Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Nuklea Ta He?
Wɔjeŋ nɛɛ kã oshãra mli lolo yɛ nuklea ta ni baanyɛ aba lɛ hewɔ, ejaakɛ jeŋ hewalɛi lɛ ebua nuklea okplɛmii anaa, ni amɛmiifee babaoo lolo. Mɛi miishe gbeyei akɛ bɔ ni nuklea okplɛmii lɛ faa lɛ, ewaŋ kwraa akɛ abaaje nuklea ta shishi, ni jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ amɛbaanu he nakai. Mɛi miishe gbeyei po akɛ, kɛ́ maŋ ko tswa nuklea bɔmb loo okplɛm bibioo kome po lɛ, ebaanyɛ etee nuklea ta wulu diɛŋtsɛ shi, ni ebaafite nii waa yɛ wɔjeŋ nɛɛ mli. Wolo ni ji Bulletin of the Atomic Scientists lɛ tsɔɔ mli akɛ, “be fɛɛ be nɛɛ, nibii ni yaa nɔ lɛ tsɔɔ akɛ nuklea ta baanyɛ aba.”
Ani nuklea ta baanyɛ aba? Kɛ́ nakai lɛ, ani wɔjeŋ nɛɛ baaye ehe? Ni mɛni baahã wɔkaye wɔtsui yɛ nuklea ta ni baanyɛ aba lɛ he? Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ he?
Nɔ ni abaasusu he yɛ sane nɛɛ mli
Ani Biblia lɛ etsɔ hiɛ ewie akɛ nuklea ta baaba?
Biblia lɛ etsĩko tã tɛ̃ɛ akɛ nuklea ta baaba. Kɛ̃lɛ, adesai asui kɛ nibii komɛi ni Biblia lɛ gba akɛ ebaaya nɔ, ni wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ ji nɔ ni ehã aashe gbeyei akɛ nuklea ta baaba lɛ.
Okɛ nɔ ni aŋma yɛ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ ato nibii ni yaa nɔ ŋmɛnɛ yɛ je lɛ mli lɛ he okwɛ:
Biblia ŋmalɛi: Yesu kaselɔi lɛ bi akɛ: “Mɛni baafee be ni oba lɛ kɛ je lɛ naagbee gbii lɛ he okadi lɛ?” Yesu hã hetoo akɛ: “Jeŋmaŋ baate shi awo jeŋmaŋ, ni maŋtsɛyeli baate shi awo maŋtsɛyeli.”—Mateo 24:3, 7.
Nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli: Bei pii lɛ, maji ni yɔɔ nuklea okplɛmii loo amɛbaanyɛ amɛfee eko lɛ kɛ maji krokomɛi wuɔ ta.
“Yiwalɛ nifeemɔi miiwo wu waa yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli: tai babaoo miiya nɔ yɛ je lɛŋ hei srɔtoi.”—The Armed Conflict Location & Event Data Project.
Biblia ŋmalɛ: “Naagbee be lɛ mli lɛ, wuoyigbɛ maŋtsɛ lɛ kɛ lɛ [kooyigbɛ maŋtsɛ lɛ] baashishii amɛhe.”—Daniel 11:40.
Nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli: Maji ni kɛ amɛhe miitswa kɛ maji ni fiɔ amɛsɛɛ lɛ miitao ana amɛteŋ mɔ ni he wa fe fɛɛ taakɛ Biblia lɛ gba efɔ̃ shi lɛ. Ekolɛ, maji ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni ale amɛ akɛ amɛyɛ nuklea okplɛmii wuji lɛ sumɔŋ ni amɛkɛ amɛhe anɔ tɛ̃ɛ. Shi, amɛkã he amɛmiifee nuklea okplɛmii ni yɔɔ hewalɛ waa.
“Aaafee afii nyɔŋma ni eho nɛɛ, wɔna akɛ maji kɛ amɛhe miiwuu ta waa, ni yɛ ekomɛi amli lɛ, maji ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ fĩɔ maji ni kɛ amɛhe wuɔ ta lɛ asɛɛ.”—The Uppsala Conflict Data Program.
Biblia ŋmalɛ: “Naagbee gbii lɛ amli lɛ, bei krɛdɛi ni mli shihilɛ wa baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi baatsɔmɔ . . . mɛi ni anyɛɛɛ akɛ amɛ afee kpaŋmɔ, mɛi ni wieɔ mɛi krokomɛi ahe efɔŋ, mɛi ni nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la.”—2 Timoteo 3:1-3.
Nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli: Bɔ ni mɛi babaoo kɛ amɛhe kpãaa gbee ŋmɛnɛ lɛ, nakai nɔŋŋ bei pii lɛ, je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi hu kɛ amɛhe kpãaa gbee. Ni nɔ najiaŋ ni amɛbaatsɔ toiŋjɔlɛ gbɛ nɔ amɛsaa béi lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ hegbeyeiwoo loo nɔnyɛɛ asaa béi. Nifeemɔi ni tamɔ nakai lɛ woɔ gbeyei ni asheɔ akɛ nuklea ta baaba lɛ mli wu.
“Kɛ ataooo gbɛ ni abaatsɔ nɔ akɛ mɛi aye yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ, tai ni yɔɔ gbeyei fe nɔ ni wɔnaa lɛ baaba.”—S. Saran and J. Harman, World Economic Forum.
Ani Nyɔŋmɔ baaŋmɛ gbɛ ni nuklea ta aba?
Biblia lɛ ewieee nɔ ko yɛ he. Nɔ ni ewie moŋ ji akɛ “abaana gbeyei nibii,” loo saji ni fãa mɔ tsui. (Luka 21:11) Nibii nɛɛ ateŋ eko ji atɔmik bɔmb ni aŋmɛɛ he yɛ Jeŋ Ta Ni Ji Enyɔ lɛ mli lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ tai agbɛ lɛ. Kɛ́ ootao ni ole enɛ he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ vidio ni ji Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Piŋmɔ Gbɛ? lɛ.
Ani shikpɔŋ lɛ baahi shi ni akpãtãŋ hiɛ?
Hɛɛ. Kɛ́ adesai kɛ nuklea tawuu nibii baatsu nii ekoŋŋ po lɛ, Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni nibii afite aahu akɛ, jeŋ muu lɛ fɛɛ hiɛ baakpãtã. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, akpãtãŋ shikpɔŋ nɛɛ hiɛ, shi moŋ ebaahi shi ni adesai baahi nɔ kɛya naanɔ.
Nɔ ni mɛi komɛi susuɔ ji, wɔsɛɛ lɛ mɛi fioo ko ni nibii eyaaa nɔ jogbaŋŋ ehãaa amɛ lɛ pɛ baahi shikpɔŋ ni nuklea ta efite nɔ fɛɛ lɛ nɔ. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, nibii fɛɛ ni tawuu efite lɛ, wɔsɛɛ lɛ abaasaa ni efee ehee.
Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔhi shi yɛ miishɛɛ mli yɛ shikpɔŋ fɛfɛo nɔ
Wɔ-Bɔlɔ lɛ bɔ shikpɔŋ lɛ, bɔ ni kɛ́ afite nɔ ko yɛ he lɛ, shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ anyɛ asaa ehe. Ni wɔle hu akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ ehewalɛ lɛ baatsu nii kɛsaa shikpɔŋ lɛ ni efee tamɔ bɔ ni eyɔɔ kɛjɛ shishijee lɛ, ebaaya nɔ efee adesai shihilɛhe ni nɔ bɛ kɛya naanɔ.—Lala 37:11, 29; Kpojiemɔ 21:5.
Mɛni baahã wɔkaye wɔtsui yɛ nuklea ta ni baanyɛ aba lɛ he?
Mɛi komɛi baanyɛ aná nɔ ni Blɔfo tsɛɔ lɛ “nuclear anxiety” lɛ, ni edamɔ shi kɛhã gbeyei ni asheɔ akɛ nuklea ta baaba kɛ nibii hu ni baajɛ nakai ta lɛ mli aba lɛ. Shiwoi kɛ ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua mɛi ni sheɔ gbeyei lɛ koni amɛnyɛ amɛkpee shihilɛ lɛ naa ni amɛkashe gbeyei tsɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wɔsɛɛ lɛ, mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaná shihilɛ kpakpa. Kɛ́ wɔkase hiɛnɔkamɔ nɛɛ he nii lɛ, ebaafee tamɔ “sɛ́kɛ kɛhã wɔwala,” ni ehãŋ wɔye wɔtsui fe nine. (Hebribii 6:19, shishigbɛ niŋmaa) Wɔbaanyɛ wɔba wɔtsuiyeli lɛ hu shi kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nibii ni yaa nɔ yɛ gbi lɛ mli lɛ pɛ nɔ, ni wɔhaooo fe nine yɛ nibii gbohii ni baanyɛ aba wɔsɛɛ lɛ he. Tamɔ bɔ ni Yesu kɛɛ lɛ, “gbi fɛɛ gbi kɛ emli naagbai.”—Mateo 6:34.
Anɔkwa, ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ bɔ ni afee ni wɔnyɛ wɔjwɛŋ jogbaŋŋ, ni wɔkashe gbeyei loo wɔkaye wɔtsui tsɔ. Wɔbaanyɛ wɔfee enɛ kɛ́ wɔfiteee be yɛ saji ni hãa mɔ yeɔ etsui lɛ ahe; saji nɛɛ ekomɛi ji, nuklea okplɛmii ni eba lɛ ahe sanegbai, nibii ni mɛi kɛɔ yɛ he akɛ ebaaba, kɛ mɛi asusumɔi ni amɛtsɔɔ yɛ he. Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbaajie wɔjwɛŋmɔ kwraa kɛjɛ nibii ni baanyɛ aba lɛ anɔ. Moŋ lɛ, wɔmiibɔ mɔdɛŋ wɔfee nibii ni hãŋ wɔye wɔtsui tsɔ yɛ nibii ni wɔnyɛŋ he nɔ ko wɔfee kɛ nibii ni ekolɛ amɛbaŋ po lɛ ahe.
Okɛ ojwɛŋmɔ ama nibii kpakpai ni yaa nɔ yɛ oshihilɛ mli lɛ anɔ, moŋ fe ni obaabo nibii gbohii ahe amaniɛbɔi atoi.
Biblia lɛ hãa wɔ hiɛnɔkamɔ akɛ, wɔsɛɛ lɛ nibii baahi
Kɛ́ okase Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ ahe nii babaoo lɛ, obaaná hiɛnɔkamɔ, omii baashɛ ohe, ni otsui hu baanyɔ omli.
Ani Biblia lɛ egba akɛ Harmagedon ji nuklea ta ko ni abaawu yɛ jeŋ fɛɛ?
Mɛi komɛi susuɔ akɛ Harmagedon ji nuklea ta ko ni abaawu yɛ jeŋ fɛɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hãa amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ yaa bɔ ni nifeemɔ tamɔ nakai lɛ baakpãtã nibii ahiɛ waa lɛ nɔ lɛ.
Shi Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni ji “Harmagedon” lɛ damɔɔ shi kɛhãa ta ni baaya nɔ yɛ “shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ,” loo adesai anɔyelii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ.a (Kpojiemɔ 16:14, 16) Harmagedon kpãtãŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ hiɛ, ni ekpãtãŋ shikpɔŋ lɛ hu hiɛ tamɔ bɔ ni nuklea okplɛmii kpãtã mɛi babaoo ahiɛ be ko lɛ. Moŋ lɛ, yɛ Harmagedon ta lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baakpãtã mɛi fɔji lɛ pɛ ahiɛ, ni no baahã toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ aba shikpɔŋ lɛ nɔ.—Lala 37:9, 10; Yesaia 32:17, 18; Mateo 6:10.
Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ no baahã ta sɛɛ afo?
Yehowab kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ baatsu nii kɛye maji ni wuɔ ta lɛ anɔ, no ji, ebaafo tai ni amɛwuɔ lɛ asɛɛ, ni ebaakpãtã amɛtawuu nibii lɛ fɛɛ ahiɛ. Ebaatsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ efee enɛ; e-Maŋtsɛyeli lɛ ji ŋwɛi nɔyeli ni baaye shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.—Daniel 2:44.
Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsɔɔ adesai bɔ ni amɛbaafee amɛhi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ mli. Akɛni nɔyeli kome pɛ baaye je lɛ nɔ hewɔ lɛ, majimaji ateŋ béi ehiŋ shi dɔŋŋ, ni adesai ekaseŋ bɔ ni afeɔ awuɔ ta dɔŋŋ! (Mika 4:1-3) Mɛni baajɛ mli aba? “Mɔ fɛɛ mɔ baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ diɛŋtsɛ mli yɛ ewain tso kɛ egbami tso shishi, ni mɔ ko mɔ ko woŋ ehe gbeyei.”—Mika 4:4, Today’s English Version.
a Kanemɔ sane ni ji, “Mɛni Ji Harmagedon Ta Lɛ?”
b Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i diɛŋtsɛ. (Lala 83:18) Kanemɔ sane ni ji “Namɔ Ji Yehowa?” lɛ.