Shɔ, September 3
Yosef [fee] bɔ ni Yehowa bɔfo lɛ ekɛɛ lɛ lɛ, ni ekɛ eŋa lɛ tee shĩa.—Mat. 1:24.
Yosef kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔi tsu nii amrɔ nɔŋŋ, ni enɛ hã etsɔ wu kpakpa. Kɛ́ hooo kwraa lɛ, Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔi hã lɛ shii etɛ sɔŋŋ yɛ eweku lɛ he. Yɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, etsu nɔ ni akɛɛ lɛ lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ, kɛ́ ebi ni efee tsakemɔi wuji po. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Akɛni Yosef kɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ tsu nii amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, enyɛ ebu Maria he, eye ebua lɛ, ni ehã lɛ nibii ni he hiaa lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nibii nɛɛ ni Yosef fee lɛ hã Maria sumɔ lɛ waa ni ebu lɛ. Wumɛi, nyɛkasea Yosef ni be fɛɛ be lɛ, nyɛtao Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi yɛ bɔ ni nyɛbaakwɛ nyɛweku lɛ nyɛhã lɛ he. Kɛ́ nyɛtao Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi ni nyɛkɛtsu nii kɛ́ eebi ni nyɛfee tsakemɔi po lɛ, no baatsɔɔ akɛ nyɛsumɔɔ nyɛŋamɛi lɛ waa, ni no baahã nyɛgbãla lɛ asɔ. Nyɛmi yoo ko ni jɛ Vanuatu ni bote gbalashihilɛ mli nɔ ni fe afii 20 nɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ miwu tao Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛtsu nii lɛ, ehãa mibuɔ lɛ waa, ni ehãaa mitsui aye. Ni kɛ́ ekpɛ yiŋ ko hu lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ ebaaye omanye.” w23.05 21 kk. 5
Soo, September 4
Gbɛjegbɛ baahi jɛmɛ, lɛɛlɛŋ, gbɛ ko ni abaatsɛ lɛ Krɔŋkrɔŋfeemɔ Gbɛ.—Yes. 35:8.
Yudafoi ni baaku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon lɛ baatsɔ “maŋ krɔŋkrɔŋ” amɛhã Yehowa amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ. (5 Mo. 7:6) Shi ani no tsɔɔ akɛ ehe ebahiaŋ ni amɛfee tsakemɔi yɛ amɛshihilɛ mli koni amɛsa Yehowa hiɛ? Dabi. Yudafoi lɛ pii yɛ ni Babilon afɔ amɛ yɛ, ni no hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ, bɔ ni Babilonbii lɛ susuɔ nii ahe amɛhãa kɛ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa lɛ, nakai amɛ hu amɛfeɔ amɛnii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yudafoi ni ku amɛsɛɛ amɛba klɛŋklɛŋ lɛ ehi Israel aaafee afii 69 sɛɛ po lɛ, Amralo Nehemia na akɛ, bii ni Yudafoi ni ku amɛsɛɛ kɛba Israel lɛ efɔ lɛ ateŋ mɛi komɛi nyɛɛɛ awie Yudafoi awiemɔ lɛ po, ni enɛ hã enaa kpɛ ehe waa. (5 Mo. 6:6, 7; Neh. 13:23, 24) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ Hebri mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ gbekɛbii nɛɛ nyɛɛɛ amɛwie Hebri lɛ, te amɛbaafee tɛŋŋ amɛkase Yehowa he nii koni amɛsumɔ lɛ ni amɛjá lɛ? (Ezr. 10:3, 44) Enɛ hãa wɔnaa lɛɛlɛŋ akɛ, ehe bahia ni Yudafoi nɛɛ afee tsakemɔi wuji. Shi bianɛ ni amɛyɔɔ Israel lɛ, nakai feemɔ waŋ tsɔ, ejaakɛ aaye aabua mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ koni amɛjá Yehowa jogbaŋŋ ekoŋŋ.—Neh. 8:8, 9. w23.05 15 kk. 6-7
Sohaa, September 5
Yehowa yeɔ ebuaa mɛi fɛɛ ni gbeɔ shi lɛ ni eholeɔ mɛi fɛɛ ni bumɔ shi lɛ anɔ.—Lala 145:14.
Dɔlɛ sane ji akɛ, kɛ́ wɔmiishwe waa ni wɔshɛ oti ko ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he loo wɔmiimia wɔhiɛ waa ni wɔtsu he nii po lɛ, nɔ ko baanyɛ agbala wɔsɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ ko baanyɛ aba trukaa ni baahe be ni wɔto akɛ wɔkɛbaatsu oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he nii lɛ. (Jaj. 9:11) Loo ekolɛ, wɔkɛ naagba ko baakpe ni baahã wɔnijiaŋ aje wui ni wɔnuŋ he akɛ wɔtiu oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ sɛɛ. (Abɛi 24:10) Loo ekolɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, wɔbaafee nɔ ko ni baahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaashɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he. (Rom. 7:23) Bei komɛi hu lɛ, tɔlɛ kɛkɛ po baanyɛ ahã ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaashɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he. (Mat. 26:43) Kɛ́ nɔ ko gbala osɛɛ po lɛ, mɛni baanyɛ aye abua bo ni okahã no je onijiaŋ wui? Kaimɔ akɛ, kɛ́ nɔ ko gbala osɛɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ esaaa akɛ otiuɔ oti ni okɛma ohiɛ lɛ sɛɛ dɔŋŋ. Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, wɔkɛ naagbai baakpe shii abɔ. Shi ehãa wɔleɔ hu akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baaba lɛ, wɔbaanyɛ wɔshɛ oti ni ma wɔhiɛ lɛ he, titri lɛ, kɛ́ wɔhã Yehowa ye ebua wɔ. Lɛɛlɛŋ, kɛ́ nɔ ko gbala wɔsɛɛ shi wɔtee nɔ wɔfee nibii ni baahã wɔshɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ he lɛ, wɔhãa Yehowa naa akɛ wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ Yehowa na akɛ oofee bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ ni oshɛ oti ni okɛma ohiɛ lɛ he lɛ, enáa miishɛɛ waa! w23.05 30 kk. 14-15