GBEKƐBII—Nyɛgbɛfaŋnɔ yɛ Weku ni Efee Ekome ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli Iɛ Mli
“Ejaakɛ mitsɛ bi ji mi, minyɛ bi koome ni eshwɛɛɛ ehe ji mí.”—ABƐI 4:3.
1, 2. Mɛɛ naagba yɔɔ Kristofoi ashiai komɛi amli?
KWƐ miishɛɛ ni onaa akɛ ooofɔse onaagbai oshwie mɔ ko ni susuɔ ohe, mɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ ni enu ohenumɔi ashishi, ni ekɛ ŋaawoo ni henumɔ yɔɔ mli haa bo lɛ nɔ. Ní kɛji akɛ nakai mɔ lɛ ji ofɔlɔ lɛ, belɛ ajɔɔ bo diɛŋtsɛ. Shi ani onuɔ he akɛ Obɛŋkɛ ofɔlɔi kpaakpa?
2 Gbekɛbii enyɔ ko ni amɛfɔlɔi ji Kristofoi ŋma akɛ: “Wɔnaagba titri ji sanegbaa loo shãrãmɔ ni ayeɔ. Etamɔ nɔ ni wɔnyɛɛɛ wɔkɛ wɔfɔlɔi awie. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ sumɔɔ wɔfɔlɔi naakpa, jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, shi wɔnyɛɛɛ ni wɔkɛ amɛ agba sane. Misɔle shii abɔ yɛ sane lɛ he, shi minyɛɛɛ mana hetoo ko.” Mɛni hewɔ eshɛɔ be ni sanegbaa ni shishinumɔ yɔɔ mli nyɛɛɛ aya nɔ yɛ Kristofoi ashiai amli po lɛ, ani gbɛ ko yɛ ni aaanyɛ atsɔ nɔ aje naatsii nɛɛ mli?
Nɔ Hewɔ ni Sanegbaa Eyaaa Nɔ
3, 4. Tsɔɔmɔ nibii komɛi ni haaa fɔlɔi kɛ bii anyɛ agbɛ sane lɛ.
3 Gbekɛbii ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi amɛ ta lɛ kɛ amɛfɔlɔi kpaaa gbee yɛ hiɛtserɛjiemɔ kɛ nanemɛi ahe. Gbeekpamɔ ni baaa, kɛ henumɔ ni anaa akɛ áku hiɛ ashwie osusumɔi anɔ lɛ baanyɛ afo sanegbaa sɛɛ. Shi mɛni hewɔ nɛkɛ mligbalamɔi nɛɛ baa lɛ? Abɛi 20:29 tsɔɔ yiŋtoo lɛ ekome. Ekaneɔ akɛ: “Obalahii anunyam ji amɛhewalɛ, ni hiimeji ahefɛo ji amɛwaji lɛ.” Akɛni obalahii “ahewalɛ” lɛ nako afii babaoo mli niiashikpamɔi ni wawai lɛ eko hewɔ lɛ, nyɛ obalahii lɛ baanyɛ aku nyɛhiɛ nyɛshwie osharai anɔ, ni nyɛnu he akɛ ‘nɔ ko nɔ fɔŋ ko nyɛŋ aba.’ Shi akɛni nyɛfɔlɔi ena nilee kɛtsɔ afii babaoo mli hewɔ lɛ—aloo kɛjɛ shihilɛ mli niiashikpamɔ ni jóɔ lɛ diɛŋtsɛ mli hewɔ lɛ—amɛle nɔ ni yɔɔ sɔrɔto. Eyɛ mli akɛ amɛnuɔ ohenumɔi lɛ ashishi moŋ, shi amɛle osharai ni baa nigii ni bo lɛ onaaa lɛ.—Abɛi 29:15.
4 Yɛ bei komɛi amli lɛ, owieee, ejaakɛ onuɔ he akɛ etɔɔ bo akɛ ooowie ohenumɔi komɛi ahe. Yɛ mlifu ni eba okɛ mɛi krokomɛi ateŋ aloo yɛ bo diɛŋtsɛ ofatɔi ahewɔ lɛ, obaana tsuiŋdɔlɛ ko. Obaafee onii tamɔ Hiob, mɔ ni nu he akɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmimɛi, enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa, hɛɛ, eshiabii tete po etsi amɛhe kɛjɛ ehe lɛ. (Hiob 19:13-19) Yɛ shihilɛi Iɛ ekomɛi amli lɛ akpaa wiemɔ, ejaakɛ fɔlɔ lɛ ‘tsimɔɔ etoi’ yɛ be mli ni gbekɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeejaje ehenumɔi komɛi etsɔɔ lɛ lɛ. (Abɛi 21:13) Gbekɛyoo ko ye ŋkɔmɔ akɛ: “Saji dɔɔ mi babaoo, mifoɔ babaoo ni mitsɛ kɛɔ akɛ, ‘Yaafo lɛ yeŋ ebuaŋ bo,’ no hewɔ lɛ ehaa mihenumɔi kaa mimli. Kɛ eyɛ lɛ, mifooo, ni wɔwieee kwraa.”
5. Mɛni ji klɛŋklɛŋ nii ni esa akɛ afee koni eha sanegbaa ni miishɛɛ yɔɔ mli aya hiɛ?
5 Ni kɛlɛ, yɛ su ni ofɔlɔi hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, babaoo yɛ ni obaanyɛ ofee koni oha sanegbaa aya nɔ yɛ nyɛteŋ! Jee shishi ni okɛ anɔkwayeli aŋmɛ wekukpaa ni ka okɛ ofɔlɔi ateŋ lɛ okwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Israel maŋ lɛ kwa amɛfee amɛhe akɛ amɛbɛŋkɛ amɛŋwɛi Tsɛ lɛ, akɛ: “Mitsɛ bo ji miteemɔŋ shieŋtsɛ kɛjɛ mibalayeiaŋ!” Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, béi ka amɛteŋ yɛ amɛ atuatsemɔ nifeemɔi lɛ ahewɔ. (Yeremia 3:4, 5) Ani ofɔlɔi ji ‘oteemɔŋ shieŋtsɛmɛi’ diɛŋtsɛ? Ani oofee nibii, ni ekolɛ ohiɛ bɛ nɔ, ni tsiɔ sanegbaa gbɛ? Ani obaanyɛ okɛɛ taakɛ bɔ ni Salomo kɛɛ lɛ: “Minyɛ [kɛ mitsɛ] bi koome ni eshwɛɛɛ ehe ji mi”‘? (Abɛi 4:3) Mɛni obaanyɛ ofee koni otsi Obɛŋkɛ amɛhe kpaakpa?
“Mlihilɛ kɛ Anɔkwale”
6. (a) Taakɛ Abɛi 3:3 tsɔɔ lɛ, mɛɛ su ji nɔ ni baaye abaa ni gbekɛ ‘ana nyam kɛ buu yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ’? (b) Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ ni ekɛ enɛ atsotsoro loo efimɔ ekuɛ?
6 Maŋtsɛ Salomo ni ye nɔ lɛ susu nɔ ni ehe hiaa koni gbekɛ “ana nyam kɛ buu kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi [ni mɔ ko fɔlɔi fata he] ahiɛ.” Mɛni ji ehetoo lɛ? “Mibi, . . . kaaha mlihilɛ kɛ anɔkwale miishi bo; ŋɔɔ fi okuɛ, ŋmaa yɛ otsui taao lɛ nɔ.” (Abɛi 3:1-4) Mlihilɛ kɛ anɔkwale baagbala bo abɛŋkɛ ofɔlɔi ahe kpaakpa Shi esa akɛ nɛkɛ sui nɛɛ afee osu kɛ baŋ lɛ fa diɛŋtsɛ. ‘Okɛfi Okuɛ ni oŋma yɛ otsui taao lɛ nɔ.’ Yɛ Biblia bei amli lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, akɛ kpaa fiɔ wolonaasɔɔmɔ ga ni akɛtsotsoroɔ kuɛ. (1 Mose 38:18) Nɛkɛ ga nɛɛ jara wa diɛŋtsɛ, ejaakɛ kɛ akɛmaaa Wolo ko nɔ lɛ abuuu nakai wolo lɛ akɛ anɔkwale. Mɔ ni woɔ ga nɛɛ hiɛ kpaaa nɔ, ni bɔ ni ejara wa ha lɛ kaiɔ lɛ yɛ be fɛɛ mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ aha mlihilɛ kɛ anɔkwale ahi jwɛŋmɔ mli yɛ he fɛɛ mli ni hiɛ akakpa bɔ ni amɛjara wa ha nɔ kɔkɔɔkɔ. Shi mɛɛ gbɛ kwraa nɔ oootsɔ ojie nɛkɛ sui nɛɛ akpo yɛ?
7. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ajie mlihilɛ kpo bɔni afee ni no aha sanegbaa aya hiɛ?
7 Taakɛ shishijee Hebri wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, “mlihilɛ” shishi ji “anɔkwale suɔmɔ” ni etsɔɔ gbɛnaa nii ko ni ka mɔ nɔ yɛ wekukpaa ko mli. No hewɔ lɛ, ani oyeɔ ofɔlɔi anɔkwale ni otuu ohe oha akɛ obaabɛŋkɛ amɛ kpaakpa yɛ henumɔŋ? Akɛ mɔbɔnalɛ toɔ mlihilɛ he yɛ Zakaria 7:9, 10. Ani onaa ofɔlɔi amɔbɔ yɛ nɔnyɛɛ ni amɛkɛkpeɔ lɛ hewɔ? Mɛi komɛi amlihilɛ tamɔ “leebi atatu, ni etamɔ bɔ́ ni hoɔ yaa mra.” (Hoshea 6:4) Ani omlihilɛ lɛ laajeɔ kɛ́ béi loo naataomɔ te shi aloo yɛ be mli ni onyɛɛɛ ofee nɔ ni otaoɔ akɛ ofee lɛ? Kɛ nɔ ko eha ohao lɛ, ani ohaa ‘mlihilɛ mla hiɔ olilɛi nɔ’? Anɔkwayeli kɛ mɔbɔnalɛ he hiaa sanegbaa.—Abɛi 31:26.
8. Te obalanyo aaafee tɛŋŋ ajie anɔkwayeli kpo lɛ?
8 “Anɔkwayeli” haa anyɛɔ ayeɔ teemɔŋsane, ejaakɛ hekɛnɔfɔɔ he hiaa wekukpaa fɛɛ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ. Kaafee ohe tamɔ “hii ni yeee anɔkwale” ni teeɔ nɔ̃ gbɔmɛi ni amɛji lɛ. (Lala 26:4, NW) Abaaka bo ni obi shihilɛi enyɔ loo ona gbɔmɔtsei enyɔ ekome yɛ be mli ni okɛ ofɔlɔi ni ji Kristofoi yɔɔ kɛ ekroko yɛ be mli ni anaaa bo. Gbɛ ni tamɔ nɛkɛ kɛ oshara baaba, titri lɛ kɛ́ okɛ naagba ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli kpe ni oleee gbɛ ni oootsɔ nɔ otsu he nii bo diɛŋtsɛ. Agbɛnɛ susumɔ bɔ ni hekɛnɔfɔɔ baanyɛ afite yɛ be mli ni abayoo anɔkwale ko yɛ ohe lɛ. Kristofonyo gbekɛ ko kɛɛ akɛ: “Mifɔlɔi le babaoo fe bɔ ni misusuɔ akɛ amɛle. Kɛ mibɔ mɔdɛŋ ni mikɛ-nɔ ko atee amɛ lɛ, minaa akɛ miiye mi diɛŋtsɛ mihe fɛo ni miitao ni mashishiu Yehowa.” Hɛɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ona anɔkwayeli ni jɛ mli gbɛ. Shi ani anɔkwale ni aaaye lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔi kɛ nifeemɔi ‘kɔdɔji’ ni aaakwa lɛ pɛ mli?—Abɛi 4:20, 24; 10:9.
‘Wiemɔ Kɛjɛ Tsui Ni Ja Mli’
9. Mɛɛ naagba ko ji nɔ ni gbekɛbii enyɔ ko ye nɔ kunim, ni mɛni jɛ mli ba?
9 Obalaŋtai komɛi yeee anɔkwale yɛ bɔ ni amɛnuɔ he yɛ amɛfɔlɔi ahe amɛhaa lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbekɛbii ni atsi amɛ ta yɛ kuku 2 lɛ ateŋ mɔ kome kpɛlɛ nɔ akɛ: “Bɔni afee ni maha toiŋjɔlɛ aba hewɔ lɛ, wɔje shishi wɔkɛɛ nibii ni wɔle akɛ wɔfɔlɔi baasumɔ ni amɛnu shi wɔkɛ bɔ ni wɔnuɔ nii ahe diɛŋtsɛ wɔhaa lɛ etee yɛ wɔmli.” Nɛkɛ gbekɛbii nɛɛ tao yelikɛbuamɔ. Onukpa ko wo amɛ hewalɛ ni amɛbɛŋkɛ amɛfɔlɔi ni amɛkase obalanyo Elihu, ni kɛɛ akɛ: “Miwiemɔi ni mawie lɛ jɛ tsui ni ja mli” lɛ. (Hiob 33:3) Yɛ be mli ni amɛsɔle waa kɛ hiɛdɔɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ, amɛgbele amɛtsui mli amɛha amɛfɔlɔi, ni amɛtsɔɔ nɔ ni dɔɔ amɛ lɛ. (Okɛto Abɛi 12:18 he.) Eyɛ mli akɛ enaa kpɛ ehe beni ena ele akɛ nakai ji bɔ ni ebii lɛ nuɔ he haa moŋ, shi tsɛ lɛ kpɛlɛ nɔ kɛha amɛ akɛ efee nibii kɛteke nɔ. Eŋɔɔ enaa akɛ amɛwie. Amɛbiyoo lɛ mu sane lɛ naa akɛ: “Wɔweku shihilɛ lɛ miihi kɛmiiba fiofio. Kɛ wɔje shishi wɔkɛ amɛ gba sane babaoo lɛ, wɔbaanyɛ wɔyoo yiŋtoo ni hɔlɔ amɛmlai lɛ asɛɛ. Amɛkpa bɔ ni amɛkɛ wɔ wieɔ tamɔ oookɛɛ wɔji gbekɛbii bibii lɛ. Wɔje shishi wɔnu wɔhe shishi jogbaŋŋ agbɛnɛ.”
10, 11. (a) Taakɛ Abɛi 27:19 tsɔɔ lɛ, mɛni baanyɛ aha miishɛɛ aba Kristofoi aweku mli? (b) Obalaŋtai baanyɛ ni amɛkɛ kuku nɛɛ atsu nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Kɛ oha ofɔlɔi le nɔ ni hɔ omli lɛ, ehaa agbaa sane kɛjɛɔ tsui mli. Kɛ owie kɛ kpoofeemɔ kɛ bulɛ lɛ, ofɔlɔi baanyɛ anu nɔ ni hɔ otsui mli lɛ shishi. (Abɛi 29:11) Bo hu onaa sui komɛi ni yɔɔ amɛtsui mli. Nɛkɛ sanegbaa ni anaa ahaa mɔ yɛ mli nɛɛ yeɔ buaa bo ni oleɔ otsui jogbaŋŋ. Abɛi 27:19 kɛɔ akɛ: “Bɔ ni hiɛ jeɔ hiɛ yɛ nu mli lɛ, nakai gbɔmɔ tsui hu je gbɔmɔ.”a Taakɛ bɔ ni onaa bo diɛŋtsɛ ‘ohiɛ yɛ kpaakpo ko ni mli tse keŋkeŋ mli lɛ, nakai nɔŋŋ hu kɛ́ ojɛ otsui mli okɛ ofɔlɔi gba sane lɛ, obaana akɛ amɛhenumɔi kɛ kanyamɔi bɛ sɔrɔto tsɔ ko yɛ bo diɛŋtsɛ onɔ lɛ he. Nɛkɛ sanegbaa ni yaa nɔ yɛ mɔ kɛ mɔ teŋ nɛɛ kɛ shishinumɔ kɛ mɔ he jwɛŋmɔ baa, ni enɛɛmɛi ahe hiaa weku ni miishɛɛ yɔɔ mli.
11 No hewɔ lɛ, feemɔ mɔ ni sumɔɔ akɛ okɛ ofɔlɔi aaawie saji ni dɔɔ bo waa lɛ po he. Wiemɔ nibii ni osheɔ he gbeyei kɛ nibii ni eha onine enyɛ shi kɛ agbɛnɛ omiishɛɛnamɔi kɛ omanye ni oyeɔ lɛ ahe. Okɛ amɛ agba otii ni mamɔ ohiɛ yɛ shihilɛ mli kɛ esɔlemɔi lɛ ahe sane. Tee shi oshi nɔ ni kanyaa bo ni ‘otse ohe’ lɛ. (Abɛi 18:1) Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ofɔlɔi lɛ ana be yɛ teemɔŋ ni nyɛgba sane, bɔni afee ni ojie oteemɔŋ saji akpo otsɔɔ. Obalaŋtai loo gbekɛbii komɛi ena akɛ amɛnyɛɔ amɛfeɔ enɛ yɛ be mli ni amɛkɛ amɛfɔlɔi etee shiɛmɔ ni amɛjɛ shia kome mli kɛmiiya ekroko mli lɛ, yɛ be’ mli ni amɛnyiɛ gbɛjegbɛi anɔ, aloo po yɛ be mli ni weku lɛ kɛ ehe ewo hiɛtserɛjiemɔ ko mli lɛ.
12. Mɛɛ shihilɛ mli nibii ni yɔɔ diɛŋtsɛ ji nɔ ni esa akɛ gbekɛbii kɛkpe lɛ?
12 Eyɛ mli akɛ nibii kpakpai baanyɛ ajɛ omɔdɛŋbɔi koni sanegbaa kpakpa aba lɛ mli aba moŋ, shi bo kɛ ofɔlɔi fɛɛ yeee emuu. Fɔlɔi baanyɛ afee nibii komɛi yɛ bei komɛi amli ni ejaaa, amɛnuŋ mɛi krokomɛi ahenumɔi ashishi, aloo amɛfeŋ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa. Ekolɛ amɛjeee heyelilɔi ni amɛkɛ bo yeŋ yɛ be fɛɛ mli yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa. Ekolɛ nyɛteŋ mɛi komɛi kɛ fɔlɔ kome pɛ yɔɔ shia aloo nyɛnyɛ loo tsɛ lɛ eshi gbala lɛ ni mɛi krokomɛi yɔɔ gbalashihilɛ lɛ mli, ni enɛɛmɛi fɛɛ kɛ nɔnyɛɛi sɔrɔtoi baa. Ní bɔ fɛɛ bɔ ni obɛŋkɛ ofɔlɔi ahe kpaakpa ha lɛ, eshɛɔ he ni onuɔ he yɛ henumɔŋ akɛ eshwɛ okome too. Te ooofee tɛŋŋ oŋmɛ otsui shi yɛ haomɔi ni tamɔ nɛkɛ naa yɛ anɔkwayeli mli?
Kasemɔ Kɔŋtso Lɛ Teremɔ Yɛ Obalahiaŋ
13. Mɛni hewɔ Yeremia wiemɔ ni yɔɔ Yaafo 3:27 lɛ tamɔ sane ko ni yɔɔ sɔrɔto lɛ?
13 Beni Yehowa kɛ nitsumɔ ko wo gbalɔ Yeremia dɛŋ lɛ, ebolɔ akɛ: “Naa, mileee wiemɔ; ejaakɛ gbekɛ ji mi”! Shi Yehowa fi esɛɛ ni ewo lɛ hewalɛ. Yɛ emanehului, egbeyeishemɔi kɛ nijiaŋwujee lɛ hewɔ lɛ, eshɛɔ be ni enuɔ he akɛ esa akɛ ekpa nitsumɔ lɛ, yɛ be ko po lɛ, ekɛɛ: “Alomɔ gbi ni afɔmi yɛ nɔ lɛ!” (Yeremia 1:6, 19; 20:7-9, 11, 14) Yɛ sɛɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Ehi ha nuu akɛ etereɔ ekɔŋtso yɛ ebalahiiaŋ.” (Yaafo 3:27) Shi te aaafee tɛŋŋ ni aaanyɛ akɛɛ akɛ haomɔ kɔŋtso ni aaatere lɛ ji nɔ ni hi Iɛ? Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ feɔ enɛ he mfoniri yɛ faŋŋ mli.
14, 15. (a) Mɛni ji nɔ ni Yosef na yɛ be mli ni eji obalanyo lɛ? (b) ‘Yehowa wiemɔ lɛ tsuu ehe’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Beni Yosef ye afii 17 lɛ, enine shɛ Ŋwɛi shiwoo ko nɔ yɛ lamɔ mli akɛ akɛ gbɛhe ko ni nɔ kwɔ ni he hiaa waa baawo edɛ̃. Shi, ao, enyɛmimɛi hii awuŋayelɔi lɛ hɔɔ lɛ kɛtee nyɔŋyeli mli! Yɛ sɛɛ mli lɛ eyaje Mizraim ni akɛ kɔsɔŋkɔsɔ fimɔ lɛ awo gbokɛlɛfoi atsuŋ yɛ apasa naafolɔmɔ ko ni kɔɔ kabonaatoo he lɛ hewɔ. (1 Mose 37:2, 4-11, 28; 39;20) Akɛ nɛkɛ obalanyo ni ekaaa ni ji anunyam shiwoo ko niyelɔ lɛ wo gbokɛlɛfoi atsu ni mli yɔɔ gbeyei lɛ mli. Ákɛ gbɔ ni yɔɔ maŋsɛɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, ebɛ naanyo ko ni baana lɛ mɔbɔ aloo ni eeekpa fai eha lɛ.
15 “Amɛkɛ gbokɛlɛ mia [Yosef] enaji, esusuma bote dade lɛ mli, kɛyashi ayinɔ ni ewiemɔ lɛ ba mli, Yehowa wiemɔ lɛ tsuu ehe.” (Lala 105:17-19) Yosef na amanehulu akɛ tsulɔ kɛ gbokɛlɛfonyo afii 18 kɛyashi be mli ni Yehowa shiwoo lɛ ba mli anɔkwale. Atsɔ nɛkɛ niiashikpamɔ nɛɛ nɔ atsuu ehe. Eyɛ mli akɛ jeee Yehowa ji mɔ ni ha haomɔ nɛɛ ba moŋ, shi eŋmɛ gbɛ kɛha yiŋtoo ko hewɔ. Ani Yosef baabaa ehiɛnɔkamɔ lɛ yi yɛ “Yehowa Wiemɔ” lɛ mli yɛ piŋmɔ kpele ni tamɔ nɔ ni akɛ lɛ ewo niseremɔ gbɛ́ mli nɛɛ fɛɛ sɛɛ? Ani ebaaha esui kpakpai lɛ adara kɛshɛ salɛ he, ena tsuishitoo, heshibaa kɛ mumɔŋ hewalɛ ni he hiaa lɛ, kɛ faishitswaa akɛ eeetsu nitsumɔ ni wa he nii? Ojogbaŋŋ, Yosef je kpo kɛjɛ enɛɛmɛi fɛɛ amli tamɔ shika ni atsuu he yɛ niiahetsuulɔ la mli—efee krɔŋŋ ni ejara bawa waa kɛha Nyɔŋmɔ ni yɛ no sɛɛ lɛ ekɛ lɛ tsu nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ.—1 Mose 41 :14, 38-41, 46; 42:6, 9.
16. Te esa akɛ obalanyo asusu haomɔi ahe eha tɛŋŋ?
16 Shi Yosef kɛ Yeremia na amanehulu yɛ saji ni jeee amɛ amɛtɔmɔi lɛ amli. No mli lɛ, ámɛna Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui momo. Shi atsuu amɛhe babaoo moŋ, yɛ be mli ni amɛnyɛɔ amɛdamɔɔ amanehului anaa lɛ. Kwɛ bɔ ni nɛkɛ hetsuumɔ nɛɛ he hiaa obalaŋtai ni amɛtɔ̃ lɛ babaoo! Tsɔsemɔ ní ewa akɛ aaakpɛlɛ nɔ lɛ woɔ jalɛ yibii kɛji akɛ akɛ enɛ tsɔse bo. (Hebribii 12:5-7, 11) Nɛkɛ tsɔsemɔ nɛɛ baanyɛ aha ona mligbɛ hewalɛ ko tamɔ dade ni atsuu he yɛ la mli. Taakɛ bɔ ni “Yehowa tee nɔ ekɛ Yosef hi shi ni ena lɛ mɔbɔ” lɛ, nakai nɔŋŋ ebaaha bo hewalɛ ni fa kɛteke nɔ ni ebaawo otsuishiŋmɛɛ lɛ he nyɔmɔ babaoo.—1 Mose 39:21; 2 Korintobii 4:7.
17. Haomɔi sa gbekɛyoo ko he ni ena enɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mɛni ji nɔ ni okaseɔ kɛjɛɔ enɛ mli?
17 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, obalayoo fioo ko ni enyɛ wu hee lɛ nyɛɔ enɔ babaoo ni bɔ ni enuɔ etsɛ ni esumɔɔ esane lɛ gbele lɛ he ehaa lɛ jeee ehe sane ko kwraa lɛ to eyiŋ be ko akɛ ebaajo foi kɛjɛ shia. Akɛni eyoo akɛ nɔ ni enɛ kɛbaaba ji haomɔ babaoo moŋ lɛ, ehi shi—eŋmɛ etsui shi yɛ piŋmɔ mli. Agbɛnɛ, yɛ afii 13 sɛɛ nɛɛ emu sane naa akɛ: “Minyɛ wu lɛ tsɔsemɔ lɛ ha mitsɔ gbɔmɔ kpakpa moŋ, Beni mikɛ minyɛ kome pɛ yɔɔ lɛ, no mli lɛ mifite ni mitseɔ atua. Misumɔɔ nii yɛ mi diɛŋtsɛ migbɛ nɔ. Mikase gbɛ ni matsɔ nɔ masusu mɛi krokomɛi ahe. Yehowa hu bo misɔlemɔi atoi kɛha hewalɛ koni maye mitsɛ gbele lɛ nɔ kunim koni matsi mabɛŋkɛ minyɛ wu hee lɛ.” Hɛɛ, kɛ́ okase gbɛ ni oootsɔ nɔ ohi shi yɛ shihilɛ ni mli wa shishi lɛ eeegbala bo kɛbɛŋkɛ Yehowa he. Kɛkɛ lɛ ebaatsɔ o-Shieŋtsɛ, ‘mɔ ni okɛ ohe fɔɔ enɔ kɛjɛ ogbekɛbiiashi.’—Lala 71:5.
18. (a) Mɛni baanyɛ atsɔɔ nɔ ni baajɛ gbekɛ ko shihilɛ mli aba? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ gbekɛbii abu amɛfɔlɔi akɛ amɛjara wa waa lɛ?
18 Kaaha ohiɛ miikpa nɔ akɛ shihilɛ mli ni oyɔɔ yɛ shia aloo nibii ni ebɔle ohe kɛkpe yɛ jɛmɛ lɛ pɛ etsɔɔɔ bɔ ni oyɔɔ diɛŋtsɛ aloo bɔ ni oshihilɛ baaji. Shi moŋ, “gbekɛ tete haa akɛ enifeemɔ nii yoɔ lɛ, akɛ enitsumɔ he tse ni eja.” (Abɛi 20:11) Bo diɛŋtsɛ onifeemɔ ni ja lɛ baaha Nyɔŋmɔ asumɔ osane ni eha sɛɛnamɔ aba oshihilɛ he. Weku ko bɛ ni yeɔ emuu, shi moŋ, taomɔ nibii kpakpai ni hi ni yɔɔ oshia lɛ. Susumɔ afɔlei ni ofɔlɔi esha koni amɛkɛha bo niyenii, hehaa nɔ, wɔɔ he, kwɛmɔ kɛ tsofa yɛ hela be mli kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe. Ni okɛ trumufeemɔ aaawo amɛ nyɔmɔ lɛ, “wo otsɛ kɛ onyɛ.” Buu amɛ akɛ amɛjara wa waa, akɛ sɛɛnamɔ babaoo diɛŋtsɛ yɛ amɛhe—Efesobii 6:1-3; Abɛi 16: 20; 17:13.
19. Mɛɛ nyɔmɔwoo baajɛ toiboo ni mɔ aaajɛ etsuiŋ afee eha efɔlɔi lɛ mli aba?
19 Sanegbaa ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni aaaka okɛ ofɔlɔi ateŋ lɛ baaha suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha amɛ lɛ mli akwɔ. Kɛkɛ lɛ, toiboo baajɛ tsui lɛ mli aba. Tsɛ nilelɔ lɛ wo ŋaa akɛ, “Mibi, ohiɛ akakpa mimla lɛ nɔ, shi ha otsui ato mikitai lɛ,” kɛkɛ ni etsɔɔ nyɔmɔwoo ni baajɛ mli aba lɛ akɛ, “ejaakɛ gbii asɛɛjɛkɛmɔ kɛ wala afii kɛ hejɔlɛ amɛaaŋɔ kɛfata he amɛhao.”—Abɛi 3:1, 2.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ November 1, 1986 Watchtower lɛ mli.
Niŋmalɔ A. Cohen wie nɛkɛ kɛku nɛɛ he akɛ: “Wɔnaa bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔsu kɛ baŋ yɔɔ lɛ yɛ wɔnaanyo lɛ tsui mli. Naanyobɔɔ mli sanegbaa ni anuɔ he ahaa mɔ yɛ mli yɛ faŋŋ mli lɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔleɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe, ni wɔyoo nɔ ni yɔɔ wɔmli.” (Proverbs, The Soncino Press) Biblia mli shishitsɔɔmɔi ni W. F. Beck fee lɛ fa ko kaneɔ nɛkɛ: “No hewɔ lɛ, ebaana bo diɛŋtsɛ ohe yɛ mɔ kroko tsui mli.”
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni baanya aha sanegbaa sɛɛ afo?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛ aloo obalanyo baanya atsɔ ejie mlihilɛ kpo?
◻ Anɔkwayeli baanya aba sanegbaa yɛ weku lɛ mli lɛ aya hiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji nɔ ni piŋmɔ kɔŋtso ni obalanyo aaaŋmɛ etsui sha yɛ shishi lɛ baanya afee aha lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Taakɛ bɔ ni haomɔ kɔŋtso lɛ tsuu Yosef su kɛ baŋ he lɛ, nakai nɔŋŋ hu piŋmɔi ni aŋmɛɔ tsui shi yɛ mli akɛ obalanyo lɛ baatsuu osu kɛ baŋ he