NIKASEMƆ 27
LALA 79 Nyɛtsɔa Amɛ Nii, Nyɛhãa Amɛdamɔa Shi Shiŋŋ
Ye Obua O-Biblia Mli Nikaselɔ Lɛ Ni Emɔ Anɔkwale Lɛ Mli
“Nyɛdamɔa shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli . . . Nyɛfea ekãa.”—1 KOR. 16:13, shn.
NƆ NI WƆBAAKASE
Bɔ ni wɔbaafee wɔye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ koni amɛná hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni amɛnyɛ amɛmɔ anɔkwale lɛ mli.
1-2. (a) Mɛni hewɔ ewa kɛhã Biblia mli nikaselɔi komɛi akɛ amɛbaamɔ anɔkwale lɛ mli lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
BE NI akɛ bo kaseɔ Biblia lɛ, ani nibii komɛi hã ebawa kɛhã bo akɛ obaatsɔ Yehowa Odasefonyo? Ekolɛ, no mli lɛ, ooshe gbeyei akɛ mɛi ni okɛtsuɔ nii, onanemɛi, loo owekumɛi amli baafu bo kɛ́ obatsɔ Odasefonyo. Loo ekolɛ oyanu he akɛ onyɛŋ ohi shi yɛ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ fɛɛ anaa. Kɛ́ nakai lɛ, belɛ ekolɛ obaanu Biblia mli nikaselɔi ni ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaamɔ anɔkwale lɛ mli lɛ shishi.
2 Yesu na akɛ nibii ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ahã ewa kɛhã mɔ ko akɛ ebaamɔ anɔkwale lɛ mli. (Mat. 13:20-22) Shi enijiaŋ ejeee wui; etee nɔ eye ebua mɛi ni ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaanyiɛ esɛɛ lɛ koni, (1) amɛna nɔ hewɔ ni amɛnyɛɛɛ amɛya amɛhiɛ lɛ, (2) amɛhã suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã Yehowa lɛ mli awa, (3) amɛhã Yehowa sɔɔmɔ lɛ he ahia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli, kɛ (4) amɛna nɔ ni esa akɛ amɛfee kɛ́ ate shi awo amɛ. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miikase Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu ni wɔye wɔbua mɔ lɛ ni emɔ anɔkwale lɛ mli?
YE OBUA MƆ NI OKƐKASEƆ NII LƐ NI ENA NƆ HEWƆ NI ENYƐƐƐ EYA EHIƐ LƐ
3. Mɛni ekolɛ ehã ebawa kɛhã Nikodemo akɛ ebaatsɔ Yesu kaselɔ?
3 Ebawa kɛhã Nikodemo, ni ji gbɔmɔ wulu yɛ Yudafoi lɛ ateŋ lɛ, akɛ ebaanyiɛ Yesu sɛɛ. Be ni Yesu je esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, yɛ nyɔji ekpaa pɛ mli lɛ, Nikodemo nyɛ eyɔse akɛ Nyɔŋmɔ ni tsu Yesu. (Yoh. 3:1, 2) Shi akɛni Nikodemo ‘miishe Yudafoi lɛ gbeyei’ hewɔ lɛ, ekɛ Yesu kpe yɛ teemɔŋ. (Yoh. 7:13; 12:42) Ekolɛ eshe gbeyei akɛ kɛ́ ebatsɔ Yesu kaselɔ lɛ, mɛi ebuŋ lɛ, ni nibii ni eyɔɔ lɛ ekomɛi baaŋmɛɛ lɛ.a
4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ye ebua Nikodemo ni ena nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ ni efee?
4 Nikodemo le Mla lɛ, shi no mli lɛ ehe miihia ni aye abua lɛ ni ena nɔ ni Yehowa taoɔ ni efee. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ye ebua lɛ? Yesu ná dekã ehã lɛ, ni ekɛ lɛ kpe be ni je ena po. Yesu hã Nikodemo le nɔ tuuntu ni esa akɛ efee koni enyɛ ebatsɔ ekaselɔ. Ekɛɛ lɛ akɛ, esa akɛ etsake etsui, ehã abaptisi lɛ yɛ nu mli, ni ehe Nyɔŋmɔ Bi lɛ nɔ eye.—Yoh. 3:5, 14-21.
5. Te obaafee tɛŋŋ oye obua o-Biblia mli nikaselɔ ko ni ena nɔ hewɔ ni enyɛɛɛ eya ehiɛ lɛ?
5 Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ le Ŋmalɛ lɛ mli jogbaŋŋ po lɛ, ekolɛ ehe baahia ni oye obua lɛ ni ena nɔ hewɔ ni eyaaa ehiɛ lɛ. Ekolɛ enitsumɔ heɔ ebe fɛɛ loo ewekumɛi miite shi amɛmiiwo lɛ, ni no hewɔ enyɛɛɛ eya ehiɛ lɛ. No hewɔ lɛ, ná dekã ohã lɛ. Obaanyɛ okɛ lɛ aje gbo ni nyɛyata he ko loo nyɛyashara shi. Ekolɛ enɛ baaye abua lɛ ni enyɛ egba bo eshihilɛ mli saji babaoo ni ona nɔ hewɔ ni enyɛɛɛ eya ehiɛ lɛ. Ye obua lɛ ni ena tsakemɔi ni esa akɛ efee, jeee ni ekɛsa ohiɛ, shi moŋ koni ehã Yehowa ana akɛ esumɔɔ lɛ.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ oye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ koni enyɛ ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii? (1 Korintobii 16:13)
6 Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ná nɔmimaa akɛ Yehowa baaye ebua lɛ ni enyɛ ehi shi yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa lɛ, no baahã enyɛ ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii. (Kanemɔ 1 Korintobii 16:13.) Otamɔ mɔ ko ni miitsɔɔ skulbii nii. Kɛ́ obaakai lɛ, be ni oyaa skul lɛ, te tsɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ ni osumɔɔ esane waa? Ekã shi faŋŋ akɛ, tsɔɔlɔ ni hã ona akɛ oobɔ mɔdɛŋ ni obaanyɛ oya ohiɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ tsɔɔlɔ kpakpa kɛ mɔ ko miikase Biblia lɛ, jeee nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ ni mɔ lɛ ale lɛ pɛ etsɔɔ lɛ, shi eyeɔ ebuaa lɛ koni ená nɔmimaa akɛ ebaanyɛ efee nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ yɛ edɛŋ lɛ, ejaakɛ Yehowa baaye ebua lɛ. Te obaafee tɛŋŋ ofee enɛ?
YE OBUA MƆ NI OKƐKASEƆ NII LƐ NI ESUMƆ YEHOWA WAA
7. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ye ebua ekaselɔi lɛ koni amɛsumɔ Yehowa waa?
7 Yesu le akɛ, kɛ́ ekaselɔi lɛ sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, no baaye abua amɛ ni amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii. Enɛ hewɔ lɛ, bei pii kɛ́ eetsɔɔ amɛ nii lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ koni amɛsumɔ amɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã amɛna akɛ, Yehowa tamɔ nuu ko ni hãa ebii nibii kpakpai. (Mat. 7:9-11) Yesu gba amɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ tsɛ ko ni ebi kɔ gbɛ gbonyo lɛ he. Be ni bi lɛ ku esɛɛ eba shĩa lɛ, tsɛ lɛ musuŋ tsɔ lɛ yɛ ehe ni ehere lɛ atuu. Ekolɛ mɛi ni Yesu kɛwie lɛ ateŋ mɛi komɛi atsɛmɛi ejieee suɔmɔ kpo amɛtsɔɔɔ amɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ lɛ, te amɛnu he amɛhã tɛŋŋ be ni egba amɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, no hã amɛna akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ waa ni eesumɔ ni eye ebua amɛ.—Luka 15:20-24.
8. Mɛni ji nɔ kome ni obaanyɛ ofee kɛye obua mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ ni esumɔ Yehowa waa?
8 Nɔ kome ni obaanyɛ ofee kɛye obua mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ ni esumɔ Yehowa waa ji, ni obaagbala ejwɛŋmɔ kɛya Yehowa sui lɛ anɔ kɛ́ nyɛmiikase nii. Be fɛɛ be kɛ́ nyɛmiikase nii lɛ, ye obua lɛ ni ena bɔ ni nɔ ni nyɛkaseɔ lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa sumɔɔ lɛ. Kɛ́ nyɛmiisusu kpɔmɔnɔ lɛ he lɛ, ye obua lɛ ni ena akɛ, jeee suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛhã adesai fɛɛ lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ ekɛ kpɔmɔnɔ lɛ hã lɛ, shi ekɛhã ejaakɛ esumɔɔ lɛ. (Rom. 5:8; 1 Yoh. 4:10) Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ na akɛ Yehowa sumɔɔ lɛ lɛ, no baatsirɛ lɛ ni lɛ hu esumɔ Yehowa waa.—Gal. 2:20.
9. Mɛni ye ebua nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Michael lɛ ni etsake?
9 Naa nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Michael ni yɔɔ Indonesia lɛ niiashikpamɔ. Atsɔse lɛ yɛ anɔkwale lɛ mli kɛjɛ egbekɛbiiashi, shi ehãaa abaptisi lɛ. Be ni eye afii 18 lɛ, efã gbɛ kɛtee maŋsɛɛ ni eyatsu nii akɛ draivafonyo. Sɛɛ mli lɛ, eku esɛɛ kɛba Indonesia ni ekɛ yoo babote gbalashihilɛ mli ni amɛfɔ, ni no sɛɛ lɛ, eku esɛɛ kɛtee maŋsɛɛ ekoŋŋ. Eŋa kɛ ebiyoo ni eshi yɛ sɛɛ lɛ hã akɛ amɛ kase Biblia lɛ ni amɛtee amɛhiɛ yɛ asafo lɛ mli. Be ni Michael mami gbo lɛ, eku esɛɛ kɛba Indonesia ekoŋŋ koni ebakwɛ epapa. Ehã akɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ ekoŋŋ. Be ni akɛ Michael kase Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ nikasemɔ 27 lɛ fã ni ji, “Kasemɔ Pii Ofata He” lɛ, eta etsuiŋ waa. Michael susu bɔ ni Yehowa nu he ehã be ni apiŋɔ e-Bi lɛ he, ni no hã ehiŋmɛiaŋ kpala nu. Enɛ hã ehiɛ sɔ kpɔmɔnɔ lɛ waa, ni no tsirɛ lɛ ni etsake ni ehã abaptisi lɛ.
YE OBUA MƆ NI OKƐKASEƆ NII LƐ NI EHÃ YEHOWA SƆƆMƆ HE AHIA LƐ FE NƆ FƐƐ NƆ
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ye ebua ekaselɔi lɛ ni amɛkɛ nibii ashã afɔle koni amɛnyɛ amɛkɛ be pii asɔmɔ Yehowa? (Luka 5:5-11) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
10 Mɛi komɛi ni Yesu shiɛ ehã lɛ na oya nɔŋŋ akɛ lɛ ji Mesia lɛ, ni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi. Shi ehe bahia ni eye ebua amɛ ni amɛna akɛ, kɛ́ amɛmiitao amɛsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ amɛkɛ ekãa ashiɛ sane kpakpa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yesu kɛɛ Petro kɛ Andrea akɛ amɛkɛ amɛbe fɛɛ abanyiɛ esɛɛ lɛ, no mli lɛ amɛji ekaselɔi momo. (Mat. 4:18, 19) Shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkɛ Yakobo kɛ Yohane efee ekome kɛmiitsu nii akɛ wolɛi, ni amɛnitsumɔ lɛ miishwere waa. (Mar. 1:16-20) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Petro kɛ Andrea ‘shi amɛyai lɛ,’ ni amɛkɛ amɛbe fɛɛ banyiɛ Yesu sɛɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni amɛkpɛ yiŋ nɛɛ, amɛto gbɛjianɔ hu koni amɛnyɛ amɛkwɛ amɛwekui lɛ. Mɛni hã amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaashi amɛnitsumɔ lɛ ni amɛkɛ amɛbe fɛɛ anyiɛ Yesu sɛɛ? Amaniɛ ni abɔ yɛ Luka Sanekpakpa lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, Yesu fee naakpɛɛ nii ko, ni no hã amɛná hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ Yehowa baakwɛ amɛ.—Kanemɔ Luka 5:5-11.
Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu ni wɔye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ ni amɛkɛ nibii ashã afɔle koni amɛnyɛ amɛkɛ be pii asɔmɔ Yehowa? (Kwɛmɔ kuku 10-11)b
11. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔ lɛ koni ehemɔkɛyeli lɛ mli awa?
11 Wɔnyɛŋ wɔfee naakpɛɛ nii tamɔ Yesu fee lɛ, shi wɔbaanyɛ wɔgba wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ niiashikpamɔi ni baahã amɛna akɛ, Yehowa yeɔ ebuaa mɛi fɛɛ ni hãa esɔɔmɔ lɛ he hiaa amɛ fe nibii krokomɛi lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani okaiɔ bɔ ni Yehowa ye ebua bo be ni obɔi asafoŋ kpeei yaa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ? Ekolɛ ehe bahia ni oyana onitsumɔtsɛ lɛ ni ohã ele akɛ, gbii ni okɛyaa asafoŋ kpeei lɛ anɔ lɛ, obaashi nitsumɔhe lɛ mra fioo. Be ni ogbaa o-Biblia mli nikaselɔ lɛ oniiashikpamɔi lɛ, hã ena bɔ ni Yehowa ye ebua bo be ni okɛ esɔɔmɔ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ kɛ bɔ ni enɛ waje ohemɔkɛyeli lɛ.
12. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ nyɛmimɛi srɔtoisrɔtoi aya wɔ-Biblia mli nikaselɔ lɛ ŋɔɔ? (b) Mɛɛ nɔ kroko hu wɔbaanyɛ wɔkɛye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ehã Yehowa sɔɔmɔ he ahia lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ eshihilɛ mli? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.
12 Nɔ kroko ni baaye abua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ji, ni nyɛmimɛi krokomɛi hu baagba lɛ tsakemɔi ni amɛfee be ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛhãŋ nɔ ko nɔ ko he ahia amɛ fe Yehowa sɔɔmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, okɛ nyɛmimɛi srɔtoisrɔtoi ni etsɔmɔ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli aya eŋɔɔ. Hã amɛgba lɛ bɔ ni fee ni amɛba anɔkwale lɛ mli kɛ nibii ni amɛfee kɛtsɔɔ akɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he miihia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, hemɔ be ni okɛ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ akwɛ vidioi ni yɔɔ Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ fã ni ji “Kasemɔ Pii Ofata He” lɛ ni nyɛsusu he. Kɛ́ ona vidio ko ni baaye abua lɛ yɛ fã ni ji, “Ehe Saji Krokomɛi” lɛ, obaanyɛ okɛ lɛ akwɛ no hu ni nyɛsusu he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ nyɛshɛ nikasemɔ 37 lɛ ni nyɛkwɛ vidio ni ji Yehowa Baatsu Wɔhiamɔ Nii Lɛ Ahe Nii Ehã Wɔ lɛ, gbalamɔ ejwɛŋmɔ kɛya otii komɛi ni je kpo yɛ vidio lɛ mli lɛ anɔ, ni oye obua lɛ ni ena akɛ, kɛ́ ehã Yehowa sɔɔmɔ he hia lɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ eshihilɛ mli lɛ, Yehowa baaye ebua lɛ.
YE OBUA MƆ NI OKƐKASEƆ NII LƐ NI ELE NƆ NI EBAAFEE KƐ́ MƐI TE SHI AMƐWO LƐ
13. Mɛni Yesu fee kɛye ebua ekaselɔi lɛ koni amɛle nɔ ni amɛbaafee kɛ́ mɛi te shi amɛwo amɛ?
13 Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ shii abɔ akɛ mɛi baate shi amɛwo amɛ, ni amɛwekumɛi po baafee nakai. (Mat. 5:11; 10:22, 36) Be ni eshwɛ fioo ni abaagbe lɛ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛwala po baayaje oshãra mli akɛni amɛhala akɛ amɛbaaja Yehowa lɛ hewɔ. (Mat. 24:9; Yoh. 15:20; 16:2) Yesu wo ekaselɔi lɛ ŋaa ni amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ amɛkɛ mɛi ni wieɔ amɛshiɔ amɛ yɛ nibii ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ ahewɔ lɛ akataa saji anaa, ni agbɛnɛ hu, amɛkwɛ amɛwiemɔ kɛ amɛnifeemɔ jogbaŋŋ koni be fɛɛ be lɛ, amɛná hegbɛ amɛshiɛ.
14. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɔ ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ koni ele nɔ ni ebaafee kɛ́ mɛi te shi amɛwo lɛ? (2 Timoteo 3:12)
14 Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhã mɔ ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ ale nɔ ni ekolɛ mɛi ni ekɛtsuɔ nii, enanemɛi, loo ewekumɛi baawie yɛ ehe loo amɛbaafee lɛ yɛ Biblia lɛ ni ekaseɔ lɛ hewɔ. (Kanemɔ 2 Timoteo 3:12.) Ekolɛ mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ ateŋ mɛi komɛi baaye ehe fɛo kɛ́ amɛna akɛ eemia ehiɛ ni ehi shi yɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ naa. Mɛi krokomɛi hu, ni ekolɛ ewekumɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ po fata he lɛ, baakɛɛ lɛ akɛ nibii ni atsɔɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ jeee anɔkwale. Kɛ́ wɔkɛ wɔ-Biblia mli nikaselɔ lɛ gba nibii ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe sane mra lɛ, no baaye abua lɛ ni ehiɛ akafee lɛ yaa kɛ́ ekɛ eko kpe, ni agbɛnɛ hu, ebaale bɔ ni ebaatsu he nii ehã.
15. Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ wekumɛi te shi amɛwo lɛ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua lɛ?
15 Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ wekumɛi te shi amɛwo lɛ lɛ, ye obua lɛ ni ena nɔ hewɔ ni ekolɛ amɛsumɔɔɔ ni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ kaseɔ nii lɛ. Ekolɛ amɛsusuɔ akɛ Yehowa Odasefoi jeee gbɔmɛi kpakpai, loo amɛlakaa mɛi. Yesu diɛŋtsɛ wekumɛi po wie amɛshi lɛ. (Mar. 3:21; Yoh. 7:5) Ye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ená tsui ehã ewekumɛi kɛ mɛi krokomɛi ni teɔ shi amɛwoɔ lɛ lɛ, ni ekɛ amɛ awie kɛ naajɔlɛ.
16. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ele bɔ ni ekɛ mɛi baagba nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ ahe sane ehã?
16 Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ wekumɛi yɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ he miishɛɛ po lɛ, ye obua lɛ ni ena akɛ esaaa akɛ egbaa amɛ nɔ ni ele lɛ fɛɛ yɛ shitamɔ kome mli, kɛjeee nakai lɛ, ebaanyara amɛhiɛ, ni be kroko kɛ́ eetao ekɛ amɛ agba sane lɛ, amɛsumɔŋ ni amɛbo lɛ toi. No hewɔ lɛ, wo lɛ ŋaa ni ehã sanegbaa lɛ afee kuku, koni be kroko kɛ́ eetao ekɛ amɛ agba sane lɛ, ekanyara amɛhiɛ. (Kol. 4:6) Ekolɛ ebaanyɛ etsɔɔ amɛ jw.org wɛbsaiti lɛ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛyakane Yehowa Odasefoi kɛ nibii ni wɔheɔ wɔyeɔ lɛ ahe sane be fɛɛ be ni amɛsumɔɔ.
17. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ele bɔ ni ebaafee ehã saji ni mɛi biɔ yɛ Yehowa Odasefoi ahe lɛ hetoo? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
17 Obaanyɛ okɛ saji ni yɔɔ jw.org lɛ fã ni ji, “Saji Ni Kɔɔ Yehowa Odasefoi Ahe Ni Mɛi Fɔɔ Bimɔ” lɛ, aye abua mɔ ni okɛkaseɔ nii lɛ ni ele bɔ ni ebaahã saji ni ewekumɛi loo mɛi ni ekɛtsuɔ nii lɛ baanyɛ abi lɛ hetoo. (2 Tim. 2:24, 25) Agbɛnɛ hu, ohiɛ akakpa nɔ akɛ okɛ lɛ baasusu Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ fã ni ji “Mɛi Komɛi Kɛɔ Akɛ” loo “Ekolɛ Mɔ Ko Baabi Bo Akɛ” lɛ he be fɛɛ be ni nyɛbaagbe nikasemɔ ko naa. Kɛ́ etsɔɔ bɔ ni ebaahã sane ko hetoo ehã lɛ, wo lɛ hewalɛ ni ekase lɛ shii abɔ. Kɛ́ nɔ ko hu yɛ ni esa akɛ ojaje yɛ ehetoo lɛ he lɛ, kaashashao shi akɛ obaafee nakai. Kɛ́ okɛ lɛ kase bɔ ni ebaafee ehã saji ni abiɔ lɛ lɛ hetoo lɛ, no baaye abua lɛ ni enyɛ egbala nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ amli ehã mɛi ni esheee gbeyei.
Ye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ ni ena bɔ ni ebaafee ekɛ mɛi agba ehemɔkɛyeli lɛ he sane be ni okɛ lɛ kaseɔ nii lɛ (Kwɛmɔ kuku 17)c
18. Mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua o-Biblia mli nikaselɔ lɛ koni ebatsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ? (Mateo 10:27)
18 Yesu fã ekaselɔi lɛ akɛ amɛshiɛ sane kpakpa lɛ amɛhã mɛi. (Kanemɔ Mateo 10:27.) Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ batsɔ shiɛlɔ, ni ena bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa lɛ koni enyɛ etsu nitsumɔ nɛɛ, no baahã ekɛ ehiɛ afɔ̃ enɔ waa fe tsutsu lɛ po. No hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua lɛ ni eshɛ oti nɛɛ he? Kɛ́ atswa adafi yɛ nyɛsafo lɛ mli akɛ ato shiɛmɔyaa tafãa ko he gbɛjianɔ lɛ, wo o-Biblia mli nikaselɔ lɛ hewalɛ ni ekwɛ akɛ mɛni ebaanyɛ efee koni ahã ebɔi shiɛmɔyaa. Hã ele akɛ, kɛ́ mɔ ko yaaje shiɛmɔyaa shishi, ni eje shishi be ni aafã ta lɛ, efeɔ mlɛo. Nɔ kroko ni baaye abua lɛ ji, ni ebaabɔi asaimɛnt feemɔ yɛ otsi teŋ kpee lɛ shishi. Kɛ́ emia ehiɛ ni ebɔi asaimɛnt feemɔ lɛ, no baaye abua lɛ ni enyɛ egbala nibii ni eheɔ eyeɔ lɛ amli jogbaŋŋ ehã mɛi.
HÃ MƆ NI OKƐKASEƆ NII LƐ ANA AKƐ, OHEƆ OYEƆ AKƐ EESUMƆ NI EFEE NƆ NI SA YEHOWA HIƐ
19. Mɛni Yesu wie ni hã ekaselɔi lɛ na akɛ ele akɛ amɛmiisumɔ ni amɛya nɔ amɛnyiɛ esɛɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase lɛ?
19 Dani Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ, wɔsɛɛ ko lɛ, amɛkɛ lɛ baafee ekome ekoŋŋ. Be ni Yesu wie nakai lɛ, ekaselɔi lɛ eyanuuu shishi akɛ wɔsɛɛ ko lɛ amɛbaaya ŋwɛi. Shi Yesu kɛ ejwɛŋmɔ emaaa no nɔ. Moŋ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma bɔ ni amɛye lɛ anɔkwa aahu lɛ nɔ. (Yoh. 14:1-5, 8) Yesu le akɛ ebaahe be dani amɛbaanu nibii komɛi tamɔ hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛ shishi. (Yoh. 16:12) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔhã wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ ana akɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ.
Kɛ́ o-Biblia mli nikaselɔ lɛ batsɔ shiɛlɔ, ni ena bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa lɛ koni enyɛ etsu nitsumɔ nɛɛ, no baahã ekɛ ehiɛ afɔ̃ enɔ waa fe tsutsu lɛ po
20. Mɛni nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Malawi lɛ fee kɛtsɔɔ akɛ ele akɛ e-Biblia mli nikaselɔ lɛ miisumɔ ni efee nɔ ni sa Yehowa hiɛ?
20 Esa akɛ wɔhe wɔye akɛ, wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ miisumɔ ni amɛfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Naa niiashikpamɔ ni nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Malawi ni atsɛɔ lɛ Chifundo lɛ ná. Ekɛ oblayoo ko ni yaa Roman ni atsɛɔ lɛ Alinafe lɛ bɔi Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ! wolo lɛ kasemɔ. Be ni amɛgbe nikasemɔ 14 lɛ naa lɛ, Chifundo bi Alinafe akɛ, ‘Kɛ́ okwɛ lɛ, ani esa akɛ otsɔ mfonirii, amagai, loo nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ anɔ ojá Nyɔŋmɔ?’ Alinafe mli fu ni ewie akɛ, “Kɛ́ matsɔ jio, mitsɔɔɔ jio, jeee ohe sane ni!” Chifundo yasusu akɛ Alinafe hãŋ ekɛ lɛ akase nii dɔŋŋ. Shi Alinafe kpaaa nikasemɔ lɛ, ni Chifundo hu najiaŋ ejeee wui. Ehe eye akɛ wɔsɛɛ ko lɛ e-Biblia mli nikaselɔ nɛɛ baanu nibii ashishi. Nyɔji fioo komɛi asɛɛ be ni amɛkaseɔ nikasemɔ 34 lɛ, ebi lɛ sane nɛɛ ni yɔɔ nikasemɔ lɛ mli lɛ, akɛ: “Kɛbashi bianɛ lɛ, te oná Biblia lɛ kɛ Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, he nii ni okaseɔ lɛ he sɛɛ ohã tɛŋŋ?” Naa hetoo ni Chifundo kɛɛ Alinafe hã. Ewie akɛ: “Etsĩ nibii kpakpai pii ni ekase lɛ atã, ni ekome ji akɛ Odasefoi efeee nibii ni Biblia lɛ ewie akɛ Yehowa sumɔɔɔ lɛ.” No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Alinafe kɛ mfonirii kɛ amagai kɛ amɛhenɔi lɛ kpa nitsumɔ ni abaptisi lɛ.
21. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaawo wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ hewalɛ ni amɛmɔ anɔkwale lɛ mli?
21 Eyɛ mli akɛ Yehowa ji “mɔ ni hãa edaa” moŋ, shi nɔ ko yɛ ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ koni amɛya amɛhiɛ. (1 Kor. 3:7) Esa akɛ wɔtsɔɔ amɛ nibii ni Yehowa miisumɔ ni amɛfee, shi jeee no pɛ. Esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛbasumɔ Yehowa waa hu. Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛhã Yehowa sɔɔmɔ he ahia amɛ fe nɔ fɛɛ nɔ yɛ amɛshihilɛ mli koni no ahã ana lɛɛlɛŋ akɛ amɛsumɔɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛkɛ amɛhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ kɛ́ mɛi te shi amɛwo amɛ. Naagbee kwraa lɛ, kɛ́ wɔhã wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ le akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ lɛ, no baawo amɛ hewalɛ ni amɛmɔ anɔkwale lɛ mli.
LALA 55 Nyɛkashea Amɛ Gbeyei!
a Be ni Yesu kɛ Nikodemo gba sane lɛ sɛɛ afii enyɔ kɛ fã lɛ, no mli lɛ, Nikodemo kã he eji Yudafoi asaneyelihe wulu lɛ mli nyo. (Yoh. 7:45-52) Yinɔsaneŋmalɔi komɛi susuɔ akɛ Yesu gbele sɛɛ dani Nikodemo batsɔ ekaselɔ.—Yoh. 19:38-40.
b NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Petro kɛ mɛi krokomɛi eshi amɛwuoyaa nitsumɔ lɛ koni amɛyanyiɛ Yesu sɛɛ.
c NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi yoo ko miiye eebua e-Biblia mli nikaselɔ koni ena bɔ ni ebaafee ekɛ mɛi agba ehemɔkɛyeli lɛ he sane.