Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w90 2/1 bf. 7-11
  • Nyɔŋmɔ Kojomɔ Ni Ekɛshiɔ ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyɔŋmɔ Kojomɔ Ni Ekɛshiɔ ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kristofoi Ayibii Kpakpai
  • Babilon Kpeteŋkpele ni Eye La yi Sɔ Lɛ
  • Yinɔsane ni Gbeɔ Nyɔŋmɔ he Guɔ
  • La yi Sɔyeli yɛ Afii Ohai 20 lɛ Mli
  • Abaabi ni Amɛbu Amɛhe Akɔntaa
  • ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’ He Mama Ni Akpaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • “Mlakwamɔ Gbɔmɔ” Lɛ Hiɛkpatamɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ lɛ’ Yɔsemɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Ani Jamɔi Fɛɛ Saa Nyɔŋmɔ Hiɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
w90 2/1 bf. 7-11

Nyɔŋmɔ Kojomɔ Ni Ekɛshiɔ ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’

“Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli.”​—MATEO 7:⁠19.

1, 2. Namɔ ji mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ, ni te fee tɛŋŋ ni eba hu?

BENI Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo koni egba yɛ “mlakwamɔ gbɔmɔ” lɛ ni baa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ eje shishi eetsu nii po yɛ egbii lɛ amli. Taakɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Paulo miiwie aŋkroaŋkroi komɛi ni amɛfee kuu ni baanyiɛ hiɛ yɛ hemɔkɛyeli kwamɔ ni akɛjeɔ anɔkwa Kristo jamɔ he lɛ ahe. Nakai anɔkwale lɛ he ni ajeɔ lɛ ba yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ naagbee, titri lɛ beni naagbee bɔfoi lɛ gboi lɛ. Mlakwamɔ kuu lɛ kɛ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ba.​—2 Tesalonikabii 2:​3, 7; Bɔfoi lɛ Asaji 20:​29, 30; 2 Timoteo 3:​16, 17; 4:​3, 4.

2 Yɛ be ni sa mli lɛ, nɛkɛ mlakwamɔ kuu nɛɛ tee nɔ eda ni ebatsɔ Kristendom osɔfoi lɛ. Roma maŋtsɛ Konstantino ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ ha ehewalɛ lɛ bama shi shiŋŋ yɛ be mli ni sɔlemɔi lɛ ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ kɛ wɔŋjamɔ maŋ lɛ fee ekome lɛ. Yɛ be mli ni Kristendom mli gbalaa kɛyaa nɔ efeɔ jamɔ kui sɔrɔtoi babaoo lɛ, osɔfoi lɛ tee nɔ amɛhole amɛhe nɔ yɛ toibolɔi loo sɔlemɔ lɛ mli bii lɛ anɔ ni yɛ bei babaoo mli lɛ yɛ je lɛŋ nɔyelɔi lɛ hu nɔ.​—2 Tesalonikabii 2:⁠4.

3. Mɛni baaba mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ nɔ yɛ naagbee?

3 Mɛni baaba mlakwamɔ gbɔmɔ nɛɛ nɔ? Paulo gba fɔ shi akɛ: “Aaajie mlakwalɔ lɛ kpo, mɔ ni Nuŋtsɔ Yesu kɛ edaaŋ mumɔ lɛ aaagbe, ni ekɛ ebaa lɛ puemɔ lɛ aaakpata ehiɛ lɛ.” (2 Tesalonikabii 2:⁠8) Enɛ tsɔɔ akɛ osɔfoi lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ baaba yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ Satan gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ baa enaagbee lɛ. Nyɔŋmɔ kɛ eŋwɛi Maŋtsɛ, Kristo Yesu tsuɔ nii, koni enyiɛ ŋwɛi blafoi atai lɛ ahiɛ. (2 Tesalonikabii 1:​6-9; Kpojiemɔ 19:​11-21) Nɔ ni baa nɛɛ miimɛ osɔfoi lɛ ejaakɛ amɛwooo Nyɔŋmɔ kɛ Kristo hiɛ nyam ni amɛnyiɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ahiɛ kɛjɛ anɔkwa jamɔ he.

4. Mɛɛ shishitoo mla nɔ abaatsɔ akojo mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ?

4 Yesu kɛ shishitoo mla ni abaatsɔ nɔ akojo mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ ha, akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmli gbɛ lɛ klaji fulɔi ji amɛ. Amɛ yibii lɛ nyɛkɛaale amɛ. Ani atseɔ wein yibii yɛ ŋmei tsei anɔ, aloo atseɔ agbamii yɛ aklatei anɔ? Nakai nɔŋŋ tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai; shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji. Tso kpakpa nyɛɛɛ awo yibii fɔji, ni asaŋ tso fɔŋ nyɛɛɛ awo yibii kpakpai. Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpokpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli. . . . Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! lɛ aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mitsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ.”​—Mateo 7:​15-21; kwɛmɔ Tito 1:​16; 1 Yohane 2:17 hu.

Kristofoi Ayibii Kpakpai

5. Mɛni ji Kristofoi ayibii kpakpai ni awoɔ lɛ shishitoo, ni mɛni ji shishijee kita loo famɔ lɛ?

5 Anaa Kristofoi ayibii kpakpai lɛ yɛ 1 Yohane 5:3 ni jajeɔ akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ.” Ni shishijee kita ji: “Suɔmɔ onaanyo taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Mateo 22:39) No hewɔ lɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ anɔkwa tsuji lɛ asumɔ amɛnanemɛi ni maŋ nɔ ni amɛjɛ loo amɛ hewolo nɔ su kɔɔɔ he eko.​—Mateo 5:​43-48; Romabii 12:​17-21.

6. Namɛi titri esa akɛ ajie Kristofoi asuɔmɔ kpo atsɔɔ amɛ?

6 Esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ hu ana suɔmɔ titri aha mɛi ni ji amɛmumɔŋ nyɛmimɛi lɛ. “Kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ: Miisumɔ Nyɔŋmɔ ni enyɛɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi lɛ, amalelɔ ji lɛ. Ejaakɛ mɔ ni sumɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi ni enaa lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni eeenyɛ lɛ esumɔ hu? Ni nɛkɛ kita nɛɛ wɔna kɛjɛ eŋɔɔ, koni mɔ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi hu.” (1 Yohane 4:​20, 21) Yesu kɛɛ akɛ nakai suɔmɔ lɛ ji nɔ ni baafee kadimɔ nɔ yɛ anɔkwa Kristofoi ahe: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”​—Yohane 13:​35; kwɛmɔ Romabii 14:​19; Galatabii 6:​10; 1 Yohane 3:​10-12 hu.

7. Anɔkwa Kristofoi efee ekome yɛ jeŋ fɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Nyɛmimɛi asuɔmɔ ji “amã” ni kpɛtɛɔ loo fimɔɔ Nyɔŋmɔ tsuji yɛ ekomefeemɔ mli: “Nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpaa lɛ.” (Kolosebii 3:14) Esa akɛ anɔkwa Kristofoi kɛ amɛnyɛmimɛi afee ekome yɛ jeŋ fɛɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ faa akɛ: “Nyɛnaabu afee ekome ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ, shi moŋ nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.” (1 Korintobii 1:10) Bɔni afee ni ahiɛ nɛkɛ suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ nɛɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji afee mɛi ni kɛ amɛhe wooo je nɛŋ maŋkwramɔŋ saji amli. Yesu kɛɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛŋ, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛŋ lɛ.”​—Yohane 17:⁠16.

8. Te Yesu fee nɔ ni esa akɛ Kristofoi afee lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ eha tɛŋŋ?

8 Yesu fee he ni nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli nɛɛ yashɛɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ be mli ni Petro kɛ klante fo mɛi ni amɛba koni amɛbamɔ Yesu lɛ ateŋ mɔ kome toi lɛ. Ani Yesu wo nifeemɔ kɛ hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ he hewalɛ koni ekɛbu Nyɔŋmɔ Bi lɛ he yɛ mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ ahiɛ? Dabi, shi ekɛɛ Petro akɛ: “Ŋɔɔ oklante lɛ oto etoo he.” (Mateo 26:52) No hewɔ lɛ anɔkwa Kristofoi kɛ amɛhe wooo jeŋmaji lɛ atawuu mli aloo adesai ala ni afɔseɔ ashwieɔ shi lɛ mli kɛji akɛ enɛ ni amɛaakpoo efeemɔ lɛ baaha agbe amɛ akɛ la odasefoi yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ, taakɛ eba mɛi pii anɔ yɛ afi ohai abɔ ni eho lɛ amli kɛ agbɛnɛ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ. Amɛle akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Kristo shishi lɛ pɛ ji nɔ ni baajie tawuu kɛ lashishwiemɔ kɛya naanɔ.​—Lala 46:​10; Mateo 6:​9, 10; 2 Petro 3:​11-13.

9. (a) Mɛni yinɔsane kɛɔ wɔ yɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ ahe? (b) Enɛ yɛ sɔrɔto yɛ Kristendom jamɔi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Yinɔsane maa nɔ mi akɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ fɔseee adesa la amɛshwieee shi. Tsutsu Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ kpanaa ni jɛ England, Peter De Rosa ŋma akɛ: “Lashishwiemɔ ji esha ni mli wa. Enɛ hewɔ ni Kristofoi lɛ kpoo tabilɔi ni wuɔ ta yɛ shwɛmɔ hei lɛ. . . . Yɛ be mli ni ehe bahia ni akɛ tawuu kɛ nɔnyɛɛ abaa Roma yi lɛ, Kristofoi lɛ nu he akɛ amɛnyɛɛɛ amɛkɛ amɛhe awo enɛ mli. . . . Kristofoi lɛ bu amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, taakɛ Yesu fee lɛ, akɛ toiŋjɔlɛ bɔfoi; amɛnyɛŋ amɛfee gbele bɔfoi yɛ gbɛ ko gbɛ ko nɔ.” Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Kristendom jamɔi ni amɛmli egbala lɛ eku Nyɔŋmɔ kita ni kɔɔ suɔmɔ he lɛ mli ni amɛfɔse la babaoo amɛshwie shi. Amɛfeko toiŋjɔlɛ bɔfoi shi moŋ amɛfee gbele bɔfoi shii abɔ.

Babilon Kpeteŋkpele ni Eye La yi Sɔ Lɛ

10. Mɛni ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni mɛni hewɔ atsɛɔ lɛ nakai lɛ?

10 Satan ji “je nɛŋ nɔyelɔ,” “nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nyɔŋmɔ.” (Yohane 12:​31; 2 Korintobii 4:⁠4) Satan je lɛ fa ji apasa jamɔ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ ni etswa ema shi yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli, ni Kristendom kɛ esɔfoi lɛ fata he lɛ. Biblia lɛ tsɛɔ nɛkɛ jeŋ fɛɛ apasa jamɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ akɛ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ, shikpɔŋ lɛ nɔ [mumɔŋ] ajwamaŋi lɛ kɛ nihiinii lɛ anyɛ lɛ.” (Kpojiemɔ 17:⁠5) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ apasa jamɔi ashishifai yaa shɔŋŋ kɛyashɛɔ blema Babilon maŋtiase lɛ, ni ehe shi yɛ apasa jamɔ kɛ agbɛnɛ yɛ tsɔɔmɔi kɛ nifeemɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ lɛ mli vii lɛ. No hewɔ ni atsɛɔ blema Babilon fa ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ lɛ akɛ Babilon Kpeteŋkpele, jeŋ fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ.

11. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ he, ni mɛni hewɔ?

11 Yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ Babilon he lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Ni emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 18:24) Gbɔmɛi ni agbe amɛ lɛ fɛɛ ala lɛ jɛ je nɛŋ jamɔi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ gbɛ nɔ akɛ nɛkɛ jamɔi nɛɛ fɛɛ​—Kristendom sɔlemɔi kɛ mɛi ni jeee Kristofoi asɔlemɔi lɛ fɛɛ​—efi sɛɛ, ni amɛkpɛlɛ nɔ, loo amɛnyiɛ hiɛ yɛ jeŋmaji lɛ atawuui amli; ni amɛwa gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ayi ni amɛgbe mɛi ni kɛ amɛ kpaaa gbee lɛ hu.

Yinɔsane ni Gbeɔ Nyɔŋmɔ he Guɔ

12. Mɛni hewɔ anyaŋeɔ loo ahiɔ Kristendom osɔfoi lɛ babaoo fe jamɔi krokomɛi amli hiɛnyiɛlɔi lɛ?

12 Ahiɔ Kristendom osɔfoi lɛ waa yɛ lashishwiemɔ mli fe jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi krokomɛi lɛ fɛɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ kɛfata Nyɔŋmɔ gbɛi ni amɛŋɔ amɛfɔ amɛnɔ lɛ he lɛ, amɛŋɔ Kristo gbɛi hu amɛfɔ amɛnɔ. No hewɔ lɛ amɛkɛ gbɛnaa nii efɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ akɛ amɛbaanyiɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ asɛɛ. (Yohane 15:​10-14) Shi amɛnyiɛko nakai tsɔɔmɔi lɛ asɛɛ ni enɛ kɛ ahorabɔɔ kpeteŋkpele eba Nyɔŋmɔ kɛ Kristo fɛɛ nɔ. Lashishwiemɔ he gbɛnaa nii ni ka osɔfoi lɛ anɔ lɛ efee nɔ ni amɛfee lɛ tɛɛ, yɛ amɛ Tai Krɔŋkrɔŋi lɛ kɛ jamɔ mli tai krokomɛi, yiwalɛ niseniianifeemɔi, kɛ yiwaai amli, kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, yɛ tawuu ni amɛkpɛlɛ nɔ ni sɔlemɔi lɛ amli bii lɛ gbeɔ amɛnanemɛi gbɔmɛi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ mli.

13. Mɛni ba kɛjɛ afii ohai 11 kɛbashi 13 lɛ mli ni jɛ osɔfoi lɛ?

13 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Kristendom osɔfoi lɛ kɛ Tai Krɔŋkrɔŋi lɛ ba kɛjɛ afii ohai 11 kɛyashi 13 lɛ mli. Nɔ ni jɛ enɛ mli ba ji lashishwiemɔ kɛ gbɔmɛi anibii ni aha yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo gbɛii amli ni yɔɔ gbeyei. Agbe gbɔmɛi akpei ohai abɔ. Nɔ ni fata Tai Krɔŋkrɔŋi nɛɛ ahe ji gbekɛbii akpei abɔ ni alaka amɛ koni amɛkɛ amɛhe awo Gbekɛbii a-Tai Krɔŋkrɔŋ lɛ mli yɛ afi 1212 mli ni agbe gbekɛbii nɛɛ yɛ gbɛ ni jwɛŋmɔ bɛ mli kwraa nɔ lɛ.

14, 15. Mɛni Katolek niŋmalɔ ko wieɔ yɛ nɔ ni Katolek Sɔlemɔ lɛ kɛba yɛ afii ohai 13 lɛ he?

14 Yɛ afii ohai 13 lɛ mli lɛ, Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ kpɛlɛ nɔ kroko ni yɔɔ gbeyei ni gbeɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he guɔ lɛ nɔ​—Yiwalɛ Niseniianifeemɔ lɛ. Eje shishi yɛ Europa ni egbɛ eshwa kɛtee Amerika, ni ehi shi fe afii ohai ekpaa. Paapa lɛ je shishi ni efi sɛɛ, ni eji gbɔmɔgbee kɛ yiwalɛ nifeemɔ nɔ ni atsɔ afee gbɔmɛi niseniianii koni akɛtsumɔ loo akɛgbe mɛi fɛɛ ni kɛ sɔlemɔ lɛ kpaaa gbe lɛ kɛjɛ shihilɛ mli. Yɛ be mli ni sɔlemɔ lɛ etsɔ hiɛ ewa mɛi ni jeee Katolekbii lɛ ayi lɛ, Yiwalɛ Niseniianii lɛ tee shɔŋŋ yɛ ekɛ nitsumɔ mli.

15 Peter De Rosa ni kɛɔ akɛ eji “Katolek hedɔlɔ” lɛ kɛɔ yɛ nyɛsɛɛ wolo ni ji Vicars of Christ​—The Dark Side of the Papacy lɛ mli akɛ: “Sɔlemɔ lɛ ji mɔ ni ha awa Yudafoi lɛ ayi lɛ, eto Yiwalɛ Niseniianifeemɔ lɛ shishi koni akɛgbe akpei abɔ ni wieɔ shiɔ sɔlemɔ lɛ ni lɛ ekɛ niseniianifeemɔ ku sɛɛ eba Europa ekoŋŋ akɛ kojomɔ nifeemɔ fa . . . Paapai halaa ni amɛshwieɔ maŋtsɛmɛi po, ni amɛfaa ni amɛnyɛ amɛshishibii lɛ anɔ ni amɛkpɛlɛ Kristo Jamɔ nɔ kɛ jeee nakai lɛ abaafee amɛ niseniianii ni abaagbe amɛ. . . . Nɔ ni Sanekpakpa lɛ sane lɛ kɛba lɛ yɛ gbeyei.” “Efɔŋ” kɛkɛ ni ha agbe mɛi komɛi ji akɛ amɛhiɛ Biblia.

16, 17. Mɛɛ saji krokomɛi awieɔ yɛ Yiwalɛ Niseniianii lɛ he?

16 De Rosa wie yɛ Paapa Innocent III ni hi shi yɛ afii ohai 13 lɛ shishijee mli lɛ he akɛ: “Abuɔ naa akɛ yɛ naagbee yiwalɛ kɛ niseniianifeemɔ ni fe fɛɛ ni ba yɛ [Roma] Maŋtsɛ Diocletian shishi [afii ohai etɛ lɛ mli] lɛ aaafee Kristofoi akpei enyɔ gboi yɛ jeŋ fɛɛ. Yɛ Paapa Innocent Ta Krɔŋkrɔŋ ni ji klɛŋklɛŋ nɔ ni mli wa ni etee lɛ shi [eshi “mɛi ni wieɔ shiɔ sɔlemɔ lɛ” yɛ France lɛ] agbe gbɔmɛi ni naa shɛɔ nakai yibɔ lɛ toi nyɔŋma. . . Ehaa mɔ ko he jɔ̃ɔ ehe kɛ eyoo akɛ paapa ko gbe Kristofoi babaoo yɛ famɔ kome pɛ mli fe Diocletian. . . . Egbaaa [Innocent] naa akɛ ekɛ Kristo gbɛi aaatsu nii ni ekɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni Kristo teɔ shi ewoɔ.”

17 De Rosa ŋma akɛ “[yiwalɛ niseniianifelɔi lɛ] ji mɛi ni wa adesa weku lɛ yi ni amɛkpata nɔ ni sa loo eyɔɔ fɛo yɛ adesai ahe yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ hiɛ yɛ paapa lɛ gbɛi amli.” Ewieɔ yɛ Dominican niseniianifeelɔ Torquemada ni yɔɔ Spain lɛ he akɛ: “Ahala lɛ yɛ 1483 ni ekɛ yiwalɛ ye nɔ afii nyɔŋma kɛ enumɔ. Mɛi ni egbe amɛ lɛ fe 114,000 ni esha amɛteŋ mɛi 10,220.”

18. Te niŋmalɔ ko tsɔɔ bɔ ni Yiwalɛ Niseniianii lɛ yɔɔ lɛ mli eha tɛŋŋ, ni mɛni ji yiŋtoo ni ekɛha akɛ no hewɔ ni etee nɔ ehi shi fe afii ohai ekpaa lɛ?

18 Niŋmalɔ nɛɛ mu sane lɛ naa akɛ: “Yiwalɛ Niseniianifeemɔ he yinɔsane ni aŋmala ashwie shi lɛ baaha gbɛjianɔtoo ko hiɛ agbo; kɛha Katolek sɔlemɔ lɛ, efee lɛ butuu. . . . Nɔ ni yinɔsane tsɔɔ ji akɛ Paapa lɛ gbɛhe lɛ ji jalɛsaneyeli henyɛlɔ ni tee nɔ aahu fe afii ohai ekpaa ni afooo mli. Kɛ ato naa lɛ, paapai nyɔŋmai kpaanyɔ ni tsara nɔ kɛba kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ etɛ lɛ mli kɛbaa lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni te shi wo Yiwalɛ Niseniianifeemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ. Shi moŋ nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiwalɛ nibii fata nɛkɛ gbele nifeemɔi nɛɛ he. Teemɔŋ sane lɛ ji: te aaafee tɛŋŋ ni paapai lɛ aaaya nɔ yɛ musubɔɔ nifeemɔi nɛɛ amli yɛ yinɔ fɛɛ yinɔ mli? Te aaafee tɛŋŋ ni amɛaakpoo Yesu Sanekpakpa lɛ be fɛɛ be?” Ehaa hetoo akɛ “Paapai lɛ sumɔɔ ni amɛte shi amɛwo Sanekpakpa lɛ fe mɔ ni tsɔ amɛhiɛ ‘ni tɔɔɔ,’ ejaakɛ enɛ kɛ paapa gbɛhe lɛ diɛŋtsɛ baaba naagbee.”

19. Mɛɛ mlakwamɔ nitsumɔ kroko osɔfoi lɛ ateŋ mɛi ni fa kpɛlɛ nɔ?

19 Nɔ ni kɛ mla kpaaa gbee hu ji nɔ ni osɔfoi lɛ tsu yɛ nyɔji ahɔɔmɔ he gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ. Kristendom maji babaoo mɔmɔ Afrikabii akpei abɔ, ni amɛŋɔ amɛ kɛtee amɛ diɛŋtsɛ amɛshikpɔji ni yɔɔ shɔŋŋ nɔ, ni amɛye amɛ nyɔŋ afii ohai abɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ akɛ nyɔji. Kɛ akɛto he lɛ osɔfoi akuu lɛ fioo ko pɛ te shi wo enɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi po kɛɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.​—Kwɛmɔ Mateo 7:⁠12.

La yi Sɔyeli yɛ Afii Ohai 20 lɛ Mli

20. Mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ la yi sɔyeli lɛ eyashɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ afi oha nɛɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 La yi sɔ ni mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ eye lɛ yashɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli. Osɔfoi lɛ efi tai ni egbe gbɔmɛi akpekpei nyɔŋmai abɔ lɛ asɛɛ, ni no ji nɔ ni ehiii fɛ fɛɛ yɛ yinɔsane mli lɛ. Amɛfi afai enyɔ ni kɛ amɛhe wuɔ yɛ jeŋ tai enyɔ lɛ amli lɛ asɛɛ, ni yɛ enɛ mli lɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔ kometoo lɛ nɔŋŋ mli lɛ kɛ amɛhe wuu, “nyɛmimɛi” gbegbee amɛhe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ, France kɛ Amerika Katolekbii gbe German kɛ Italia Katolekbii; Ŋleshi kɛ Amerika Protestantbii gbe German Protestantbii. Bei komɛi lɛ, amɛgbeɔ mɛi ni jeee akɛ jamɔ kometoo lɛ nɔŋŋ mli amɛkɛ amɛ yɔɔ lɛ shi moŋ mɛi ni jɛ maŋ kometoo lɛ nɔŋŋ mli. Jeŋ tai enyɔ lɛ fɛ yɛ Kristendom teŋ diɛŋtsɛ ni kulɛ ta lɛ baŋ lɛ nakai eji osɔfoi lɛ bo suɔmɔ kita lɛ toi, ni amɛtsɔɔ amɛsɛɛnyiɛlɔi ni amɛfee nakai nɔŋŋ kulɛ.

21. Mɛni je lɛŋ woji kɛɔ yɛ osɔfoi lɛ ni kɛ amɛhe woɔ tawuu mli lɛ he?

21 The New York Times lɛ ma nɔ mi akɛ: “Yɛ tsutsu lɛ Katolek osɔfoi anɔyelii lɛ fiɔ amɛmaji lɛ amli tai lɛ asɛɛ yɛ bei fɛɛ mli, amɛjɔɔ asraafoi ni amɛsɔleɔ amɛhaa amɛ koni amɛye kunim, yɛ be mli ni osɔfonukpai akuu kroko ni yɔɔ afa kroko lɛ hu sɔleɔ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ koni nɔ ni tamɔɔɔ nakai ajɛ mli aba. . . . Su ni teɔ shi woɔ ehe ni ka Kristofoi asu kɛ tawuu he subaŋ . . . nɛɛ teŋ lɛ tamɔ nɔ ni efee faŋŋ kɛha mɛi pii, yɛ be mli ni tawuu nii bafeɔ nɔ ni yɔɔ gbeyei fe fɛɛ lɛ.” Ni U.S.News & World Report lɛ wie akɛ: “Gbɛi ni Kristo jamɔ hiɛ yɛ je lɛ mli lɛ eba shi ni aye lɛ awui kɛtsɔ oyaiyeli mli ni mɛi ni kɛɛ amɛtsɛɔ amɛhe Kristofoi amaji lɛ kɛ yiwalɛ etsu nii lɛ hewɔ.”

22. Mɛni hu eba yɛ wɔgbii nɛɛ amli ni jɛ osɔfoi lɛ?

22 Kɛfata he lɛ, yɛ be mli ni Yiwalɛ Niseniianii ni aje gbɛ afa bɛ ŋmɛnɛ lɛ, osɔfoi lɛ kɛ Maŋ loo Nɔyeli lɛ etsu nii ni ekɛwa “gbalɔi” lɛ kɛ “krɔŋkrɔŋbii” ni kɛ amɛ kpaaa gbee lɛ ayi. Amɛnyɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi anɔ koni ‘amɛtsɔ mla nɔ amɛye sane fɔŋ.’ Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, amɛha agu loo atsi, gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli lɛ anitsumɔ naa, awo amɛ tsuŋ, ayi amɛ ni afee amɛ niseniianii ni agbe amɛ po.​—Kpojiemɔ 17:6; Lala 94:​20, The New English Bible.

Abaabi ni Amɛbu Amɛhe Akɔntaa

23. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ baabi ni mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ abu ehe akɔntaa etsɔɔ lɛ lɛ?

23 Lɛlɛŋ, apasa jamɔ mli ni anaa gbalɔi lɛ kɛ krɔŋkrɔŋbii lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ. (Kpojiemɔ 18:24) Akɛni lashishwiemɔ ni fe fɛɛ lɛ te shi yɛ Kristendom hewɔ lɛ, osɔfoi lɛ afɔyeli lɛ ji nɔ ni da fe fɛɛ. Kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ akɛ Biblia lɛ tsɛɔ amɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “mlakwamɔ gbɔmɔ”! Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hu kɛɔ akɛ: “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.” (Galatabii 6:⁠7) No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ baabi ni osɔfoi mlakwalɔi lɛ abu amɛhe akɔntaa amɛtsɔɔ lɛ.

24. Mɛɛ nibii ni hosoɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ etsɛŋ ni ebaaba?

24 Yesu kɛɛ: “Nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mlakwamɔ nitsulɔi.” (Mateo 7:​23, New World Translation) Ni ejaje akɛ: “Tso fɛɛ tso ni wooo yibii kpakpai lɛ, aaatoo lɛ, ni aŋɔ lɛ awo la mli.” (Mateo 7:19) Mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ naagbee kɛ la lɛ miiba oyayaayai, kɛ apasa jamɔi fɛɛ hu, yɛ be mli ni maŋkwralɔi ni amɛkɛ amɛ ebɔ ajwamaŋ lɛ baatsɔ amɛhiɛ awo amɛ lɛ: “Amɛaanyɛ ajwamaŋ lɛ, ni amɛaafee lɛ amaŋfɔ, ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai ni amɛaaye eheloo ni amɛkɛ la aaasha lɛ.” (Kpojiemɔ 17:16) Akɛni etsɛŋ kwraa ni nɛkɛ saji ni hosoɔ je lɛ baaba hewɔ lɛ, esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ aha mɛi krokomɛi ale. Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baapɛi bɔ ni amɛfeɔ enɛ amɛhaa lɛ mli.

Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli

◻ Namɔ ji mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ, ni te fee tɛŋŋ ni eba hu?

◻ Mɛɛ yibii kpakpai esa akɛ anɔkwa Kristofoi awo?

◻ Namɔ ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ, ni eye la yi sɔ kɛyashɛ nɛgbɛ?

◻ Mɛɛ yinɔsane ni aŋma afɔ shi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ efee efɔ shi?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ baatsɔ ni eha mlakwamɔ gbɔmɔ Iɛ abu ehe akɔntaa eha lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Nɔ ni jɛ Tai Krɔŋkrɔŋi lɛ amli ba ji lashishwiemɔ babaoo yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo gbɛi amli

[He ni Sane lɛ Jɛ]

By courtesy of The British Library

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

“Katolek osɔfoi anɔyelii lɛ fiɔ amɛmaji Iɛ amli tai lɛ asɛɛ yɛ bei fɛɛ mli”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

U. S. Army

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje