Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • Awo ‘Susumai ni Agbe Amɛ lɛ’ Nyɔmɔ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
    • Yitso 17

      Awo ‘Susumai ni Agbe Amɛ lɛ’ Nyɔmɔ

      1. Mɛɛ be mli wɔyɔɔ nɛɛ, ni mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ enɛ?

      NYƆŊMƆ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ! Okpɔŋɔ yɛŋ lɛ Nɔtalɔ lɛ miihe agbe ekunimyeli lɛ naa! Okpɔŋɔ tsuru lɛ, okpɔŋɔ diŋ lɛ, kɛ okpɔŋɔ lamulu lɛ miikpa shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ foi! Yesu diɛŋtsɛ gbalɛi ni kɔɔ ba ni eba akɛ Maŋtsɛ lɛ miiba mli ni ŋwanejee ko bɛ he. (Mateo, yitsei 24, 25; Marko, yitso 13; Luka, yitso 21) Hɛɛ, nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Akɛni nakai eji hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Toobi, Yesu Kristo, tseɔ wolo lɛ naasoɔmɔ ni ji enumɔ lɛ naa lɛ jogbaŋŋ. Mɛɛ kpojiemɔ kroko agbɛnɛ wɔbaana mli gbafaŋnɔ lɛ?

      2. (a) Mɛni Yohane na beni atse naasɔomɔ ni ji enumɔ lɛ naa lɛ? (b) Mɛni hewɔ esaaa akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ wɔɔkane afɔleshaa latɛ ko ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he sane?

      2 Yohane tsɔɔ ninaa ko ni kanyaa mɔ lɛ mli: “Ni beni etse naasoɔmɔ ni ji enumɔ lɛ, mina mɛi ni agbe yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hewɔ lɛ kɛ odase ni amɛye lɛ hewɔ lɛ asusumai yɛ afɔleshaa latɛ lɛ shishi.” (Kpojiemɔ 6:9) Mɛni ji enɛ? Ani afɔleshaa latɛ yɛ ŋwɛi? Hɛɛ! Enɛ ji klɛŋklɛŋ be mli ni Yohane etsi afɔleshaa latɛ ta. Shi etsɔ hiɛ etsɔɔ akɛ Yehowa ta E-maŋtsɛsɛi nɔ, kerubim ebɔle lɛ, ashwishwɛ ŋshɔ, kanei lɛ, kɛ onukpai 24 ni hiɛ tsofa-kɛ-ŋma lɛ—enɛɛmɛi fɛɛ ji nɔ ko ni tamɔ shikpɔŋ nɔ kpee buu lɛ ni ji Yehowa sɔlemɔ we yɛ Israel lɛ he nii. (2 Mose 25:17, 18; 40:24-27, 30-32; 1 Kronika 24:4) Belɛ ani esa akɛ efee wɔ naakpɛɛ akɛ wɔɔna okadi afɔleshaa latɛ ko yɛ ŋwɛi?—2 Mose 40:29.

      3. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ afɔse susumai ashwie “afɔleshaa latɛ lɛ shishi” yɛ blema Yudafoi akpee buu lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ Yohane na odasefoi ni agbe amɛ lɛ asusumai yɛ okadi afɔleshaa latɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ shishi lɛ?

      3 Nɔ ni yɔɔ afɔleshaa latɛ nɛɛ shishi ji “mɛi ni agbe yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hewɔ kɛ odase ni amɛye lɛ hewɔ lɛ asusumai.” Mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ? Enɛ nyɛŋ afee susumai ni bɛ gbɔmɔtsei—tamɔ nɔ ni Hela wɔŋjalɔi lɛ heɔ yeɔ lɛ. (1 Mose 2:7; Ezekiel 18:4) Shi moŋ, Yohane le akɛ akɛ la damɔɔ shi ahaa susuma loo wala, ni kɛji akɛ blema Yuda osɔfoi lɛ gbe kooloo ko ni akɛbaasha afɔle lɛ, amɛkɛ ela lɛ shwaa “afɔleshaa latɛ lɛ nɔ kɛkpeɔ” aloo amɛfɔseɔ amɛshwieɔ “afɔleshaa latɛ . . . lɛ shishi.” (3 Mose 3:2, 8, 13; 4:7; 17:6, 11, 12) No hewɔ lɛ akɛ kooloo lɛ susuma toɔ afɔleshaa latɛ lɛ he. Mɛni hewɔ anaa nɛkɛ Nyɔŋmɔ tsuji nɛɛ asusumai, loo amɛla yɛ okadi afɔleshaa latɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ shishi lɛ? Ejaakɛ abuɔ amɛ gbele lɛ akɛ afɔleshaa nɔ.

      4. Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ lɛ agbele ji afɔleshaa nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi fɛɛ ni afɔɔ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii lɛ gboɔ afɔleshaa gbele. Yɛ nitsumɔ ni amɛbaatsu yɛ Yehowa ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli hewɔ lɛ, eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ amɛkpoo naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he hiɛnɔkamɔ fɛɛ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛsha afɔle. Yɛ enɛ mli lɛ, amɛkɛ amɛhe haa afɔleshaa gbele yɛ Yehowa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ hewɔ. (Filipibii 3:8-11; okɛto 2:17 he.) Enɛ ji anɔkwale diɛŋtsɛ yɛ mɛi ni Yohane na yɛ afɔleshaa latɛ lɛ shishi lɛ ahe. Amɛji mɛi ni afɔ amɛ mu ni agbe amɛ akɛ la odasefoi yɛ amɛgbii lɛ amli yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛkɛ ekaa tsu ni amɛkɛfi Yehowa Wiemɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ sɛɛ lɛ hewɔ. “Agbe amɛ yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hewɔ kɛ odase ni amɛye [mar·ty·riʹan] lɛ hewɔ.”

      5. Mɛni haa ebaalɛ akɛ anɔkwafoi lɛ asusumai miibolɔ kɛmiitsɛ oweletɔɔ, tsɛbelɛ amɛgboi lɛ?

      5 Nifeemɔ lɛ miiba lolo: “Ni amɛbolɔ kɛ gbee waa akɛ: Owura krɔŋkrɔŋ kɛ anɔkwafo, mɛɛ beyinɔ po oookojo ni oootɔ wɔla lɛ he owele yɛ mɛi ni hiɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ?” (Kpojiemɔ 6:10) Te aaafee tɛŋŋ ni amɛsusumai, aloo amɛla aaabolɔ koni atɔ owele, akɛni Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko lɛ? (Jajelɔ 9:5) Ojogbaŋŋ, ani jalɔ Habel la bolɔɔɔ etsɛɛɛ Kain ni gbe lɛ lɛ? Kɛkɛ ni Yehowa kɛɛ Kain akɛ: “Mɛni ofee nɛɛ? Onyɛmi lɛ la gbee miibolɔ miitsɛ mi kɛmiijɛ shikpɔŋ su lɛ mli!” (1 Mose 4:10, 11; Hebribii 12:24) Enɛ etsɔɔɔ akɛ Habel la diɛŋtsɛ miiwie wiemɔi. Shi moŋ, Habel egbo akɛ mɔ ni leee esha ko, ni jalɛsaneyeli miibolɔ akɛ agbala mɔ ni gbe lɛ lɛ toi. Nakai nɔŋŋ hu nakai Kristofoi ni ji la odasefoi lɛ efeko efɔŋ ko, ni yɛ jalɛsaneyeli naa lɛ, esa akɛ atɔ amɛhe owele. (Luka 18:7, 8) Gbee ni akɛtsɛɔ koni atɔ owele lɛ naa wa ejaakɛ akpei babaoo egboi nakai nɔŋŋ.—Okɛto Yeremia 15:15, 16 he.

      6. Mɛɛ la ni efeko nɔ ko ni afɔseɔ ashwieɔ shi yaka lɛ he oweletɔɔ ba yɛ afi 607 D.Ŋ.B.?

      6 Abaanyɛ akɛ shihilɛ lɛ hu ato Yuda ni kwa hemɔkɛyeli lɛ he yɛ be mli ni Maŋtsɛ Manase baye maŋtsɛ yɛ afi 716 D.Ŋ.B. lɛ. Efɔse mɛi ni efeko nɔ ko lɛ ala pii eshwie shi, ekolɛ ‘ekɛ akpalala gba’ gbalɔ Yesaia mli po. (Hebribii 11:37; 2 Maŋtsɛmɛi 21:16) Eyɛ mli akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ Manase shwa ehe ni etsake etsui moŋ shi nakai la yi sɔ̃yeli lɛ hi shi. Yɛ afi 607 D.Ŋ.B., beni Babilonbii lɛ fee Yuda maŋtsɛyeli lɛ amaŋfɔ lɛ, “Yehowa famɔ naa kɛkɛ ni enɛ eba Yuda nɔ nɛɛ, koni ejie amɛ kɛjɛ ehiɛ eshwie yɛ Manase he eshai ni efee lɛ fɛɛ ahewɔ, kɛ mɛi ni efeko nɔ ko lɛ ala ni efɔse eshwie shi lɛ hu hewɔ; ejaakɛ ewo Yerusalem obɔ tɔ kɛ mɛi ni efeko nɔ ko lɛ ala, ni Yehowa sumɔɔɔ akɛ eeeŋɔfa.” —2 Maŋtsɛmɛi 24:3, 4.

      7. Namɔ titri ji mɔ ni eye fɔ yɛ “krɔŋkrɔŋbii lɛ ala” ni afɔse ashwie shi nɛɛ mli?

      7 Taakɛ eji yɛ Biblia bei amli lɛ, nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ aŋkroaŋkroi ni gbe Nyɔŋmɔ odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii egboi jeeŋmɔ. Shi gbɛjianɔtoo ni ha agbe amɛ lɛ yɛ lolo ni eye la yi sɔ. No ji Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ, eshikpɔŋ nɔ seshi lɛ. Mɔ ni ji mɔ titri yɛ mli ji Babilon Kpeteŋkpele lɛ, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ.a Atsɔɔ mli akɛ “krɔŋkrɔŋbii lɛ ala lɛ kɛ Yesu odasefoi lɛ ala lɛ etɔ lɛ daa.” Hɛɛ, “ni emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 17:5, 6; 18:24; Efesobii 4:11; 1 Korintobii 12:28) Mɛɛ la yi sɔ̃yeli ni tsii waa nɛ! Yɛ bei abɔ ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ yɔɔ lolo lɛ, mɛi ni egbe amɛ lɛ ala baaya nɔ abolɔ koni aye jalɛsane.—Kpojiemɔ 19:1, 2.

      8. (a) Mɛɛ la odasefoi ahe nɔkwɛmɔnii tee nɔ yɛ Yohane shihilɛ be mli? (b) Mɛɛ yiwai Roma maŋtsɛmɛi lɛ tsirɛ mɛi ayisɛɛ amɛwo mli?

      8 Yohane diɛŋtsɛ na bɔ ni agbe mɛi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli akɛ la odasefoi lɛ yɛ be mli ni Onufu yiwalɔ lɛ kɛ eshikpɔŋ nɔ seshi lɛ wuɔ shiɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafoi ni yaa nɔ eshwereɔ lɛ. Yohane na bɔ ni asɛŋ wɔ-Nuŋtsɔ lɛ ni eje mli yɛ be mli ni agbeɔ Stefano, kɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi Yakobo, kɛ Petro, Paulo kɛ ehefatalɔi krokomɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ. (Yohane 19:26, 27; 21:15, 18, 19; Bɔfoi lɛ Asaji 7:59, 60; 8:2; 12:2; 2 Timoteo 1:1; 4:6, 7) Yɛ afi 64 Ŋ.B. lɛ, Roma maŋtsɛ Nero je gbɛ eshwa Kristofoi lɛ, efolɔ amɛnaa akɛ amɛ amɛsha maŋ lɛ, bɔni afee ni ekɛtsimɔ sane ni gbɛɔ shwaa akɛ lɛ ji mɔ ni fee enɛ lɛ naa. Yinɔsaneŋmalɔ Tacitus bɔ amaniɛ akɛ: “Amɛ [Kristofoi] lɛ gboi kɛtsɔ gbɛi komɛi ni haa amɛtsɔmɔɔ fɛoyeli nii anɔ; akɛ kooloi awuiyelɔi ahewolo haa amɛhe, ni gbeei tsɛrɛɔ amɛmli, [asɛŋɔ mɛi komɛi],b ni ashaa mɛi komɛi gbɛkɛ koni amɛtsɔmɔ kanei.” Yiwaa kroko ni ba yɛ Maŋtsɛ Domitian (81-96 Ŋ.B.) shishi lɛ ha atswa Yohane nane shi tu kɛtee Patmo ŋshɔkpɔ lɛ nɔ. Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ: “Kɛ amɛwa mi yi lɛ, amɛaawa nyɛ hu yi.”—Yohane 15:20; Mateo 10:22.

      9. (a) Mɛɛ shishiumɔ nifeemɔ ko Satan kɛba yɛ Ŋ.B. afii ohai ejwɛ lɛ mli, ni eji mɛni fa titri? (b) Mɛni nɔyelɔi komɛi ni yɔɔ Kristendom lɛ fee Yehowa Odasefoi yɛ Jeŋ Tai I kɛ II bei lɛ amli?

      9 Beni shɛɔ Ŋ.B. afii ohai ejwɛ lɛ mli lɛ, no mli lɛ nakai blema onufu, Satan Abonsam efɔ eshishiumɔ gbɛjianɔtoo lɛ, hemɔkɛyeli kwamɔ jamɔ ni ji Kristendom—Babilon gbɛjianɔtoo ni akɛtee yɛ “Kristojamɔ” ni akɛha hiɛ lɛ shishi. Lɛ ji Onufu lɛ seshi lɛ fa titri ni amɛmli egbala kɛtee nɔ amɛfee kui bibii sɔrɔtoi babaoo ni teɔ shi woɔ amɛhe. Taakɛ blema Yuda ni yeee anɔkwale lɛ ji lɛ, Kristendom tere la yi sɔ ni tsii, ejaakɛ ekɛ ehe wo afai enyɔ lɛ fɛɛ mli yɛ Jeŋ Ta I kɛ II mli. Kristendom maŋkwramɔŋ nɔyelɔi lɛ ekomɛi po kɛ nɛkɛ tai nɛɛ tsu nii ni amɛtsɔ nɔ amɛkɛgbe Nyɔŋmɔ tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ. Yɛ be mli ni ebɔɔ bɔ ni Hitler wa Yehowa Odasefoi lɛ ayi lɛ he amaniɛ lɛ, Friedrich Zipfel wolo, Kirchenkampf in Deutschland (Sɔlemɔi lɛ Atawuu yɛ Germany) lɛ mlitii jaje akɛ: “Amɛyifalɛ mlijaa etɛ mli ekome [ni ji Odasefoi] lɛ agbe amɛ, kɛtsɔ sɛŋmɔ loo tui ni atswiaa amɛ lɛ nɔ, aloo kɛtsɔ yiwalɛ nifeemɔi, hɔmɔ, hela loo gboklɛfoi aŋsraiaŋ nɔ. Nɔ ko bɛ ni kɛ nifeemɔ nɛɛ naawalɛ lɛ yeɔ egbɔ, ni fɛɛ jɛ amɛhemɔkɛyeli ni amɛŋmɛɛɛ he koni amɛkɛ Maŋ Kwasafoŋ jwɛŋmɔ ni ahiɛ lɛ akpa gbee lɛ hewɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, abaanyɛ awie yɛ Kristendom ni esɔfoyeli lɛ fata he lɛ he akɛ: “Anaa ohiafoi ni efeko nɔ ko lɛ asusumai lɛ ala yɛ otade naamui lɛ amli.”—Yeremia 2:34.c

      10. Mɛɛ yiwai eba asafo babaoo lɛ mli obalaŋtai anɔ yɛ shikpɔji pii anɔ?

      10 Kɛjɛ 1935 kɛbaa nɛɛ, obalahii anɔkwafoi ni jɛ asafo babaoo lɛ mli lɛ kɛ yiwaa ni naa wa ekpe yɛ shikpɔji babaoo nɔ. (Kpojiemɔ 7:9) Beni Jeŋ Ta II baa naagbee yɛ Europa lɛ, asɛŋ obalahii 14 ni ji Yehowa Odasefoi yɛ maŋ kome pɛ mli. Mɛni efɔŋ amɛfee? Amɛkɛɛ “amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ.” (Yesaia 2:4) Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ, ni ayi obalahii komɛi ni yɔɔ Bokagbɛ kɛ Afrika kɛbote gbele mli aloo atswia amɛ tu agbe amɛ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ nɔŋŋ he. Nɛkɛ obalaŋtai la odasefoi nɛɛ, Yesu nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛfilɔi ni sa nɛɛ baana shitee kɛ̃ yɛ shikpɔŋ hee ni awo shi yɛ he lɛ mli.—2 Petro 3:13; okɛto Lala 110:3; Mateo 25:34-40; Luka 20:37, 38 he.

      Atade Yuu ni Yɛɔ

      11. Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni gboiɔ akɛ la odasefoi lɛ anine shɛɔ “atadei yɛji” anɔ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

      11 Yɛ be mli ni ewie emuuyeli mlihiɛlɔi anɔkwafoi ni hi shi yɛ blema bei lɛ amli lɛ ahe saji lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ: “Ni mɛnɛɛmɛi fɛɛ lɛ, aye amɛhe odase kpakpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ hewɔ moŋ, shi amɛnine shɛɛɛ shiwoo ni hi lɛ anɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ esaa nɔ ko kpakpa eto wɔ, koni amɛkaye emuu amɛshi wɔ.” (Hebribii 11:39, 40) Mɛni ji nakai “nɔ ko kpakpa” ni Paulo kɛ Kristofoi krokomɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kpaa lɛ gbɛ lɛ? Yohane na enɛ yɛ ninaa mli: “Ni aŋɔ atade yuu ni yɛɔ aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni akɛɛ amɛ akɛ amɛjɔɔ amɛhe be fioo ko lolo, kɛyashi beyinɔ ni amɛnanemɛi tsuji lɛ kɛ amɛnyɛmimɛi lɛ hu ni abaagbe amɛ taakɛ bɔ ni agbe amɛ diɛŋtsɛ lɛ hu lɛ ayikulɛ lɛ aaashɛ.” (Kpojiemɔ 6:11) “Atade yuu ni yɛɔ” lɛ ni amɛnine shɛ nɔ lɛ kɔɔ amɛshitee kɛmiiya wala ni gbele bɛ mli akɛ mumɔŋ bɔɔ nii lɛ he. Amɛyaaa nɔ amɛkaaa afɔleshaa latɛ lɛ shishi akɛ susumai ni agbe amɛ dɔŋŋ, shi moŋ ateɔ amɛ shi koni amɛbafee onukpai 24 ni jaa yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi maŋtsɛsɛi lɛ hiɛ akɛ kuu lɛ fa. Aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ maŋtsɛsɛi yɛ jɛmɛ, ni tsɔɔ akɛ aha amɛ hegbɛ akɛ odehei. Ni “amɛwo atadei yɛji,” ni tsɔɔ akɛ abu amɛ jalɔi, mɛi ni sa akɛ amɛnaa gbɛhe ni woo yɔɔ mli yɛ Yehowa hiɛ yɛ nakai ŋwɛi gwabɔɔ he lɛ. Enɛ hu haa Yesu shiwoo ni ekɛha Kristofoi anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ Sarde asafo lɛ mli lɛ baa mli: “Kunimyelɔ lɛ, aaawo lɛ atadei yɛji.”—Kpojiemɔ 3:5; 4:4; 1 Petro 1:4.

      12. Mɛi ni afɔ amɛ mu ni ateɔ amɛ shi lɛ “jɔɔ amɛhe be fioo” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni kɛyashiɔ mɛɛ be?

      12 Odaseyelii lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ nɛkɛ ŋwɛi shitee nɛɛ je shishi yɛ 1918, beni awo Yesu maŋtsɛ yɛ 1914 kɛ be mli ni eta okpɔŋɔ nɔ akɛ eeje ekunimyeli akɛ maŋtsɛ lɛ shishi kɛtsɔ Satan kɛ edaimonioi lɛ ni eshwie amɛ kɛjɛ ŋwɛi lɛ sɛɛ lɛ nɔ. Ni kɛlɛ akɛɔ nakai mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni ateɔ amɛ shi lɛ akɛ esa akɛ “amɛjɔɔ amɛhe be fioo ko lolo kɛyashi beyinɔ ni amɛnanemɛi tsuji lɛ . . . ayikulɛ lɛ aaashɛ.” Esa akɛ mɛi ni ji Yohane kuu lɛ mlibii lɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo lɛ ahiɛ amɛ emuuyeli yɛ kaa kɛ yiwaa shishi lɛ mli, ni abaagbe mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi komɛi lolo. Yɛ naagbee lɛ, abaatɔ jalɔi ala ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ kɛ emaŋkwramɔŋ hemɛi lɛ fɛɛ efɔse eshwie shi lɛ ahe owele. Dani enɛ aaaba lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɛi ni atee amɛ shi lɛ bɛ deka kwraa kɛ ŋwɛi nitsumɔi. Mɛi ni eshwɛ lɛ hu ejɔɔɔ amɛhe kɛkɛ, shi moŋ amɛkɛ tsuishiŋmɛɛ miimɛ Yehowa oweletɔɔ gbi lɛ. (Yesaia 34:8; Romabii 12:19) Amɛhejɔɔmɔ lɛ baaba naagbee yɛ be mli ni amɛaana apasa jamɔ hiɛkpatamɔ, ni akɛ “mɛi ni atsɛ kɛ mɛi ni ahala kɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ,” amɛfataa Nuŋtsɔ Yesu Kristo he amɛkɛ fɔbuu kojomɔ baa Satan yiwalɛ seshi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fai krokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ nɔ.—Kpojiemɔ 2:26, 27; 17:14; Romabii 16:20.

      ‘Mɛi ni Egboi lɛ Klɛŋklɛŋ Baate Shi’

      13, 14. (a) Taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ lɛ, mɛɛ be mli ŋwɛi shitee lɛ jeɔ shishi, ni namɛi ateɔ amɛ shi lɛ? (b) Mɛɛ be mli ateɔ mɛi ni afɔ amɛ mu ni hiɔ wala mli kɛyashiɔ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ lɛ ashi kɛyaa ŋwɛi?

      13 Shishinumɔ ni naasoɔmɔ ni ji enumɔ lɛ ni atse naa lɛ kɛhaa lɛ kɛ ŋmalɛi krokomɛi ni kɔɔ ŋwɛi shitee he lɛ kpaa gbee pɛpɛɛpɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ wɔmiikɛɛ nyɛ enɛ yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ wiemɔ ko naa, akɛ wɔ mɛi ni wɔhiɛ kamɔ ni baashwɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ baa be lɛ mli lɛ, wɔtsɔŋ mɛi ni ewɔ lɛ ahiɛ; ejaakɛ lɛ Nuŋtsɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ oshebɔɔ kɛ ŋwɛibɔfonukpa gbee kɛ Nyɔŋmɔ tɛtrɛmaŋtɛrɛ aaajɛ ŋwɛi akpeleke shi, ni gbohii ni yɔɔ Kristo mli lɛ tsutsu baate shi, no sɛɛ lɛ, wɔ mɛi ni wɔhiɛ kamɔ ni eshwɛ lɛ, aaasha wɔkɛ amɛ fɛɛ yɛ atatui amli kɛaatee Nuŋtsɔ lɛ kpeemɔ yɛ kɔɔyɔɔ mli, ni nakai wɔkɛ Nuŋtsɔ lɛ aaaya hi shi daa.”—1 Tesalonikabii 4:15-17.

      14 Mɛɛ sane ni kanyaa mɔ kukuji nɛɛ gbaa wɔ nɛkɛ! Yesu nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni amɛgboi momo lɛ tsɔɔ mɛi ni hiɔ shi kɛyashiɔ beni Yesu eba lɛ, ni ji mɛi ni yɔɔ wala mli lolo yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ beni eba nɛɛ mli lɛ ahiɛ kɛyaa ŋwɛi. Nɛkɛ mɛi ni egboi yɛ Kristo mli lɛ, teɔ shi klɛŋklɛŋ. Yesu kpelekeɔ shi, ni ji akɛ, egbalaa ejwɛŋmɔ kɛbaa amɛnɔ, ni eteɔ amɛ shi kɛyaa mumɔŋ wala mli, ehaa amɛ “atadei yɛji.” Yɛ no sɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ wala mli lolo akɛ adesai lɛ gbeɔ amɛ shikpɔŋ nɔ nitsumɔ lɛ naa, amɛteŋ mɛi pii gboiɔ awuiyeli gbele yɛ shitee-kɛ-wolɔi adɛŋ. Shi amɛwɔɔɔ yɛ gbele mli taakɛ mɛi ni etsɔ amɛhiɛ lɛ fee lɛ. Shi moŋ, kɛ amɛgboi lɛ, atsakeɔ amɛ amrɔ nɔŋŋ—“yɛ hiŋmɛitswaa mli”—ashaa amɛ kɛyaa ŋwɛi koni amɛkɛ Yesu kɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ mlibii lɛ ayahi shi. (1 Korintobii 15:50-52; okɛto Kpojiemɔ 14:13 he.) No hewɔ lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ashitee lɛ jeɔ shishi beni okpɔŋɔnɔtaralɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ lɛ eje amɛnyiɛmɔ lɛ shishi lɛ sɛɛ nɔŋŋ.

      15. (a) Mɛɛ sanekpakpa naasɔomɔ ni ji enumɔ ni atse naa lɛ kɛhaa? (b) Kunimyelɔ lɛ ni ta okpɔŋɔ yɛŋ lɛ nɔ lɛ nyiɛmɔ lɛ baa naagbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      15 Nɛkɛ naasɔomɔ ni ji enumɔ lɛ naatsemɔ lɛ kɛ sanekpakpa ni kɔɔ emuuyeli mlihiɛlɔi ni afɔ amɛ mu ni amɛye kunim, ni amɛye anɔkwale kɛyashi gbele mli lɛ he haa. Shi ekɛ sanekpakpa ko haaa Satan kɛ eseshi lɛ. Kunimyelɔ ni ta okpɔŋɔ yɛŋ lɛ nɔ lɛ nyiɛmɔ lɛ miiya nɔ, ni mɔ ko nyɛɛɛ enaa atsi ni ebaa naagbee yɛ akɔntaabuu be kɛha je lɛ “ni ka mɔ fɔŋ lɛ hewalɛ mli lɛ” mli. (1 Yohane 5:19) Afee enɛ faŋŋ yɛ be mli ni Toobi lɛ tse naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naa lɛ.

      [Shishigbɛ niŋmai]

      a Atsɔɔ mɔ ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ ji lɛ mli fitsofitso yɛ Yitso 33.

      b Okɛto New World Translation Reference Bible lɛ he, yɛ baafa 1577, hefatamɔ 5C, “Torture Stake” (Sɛŋmɔtso).

      c Akɛ odaseyeli ni kɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ jamɔ eye la yi sɔ he lɛ eha yɛ faŋŋ mli yɛ Yitso 36.

      [Akrabatsa ni yɔɔ baafa 102]

      ‘Susumai ni agbe amɛ’

      McClintock kɛ Strong Cyclopedia lɛ tsɛ wiemɔ kɛjɛ John Jortin, Ŋleshi Protestantnyo ni hi shi yɛ afii ohai 18 mli ni efɔlɔi ji French Huguenotbii lɛ wiemɔ mli akɛ: “He ni yiwaa jeɔ shishi yɛ lɛ, Kristojamɔ baa naagbee . . . Yɛ sɛɛ mli beni ato Kristojamɔ ama shi akɛ [Roma] maŋtsɛyeli lɛ jamɔ sɛɛ, kɛ agbɛnɛ beni akɛ ninamɔ kɛ woo eha esɔɔlɔi lɛ sɛɛ dani yiwaa ni ji efɔŋ ni ehiii kwraa lɛ bana hewalɛ kpeteŋkpele, ni eshɛrɛ ehewalɛ ni fiteɔ nii lɛ eshwie Sanekpakpa lɛ mli jamɔ lɛ nɔ.”

      [Mfoniri ni yɔɔ baafa 103]

      “Ni aŋɔ atade yuu ni yɛɔ aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ”

  • Shikpɔŋhosomɔi yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbi lɛ Nɔ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
    • Yitso 18

      Shikpɔŋhosomɔi yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbi lɛ Nɔ

      1, 2. (a) Ni aaatsɔ shikpɔŋhosomɔ ko ni naa wa mli lɛ tamɔ mɛni? (b) Mɛni Yohane tsɔɔ mli yɛ be mli ni atse naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naa lɛ?

      ANI otsɔ shikpɔŋhosomɔ ko ni naa wa mli pɛŋ? Ejeee niiashikpamɔ ko ni ŋɔɔ kwraa. Shikpɔŋhosomɔ ko ni naa wa baanyɛ aje shishi kɛ kokolomɔ ni kɛ hiɛdimɔ baa kɛ hoofeemɔ ni naa wa. Obaadidaŋ kɛya biɛ kɛba biɛ waa kɛtsɔ fɔ̃ ni efɔ̃ɔ bo kɛyaa kɛbaa be mli ni ogba shi kɛyaa he ko ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ—ekolɛ ni oyahɔ okpɔlɔ ko shishi lɛ. Aloo ekolɛ ebaanyɛ eba trukaa, tsimɔ ko ni naa wa, ni nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ baa ji tsɛŋsii loo nihoomɔ nii, tsu mli nibii kɛ tsui po ni miigbeegbee shi. Nibii ni baafite lɛ baada naakpa, ni yɛ bei komɛi amli lɛ nibii komɛi tsaraa sɛɛ baa kpitiokpitio ni no hu fiteɔ nii ni kɛ eko fataa haomɔ lɛ he.

      2 Yɛ be mli ni enɛ yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ, susumɔ nɔ ni Yohane tsɔɔ mli yɛ be mli ni atseɔ naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naa lɛ he: “Ni mina beni etse naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ, ni naa, shikpɔŋ hoso babaoo.” (Kpojiemɔ 6:12a) Esa akɛ enɛ aba yɛ be kometoo lɛ ni akɛtserɛɔ naasɔomɔi krokomɛi lɛ anaa lɛ mli. Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ mɛɛ be kwraa nɛkɛ shikpɔŋhosomɔ nɛɛ baa, ni mɛɛ hosomɔ enɛ ji?—Kpojiemɔ 1:10.

      3. (a) Mɛni nibii Yesu gba efɔ shi akɛ ebaaba yɛ gbalɛ ni kɔɔ ba ni eba lɛ he okadi lɛ mli? (b) Kɛ akɛ shikpɔŋhosomɔi diɛŋtsɛ ni baa lɛ to okadi shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:12 lɛ he lɛ te anaa tɛŋŋ?

      3 Atsiɔ shikpɔŋhosomɔi diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni ji okadifeemɔ mli nɔ ta shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli. Yɛ be mli ni Yesu gbaa egbalɛ kpeteŋkpele ni kɔɔ beni eba Maŋtsɛyeli hewalɛ mli lɛ he lɛ, egba akɛ “shikpɔŋhosomɔi baaba hei sɔrɔtoi fɛɛ.” Enɛɛmɛi baafee “kɔɔmɔi abɔimɔ” lɛ fa. Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, yɛ be mli ni shikpɔŋ lɛ nɔ gbɔmɛi ayifalɛ ebote akpekpei toi akpei abɔ mli nɛɛ, shikpɔŋhosomɔi diɛŋtsɛ kɛ eko efata haomɔi ni eba wɔbei nɛɛ amli lɛ he diɛŋtsɛ. (Mateo 24:3, 7, 8) Ni kɛlɛ, eyɛ mli akɛ amɛhaa gbalɛ baa mli moŋ, shi nakai shikpɔŋhosomɔi lɛ efee adebɔɔ mli nɔ ni kɛ osharai diɛŋtsɛ baa. Amɛji nɔ ni tsɔɔ okadifeemɔ mli shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:12 lɛ hiɛ. Enɛ baa akɛ naagbee hiɛkpatamɔ kɛha shikpɔŋhosomɔi sɔrɔtoi ni hosoɔ adesa shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo ni Satan eto ema shi lɛ kɛyashɛɔ eshishitoi anɔ diɛŋtsɛ.a

      Hosomɔi ni Yɔɔ Adesa Gbɛjianɔtoo Mli

      4. (a) Kɛjɛ mɛɛ be mli Yehowa webii ekpa nakai nibii ni baatsɔɔ oshara ni baaje shishi yɛ 1914 lɛ gbɛ? (b) Mɛɛ be kplaŋŋ ko 1914 baakadi enaagbee lɛ?

      4 Kɛjɛ 1870 afii lɛ teŋ gbɛ tɔɔ Yehowa webii ekpa nakai nibii ni kɛ oshara baa ni baaje shishi yɛ 1914 ni baakadi Jeŋmaji Abe lɛ naagbee lɛ gbɛ. Enɛ ji “bei kpawo” (afii 2,520) ni je shishi kɛjɛ be mli ni abutu David maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yerusalem lɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. kɛyashi be ni akɛ Yesu ta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ ŋwɛi Yerusalem yɛ 1914 Ŋ.B. lɛ.—Daniel 4:24, 25; Luka 21:24.b

      5. (a) Mɛɛ adafitswaa ko C. T. Russell kɛha yɛ October 2, 1914? (b) Mɛɛ maŋkwramɔŋ hetsimɔ kɛ basabasafeemɔ etee nɔ kɛjɛ 1914 kɛbaa?

      5 Beni C. T. Russell pue kɛha leebi jamɔ yɛ Brooklyn, New York, Betel weku lɛ hiɛ yɛ October 2, 1914 leebi lɛ, ekɛ adafitswaa ko ni hɛleɔ mɔ shi ha: “Jeŋmaji Abe lɛ eba naagbee; amɛmaŋtsɛmɛi lɛ eye amɛgbi lɛ amɛta.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋ muu fɛɛ hoofeemɔ ni je shishi yɛ 1914 lɛ yashɛ shɔŋŋ akɛ eha maŋtsɛmɛi amaŋtsɛyelii sɔrɔtoi laaje. Czar maŋtsɛyeli ni abutu lɛ yɛ Bolshevik maŋ hiɛ atuatsemɔ lɛ mli yɛ 1917 lɛ kɛ mpleshii ni tee nɔ yɛ bei kpalaŋŋ mli yɛ Marxist nɔyeli kɛ nɔyelii ni bɔɔ jwetrii amɛhaa amɛhe lɛ teŋ lɛ ba. Maŋkwramɔŋ hosomɔi ni kɛ tsakemɔi baa miiya nɔ lolo kɛmiihao adesa weku lɛ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Ŋmɛnɛ, nɔyelii pii nyɛɛɛ ahi shi kɛteke afi loo afii enyɔ. Afeɔ bɔ ni maŋkwramɔŋ je lɛ nyɛɛɛ adamɔ shi diŋŋ lɛ he mfoniri yɛ Italia, ni na nɔyelii sɔrɔtoi heei 47 yɛ afii 42 pɛ ni nyiɛ Jeŋ Ta II sɛɛ lɛ nɔ mli. Shi nɛkɛ hosomɔi ni tsɔɔ hiɛ nɛɛ ji shishijee nɔ ni baaya ayagbe naa yɛ nɔyeli mli hosomɔ mli. Mɛni baajɛ mli aba? Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baaŋɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ nɔyeli lɛ.—Yesaia 9:5, 6.

      6. (a) H. G. Wells tsɔɔ be hee ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni jeŋ nilelɔ ko kɛ maŋ nɔkwɛlɔ ko ŋma yɛ be ni je shishi yɛ 1914 kɛbaa lɛ he?

      6 Yinɔsaneŋmalɔi, jeŋ nilelɔi, kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi kɛ amɛnine etsɔɔ afi 1914 akɛ eji yinɔsane be hee ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli shishijee. Nɛkɛ be nɛɛ sɛɛ afii nyɔŋma kɛ kpawo lɛ, yinɔsaneŋmalɔ H. G. Wells wie akɛ: “Eyɛ miishɛɛ akɛ gbalɔ lɛ aaagba nibii ni ŋɔɔ. Shi enitsumɔ ji ni egba nɔ ni enaa. Enaa jeŋ ko ni asraafoi, maŋhedɔlɔi, mɛi ni kɛ shika faa amɛheɔ ehe kpa babaoo, shika suɔlɔi yeɔ nɔ; jeŋ ni aŋmɛɛ ehe aha mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ namɔ kɛ nyɛɛ, ni eelaje heyeli ni aŋkroaŋkroi yɔɔ lɛ kɛ foi, eetɔ̃ kɛmiibote kui amli béi ni naa wa mli, ni eesaa ehe kɛmiiha tai heei.” Afi 1953 mli ni jeŋ nilelɔ Bertrand Russell ŋma akɛ: “Kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni naa shihilɛ ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ ehao waa yɛ nɔ ni tamɔ shɛɛ mli sane ko ni ka enɔ akɛ eshi ako kɛya ehiɛ kɛyabote osharai wuji amli lɛ hewɔ. . . . Amɛnaa adesa weku lɛ tamɔ mɔ ni ehe gbɛi yɛ Hela oshara ko mli, ni nyɔŋmɔi ni mli efu tsirɛɔ eyisɛɛ ni agbɛnɛ ejeee mɔ ni yeɔ shɛɛ mli sane nɔ dɔŋŋ lɛ.” Afi 1980 mli ni beni maŋ nɔkwɛlɔ Harold Macmillan susuɔ afii ohai 20 lɛ shishijee yɛ toiŋjɔlɛ mli lɛ he lɛ, ekɛɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ baaya hiɛ ni eya nɔ jogbaŋŋ. Enɛ ji jeŋ ni afɔ mi yɛ mli lɛ. . . . Trukaa, ni akpaaa gbɛ, leebi ko yɛ 1914 ni enɛɛmɛi ba naagbee.”

      7-9. (a) Mɛɛ hosomɔi komɛi ehoso adesa weku lɛ kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ? (b) Yɛ naagbee kwraa lɛ, mɛɛ shihilɛ ni fata hosomɔi ni adesai weku lɛ kɛbɔi kpee kɛjɛ beni Yesu ba lɛ he adesai baayaje mli?

      7 Jeŋ Ta II kɛ hoofeemɔ kɛ hosomɔ kroko ba. Ni tai bibii kɛ awuiyeli ni akɛtutuaa mɛi yɛ majimaji amli lɛ miiya nɔ eehoso shikpɔŋ lɛ. Gbeyei ni mɛi sheɔ akɛ ekolɛ mɛi ni kɛ awuiyeli tutuaa mɛi lɛ kɛ okpɛlɛmii ni kpataa nibii babaoo hiɛ baatsu nii loo maji kɛ okpɛlɛmii ni kpataa nibii babaoo hiɛ baatsu nii lɛ miiha mɛi pii miisusu amɛyiŋ.

      8 Kɛfata tai ahe lɛ, nibii krokomɛi hu ehoso adesa weku lɛ kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ kɛyashɛ eshishitoi anɔ. Haomɔ be ni hiɛ kpaŋ nɔ ni kɛ hosomɔi baa nɛɛ ekome ji nɔ ni U.S. Amerika shika ni gbee shi yɛ October 29, 1929 lɛ kɛba lɛ. Enɛ kɛ Fimɔ Be Kpeteŋkpele ni sa maji ni bɔɔ jwetri amɛhaa amɛhe lɛ fɛɛ he ba. Fimɔ be nɛɛ ba shi loo eyawa yɛ 1932 kɛ 1934 afii lɛ amli, shi wɔmiinu nɔ ni jɛ mli ba lɛ he lolo. Kɛjɛ 1929 kɛbaa nɛɛ, akɛ nibii sɔrɔtoi ebɛje jeŋ ni he yeɔ yɛ shika gbɛfaŋ lɛ tamɔ mama ni atara mli jabejabe loo eko kɛ eko kɛkɛ. Nɔyelii kɛ amɛhe woɔ shikafaa koni akɛwo nyɔji loo akɛtsu nii amli. Mu kɛ pɛtrol he naagba ni ba yɛ 1973 lɛ kɛ 1987 shika ni gbee shi lɛ kɛ eko fata shika maŋtsɛyeli lɛ hosomɔi lɛ ahe. Beni enɛ yaa nɔ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ filiɔ nii titri. Gbɔmɛi babaoo ni anyɛɛɛ akane amɛ lɛ etsɔmɔ mɛi ni atsɔɔ shika mli ŋaatsɔɔ, shishiumɔi, kɛ loto kɛ asɔshwɛmɔi sɔrɔtoi ni nɔyelii babaoo tsuɔ enɛɛmɛi ahe nii lɛ anɔ ashishiuɔ amɛ yɛ be mli ni esa akɛ nɔyeli lɛ moŋ abu gbɔmɛi lɛ ahe. Kristendom televishin nɔ sanekpakpashiɛlɔi lɛ po kpaa amɛniji amli koni amɛnine ashɛ amɛ gbɛfaŋnɔ ni shɛɔ dɔlai akpekpei toi akpekpei abɔ lɛ anɔ!—Okɛto Yeremia 5:26-31 he.

      9 Shika he lɛtemɔ mli naagbai ni tsɔ hiɛ lɛ ji nɔ ni gbele gbɛ ni no ha Mussolini kɛ Hitler shɔ hewalɛ. Babilon Kpeteŋkpele lɛ fiteee be kwraa yɛ amɛdɛŋ hiɛnyam taomɔ mli, kɛkɛ ni Vatican kɛ Italia bote kpaŋmɔi amli yɛ 1929 kɛ agbɛnɛ Germany yɛ 1933. (Kpojiemɔ 17:5) Gbii ni mli wa ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ ji Yesu gbalɛ ni tsɔɔ ba ni eba lɛ mlibaa diɛŋtsɛ, ni nɔ ni baafata he ji “jeŋmaji afimɔ lɛ [ni] aaaba shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛaafee yeyeeye, . . . ni nɔ aaanyɔnyɔɔ gbɔmɛi anɔ yɛ gbeyei kɛ nibii ni baa je lɛŋ lɛ agbɛkwɛmɔ hewɔ” lɛ. (Luka 21:7-9, 25-31)c Hɛɛ, hosomɔi ni je shishi akɛ eeehoso adesa weku lɛ yɛ 1914 lɛ etee nɔ, ni hosomɔi ni naa wa enyiɛ sɛɛ kɛba.

      Yehowa kɛ Hosomɔ lɛ Eko Baa

      10. (a) Mɛni hewɔ hosomɔi pii eba adesai ashihilɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji nɔ ni Yehowa feɔ, koni ekɛsaa ehe eha mɛni?

      10 Nɛkɛ hosomɔi yɛ adesai ashihilɛ mli nɛɛ jɛ gbɔmɔ ni nyɛɛɛ akudɔ lɛ diɛŋtsɛ enajifaamɔi ahewɔ. (Yeremia 10:23) Agbɛnɛ, nakai blema onufu lɛ, Satan, “ni shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ” lɛ, kɛ haomɔi miiba yɛ enaagbee mɔdɛŋ ni ebɔɔ ni etsi adesai fɛɛ kɛjɛ Yehowa jamɔ he lɛ mli. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔnei ahe nilee eha shikpɔŋ lɛ efee bibioo tamɔ akutso kome, he ni maŋhedɔɔ kɛ weku mli nyɛɛi miihoso adesa weku lɛ kɛmiishɛ eshishitoi anɔ, ni nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ naaa tsabaa ko ni mɔɔ shi. Agbɛnɛ gbɔmɔ miiye enyɛmi gbɔmɔ nɔ kɛmiiye lɛ awui fe be fɛɛ. (Kpojiemɔ 12:9, 12; Jajelɔ 8:9) Ni kɛlɛ, Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa, ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Feelɔ lɛ, miiha hosomɔ ko miiya nɔ yɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 90 nɛ, koni ekɛsaa ehe ni ekɛ tsabaa aha shikpɔŋ lɛ naagbai lɛ shikome nyɔŋlo. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      11. (a) Mɛni hosomɔ ko atsɔɔ mli yɛ Hagai 2:6, 7? (b) Hagai gbalɛ lɛ miiba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      11 Wɔkaneɔ yɛ Hagai 2:6, 7 akɛ: “Shi bɔ ni Yehowa Zebaot kɛɛ nɛ: Eshwɛ be, be kukuoo kɛkɛ, ni mahoso ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kɛ ŋshɔ kɛ shikpɔŋ gbiŋ; ni mahoso jeŋmaji fɛɛ kwa, ni jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ aaaba, ni mikɛ anunyam sɔŋŋ aaawo shia nɛɛ obɔ, Yehowa Zebaot kɛɛ.” Kɛjɛ afi 1919 mli titri ni Yehowa eha edasefoi lɛ ejaje ekojomɔi yɛ adesa weku lɛ fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ ateŋ. Aha Satan jeŋ gbɛjianɔtoo lɛ ele jeŋ muu fɛɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ.d Yɛ be mli ni kɔkɔbɔɔ lɛ mli waa lɛ, akanya adesai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, “nii ni jara wa lɛ,” koni amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋmaji lɛ ahe. Jeee hosomɔ ni yaa nɔ yɛ Satan gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ hosoɔ amɛ kɛjeɔ kpo. Shi yɛ be mli ni amɛyɔseɔ shihilɛ lɛ, amɛkpɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafata Yohane kuu ni afɔ amɛ mu lɛ ahe ni amɛkɛ anunyam awo Yehowa jamɔ shia lɛ obɔ. Amɛfeɔ enɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ kɛ ekaa nɔ. (Mateo 24:14) Nɛkɛ Maŋtsɛyeli, ni mɛi ni feɔ ji Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ baadamɔ shi kɛya naanɔ koni ewo Yehowa hiɛ nyam akɛ “maŋtsɛyeli ni anyɛŋ ahoso lɛ.”—Hebribii 12:26-29.

      12. Kɛ oje shishi akɛ ooobo shiɛmɔ ni agba afɔ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ toi lɛ, belɛ mɛni esa akɛ ofee dani shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:12 lɛ aba?

      12 Ani oji mɔ ni ebɔi nakai shiɛmɔ lɛ toiboo? Ani ekolɛ ofata mɛi akpekpei abɔ ni nyɛsɛɛ nɛɛ amɛba Yesu gbele lɛ Kaimɔ lɛ yeli shishi lɛ ahe? Kɛji nakai ni lɛ, yaa nɔ oshwere yɛ Biblia mli anɔkwale ni okaseɔ lɛ mli. (2 Timoteo 2:15; 3:16, 17) Tsi ohe kɛjɛ Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo ni abu lɛ gbele fɔ lɛ shihilɛ ni ekpɔtɔ lɛ he kwraa! Ba Kristofoi ajeŋ hee asafo lɛ mli amrɔ nɔŋŋ ni obana emli nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ dani naagbee “shikpɔŋhosomɔ” ni ji hiɛkpatamɔ lɛ akumɔ Satan je lɛ fɛɛ dukuduku. Shi mɛni ji nakai shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele lɛ? Ha wɔkwɛ agbɛnɛ.

      Shikpɔŋhosomɔ Kpeteŋkpele Lɛ!

      13. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele lɛ ji ehee kwraa ni adesai enako eko da?

      13 Hɛɛ, nɛkɛ naagbee gbii ni ji jaramɔ bei nɛɛ efee shikpɔŋhosomɔi abe—nɔ ni baa diɛŋtsɛ kɛ okadifeemɔ mli nɔ. (2 Timoteo 3:1) Shi nɛkɛ hosomɔi nɛɛ eko kwraa jeee naagbee hosomɔ kpeteŋkpele ni Yohane na yɛ be mli ni atse naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naa lɛ. Hosomɔi ni tsɔ hiɛ lɛ abe lɛ eba naagbee. Agbɛnɛ shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni ji ehee kwraa ni adesa enako eko da lɛ miiba agbɛnɛ. Bɔ ni shikpɔŋhosomɔ nɛɛ da sɔŋŋ ha kɛ bɔ ni ebaahoso nibii ni ekokolo nibii eha hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛ Richter ŋsɛnii ni akɛsusuɔ shikpɔŋhosomɔ hewalɛ lɛ loo adesa susumɔ nɔ ko ato he. Enɛ jeee hosomɔ ko ni baa maŋ kome pɛ nɔ, shi moŋ eji jeŋ muu fɛɛ hosomɔ ni fiteɔ “shikpɔŋ” muu lɛ fɛɛ, ni ji akɛ, adesai ni bɛ jeŋba lɛ fɛɛ.

      14. (a) Mɛɛ gbalɛ ko gba shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ko kɛ nɔ ni baajɛ mli aba lɛ? (b) Esa akɛ Yoel gbalɛ lɛ kɛ Kpojiemɔ 6:12, 13 akɔ mɛni he?

      14 Yehowa gbalɔi krokomɛi gba shikpɔŋhosomɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ jeŋ muu fɛɛ hiɛkpatamɔ ni ekɛbaaba lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aaafee afi 820 D.Ŋ.B. lɛ, Yoel wie “Yehowa gbi wulu ni he yɔɔ gbeyei” ni baa lɛ he, ni etsɔɔ mli akɛ “hulu aaatsɔ duŋ, ni nyɔŋtsere aaatsɔ lá.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, ekɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ fata he: “Asafoi, asafoi yɛ atɛŋbuu jɔɔ lɛ mli; ejaakɛ Yehowa gbi lɛ eshɛ shi eta, yɛ atɛŋbuu jɔɔ lɛ mli. Hulu kɛ nyɔŋtsere ewo duŋ, ni ŋulamii efɔɔ kpɛmɔ. Ni Yehowa aaahũu kɛaajɛ Zion, ni eeewo egbee nɔ kɛaaje Yerusalem, ni ŋwɛi kɛ shikpɔŋ aaahoso; shi Yehowa aaatsɔ abobaa he eha emaŋ lɛ kɛ mɔɔ ni wa hu eha Israelbii lɛ.” (Yoel 3:4; 4:14-16) Nɛkɛ hosomɔ nɛɛ baanyɛ akɔ Yehowa fɔbuu kojomɔ yɛ amanehulu kpeteŋkpele be lɛ mli lɛ pɛ he. (Mateo 24:21) No hewɔ lɛ sane ni tamɔ nakai nɔŋŋ ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:12, 13 lɛ hu baakɔ enɛ he nakai nɔŋŋ.—Kwɛmɔ Yeremia 10:10; Zefania 1:14, 15 hu.

      15. Mɛɛ hosomɔ ko ni naa wa waa gbalɔ Habakuk gba fɔ shi?

      15 Yoel sɛɛ aaafee afii 200 lɛ, gbalɔ Habakuk wie nɛkɛ yɛ sɔlemɔ mli eha e-Nyɔŋmɔ lɛ akɛ: “Yehowa, minu ohe ni mishe gbeyei! Yehowa, tsiɛmɔ onitsumɔ lɛ hiɛ yɛ afii nɛɛ amli nɔŋŋ, ha ale yɛ afii nɛɛ amli nɔŋŋ; mlifu mli lɛ kaimɔ musuŋtsɔlɛ!” Nakai “mlifu” lɛ baafee mɛni? Habakuk tee nɔ etsɔɔ bɔ ni amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaji lɛ mli fitsofitso, ni ewie yɛ Yehowa he akɛ: “Ewa edamɔ shi, ni shikpɔŋ hoso; ekwɛ, ni jeŋmaji ahe kpokpo, . . . okɛ mlila fa kɛtsɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, okɛ mlifu shimɔ jeŋmaji lɛ dukuduku. Shi mi lɛ, manya yɛ Yehowa mli, mimli aaafili mi yɛ miyiwalaheremɔ Nyɔŋmɔ lɛ mli!” (Habakuk 3:1, 2, 6, 12, 18) Mɛɛ hosomɔ kpeteŋkpele po Yehowa aaaha aba shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ nɛkɛ, yɛ be mli ni eshimɔɔ jeŋmaji lɛ dukuduku lɛ!

      16. (a) Mɛni gbalɔ Ezekiel egba efɔ shi kɛha be ni Satan baatutua Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ naagbee kwraa lɛ? (b) Mɛni jɛɔ shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni yɔɔ Kpojiemɔ 6:12 lɛ mli baa?

      16 Ezekiel hu gba akɛ beni Gog ni jɛ Magog lɛ (Satan ni aba lɛ shi lɛ) kɛ enaagbee tutuamɔ baa Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ lɛ, Yehowa baaha “hosomɔ kpeteŋkpele” aba “Israel shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Ezekiel 38:18, 19) Eyɛ mli akɛ shikpɔŋhosomɔ diɛŋtsɛ fata he moŋ, shi esa akɛ wɔkai akɛ akɛ Kpojiemɔ ha yɛ okadii amli. Nɛkɛ gbalɛ nɛɛ kɛ gbalɛi krokomɛi ni akɛha lɛ fɛɛ ji okadi mli nɔ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ ni atse naa lɛ haa wɔnaa hosomɔi fɛɛ ni eba shikpɔŋ nɛɛ nɔ nibii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ naagbee—ni ji shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele ni emli akpataa adesai fɛɛ ni teɔ shi woɔ Yehowa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ hiɛ yɛ lɛ.

      Duŋ Be

      17. Shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele lɛ saa hulu, nyɔŋtsere kɛ ŋulamii lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      17 Taakɛ Yohane tee nɔ etsɔɔ lɛ, nɔ ni fata shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele lɛ he ba ji nibii ni yɔɔ gbeyei ni kɔɔ ŋwɛi he. Ekɛɛ: “Ni hulu tsɔ ediŋ tamɔ tsɔi kotoku, ni nyɔŋtsere muu lɛ tsɔ tamɔ lá; ni ŋwɛi ŋulamii lɛ tserɛ shwie shikpɔŋ, tamɔ bɔ ni agbami tso yi agbamii ŋmilikitii shwieɔ shi, beni kɔɔyɔɔ kpeteŋkpele hosoɔ lɛ lɛ.” (Kpojiemɔ 6:12b, 13) Mɛɛ nii ni yɔɔ naakpɛɛ nɛ! Ani obaanyɛ osusu bɔ ni duŋ ni baawo nɛɛ baafee gbeyei aha kɛji akɛ gbalɛ nɛɛ aaaba mli pɔtɛɛ lɛ he? Hulu la ni kpɛɔ ni haa dɔlɛ yɛ jetsɛremɔ mli bɛ dɔŋŋ! Nyɔŋtsere ni kpɛɔ fɛfɛo gbɛkɛ tamɔ shieŋtsɛ ko lɛ bɛ dɔŋŋ! Ni ŋulamii akpekpei toi akpekpei abɔ lɛ kpɛlɛŋ yɛ ŋwɛi ni tamɔ kuŋtu lɛ mli dɔŋŋ. Shi moŋ, duŋ kpii ni efee ŋanii ni miiya nɔ kɛkɛ.—Okɛto Mateo 24:29 he.

      18. ‘Ŋwɛi wo duŋ’ kɛha Yerusalem yɛ afi 607 D.Ŋ.B. yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      18 Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, agba nɛkɛ duŋ nɛɛ he sane afɔ shi aha blema Israel. Yeremia bɔ kɔkɔ akɛ: “Shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ amaŋfɔ koikoi, ani esaaa akɛ mibuleɔ amɛshishi? Yɛ enɛ hewɔ lɛ shikpɔŋ lɛ aaawo yara, ni ŋwɛi aaadi tuŋŋ.” (Yeremia 4:27, 28, New World Translation.) Beni nakai gbalɛ lɛ ba mli yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ, nibii amli badi tuŋŋ diɛŋtsɛ kɛha Yehowa webii. Amɛ maŋtiase, Yerusalem, gbee shi yɛ Babilonbii lɛ ahiɛ. Akpata amɛ sɔlemɔ tsu lɛ hiɛ, ni ashi amɛmaŋ lɛ amaŋfɔ. Kɛha amɛ lɛ, miishɛjemɔ ni tamɔ la ko baaa kɛjɛɛɛ ŋwɛi. Yɛ no najiaŋ lɛ, etamɔ bɔ ni Yeremia kɛ yaafo kɛɛ Yehowa lɛ: “Ogbe wɔ, onako mɔbɔ. Okɛ atatu eha ohe, koni faikpamɔ akatsɔ mli kɛmiiho.” (Yaafo 3:43, 44) Kɛha Yerusalem lɛ, nakai ŋwɛi duŋ lɛ tsɔɔ gbele kɛ hiɛkpatamɔ.

      19. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ gbalɔ Yesaia tsɔɔ duŋ ko ni wo yɛ ŋwɛi ni kɔɔ blema Babilon he lɛ mli? (b) Mɛɛ be ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesaia gbalɛ lɛ ba mli?

      19 Yɛ sɛɛ mli lɛ, ŋwɛi duŋ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ batsɔ oshara kɛha blema Babilon. Akɛ mumɔ tsirɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ koni eŋma yɛ enɛ he akɛ: “Naa, Yehowa gbi lɛ miiba kɛ yiwalɛ kɛ mlila kɛ mlifu ni naa wa, koni ebafee shikpɔŋ lɛ fɛɛ amaŋfɔ, ni ekpata emli eshafeelɔi lɛ ahiɛ kɛjɛ nɔ. Ni ŋwɛi ŋulamii kɛ oŋwɛ̃ kpɛŋ; hulu aaawo duŋ yɛ ekpojee mli, nyɔŋtsere hu haŋ ela lɛ akpɛ. Ni mawo je lɛ nyɔmɔ yɛ amɛ nɔ fɔŋ lɛ hewɔ, kɛ mɛi fɔji hu yɛ amɛ nɔ sha lɛ hewɔ, ni maha hewolɔi ahetsɔɔmɔ lɛ sɛɛ afo, ni maba yiwalɔi ahenɔwomɔ lɛ shi.” (Yesaia 13:9-11) Gbalɛ nɛɛ ba mli yɛ afi 539 D.Ŋ.B., beni Babilon gbee shi yɛ Media kɛ Persiabii lɛ ahiɛ lɛ. Etsɔɔ duŋ kpii, hiɛnɔkamɔ ni bɛ, la ni shɛjeɔ mɔ mii ko ni bɛ kɛha Babilon yɛ be mli ni egbee shi kwraa kɛjɛ egbɛhe akɛ tsutsu jeŋ hewalɛ kɛmiiya naanɔ lɛ.

      20. Mɛni ni yɔɔ gbeyei ni baajɛ mli aba mɛɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ be mli ni shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele lɛ aaaba lɛ?

      20 Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, beni shikpɔŋhosomɔ kpeteŋkpele nɛɛ aaahoso lɛ, nɛkɛ jeŋ gbɛjianɔtoo muu nɛɛ fɛɛ baabote yeyeeyefeemɔ ni tamɔ duŋ kpii mli. Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ ŋulamii ni kpɛlɛɔ kaŋkaŋ lɛ kpɛŋ kɛ hiɛnɔkamɔ ko. Amrɔ nɛɛ po, shikpɔŋ nɔ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ, titri lɛ mɛi ni yɔɔ Kristendom lɛ ebafee mɛi ni ehe gbɛi akɛ mɛi ni efite kwraa, amalelɔi kɛ mɛi ni bɛ jeŋba. (Yesaia 28:14-19) Anyɛŋ akɛ he afɔ amɛnɔ dɔŋŋ. Amɛkane ni miihe agbo lɛ baabote duŋ mli kwraa yɛ be mli ni Yehowa kɛ fɔbuu kojomɔ baa enɔ lɛ. Abaakpa hewalɛ ni amɛnaa yɛ shikpɔŋ nɔ saji amli ni tamɔ nyɔŋtsere la lɛ he mama akɛ eji nɔ ni la eyi mli obɔ, nɔ ni kɛ gbele baa. Amɛ je lɛŋ ŋulamii wuji lɛ baagboi kwraa tamɔ ŋwɛi ŋulamii bibii ni jɛɔ ŋwɛi gbeɔ shi ni agbɛɔ amɛ ashwaa tamɔ wein yibii ŋmilikitii yɛ ahum ni naa wa mli. Wɔ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ baahoso yɛ “amanehulu babaoo . . . ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ” lɛ shishi. (Mateo 24:21) Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ gbeyei po nɛ!

      “Ŋwɛi” Tsi Ehe Kɛtee

      21. Mɛni Yohane na ni kɔɔ “ŋwɛi” kɛ “gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ” he yɛ eninaa lɛ mli?

      21 Yohane ninaa lɛ tee nɔ: “Ni ŋwɛi tsi ehe kɛtee tamɔ akotaa wolo; ni atsirɛ gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ kɛjɛ amɛ gbɛhei.” (Kpojiemɔ 6:14) Eka shi faŋŋ akɛ enɛɛmɛi jeee ŋwɛi diɛŋtsɛ loo gɔji kɛ ŋshɔkpɔi diɛŋtsɛ. Shi mɛni amɛfeɔ he mfoniri?

      22. Mɛɛ “ŋwɛi” nɛkɛ “akota tamɔ wolo ko” yɛ Edom?

      22 Yɛ “ŋwɛi” nɛɛ he lɛ, gbalɛ kroko ni tamɔ nakai ni wieɔ Yehowa mlifu ni ekɛteɔ shi eshiɔ jeŋmaji fɛɛ he lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ shishi: “Ni ŋwɛi asafo lɛ fɛɛ aaafite, aaakota ŋwɛi tamɔ wolo.” (Yesaia 34:4) Edom titri ji mɔ ni esa akɛ ena amanehulu. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Beni akpata Yerusalem hiɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ sɛɛ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni Babilon ye enɔ kunim. Aŋmaaa nɔ ko afɔɔɔ shi akɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba yɛ ŋwɛi diɛŋtsɛ ni anaa nɛɛ yɛ nakai be lɛ mli. Shi nibii ni kɛ osharai baa tee nɔ yɛ Edom “ŋwɛi” lɛ amli.e Aba amɛ adesai nɔyeli hewalɛi lɛ ashi kɛjɛ amɛgbɛhe ni awo nɔ, ni tamɔ gbɛhe ni yɔɔ ŋwɛi lɛ. (Yesaia 34:5) “Akota” amɛ ni akɛfɔ shi, tamɔ wolo momo ko ni he bɛ sɛɛnamɔ ko kwraa dɔŋŋ kɛha mɔ ko.

      23. Mɛni ji “ŋwɛi” ni ‘baatsi ehe aya tamɔ wolo’ lɛ, ni Petro wiemɔi lɛ maa nɛkɛ shishinumɔ nɛɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      23 No hewɔ lɛ, “ŋwɛi” ni ‘baatsi ehe aya tamɔ wolo’ lɛ kɔɔ nɔyelii ni yeɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ lɛ ahe. Okpɔŋɔ Nɔtalɔ ni ta okpɔŋɔ yɛŋ lɛ nɔ ni yeɔ kunim yɛ mɔ fɛɛ mɔ nɔ lɛ baajie amɛ kɛya kwraa yɛ naagbee. (Kpojiemɔ 19:11-16, 19-21) Nɔ ni bɔfo Petro wie yɛ be mli ni ekpaa nibii ni naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naatsemɔ feɔ he mfoniri lɛ agbɛ lɛ maa enɛ nɔ mi: “Shi ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ni yɔɔ nɛɛ, lɛ nɔŋŋ ewiemɔ akɛto amɛ aha la, ni akɛ amɛ eto kɛyaashi kojomɔ kɛ gbɔmɛi ni kwa Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ nɔ.” (2 Petro 3:7) Shi wiemɔ, “ni atsirɛ gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ kɛjɛ amɛgbɛhei” lɛ hu?

      24. (a) Mɛɛ be, yɛ Biblia gbalɛ mli, akɛɔ akɛ gɔji kɛ ŋshɔkpɔi hosoɔ aloo amɛtsirɛɔ amɛhe lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ‘gɔji hoso’ yɛ be mli ni Ninive gbee shi lɛ?

      24 Awieɔ yɛ Biblia gbalɛ mli akɛ gɔji kɛ ŋshɔkpɔi hosoɔ aloo amɛhaoɔ yɛ be kɛ bei amli yɛ be mli ni maŋkwramɔŋ basabasafeemɔ ko eba lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ be mli ni egbaa Yehowa kojomɔi ni ekɛshiɔ Ninive lɛ, gbalɔ Nahum ŋma akɛ: “Gɔji hosoɔ yɛ ehiɛ, ni gɔŋkpɔi hu sereɔ; shikpɔŋ lɛ woɔ ehe nɔ yɛ ehiɛ, kɛ jeŋ kɛ emli bii lɛ fɛɛ.” (Nahum 1:5) Nɔ ko bɛ ni aŋma afɔ shi ni tsɔɔ gɔji diɛŋtsɛ ni kumɔ beni Ninive gbee shi yɛ 632 D.Ŋ.B. lɛ. Shi moŋ jeŋ hewalɛ ni tsutsu lɛ etamɔ gɔŋ yɛ hewalɛ mli lɛ gbee shi trukaa.—Okɛto Yeremia 4:24 he.

      25. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ” baafamɔ kɛjɛ amɛgbɛhei yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee ni baa lɛ mli?

      25 No hewɔ lɛ “gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛ ŋshɔkpɔ fɛɛ ŋshɔkpɔ” ni awie he yɛ naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naatsemɔ mli lɛ baadamɔ shi aha maŋkwramɔŋ nɔyelii kɛ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ je nɛŋ ni hiɛ amɛhe ni tamɔ nɔ ni damɔ shi shiŋŋ kɛha adesai pii lɛ yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa. Abaahoso amɛ ni amɛfamɔ kɛjɛ amɛ gbɛhei, koni mɛi ni tsutsu lɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔɔ amɛnɔ lɛ ahiɛ afee amɛ yaa ni amɛshe gbeyei. Taakɛ gbalɛ lɛ yaa nɔ ejajeɔ lɛ, sanebimɔ ko baŋ he akɛ Yehowa kɛ e-Bi lɛ mlifu gbi kpeteŋkpele lɛ—naagbee hosomɔ ni jieɔ Satan gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ kɛyaa lɛ—eba kɛ oweletɔɔ!

      “Nyɛgbeea Wɔ Nɔ ni Nyɛteea Wɔ”

      26. Te gbɔmɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ baafee amɛnii yɛ amɛgbeyeishemɔ lɛ mli amɛha tɛŋŋ, ni mɛɛ wiemɔi ni tsɔɔ gbeyeishemɔ amɛbaajaje?

      26 Yohane wiemɔi lɛ yaa nɔ akɛ: “Ni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛ mɛi agboi lɛ kɛ asafoiatsɛmɛi lɛ kɛ niiatsɛmɛi lɛ kɛ hewalɔi lɛ, kɛ nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ kɛ odehe fɛɛ odehe yateetee amɛhe yɛ bui amli kɛ gɔji atɛsai amli, ni amɛkɛɛ gɔji lɛ kɛ tɛsai lɛ akɛ: Nyɛgbeea wɔ nɔ, ni nyɛteea wɔ kɛjɛa mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ hiɛ kɛ toobi lɛ mlifu lɛ naa. Ejaakɛ emlifu gbi wulu lɛ eshɛ, ni namɔ aaanyɛ shi adamɔ?”—Kpojiemɔ 6:15-17.

      27. Te Israelbii ni yɔɔ Samaria ni yee anɔkwale lɛ bolɔ amɛha tɛŋŋ, ni nakai wiemɔi lɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      27 Beni Hoshea jajeɔ Yehowa kojomɔ eshwieɔ Samaria, kooyigbɛ Israel maŋtsɛyeli lɛ maŋtiase lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ: “Ni aaakpata Bet-Awen hei grɔŋŋi lɛ ni ji Israel he esha lɛ ahiɛ; ŋmei kɛ aŋlɛŋlɛi ni aaakwɛ yɛ amɛfɔleshaa latɛi lɛ anɔ, ni amɛaakɛɛ gɔji lɛ akɛ: Nyɛhaa wɔ nɔ! Kɛ gɔŋkpɔi lɛ hu akɛ: Nyɛbagbeea wɔ nɔ!” (Hoshea 10:8) Wiemɔi nɛɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, beni Samaria gbee shi yɛ Ashurbii ni yi wa lɛ ahiɛ yɛ 740 D.Ŋ.B. lɛ, he ko he ko bɛ ni Israelbii lɛ baajo foi kɛaaya. Hoshea wiemɔi lɛ tsɔɔ henumɔ ko ni tsɔɔ akɛ nɔ ko nɔ ko kwraa bɛ ni abaanyɛ afee, gbeyei diɛŋtsɛ, kɛ bɔ ni mɛi ni aye amɛnɔ kunim lɛ nu he akɛ afee amɛ shwɛm ni akpoo amɛ. Ŋmeŋmei diɛŋtsɛ loo Samaria gbɛjianɔtoi ni tamɔ gɔji lɛ nyɛɛɛ abu amɛhe, eyɛ mli akɛ etamɔ nɔ ni amɛsusu yɛ tsutsu akɛ amɛbaahi shi daa.

      28. (a) Mɛɛ kɔkɔ Yesu bɔ yei ni yɔɔ Yerusalem lɛ? (b) Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ ba mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      28 Nakai nɔŋŋ hu, beni Roma asraafoi lɛ nyiɛ Yesu hiɛ kɛyaa egbele mli lɛ, ewie etsɔɔ Yerusalem yei lɛ ni ekɛɛ: “Ejaakɛ naa, gbii miiba, nɔ mli ni amɛaakɛɛ: Ajɔɔ kenei kɛ musui ni fɔko da kɛ fufɔi ni ayeko da! No mli lɛ amɛaabɔi gɔji lɛ akɛɛmɔ akɛ: Nyɛbagbeea wɔ nɔ! Kɛ gɔŋkpɔi lɛ hu akɛ: Nyɛbahaa wɔ nɔ!” (Luka 23:29, 30) Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ Roma asraafoi lɛ adɛŋ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ ji nɔ ni aŋmala ashwie shi yɛ yinɔsane mli, ni eka shi faŋŋ akɛ Yesu wiemɔi lɛ mli shishinumɔ tamɔ Hoshea nɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Teemɔ he ko bɛ kɛha Yudafoi ni shwɛ yɛ Yudea lɛ. He fɛɛ he ni amɛaabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatee amɛhe yɛ yɛ Yerusalem lɛ, aloo kɛ amɛjo foi kɛtee Masada gɔŋ lɛ yiteŋ po lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛjo Yehowa kojomɔ mlifu ni naa wa lɛ naa foi.

      29. (a) Kɛ Yehowa mlifu gbi lɛ ba lɛ, mɛni baaba mɛi ni fiɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ sɛɛ lɛ anɔ? (b) Mɛɛ Yesu gbalɛ baaba mli beni Yehowa jieɔ E-mlifu kpo lɛ?

      29 Agbɛnɛ, naasɔomɔ ni ji ekpaa lɛ naatsemɔ etsɔɔ akɛ nɔ ko ni tamɔ nakai baaba yɛ Yehowa mlifu gbi ni baa lɛ mli. Yɛ be mli ni abaahoso shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ yɛ naagbee kwraa lɛ, mɛi ni etuu amɛhe amɛha esɛɛfimɔ lɛ kɛ hehiamɔ baatao teemɔ he, shi amɛnaŋ eko. Apasa jamɔ, Babilon Kpeteŋkpele lɛ, eha amɛnine enyɛ shi yɛ gbɛ ni yɔɔ mɔbɔ nɔ. Gɔji diɛŋtsɛ amli bui loo okadi gɔji ni ji maŋkwramɔŋ kɛ jarayeli mli gbɛjianɔtoi nyɛŋ ekɛ shika mli hebuu loo yelikɛbuamɔ ko ni tamɔ nakai aha amɛ. Nɔ ko nɔ ko bɛ ni baabaa amɛyi kɛjɛ Yehowa mlifu lɛ naa. Yesu etsɔɔ bɔ ni amɛ gbeyeishemɔ lɛ ji lɛ diɛŋtsɛ mli nɛkɛ, akɛ: “Kɛkɛ ni gbɔmɔbi lɛ okadi lɛ aaapue yɛ ŋwɛi, ni no lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ akutsei lɛ fɛɛ aaawo yara, ni amɛaana gbɔmɔbi lɛ akɛ eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ anɔ kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo hu.”—Mateo 24:30.

      30. (a) Sanebimɔ akɛ: “Namɔ baanyɛ shi adamɔ?” lɛ tsɔɔ mɛni? (b) Ani mɔ ko baanyɛ adamɔ shi yɛ Yehowa kojomɔ be lɛ mli?

      30 Hɛɛ, mɛi ni amɛkpoo akɛ amɛaakpɛlɛ okpɔŋɔ yɛŋ lɛ Nɔtalɔ kunimyelɔ lɛ hewalɛ lɛ nɔ lɛ, abaanyɛ amɛnɔ ni amɛkpɛlɛ amɛtɔmɔ lɛ nɔ. Adesai ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛfee onufu lɛ seshi lɛ fa lɛ, hiɛkpatamɔ ji nɔ ni baaba amɛnɔ yɛ be mli ni Satan je lɛ hoɔ eyaa lɛ. (1 Mose 3:15; 1 Yohane 2:17) Bɔ ni jeŋ shihilɛ lɛ baatamɔ yɛ nakai be lɛ mli hewɔ lɛ eeeha mɛi pii abi yɛ no hewɔ akɛ: “Namɔ baanyɛ shi adamɔ?” Ekolɛ amɛbaawie akɛ mɔ ko mɔ ko kwraa bɛ ni baanyɛ adamɔ shi akɛ mɔ ni akpɛlɛ enɔ yɛ Yehowa hiɛ yɛ nakai ekojomɔ gbi lɛ nɔ. Shi amɛbaafee mɛi ni amɛtɔ̃ kwraa taakɛ Kpojiemɔ wolo lɛ yaa nɔ etsɔɔ lɛ.

      [Shishigbɛ niŋmai]

      a Shikpɔŋhosomɔi diɛŋtsɛ jeɔ shishi yɛ be babaoo mli lɛ kɛ shikpɔŋ lɛ hetsimɔi komɛi ni haa gbeei bolɔɔ waa ni amɛkɛkanyaa kooloi krokomɛi kɛ loi, eyɛ mli akɛ adesai leee enɛ aaahu kɛyashiɔ be mli ni shikpɔŋ lɛ hosoɔ diɛŋtsɛ.—Kwɛmɔ Awake!, July 8, 1982, baafa 14.

      b Kɛha enɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ baafai 22, 24.

      c Yɛ nɔ ni fe afii 35 mli, kɛjɛ 1895 kɛbashi 1931 lɛ, atsɛ wiemɔi ni yɔɔ Luka 21:25, 28, 31 lɛ sɛɛ yɛ Watchtower wolo tɛtrɛɛ lɛ hiɛ baafa lɛ mli yɛ mfoniri ko ni ji kanetso ko ni miikpɛ yɛ atatui ni efee kpii yɛ ŋshɔ ni efee hamahama ko nɔ lɛ mli.

      d Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa Odasefoi diɛŋtsɛ ja wolo bibioo The Kingdom, the Hope of the World lɛ amɛha osɔfoi, maŋkwralɔi, kɛ jarayeli mli nitsumɔtsɛmɛi wuji yɛ jeŋ fɛɛ yɛ tafaa krɛdɛɛ ko ni ba yɛ 1931 lɛ mli.

      e Yɛ gbɛ ko ni atsɔ nɔ akɛ wiemɔ “ŋwɛi” tsu nii yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, gbalɛ ni kɔɔ “ŋwɛi hee” lɛ he ni yɔɔ Yesaia 65:17, 18 lɛ na eklɛŋklɛŋ mlibaa yɛ nɔyeli gbɛjianɔtoo hee, ni kɔɔ Amralo Zerubabel kɛ Osɔfo Nukpa Yeshua he, ni ato ama shi yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ be mli ni Yudafoi lɛ ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon nomŋɔɔ mli amɛba lɛ he.—2 Kronika 36:23; Ezra 5:1, 2; Yesaia 44:28.

      [Akrabatsa/​Mfoniri ni yɔɔ baafa 105]

      Atsɔ Hiɛ Ana 1914

      “Afi B.C. 606 mli ni Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ ba naagbee, akpɔ akekre lɛ, ni akɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ wo Jeŋmajiaŋbii lɛ adɛŋ. Afii 2,520 kɛjɛ B.C. 606 baa naagbee yɛ A.D. 1914.”f—The Three Worlds ni aŋma yɛ 1877 lɛ, baafa 83.

      “Biblia mli odaseyeli yɛ faŋŋ ni ema shi shiŋŋ akɛ ‘Jeŋmaji Abe’ lɛ ji be ni feɔ afii 2,520, kɛjɛ afi B.C. 606 kɛyashi A.D. 1914 ni fata he.”—Studies in the Scriptures, Kpo 2, ni C. T. Russell ŋma ni akala yɛ 1889, baafa 79.

      Charles Taze Russell kɛ enanemɛi Biblia kaselɔi lɛ yɔse afii nyɔŋmai abɔ kɛtsɔ hiɛ akɛ 1914 baakadi Jeŋmaji Abe lɛ, aloo jeŋmaji abe ni ato lɛ naagbee. (Luka 21:24) Yɛ be mli ni yɛ nakai mra gbii lɛ amli lɛ amɛnuuu nɔ ni enɛ baatsɔɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, amɛhe amɛye diɛŋtsɛ akɛ 1914 baafee tsakemɔ be yɛ adesa yinɔsane mli, ni amɛsane lɛ ja. Kadimɔ wiemɔi ni jɛ adafitswaa woji amli nɛɛ:

      “Ta ni yɔɔ gbeyei ni fɛ yɛ Europa lɛ eha gbalɛ ko ni ekaaa eba mli. Aaafee afii nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ ni eho nɛ, ni ‘Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi’ ni ale amɛ jogbaŋŋ akɛ ‘Millennial Dawners’ lɛ etsɔ shiɛlɔi kɛ adafitswaa woji anɔ amɛjaje amɛtsɔɔ je lɛ akɛ Mlifu Gbi ni agba afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ baaba yɛ 1914. ‘Nyɛkwɛa 1914 jogbaŋŋ ei!’ efee sanekpakpa jajelɔi gbɛfalɔi ohai abɔ lɛ abolɔmɔ.”—The World, New York adafitswaa wolo ko, August 30, 1914.

      [Shishigbɛ niŋmaa]

      f Yɛ Nyɔŋmɔ duromɔ naa lɛ, nakai Biblia Kaselɔi lɛ yɔseko akɛ zero afi ko kaaa “B.C.” kɛ “A.D.” teŋ. Yɛ sɛɛ mli, beni nibii amlipɛimɔ ha ehe bahia akɛ atsake B.C. 606 afee lɛ 607 D.Ŋ.B. lɛ, ajie zero afi lɛ hu yɛ jɛmɛ, no hewɔ lɛ eha gbalɛ lɛ ba mli anɔkwale akɛ “A.D. 1914.”—Kwɛmɔ “The Truth Shall Make You Free,” ni Yehowa Odasefoi fee yɛ 1943 lɛ, baafa 239.

      [Akrabatsa ni yɔɔ baafa 106]

      1914​—Tsakemɔ Be

      Wolo Politikens Verdenshistorie—Historiens Magt og Mening (Politiken’s World History—The Power and Meaning of History), ni aŋma yɛ 1987 yɛ Copenhagen lɛ wie nɔ ni aŋma nɛɛ yɛ ebaafa 40:

      “Afii ohai 19 lɛ mli hemɔkɛyeli ni yaa nɔ fiofio lɛ fite kwraa yɛ 1914. Yɛ afi ni tsɔ afi ni kɛ ta lɛ ba lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, Danish yinɔsaneŋmalɔ kɛ maŋkwralɔ Peter Munch ŋma kɛ jwɛŋmɔ kpakpa akɛ: ‘Odaseyelii lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ ta nyɛŋ aba Europa hewalɛi wuji lɛ ateŋ. “Ta he oshara” lɛ hu baalaaje yɛ wɔsɛɛ be mli, taakɛ eba mli shii abɔ kɛjɛ 1871 kɛbaa nɛɛ.’

      “Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, wɔkaneɔ yɛ wolo ko ni eŋma nibii ni ekaiɔ lɛ yɛ mli yɛ sɛɛ mli lɛ akɛ: ‘Ta ni fɛ yɛ 1914 lɛ ji tsakemɔ kpele diɛŋtsɛ yɛ adesai ayinɔsane mli. Wɔjɛ bei ni shweremɔ yɔɔ mli, he ni abaanyɛ adi nitsumɔi asɛɛ kɛ hiɛshikamɔ yɛ shweshweeshwe mli lɛ mli ni wɔyabote oshara yinɔ mli, gbeyeishemɔ kɛ nyɛɛ, ni shweshweeshwe bɛ he ko he ko shihilɛ ko mli. Mɔ ko mɔ ko nyɛɛɛ awie, ni ŋmɛnɛ po mɔ ko mɔ ko nyɛŋ awie kɛji akɛ duŋ ni nina wɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ baatsɔ gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ ni adesa eto eha ehe yɛ afii akpei abɔ lɛ amli lɛ hiɛkpatamɔ.’”

      [Mfoniri ni yɔɔ baafa 110]

      ‘Ni atsi gɔŋ fɛɛ gɔŋ kɛjɛ egbɛhe’

      [Mfoniri ni yɔɔ baafa 111]

      Amɛtee amɛhe yɛ tɛsai amli

  • Nyɔŋmɔ Israel lɛ Naasɔomɔ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
    • Yitso 19

      Nyɔŋmɔ Israel lɛ Naasɔomɔ

      Ninaa 4​—Kpojiemɔ 7:1-17

      Saneyitso: Asɔo 144,000 lɛ naa ni ana ni asafo babaoo ko damɔ Yehowa maŋtsɛsɛi lɛ kɛ Toobi lɛ hiɛ

      Emlibaa be: Kɛjɛ be mli ni akɛ Kristo Yesu ta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ 1914 kɛyashi Afii Akpe Maŋtsɛyeli be lɛ mli

      1. “Namɔ aaanyɛ shi adamɔ” yɛ ŋwɛi mlifu gbi wulu lɛ nɔ?

      “NAMƆ aaanyɛ shi adamɔ?” (Kpojiemɔ 6:17) Hɛɛ, namɔ lɛlɛŋ? Kɛ nakai ŋwɛi mlifu gbi kpeteŋkpele lɛ kpata Satan gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ lɛ, nɔyelɔi kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ baanyɛ abi nakai sane lɛ. Kɛha amɛ lɛ ebaafee tamɔ nɔ ni hiɛkpatamɔ ni baa lɛ baagbe adesa wala fɛɛ wala. Shi ani ebaafee nakai? Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni aaatsɛ Yehowa gbɛi anɔ lɛ, aaahere eyiwala.” (Yoel 3:5) Bɔfo Petro kɛ Paulo ma nakai anɔkwa sane lɛ nɔ mi. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:19-21; Romabii 10:13) Hɛɛ, mɛi ni tsɛɔ Yehowa gbɛi lɛ baaje mli. Namɛi ji mɛnɛɛmɛi? Wɔbaana yɛ be mli ni ninaa ni nyiɛ sɛɛ lɛ jeɔ kpo lɛ.

      2. Mɛni hewɔ eji nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ni ekaaa hu akɛ mɛi komɛi ayi aaana wala yɛ Yehowa kojomɔ gbi lɛ nɔ lɛ?

      2 Akɛ mɔ ko aaaje Yehowa kojomɔ gbi lɛ mli shweshweeshwe lɛ yɛ naakpɛɛ diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni ekaaa fɛɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ gbalɔi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ mli: “Naa, Yehowa laasuogbele ni ji emlifu lɛ je kpo, laasuogbele ni tsɔmɔɔ ni, ni eebɔle mɛi fɔji ayitsei ahe. Yehowa mlifu ni naa wa lɛ kpaleŋ kɛyashi beyinɔ ni eeefee egbe naa ni eeeha etsui mli yiŋtoi lɛ aba mli.” (Yeremia 30:23, 24) Ehe miihia ni wɔto gbɛjianɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ nakai laasuogbele lɛ naa!—Abɛi 2:22; Yesaia 55:6, 7; Zefania 2:2, 3.

      Kɔɔyɔi Ejwɛ Lɛ

      3. (a) Mɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ ko ni ŋwɛibɔfoi kɛhaa Yohane na? (b) “Kɔɔyɔi ejwɛ” lɛ damɔ shi kɛha mɛni?

      3 Dani Yehowa aaaŋmɛɛ emlifu lɛ he lɛ, ŋwɛibɔfoi tsuɔ nitsumɔ krɛdɛɛ ko. Yohane na enɛ yɛ eninaa lɛ mli: “Nii nɛɛ asɛɛ lɛ mina ŋwɛibɔfoi ejwɛ damɔ shikpɔŋ koji ejwɛ lɛ nɔ, ni amɛhiɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ mli, koni kɔɔyɔɔ ko akatswa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ loo ŋshɔ nɔ loo tso ko nɔ.” (Kpojiemɔ 7:1) Mɛni enɛ tsɔɔ kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ? Nɛkɛ “kɔɔyɔi ejwɛ” nɛɛ ji hiɛkpatamɔ kojomɔ ni aahe aŋmɛɛ he ashwie gbɔmɛi yiwalɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anɔ, kɛ adesai mlakwalɔi ni efee hoo tamɔ “ŋshɔ,” kɛ nɔyelɔi ni kwɔlɔ gojogojoo tamɔ tsei ni naa sɛɛfimɔ kɛ nii kɛjɛɔ shikpɔŋ nɔ gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ lɛ he okadi ni mli ka shi faŋŋ.—Yesaia 57:20; Lala 37:35, 36.

      4. (a) Ŋwɛibɔfoi ejwɛ lɛ damɔ shi kɛha mɛni? (b) Kɛ aŋmɛɛ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ ahe lɛ, mɛni baaba Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ?

      4 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɛkɛ ŋwɛibɔfoi ejwɛ nɛɛ damɔ shi kɛha ŋwɛibɔfoi akui ejwɛ, ni Yehowa kɛ amɛ tsuɔ nii koni amɛtsi hiɛkpatamɔ kojomɔ lɛ naa kɛyashi be ni ato lɛ baashɛ lɛ. Kɛ nakai ŋwɛibɔfoi lɛ ŋmɛɛ nakai ŋwɛi mlifu kɔɔyɔi lɛ ahe koni ebɔle shi amrɔ nɔŋŋ kɛjɛ kooyigbɛ, wuoyigbɛ, bokagbɛ kɛ anaigbɛ lɛ, nakai hiɛkpatamɔ lɛ baada kpeteŋkpele. Ebaatamɔ bɔ ni Yehowa kɛ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ tsu nii ni ekɛgbɛ blema Elambii lɛ eshwa, ni ekumɔ amɛ ni ekpata amɛhiɛ lɛ, shi yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ yɛ gbɛ ni da nɔ. (Yeremia 49:36-38) Ebaafee laasuogbele kpeteŋkpele ni fiteɔ nii babaoo fe “ahum” ni Yehowa kɛkpata Amon maŋ lɛ hiɛ lɛ. (Amos 1:13-15) Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo ko bɛ ni baanyɛ adamɔ shi yɛ Yehowa mlifu gbi lɛ nɔ, beni efaa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni eji lɛ he kɛhaa naanɔi fɛɛ ni baaba lɛ.—Lala 83:16, 19; Yesaia 29:5, 6.

      5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yeremia gbalɛ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ shishi akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ baaba shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ?

      5 Ani wɔyɛ nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ kojomɔi lɛ baakpata shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ hiɛ? Agbɛnɛ bo egbalɔ Yeremia hu toi: “Naa, efɔŋ aaajɛ jeŋmaŋ nɔ aya jeŋmaŋ nɔ, ni ahum kpeteŋkpele aaate shi kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ naagbee he tɔɔ; ni mɛi ni Yehowa aaagbe yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ aaakamɔ shi kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ naagbee he kome kɛaatee shikpɔŋ lɛ naagbee he kroko lɛ.” (Yeremia 25:32, 33) Nɛkɛ ahum kpeteŋkpele nɛɛ mli ni duŋ kpii baaha shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Abaahoso emli nɔyelɔi lɛ koni amɛlaaje kwraa. (Kpojiemɔ 6:12-14) Shi wɔsɛɛ be efeŋ ediŋ kɛhaŋ mɔ fɛɛ mɔ. Belɛ namɛi ahewɔ ni atsi kɔɔyɔi ejwɛ lɛ naa lɛ?

      Nyɔŋmɔ Tsuji lɛ Anaasɔomɔ

      6. Namɔ kɛɔ ŋwɛibɔfoi lɛ akɛ amɛtsi kɔɔyɔi ejwɛ lɛ anaa lɛ, no hewɔ lɛ enɛ ŋmɛɔ gbɛ kɛha mɛni feemɔ?

      6 Yohane tee nɔ etsɔɔ bɔ ni abaakadi mɛi komɛi aha yiwalaheremɔ lɛ mli, akɛ: “Ni mina bɔfo kroko miikwɔ kɛmiijɛ hulu shitee he kɛmiiba, ni ehiɛ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ naasɔomɔ nɔ; ni ebolɔ kɛ gbee waa ekɛɛ bɔfoi ejwɛ lɛ ni aha amɛ hegbɛ akɛ amɛfee shikpɔŋ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ efɔŋ lɛ akɛ: Nyɛkafea shikpɔŋ lɛ loo ŋshɔ lɛ loo tsei lɛ efɔŋ ko kɛyaashi beyinɔ ni wɔkɛ naasɔomɔ nɔ aaakadi wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ tsuji lɛ ahiɛŋtsei anɔ da.”—Kpojiemɔ 7:2, 3.

      7. Namɔ diɛŋtsɛ ji ŋwɛibɔfo ni ji enumɔ lɛ, ni mɛɛ odaseyeli yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa akɛ nakai eji?

      7 Eyɛ mli akɛ atsiii nɛkɛ bɔfo ni ji enumɔ nɛɛ gbɛi ata moŋ, shi odaseyelii lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ ebaafee Nuŋtsɔ Yesu ni awo ehiɛ nyam lɛ. Akɛni Yesu ji Bofɔnukpa hewɔ lɛ, anaa yɛ biɛ akɛ eyɛ hewalɛ yɛ ŋwɛibɔfoi krokomɛi lɛ anɔ. (1 Tesalonikabii 4:16; Yuda 9) Ebaa kɛjɛɔ bokagbɛ, tamɔ “maŋtsɛmɛi ni jɛ hulu shitee he lɛ”—Yehowa kɛ e-Kristo lɛ—ni kɛ hiɛkpatamɔ kojomɔ baa, taakɛ maŋtsɛmɛi ni ji Dario kɛ Koresh fee yɛ be mli ni amɛba blema Babilon shi lɛ. (Kpojiemɔ 16:12; Yesaia 45:1; Yeremia 51:11; Daniel 5:31) Nɛkɛ bɔfo nɛɛ hu tamɔ Yesu ejaakɛ akɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ anaasɔomɔ ewo edɛŋ. (Efesobii 1:13, 14) Kɛfata he lɛ, kɛ aŋmɛɛ kɔɔyɔi lɛ ahe lɛ, Yesu ji mɔ ni nyiɛ ŋwɛi tabilɔi lɛ ahiɛ ni amɛtsuɔ fɔbuu kojomɔ he nii yɛ jeŋmaji lɛ anɔ. (Kpojiemɔ 19:11-16) Yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, belɛ Yesu ji mɔ ni baafa akɛ Satan shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛkpatamɔ lɛ amɛ kɛyashi be mli ni aaasɔo Nyɔŋmɔ tsuji lɛ anaa da.

      8. Mɛni ji naasɔomɔ lɛ, ni mɛɛ be mli ejeɔ shishi?

      8 Mɛni ji nɛkɛ naasɔomɔ nɛɛ, ni namɛi ji nɛkɛ Nyɔŋmɔ tsuji nɛɛ? Naasɔomɔ lɛ je shishi yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B., beni akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ klɛŋklɛŋ Yudafoi Kristofoi lɛ amu lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ je shishi etsɛ “gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ ateŋ” lɛ hu ni efɔ amɛ mu. (Romabii 3:29; Bɔfoi lɛ Asaji 2:1-4, 14, 32, 33; 15:14) Bɔfo Paulo ŋma yɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe akɛ amɛyɛ nɔmimaa akɛ “amɛji Kristo nii” ni ekɛfata he akɛ Nyɔŋmɔ “esɔo wɔnaa ni eha wɔ nɔ ni baaba lɛ he okadi, ni ji, mumɔ, ni yɔɔ wɔtsuii amli lɛ.” (2 Korintobii 1:21, 22, New World Translation; okɛto Kpojiemɔ 14:1 he.) No hewɔ lɛ, kɛ aŋɔ nɛkɛ tsuji nɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii lɛ, amɛnine shɛɔ amɛ ŋwɛi gboshiniyeli lɛ he okadi ko nɔ kɛtsɔɔ hiɛ—naasɔomɔ nɔ, aloo shiwoo. (2 Korintobii 5:1, 5; Efesobii 1:10, 11) Amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ: “Mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ. Ni kɛ bii ji wɔ lɛ, belɛ niyelɔi hu ji wɔ: Nyɔŋmɔ niyelɔi diɛŋtsɛ, shi Kristo hefatalɔi niyelɔi, shi ja wɔkɛ lɛ fɛɛ ena amanehulu koni awo wɔkɛ lɛ fɛɛ hiɛ nyam hu.”—Romabii 8:15-17, New World Translation.

      9. (a) Mɛɛ tsuishiŋmɛɛ ataoɔ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii ni akɛ mumɔ efɔ amɛ ni amɛshwɛ lɛ agbɛfaŋ? (b) Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ni akaa amɛ lɛ baaya nɔ kɛyashi mɛɛ be?

      9 “Shi ja wɔkɛ lɛ fɛɛ ena amanehulu”—mɛni no tsɔɔ? Bɔni afee ni amɛnine ashɛ wala akekere lɛ nɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ aŋmɛ amɛtsui shi, amɛye anɔkwale kɛyashi gbele mli. (Kpojiemɔ 2:10) Ejeee ‘bei abɔ ni ahere oyiwala lɛ, belɛ ahere oyiwala yɛ be fɛɛ mli’ he sane ko ni. (Mateo 10:22; Luka 13:24) Shi moŋ, awoɔ amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛbɔa mɔdɛŋ ni nyɛwajea nyɛtsɛmɔ kɛ halamɔ lɛ.” Taakɛ bɔfo Paulo fee lɛ, yɛ naagbee lɛ esa akɛ amɛnyɛ amɛkɛɛ akɛ: “Ta kpakpa lɛ, miwuu; foidamɔ lɛ, mida migbe naa; hemɔkɛyeli lɛ, mihiɛ mli tswɛ.” (2 Petro 1:10, 11; 2 Timoteo 4:7, 8) No hewɔ lɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ bii ni eshwɛ ni akɛ mumɔ efɔ amɛ lɛ akaa kɛ nɔsɔŋmɔ lɛ aya nɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ kɛyashi be mli ni Yesu kɛ ŋwɛibɔfoi ni fata ehe lɛ kɛ naasɔomɔ nɔ lɛ ‘aaakpɛtɛ’ mɛnɛɛmɛi fɛɛ ‘ahiɛnaai,’ koni no aha ayoo amɛ akɛ “wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ tsuji” anɔkwafoi ni aka amɛ akwɛ kwraa ni anyɛŋ atsake. No hewɔ lɛ nakai naasɔomɔ nɔ lɛ batsɔɔ naanɔ kadimɔ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, kɛ aŋmɛɛ haomɔ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ ahe lɛ, no mli lɛ asɔo mumɔŋ Israel fɛɛ naa agbe naa, eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛteŋ mɛi fioo ko baahi wala mli yɛ heloo mli lolo. (Mateo 24:13; Kpojiemɔ 19:7) No mli lɛ amɛ yibɔ lɛ fɛɛ eshɛ!—Romabii 11:25, 26.

      Mɛi Enyiɛ Asɔo Amɛnaa?

      10. (a) Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ aje husu awo mɛi ni asɔo amɛnaa lɛ ayibɔ lɛ he? (b) Mɛi enyiɛ asɔo amɛnaa lɛ, ni te ato amɛ naa aha tɛŋŋ?

      10 Yesu kɛɛ mɛi ni abaasɔo amɛnaa lɛ akɛ: “Kaashe gbeyei, asafo kuu bibioo; ejaakɛ nyɛ-Tsɛ lɛ yɛ he tsuijurɔ akɛ eeeŋɔ maŋtsɛyeli lɛ eha nyɛ.” (Luka 12:32) Ŋmalɛi krokomɛi tamɔ Kpojiemɔ 6:11 kɛ Romabii 11:25 tsɔɔ akɛ nakai asafo kuu bibioo lɛ ayifalɛ lɛ ji nɔ ni aje husu awo he lɛlɛŋ, ni yɛ anɔkwale mli lɛ, atsɔ hiɛ ana yibɔ lɛ ato. Yohane wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ maa enɛ nɔ mi: “Ni minu mɛi ni akɛ naasɔomɔ nɔ lɛ ekadi lɛ ayibɔ: mɛi akpei oha kɛ nyɔŋmai ejwɛ kɛ ejwɛ ni akɛ naasɔomɔ nɔ ekadi amɛ kɛjɛ Israelbii lɛ akutso fɛɛ akutso mli: Yuda akutso lɛ mli lɛ, akɛ naasɔomɔ nɔ lɛ kadi mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ; Ruben akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Gad akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Asher akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Naftali akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Manase akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Simeon akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Levi akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Isakar akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Zebulun akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Yosef akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ, Benyamin akutso lɛ mli lɛ mɛi akpei nyɔŋma-kɛ-enyɔ.”—Kpojiemɔ 7:4-8.

      11. (a) Mɛni hewɔ akutsei 12 lɛ ni awieɔ amɛhe lɛ kɔɔɔ heloo naa Israel diɛŋtsɛ he lɛ? (b) Mɛni hewɔ Kpojiemɔ tsiɔ akutsei 12 ta lɛ? (d) Mɛni hewɔ odehei loo osɔfoi aweku kome ko bɛ Nyɔŋmɔ Israel mli lɛ?

      11 Ani jeee heloo naa Israel diɛŋtsɛ he awieɔ nɛɛ? Dabi, ejaakɛ Kpojiemɔ 7:4-8 tsi ehe kɛjɛ bɔ ni ato wekui lɛ anaa kɛjɛ shishijee lɛ he. (4 Mose 1:17, 47) Eka shi faŋŋ akɛ, bɔ ni ato naa yɛ biɛ lɛ jeee koni akɛyoo heloo naa Yudafoi lɛ kɛtsɔ amɛ akutsei anaa, shi moŋ koni akɛtsɔɔ bɔ ni ato mumɔŋ Israel naa aloo ehe gbɛjianɔ aha. Enɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ. Maŋ hee nɛɛ mli bii baafee 144,000 pɛpɛɛpɛ—12,000 kɛmiijɛ akutsei 12 lɛ eko fɛɛ eko mli. Nyɔŋmɔ Israel nɛɛ mli akutso ko bɛ ni lɛ pɛ eji odehe ni yeɔ maŋtsɛ loo osɔfo. Maŋ muu lɛ fɛɛ baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi, ni maŋ muu lɛ fɛɛ baasɔmɔ akɛ osɔfoi.—Galatabii 6:16; Kpojiemɔ 20:4, 6.

      12. Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai 24 lɛ aaala Kpojiemɔ 5:9, 10 mli wiemɔi lɛ yɛ Toobi lɛ hiɛ lɛ?

      12 Eyɛ mli akɛ akɛ klɛŋklɛŋ hegbɛ ha heloo naa Yudafoi kɛ mɛi ni amɛtsɔmɔ amɛhe Yudafoi lɛ koni ahala amɛ akɛ mumɔŋ Israelbii moŋ, shi nakai maŋ lɛ mli mɛi fioo ko pɛ kpɛlɛ nɔ. No hewɔ lɛ Yehowa kpa ninefɔɔ lɛ mli eha Jeŋmajiaŋbii lɛ. (Yohane 1:10-13; Bɔfoi lɛ Asaji 2:4, 7-11; Romabii 11:7) Taakɛ eji yɛ Efesobii ni tsutsu lɛ amɛji “mɛi kpɔji yɛ Israel maŋ gbɛnaa nii agbɛfaŋ” lɛ, agbɛnɛ abaanyɛ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ asɔo mɛi ni jeee Yudafoi lɛ anaa ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ fa. (Efesobii 2:11-13; 3:5, 6; Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) No hewɔ lɛ esa jogbaŋŋ akɛ onukpai 24 lɛ aaala yɛ Toobi lɛ hiɛ akɛ: “Okɛ ola lɛ ekpɔ̃ wɔ oha Nyɔŋmɔ kɛjɛ akutso fɛɛ akutso kɛ wiemɔ fɛɛ wiemɔ kɛ maŋ fɛɛ maŋ kɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ mli, ni oŋɔ wɔ ofee maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi oha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, ni wɔɔye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—Kpojiemɔ 5:9, 10.

      13. Mɛni hewɔ Yesu nyɛ bi Yakobo baanyɛ aŋma ewolo lɛ eyaha “akutsei nyɔŋma-kɛ-enyɔ ni egbɛ eshwa lɛ” yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ?

      13 Kristofoi asafo lɛ ji “weku ni ahala . . . maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ.” (1 Petro 2:9) Akɛni akɛ amɛ miito heloo naa Israel najiaŋ akɛ Nyɔŋmɔ maŋ hewɔ lɛ, ebafeɔ Israel hee ni ji “ ‘Israel’ diɛŋtsɛ.” (Romabii 9:6-8; Mateo 21:43)a Yɛ enɛ hewɔ lɛ, eja gbɛ kwraa akɛ Yesu nyɛ bi Yakobo aaaŋma egbɛtsɔɔmɔ wolo ni jɛ mumɔŋ lɛ “ayaha akutsei nyɔŋma-kɛ-enyɔ ni egbɛ eshwa lɛ,” ni ji akɛ eŋma eha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ ni yɛ be ni sa mli lɛ amɛyibɔ aaafee 144,000 lɛ.—Yakobo 1:1.

      Nyɔŋmɔ Israel ni Yɔɔ Ŋmɛnɛ

      14. Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛkɛ amɛhe ekpɛtɛ mɛi ni feɔ mumɔŋ Israel lɛ ayibɔ ni ji 144,000 lɛ he akɛ nakai eji diɛŋtsɛ?

      14 Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, Charles T. Russell yɔse akɛ 144,000 lɛ ji yibɔ diɛŋtsɛ ni ji aŋkroaŋkroi ni feɔ mumɔŋ Israel. Yɛ ewolo The New Creation, Kpo VI ni jɛ ewolo ni ji Studies in the Scriptures, ni aŋma yɛ 1904 lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Wɔyɛ nɔmimaa fɛɛ ni wɔkɛaahe wɔye akɛ mɛi ni ahala [ni ji mɛi ni ahala amɛ ni afɔ amɛ mu lɛ] ayibɔ diɛŋtsɛ ji nɔ ni atsiɔ ta shii abɔ yɛ Kpojiemɔ lɛ (7:4; 14:1); ni ji, 144,000 ‘ni akpɔ̃ amɛ kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ lɛ.’” Awie hu yɛ wolo Light, Book One, ni Biblia Kaselɔi lɛ ŋma yɛ 1930 lɛ mli akɛ: “Kristo gbɔmɔtso lɛ mli bii ni ji 144,000 lɛ ni ana amɛ yɛ henaabuamɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ ahala amɛ ni afɔ amɛ mu, aloo asɔo amɛnaa.” Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛkɛ amɛhe ekpɛtɛ nakai jwɛŋmɔ lɛ he akɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni amɛyibɔ ji 144,000 diɛŋtsɛ feɔ mumɔŋ Israel.

      15. Dani Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ aaaje shishi lɛ, mɛni Biblia kaselɔi ni kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ nii lɛ susu akɛ heloo naa Yudafoi lɛ baana mli ŋɔɔmɔ yɛ be mli ni Jeŋmaji Abe lɛ ba naagbee lɛ?

      15 Ni kɛlɛ, ani duromɔ krɛdɛɛ ko esaaa heloo naa Israel ŋmɛnɛ? Yɛ be ni tsɔ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ hiɛ, yɛ be mli ni Biblia kaselɔi anɔkwafoi lɛ miikpa shishijee anɔkwalei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ ashi lɛ, asusu akɛ, kɛ Jeŋmaji Abe lɛ ba naagbee lɛ, Yudafoi lɛ baana shidaamɔ ni duromɔ yɔɔ mli ekoŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. No hewɔ lɛ C. T. Russell wolo ni ji The Time Is at Hand (ni ji Studies in the Scriptures lɛ Kpo II) ni eŋma yɛ 1889 lɛ kɛ Yeremia 31:29-34 to heloo naa Yudafoi lɛ ahe ni ekɛɛ: “Je lɛ yeɔ anɔkwale ni eji akɛ Israel toigbalamɔ yɛ Jeŋmaji lɛ anɔyeli shishi lɛ etee nɔ aahu kɛjɛ B.C. [607], ni akɛ eeya nɔ lolo, ni akɛ yiŋtoo ko bɛ ni aaadamɔ nɔ akpa gbɛ akɛ amɛmaŋ gbɛjianɔtoo lɛ baaba mra fe A.D. 1914, ni ji be ni amɛ ‘bei kpawo’—afii 2520 lɛ baashɛ lɛ he odase.” Etamɔ nɔ ni belɛ abaaku sɛɛ ato Yudafoi lɛ akɛ maŋ ama shi ekoŋŋ, ni nɛkɛ gbɛkpamɔ nɛɛ mli bafee faŋŋ yɛ 1917, yɛ be mli ni Balfour Declaration lɛ kɛ shiwoo akɛ Ŋleshi baafi Palestina ni aaafee lɛ Yudafoi lɛ amaŋ lɛ sɛɛ lɛ ha lɛ.

      16. Mɛɛ mɔdɛŋ Yehowa Odasefoi bɔ koni amɛkɛ Kristofoi asane lɛ ayaha heloo naa Yudafoi lɛ, ni mɛni jɛ mli ba?

      16 Yɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ sɛɛ lɛ, Palestina bafee shikpɔŋkuku ni akɛ enɔkwɛmɔ ewo Great Britain dɛŋ, ni gbɛ bagbele koni Yudafoi babaoo aku amɛsɛɛ amɛya nakai shikpɔŋ lɛ nɔ. Ato Israel maŋkwramɔŋ Maŋ lɛ ama shi yɛ 1948. Ani enɛ etsɔɔɔ akɛ belɛ ŋwɛi jɔɔmɔi miihe aba Yudafoi lɛ anɔ? Yehowa Odasefoi he amɛye afii babaoo akɛ nakai eji. No hewɔ lɛ, yɛ 1925 mli lɛ, amɛŋma wolo ko ni hiɛ baafai 128, ni ji Comfort for the Jews lɛ amɛha. Yɛ 1929 mli lɛ, amɛjie wolo fɛfɛo ko ni hiɛ baafai 360 ni egbɛi ji Life lɛ kpo, kɛ yiŋtoo akɛ Yudafoi lɛ baasumɔ nɛkɛ wolo nɛɛ, ni enɛ hu wieɔ Biblia mli wolo ni ji Hiob he. Abɔ mɔdɛŋ waa, titri lɛ yɛ New York Maŋtiase lɛ mli, koni Yudafoi lɛ anine ashɛ nɛkɛ Mesia lɛ he sane nɛɛ nɔ. Yɛ miishɛɛ mli lɛ, aŋkroaŋkroi fioo ko kpɛlɛ nɔ, shi Yudafoi lɛ ateŋ mɛi ni fa, taakɛ amɛblematsɛmɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ji lɛ, kpoo odaseyeli ni kɔɔ ba ni Mesia lɛ eba lɛ he lɛ.

      17, 18. Mɛni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ banu shishi yɛ kpaŋmɔ hee lɛ kɛ Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ nibii asaamɔ he lɛ he?

      17 Eka shi faŋŋ akɛ Yudafoi, akɛ gbɔmɛi kɛ maŋ lɛ jeee Israel ni atsɔɔ mli yɛ Kpojiemɔ 7:4-8 loo Biblia mli gbalɛi krokomɛi ni kɔɔ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ he lɛ. Akɛni amɛdiɔ blema saji asɛɛ hewɔ lɛ, Yudafoi lɛ tee nɔ amɛkpoo gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ tsɛmɔ. (Mateo 15:1-3, 7-9) Yɛ be mli ni ewieɔ Yeremia 31:31-34 he lɛ, wolo ni ji Jehovah ni Yehowa Odasefoi ŋma yɛ 1934 lɛ wie kɛ nɔmimaa akɛ: “Kpaŋmɔ hee lɛ kɛ heloo naa Israelbii aseshibii kɛ adesai fɛɛ bɛ nɔ ko feemɔ, shi . . . ekɔɔ mumɔŋ Israel pɛ he.” Biblia mli gbalɛi ni kɔɔ nibii asaamɔ he lɛ kɔɔɔ heloo naa Yudafoi lɛ loo maŋkwramɔŋ Israel he, ejaakɛ eji Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ mli nyo kɛ je lɛ ni Yesu wie he yɛ Yohane 14:19, 30 kɛ 18:36 lɛ fa.

      18 Beni shɛɔ 1931 lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anine eshɛ gbɛi Yehowa Odasefoi lɛ nɔ kɛ miishɛɛ babaoo. Amɛbaanyɛ amɛjɛ amɛtsuiŋ fɛɛ amɛkpɛlɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 97:11 lɛ nɔ akɛ: “La baate shi aha jalɔ kɛ, kɛ miishɛɛ ha mɛi ni ja yɛ amɛtsuiaŋ lɛ.” Amɛnyɛ amɛyoo yɛ faŋŋ mli akɛ mumɔŋ Israel pɛ ji mɛi ni akɛ amɛ eba kpaŋmɔ hee lɛ mli. (Hebribii 9:15; 12:22, 24) Heloo naa Israel ni hereee tsɛmɔ nɛɛ nɔ lɛ bɛ gbɛfaŋnɔ yɛ mli, ni nakai nɔŋŋ adesai fɛɛ ji. Nɛkɛ shishinumɔ nɛɛ gba gbɛ koni ŋwɛi la ni kpɛɔ kaŋkaŋ, ni ekaaa yɛ teokrase yinɔsane be mli aba. Enɛ baajie bɔ ni Yehowa jieɔ emɔbɔnalɛ, emlihilɛ, kɛ anɔkwale lɛ kpo babaoo ehaa adesai fɛɛ ni bɛŋkɛɔ lɛ lɛ kpo. (2 Mose 34:6; Yakobo 4:8) Hɛɛ, kɛfata Nyɔŋmɔ Israel he lɛ, mɛi krokomɛi hu baana ŋwɛibɔfoi lɛ ni tsiɔ kɔɔyɔi ejwɛ lɛ ahiɛkpatamɔ naa lɛ he sɛɛ. Namɛi mɛnɛɛmɛi baanyɛ afee? Ani ooonyɛ ofee amɛteŋ mɔ kome? Ha wɔkwɛ agbɛnɛ.

      [Shishigbɛ niŋmaa]

      a Nɔ ni sa jogbaŋŋ lɛ, gbɛi Israel lɛ shishi ji “Nyɔŋmɔ Shiɔ Mple; Mpleshilɔ (Hiɛmialɔ) Kɛ Nyɔŋmɔ.”—1 Mose 32:29, New World Translation Reference Bible, shishigbɛ niŋmaa.

      [Baafa muu mfoniri ni yɔɔ baafa 114]

      [Mfonirii ni yɔɔ baafa 117]

      Anɔkwale Nyɔŋmɔ Israel lɛ halamɔ tee nɔ kɛjɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. gbi lɛ nɔ kɛbashi 1935, beni yɛ kpee ko ni Yehowa Odasefoi fee ni fee yinɔsane yɛ Washington, D.C. lɛ shishi lɛ, agbala jwɛŋmɔ kɛtee asafo babaoo ko ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ anaabuamɔ nɔ lɛ (Kpojiemɔ 7:9)

Ga Woji (1980-2025)
Shi Mli
Botemɔ Mli
  • Ga
  • Kɛmaje
  • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Mlai Ni Yɔɔ He
  • Ohe Saji
  • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
  • JW.ORG
  • Botemɔ Mli
Kɛmaje