NIKASEMƆ 35
LALA 121 Henɔyeli He Miihia Wɔ
Wɔbaanyɛ Wɔye Wɔhe Nɔ Kɛ́ Wɔnu He Akɛ Wɔyafee Nɔ Ko Ni Yehowa Sumɔɔɔ
“Nyɛkahãa esha yaa nɔ eyeɔ maŋtsɛ yɛ nyɛgbɔmɔtsei ni baagboi lɛ amli ni nyɛfee nɔ ni nyɛgbɔmɔtsei lɛ shweɔ lɛ.”—ROM. 6:12.
NƆ NI WƆBAAKASE
Abaaye abua wɔ ni: (1) wɔkanu he akɛ wɔnyɛŋ wɔdamɔ kaa ko ni miisu wɔtsui lɛ naa; (2) wɔna nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔkagbee kaa mli.
1. Mɛni wɔ fɛɛ wɔmiimia wɔhiɛ ni wɔkafee?
ANI onu he waa akɛ oyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ pɛŋ? Kɛ́ nakai ni lɛ, jeee okome. Biblia lɛ kɛɛ: “Kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɛi ahe nɔ.” (1 Kor. 10:13) Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, kaa ni okɛmiikpe ni oomia ohiɛ waa ni okagbee mli lɛ, mɛi krokomɛi hu kɛ nakai kaa lɛ nɔŋŋ miikpe ni amɛmiimia amɛhiɛ ni amɛkagbee mli. No hewɔ lɛ, kaimɔ akɛ, jeee okome; ni Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, obaaye omanye.
2. Mɛɛ kai wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ mɛi komɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ kɛkpeɔ? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
2 Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ lɛ, nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ eshweɔ lɛ, no gbalaa lɛ ni elakaa lɛ, ni enɛ ji nɔ ni kaa lɛ.” (Yak. 1:14) Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni kaa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmimɛi hii komɛi akaa ji, amɛnuɔ he akɛ amɛkɛ yei ni jeee amɛŋamɛi aná bɔlɛ, ni nakai nɔŋŋ nyɛmimɛi yei komɛi hu nuɔ he akɛ amɛkɛ hii ni jeee amɛwumɛi aná bɔlɛ. Nyɛmimɛi hii komɛi hu anɔ ji, amɛnuɔ he akɛ amɛkɛ hii aná bɔlɛ, ni nakai nɔŋŋ nyɛmimɛi yei komɛi hu nuɔ he akɛ amɛkɛ yei aná bɔlɛ. Agbɛnɛ hu, nyɛmimɛi komɛi ni ekpa ponografikwɛmɔ lɛ nuɔ he waa akɛ amɛyakwɛ ekoŋŋ; ni nakai nɔŋŋ nyɛmimɛi pii ni ekpa zigareti loo wii shɛremɔ loo dãatɔɔ lɛ hu nuɔ he waa akɛ amɛya amɛyɛlɛ ŋmɔ lɛ mli ekoŋŋ. Kai ni wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ kɛ mɛi komɛi ni wɔkɛkaseɔ Biblia lɛ kɛkpeɔ lɛ ateŋ fioo pɛ wɔtsĩ tã nɛɛ. Sane lɛ kɛkɛ ji, wɔ fɛɛ wɔnu he tamɔ bɔ ni bɔfo Paulo nu he lɛ pɛŋ. Ewie akɛ: “Kɛ́ miitao mafee nɔ ni ja lɛ, minaa nɔ gbonyo hu yɛ mimli.”—Rom. 7:21.
Wɔbaanyɛ wɔkɛ kaa akpe be fɛɛ be, kɛ agbɛnɛ hu, yɛ he fɛɛ he (Kwɛmɔ kuku 2)c
3. Kɛ́ kaa ko su mɔ ko tsui aahu lɛ, te no baanyɛ ahã enu he ehã tɛŋŋ?
3 Kɛ́ kaa ko miisu otsui waa, ni ofee he eko aahu, shi etamɔ nɔ ni onyɛɛɛ oye nɔ lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni obaanyɛ ofee yɛ he. Ekolɛ, bɔ ni kaa lɛ kɛ bo wuwua shi lɛ hewɔ lɛ, obaanu he hu akɛ Yehowa bɛ ohe miishɛɛ dɔŋŋ, ni no hewɔ lɛ, onáŋ naanɔ wala. Shi ná ole akɛ, jeee nakai kwraa sane lɛ ji! Wɔbaahã sanebimɔi enyɔ hetoo yɛ nikasemɔ nɛɛ mli, ni no baaye abua bo ni ona nɔ hewɔ ni wɔkɛɔ nakai. Sanebimɔi nɛɛ ji: (1) Namɔ miisumɔ ni wɔnu he akɛ nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ kaa ko he, ni Yehowa bɛ wɔhe miishɛɛ? (2) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔnuɔ he waa akɛ wɔyafee nakai nii lɛ?
BƆ NI “MƆ FƆŊ LƐ” MIISUMƆ NI WƆNU HE WƆHÃ
4. (a) Mɛni hewɔ Satan miisumɔ ni wɔnu he akɛ kɛ́ wɔkɛ kaa kpe lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he? (b) Mɛni hewɔ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔdamɔ kaa fɛɛ kaa ni wɔkɛbaakpe lɛ naa?
4 Kɛ́ wɔkɛ kaa ko kpe lɛ, Satan baanyɛ ehã wɔnu he akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ nɔ ko ni hãa wɔnaa enɛ faŋŋ. Ekɛɛ amɛ ni amɛsɔle akɛ: “Okɛ wɔ akaya kaa mli, shi jiemɔ wɔ kɛje mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ.” (Mat. 6:13) Satan kɛɛ, kɛ́ adesai nu he akɛ amɛyafee nɔ ko ni Yehowa kɛɛ amɛkafee lɛ, amɛbaagbo Yehowa nɔ toi ni amɛyafee. (Hiob 2:4, 5) Mɛni hã ekɛɛ nakai? Be ni Satan nu he akɛ eyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, egbo Yehowa nɔ toi ni eyafee. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni efeɔ lɛ akɛ wɔtamɔ lɛ, ni akɛ, kɛ́ wɔ hu wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, wɔbaayafee. Satan yasusu akɛ, Nyɔŋmɔ Bi ni eye emuu lɛ po baafee enii tamɔ lɛ kɛ́ ekɛ kaa ko kpe! (Mat. 4:8, 9) Shi, ani eji anɔkwale akɛ, kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he akɛ ja wɔyafee? Dabi kwraa! Bɔfo Paulo wie akɛ, “Yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, mitsɔɔ mɔ ni wajeɔ mi lɛ nɔ mináa hewalɛ,” ni wɔkɛ lɛ kpãa gbee.—Fip. 4:13.
5. Mɛni hãa wɔnaa akɛ, Yehowa heɔ eyeɔ akɛ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni esumɔɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔye wɔhe nɔ?
5 Esoro jwɛŋmɔ ni Yehowa hiɛ yɛ wɔhe lɛ kwraa yɛ Satan nɔ lɛ he. Yehowa heɔ wɔ eyeɔ, ni ele akɛ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni esumɔɔɔ lɛ, wɔbaamia wɔhiɛ, ni wɔfeŋ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Yehowa gba akɛ asafoku babaoo ko baaye lɛ anɔkwa ni amɛbaaje amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli sɔkee. Bo lɛ, susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ. Yehowa, mɔ ni nyɛŋ emale lɛ, kɛɛ mɛi babaoo ni yeɔ lɛ anɔkwa ni “amɛfɔ amɛtadei kakadaji lɛ ahe ni amɛhã eyɛ futaa yɛ Gwantɛŋbi lɛ lá lɛ mli” lɛ baabote jeŋ hee lɛ mli. (Kpo. 7:9, 13, 14) Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa heɔ eyeɔ akɛ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni esumɔɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔye wɔhe nɔ.
6-7. Mɛni hewɔ Satan miisumɔ ni wɔnu he akɛ wɔnáŋ naanɔ wala lɛ?
6 Agbɛnɛ hu, Satan miisumɔ ni wɔnu he akɛ susumɔi ni ejaaa ni wɔnáa bei komɛi lɛ ahewɔ lɛ, Yehowa bɛ wɔhe miishɛɛ, ni no hewɔ lɛ, wɔnáŋ naanɔ wala. Mɛni hewɔ Satan miisumɔ ni wɔnu he nakai? Yehowa bɛ Satan he miishɛɛ, ni enáŋ ehe miishɛɛ gbi ko gbi ko. Enɛ hewɔ lɛ, Satan náŋ naanɔ wala kɔkɔɔkɔ, moŋ lɛ, abaakpãtã ehiɛ kwraa. (1 Mo. 3:15; Kpo. 20:10) Shi Satan le akɛ, wɔ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ dɔɔ lɛ waa, ni no hewɔ ni eesumɔ ni wɔnu he akɛ wɔnáŋ naanɔ wala lɛ. Shi susumɔ nɛɛ ni etaoɔ wɔná lɛ ejaaa. Anɔkwa, Biblia lɛ kɛɛ Yehowa miisumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔná naanɔ wala. “Esumɔɔɔ akɛ akpãtã mɔ ko mɔ ko hiɛ, shi moŋ eesumɔ ni mɛi fɛɛ atsake amɛtsui.”—2 Pet. 3:9.
7 No hewɔ lɛ, kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui waa, ni wɔnu he akɛ nɔ ko bɛ dɔŋŋ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he, loo wɔnu he akɛ Yehowa bɛ wɔhe miishɛɛ ni wɔnáŋ naanɔ wala lɛ, no lɛ, jwɛŋmɔ ni Satan sumɔɔ ni wɔná lɛ nɔŋŋ wɔná lɛ. Kɛ́ wɔnu sane lɛ shishi jogbaŋŋ nɛkɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔtswa wɔfai shi waa akɛ, wɔhãŋ Satan adu susumɔi ni tamɔ nɛkɛ ewo wɔyitsoŋ.—1 Pet. 5:8, 9.
BƆ NI ESHA NI AKƐFƆ WƆ LƐ BAANYƐ AHÃ WƆNU HE WƆHÃ
8. Yɛ nifeemɔi gbohii asɛɛ lɛ, mɛɛ nɔ kroko he wiemɔ ni ji esha lɛ kɔɔ? (Lala 51:5) (Kwɛmɔ “Wiemɔ Ni Atsɔɔ Mli” lɛ hu.)
8 Nɔ kroko hu yɛ ni baanyɛ ahã wɔnu he akɛ, kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui lɛ, nɔ ko kwraa bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he, ni enɛ hewɔ lɛ, Yehowa hãŋ wɔ naanɔ wala. Mɛni ni? No ji esha ni akɛfɔ wɔ fɛɛ lɛ.a—Hiob 14:4; kanemɔ Lala 51:5.
9-10. (a) Be ni Adam kɛ Hawa batsɔmɔ eshafeelɔi lɛ, te amɛnu he amɛhã tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.) (b) Esha ni akɛfɔ wɔ lɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, te wɔnuɔ he wɔhãa tɛŋŋ?
9 Be ni Adam kɛ Hawa batsɔmɔ eshafeelɔi lɛ, te amɛnu he amɛhã tɛŋŋ? Kɛ́ obaakai lɛ, be ni amɛgbo Yehowa nɔ toi lɛ, amɛyatee amɛhe ni amɛkɛ bai ha amɛhe. Mɛni hewɔ amɛfee nakai? Nɔ hewɔ lɛ ji, esha lɛ hã amɛhenilee bu amɛ fɔ, amɛhao, amɛshe gbeyei, ni amɛhiɛ gboi. Adam kɛ Hawa kɛ Yehowa teŋ fite kwraa bɔ ni ehiii saamɔ. No hewɔ lɛ, kɛjɛ nakai be lɛ nɔ kɛyaa lɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni amɛbaafee lɛ, amɛhenilee baabu amɛ fɔ ni amɛbaahao, ejaakɛ amɛbatsɔmɔ eshafeelɔi, ni nɔ ko kwraa bɛ ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛkpɔ̃ amɛhe kɛje esha dɛŋ.
10 Wɔshihilɛ lɛ tamɔɔɔ Adam kɛ Hawa nɔ lɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, Adam kɛ Hawa náŋ kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ, shi wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná he sɛɛ, ejaakɛ Yehowa baanyɛ edamɔ kpɔmɔnɔ lɛ nɔ ekɛ wɔhe eshai ake wɔ ni wɔbatsɔmɔ enanemɛi ekoŋŋ. (1 Kor. 6:11) Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, eshafeelɔi ji wɔ ni wɔyeee emuu. No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ bei komɛi lɛ, wɔhenilee buɔ wɔ fɔ, wɔhaoɔ, wɔsheɔ gbeyei, ni hiɛgbele mɔɔ wɔ. Anɔkwa, Biblia lɛ kɛɛ esha kã he eeye adesai anɔ maŋtsɛ, ni eeye “mɛi po ni efeko esha ni tamɔ Adam mlatɔmɔ lɛ anɔ.” (Rom. 5:14) Shi esaaa akɛ wɔnuɔ he akɛ, akɛni afɔ wɔ yɛ esha mli hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ni ja kɔkɔɔkɔ, ni no hewɔ lɛ, wɔnáŋ naanɔ wala. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?
Be ni Adam kɛ Hawa batsɔmɔ eshafeelɔi lɛ, amɛhenilee bu amɛ fɔ, amɛhao, amɛshe gbeyei, ni amɛhiɛ gboi (Kwɛmɔ kuku 9)
11. Kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui ni wɔmiinu he akɛ wɔyafee kɛkɛ koni sane ajɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ? (Romabii 6:12)
11 Bei komɛi lɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔyafee kɛkɛ koni sane ajɔ. Etamɔ nɔ ni gbee ko miikɛɛ wɔ akɛ, ‘Kaagba ohe naa, onyɛŋ oye kaa nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.’ Shi esaaa akɛ wɔboɔ gbee nɛɛ toi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɛ wɔkahã esha tee nɔ ‘eye maŋtsɛ’ yɛ wɔnɔ. (Kanemɔ Romabii 6:12.) Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔfeŋ. (Gal. 5:16) Yehowa le akɛ kɛ́ wɔkɛkaa kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔye lɛ anɔkwa, no hewɔ ekɛɔ wɔ akɛ wɔye lɛ anɔkwa lɛ. (5 Mo. 30:11-14; Rom. 6:6; 1 Tes. 4:3) Eyɛ faŋŋ akɛ, kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui waa po lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ naa.
12. Kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui ni wɔmiinu he akɛ Yehowa bɛ wɔhe miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Ni mɛni hewɔ?
12 Bei komɛi hu lɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, kɛ́ kaa ko miisu wɔtsui lɛ, wɔnuɔ he akɛ Yehowa bɛ wɔhe miishɛɛ dɔŋŋ, ni wɔnáŋ naanɔ wala. Etamɔ nɔ ni gbee lɛ miikɛɛ wɔ ekoŋŋ akɛ, ‘Kaagba ohe naa, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa baakpãtã ohiɛ.’ Shi esaaa akɛ wɔboɔ gbee nɛɛ toi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɛ Yehowa le akɛ wɔyeee emuu. (Lala 103:13, 14) Anɔkwa, Yehowa le ohe “nɔ fɛɛ nɔ,” ni ele akɛ, esha ni akɛfɔ bo lɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, onuɔ he akɛ oyafee nibii ni ole akɛ ejaaa. (1 Yoh. 3:19, 20) Shi bei abɔ ni omiaa ohiɛ koni okafee nibii ni ejaaa ni onuɔ he akɛ oyafee lɛ, Yehowa naa bo akɛ ohe tse yɛ ehiɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?
13-14. Kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, ani no tsɔɔ akɛ wɔnyɛŋ wɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ kɔkɔɔkɔ? Mɛni hewɔ okɛɔ nakai?
13 Biblia lɛ hãa wɔnaa akɛ, esoro mɔ ko ni nuɔ he akɛ eyafee nɔ ko ni ehiii lɛ kwraa yɛ mɔ ko ni feɔ nibii ni ehiii lɛ he. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, bei komɛi lɛ, wɔbaanu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni ehiii, shi kɛ́ wɔbaafee nakai nii lɛ aloo wɔfeŋ lɛ, edamɔ wɔnɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, dani blema Korinto asafo lɛ mli bii lɛ ekomɛi batsɔmɔ Kristofoi lɛ, no mli lɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ ni yaa nɔ yɛ hii kɛ hii kɛ yei kɛ yei ateŋ lɛ mli. Paulo wie akɛ: “Nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ tsutsu.” Ani nɔ ni Paulo wie nɛɛ tsɔɔ akɛ, kɛjɛ be ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ, amɛnuuu he dɔŋŋ akɛ amɛkɛ amɛhe awo nakai jeŋba gbonyo lɛ mli? Etsɔɔɔ nakai doo. Ejaakɛ bei pii lɛ, kɛ́ mɔ ko tsi ehe kɛje jeŋba gbonyo ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, ewa waa akɛ enuŋ he akɛ eyafee ekoŋŋ. Shi Yehowa ná Kristofoi nɛɛ ahe miishɛɛ, ejaakɛ kɛ́ amɛnu he akɛ amɛyafee nakai po lɛ, amɛyafeee. Ena amɛ akɛ, ‘aju amɛhe ni amɛhe etse.’ (1 Kor. 6:9-11) Kɛ́ bo hu onu he akɛ oyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ shi oye ohe nɔ lɛ, ebaana bo akɛ ohe tse ni ebaaná ohe miishɛɛ.
14 Kɛ́ oonu he akɛ oyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, obaanyɛ omia ohiɛ waa ni okafee, ekɔɔɔ he eko nɔ ni ji. Kɛ́ ofee he eko aahu, shi loloolo lɛ, onuɔ he nakai po lɛ, hemɔ oye akɛ, obaanyɛ oye ohe nɔ ni okafee nɔ ni ‘oheloo lɛ kɛ ojwɛŋmɔ’ kɛɔ bo akɛ ofee lɛ. (Efe. 2:3) Shi mɛni baaye abua bo ni onyɛ ofee nakai?
NƆ NI BAAYE ABUA BO NI OYE KAA NƆ
15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ kai komɛi yɛ ni kɛ́ wɔkɛkpe lɛ, ewaaa akɛ wɔbaagbee shi?
15 Dani wɔbaanyɛ wɔye wɔhe nɔ koni wɔkagbee kaa mli lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ kai komɛi yɛ ni kɛ́ wɔkɛkpe lɛ, ewaaa akɛ wɔbaagbee shi. Nɔ kome ni baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaafee nakai ji, ni wɔkɛ “amale susumɔi” baalaka wɔhe. (Yak. 1:22) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko ni yɔɔ dãanumɔ he naagba lɛ baanyɛ anu he akɛ enɔ hi fe mɔ ko, ejaakɛ mɛi komɛi yɛ ni nuɔ fe lɛ. Aloo wu ko ni yɔɔ ponografikwɛmɔ he naagba lɛ, baashwa eŋa ni ebaakɛɛ akɛ, ‘Eji miŋa jieɔ suɔmɔ kpo etsɔɔ mi waa kulɛ, mifeŋ nakai.’ Kɛ́ mɔ ko susu nii ahe nɛkɛ lɛ, ewaŋ akɛ ebaayafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ ofee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, kaatao nɔ ko ni okɛjie onaa. Kpɛlɛmɔ nɔ akɛ otɔ̃.—Gal. 6:7.
16. Mɛni baaye abua bo ni otswa ofai shi akɛ obaafee nɔ ni ja?
16 Yɛ kpɛlɛmɔ ni wɔbaakpɛlɛ nɔ akɛ kai komɛi yɛ ni kɛ́ wɔkɛkpe lɛ, ewaaa akɛ wɔbaagbee shi lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔtswa wɔfai shi waa akɛ wɔgbeŋ nakai kai lɛ amli. (1 Kor. 9:26, 27; 1 Tes. 4:4; 1 Pet. 1:15, 16) Okɛ ohiɛ afɔ̃ shi koni ona kai ni kɛ́ okɛkpe lɛ, ewa kɛhã bo akɛ obaaye nɔ, kɛ be ni kɛ́ okɛkpe lɛ, ewa kɛhã bo akɛ obaaye nɔ. Ekolɛ ole kaa pɔtɛɛ ko ni suɔ otsui, loo be pɔtɛɛ ko yɛ gbi lɛ mli ni ewaaa akɛ obaagbee kaa mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani kɛ́ etɔ bo loo je ena waa ni okɛ kaa ko kpe lɛ, ewa kɛhã bo akɛ obaaye nɔ? Susumɔ nɔ ni obaafee kɛ́ okɛ nakai kaa lɛ kpe lɛ he. Ehi akɛ obaafee enɛ dani okɛ kaa lɛ akpe.—Abɛi 22:3.
17. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef sane lɛ mli? (1 Mose 39:7-9) (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
17 Susumɔ nɔ ni Yosef fee be ni Potifar ŋa lɛ ka akɛ ebaalaka lɛ ni ekɛ lɛ aná bɔlɛ lɛ he okwɛ. Yosef hã ele oya nɔŋŋ akɛ ekɛ lɛ náŋ bɔlɛ; eshashaooo shi kwraa. (Kanemɔ 1 Mose 39:7-9.) Mɛni enɛ hãa wɔnaa? Ehãa wɔnaa akɛ, dani Potifar ŋa lɛ baakɛɛ Yosef nɔ ko po lɛ, Yosef ekpɛ mli akɛ ekɛ mɔ ko ŋa náŋ bɔlɛ kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ eji esha. Nakai nɔŋŋ bo hu, dani okɛ kaa ko baakpe lɛ, esa akɛ otswa ofai shi waa akɛ, obaafee nɔ ni Yehowa sumɔɔ be fɛɛ be. Kɛ́ ofee nakai lɛ, no lɛ, kɛ́ okɛ kaa lɛ kpe lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ bo akɛ obaafee nɔ ni okpɛ mli momo lɛ.
Kɛ́ okɛ kaa ko kpe lɛ, joo naa foi amrɔ nɔŋŋ, tamɔ Yosef fee lɛ! (Kwɛmɔ kuku 17)
‘YAA NƆ OPƐI OMLI OKWƐ’
18. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ koni wɔkagbee kaa mli? (2 Korintobii 13:5)
18 Nɔ kroko ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ koni wɔkagbee kaa mli ji, ni ‘wɔbaaya nɔ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ.’ (Kanemɔ 2 Korintobii 13:5.) Yɛ be kɛ beiaŋ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ akɛ, mɛɛ nibii ahe wɔsusuɔ, ni te wɔfeɔ wɔnii wɔhãa tɛŋŋ yɛ kai ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe, ni wɔfee tsakemɔi ni he baahia lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ onyɛ oye kaa ko nɔ po lɛ, obaanyɛ obi ohe akɛ: ‘Ani mishashao shi dani mifee nɔ ni ja?’ Kɛ́ ona akɛ oshashao shi lɛ, kaahã ohenilee gba onaa tsɔ yɛ he. Moŋ lɛ, feemɔ nɔ ni obaanyɛ koni be kroko kɛ́ okɛ nakai kaa lɛ kpe lɛ, onyɛ ofee nɔ ni ja lɛ oya. Bi he okɛ: ‘Mɛni manyɛ mafee koni kɛ́ minu he akɛ miyafee nɔ ko ni ejaaa lɛ, manyɛ majie kɛje mijwɛŋmɔ mli oya? Ani nibii ni mikɛjieɔ mihiɛtserɛ lɛ miihã eewa kɛmiihã mi akɛ maye mihe nɔ kɛ́ mikɛ kai kpe? Kɛ́ mina nɔ ko ni baanyɛ atee mibɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ, ani mijieɔ mihiŋmɛi yɛ nɔ oya nɔŋŋ? Ani miheɔ miyeɔ akɛ, kɛ́ mimia mihiɛ miye mihe nɔ ni mifee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa kɛɔ mi akɛ mifee lɛ, mi diɛŋtsɛ maná he sɛɛ?’—Lala 101:3.
19. Kɛ́ wɔkpɛ yiŋ gbohii yɛ saji bibii po ahe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaaye wɔhe nɔ kɛ́ wɔkɛ kai kpe?
19 Agbɛnɛ hu, kwɛmɔ ni okɛ nibii akajie onaa. Biblia lɛ kɛɛ: “Tsui lakaa mɔ fe nɔ fɛɛ nɔ, ni ehe yɛ ahuntoo.” (Yer. 17:9) Yesu hu wie akɛ, tsui lɛ mli “susumɔi fɔji” jɛɔ. (Mat. 15:19) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko ni ekpa ponografikwɛmɔ bei saŋŋ lɛ kwɛɛɛ ni ahi lɛ, ebaanu he akɛ ebaanyɛ ekwɛ mfonirii ni esaaa, bei abɔ ni mɛi ni yɔɔ mli lɛ ejieko amɛhe efolo. Aloo ekolɛ ebaakɛɛ ehe akɛ, ‘Kɛ́ mifee mihe mfoniri ni miifee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ, ejeee nɔ ko, bei abɔ ni mifeko nii lɛ diɛŋtsɛ.’ Kɛ́ mɔ ko susu nii ahe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni ‘eetsɔ hiɛ eeto gbɛjianɔ kɛhã nibii ni eheloo lɛ shweɔ.’ (Rom. 13:14) No hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee koni ekaba lɛ nakai? Kwɛmɔ jogbaŋŋ ni okakpɛ yiŋ gbohii yɛ saji bibii po ahe, kɛjeee nakai lɛ, kɛ́ okɛ saji wuji hu kpe lɛ, obaakpɛ yiŋ gbohii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaawa kɛhã bo akɛ obaaye ohe nɔ kɛ́ onu he akɛ oyafee nɔ ko ni Yehowa sumɔɔɔ.b Agbɛnɛ hu, jiemɔ “susumɔi fɔji” ni baanyɛ ahã onu he akɛ naagba tsɔ ko bɛ gbɛ gbonyo ko ni oonu he akɛ okɔ lɛ he lɛ kɛje ojwɛŋmɔ mli.
20. Mɛni ji nɔ kome ni baahã wɔná miishɛɛ waa yɛ jeŋ hee lɛ mli? Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa baaye ebua wɔ?
20 Nikasemɔ nɛɛ ehã wɔna akɛ, Yehowa baanyɛ eye ebua wɔ ni wɔye wɔhe nɔ kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni esumɔɔɔ. Agbɛnɛ hu, ehã wɔna akɛ, Yehowa mɔbɔnalɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaahi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli. Nakai beiaŋ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ waa, ejaakɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa ni wɔnuuu he akɛ wɔyafee nɔ ko ni esumɔɔɔ! Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔhea wɔyea kɛ wɔtsui muu fɛɛ akɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔhe nɔ kɛ́ wɔkɛ kai kpe, ni akɛ, Yehowa baaya nɔ ená wɔhe miishɛɛ kɛ́ wɔfee nakai. Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔye kunim!
LALA 122 Nyɛfia Shi Shiŋŋ, Nyɛkagbugbaa!
a WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Bei pii lɛ, kɛ́ Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “esha” lɛ tsu nii lɛ, ekɔɔ nifeemɔi gbohii tamɔ, juu, ajwamaŋbɔɔ, kɛ gbɔmɔgbee he. (2 Mo. 20:13-15; 1 Kor. 6:18) Shi bei komɛi hu lɛ, ekɔɔ “esha” ni akɛfɔ wɔ, ni ji emuu ni wɔyeee lɛ he, ni no lɛ, be ni wɔfeko nɔ fɔŋ ko beebe lɛ, eyɛ wɔhe.
b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblanyo lɛ ni awie ehe yɛ Abɛi 7:7-23 lɛ kpɛ yiŋ gbohii yɛ saji bibii komɛi amli, ni no hewɔ enyɛɛɛ eye ehe nɔ ni eyabɔ ajwamaŋ be ni ekɛ kaa kpe lɛ.
c NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Abɛkugbɛ: Nyɛmi nuu oblanyo ko ta he ko eeye nii, ni ena hii enyɔ komɛi ni miifee amɛnii tamɔ mɔ kɛ eŋa. Ninejurɔgbɛ: Nyɛmi yoo ko ena mɛi enyɔ ni amɛmiishɛre.