‘Yehowa Nine Fata Amɛhe’
“Nɔ Hewalɛ Ni Nuŋtsɔ [Yehowa] Lɛ Wiemɔ Lɛ M Ni Ekɛda Ni Eye Kunim Nɛ.”—BƆFOI LƐ ASAJI 19:20.
1. (a) Mɛni ji wiemɔ ni Kristojamɔ henyɛlɔi kɛtsu nii yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli? b) Mɛni ba yɛ he fɛɛ he ni maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ Paulo aaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ, shi mɛni fata mra be mli Kristofoi lɛ ahe yɛ be fɛɛ mli?
NƆNI fe afii 1,900 ni eho nɛ ni Kristofoi ashɛɛ sane lɛ henyɛlɔi kɛ mɛi ni teɔ shi woɔ bɔfo Paulo maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ lɛ wie akɛ: “Mɛnɛɛmɛi ni etsɔ jeŋ hiɛ ebu shi nɛɛ eba biɛ nɛɛ hu, . . . ni mɛnɛɛmɛi fɛɛ kuɔ Kaisare mla lɛ naa, amɛkɛɔ akɛ maŋtsɛ kroko yɛ ni ji Yesu ko.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:6,7) He fɛɛ he ni Kristofonyo maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ Paulo aaajaje Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ lɛ, afeɔ he nɔ ko ni ateɔ shi awoɔ ni yɛ bei babaoo mli lɛ akɛ yiwaa baa. Mra be mli Kristofoi krokomɛi hu na yiwaa mli amanehulu. Shi yɛ bei fɛɛ mli lɛ, “Yehowa nine fata amɛhe.”—Bɔfoi lɛ Asaji 11:21, New World Translation
2. Namɔ je Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
2 Namɔ je nɛkɛ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ shishi? Yesu ni, gbɔmɔ ni yɔɔ sɔrɔto ni hiɛ shɛɛ sane ni kanyaa mɔ kɛ gbɛ ni ekaaa ni etsɔɔ nɔ egbɛɔ eshwaa lɛ. Kaimɔ akɛ Yesu, Nyɔŋmɔ Bi lɛ, ba Yudafoi lɛ aŋɔɔ kɛ adafitswaa ko ni hɛleɔ mɔ shi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Shi nɔ ni amɛyɔɔ he miishɛɛ pɛ ji amɛ diɛŋtsɛ amɛyiwalaheremɔ kɛtsɔ Mla lɛ nitsumɔi anɔ.—Mateo 4:17; Luka 8:1; 11:45, 46.
‘Kɛha Jeŋmaji Fɛɛ’
3. Mɛɛ Yesu gbalɛ ko ekolɛ eha ekaselɔi Yudafoi lɛ anaa kpɛ amɛhe lɛ, ni mɛni hewɔ?
3 No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsusu bɔ ni Yesu kaselɔi ni ji Yudafoi lɛ anaa aaakpɛ amɛhe aha yɛ be mli ni ekɛɛ amɛ beni eshwɛ gbii etɛ ni ebaagbo lɛ akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba” lɛ. Shi ekaselɔi lɛ anaa baakpɛ amɛhe ni amɛbi akɛ te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛshiɛ sanekpakpa nɛɛ “atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ” hu. Te aaafee tɛŋŋ ni heyelilɔi akuu bibioo nɛɛ aaatsu nitsumɔ ni da agbo nɛɛ?—Mateo 24:14; Marko 13:10.
4.Mɛɛ famɔ Yesu ni atee lɛ shi lɛ kɛha ekaselɔi lɛ?
4 Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yesu ni atee lɛ shi lɛ kɛ famɔ ko fata he, akɛ: “Aŋɔ hegbɛ fɛɛ aha mi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ. No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛyɛ nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” No hewɔ lɛ akɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ ni amɛkɛ amɛ Nuŋtsɔ lɛ sane lɛ ayaha “jeŋmaji fɛɛ.”—Mateo 28:18-20.
5, 6. (a) Te fee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yashɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ aŋɔɔ, ni mɛni jɛ mli ba? (b) Te onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ here nɔ amɛha tɛŋŋ beni Petro gba amɛ niiashikpamɔ ni ekɛ Jeŋmajiaŋnyo Kornelio na lɛ?
5 Nɔ ni bafata enɛ he ji Jeŋmajiaŋ bii ni amɛaashiɛ amɛha amɛ, ni enɛ bafee kaa. Subaŋ ni Petro jie lɛ kpo yɛ sɛɛ mli afii etɛ lɛ yeɔ enɛ he odase. Atsɔ ninaa nɔ akɛɛ Petro akɛ eye kooloi ni he tseee lɛ akɛ niyenii. Beni Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ agbɛnɛ nibii ni asusuɔ akɛ amɛhe tseee lɛ ahe tse bianɛ lɛ, Petro hao. Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔ Petro koni eya Jeŋmajiaŋnyo Kornelio, Roma asraafoi ohaiatsɛ lɛ shia. Jɛmɛ eyoo akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛha lɛ akɛ eshiɛ etsɔɔ Kornelio, eyɛ mli akɛ esusu yɛ tsutsu akɛ gbɔmɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ ni ekɛ amɛ aaabɔ lɛ esaaa. Beni Petro wieɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ba Jeŋmajibii lɛ aweku lɛ nɔ, ni enɛ tsɔɔ akɛ, belɛ, Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli baalɛɛ koni mɛi ni jeee Yudafoi lɛ hu aba mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 10:9-16, 28, 34, 35, 44.
6 Beni Petro tsɔɔ nɔ ni ba nɛɛ mli etsɔɔ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ, “amɛbu amɛnaa, ni amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam amɛkɛɛ: Belɛ jeŋmaji lɛ hu Nyɔŋmɔ eha amɛ tsuitsakemɔ ni akɛhere amɛyiwala!” (Bɔfoi lɛ Asaji 11:18) Agbɛnɛ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ amli lɛ hu nine baanyɛ ashɛ Kristo kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ yaka!
Maŋsɛɛ Sanekpakpashiɛlɔi Kɛha Jeŋmaji Lɛ
7. Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ je shishi egbɛ eshwa shikpɔji ni ebɔle Mediteranea lɛ anɔ, ni te Yehowa susu enɛ he eha tɛŋŋ?
7 Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni agbɛnɛ ewo foi yɛ Stefano gbele sɛɛ lɛ, batsɔ gbɛ kroko nɔ agbɛnɛ. Agbɛ Yerusalem asafo lɛ ashwa, ja bɔfoi lɛ pɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, nakai Yudafoi heyelilɔi ni awa amɛyi lɛ shiɛ amɛha Yudafoi ni yɔɔ Foinike, Kipro, kɛ Antiokia pɛ. “Shi amɛteŋ mɛi komɛi lɛ, Kiprobii kɛ Kireenebii ji amɛ, ni mɛnɛɛmɛi ba . . . amɛbawie amɛtsɔɔ Helabii lɛ hu, ni amɛjaje Nuŋtsɔ Yesu he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ amɛ.” Shi te Yehowa susu nɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ he eha tɛŋŋ? “Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] nine fata amɛhe, ni mɛi babaoo he ye, ni amɛtsɔ amɛhe kɛba Nuŋtsɔ lɛ ŋɔɔ.” Shidaa aha ekaa ni mra be mli Kristofoi lɛ fee lɛ, no mli lɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ ni mɔɔ shi miije shishi agbɛ ashwa nakai shikpɔji ni ebɔle Mediteranea he lɛ anɔ. Shi babaoo yɛ ni baaba.—Bɔfoi lɛ Asaji 4:31; 8:1; 11:19-21.
8. Mɛni Nyɔŋmɔ fee ni ekɛtsɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ?
8 Aaafee afi 47-48 Ŋ.B., ni Nyɔŋmɔ tsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ efee nɔ ko ni tsɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ. Nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 13:2-4 lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛɛ: Nyɛfaa Barnaba kɛ Saulo nyɛhaa mi kɛya nitsumɔ ni mitsɛ amɛ yɛ hewɔ lɛ. . . . Agbɛnɛ mɛnɛɛmɛi lɛ, nɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ etsu amɛ akɛ amɛya lɛ, amɛyiŋ amɛtee Seleukia [Siria ni yɔɔ Antiokia lɛ ŋshɔnaa maŋ], ni amɛbote lɛlɛ mli yɛ jɛi, ni amɛfa kɛtee Kipro.” Kwɛ miishɛɛ ni Paulo kɛ Barnaba baana—ni amɛtara lɛlɛ mli kɛmiiya amɛ klɛŋklɛŋ maŋsɛɛ nitsumɔ nɔ! Bɔfo Paulo ji mɔ ni nyiɛ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ hiɛ. Agbɛnɛ hu ekɛ Shishitoo ko kɛha nitsumɔ ni abaagbe naa yɛ wɔ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ miifɔ shi.
9. Mɛni bɔfo Paulo nyɛ etsu kɛtsɔ emaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ gbɛfai lɛ anɔ?
9 Paulo fa gbɛ shii etɛ yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni aŋmala he saji ashwie shi, kɛfata egbɛfaa ni ekɛtee Roma akɛ gbokɛlɛfonyo lɛ he. Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli lɛ, egbele nitsumɔ lɛ naa yɛ maji pii amli yɛ Europa ni eshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ yɛ maji kɛ ŋshɔkpɔi ni ŋmɛnɛ ale amɛ akɛ Siria, Kipro, Kreta, Turkey, Hela, Malita, kɛ Sisili lɛ amli. Ebaanyɛ eshɛ Spania po. Eye ebua ni ato asafoi yɛ maji babaoo mli. Mɛni hɔ nɛkɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ ni mɔɔ shi nɛɛ sɛɛ?
Nitsɔɔmɔ ni Mɔɔ Shi
10. Mɛni hewɔ Paulo maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mɔ shi babaoo nakai lɛ?
10 Paulo kase Kristo nitsɔɔmɔ gbɛ lɛ. No hewɔ lɛ ele gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ gbɔmɛi bɔɔ. Ele gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ nii kɛ bɔ ni atsɔseɔ tsɔɔlɔi krokomɛi. Ekɛ enitsɔɔmɔ lɛ damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ. Ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛlɛ diɛŋtsɛ enilee aaaha mɛi anaa akpɛ amɛhe, shi moŋ ekɛ amɛ susuɔ saji ahe kɛjɛɔ Ŋmalɛi lɛ amli. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:2, 3) Paulo le gbɛ ni eeetsɔ nɔ ekɛ sane lɛ ato etoibolɔi lɛ ahe kɛ gbɛ ni eeetsɔ nɔ ni ekɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ he ni gbɔmɛi lɛ yɔɔ lɛ atsu nii akɛ nɔ ni ebaatsɔ nɔ ni ekɛ esane lɛ aha. Taakɛ ekɛɛ lɛ: “Mikɛ mihe efee mɛi fɛɛ atsulɔ, bɔni afee ni minine ashɛ mɛi babaoo nɔ. Yudafoi lɛ, mitsɔ tamɔ Yudanyo miha amɛ . . . mɛi ni bɛ mla lɛ, mitsɔ tamɔ mɔ ko ni bɛ mla miha amɛ . . . mitsɔ tamɔ gbedelɔ miha gbedelɔi lɛ, bɔni afee ni minine ashɛ gbedelɔi lɛ anɔ; mitsɔ mihe nɔ fɛɛ nɔ miha mɛi fɛɛ, koni be fɛɛ be ni aaafee lɛ, mikɛhere mɛi komɛi ayiwala.”—1 Korintobii 9:19-23; Bɔfoi lɛ Asaji 17:22, 23.
11. Mɛni tsɔɔ akɛ Paulo kɛ enanemɛi lɛ ji maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe, ni te Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ etee nɔ eha tɛŋŋ?
11 Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ ji maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi ni he esa. Amɛtsɔ hiɛmiamɔ kɛ tsuishiŋmɛɛ nɔ amɛto ni amɛwaje Kristofoi asafoi yɛ he fɛɛ he ni amɛyaa. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:14, 43, 48, 49; 14:19-28) Bɔ ni mra be mli Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ egbɛ eshwa sɔŋŋ hewɔ lɛ, Paulo baanyɛ ni yɛ naagbee lɛ eŋma yɛ “sanekpakpa lɛ anɔkwale wiemɔ lɛ . . . nɔ ni eshɛ nyɛŋɔɔ taakɛ bɔ nɔŋŋ ni eyɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli, ni ewoɔ yibii ni eshwereɔ . . . ni ashiɛɔ atsɔɔ bɔɔnii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ” he. Eji anɔkwale akɛ mra be mli Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ sa mɛi ahe.—Kolosebii 1:5, 6, 23.
12. Mɛni ha anɔkwale Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ fo yɛ be ko mli?
12 Shi, beni Ŋ.B. afii ohai enyɔ lɛ jeɔ shishi lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ hu miigbu shi kɛmiibote Kristofoi asafo lɛ mli, taakɛ Yesu kɛ bɔfoi lɛ bɔ kɔkɔ lɛ. (Mateo 7 :15, 21-23; Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30; 1 Yohane 2:18, 19) Yɛ afii ohai abɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ kɛ wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ ha Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ nɔ. Kristendom tsu maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi, jeee ni amɛyashiɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, shi moŋ ni—amɛyato amɛ maŋkwramɔŋ nuŋtsɔmɛi kɛ sɛɛfilɔi lɛ amaŋtsɛyeli lɛ yɛ maŋbii ni nyɛɛɛ afa amɛhe lɛ anɔ yɛ nɔnyɛɛ naa—yɛ be babaoo mli lɛ kɛ klante. Anɔkwale Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ fo, shi jeee kɛmiiya naanɔ.
13. Te fee tɛŋŋ ni maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ he tafaa je shishi yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni mɛni anyɛ atsu beni 1916 baa naagbee?
13 Kɛmiibɛŋkɛ afii ohai 19 lɛ naagbee lɛ, Charles T. Russell, ni ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ na bɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa lɛ. No hewɔ lɛ eto odaseyeli babaoo he tafaa he gbɛjianɔ, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eyasara maji babaoo yɛ U.S. Amerika, ni agbɛnɛ efa gbɛ kɛbɔle je lɛ kɛtsɔ ŋshɔ hiɛ lɛji amli koni eyasara maji babaoo bɔ ni eeenyɛ. Akala eniŋmai ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ yɛ wiemɔi sɔrɔtoi 35 mli. Awieɔ akɛ efa gbɛ fe shitoi akpeiakpe kome akɛ maŋshiɛlɔ, ni eha shiɛmɔ wiemɔi fe 30,000 dani egbo yɛ 1916.
14. Mɛni Joseph F. Rutherford fee koni ekɛlɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?
14 Mɔ ni ye esɛɛ, Joseph F. Rutherford hu to bɔ ni maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ he hiaa lɛ he gbɛjianɔ. Afi 1920 shishijee mli ni etsu hii ni sa kɛtee maji sɔrɔtoi anɔ koni amɛyaye amɛbua koni ato shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ yɛ jɛmɛ. Maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi tsɔmɔ gbɛgbalɔi yɛ nɛkɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ nɛɛ mli yɛ Spania, Amerika Wuoyigbɛ kɛ Afrika Anaigbɛ. Yɛ afi 1981 mli lɛ, abi ni mɛi atuu amɛhe amɛha ni akɛwo nitsumɔ nɛɛ mli hewalɛ yɛ Spania. Obalahii etɛ ni jɛ England here enɛ nɔ ni amɛsɔmɔ yɛ shihilɛi ni mli wa waa shishi afii ejwɛ kɛyashi be mli ni Spania Maŋ Ta lɛ fɛ yɛ 1936. Kɛkɛ ni ehe bahia ni amɛjo foi koni amɛkɛhere amɛyiwala.
15. Mɛni ba yɛ 1940 afii lɛ amli ni lɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ?
15 Yɛ afi 1940 afii nyɔŋma lɛ mli lɛ, nibii kpakpai ba maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ ni gbeɔ yi feɔ etɛ, Nathan H. Knorr, ná hii ni yɔɔ ekaa ni kɛ lɛ miitsu nii. Eka shi faŋŋ akɛ yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ, ebana bɔ ni ehe hiaa akɛ aaagbele maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi askul yɛ 1942 mli koni akɛsaa he aha Jeŋ Ta II sɛɛ hiamɔ sane ni baaba abaka shi lɛ.Eŋɔ hegbɛ lɛ yɛ nakai jeŋ ta lɛ teŋ, ni agbele Buu-Mɔɔ Gilead Skul lɛ naa yɛ New York maŋ lɛ kooyigbɛ yɛ February 1943. Atsɔ tsɔɔlɔi ejwɛ anɔ akɛ tsɔsemɔ kɛha maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ sɔɔmɔ lɛ ni damɔ Biblia lɛ nɔ ha sɔɔlɔi gbɛgbalɔi ekaalɔi fe oha, ni ji hii kɛ yei, daa nyɔji ekpaa. Ani anu nɔ ni ejɛ amɛnitsumɔ lɛ mli ebalɛ he?
16. (a) Odasefoi enyiɛ shiɛɔ yɛ 1943 mli, ni kɛ akɛto he ŋmɛnɛ lɛ te anaa tɛŋŋ? (b) Mɛɛ gbɛfaŋnɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ ena yɛ nɛkɛ yifalɛ nɛɛ mli? Tsɔɔmɔ mli.
16 Yɛ 1943 mli lɛ no mli lɛ Odasefoi 126,329 pɛ shiɛɔ yɛ maji 54 mli. Te shihilɛ lɛ yɔɔ tɛŋŋ ŋmɛnɛ? Amrɔ nɛɛ, afii 45 sɛɛ lɛ, amɛku amɛbɔ he fe toi 28, ni sɔɔlɔi ni yɔɔ ekaa fe akpekpei etɛ kɛ fa yɔɔ maji kɛ ŋshɔkpɔi 212 nɔ. Yifalɛ nɛɛ fa ko ni sa kadimɔ jogbaŋŋ jɛ shishitoo kpakpa ni maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi fe 6,000 ni gbe nikasemɔ naa yɛ Gilead Skul lɛ to lɛ. Mɛnɛɛmɛi ba kɛjɛ maji sɔrɔtoi 59 nɔ ni atsu amɛ kɛtee shikpɔji fe 148 nɔ yɛ afii nyɔŋmai enumɔ ni eho nɛɛ amli. Yɛ amɛyelikɛbuamɔ hewɔ lɛ, ni eeebalɛ akɛ Odasefoi fe akpei oha ko pɛ yɔɔ jeŋ muu fɛɛ, taakɛ eji yɛ afii 45 ni eho nɛ lɛ, amrɔ nɛɛ maji nyɔŋma yɛ ni maji nɛɛ eko fɛɛ eko yɛ sɔɔlɔi fe akpei oha ni miishiɛ ni miitsɔɔ sanekpakpa lɛ. Gilead maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ efee hiɛnyiɛlɔi yɛ sanekpakpajajemɔ nitsumɔ lɛ mli.
17. Mɛni ji nibii titrii etɛ ni eha mra be mli kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ efee nɔ ni mɔɔ shi babaoo lɛ?
17 Kɛji akɛ wɔmiiwie mra be mli loo ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, shishijee nibii komɛi yɛ ni ha efee nɔ ni mɔɔ shi nakai. Ekome ji bɔ ni ayaa gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ diɛŋtsɛ kɛtsɔ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ agbɛnɛ trukaa odaseyeli nɔ, kɛ agbɛnɛ shia Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ. (Yohane 4:7-26; Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Nɔ kroko hu ji shɛɛ sane ni mli ka shi faŋŋ ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni maa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ mi akɛ no pɛ ji adesai ahaomɔi anaa tsabaa lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:8; 28:16, 23, 30, 31) Wɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi pii miisɔmɔ yɛ maji ni kpaako amɛnaa nɔyaa lɛ amli, hei ni Nyɔŋmɔ jalɛ nɔyeli lɛ hehiamɔ jeɔ kpo faŋŋ yɛ lɛ. Nɔ ni ji etɛ ji suɔmɔ ni Kristo tsɔɔ ni wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ jieɔ lɛ kpo daa gbi yɛ be mli ni amɛkɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi ni jɛ hei sɔrɔtoi fɛɛ kpeɔ lɛ. Sanebimɔ ko bɛ he akɛ Buu Mɔɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ eye ebua diɛŋtsɛ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ shweremɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ yɛ afii fe 45 ni eho nɛɛ lɛ mli.—Romabii 1:14-17; 1 Korintobii 3:5,6.
Gbɛgbamɔ Mumɔ Ehe Shi
18. Namɛi hu ena maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ mumɔ lɛ nɔŋŋ taakɛ mɛi ni amɛkase nii kɛjɛ Gilead lɛ na lɛ?
18 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi ni amɛkase nii yɛ Gilead lɛ ekaafeemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ kanyaa mɛi krokomɛi koni amɛsumɔ akɛ amɛaafee be fɛɛ sɔɔlɔi. Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi akpei ohai abɔ krokomɛi yɛ ni yɔɔ nakai maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ he ekaafeemɔ mumɔ lɛ nɔŋŋ eko. Amɛ hu amɛji gbɛgbalɔi diɛŋtsɛ, ni amɛnyiɛɔ Yesu, “amɛ yiwalaheremɔ Gbɛgbalɔ” lɛ nanemaa hei asɛɛ.—Hebribii 2:10; 12:2, Moffatt.
19. Mɛni Odasefoi pii ni yɔɔ gbɛgbamɔ mumɔ lɛ kɛ amɛhe eha akɛ amɛbaafee, ni amɛnuɔ he akɛ awo amɛ nyɔmɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Kɛjɛ 1960 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ, ewa akɛ aaatsu maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi kɛaaya maji komɛi amli. Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ yaa nɔ etsuɔ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi kɛyaa hei ni eeenyɛ, taakɛ hiamɔ lɛ ji yɛ maŋsɛɛ shikpɔji lɛ anɔ. Shi, nitsumɔ kpeteŋkpele yɛ kɛha Odasefoi ni yɔɔ anɔkwale gbɛgbamɔ mumɔ lɛ. Amɛteŋ mɛi pii ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛto gbɛjianɔ koni amɛsɔmɔ yɛ shikpɔji ni hiamɔ lɛ da yɛ jɛmɛ lɛ anɔ. Ani oji mɔ ni baanyɛ afata amɛhe? Mɛi ni tamɔ nakai lɛ wieɔ yɛ bei komɛi amli akɛ atoɔ amɛtɔlɛ kɛ afɔleshaai lɛ anajiaŋ shii abɔ kɛtsɔɔ Maŋtsɛyeli anɔkwale lɛ ni amɛkɛlɛɔ gbɔmɛi ni tamɔ gwaŋtɛŋi nɛɛ ni yɔɔ maji ni kpaako amɛnaa nɔyaa nɛɛ anɔ lɛ. Awoɔ amɛ nyɔmɔ shii ohai abɔ yɛ “nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii” heei ni amɛnaa lɛ hewɔ kɛ agbɛnɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ yɛ “nibii agbɛjianɔtoo hee ni baa” lɛ mli lɛ ni amɛkɛ mɛnɛɛmɛi jaa lɛ hewɔ.—Marko 10:28-80.
20. (a) Namɛi tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ titri yɛ maji babaoo mli? (b) Te ebalɛ tɛŋŋ ni Japan bɔ ŋmɛlɛtswai babaoo ni akɛwoɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa afi he amaniɛ fe maji krokomɛi fɛɛ lɛ? (d) Mɛɛ sanebimɔ eeefee jogbaŋŋ akɛ wɔ fɛɛ wɔɔsusu he?
20 Agbɛnɛ, Yehowa tsuji akpei ohai abɔ yɛ ŋmɛnɛ ni buɔ amɛsɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he akɔntaa daa nyɔŋ nɔ akɛ daa gbɛgbalɔi loo gbɛgbalɔi awalɔi. Amɛteŋ mɛi pii tsuɔ nii yɛ ekaa naa yɛ amɛshikpɔŋkukuji amli. Maji pii yɛ ni mɛnɛɛmɛi ji mɛi ni tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ titri, ni amɛyaa shiai lɛ nɔŋŋ amli daa otsi. Amɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ jeɔ kpo yɛ amɛhiɛ yɛ miishɛɛ su ni amɛyɔɔ yɛ be mli ni amɛnaa nanemɛi heei ni amɛyeɔ amɛbuaa amɛ ni amɛnya wiemɔ lɛ he yɛ amɛshikpɔŋkukuji lɛ amli lɛ. Gbɛgbalɔi babaoo tsɔɔ ŋmɛlɛtswai babaoo ni akɛwoɔ Nyɔŋmɔ yijiemɔ mli. Fe afii nyɔŋma nɛ, ni Japan, he ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ni fa ji tsutsu Buddhabii lɛ, ebɔ ŋmɛlɛtswaa ni fa babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he amaniɛ daa afi fe maji krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ U.S. Amerika sɛɛ. Nɔ hewɔ ji akɛ mɛi ni miihe ashɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ fã kpotoo ji gbɛgbalɔi. Ani bo hu obaanyɛ oto ogbɛjianɔ koni okɛ ohe awo hegbɛi ni yɔɔ nyam ni ji gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli?
21. (a) Te Odasefoi krokomɛi ni shihilɛ eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo daa gbɛgbamɔ lɛ mli lɛ aaafee tɛŋŋ ajie gbɛgbamɔ mumɔ lɛ hu kpo? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛbii aaatsɔ ajie gbɛgbamɔ mumɔ lɛ kpo yɛ?
21 Odasefoi krokomɛi hu yɛ ni “hiɛ dɔɔ yɛ nitsumɔi kpakpai ahe.” (Tito 2:14) Mɛi ni fata amɛhe ji mɛi ni amɛdara yɛ afii amli, mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, mɛi ni yɔɔ weku mli gbɛnaa nii, obalaŋtai ni yaa skul ni amɛnaaa hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ mli. Mɛnɛɛmɛi hu baanyɛ ajie gbɛgbamɔ mumɔ lɛ kpo kɛtsɔ gbɛgbalɔi lɛ asɛɛfimɔ kɛ hewalɛwoo nɔ, koni amɛkɛ amɛ ana sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ bɔ ni amɛaanyɛ, ni amɛna jwɛŋmɔ kpakpa yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli. Gbekɛ- bii baanyɛ ni amɛkɛ be fɛɛ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ lɛ afee oti ni ma amɛhiɛ, kɛ ana abaptisi amɛ pɛ lɛ, amɛbaanyɛ ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbalɔi awamɔ mli yɛ be kɛ bei amli. Taakɛ gbekɛ Timoteo ji lɛ, amɛbaanyɛ amɛjwɛŋ nɛkɛ nibii nɛɛ anɔ koni amɛya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ kɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ fɛɛ.—1 Timoteo 4:15, 16.
22. Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ ni wɔyɔɔ mli yɛ wala nɛɛ mli lɛ ji lɛ, mɛni ji nɔ ni esa akɛ wɔkafee wɔfaishitswaa, ni mɛni ni hi baajɛ mli aba?
22 Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛ mli ni wɔyɔɔ yɛ wala mli lɛ ji lɛ, eba akɛ Yehowa mumɔ lɛ aaatsirɛ wɔ fɛɛ koni wɔna esɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛmɔ shi. Eba akɛ “Yehowa nine” aaaya nɔ ni ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahi shi bɔni afee ni anyɛ awie yɛ wɔ mɔdɛŋbɔɔ yɛ heshibaa mli lɛ he akɛ “Yehowa wiemɔ lɛ tee nɔ eshwere ni ehe shi yɛ hewalɛ gbɛ nɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 11:21; 19: 20, New World Translation.
Sanebimɔi ni Akɛtiɔ Mli
◻ Te fee tɛŋŋ ni Kristofoi amaŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ je shishi, ni emli baalɛɛ kɛyashɛ nɛgbɛ?
◻ Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Paulo na yɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ mli?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ atee maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ lɛ shi yɛ ŋmɛnɛ beaŋ?
◻ Mɛni nibii eha maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ kɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ efee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he babaoo?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔna gbɛgbamɔ mumɔ lɛ ŋmɛnɛ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 13]
Maŋtsɛyeli Nitsumɔ yɛ Maji Nyɔŋma Mli—1988
(Maji nɛɛ fɛɛ bɔ shiɛlɔi fe 100,000 he amaniɛ)
Maji Shiɛlɔi Gbɛgbalɔi Ŋmɛlɛtswaa ni Mɛi ni ba
Ayifalɛ Amlijaa Akɛshiɛ Kaimɔ Lɛ
U.S.A. 797,104 96,947 161,478,732 1,822,607
Mexico 248,822 32,117 58,061,457 1,004,062
Brazil 245,610 22,725 44,218,022 718,414
Italy 160,584 25,477 43,354,687 330,461
Nigeria 134,543 14,022 27,800,623 398,555
Japan 128,817 52,183 60,626,840 297,171
Germany 125,068 8,416 22,020,942 215,385
Britain 113,412 11,927 22,103,713 211,060
Philippines 107,679 21,320 26,337,621 305,087
France 103,734 9,189 21,598,308 205,256
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Paulo kɛ Barnaba shi kɛmiiya gbɛgbamɔ yɛ maŋsɛɛ sanekpakpashiɛmɔ nitsumɔ nɔ