Yibii—Ekpakpai kɛ Gbohii
“Yehowa ha mikwɛ, ni naa, agbami kafui enyɔ . . . Kafu kome lɛ agbamii kpakpai diɛŋtsɛ, ni tamɔ agbamii ni tsu klɛŋklɛŋ, yɔɔ mli; shi kafu kroko lɛ agbamii gbohii diɛŋtsɛ, ni hi ni amɛhiii sɔŋŋ naa lɛ amɛhiii yeli, yɔɔ mli.”—YEREMIA 24:1, 2.
1. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jie mlihilɛ kpo etsɔɔ ewebii Israel yɛ, shi te amɛhere nɔ amɛha tɛŋŋ?
AFI lɛ ji 617 D.Ŋ.B. Afii nyɔŋma dani atsu Yehowa kojomɔ ni sa lɛ he nii ashi Yerusalem kɛ emlibii lɛ. Yeremia etee nɔ ekɛ hewalɛ eshiɛ aahu afii 30. Bo bɔ ni Ezra tsɔɔ shihilɛ lɛ mli fitsofitso eha taakɛ anaa yɛ 2 Kronika 36:15 lɛ toi: “Shi Yehowa, amɛtsɛmɛi a-Nyɔŋmɔ lɛ tsuɔ ebɔfoi kɛbaa amɛŋɔɔ, eteɔ shi leebi maaŋkpa etsuɔ amɛ, ejaakɛ emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ emaŋ lɛ kɛ eshihilɛ he lɛ hewɔ.” Ni mɛni jɛ mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ fɛɛ mli ba? Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, Ezra tee nɔ ejaje yɛ kuku 16 akɛ: “Shi amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ bɔfoi lɛ ahe fɛo moŋ amɛyeɔ, ni amɛgbeɔ ewiemɔi lɛ ahe guɔ, ni amɛliɔ egbalɔi lɛ aahu kɛyashi beyinɔ ni Yehowa mlifu te shi wo emaŋ lɛ ni tsabaa ko bɛ dɔŋŋ.”
2, 3. Tsɔɔmɔ ninaa ni he hiaa waa ni Yehowa jie kpo etsɔɔ Yeremia lɛ.
2 Ani enɛ tsɔɔ akɛ abaakpata Yuda maŋ lɛ hiɛ kɛjɛ shihilɛ mli kwraa? Kɛha enɛ hetoo lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa ninaa ko ni he hiaa waa ni agbɛnɛ akɛha Yeremia ni aŋma afɔ shi yɛ wolo ni egbɛi ka nɔ lɛ yitso 24 lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛ agbamii kafui enyɔ tsu nii yɛ ninaa nɛɛ mli koni ekɛfee nibii ni tee nɔ yɛ ewebii ni ekɛ amɛ ebote kpaŋmɔ mli lɛ ateŋ lɛ he okadi. Akɛ enɛɛmɛi baadamɔ shi aha yibii sɔrɔtoi enyɔ, ekpakpai kɛ gbohii.
3 Yeremia yitso 24, kuku 1 kɛ 2, tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ na lɛ mli akɛ: “Yehowa ha mikwɛ, ni naa, agbami kafui enyɔ mamɔ Yehowa sɔlemɔ we lɛ hiɛ, beni Nebukadnezar, Babel maŋtsɛ lɛ, ebaŋɔ Yuda maŋtsɛ Yekonia, Yehoiakim bi lɛ, kɛ Yuda lumɛi lɛ kɛ ŋaalɔi lɛ kɛ sɔlɔi lɛ anom kɛjɛ Yerusalem kɛtee Babel sɛɛ lɛ. Kafu kome lɛ agbamii kpakpai diɛŋtsɛ, ni tamɔ agbamii ni tsu klɛŋklɛŋ, yɔɔ mli; shi kafu kroko lɛ agbamii gbohii diɛŋtsɛ, ni hi ni amɛhiii sɔŋŋ naa lɛ amɛhiii yeli, yɔɔ mli.”
Ninaa Mli Agbamii Kpakpai
4. Mɛɛ miishɛjemɔ shɛɛ sane agbamii ahe ninaa lɛ hiɛ kɛha Israelbii anɔkwafoi lɛ?
4 Yɛ be mli ni ebi Yeremia sane yɛ nɔ ni ena lɛ he lɛ, Yehowa tee nɔ ewie yɛ kukuji 5 kɛyashi 7 lɛ akɛ: “Bɔ ni agbamii kpakpai nɛɛ yɔɔ lɛ, nakai makwɛ Yuda nomi lɛ ni mijie amɛ kɛjɛ biɛ kɛtee Kaldeabii lɛ ashikpɔŋ lɛ nɔ ni mafee amɛ ekpakpa; ni maha mihiŋmɛii aka amɛhe ni mafee amɛ ekpakpa, ni mikɛ amɛ aaaku sɛɛ kɛaaba nɛkɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ; ni mamamɔ amɛ ni mikumɔŋ amɛ, ni matɛo amɛ ni mifamɔŋ amɛ; ni maha amɛ tsui ni amɛkɛle mi akɛ miji Yehowa! Ni amɛaatsɔ mimaŋ, ni mi hu matsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ; ejaakɛ amɛkɛ amɛtsui muu lɛ fɛɛ aaaku amɛsɛɛ kɛaaba miŋɔɔ.”
5, 6. (a) Akɛ Israelbii lɛ ekomɛi ‘tee’ Kaldea ‘yɛ gbɛ kpakpa nɔ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa ha ‘ehiŋmɛi kã’ Israelbii anɔkwafoi lɛ ‘ahe’ yɛ nomŋɔɔ lɛ mli?
5 No hewɔ lɛ anaa kɛjɛɔ nɔ ni Yehowa kɛɔ yɛ biɛ lɛ mli akɛ gbii kpakpai yɛ ni baaba, akɛ akpataŋ Yuda maŋ lɛ hiɛ kwraa kɛmɔŋ shi. Shi te nɛkɛ kafu ni agbamii kpakpai yɔɔ mli nɛɛ he hiaa ha tɛŋŋ?
6 Yekonia loo Yehoiakin ye Yuda nɔ maŋtsɛ nyɔji etɛ kɛ gbii nyɔŋma pɛ dani ejɛ esuɔmɔ mli eŋmɛɛ Yerusalem he eha Maŋtsɛ Nebukadnezar. Mɛi ni akɛ amɛ tee nomŋɔɔ mli afata ehe ji Daniel kɛ enanemɛi Hebribii etɛ lɛ, Hanania, Mishael, kɛ Azaria kɛ agbɛnɛ Ezekiel hu. Babilon maŋtsɛ lɛ baa amɛwala yi, no hewɔ lɛ abaanyɛ awie akɛ Yehowa kwɛ nɛkɛ nomii nɛɛ akɛ mɛi ni akɛ amɛ miiya Kaldeabii ashikpɔŋ nɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Ani okadi hu akɛ Yehowa wo shi akɛ ‘ebaaha ehiŋmɛii akã amɛhe yɛ gbɛ kpakpa nɔ’? Enɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, afii 80 sɛɛ, yɛ afi 537 D.Ŋ.B. lɛ, Yehowa ha Maŋtsɛ Koresh wo akpɔ koni aha amɛseshibii lɛ ateŋ shwɛɛnii ko aku amɛsɛɛ amɛya Yuda shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ. Nɛkɛ Yudafoi anɔkwafoi nɛɛ ku sɛɛ amɛtswa Yerusalem maŋ lɛ ekoŋŋ; amɛsaa amɛma sɔlemɔtsu hee kɛha amɛ-Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa jamɔ ekoŋŋ; ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee eŋɔɔ kɛ amɛtsui fɛɛ. No hewɔ lɛ, yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli lɛ, nɛkɛ nomii nɛɛ kɛ amɛseshibii lɛ tamɔ agbamii kpakpai ni tsu klɛŋklɛŋ.
7. Mɛɛ be, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa hiŋmɛi ehi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yeremia kuu lɛ he “yɛ gbɛ kpakpa nɔ”?
7 Ekolɛ obaakai yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ ni kɔɔ Yeremia gbalɛ wiemɔi lɛ ahe lɛ mli akɛ, wɔkase akɛ amɛtsɔɔ nɔ ko yɛ wɔ afii ohai 20 nɛɛ mli. Ni esorooo yitso 24 yɛ enɛ mli. Yehowa tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ ateŋ mɛi pii baje Babilon Kpeteŋkpele lɛ hewalɛ shishi yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ yɛ Jeŋ Ta I afii ni haomɔi yɔɔ mli lɛ amli. Shi Yehowa hiŋmɛi ni kwɛɔ nii lɛ ‘kã amɛhe yɛ gbɛ kpakpa nɔ.’ Ni nakai ji bɔ ni eba akɛ Yehowa tsɔ Koresh Kpeteŋkpele, Kristo Yesu nɔ ekumɔ hewalɛ ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ena yɛ amɛnɔ lɛ mli ni ekɛ amɛ ba mumɔŋ paradeiso lɛ mli fiofio. Nɛkɛ mumɔŋ Israelbii nɛɛ kpɛlɛ ni amɛkɛ amɛtsui fɛɛ ku amɛsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ. Kɛkɛ ni amɛkɛ miishɛɛ kpɛlɛ gbɛi Yehowa Odasefoi lɛ nɔ yɛ 1931. Abaanyɛ akɛɛ yɛ anɔkwayeli mli akɛ amɛbatsɔmɔ tamɔ agbamii kpakpai kafu kome yɛ Yehowa hiɛ.
8. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi ejaje bɔ ni Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ ŋɔɔ tamɔ agbami lɛ amɛtsɔɔ yɛ he fɛɛ he yɛ?
8 Ni Yehowa Odasefoi hako amɛhiɛ aje yiŋtoo ni yɔɔ Nyɔŋmɔ duromɔ ni ha eŋmɛɛ amɛhe kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ dɛŋ lɛ sɛɛ lɛ nɔ. Amɛhako Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ni ŋɔɔ tamɔ agbamii lɛ afee amɛ pɛ amɛnɔ, shi moŋ amɛjaje enɛ amɛtsɔɔ yɛ he fɛɛ he koni ekɛ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ akpa gbee, akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” Ni mɛni ejɛ mli eba? Gbɔmɛi fe 4,700,000 ni tamɔ gwantɛŋi ni jeee mumɔŋ Israelbii ejo foi kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli!
Ninaa Mli Agbamii Gbohii
9. Namɛi agbamii gbohii ni yɔɔ Yeremia ninaa lɛ mli lɛ damɔ shi kɛha, ni mɛni ato ni baaba amɛnɔ?
9 Shi agbamii gbohii kafu kome ni yɔɔ Yeremia ninaa lɛ mli lɛ hu? Agbɛnɛ Yehowa gbala Yeremia jwɛŋmɔ kɛtsɔ nɔ ni ewie ni wɔkaneɔ yɛ Yeremia yitso 24, kukuji 8 kɛyashi 10 nɛɛ nɔ: “Shi bɔ ni agbamii gbohii nɛɛ, ni ehiii yeli, yɛ hi ni amɛhiii sɔŋŋ naa lɛ yɔɔ lɛ, lɛlɛŋ, bɔ ni Yehowa kɛɛ nɛ: ‘Nakai mafee Zedekia, Yuda maŋtsɛ lɛ, kɛ elumɛi lɛ kɛ Yerusalem mɛi ni eshwɛ ni yɔɔ nɛkɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, kɛ mɛi ni hiɔ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Ni maŋɔ amɛ maha ni agbɛ amɛ ashwa akɛ nɔ fɔŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛyeli hei lɛ fɛɛ, ni amɛtsɔmɔ ahorabɔɔ kɛ abɛbuu nɔ̃, kpãa-lamɔ nɔ̃ kɛ loomɔ yɛ he fɛɛ he ni mashwie amɛ kɛaatee lɛ. Ni maha klante kɛ hɔmɔ kɛ gbele hela abote amɛteŋ kɛyashi beyinɔ ni amɛaata kwraa yɛ shikpɔŋ ni miŋɔha amɛ kɛ amɛtsɛmɛi lɛ nɔ.’ ”
10. Mɛni hewɔ Yehowa na Zedekia akɛ ‘agbami gbonyo’ lɛ?
10 No hewɔ lɛ Zedekia jie ehe kpo akɛ ‘agbami gbonyo’ yɛ Yehowa hiɛ. Jeee akɛ etse atua eshi Maŋtsɛ Nebukadnezar kɛtsɔ anɔkwayeli he kita ni eka nakai maŋtsɛ lɛ yɛ Yehowa gbɛi amli lɛ ni eku mli lɛ nɔ kɛkɛ, shi ekpoo mɔbɔnalɛ ni Yehowa kpa mli eha lɛ kɛtsɔ Yeremia nɔ lɛ hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ etee shɔŋŋ akɛ eha awo Yeremia tsuŋ! Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ no hewɔ ni Ezra mua maŋtsɛ lɛ subaŋ naa nɛkɛ yɛ 2 Kronika 36:12 lɛ: “Ni efee efɔŋ yɛ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ; ebaaa ehe shi yɛ gbalɔ Yeremia, ni wieɔ Yehowa naa wiemɔi lɛ hiɛ.” Yɛ Yehowa hiɛ lɛ, Zedekia kɛ mɛi fɛɛ ni eshwɛ yɛ Yerusalem lɛ tamɔ agbamii gbohii kafu kome!
Wɔgbii Nɛɛ Amli Okadi Feemɔ Agbamii Gbohii
11, 12. Namɛi ayooɔ amɛ akɛ agbamii gbohii ŋmɛnɛ, ni mɛni baaba amɛnɔ?
11 Agbɛnɛ kwɛmɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ. Ani osusuɔ akɛ wɔbaaná okadi feemɔ mli agbamii gbohii kafu kome? Ojogbaŋŋ, nyɛhaa wɔsusua anɔkwa saji lɛ ahe kɛtsɔ wɔgbii nɛɛ ni wɔkɛaato Yeremia nɔ lɛ he lɛ nɔ. Yehowa kɛ Yeremia kuu, ni ji shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ etsu nii yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli, koni amɛbɔ jeŋmaji lɛ kɔkɔ yɛ emlifu ni naa wa ni baa yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ he. Ewo jeŋmaji akui lɛ hewalɛ koni amɛkɛ anunyam ni sa lɛ lɛ aha egbɛi lɛ, ni amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli, ni amɛkpɛlɛ e-Bi, Kristo Yesu, ni yeɔ nɔ lɛ nɔ akɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ Nɔyelɔ ni sa. Mɛni ji nɔ ni amɛfee yɛ enɛ he? Taakɛ eji yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ pɛpɛɛpɛ. Jeŋmaji lɛ yaa nɔ amɛfeɔ nɔ ni ehiii yɛ Yehowa hiɛ.
12 Shi namɛi ji mɛi ni woɔ atuatsemɔ su nɛɛ mli hewalɛ lɛ? Namɛi yaa nɔ amɛyeɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni tamɔ Yeremia nɛɛ he fɛo kɛtsɔɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaafee Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi ni amɛbiɔ he sane lɛ nɔ? Namɛi yaa nɔ amɛgbeɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he guɔ lɛ? Namɛi hɔ yiwaa ni akɛbaa Yehowa Odasefoi anɔ ŋmɛnɛ lɛ babaoo sɛɛ? Hetoo lɛ yɛ faŋŋ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ aaana—Kristendom ni, titri lɛ osɔfoi lɛ! Ni nyɛkwɛa yibii gbohii babaoo ni Kristendom ewo ni wɔwie he yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ. Oo, hɛɛ, okadi agbamii gbohii diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa kɛɔ akɛ “ni hi ni amɛhiii sɔŋŋ naa lɛ amɛhiii yeli.” Yehowa wiemɔi kɛtsɔ Yeremia nɔ lɛ jijeɔ kɛbashɛɔ wɔgbii nɛɛ amli, akɛ: ‘Ni amɛaatã kwraa’! Nɔ ko bɛ ni baanyɛ aba Yehowa mlila ni ete shi ewo Kristendom lɛ shi.
Kɔkɔbɔɔ Nikasemɔ Kɛha Wɔ
13. Yɛ Paulo wiemɔi ni anaa yɛ 1 Korintobii 10:11 lɛ hewɔ lɛ, te esa akɛ wɔna agbami kafui enyɔ lɛ ahe ninaa lɛ wɔha tɛŋŋ?
13 Yɛ be mli ni wɔpɛiɔ nɔ ni Yeremia mumɔ naa kɔkɔbɔɔ sane lɛ tsɔɔ lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 10:11 lɛ jijeɔ yɛ wɔtoiiaŋ: “Shi afee amɛ enɛɛmɛi fɛɛ ni akɛto okadi aha wɔ, ni aŋma ni aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbeei lɛ enina wɔ lɛ.” Ani wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔŋɔ nɔ ni nɛkɛ agbamii kɛntɛŋi enyɔ ni ana yɛ ninaa mli nɛɛ he kɔkɔbɔɔ lɛ tsɔɔ lɛ wɔto wɔtsui mli? Nɔ ni wɔwieɔ he lɛ ji nibii ni ba Israel nɔ, ni ji kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔ nɔ kɛha wɔ lɛ fa ni he hiaa.
14. Te Israel here Yehowa kwɛmɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ?
14 Yɛ naagbee lɛ, nyɛhaa wɔkaia Yehowa wiemɔi kɛha Maŋtsɛ David ni kɔɔ Israel he lɛ ni anaa yɛ 2 Samuel 7:10 lɛ: “Ni asaŋ mato he ko maha mimaŋ Israel, ni matɛo amɛ.” Yehowa kɛ mlihilɛ kwɛ Israel blɛoo yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ. No hewɔ lɛ Israelbii lɛ yɛ nɔ ni amɛaadamɔ nɔ amɛwo yibii kpakpai yɛ amɛshihilɛ mli. Nɔ ni esa akɛ amɛfee pɛ ji ni amɛbo Yehowa ŋwɛi tsɔɔmɔi lɛ atoi ni amɛye ekitai lɛ anɔ. Shi amɛteŋ mɛi fioo ko pɛ fee nakai. Amɛteŋ mɛi ni fa ji kuɛŋtilɔi kɛ sɛɛsɛɛyalɔi aahu akɛ amɛwo yibii ni ehiii, nɔ ni ekpɔtɔ.
15. Te mumɔŋ Israel ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ amɛhefatalɔi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ehere Yehowa mlihilɛ lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ?
15 Ni wɔgbii nɛɛ amli hu? Yehowa ejie mɔbɔnalɛ babaoo kpo etsɔɔ emumɔŋ Israel shwɛɛnii lɛ kɛ amɛnanemɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ. Ehiŋmɛi ehi amɛnɔ be fɛɛ be kɛjɛ be mli ni akpɔ amɛ yɛ mumɔŋ yɛ 1919 kɛbaa nɛɛ fɛɛ. Taakɛ egba kɛtsɔ Yesaia nɔ yɛ yitso 54, kuku 13 lɛ, amɛnine shɛɔ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ nɔ kɛjɛɔ jeŋ muu fɛɛ Tsɔɔlɔ kpeteŋkpele ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. (Yesaia 54:13) Nɔ ni ejɛ ŋwɛi nitsɔɔmɔ ni akɛtsɔɔ esuɔmɔ Bi Yesu Kristo nɔ akɛhaa nɛɛ mli eba ji toiŋjɔlɛ babaoo ni yɔɔ amɛteŋ, ni etee nɔ ekɛ amɛ eba amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli. Mɛɛ mumɔŋ shihilɛ hei ni yɔɔ naakpɛɛ po enɛ kɛhaa wɔ fɛɛ koni wɔle Yehowa, ni wɔbo lɛ toi, koni wɔya nɔ wɔwo yibii kpakpai yɛ wɔshihilɛ mli—yibii ni kɛ yijiemɔ bahaa Yehowa nɛ! Wɔwala diɛŋtsɛ damɔ nakai feemɔ nɔ!
16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ agbami kafui enyɔ lɛ he ninaa lɛ atsu nii yɛ eshihilɛ mli yɛ?
16 Shi yɛ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi yɛ ni tseɔ atua ni tsui wa lolo, taakɛ mɛi pii fee yɛ blema Yuda, ni wo yibii gbohii ni ekpɔtɔ yɛ amɛshihilɛi amli lɛ. Kwɛ oshara ni enɛ ji! Ekaba akɛ wɔteŋ mɔ ko hiɛ aaakpa kɔkɔbɔɔ nikasemɔ ni agbala wɔjwɛŋmɔ kɛba nɔ, kɛtsɔ agbamii kɛntɛŋi enyɔ kɛ amɛmli yibii—ekpakpai kɛ gbohii nɛɛ nɔ. Yɛ be mli ni Yehowa kojomɔ ni sa ni ekɛbaa Kristendom ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ nɔ lɛ bɛŋkɛɔ kɛ foi lɛ, eba akɛ wɔkɛ bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ aaato wɔtsui mli: “Nyɛnyiɛa bɔ ni sa Yehowa, koni nyɛsa ehiɛ kwraa kɛyashi naagbee yɛ be mli ni nyɛyaa nɔ nyɛwoɔ yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli lɛ.”—Kolosebii 1:10, New World Translation.
Mlitii Kɛha “Yibii—Ekpakpa kɛ Gbohii” kɛ “Yehowa kɛ Jeŋmaji lɛ Ená” kukuji 1-4
◻ Mɛni kafu ni agbamii kpakpai yɔɔ mli lɛ damɔ shi kɛha?
◻ Ninaa mli kafu ni agbamii gbohii yɔɔ mli lɛ eje kpo faŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ kɔkɔbɔɔ nikasemɔ Yeremia shɛɛ sane lɛ kɛhaa wɔ?
◻ Mɛni sa kadimɔ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. he? kɛ agbɛnɛ 1914 Ŋ.B. hu he?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Nyɔŋmɔ webii ewo Maŋtsɛyeli yibii ni ŋɔɔ, tamɔ agbamii kpakpai
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Kristendom ejie ehe kpo akɛ etamɔ kafu ni agbamii gbohii yɔɔ mli