-
Naagbai Ni Haa Anáa HiɛnɔkamɔBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Naagbai Ni Haa Anáa Hiɛnɔkamɔ
“Naagbee gbii lɛ anɔ lɛ jaramɔ bei baaba.”—2 TIMOTEO 3:1.
ANI onu nibii ni haa mɔ werɛ hoɔ ehe nɛɛ ateŋ eko he pɛŋ loo ona eko dã?
● Hela gbonyo ko egbe mɛi babaoo.
● Hɔmɔ ko egbe mɛi ohai abɔ.
● Shikpɔŋhosomɔ ko egbe mɛi akpei abɔ ni efite mɛi babaoo ashĩai.
Yɛ baafai ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, obaana anɔkwa saji komɛi ni hɛleɔ mɔ shi waa ni kɔɔ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe. Obaana hu akɛ Biblia lɛ gba akɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaba yɛ be ni atsɛɔ lɛ “naagbee gbii lɛ” amli.a
Shi yiŋtoo hewɔ ni aŋmala saji nɛɛ jeee ni akɛkɔne oyiŋ akɛ wɔyɛ jeŋ ni naagbai eyi mli obɔ mli. Ekolɛ bo diɛŋtsɛ po onaa naagbai nɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ato amɛhe gbɛjianɔ koni amɛha oná hiɛnɔkamɔ. Amɛbaaha ona akɛ gbalɛi ekpaa nɛɛ amlibaa ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni “naagbee gbii lɛ” baaba naagbee. Agbɛnɛ hu, saji nɛɛ baaha wɔna nibii ni mɛi wieɔ kɛjeɔ odaseyeli nɛɛ he ŋwane, ni amɛbaaha wɔná yiŋtoo kpakpa ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ shihilɛ kpakpa ko kã wɔhiɛ kpaakpa.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kɛ́ ootao ole nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ shihilɛi gbohii nɛɛ agbɛ lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Mɛni Hewɔ Nyɔŋmɔ Ŋmɛɔ Efɔŋfeemɔ kɛ Piŋmɔ Gbɛ?” ni jeɔ kpo yɛ wolo nɛɛ baafa 16 kɛ 17 lɛ.
-
-
Gbalɛ 1. ShikpɔŋhosomɔiBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 1. Shikpɔŋhosomɔi
“Shikpɔŋ hosomɔi ni naa wa aaaba.”—LUKA 21:11.
● Tsũi kumɔ shwie Winnie ni eye afi kɛ nyɔji ejwɛ lɛ nɔ yɛ Haiti. TV nitsulɔi komɛi ni miisha nɔ ni eba lɛ nu ni eekɛ̃mɔ, ni no ha ajie lɛ. Eyi ná wala, shi efɔlɔi lɛ gboi.
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Beni shikpɔŋ lɛ hoso waa yɛ Haiti, yɛ January afi 2010 lɛ mli lɛ, mɛi ni fa fe 300,000 gboi. Kɛfata he lɛ, mɛi 1,300,000 ashĩai fite amrɔ nɔŋŋ. Eyɛ mli akɛ shikpɔŋhosomɔ ni ba yɛ Haiti lɛ naa wa waa moŋ, shi jeee no pɛ ji shikpɔŋhosomɔ ni naa wa ni eba. Kɛ́ hooo lɛ, shikpɔŋhosomɔi wuji 18 ba yɛ jeŋ fɛɛ kɛjɛ April afi 2009 kɛyashi April afi 2010 lɛ.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Jeee akɛ shikpɔŋhosomɔi miifa ŋmɛnɛ; akɛni atee hiɛ yɛ tsɔji ahe nilee mli hewɔ lɛ, wɔnuɔ amɛhe babaoo fe mɛi ni hi shi yɛ blema lɛ.
ANI ENƐ JA? Susumɔ anɔkwa sane nɛɛ he okwɛ: Jeee shikpɔŋhosomɔi afalɛ ni baaba yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he Biblia lɛ wie lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ ekɛɛ akɛ ‘shikpɔŋhosomɔi ni naa wa’ aaaba “hei srɔtoi fɛɛ,” ni no haa amɛbafeɔ nibii ni sa kadimɔ waa yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ ateŋ ekome.—Marko 13:8; Luka 21:11.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani wɔmiina shikpɔŋhosomɔi ni naa wa, taakɛ Biblia lɛ gba lɛ?
Jeee shikpɔŋhosomɔi pɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Kɛlɛ, amɛji gbalɛi ni miiná amɛmlibaa lɛ ateŋ ekome kɛkɛ. Susumɔ nɔ ni ji enyɔ lɛ he okwɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
“Wɔ [ni ji mɛi ni kaseɔ shikpɔŋ lɛ he nii lɛ] tsɛɔ amɛ shikpɔŋhosomɔi ni naa wa. Mɛi krokomɛi fɛɛ tsɛɔ amɛ shikpɔŋhosomɔi ni yɔɔ gbeyei.”—KEN HUDNUT, U.S. GEOLOGICAL SURVEY.
[He ni Mfoniri lɛ Jɛ ni yɔɔ baafa 4]
© William Daniels/Panos Pictures
-
-
Gbalɛ 2. HɔmɔBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 2. Hɔmɔ
‘Hɔji aaaba.’—MARKO 13:8.
● Nuu ko yaba abo yɛ Niger akrowa ko ni atsɛɔ lɛ Quaratadji lɛ mli. Nuu nɛɛ nyɛmimɛi kɛ ewekumɛi ni amɛ hu amɛmiijo hɔmɔ lɛ naa foi lɛ ejɛ Niger maŋ lɛŋ he ko shɔŋŋ amɛba. Kɛlɛ, nuu lɛ kome too kã saa ko nɔ yɛ shikpɔŋ. Mɛni hewɔ ekome too ekã shi lɛ? Sidi, ni ji akrowa lɛ maŋtsɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nuu lɛ nyɛɛɛ alɛ [eweku lɛ], ni no hewɔ lɛ enyɛɛɛ ekwɛ amɛhiɛ dɔŋŋ.”
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, kɛ́ hooo lɛ mɛi 7 fɛɛ mɛi 7 ateŋ mɔ 1 náaa niyenii bɔ ni sa eye daa gbi. Shihilɛ lɛ ehiii kwraa yɛ Afrika maji ni yɔɔ Sahara wuoyigbɛ lɛ amli, he ni mɛi 3 fɛɛ mɛi 3 ateŋ mɔ 1 náaa niyenii bɔ ni sa eye be kplaŋŋ lɛ. Bɔni afee ni onu akɔntaabuu nɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, feemɔ weku ko ni tsɛ, nyɛ, kɛ abifao yɔɔ mli lɛ he mfoniri okwɛ. Kɛ́ amɛyɛ niyenii ni baashɛ mɛi enyɔ pɛ lɛ, amɛteŋ namɔ baawɔ hɔmɔ? Tsɛ lɛ? nyɛ lɛ? aloo abifao lɛ? Enɛ ji shihilɛ ni wekui ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛkpeɔ daa gbi.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Shikpɔŋ lɛ baa nii babaoo bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baana eko aye ní eko ashwɛ po. Nɔ ni he hiaa kɛkɛ ji ni akwɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii lɛ anɔ jogbaŋŋ.
ANI ENƐ JA? Lɛɛlɛŋ, ŋmɛnɛ lɛ, okwaafoi nyɛɔ amɛduɔ niyenii pii ni akɛyaa hei krokomɛi hu waa fe bei fɛɛ ni eho. No hewɔ lɛ, kulɛ esa akɛ adesai nɔyelɔi anyɛ abaa niyenii babaoo ni shikpɔŋ lɛ baa lɛ yi koni amɛkɛmɔ hɔmɔ naa. Shi yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni amɛka akɛ amɛaafee nakai lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyeko omanye.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani Marko 13:8 lɛ miiba mli? Yɛ bɔ ni atee hiɛ yɛ tsɔji ahenilee mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani hɔmɔ miiye adesai yɛ jeŋ fɛɛ?
Bei pii lɛ, kɛ́ shikpɔŋhosomɔi kɛ hɔji ba lɛ, wɔnaa naagbee gbii lɛ he okadi lɛ fã kroko ni kɛ naagbai baa.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]
“Kɛjeee niyenii kpakpa ni anáaa aye hewɔ kulɛ, gbekɛbii ni gboiɔ yɛ nimonia, musuŋtsɔmɔ hela, kɛ helai krokomɛi ahewɔ lɛ ateŋ mɛi ni fa fe etɛ mli ekome gboiŋ.”—ANN M. VENEMAN, UN NITSUMƆHE NI KWƐƆ FOTRO NI ATO YƐ GBEKƐBII AHEWƆ LƐ NƆ LƐ TSUTSU NƆKWƐLƆ.
[He ni Mfoniri lɛ Jɛ ni yɔɔ baafa 5]
© Paul Lowe/Panos Pictures
-
-
Gbalɛ 3. HelaBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 3. Hela
‘Gbele helai aaaba.’—LUKA 21:11.
● Nuu ko ni atsɛɔ lɛ Bonzali ni eji helatsamɔhe nitsulɔ ko yɛ Afrika maŋ ko ni maŋ ta efite jɛmɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ etsa ojarawatɛtsalɔi ní Marburg muawa lɛ miigbe amɛ lɛ.a Ebi ni onukpai ni yɔɔ maŋtiase ko mli lɛ abaye amɛbua, shi afooo edaaŋ. Yɛ nyɔji ejwɛ sɛɛ lɛ, aba koni abaye abua Bonzali, shi no mli lɛ egbo momo. Mɛi ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeetsa amɛ lɛ kɛ Marburg hela lɛ eko tsɛŋe lɛ.
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Flufla helai (tamɔ nimonia), musuŋtsɔmɔ helai, HIV/AIDS, wɔlɔmɔ fɔŋ, kɛ atridii fata helai ni kpataa adesai ahiɛ fe fɛɛ lɛ ahe. Yɛ nyɛsɛɛ afi ko mli lɛ, helai enumɔ nɛɛ gbe mɛi aaafee akpekpei 10.7. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, kɛ́ hooo lɛ yɛ sɛkɛnsii 3 fɛɛ 3 mli lɛ, helai nɛɛ gbe mɔ kome.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ayi miiya nɔ eefa, no hewɔ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wɔbaanu ni hela emɔmɔ mɛi pii. Mɛi babaoo yɛ lolo ni helai baanyɛ amɔmɔ amɛ.
ANI ENƐ JA? Gbɔmɛi ayifalɛ ni yɔɔ je lɛŋ lɛ etee hiɛ waa. Nakai nɔŋŋ hu adesai etee hiɛ yɛ helai amlitaomɔ, amɛnaa mɔmɔ, kɛ amɛtsamɔ mli. Belɛ, kulɛ esa akɛ bɔ ni hela kɛ adesai toɔ nii lɛ naa aba shi, aloo jeee nakai? Kɛlɛ, jeee nakai kwraa eji.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani gbɔmɛi miiye gbele helai taakɛ Biblia lɛ gba lɛ?
Shikpɔŋhosomɔi, hɔmɔ, kɛ hela ji nibii ni kpataa mɛi akpekpei abɔ ahiɛ musuŋshãa naa. Mɛi akpekpei abɔ hu miina nɔ yɛ adesai krokomɛi adɛŋ—mɛi moŋ ni kulɛ esa akɛ amɛbu mɛi ahe lɛ miiwa mɛi babaoo ayi. Kadimɔ nɔ ni Biblia lɛ gba akɛ ebaaba.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Marburg Hemorrhagic Fever lɛ ji hela ko ni muawa ko ni tamɔ Ebola muawa lɛ haa anáa.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
“Bɔ ni eyɔɔ gbeyei akɛ jata loo kooloo ko aaakpe mɔ ko lɛ, nakai nɔŋŋ eyɔɔ gbeyei akɛ gbele hela ko aaatswa mɔ ko, ni jeee mɔ lɛ pɛ, shi etsɛŋe mɛi babaoo hu.”—MICHAEL OSTERHOLM, TSƐŊEMƆ HELAI NI GBƐƆ ESHWÃA LƐ AHE NINELƆ.
[He ni Mfoniri lɛ Jɛ ni yɔɔ baafa 6]
© William Daniels/Panos Pictures
-
-
Gbalɛ 4. Suɔmɔ Ni AbɛBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 4. Suɔmɔ Ni Abɛ
“Mɛi . . . edɔŋ amɛweku mlibii ahe.”—2 TIMOTEO 3:1-3, God’s Word Bible.
● Chris kɛ kuu ko ni yɔɔ Wales Kooyigbɛ ni yeɔ amɛbuaa mɛi ni awaa amɛ yi yɛ wekui amli lɛ tsuɔ nii. Ekɛɛ akɛ: “Mikaiɔ oblayoo ko ni ba wɔnitsumɔhe lɛ ni ayi lɛ basabasa aahu akɛ miyooo lɛ po beni mina lɛ lɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Afee yei komɛi hu nidɔɔnii ni eha amɛfee basaa aahu akɛ kɛ́ amɛba lɛ, amɛnyɛɛɛ ohiɛ amɛkwɛ.”
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Yɛ Afrika maŋ ko mli lɛ, kɛ́ hooo kwraa lɛ afee yei 3 fɛɛ 3 mli 1 yakayakanii yɛ amɛgbekɛbiiashi. Niiamlitaomɔ ko ni afee yɛ nakai maŋ lɛ nɔŋŋ mli lɛ tsɔɔ akɛ, hii ni fa fe 100 mlijaa 33 wie akɛ tɔmɔ ko bɛ he akɛ amɛaayi amɛŋamɛi. Shi jeee yei pɛ awaa amɛ yi yɛ wekui amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Canada lɛ, aaafee hii 10 fɛɛ 10 mli 3 aŋamɛi yiɔ amɛ loo amɛfeɔ amɛ niseniianii.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Mɛi ayi ni awaa yɛ wekui amli lɛ jeee nɔ ko hee, eyɛ kɛjɛ teteete. Nɔ ni yɔɔ mli kɛkɛ ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, aagbala jwɛŋmɔ kɛmiiya nɔ waa fe bɔ ni afeɔ tsutsu ko lɛ.
ANI ENƐ JA? Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, agbala jwɛŋmɔ kɛtee mɛi ayi ni awaa yɛ wekui amli lɛ nɔ waa. Shi ani naagba nɛɛ ni aha mɛi babaoo ele lɛ eha mɛi ayi ni awaa yɛ wekui amli lɛ nɔ egbɔ? Dabi, jeee nakai kwraa ji sane lɛ. Mɛi ahe ni adɔɔɔ lɛ mli miiwo wu moŋ fe bei fɛɛ ni eho.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani 2 Timoteo 3:1-3 lɛ miiba mli? Ani mɛi babaoo edɔɔɔ amɛweku mlibii lɛ ahe tamɔ bɔ ni kulɛ esa akɛ amɛfee lɛ?
Gbalɛ ni ji enumɔ ni miiba mli amrɔ nɛɛ kɔɔ shikpɔŋ lɛ, ni ji wɔshihilɛhe lɛ he. Susumɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ he okwɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 7]
“Mɛi ayi ni awaa yɛ wekui amli lɛ ji awuiyelii ni afɔɔɔ he amaniɛbɔɔ kwraa lɛ ateŋ ekome. Kɛ́ hooo lɛ, ja yoo ko hefatalɔ efee lɛ niseniianii shii 35 sɔŋŋ dani yoo lɛ yabɔɔ polisifoi lɛ amaniɛ.”—YOO KO NI JI WALES KUU NI YEƆ EBUAA MƐI NI AWAA AMƐYI YƐ WEKUI AMLI LƐ NAAWIELƆ.
-
-
Gbalɛ 5. Aafite Shikpɔŋ LɛBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 5. Aafite Shikpɔŋ Lɛ
“[Nyɔŋmɔ] baafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.”—KPOJIEMƆ 11:18.
● Owula Pirri kpaa tɛŋdãa yɛ Kpor, yɛ Nigeria. Shi mu ni atsaa kɛjɛɔ shikpɔŋ ni jwa yɛ Niger Delta lɛ ha enitsumɔ lɛ fite. Ekɛɛ akɛ: “Mu lɛ miigbe looi ni yɔɔ faai lɛ amli lɛ, eefite wɔgbɔmɔtsei, eefite wɔfaai lɛ.” Ekɛshi sɛɛ akɛ: “Eha midaaŋ ŋmaa fɛɛ ebɔ mi.”
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Nilelɔi komɛi tsɔɔ akɛ, atsiɔ jwɛi ni tsiimɔ shɛɔ tɔn akpekpei 6.5 awoɔ ŋshɔŋ daa afi yɛ jeŋ fɛɛ. Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, jwɛi nɛɛ 100 mlijaa 50 ji rɔbai, ni amɛbaaya nɔ amɛtɔɔ ŋshɔ lɛ hiɛ afii ohai abɔ dani amɛbaakpɔtɔ. Kɛfata shikpɔŋ lɛ nɔ muji ni adesai woɔ lɛ he lɛ, amɛmiikpata enɔ nibii ni baa wala yi lɛ hu ahiɛ bɔ ni esaaa kwraa. Niiamlitaomɔ etsɔɔ akɛ eheɔ afi kɛ nyɔji enumɔ dani shikpɔŋ lɛ nyɛɔ esaa enɔ nibii ni adesai kɛtsuɔ nii yɛ afi mli lɛ ekoŋŋ. Australia adafitswaa wolo ko kɛɛ akɛ: “Kɛ́ gbɔmɛi ayifalɛ kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ aaakã he aya hiɛ bɔ ni eyaa lɛ amrɔ nɛɛ lɛ, no lɛ beni baashɛ afi 2035 lɛ ebaabi ni wɔná Shikpɔŋ lɛ ekome hu wɔfata nɔ ni wɔyɔɔ nɔ nɛɛ he.”—Sydney Morning Herald.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Adesai yɛ nilee kɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaatsu naagbai nɛɛ ahe nii. Wɔbaanyɛ wɔtsu naagbai nɛɛ ahe nii ni wɔbaa shikpɔŋ lɛ yi.
ANI ENƐ JA? Aŋkroaŋkroi kɛ kui babaoo ebɔ mɔdɛŋ amɛhɛle mɛi ashi yɛ bɔ ni ehe hiaa ni abaa shikpɔŋ lɛ nɔ nibii lɛ ayi lɛ he. Kɛlɛ, aaya nɔ aawo shikpɔŋ lɛ nɔ muji waa moŋ.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani ehe miihia ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe awo sane lɛ mli koni ebaa wɔshikpɔŋ lɛ yi ni akafite lɛ—taakɛ ewo shi lɛ?
Kɛfata gbalɛi enumɔ ni wɔsusu he bianɛ lɛ ahe lɛ, Biblia lɛ gba hu akɛ nibii kpakpai komɛi baaya nɔ yɛ naagbee gbii lɛ amli. Susumɔ gbalɛ ni ji ekpaa lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]
“Minuɔ he tamɔ nɔ ni paradeiso shihilɛ ko ni miyɔɔ lɛ eje midɛŋ, ni nɔ ni miná moŋ ji tumo.”—ERIN TAMBER, MƆ KO NI YƆƆ UNITED STATES ŊSHƆ LƐ NAA, BENI MU NI ATSAA YƐ SHIKPƆŊ LƐ JWA YƐ MEXICO ŊSHƆ LƐ MLI YƐ AFI 2010 LƐ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 8]
Ani Nyɔŋmɔ Sa Shwamɔ?
Akɛni Biblia lɛ gba akɛ shihilɛi gbohii ni wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ baaba hewɔ lɛ, ani esa akɛ ashwa Nyɔŋmɔ yɛ enɛɛmɛi ahewɔ? Ani lɛ ehaa wɔpiŋɔ? Obaanyɛ oná sanebimɔi nɛɛ ahetoi ni baaha otsui anyɔ omli yɛ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 11 lɛ mli.
[He ni Mfoniri lɛ Jɛ ni yɔɔ baafa 8]
U.S. Coast Guard photo
-
-
Gbalɛ 6. Jeŋ Muu Fɛɛ Shiɛmɔ NitsumɔBuu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Gbalɛ 6. Jeŋ Muu Fɛɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ
“Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ.”—MATEO 24:14.
● Vaiatea yɛ Tuamotu Ŋshɔkpɔi ni etse amɛhe banee ni yɔɔ Pasifik Ŋshɔ lɛ mli lɛ ateŋ ekome nɔ. Eyɛ mli akɛ ŋshɔkpɔi komekomei 80 yɔɔ Tuamotu, ni he ni amɛyɔɔ lɛ dalɛ fe kilomitai 802,900 kɛbɔle kɛkpe moŋ, shi mɛi 16,000 pɛ yɔɔ ŋshɔkpɔi nɛɛ anɔ. Kɛlɛ, Yehowa Odasefoi eyashiɛ amɛtsɔɔ Vaiatea kɛ ekutsoŋbii lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Odasefoi lɛ miisumɔ ni amɛha mɛi fɛɛ anu Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ—ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ.
ANI GBALƐ NƐƐ MIIBA MLI? Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ miikpele jeŋ muu lɛ fɛɛ. Yɛ afi 2010 lɛ mli pɛ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ ŋmɛlɛtswai ni fa fe akpekpe toi akpe kome, akpekpei ekpaa shiɛ sanekpakpa nɛɛ yɛ shikpɔji 236 anɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ aja mli lɛ, Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo kɛ minitii 30 shiɛɔ daa gbi. Yɛ afii nyɔŋma ni ho lɛ mli lɛ, amɛfee Biblia kasemɔ woji ni fa fe akpekpe toi akpei 20, ni amɛjara amɛha mɛi.
MƐNI MƐI KƐƆ KƐJEƆ ŊWANE? Atee nɔ ashiɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ afii akpei abɔ nɛ.
ANI ENƐ JA? Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi babaoo ewie Biblia mli sane ko amɛtsɔɔ mɛi. Kɛlɛ, amɛteŋ mɛi pii feɔ nakai yɛ be kukuoo ko mli kɛ agbɛnɛ hu yɛ he ko fioo pɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ato Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ, ni amɛmiishiɛ amɛmiiha mɛi akpekpei ohai abɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Eyɛ mli akɛ nɔyelii ni yitseiaŋ wala waa teɔ shi amɛwoɔ Odasefoi lɛ waa moŋ, shi Odasefoi nɛɛ yaa nɔ amɛshiɛɔ.a (Marko 13:13) Kɛfata he lɛ, awooo Yehowa Odasefoi lɛ nyɔmɔ yɛ shiɛmɔ ni amɛshiɛɔ lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛbe tsuɔ enɛ, ni amɛkɛ amɛwoji lɛ haa yaka. Ajɛɔ suɔmɔ mli atsuɔ onia kɛfiɔ nitsumɔ nɛɛ sɛɛ.
TE OSUSUƆ TƐŊŊ? Ani aashiɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ yɛ jeŋ fɛɛ? Ani gbalɛ nɛɛ mlibaa tsɔɔ akɛ etsɛŋ kwraa ni nibii kpakpai baaba?
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kɛ́ ootao ole enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ vidioi etɛ ni ji “Faithful Under Trials,” “Purple Triangles,” kɛ “Jehovah’s Witnesses Stand Firm Against Nazi Assault,” ni Yehowa Odasefoi fee lɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 9]
“Wɔbaaya nɔ wɔkɛ hiɛdɔɔ ashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, ní wɔtsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ wɔnine ashɛ mɛi anɔ, bei abɔ ni Yehowa baaŋmɛ gbɛ lɛ.”—2010 YEARBOOK OF JEHOVAH’S WITNESSES.
-
-
Bei Kpakpai Kã Wɔhiɛ Kpaakpa!Buu-Mɔɔ—2011 | July 1
-
-
Bei Kpakpai Kã Wɔhiɛ Kpaakpa!
“Eshwɛ fioo kɛkɛ ni mɔ fɔŋ lɛ bɛ dɔŋŋ . . . Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.”—LALA 37:10, 11.
ANI obaasumɔ ni ona gbalɛ nɛɛ mlibaa? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, obaasumɔ. Wɔyɛ yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ etsɛŋ kwraa ni ebaaba.
Saji ni asusu he kɛtsɔ hiɛ lɛ wie Biblia mli gbalɛi ni tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli lɛ ateŋ fioo komɛi pɛ ahe. (2 Timoteo 3:1-5) Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ Biblia ŋmalɔi lɛ ni amɛgba nibii nɛɛ koni wɔná hiɛnɔkamɔ. (Romabii 15:4) Gbalɛi nɛɛ ni miiba mli lɛ tsɔɔ akɛ etsɛŋ ni naagbai ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ fɛɛ sɛɛ baafo.
Mɛni baanyiɛ naagbee gbii lɛ asɛɛ kɛba? Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaye adesai fɛɛ anɔ. (Mateo 6:9) Susumɔ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ shihilɛ baaji yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ he okwɛ:
● Abaafo hɔmɔ sɛɛ. “Shikpɔŋ lɛ nɔ aaaba abele babaoo kɛyashwie gɔji lɛ ayiteaŋ.”—Lala 72:16.
● Abaafo hela sɛɛ. “Maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko ekɛɛŋ akɛ, ‘Mihe miiye.’”—Yesaia 33:24, Ga Biblia hee.
● Abaafee shikpɔŋ lɛ ehee. “Ŋã kpataa kɛ shikpɔŋ gbiŋ lɛ aaanyá, ŋã kplanaa lɛ hu mli aaafili lɛ, ni eeegba afofro tamɔ fɔfɔi!”—Yesaia 35:1.
Enɛɛmɛi ji Biblia mli gbalɛi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ ateŋ fioo komɛi ni etsɛŋ kwraa amɛbaaba mli. Ofainɛ, bi Yehowa Odasefoi lɛ ni amɛtsɔɔ bo nɔ hewɔ ni amɛyɔɔ nɔmimaa waa akɛ bei kpakpai kã wɔhiɛ kpaakpa lɛ.
-