Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • Kojomɔ Gbi​—Te Eshishi Hu?
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
    • amɛ shi lɛ fɛɛ baahi shi kɛya naanɔ lɛ, no lɛ esa akɛ amɛfee toiboo amɛha Nyɔŋmɔ kitai lɛ, ní nɔ ni fata he ji taomɔ nii heei fɛɛ ni Yehowa baajie lɛ kpo atsɔɔ yɛ afii 1000 lɛ mli lɛ. No hewɔ lɛ, abaadamɔ nɔ ni mɔ aŋkro fɛɛ aŋkro feɔ be mli ni Kojomɔ Gbi lɛ yaa nɔ lɛ nɔ akɛkojo lɛ.

      Kojomɔ Gbi lɛ baaha mɛi akpekpei akpei abɔ aná hegbɛ klɛŋklɛŋ kwraa ni amɛkɛkase Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii koni amɛhi shi yɛ naa. Enɛ tsɔɔ akɛ abaatsu tsɔsemɔ nitsumɔ kpele ko he nii. Hɛɛ, ‘je lɛŋ bii lɛ baakase jalɛ.’ (Yesaia 26:9) Kɛlɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ baasumɔ ni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa. Yesaia 26:10 lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ aduro efɔŋfeelɔ tete lɛ, ekaseee jalɛ; shi moŋ eyeɔ saji fɔji yɛ jalɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni ekwɛɛɛ Yehowa agbojee lɛ.” Abaakpata efɔŋfeelɔi nɛɛ ahiɛ kwraa yɛ Kojomɔ Gbi lɛ mli.​—Yesaia 65:20.

      Beni Kojomɔ Gbi lɛ baaba enaagbee lɛ, no mli lɛ adesai ni amɛnyɛ amɛhi shi kɛyashi nakai beaŋ lɛ ‘eba wala mli’ ákɛ adesai ni eye emuu. (Kpojiemɔ 20:5) Enɛ tsɔɔ akɛ, abaatsɔ Kojomɔ Gbi he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ akɛ adesai aku sɛɛ kɛba emuuyeli shihilɛ ni adesai aweku lɛ ná mli ŋɔɔmɔ yɛ shishijee lɛ mli ekoŋŋ. (1 Korintobii 15:24-28) No sɛɛ lɛ akɛ naagbee kaa baaba. Abaaŋmɛɛ Satan he kɛjɛ etsuŋwoohe lɛ, ni abaaha lɛ hegbɛ ni ji naagbee nɔ̃ kwraa koni eka akɛ eeenyɛ elaka adesai lo. (Kpojiemɔ 20:3, 7-10) Biblia mli shiwoo nɛɛ baaba mli kwraa yɛ mɛi ni baawu ashi emɔdɛŋbɔi lɛ anɔ, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Hɛɛ, Kojomɔ Gbi lɛ baafee jɔɔmɔ be kɛha adesai anɔkwafoi fɛɛ!

  • Afi 1914​—Afi ko ni Sa Kadimɔ yɛ Biblia Gbalɛ Mli
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
    • SAJI KROKOMƐI NI FATA HE

      Afi 1914​—Afi ko ni Sa Kadimɔ yɛ Biblia Gbalɛ Mli

      BIBLIA kaselɔi kɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 40 sɔŋŋ jaje akɛ nibii komɛi ni sa kadimɔ baaba yɛ afi 1914 lɛ mli. Mɛni ji nibii nɛɛ, ni mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ afi 1914 lɛ ji afi ko ni he hiaa?

      Taakɛ aŋma yɛ Luka 21:24 lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “jeŋmaji lɛ aaanaanaa Yerusalem nɔ kɛyashi beyinɔ ni jeŋmaji abe lɛ aaashɛ.” Yerusalem ji Yudafoi amaŋ lɛ maŋtiase​—maŋtsɛyelihe kɛha maŋtsɛmɛi ni jɛ Maŋtsɛ David we lɛ. (Lala 48:2, 3) Shi esoro maŋtsɛmɛi nɛɛ kwraa yɛ maŋ hiɛnyiɛlɔi ahe. Amɛtá “Yehowa sɛi” lɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ najiaŋdamɔlɔi. (1 Kronika 29:23) No hewɔ lɛ, Yerusalem damɔ shi kɛha Yehowa nɔyeli lɛ.

      Kɛlɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ‘jeŋmaji lɛ’ je shishi ‘amɛnaanaa’ Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ “nɔ” yɛ, ni mɛɛ be? Enɛ ba mli yɛ afi 607 D.Ŋ.B. beni Babilonbii lɛ baye Yerusalem nɔ kunim lɛ. “Yehowa sɛi” lɛ bafee nɔ ni kã shi efolo, ni maŋtsɛmɛi ni jɛ David weku lɛ mli lɛ sɛɛ fo yɛ be ko mli. (2 Maŋtsɛmɛi 25:1-26) Ani ‘enɔ ni anaanaa’ nɛɛ baakã he kɛya naanɔ? Dabi, ejaakɛ Ezekiel gbalɛ lɛ kɛɛ yɛ Yerusalem naagbee maŋtsɛ Zedekia he akɛ: “Ajie fai lɛ, ni akpɔ akekere lɛ! . . . Ehiŋ shi kɛyashi beyinɔ ní mɔ gbɛnaa ni ji lɛ aaaba, ni maŋɔha lɛ!” (Ezekiel 21:31, 32) “Mɔ gbɛnaa ni ji” David weku lɛ akekere lɛ ji Yesu Kristo. (Luka 1:32, 33) No hewɔ lɛ, ‘enɔ ni anaanaa’ lɛ baaba naagbee kɛ́ Yesu batsɔ Maŋtsɛ.

      Mɛɛ be nakai nifeemɔ ni sa kadimɔ nɛɛ baaba mli? Yesu tsɔɔ mli akɛ Jeŋmaji lɛ baaye nɔ kɛyashi be pɔtɛ̃ɛ ko. Sane ni yɔɔ Daniel yitso 4 lɛ tsɔɔ nɔ ni baaha ale be sɛɛkɛlɛ ni nakai be lɛ baahé lɛ. Ewieɔ lamɔ ko ni ji gbalɛ ni Babilon Maŋtsɛ Nebukadnezar la lɛ he. Ena tso agbo ko ni afo afɔ̃ shi. Etsoku lɛ nyɛɛɛ ada, ejaakɛ akɛ dade kɛ akɔɔble kɔsɔŋkɔsɔ efi lɛ. Ŋwɛibɔfo ko jaje akɛ: ‘Nyɛhaa bei kpawo ahoa eyi.’​—Daniel 4:10-16.

      Bei komɛi lɛ akɛ tsei tsuɔ nii yɛ Biblia lɛ mli kɛdamɔɔ shi kɛhaa nɔyeli. (Ezekiel 17:22-24; 31:2-5) No hewɔ lɛ okadifeemɔ tso ni afo afɔ̃ shi lɛ damɔ shi kɛha bɔ ni abaafo Nyɔŋmɔ nɔyeli ni maŋtsɛmɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ ji E-najiaŋdamɔlɔi lɛ mli. Shi kɛlɛ, ninaa lɛ jaje akɛ ‘Yerusalem nɔ ni anaanaa’ nɛɛ baaya nɔ be kukuoo ko​—ni ji “bei kpawo.” Mɛni ji nɛkɛ be nɛɛ sɛɛkɛlɛ?

      Kpojiemɔ 12:6, 14 lɛ tsɔɔ mli akɛ bei etɛ kɛ fã feɔ “gbii akpe kɛ ohai enyɔ kɛ nyɔŋmai ekpaa.” No hewɔ lɛ “bei kpawo” lɛ baafee nakai tói enyɔ, loo gbii 2,520. Shi Jeŋmaji lɛ kpaaa Nyɔŋmɔ nɔyeli lɛ ‘nɔ naamɔ’ yɛ Yerusalem shigbeemɔ lɛ sɛɛ gbii 2,520 kɛkɛ. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ gbalɛ nɛɛ kɔɔ be ko ni sɛɛ jɛkɛ fe nakai lɛ he. Yɛ 4 Mose 14:34 kɛ Ezekiel 4:6 lɛ ni wieɔ akɛ “gbi kome aaatsɔ afi” lɛ naa lɛ, “bei kpawo” lɛ baafee afii 2,520.

      Nakai afii 2,520 lɛ je shishi yɛ October afi 607 D.Ŋ.B. beni Yerusalem yaje Babilonbii lɛ ashishi, ni maŋtsɛ ni jɛ David weku lɛ mli lɛ nɔyeli lɛ sɛɛ fo lɛ. Nakai be lɛ sɛɛkɛlɛ ba naagbee yɛ October afi 1914. “Jeŋmaji abe lɛ” ba enaagbee yɛ nakai beaŋ, ni awó Yesu Kristo ákɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi nɔyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ.a​—Lala 2:1-6; Daniel 7:13, 14.

      Taakɛ Yesu gba lɛ, je lɛŋ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ, tamɔ​—ta, hɔmɔ, shikpɔŋhosomɔi, kɛ tsɛŋemɔ helai ekadi ‘ba ni eba’ akɛ ŋwɛi nɔyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ. (Mateo 24:3-8; Luka 21:11) Nibii nɛɛ yeɔ anɔkwale ni eji akɛ afi 1914 lɛ kadi be ni akɛto Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ shishi, kɛ be ni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ “naagbee gbii” lɛ je shishi lɛ he odase diɛŋtsɛ.​—2 Timoteo 3:1-5.

      [Nitɛŋmɔ ni akɛmiitsɔɔ nɔ ko mli/Mfonirii ni yɔɔ baafa 216]

      a Kɛjɛ October afi 607 D.Ŋ.B. kɛyashi October afi 1 D.Ŋ.B. lɛ, efeɔ afii 606. Akɛni abɛ afi yibɔ ni ji zɛro hewɔ lɛ, kɛjɛ October afi 1 D.Ŋ.B. kɛyashi October afi 1914 Ŋ.B. lɛ feɔ afii 1,914. Kɛji akɛ wɔkɛ afii 606 fata afii 1,914 he lɛ, wɔbaaná afii 2,520. Kɛha Yerusalem shigbeemɔ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. lɛ he saji lɛ, kwɛmɔ saneyitso ni ji “Chronology” (Be he akɔntaabuu) ni yɔɔ Insight on the Scriptures, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

  • Namɔ Ji Bɔfonukpa Mikael?
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
    • SAJI KROKOMƐI NI FATA HE

      Namɔ Ji Bɔfonukpa Mikael?

      AFƆƆƆ mumɔŋ bɔɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ Mikael lɛ tãtsii yɛ Biblia lɛ mli. Shi be fɛɛ be ni awieɔ ehe lɛ, atsɔɔ akɛ ekɛ ekãa miifee nɔ ko. Awie Mikael he yɛ Daniel wolo lɛ mli akɛ ekɛ bɔfoi fɔji miinɔ; awie ehe yɛ Yuda wolo lɛ mli akɛ ekɛ Satan miitaa saji anaa; ni awie ehe yɛ Kpojiemɔ akɛ eefa ta eeshi Abonsam kɛ edaimonioi lɛ. Mikael tsɔɔ Yehowa nɔyeli lɛ he ni efãa kɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ni ekɛnɔɔ lɛ nɔ ehiɔ shi yɛ egbɛi lɛ shishinumɔ naa, akɛ​—“Namɔ Tamɔ Nyɔŋmɔ?” Shi namɔ ji Mikael?

      Bei komɛi lɛ akɛ gbɛi ni fa fe ekome tsɛɔ mɛi komɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, blematsɛ Yakob gbɛi kroko ji Israel, ni bɔfo Petro gbɛi kroko ji Simon. (1 Mose 49:1, 2; Mateo 10:2) Nakai nɔŋŋ hu Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Mikael ji gbɛi kroko ni akɛtsɛɔ Yesu Kristo dani eba shikpɔŋ lɛ nɔ, kɛ yɛ no sɛɛ hu. Nyɛhaa wɔsusua Ŋmalɛ naa yiŋtoi ahewɔ ni amu sane naa nakai lɛ ahe wɔkwɛa.

      Bɔfonukpa. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɛɔ Mikael akɛ “bɔfonukpa . . . lɛ.” (Yuda 9) Wiemɔ nɛɛ shishi ji “bɔfoi lɛ anɔ lumɔ.” Kadimɔ akɛ atsɛɔ Mikael akɛ bɔfonukpa lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ bɔfo kome pɛ atsɛɔ lɛ nakai. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “bɔfonukpa” lɛ tsuɔ nii kɛkɔɔ mɔ kome pɛ he yɛ Biblia lɛ mli, shi jeee mɛi pii kɔkɔɔkɔ. Kɛfata he lɛ, akɛ gbɛhe ni ji bɔfonukpa lɛ toɔ Yesu he. Tesalonikabii a-Klɛŋklɛŋ Wolo yitso 4:16 lɛ kɛɔ yɛ Nuŋtsɔ Yesu Kristo ni atée lɛ shi lɛ he akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ diɛŋtsɛ

Ga Woji (1980-2025)
Shi Mli
Botemɔ Mli
  • Ga
  • Kɛmaje
  • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Mlai Ni Yɔɔ He
  • Ohe Saji
  • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
  • JW.ORG
  • Botemɔ Mli
Kɛmaje