɔ wɔkpɛɔ yiŋ. Shi kɛ́ nomɛi pɛ anɔ wɔdamɔɔ wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ saji ni he hiaa lɛ ahe lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔbaakpɛ yiŋ ni ejaaa ni wɔkɛ naagbai baakpe. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Nɔ hewɔ lɛ ji, bei komɛi lɛ, nɔ ni wɔnaa kɛ nɔ ni wɔnuɔ lɛ baanyɛ alaka wɔ. Kɛ́ ebaaa lɛ nakai po lɛ, yɛ naagbee lɛ, ebaanyɛ ehã wɔfee nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔɔ, moŋ fe nɔ ni Yehowa sumɔɔ. (Jaj. 11:9; Mat. 24:37-39) Shi kɛ́ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, wɔbaakpɛ yiŋ ni “sa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ.” (Efe. 5:10) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni Yehowa woɔ wɔ lɛ tsu nii lɛ, wɔtsui baanyɔ wɔmli ni wɔbaaná miishɛɛ waa. (Lala 16:8, 9; Yes. 48:17, 18) Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔtee nɔ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, wɔsɛɛ lɛ, wɔbaaná naanɔ wala.—Kanemɔ 2 Korintobii 4:18.
4. Mɛni baahã ona kɛji oonyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa loo yɛ nɔ ni onaa lɛ naa?
4 Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔna akɛ wɔmiinyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa loo nɔ ni wɔnaa lɛ naa? Nɔ ni baaye ebua wɔ ji, ni wɔbaabi wɔhe akɛ: Mɛni nɔ midamɔɔ mikpɛɔ miyiŋ? Ani midamɔɔ nibii ni mihiŋmɛi naa lɛ pɛ anɔ? Aloo midamɔɔ ŋaawoi ni Yehowa kɛhãa lɛ anɔ? Nyɛhãa wɔkwɛa bɔ ni wɔbaafee wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ yɛ shihilɛi etɛ ni he hiaa nɛɛ lɛ amli. Nomɛi ji: be ni wɔmiitao nitsumɔ, be ni wɔmiitao gbalashihilɛ mli hefatalɔ, loo be ni asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ehã wɔ. Yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, wɔbaakwɛ nibii ni esa akɛ wɔsusu he koni no aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ kpakpa.
BE NI WƆMIITAO NITSUMƆ
5. Kɛ́ wɔmiitao nitsumɔ lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiinyiɛ yɛ nɔ ni wɔnaa lɛ naa?
5 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔnyɛ wɔkwɛ wɔhe kɛ wɔweku lɛ. (Jaj. 7:12; 1 Tim. 5:8) Nitsumɔi komɛi yɛ ni awoɔ mɔ nyɔmɔ waa. No hewɔ lɛ, mɔ lɛ baanyɛ aná shika ni fa ni ekɛkwɛ ehe kɛ eweku lɛ ni ekɛ eko hu ato kɛhã wɔsɛɛ. Ni nitsumɔi lɛ ekomɛi hu yɛ ni nyɔmɔwoo lɛ faaa tsɔ, no hewɔ lɛ, nɔ ni mɔ lɛ baanyɛ ekɛfee nɔŋŋ ji, ni ekɛtsu eweku lɛ hiamɔ nii lɛ ahe nii. Kɛ́ wɔmiisusu nitsumɔ ko he akɛ wɔmɔ mli loo wɔkamɔ mli lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔbaasusu nyɔmɔ ni abaawo wɔ lɛ he. Shi kɛ́ enɛ pɛ ji nɔ ni mɔ ko damɔɔ nɔ ekpɛɔ eyiŋ lɛ, belɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ eenyiɛ yɛ nɔ ni enaa lɛ naa.
6. Kɛ́ wɔmiitao nitsumɔ lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiinyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa? (Hebribii 13:5)
6 Kɛ́ wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, wɔbaasusu bɔ ni nitsumɔ lɛ baasa wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ hu he. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani nitsumɔ nɛɛ baahã mafee nibii komɛi ni Yehowa sumɔɔɔ?’ (Abɛi 6:16-19) ‘Ani ebaasa misafoŋ kpeeyaa, shiɛmɔyaa, kɛ aŋkro nikasemɔ ni mifeɔ lɛ he? Ni ani ebaasa be ni mináa mihãa miweku lɛ he?’ (Fip. 1:10) Kɛ́ sanebimɔi nɛɛ ateŋ eko hetoo ji hɛɛ lɛ, no lɛ nilee bɛ mli akɛ obaamɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ́ nitsumɔ he wa yɛ he ni oyɔɔ lɛ po. Akɛni wɔnyiɛɔ yɛ hemɔkɛyeli naa hewɔ lɛ, wɔkpɛɔ yiŋ ni baatsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ waa akɛ Yehowa baakwɛ wɔ kɛ̃.—Mat. 6:33; kanemɔ Hebribii 13:5.
7-8. Mɛni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ South Amerika lɛ fee ni hãa wɔnaa akɛ eenyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
7 Kwɛmɔ nɔ ni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ South Amerika ni atsɛɔ lɛ Javiera lɛ, fee koni enyɛ enyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa. Ewie akɛ: “Miyabi ni ahã mi nitsumɔ kroko ni baahã awo mi nyɔmɔ ni awoɔ mi lɛ toi enyɔ, ni agbɛnɛ hu, ebaahã mihe ajɔ mi fioo yɛ shihilɛ mli.” No mli lɛ, Javier miisumɔ waa ni ekɛ ehe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Etsa nɔ akɛ: “Nitsumɔ lɛ mli onukpa fe fɛɛ lɛ tsɛ mi intɛviu. Dani maya intɛviu lɛ, misɔle mibi Yehowa ni eye ebua mi, ejaakɛ miheɔ miyeɔ waa akɛ Yehowa le nɔ ni hi fe fɛɛ kɛhã mi. Miitao maná hegbɛ kroko yɛ nitsumɔ ni mitsuɔ lɛ mli ni awo mi nyɔmɔ babaoo, shi misumɔɔɔ ni no saa otii ni mikɛmamɔ mihiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ahe.”
8 Javier wie akɛ: “Be ni afeɔ mi intɛviu lɛ, nitsumɔ lɛ mli onukpa lɛ hã mile akɛ bei pii lɛ ehe baahia ni matsu ovataim. Mijɛ bulɛ mli mihã ele akɛ, mijamɔ lɛ hewɔ lɛ minyɛŋ mafee nakai.” Javier mɔɔɔ nitsumɔ nɛɛ mli. Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, ebatsɔ daa gbɛgbalɔ. Sɛɛ mli yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, ená nitsumɔ ko ni ebaanyɛ ekɛ ebe fã atsu. Ewie akɛ: “Yehowa bo misɔlemɔ toi ni ehã miná nitsumɔ ko ni baahã manyɛ matsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Eŋɔɔ minaa waa akɛ miná nitsumɔ ko ni baahã manyɛ mikɛ bei pii asɔmɔ Yehowa kɛ minyɛmimɛi lɛ.”
Kɛ́ aahã bo hegbɛ ko yɛ nitsumɔ mli lɛ, ani yiŋ ni obaakpɛ lɛ baatsɔɔ akɛ oonyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa? (Kwɛmɔ kuku 7-8)
9. Mɛni okaseɔ yɛ Trésor sane lɛ mli?
9 Ni kɛ́ wɔna akɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ bianɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔjá Yehowa bɔ ni ekpaa gbɛ akɛ wɔjá lɛ lɛ hu? Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Congo ni atsɛɔ lɛ Trésor lɛ kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe. Ewie akɛ: “Miyaná nitsumɔ ko ni nɔ bɛ kwraa. Nyɔmɔ ni awoɔ mi yɛ nitsumɔ ni miná nɛɛ mli lɛ tamɔ nɔ ni awoɔ mi yɛ mitsutsu nitsumɔ lɛ mli lɛ toi etɛ, ni nitsumɔ nɛɛ hãa mɛi buɔ mi waa.” Shi Trésor folɔɔ asafoŋ kpeei amli waa ejaakɛ enitsumɔ lɛ biɔ ni etsu ovataim. Bei komɛi hu lɛ, anyɛɔ enɔ koni emale yɛ nitsumɔ lɛ mli saji komɛi ahe. Trésor na akɛ esa akɛ ekpa nitsumɔ lɛ, shi no mli lɛ eeshe gbeyei akɛ kɛ́ ekpa lɛ, enáŋ ekroko. Mɛni ye ebua lɛ? Ewie akɛ: “Habakuk 3:17-19 lɛ ye ebua mi ni mina akɛ, kɛ́ minitsumɔ ŋmɛɛ mi po lɛ, Yehowa baatsɔ gbɛ ko nɔ kɛ̃ ekwɛ mi. No hewɔ lɛ, mikpa nitsumɔ lɛ.” Etsɔɔ mli akɛ: “Nitsumɔtsɛmɛi pii nuɔ he akɛ, kɛ́ amɛwo bo nyɔmɔ babaoo lɛ, belɛ esa akɛ okɛ nɔ fɛɛ nɔ ashã afɔle, oweku jio, o-Nyɔŋmɔjamɔ jio. Eŋɔɔ minaa waa akɛ mibaa wekukpaa ni kã mi kɛ Yehowa teŋ lɛ yi. Afi sɛɛ lɛ, Yehowa ye ebua mi ni miná nitsumɔ ko ni awoɔ mi nyɔmɔ bɔ ni sa ni manyɛ mikɛkwɛ mihe, ni agbɛnɛ hu, maná bei pii kɛsɔmɔ lɛ. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ, wɔhe baafi wɔ yɛ shika gbɛfaŋ, shi Yehowa baakwɛ wɔ kɛ̃.” Kɛ́ wɔtee nɔ wɔbo Yehowa gbɛtsɔɔmɔ toi ni wɔhe wɔye akɛ ebaaye eshiwoi lɛ anɔ lɛ, wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa ni ebaajɔɔ wɔ.
BE NI WƆMIITAO GBALASHIHILƐ MLI HEFATALƆ
10. Kɛ́ wɔmiitao wɔkɛ mɔ ko abote gbalashihilɛ mli lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaanyɛ etsɔɔ akɛ wɔmiinyiɛ yɛ nɔ ni wɔnaa lɛ naa?
10 Gbalashihilɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni naagba bɛ he akɛ mɔ ko baasumɔ ni ebote gbalashihilɛ mli. Kɛ́ nyɛmi yoo ko na nyɛmi nuu ko ni eetao ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ, ekolɛ nibii ni nyɛmi yoo lɛ baakwɛ lɛ ekomɛi ji, nuu lɛ subaŋ, ehefɛo, bɔ ni mɛi le lɛ amɛhã, bɔ ni ehiɛɔ shika ehãa, kɛji lɛ ekwɛɔ eweku lɛ yɛ shihilɛ ko hewɔ, kɛ bɔ ni nuu lɛ hãa enuɔ he ehãa.b Nibii nɛɛ fɛɛ ahe miihia. Shi kɛ́ nibii nɛɛ pɛ anɔ nyɛmi yoo lɛ damɔ ekpɛ eyiŋ lɛ, no lɛ abaanyɛ akɛɛ akɛ eenyiɛ yɛ nɔ ni enaa lɛ naa.
11. Kɛ́ wɔmiitao gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ, mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔmiiya nɔ wɔmiinyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa? (1 Korintobii 7:39)
11 Yehowa yɛ nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei ni kɛ eŋaawoo tsuɔ nii kɛ́ amɛmiihala gbalashihilɛ mli hefatalɔ lɛ ahe miishɛɛ waa! Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛboɔ Yehowa ŋaawoo akɛ amɛmɛ ni amɛshɛ kɛhã gbãla dani amɛkɛ mɔ ko aje nyiɛmɔ kɛhã gbalashihilɛ shishi lɛ toi. (1 Kor. 7:36) Agbɛnɛ hu, kɛ́ amɛna mɔ ko ni amɛmiisumɔ ni amɛkɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ, nɔ ni amɛkwɛɔ titri ji, sui ni Yehowa ewie akɛ ehãa mɔ feɔ wu kpakpa loo ŋa kpakpa lɛ. (Abɛi 31:10-13, 26-28; Efe. 5:33; 1 Tim. 5:8) Kɛ́ mɔ ko ni jeee Odasefonyo loo mɔ ko ni abaptisiko lɛ kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ eyɛ amɛhe miishɛɛ lɛ, amɛboɔ ŋaawoo ni yɔɔ 1 Korintobii 7:39 ni kɛɔ akɛ abote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli pɛ” lɛ toi. (Kanemɔ.) Amɛfeɔ nibii nɛɛ fɛɛ ejaakɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ kɛ́ amɛhao lɛ, Yehowa baanyɛ eshɛje amɛmii, ni enɛ tsɔɔ akɛ amɛmiiya nɔ amɛmiinyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa.—Lala 55:22.
12. Mɛni okaseɔ yɛ Rosa sane lɛ mli?
12 Naa nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Colombia ni eji daa gbɛgbalɔ ni atsɛɔ lɛ Rosa lɛ niiashikpamɔ. Nitsumɔ ni etsuɔ lɛ hewɔ lɛ, no mli lɛ ekɛ nuu ko ni jeee Odasefonyo lɛ fɔɔ sharamɔ waa, ni nuu nɛɛ kɛɛ eesumɔ lɛ. No mli lɛ, Rosa hu yɛ ehe miishɛɛ waa. Rosa wie akɛ: “Miina akɛ gbɔmɔ kpakpa ni. Eyeɔ ebuaa mɛi yɛ ekutso lɛ mli, ni efeee nibii gbohii hu. Misumɔɔ bɔ ni ekɛ mi yeɔ ehãa lɛ jogbaŋŋ. Nɔ ni mitaoɔ yɛ nuu ni misumɔɔ ni mikɛhi shi lɛ he lɛ, eyɛ fɛɛ eko, nɔ ni shwɛɔ lɛ pɛ ji ejeee Odasefonyo. Ewa kɛhã mi akɛ makɛɛ lɛ akɛ misumɔɔɔ lɛ, ejaakɛ no mli lɛ miitao mɔ ko ni mikɛhi shi. No mli lɛ, mihe efee shoo ni miitao mɔ ko ni mikɛhi shi, shi mináko mɔ ko yɛ asafo lɛ mli.” Shi Rosa kɛ ejwɛŋmɔ eyaaa nibii ni ekɛ ehiŋmɛi naa lɛ pɛ anɔ. Esusu bɔ ni kɛ́ ekɛ nuu lɛ hi shi lɛ, ebaanyɛ esa wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ he. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ nuu lɛ kpa sharamɔ, ni ekɛ ehe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli waa. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, atsɛ lɛ Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi lɛ eko, ni bianɛ lɛ eesɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Rosa wie akɛ: “Yehowa ehã mitsui mli eyi obɔ kɛ miishɛɛ.” Jeee be fɛɛ be wɔnáa lɛ mlɛo akɛ wɔbaafee nɔ ni Yehowa miisumɔ ni wɔfee, titri lɛ, kɛ́ nɔ ni wɔmiisumɔ ni wɔfee lɛ kã wɔtsui nɔ waa, shi kɛ́ wɔbo Yehowa toi lɛ, wɔnáa he sɛɛ be fɛɛ be.
BE NI ASAFO LƐ KƐ GBƐTSƆƆMƆ KO EHÃ WƆ
13. Kɛ́ akɛ gbɛtsɔɔmɔi hã wɔ lɛ, mɛni baanyɛ ehã wɔnyiɛ yɛ nɔ ni wɔnaa lɛ naa?
13 Asafoŋ onukpai lɛ, kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ, nitsumɔhe nine lɛ, loo Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ hãa wɔ gbɛtsɔɔmɔi be fɛɛ be koni wɔnyɛ wɔjá Yehowa jogbaŋŋ. Shi bei komɛi lɛ, wɔnuuu nɔ hewɔ ni amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi komɛi hãa lɛ shishi. Ekolɛ wɔbaanu he akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛhã lɛ, yeŋ ebuaŋ wɔ, loo ekolɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama nyɛmimɛi ni kɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ hã lɛ afatɔi anɔ.
14. Kɛ́ Yehowa asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko hã lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa? (Hebribii 13:17)
14 Kɛ́ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa ni tsɔɔ esafo lɛ gbɛ ni ele shihilɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ hã lɛ, wɔjɛɔ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔboɔ toi oya. (Kanemɔ Hebribii 13:17.) Wɔle akɛ kɛ́ wɔbo gbɛtsɔɔmɔ toi lɛ, ehãa ekomefeemɔ hiɔ asafo lɛ mli. (Efe. 4:2, 3) Wɔle akɛ nyɛmimɛi ni nyiɛɔ wɔhiɛ lɛ yeee emu moŋ, shi wɔheɔ wɔyeɔ akɛ kɛ́ wɔbo amɛ toi lɛ, Yehowa baajɔɔ wɔ. (1 Sam. 15:22) Ni wɔheɔ wɔyeɔ hu akɛ, kɛ́ Yehowa na akɛ esa akɛ atsake gbɛtsɔɔmɔ ko lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, ebaahã afee nakai.—Mika 7:7.
15-16. Mɛni ye ebua nyɛmi nuu ko ni enyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa eyɛ mli akɛ no mli lɛ eenu he akɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛhã amɛ lɛ yeŋ omanye? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
15 Naa niiashikpamɔ ko ni tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, wɔnáa he sɛɛ. Eyɛ mli akɛ Spanish ji wiemɔ ni awieɔ waa yɛ Peru moŋ, shi mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi pii wieɔ wiemɔi krokomɛi hu. Wiemɔi nɛɛ ateŋ ekome ji Quechua. Nyɛmimɛi ni wieɔ Quechua lɛ kɛ afii babaoo tao mɛi ni wieɔ Quechua lɛ yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli. Yɛ maŋ lɛ mla ko hewɔ lɛ, akɛ gbɛtsɔɔmɔ hee hã amɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ amɛtsɔ nɔ amɛtao mɛi ni wieɔ Quechua lɛ he lɛ. (Rom. 13:1) Nyɛmimɛi lɛ ekomɛi nu he akɛ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ yeŋ omanye yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli. Shi akɛni nyɛmimɛi lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ tsu nii hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ ni amɛnine shɛ mɛi babaoo ni wieɔ Quechua lɛ anɔ.
16 Asafoŋ onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Kevin ni yɔɔ Quechua asafo mli lɛ fata mɛi ni yanu he akɛ ekolɛ gbɛtsɔɔmɔ lɛ yeŋ omanye lɛ ahe. Ewie akɛ: “Mibi mihe akɛ, ‘Bianɛ lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔná mɛi ni wieɔ Quechua lɛ?’” Mɛni Kevin fee? Ewie akɛ: “Misusu Abɛi 3:5 lɛ he. Ni mijwɛŋ Mose hu he. Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔ ko hã lɛ. Ekɛɛ lɛ ni enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛshi Ejipt ni amɛkɛ amɛhiɛ atsɔɔ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa. Kɛ́ okwɛ lɛ, etamɔ nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ mli, ejaakɛ kɛ́ Ejiptbii lɛ tiu amɛ lɛ he ko bɛ ni amɛbaatsɔ. Shi Mose bo toi, ni ena Yehowa nine.” (2 Mo. 14:1, 2, 9-11, 21, 22) Enɛɛmɛi ni Kevin susu he lɛ hewɔ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛhã lɛ tsu nii. Mɛni jɛ mli kɛba? Ewie akɛ: “Minaa kpɛ mihe waa yɛ bɔ ni Yehowa jɔɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ ehã lɛ he. Tsutsu lɛ wɔbaakpa shi aahu dani wɔbaaná mɔ kome loo mɛi enyɔ ko ni wieɔ Quechua lɛ. Bianɛ lɛ, wɔyaa hei ni mɛi babaoo wieɔ Quechua lɛ yɛ. Enɛ hãa wɔnáa mɛi pii wɔkɛ gbaa sane, wɔfeɔ sɛɛkuukɛsaramɔi, kɛ Biblia mli nikasemɔi. Ni bianɛ lɛ, mɛi pii baa wɔsafoŋ kpee lɛ.” Niiashikpamɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, kɛ́ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ, Yehowa jɔɔ wɔ be fɛɛ be.
Nyɛmimɛi lɛ na akɛ, mɛi pii ni amɛkɛkpe lɛ nyɛ amɛtsɔɔ amɛ hei ni mɛi ni wieɔ Quechua lɛ yɔɔ (Kwɛmɔ kuku 15-16)
17. Mɛni okase yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
17 Wɔsusu shihilɛi etɛ amli ni ehe miihia ni wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa lɛ ahe. Shi jeee enɛɛmɛi pɛ amli esa akɛ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa yɛ, esa akɛ wɔnyiɛ yɛ hemɔkɛyeli naa yɛ nibii krokomɛi hu amli, tamɔ nibii ni wɔkɛjieɔ wɔhiɛtserɛ, skul abɔ ni wɔbaasumɔ ni wɔya, bɔ ni wɔtsɔseɔ wɔbii wɔhãa, kɛ nibii krokomɛi. Be fɛɛ be ni wɔmiikpɛ yiŋ ko lɛ, esaaa akɛ wɔdamɔɔ nibii ni wɔnaa lɛ pɛ anɔ, moŋ lɛ, esa akɛ wɔdamɔ wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ, eŋaawoo, kɛ shi ni ewo akɛ ebaakwɛ wɔ lɛ hu nɔ wɔkpɛ yiŋ lɛ. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaya nɔ ‘wɔnyiɛ yɛ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛ́i mli kɛya naanɔi anaanɔ.’—Mika 4:5.
LALA 156 Misheŋ Gbeyei; Miyɛ Hemɔkɛyeli
a Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.
b Eyɛ mli akɛ yɛ kuku nɛɛ mli lɛ, aawie nyɛmi yoo ni miitao wu he moŋ, shi ŋaawoo ni yɔɔ mli lɛ kɔɔ nyɛmi nuu ni miitao ŋa hu he.