Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • Te Oshidaamɔ Baafee Tɛŋŋ yɛ Kojomɔ Sɛi lɛ Hiɛ?
    Buu-Mɔɔ—1995 | October 15
    • Te Oshidaamɔ Baafee Tɛŋŋ yɛ Kojomɔ Sɛi lɛ Hiɛ?

      “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ.”—MATEO 25:31.

      1-3. Mɛni nɔ wɔdamɔɔ wɔnaa jwɛŋmɔ kpakpa yɛ jalɛ kojomɔ he?

      ‘OYEƆ FƆ LOO OYEƆ BEM?’ Mɛi pii ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi beni amɛnuɔ amaniɛbɔi ni kɔɔ sane ko ni ayeɔ yɛ saneyeli he ko he lɛ. Kojolɔi kɛ saneyeli mli ajinafoi baabɔ mɔdɛŋ ni amɛye anɔkwa, shi ani ayeɔ jalɛsane be fɛɛ be? Ani onuko jalɛsane ni ayeee kɛ nii ni ejaaa ni yaa nɔ yɛ kojomɔ mli lɛ ahe pɛŋ? Jalɛsane ni ayeee nɛɛ jeee nɔ̃ hee, taakɛ wɔnaa yɛ Yesu abɛbua ni anaa yɛ Luka 18:1-8 lɛ.

      2 Bɔ fɛɛ bɔ ni oniiashikpamɔ yɛ adesai akojomɔ saji amli ji ha lɛ, kadimɔ Yesu sane naamuu nɛɛ: “Ani Nyɔŋmɔ haŋ aye jalɛsane aha emɛi ni ehala lɛ ni bolɔɔ tsɛɔ lɛ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ . . . ? Miikɛɛ nyɛ akɛ, E-baaha aye jalɛsane aha amɛ oya. Shi kɛlɛ, kɛ gbɔmɔ Bi lɛ bashɛ shi lɛ, ani eeebana hemɔkɛyeli lɛ lɛlɛŋ yɛ shikpɔŋ nɔ?”

      3 Hɛɛ, Yehowa baakwɛ ni yɛ naagbee lɛ etsuji anine ashɛ jalɛsaneyeli nɔ. Ekɔɔ Yesu hu he, titri lɛ akɛni ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ gbɛjianɔtoo lɛ “naagbee gbii” lɛ amli wɔyɔɔ lɛ hewɔ. Etsɛŋ ni Yehowa kɛ e-Bi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ baatsu nii ni ekɛjie efɔŋ feemɔ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kwraa. (2 Timoteo 3:1; 2 Tesalonikabii 1:7, 8; Kpojiemɔ 19:11-16) Wɔbaanyɛ wɔnu Yesu nitsumɔ lɛ shishi kɛjɛ naagbee abɛbuai ni ekɛha lɛ ekome mli, nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ.

      4. Te wɔnu gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ abe lɛ shishi wɔha tɛŋŋ, shi mɛni hewɔ wɔbaagbala wɔjwɛŋmɔ kɛba abɛbua lɛ nɔ agbɛnɛ lɛ? (Abɛi 4:18)

      4 Jeeŋmɔ wɔjɛ wɔnu shishi akɛ abɛbua lɛ kɔɔ Yesu ni ta shi akɛ Maŋtsɛ yɛ 1914, ni miikojo saji kɛjɛ nakai be lɛ mli lɛ he—naanɔ wala kɛha gbɔmɛi ni jieɔ amɛhe kpo akɛ amɛtamɔ gwantɛŋi, naanɔ gbele kɛha abotiai lɛ. Shi abɛbua lɛ he susumɔ ekoŋŋ tsɔɔ tsakemɔ ko ni eba yɛ ebe mli kɛ nɔ ni edamɔ shi kɛha lɛ mli. Nɛkɛ sane mlijalemɔ nɛɛ maa bɔ ni wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ha kɛ nɔ ni bɔ ni gbɔmɛi hereɔ nɔ amɛhaa lɛ tsɔɔ lɛ nɔ mi. Bɔni afee ni wɔna nɔdaamɔ nɔ̃ kɛha abɛbua nɛɛ he shishinumɔ ni mli kwɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu, akɛ Maŋtsɛmɛi kɛ Kojolɔi fɛɛ lɛ he.

      Yehowa, akɛ Kojolɔ Kpeteŋkpele

      5, 6. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu Yehowa he akɛ eji Maŋtsɛ kɛ Kojolɔ fɛɛ lɛ?

      5 Yehowa yeɔ jeŋ muu fɛɛ nɔ kɛ hewalɛ yɛ nɔ̃ fɛɛ nɔ̃ nɔ. Akɛni ebɛ shishijee kɛ naagbee hewɔ lɛ, eji ‘naanɔi a-Maŋtsɛ.’ (1 Timoteo 1:17; Lala 90:2, 4; Kpojiemɔ 15:3) Eyɛ nɔyeli-hegbɛ ni ekɛwoɔ akpɔi, loo mlai, koni ekwɛ ni aye enɛɛmɛi anɔ. Shi nɔ ni fata enɔyeli hegbɛ lɛ he ji Kojolɔ ni eji. Yesaia 33:22 (NW) kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ Yehowa ji wɔ-Kojolɔ, Yehowa ji wɔ-Tatsɛ, Yehowa ji wɔ-Maŋtsɛ, lɛ nɔŋŋ eeehere wɔyiwala.”

      6 Nyɔŋmɔ tsuji ejɛ jeeŋmɔ eyoo Yehowa akɛ Kojolɔ ni pɛiɔ saji amli ni yeɔ saji. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni “shikpɔŋ fɛɛ nɔ Kojolɔ” lɛ eŋmɛ Sodoma kɛ Gomora efɔŋ feemɔ lɛ he odaseyeli lɛ ekwɛ lɛ, ekojo akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sa hiɛkpatamɔ, ni etsu nakai jalɛ kojomɔ lɛ he nii hu. (1 Mose 18:20-33; Hiob 34:10-12) Kwɛ bɔ ni esa akɛ enɛ ama nɔ mi aha wɔ akɛ, Yehowa ji jalɛ Kojolɔ ni baanyɛ atsu ekojomɔi ahe nii be fɛɛ be!

      7. Te Yehowa fee enii akɛ Kojolɔ beni ekɛ Israel yeɔ lɛ eha tɛŋŋ?

      7 Yehowa kɛ kojomɔ haa tɛ̃ɛ yɛ bei komɛi amli yɛ blema Israel. Ani no shɛjeŋ omii yɛ nakai be lɛ mli akɛ ooole akɛ jalɛ Kojolɔ miikojo saji? (3 Mose 24:10-16; 4 Mose 15:32-36; 27:1-11) Nyɔŋmɔ kɛ ‘kojomɔ yiŋkpɛi’ ni hi jogbaŋŋ akɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi kɛha kojomɔ ha. (3 Mose 25:18, 19; Nehemia 9:13; Lala 19:9, 10; 119:7, 75, 164; 147:19, 20) Lɛ ji “Mɛi fɛɛ nɔ Kojolɔ,” no hewɔ lɛ esaa wɔ fɛɛ wɔhe.—Hebribii 12:23, NW.

      8. Mɛɛ ninaa ni tamɔ nakai Daniel na?

      8 Wɔyɛ mɔ ni kɛ ‘ehiŋmɛi na’ ni yeɔ sane nɛɛ he odase. Akɛ kooloi ni hiɛ yɔɔ la ni damɔ shi kɛha nɔyelii loo maŋtsɛyelii ahe ninaa ha gbalɔ Daniel. (Daniel 7:1-8, 17) Ekɛfata he akɛ: “Akɛ maŋtsɛsɛii bamamɔ shi, ni Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ho ta shi, ni etade yɛɔ tamɔ snoo.” (Daniel 7:9, NW) Kadimɔ akɛ Daniel na maŋtsɛsɛii “ni Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ [Yehowa] ho ta shi.” Bi ohe akɛ, ‘Ani Daniel miina bɔ ni Nyɔŋmɔ batsɔ Maŋtsɛ lɛ yɛ biɛ?’

      9. Mɛni ji ‘sɛi nɔ ni etaa’ lɛ shishinumɔ kome? Okɛ nɔkwɛmɔ nii aha.

      9 Ojogbaŋŋ, kɛ wɔkane akɛ mɔ ko ‘ho ta’ maŋtsɛsɛi nɔ lɛ, wɔbaasusu maŋtsɛ ni ebatsɔ lɛ he, ejaakɛ Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ tsuɔ nii yɛ bei komɛi amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: “Beni [Zimri] bɔi maŋtsɛ lɛ yeli lɛ, amrɔ pɛ ni eho eta esɛi lɛ nɔ lɛ, . . . ” (1 Maŋtsɛmɛi 16:11; 2 Maŋtsɛmɛi 10:30; 15:12; Yeremia 33:17) Mesia lɛ he gbalɛ ko kɛɛ: “Ni eeeta esɛi lɛ nɔ, ni eeeye lumɔ.” No hewɔ lɛ, ni ‘aaata sɛi nɔ’ lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ atsɔ maŋtsɛ. (Zakaria 6:12, 13) Atsɔɔ bɔ ni Yehowa ji, akɛ Maŋtsɛ ni taa sɛi nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 22:19; Yesaia 6:1; Kpojiemɔ 4:1-3) Eji “naanɔ Maŋtsɛ.” Ni kɛlɛ, beni emaa maŋtsɛyeli lɛ gbɛhe hee ko nɔ mi lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ebatsɔ Maŋtsɛ, tamɔ nɔ ni ebata emaŋtsɛsɛi lɛ nɔ ehee.—1 Kronika 16:1, 31; Yesaia 52:7; Kpojiemɔ 11:15-17; 15:3; 19:1, 2, 6.

      10. Mɛni ji Israel maŋtsɛmɛi lɛ anitsumɔ titri? Feemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ.

      10 Shi naa emlitsɔɔmɔ titri ko: Blema maŋtsɛmɛi lɛ anitsumɔ titri ji ni amɛbo saji atoi ni amɛkɛ kojomɔi aha. (Abɛi 29:14) Kaimɔ Salomo kojomɔ ni ja beni yei enyɔ kɛɛ amɛ fɛɛ amɛbi ji abifao kome lɛ nɔŋŋ lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 3:16-28; 2 Kronika 9:8) Enɔyeli tsũi lɛ ekome ji “koi kɛha maŋtsɛyeli sɛi lɛ, ni ekojoɔ yɛ jɛi,” ni atsɛɔ no hu akɛ “kojomɔ koi.” (1 Maŋtsɛmɛi 7:7) Atsɔɔ bɔ ni Yerusalem ji, akɛ he ni akɛ “sɛii emamɔ kɛha kojomɔ.” (Lala 122:5) Eyɛ faŋŋ akɛ, ‘ni aaata sɛi nɔ’ baanyɛ atsɔɔ hu ákɛ, akɛ kojomɔ hegbɛ miitsu nii.—2 Mose 18:13; Abɛi 20:8.

      11, 12. (a) Mɛni ji Yehowa ni ho ta shi, ni atsi ta yɛ Daniel yitso 7 lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ ŋmalɛi krokomɛi maa nɔ mi yɛ akɛ Yehowa taa shi koni ekojo?

      11 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkua wɔsɛɛ kɛyaa he ni Daniel na akɛ ‘Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ho ta shi’ lɛ. Daniel 7:10 kɛfata he akɛ: “Kojolɔi lɛ ho tara shi, ni agbele woji anaa.” Hɛɛ, Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ta shi koni ekɛ jeŋ nɔyeli he kojomɔ aha, koni ekojo gbɔmɔ Bi lɛ akɛ esa akɛ eyeɔ nɔ. (Daniel 7:13, 14) No sɛɛ lɛ wɔkaneɔ akɛ, “Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ba, ni aŋɔ kojomɔ aha . . . mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ,” mɛi ni akojo amɛ akɛ amɛsa akɛ amɛkɛ gbɔmɔ Bi lɛ yeɔ nɔ lɛ. (Daniel 7:22, NW) Yɛ naagbee lɛ, ‘Kojolɔi lɛ tara shi,’ ni akɛ fɔbuu kojomɔ ba naagbee jeŋ hewalɛ lɛ nɔ.—Daniel 7:26.a

      12 No hewɔ lɛ, Daniel ni na Nyɔŋmɔ ‘ta maŋtsɛsɛi nɔ’ lɛ tsɔɔ E-baa koni ebakojo. Mra mli ni David la akɛ: ‘Ejaakɛ Yehowa ofã mihe, ni oye misane oha mi, ota kojomɔ sɛi nɔ akɛ kojolɔ jalɔ.’ (Lala 9:5, 8) Ni Yoel ŋma akɛ: “Jeŋmaji lɛ ate shi ni amɛfa kɛba Yehoshafat jɔɔ lɛ mli; ejaakɛ jɛi mi [Yehowa] mibata makojo jeŋmajimaji fɛɛ.” (Yoel 3:12; okɛto Yesaia 16:5 he.) Yesu kɛ Paulo fɛɛ bote kojomɔ shihilɛi amli, he ni gbɔmɔ ta shi koni ebo sane toi ni ekɛ kojomɔ aha.b—Yohane 19:12-16; Bɔfoi lɛ Asaji 23:3; 25:6.

      Yesu Gbɛhe

      13, 14. (a) Mɛɛ nɔmimaa Nyɔŋmɔ webii yɔɔ akɛ Yesu baatsɔ Maŋtsɛ? (b) Mɛɛ be Yesu ta emaŋtsɛsɛi nɔ, ni mɛɛ shishinumɔ mli eye nɔ kɛjɛ afi 33 Ŋ.B. kɛbaa yɛ?

      13 Yehowa ji Maŋtsɛ kɛ Kojolɔ fɛɛ. Ni Yesu hu? Ŋwɛibɔfo ni tswa efɔmɔ he adafi lɛ kɛɛ: “Ni Yehowa Nyɔŋmɔ aaaŋɔ etsɛ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ . . . ni emaŋtsɛyeli lɛ sɛɛ efoŋ.” (Luka 1:32, 33, NW) Yesu baafee David maŋtsɛyeli lɛ naanɔ gboshiniyelɔ. (2 Samuel 7:12-16) Ebaaye nɔ kɛjɛ ŋwɛi, ejaakɛ David kɛɛ: “Yehowa kɛɛ mi-Nuntsɔ [Yesu] akɛ: ‘Ta mininejurɔ nɔ kɛyashi beyinɔ ni maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiashi maaŋoo.’ Ohewalɛ tso lɛ Yehowa aaakpa mli kɛaajɛ Zion ahao akɛ: ‘Ye lumɔ yɛ ohenyɛlɔi ateŋ.’ ”—Lala 110:1-4, NW.

      14 Mɛɛ be enɛ baaba? Yesu yeee nɔ akɛ Maŋtsɛ beni eji gbɔmɔ lɛ. (Yohane 18:33-37) Egbo yɛ afi 33 Ŋ.B., atee lɛ shi, ni ekwɔ kɛtee ŋwɛi. Hebribii 10:12 kɛɔ akɛ: “Nɔ ni eshã eshai ahe afɔle shikome nyɔŋlo lɛ, eyata Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ.” Mɛɛ nɔyeli-hegbɛ Yesu yɔɔ? “Nyɔŋmɔ kɛ lɛ ta eninejurɔ nɔ yɛ ŋwɛiniiaŋ, yɛ onukpayeli kɛ hegbɛ kɛ hewalɛ kɛ nɔyeli fɛɛ . . . anɔ, ni eŋɔ lɛ efee nibii fɛɛ yitso eha asafo lɛ.” (Efesobii 1:20-22) Akɛni no mli lɛ Yesu yɛ hegbɛ akɛ maŋtsɛ yɛ Kristofoi anɔ hewɔ lɛ, Paulo baanyɛ aŋma akɛ Yehowa “ejie wɔ kɛjɛ duŋ hewalɛ lɛ mli, ekɛ wɔ bato esuɔmɔ bi lɛ maŋtsɛyeli lɛ mli.”—Kolosebii 1:13; 3:1.

      15, 16. (a) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ akɛ Yesu tsɔɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ yɛ afi 33 Ŋ.B.? (b) Mɛɛ be Yesu je nɔyeli shishi yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli?

      15 Shi, no mli lɛ, Yesu tsuuu nii akɛ Maŋtsɛ kɛ Kojolɔ yɛ jeŋmaji lɛ anɔ. Akɛ lɛ ta shi kɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, ni eemɛ be mli ni eeetsu nii akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Paulo ŋma yɛ ehe akɛ: “Shi ŋwɛibɔfoi lɛ ateŋ namɔ po ni ekɛɛ yɛ ehewɔ pɛŋ akɛ: ‘Ta mininejurɔ nɔ kɛyashi beyinɔ ni maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiashi maaŋoo’?”—Hebribii 1:13.

      16 Yehowa Odasefoi eŋmala odaseyeli nibii babaoo ni tsɔɔ akɛ, be ni Yesu kɛmɛɔ lɛ ba naagbee yɛ 1914, beni ebatsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyelɔ yɛ ŋwɛii ni anaaa jɛmɛ lɛ. Kpojiemɔ 11:15, 18 kɛɔ akɛ: “Je nɛŋ maŋtsɛyeli lɛ etsɔ wɔ-Nuntsɔ lɛ kɛ e-Kristo (mɔ ni efɔ lɛ mu) lɛ nɔ̃, ni eeeye maŋtsɛ kɛaatee naanɔi anaanɔ.” “Ni jeŋmaji lɛ amli efu, ni omlifu eshɛ.” Hɛɛ, jeŋmaji lɛ jie amɛ mlifu kpo amɛtsɔɔ amɛhe yɛ Jeŋ Ta I mli. (Luka 21:24) Tai, shikpɔŋ hosomɔi, tsɛŋemɔ helai, hɔmɔ, kɛ nibii ni tamɔ nakai ni wɔna kɛjɛ 1914 lɛ maa nɔ mi akɛ Yesu miiye nɔ bianɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli, ni je lɛ naagbee kwraa lɛ ebɛŋkɛ.—Mateo 24:3-14.

      17. Mɛɛ saji otii wɔkɛmamɔ shi kɛbashi he ni wɔshɛ nɛɛ?

      17 Kɛ wɔɔti mli fioo lɛ: Abaanyɛ akɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ ta maŋtsɛsɛi nɔ akɛ Maŋtsɛ, shi yɛ shishinumɔ kroko naa lɛ, ebaanyɛ eta emaŋtsɛsɛi nɔ koni ekojo. Afi 33 Ŋ.B. mli ni Yesu ta Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ, ni amrɔ nɛɛ eji Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Shi, ani Yesu ni yeɔ Maŋtsɛ bianɛ lɛ sɔmɔɔ akɛ Kojolɔ hu? Ni mɛni hewɔ esa akɛ enɛ akɔ wɔ he, titri lɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli?

      18. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Yesu baafee Kojolɔ hu?

      18 Yehowa, ni yɔɔ hegbɛ akɛ ehalaa kojolɔi lɛ hala Yesu akɛ Kojolɔ ni shɛɔ E-taomɔ nii ahe. Yesu tsɔɔ enɛ beni ewieɔ gbɔmɛi ni baaba wala mli yɛ mumɔŋ lɛ ahe lɛ: “Ejaakɛ Tsɛ lɛ tete ekojooo mɔ ko, shi moŋ etu kojomɔ lɛ fɛɛ ewo Bi lɛ dɛŋ.” (Yohane 5:22, NW) Ni kɛlɛ, Yesu kojomɔ nitsumɔ lɛ tekeɔ nakai kojomɔ lɛ, ejaakɛ eji hiɛkalɔi kɛ gbohii fɛɛ akojolɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:42; 2 Timoteo 4:1) Paulo jaje be ko akɛ: “[Nyɔŋmɔ] eto gbi ko, nɔ̃ nɔ ni ebaatsɔ nuu [Yesu] ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:31; Lala 72:2-7.

      19. Mɛni hewɔ eja akɛ aaawie Yesu he akɛ eho eta shi akɛ Kojolɔ lɛ?

      19 No hewɔ lɛ, ani abuɔ wɔ bem yɛ sane naa ni wɔmu akɛ Yesu taa anunyam maŋtsɛsɛi nɔ kɛ nitsumɔ pɔtɛɛ akɛ Kojolɔ? Hɛɛ. Yesu kɛɛ bɔfoi lɛ akɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛnyiɛ misɛɛ nɛɛ, beni gbɔmɔ Bi lɛ aaata enunyam sɛi lɛ nɔ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, nyɛ hu nyɛaatara sɛii nyɔŋma kɛ enyɔ nɔ, ni nyɛaakojo Israel akutsei nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.” (Mateo 19:28, NW) Eyɛ mli akɛ Yesu ji Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ bianɛ moŋ, shi nɔ ni baafata enitsumɔ kroko ni atsi ta yɛ Mateo 19:28 lɛ he ji maŋtsɛsɛi nɔ tamɔ koni ekojo yɛ Afii Akpe lɛ mli. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, ebaakojo adesai fɛɛ, jalɔi kɛ mɛi ni ejaaa. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Eyeɔ ebuaa kɛ wɔha enɛ hi wɔjwɛŋmɔ mli beni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa Yesu abɛbuai ni kɔɔ wɔbe nɛɛ kɛ wɔ wala he lɛ ateŋ ekome nɔ lɛ.

      Mɛni Abɛbua lɛ Kɛɛɔ?

      20, 21. Mɛni Yesu bɔfoi lɛ bi ni kɔɔ wɔbe nɛɛ he, ni mɛɛ sanebimɔ ekɛbaa?

      20 Beni eshwɛ fioo ni Yesu aaagbo lɛ, ebɔfoi lɛ bi lɛ akɛ: “Tsɔɔmɔ wɔ beyinɔ ni aaafee nii nɛɛ, ni mɛni ji beni oba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ he okadi?” (Mateo 24:3, NW) Yesu gba nibii ni sa kadimɔ ni baaba shikpɔŋ nɔ dani ‘naagbee lɛ baaba.’ Beni eshwɛ fioo ni nakai naagbee lɛ aaaba lɛ, jeŋmaji lɛ ‘aaana gbɔmɔ bi lɛ akɛ eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ anɔ kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo.’—Mateo 24:14, 29, 30.

      21 Shi, mɛni baaba gbɔmɛi ni yɔɔ nakai jeŋmaji lɛ amli lɛ anɔ kɛ gbɔmɔ Bi lɛ ba yɛ enunyam mli lɛ? Nyɛhaa wɔtaoa enɛ kɛjɛa gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua, ni jeɔ shishi kɛ wiemɔi nɛɛ lɛ mli: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli lɛ eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ; ni aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ naa yɛ ehiɛ.”—Mateo 25:31, 32.

      22, 23. Mɛɛ saji otii tsɔɔ akɛ gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ mlibaa ejeee shishi yɛ 1914?

      22 Ani abɛbua nɛɛ kɔɔ be mli ni Yesu ta sɛi nɔ yɛ maŋtsɛyeli hewalɛ mli yɛ 1914, taakɛ wɔnu shishi kɛjɛ jeeŋmɔ lɛ he? Ojogbaŋŋ, Mateo 25:34 wieɔ ehe akɛ Maŋtsɛ, no hewɔ lɛ, yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, abɛbua lɛ naa emlibaa kɛjɛ be mli ni Yesu batsɔ Maŋtsɛ yɛ 1914. Shi mɛɛ kojomɔ he nii etsu yɛ no sɛɛ nɔŋŋ? Jeee “jeŋmaji lɛ fɛɛ” kojomɔ. Shi moŋ, egbala ejwɛŋmɔ kɛtee mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji “Nyɔŋmɔ we lɛ” anɔ. (1 Petro 4:17, NW) Yɛ Maleaki 3:1-3 kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yesu, akɛ Yehowa bɔfo lɛ basara Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ni amɛshwɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ekwɛ, tamɔ kojolɔ. No mli lɛ be eshɛ hu akɛ aaakojo Kristendom, ni kɛ apasa kɛɔ akɛ eji “Nyɔŋmɔ we lɛ.”c (Kpojiemɔ 17:1, 2; 18:4-8) Kɛlɛ, nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ, yɛ nakai be lɛ mli lɛ, loo kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ, Yesu ta sɛi nɔ koni ekojo jeŋmaji lɛ fɛɛ yɛ naagbee akɛ gwantɛŋi loo abotiai.

      23 Kɛ wɔtao Yesu nitsumɔ yɛ abɛbua lɛ mli lɛ mli lɛ, wɔnaa ni yɛ naagbee lɛ eekojo jeŋmaji lɛ fɛɛ. Abɛbua lɛ etsɔɔɔ akɛ nɛkɛ kojomɔ nɛɛ baaya nɔ yɛ be kakadaŋŋ mli afii babaoo, tamɔ nɔ ni akojo mɔ fɛɛ mɔ ni gboɔ yɛ afii nyɔŋmai abɔ ni eho lɛ amli lɛ, akɛ esa naanɔ gbele loo naanɔ wala. Etamɔ nɔ ni mɛi ni gboi yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ ateŋ mɛi ni fa etee adesai akwamaŋ gbonyobu mli. (Kpojiemɔ 6:8; 20:13) Shi, abɛbua lɛ tsɔɔ be mli ni Yesu kojoɔ “jeŋmaji lɛ fɛɛ” amli gbɔmɛi ni no mli lɛ amɛyɔɔ wala mli ni amɛkɛ ekojomɔ he nitsumɔ kpeɔ lɛ.

      24. Mɛɛ be gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ baaba mli?

      24 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, abɛbua lɛ miitsɔɔ wɔsɛɛ be mli, beni gbɔmɔ Bi lɛ baaba yɛ enunyam mli lɛ. Ebaata shi koni ekojo gbɔmɛi ni no mli lɛ amɛyɔɔ wala mli lɛ. Ekojomɔ lɛ baadamɔ bɔ ni amɛjie amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kpo akɛ amɛji lɛ nɔ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, ána “sɔrɔto ni yɔɔ jalɔ kɛ efɔŋ feelɔ teŋ” lɛ yɛ faŋŋ mli momo. (Maleaki 3:18) Abaatsu kojomɔ ni ajajeɔ atsɔɔ lɛ kɛ ehe nitsumɔ diɛŋtsɛ lɛ he nii yɛ be kuku ko mli. Kɛkɛ lɛ Yesu kɛ yiŋkpɛi ni ja ni damɔ nɔ ni eje kpo faŋŋ yɛ aŋkroaŋkroi ahe lɛ nɔ baaha.—Kwɛmɔ 2 Korintobii 5:10 hu.

      25. Mɛni Mateo 25:31 lɛ tsɔɔ yɛ gbɔmɔ Bi lɛ ni ewie ehe akɛ eta anunyam maŋtsɛsɛi nɔ lɛ hewɔ?

      25 Belɛ enɛ tsɔɔ akɛ, Yesu, ni ‘taa enunyam sɛi lɛ nɔ’ kɛhaa kojomɔ, ni atsi ta yɛ Mateo 25:31 lɛ kɔɔ wɔsɛɛ be ko he, beni Maŋtsɛ ni he wa nɛɛ baata shi koni ejaje ni etsu kojomɔ he nii yɛ jeŋmaji lɛ anɔ lɛ. Hɛɛ, kojomɔ nifeemɔ ni kɔɔ Yesu he yɛ Mateo 25:31-33, 46 lɛ tamɔ nɔ ni tee nɔ yɛ Daniel yitso 7, he ni Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ, Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ta shi koni etsu enitsumɔ akɛ Kojolɔ lɛ he nii lɛ.

      26. Mɛɛ abɛbua lɛ mlitsɔɔmɔ hee bafeɔ faŋŋ?

      26 Gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ ni wɔɔnu shishi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ gwantɛŋi kɛ abotiai ni akojoɔ amɛ lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli. Ebaaba yɛ be mli ni “amanehulu” ni atsi ta yɛ Mateo 24:29, 30 lɛ efɛ ni gbɔmɔ Bi lɛ ‘eba yɛ enunyam mli’ lɛ sɛɛ. (Okɛto Marko 13:24-26 he.) Kɛkɛ lɛ, akɛni yiwalɛ gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ eshɛ enaagbee hewɔ lɛ, Yesu baabua mɛi anaa kɛha saneyeli, ekɛ kojomɔ baaha ni ebaatsu he nii.—Yohane 5:30; 2 Tesalonikabii 1:7-10.

      27. Mɛni esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔle yɛ Yesu naagbee abɛbua lɛ he?

      27 Enɛ haa bɔ ni wɔnuɔ be ni kɔɔ Yesu abɛbua, ni tsɔɔ be mli ni abaakojo gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ he lɛ shishi wɔhaa lɛ mli bafeɔ faŋŋ. Shi te esaa wɔ mɛi ni wɔkɛ ekãa shiɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ahe ehaa tɛŋŋ? (Mateo 24:14) Ani enɛ haa wɔ nitsumɔ lɛ feɔ nɔ ni he ehiaaa tsɔ, aloo ekɛ gbɛnaa nii ni tsii baa? Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni esaa wɔhe ehaa yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

  • Mɛɛ Wɔsɛɛ Be Yɔɔ Kɛha Gwantɛŋi kɛ Abotiai Lɛ?
    Buu-Mɔɔ—1995 | October 15
    • Mɛɛ Wɔsɛɛ Be Yɔɔ Kɛha Gwantɛŋi kɛ Abotiai Lɛ?

      “Ni eeegbala amɛmli, taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ.”—MATEO 25:32.

      1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ he lɛ?

      EKA shi faŋŋ akɛ Yesu Kristo ji Tsɔɔlɔ kpele fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. (Yohane 7:46) Enitsɔɔmɔ gbɛ̀i lɛ ekome ji abɛbuai loo nɔkwɛmɔ nii ni ekɛtsuɔ nii. (Mateo 13:34, 35) Enɛɛmɛi waaa, ni kɛlɛ amɛyɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ kɛ gbalɛ anɔkwalei ni mli kwɔlɔ waa ni amɛhaa anuɔ shishi lɛ mli.

      2 Yɛ gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ be ko ni ebaatsu nii yɛ gbɛhe krɛdɛɛ ko mli: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni . . . ” (Mateo 25:31) Esa akɛ wɔnya enɛ he ejaakɛ no ji abɛbua ni Yesu kɛmu ehetoo kɛha sanebimɔ: “Ni mɛni ji beni oba lɛ kɛ je nɛŋ naagbee lɛ he okadi?” lɛ naa. (Mateo 24:3, NW) Shi mɛni enɛ tsɔɔ kɛha wɔ?

      3. Mɛni Yesu kɛɛ yɛ ewiemɔ lɛ shishijee akɛ ebaaba beni amanehulu kpeteŋkpele lɛ eje shishi lɛ sɛɛ nɔŋŋ?

      3 Yesu gba nibii ni baaba ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ, yɛ amanehulu kpeteŋkpele lɛ fɛmɔ ‘sɛɛ nɔŋŋ,’ nibii ni baaba ni wɔmiimɛ. Ekɛɛ akɛ, kɛkɛ lɛ “gbɔmɔ Bi lɛ okadi lɛ” baapue. Enɛ baasa “shikpɔŋ lɛ nɔ akutsei lɛ fɛɛ” ni “amɛaana gbɔmɔ Bi lɛ akɛ eeba yɛ ŋwɛi atatui lɛ anɔ kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo” lɛ ahe waa. Gbɔmɔ bi lɛ “bɔfoi” baafata ehe. (Mateo 24:21, 29-31)a Ni gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ hu? Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Bibliai kɛwoɔ yitso 25 lɛ mli, shi eji Yesu hetoo lɛ fa, ni tsɔɔ ebaa yɛ anunyam mli, kɛ ejwɛŋmɔ ni egbalaa kɛyaa “jeŋmaji lɛ fɛɛ” ni ekojoɔ amɛ lɛ nɔ.—Mateo 25:32.

      Gbɔmɛi ni Yɔɔ Abɛbua lɛ Mli

      4. Te atsi Yesu ta aha tɛŋŋ yɛ gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ shishijee mli, ni namɛi hu atsi amɛ ta yɛ sane lɛ mli?

      4 Yesu je abɛbua lɛ shishi akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba.” Eyɛ faŋŋ akɛ ole mɔ ni “gbɔmɔ bi” lɛ ji. Sanekpakpa lɛ ŋmalalɔi kɛ wiemɔ lɛ toɔ Yesu he shii abɔ. Yesu diɛŋtsɛ po fee nakai, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ Daniel ninaa ni kɔɔ “mɔ ko tamɔ gbɔmɔ bi” ni ba Mɔ ni Eye Gbii Pii lɛ ŋɔɔ koni enine ashɛ “nɔyeli kɛ anunyam kɛ maŋtsɛyeli” nɔ yɛ ejwɛŋmɔ mli. (Daniel 7:13, 14; Mateo 26:63, 64; Marko 14:61, 62) Yɛ be mli ni Yesu ji mɔ titri yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, jeee ekomeŋ. Yɛ esane ni tsɔ nɔ ni atsɛ yisɛɛ yɛ Mateo 24:30, 31 lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ, kɛ gbɔmɔ Bi lɛ ‘ba kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo’ lɛ, ebɔfoi lɛ baana gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa yɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ tsɔɔ akɛ bɔfoi baafata Yesu he beni ‘etaa enunyam sɛi lɛ nɔ’ koni ekojo lɛ. (Okɛto Mateo 16:27 he.) Shi Kojolɔ lɛ kɛ ebɔfoi lɛ yɛ ŋwɛi, no hewɔ lɛ ani aawie gbɔmɛi ahe yɛ abɛbua lɛ mli?

      5. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle Yesu “nyɛmimɛi” lɛ?

      5 Abɛbua lɛ kwɛmɔ fioo jieɔ kui etɛ ni ehe hiaa ni wɔyoo amɛ lɛ kpo. Kɛfata gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe lɛ, gbɔmɔ Bi lɛ kɛ kuu ni ji etɛ ni amɛ yoomɔ he hiaa kɛha gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ alee fata he. Yesu tsɛɔ kuu ni ji etɛ nɛɛ akɛ emumɔŋ nyɛmimɛi. (Mateo 25:40, 45) Esa akɛ amɛfee anɔkwa jalɔi, ejaakɛ Yesu kɛɛ: “Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni aaafee mi-tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii lɛ, lɛ nɔŋŋ ji minyɛmi nuu, kɛ minyɛmi yoo, kɛ minyɛ.” (Mateo 12:50; Yohane 20:17) Nɔ ni kɔɔ enɛ he waa lɛ, Paulo ŋma yɛ Kristofoi ni ji “Abraham seshi” lɛ fa, ni amɛji Nyɔŋmɔ bii lɛ ahe. Etsɛ mɛnɛɛmɛi akɛ Yesu “nyɛmimɛi” kɛ mɛi ni “ena ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko.”—Hebribii 2:9–3:1; Galatabii 3:26, 29.

      6. Namɛi ji Yesu nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ “bibioo” lɛ?

      6 Mɛni hewɔ Yesu tsi enyɛmimɛi lɛ ateŋ “mɔ bibioo” ta lɛ? Nakai wiemɔi lɛ tamɔ nɔ ni bɔfoi lɛ nu ni etsɔ hiɛ ewie lɛ nɔŋŋ. Beni ekɛ Yohane Baptisilɔ lɛ ni gbo dani Yesu gbo, ni no hewɔ lɛ eyɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ toɔ mɛi ni naa ŋwɛi wala lɛ ahe lɛ, Yesu kɛɛ: “Mɔ ko eteko shi ni fe Yohane Baptisilɔ lɛ; tsɛbelɛ mɔ ni ji bibioo kwraa yɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ fe lɛ.” (Mateo 11:11) Ekolɛ mɛi ni yaa ŋwɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi baanyɛ afee mɛi ni ale amɛ waa yɛ asafo lɛ mli, tamɔ bɔfoi lɛ, kɛ mɛi ni shɛɛɛ nakai, shi amɛ fɛɛ amɛji Yesu mumɔŋ nyɛmimɛi. (Luka 16:10; 1 Korintobii 15:9; Efesobii 3:8; Hebribii 8:11) No hewɔ lɛ, kɛji akɛ mɛi komɛi tamɔ mɛi ni aleee amɛ kwraa yɛ shikpɔŋ nɔ po lɛ, kɛlɛ amɛji enyɛmimɛi, ni esa akɛ abu amɛ nakai.

      Namɛi Ji Gwantɛŋi kɛ Abotiai Lɛ?

      7, 8. Mɛni Yesu wie yɛ gwantɛŋi lɛ ahe, no hewɔ lɛ, te wɔɔmu sane ni kɔɔ amɛhe lɛ naa wɔha tɛŋŋ?

      7 Wɔkaneɔ yɛ gwantɛŋi lɛ akojomɔ he akɛ: “[Yesu] aaakɛɛ mɛi ni yɔɔ eninejurɔ nɔ lɛ akɛ: ‘Nyɛbaa, nyɛ mɛi ni mi-tsɛ ejɔɔ nyɛ, nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato nyɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ! Ejaakɛ hɔmɔ ye mi, ni nyɛha mi nii miye; kumai ye mi, ni nyɛha mi nu minu; gbɔ ji mi, ni nyɛha mibato nyɛŋɔɔ; minyiɛ yayai, ni nyɛwo mi atade; mihe ye, ni nyɛbasara mi; awo mi tsuŋ, ni nyɛba miŋɔɔ.’ Kɛkɛ lɛ jalɔi lɛ aaahere lɛ nɔ ni amɛaakɛɛ: ‘Nuntsɔ, te gbi ni wɔnao akɛ hɔmɔ miiyeo, ni wɔhao nii oyeŋ? aloo akɛ kumai miiyeo, ni wɔhao nɔ ko onuŋ? Ni te gbi ni wɔnao akɛ gbɔ jio, ni wɔha obato wɔŋɔɔ, aloo akɛ onyiɛ yayai ni wɔwoo atadeŋ? Asaŋ te gbi ni wɔnao akɛ ohe miiye, aloo awoo tsuŋ, ni wɔba oŋɔɔŋ?’ Ni maŋtsɛ lɛ aaahere nɔ ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Lɛlɛŋ miikɛɛ nyɛ akɛ, Gbii abɔ kɛ̃ ni nyɛfee nyɛha minyɛmimɛi nɛɛ ateŋ bibioo kome lɛ, mi nɔŋŋ nyɛfee nyɛha.’ ”—Mateo 25:34-40, NW.

      8 Eyɛ faŋŋ akɛ gwantɛŋi ni akojo amɛ akɛ amɛsa akɛ amɛhiɔ Yesu woo kɛ duromɔ ninejurɔ nɔ lɛ damɔ shi kɛha kuu ko ni ji adesai. (Efesobii 1:20; Hebribii 1:3) Mɛni amɛfee ni yɛ mɛɛ be? Yesu kɛɛ akɛ, amɛkɛ mlihilɛ, woo, kɛ ejurɔfeemɔ ha lɛ niyenii, nu, kɛ hehaa nii, ni amɛye amɛbua lɛ beni ehe yeɔ loo awo lɛ tsuŋ lɛ. Beni gwantɛŋi lɛ kɛɛ amɛfeko enɛ amɛhako Yesu diɛŋtsɛ lɛ, etsɔɔ akɛ amɛye amɛbua emumɔŋ nyɛmimɛi lɛ, shwɛɛnii ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, no hewɔ lɛ yɛ nakai shishinumɔ naa lɛ, lɛ amɛfee amɛha.

      9. Mɛni hewɔ abɛbua lɛ baaa mli yɛ Afii Akpe lɛ mli lɛ?

      9 Abɛbua lɛ baaa mli yɛ Afii Akpe lɛ mli, ejaakɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ efeŋ adesai ni miina nɔ̃ yɛ hɔmɔ, kumai, hela, loo tsuŋwoo hewɔ yɛ nakai beaŋ. Shi amɛteŋ mɛi pii etsɔ niiashikpamɔ nɛɛ mli yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli. Kɛjɛ be mli ni ashɛ Satan kɛjɛ ŋwɛi afɔ shikpɔŋ nɔ nɛɛ, eha shwɛɛnii lɛ efee mɛi ni ekɛ emlifu baa amɛnɔ titri, ehaa ayeɔ amɛhe fɛo, afeɔ amɛ niseniianii, ni agbeɔ amɛ.—Kpojiemɔ 12:17.

      10, 11. (a) Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaasusu akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ Yesu nyɛmimɛi lɛ ejurɔ ko lɛ fata gwantɛŋi lɛ ahe lɛ? (b) Gwantɛŋi lɛ damɔ shi kɛha namɛi yɛ gbɛ ni sa nɔ?

      10 Ani Yesu miikɛɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni jieɔ mlihilɛ fioo ko kpo etsɔɔ enyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome, tamɔ bodobodo loo nu glase kome ni eeeha lɛ lɛ bafeɔ mɔ ni sa akɛ gwantɛŋi nɛɛ ateŋ mɔ kome? Kɛ wɔɔkpɛlɛ nɔ akɛ mlihilɛi nɛɛ akpojiemɔ baanyɛ atsɔɔ adesa mlihilɛ lɛ, kɛlɛ, etamɔ nɔ ni babaoo yɛ diɛŋtsɛ ni kɔɔ abɛbua nɛɛ mli gwantɛŋi lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eeewa akɛ Yesu aaawie mɛi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ loo osɔfoi ni ekolɛ amɛfeɔ enyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ kome ejurɔ lɛ ahe nɛkɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu tsɛ gwantɛŋi lɛ shii enyɔ akɛ “jalɔi.” (Mateo 25:37, 46) No hewɔ lɛ, esa akɛ gwantɛŋi lɛ afee mɛi ni kɛ be kakadaŋŋ eye ebua—amɛkɛ ekãa efi—Kristo nyɛmimɛi lɛ asɛɛ ni amɛjie hemɔkɛyeli kpo kɛyashɛ he ni amɛna jalɛ shidaamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

      11 Yɛ afii ohai abɔ lɛ amli lɛ, mɛi pii ni tamɔ Abraham, ena jalɛ shidaamɔ mli ŋɔɔmɔ. (Yakobo 2:21-23) Noa, Abraham, kɛ anɔkwafoi krokomɛi fata “tooi krokomɛi” ni baana wala yɛ Paradeiso yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ ahe. Akpekpei abɔ kɛ amɛhe ewo anɔkwa jamɔ mli akɛ tooi krokomɛi yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli, ni amɛkɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ efee “kuu kome.” (Yohane 10:16; Kpojiemɔ 7:9) Mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ nɛɛ yɔseɔ Yesu nyɛmimɛi lɛ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he bɔfoi, ni amɛye amɛbua amɛ—yɛ faŋŋ mli kɛ mumɔŋ. Yesu buɔ nɔ ni tooi krokomɛi lɛ feɔ amɛhaa enyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ akɛ lɛ amɛfee amɛha. Abaakojo mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni yɔɔ wala mli beni ebaa ni ebakojo jeŋmaji lɛ akɛ gwantɛŋi.

      12. Mɛni hewɔ gwantɛŋi lɛ baanyɛ abi bɔ ni fee ni amɛfee Yesu ejurɔ lɛ?

      12 Kɛji akɛ tooi krokomɛi lɛ kɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ miishiɛ sanekpakpa lɛ ni amɛmiiye kɛmiibua amɛ bianɛ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ amɛbi akɛ: “Nuntsɔ, te gbi ni wɔnao akɛ hɔmɔ miiyeo, ni wɔhao nii oye? aloo akɛ kumai miiyeo, ni wɔhao nɔ ko onuŋ?” (Mateo 25:37) Yiŋtoi sɔrɔtoi baanyɛ ahi shi. Abɛbua nɛ. Yesu tsɔɔ enɛ nɔ etsɔɔ bɔ ni esusuɔ emumɔŋ nyɛmimɛi lɛ ahe waa ehaa; ekɛ amɛ nuɔ nii ahe, ekɛ amɛ naa nɔ̃. Yesu etsɔ hiɛ ewie akɛ: “Mɔ ni hereɔ nyɛ lɛ, ehereɔ mi; ni mɔ ni hereɔ mi lɛ, ehereɔ mɔ ni tsu mi lɛ.” (Mateo 10:40) Yesu kpãa shishitoo mla lɛ mli yɛ abɛbua nɛɛ mli, eetsɔɔ akɛ, nɔ ni afeɔ emumɔŋ nyɛmimɛi lɛ, (ekpakpa loo efɔŋ) shɛɔ ŋwɛi diɛŋtsɛ; etamɔ nɔ ni afee lɛ enɛ yɛ ŋwɛi. Agbɛnɛ hu Yesu miima tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi kɛha kojomɔ lɛ anɔ mi, eefee lɛ faŋŋ akɛ, kɛ Nyɔŋmɔ kojomɔ lɛ ji bembuu jio, fɔbuu jio, esa ni eja. Abotiai lɛ nyɛŋ ajie amɛnaa akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, eji wɔna bo diɛŋtsɛ kulɛ.’

      13. Mɛni hewɔ mɛi ni tamɔ abotiai lɛ baanyɛ atsɛ Yesu akɛ “Nuntsɔ” lɛ?

      13 Kɛ wɔnu be mli ni akɛ kojomɔ ni atsɔɔ yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ haa lɛ shishi pɛ lɛ, wɔnaà mɛi ni abotiai lɛ ji lɛ mli faŋŋ. Emlibaa ji be mli ni “gbɔmɔ Bi lɛ okadi lɛ aaapue yɛ ŋwɛi, ni no lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ akutsei lɛ fɛɛ aaawo yara, ni amɛaana gbɔmɔ Bi lɛ akɛ eeba . . . kɛ hewalɛ kɛ anunyam babaoo” lɛ. (Mateo 24:29, 30, NW) Mɛi ni baaje amanehulu ni baaba Babilon Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ mli ni amɛgbe Maŋtsɛ lɛ nyɛmimɛi lɛ ahe guɔ lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ Kojolɔ lɛ awie akɛ “Nuntsɔ,” kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ aaahere amɛyiwala.—Mateo 7:22, 23; okɛto Kpojiemɔ 6:15-17 he.

      14. Mɛni nɔ Yesu baadamɔ akojo gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ?

      14 Shi, Yesu kojomɔ lɛ damɔŋ hehiamɔ ni tsutsu sɔlemɔyalɔi, mɛi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ, loo mɛi krokomɛi kɛaawie nɔ. (2 Tesalonikabii 1:8) Shi moŋ, kojolɔ lɛ baakwɛ bɔ ni tsui lɛ shikamɔ kɛ gbɔmɛi atsutsu nifeemɔi ji yɛ “[enyɛmimɛi] nɛɛ ateŋ bibioo kome” he lɛ. Akpɛlɛɔ nɔ akɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ayifalɛ miiba shi. Shi, bei abɔ ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ, ni feɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ yaa nɔ ekɛ mumɔŋ niyenii kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa lɛ, mɛi ni bafeɔ gwantɛŋi lɛ naa hegbɛ ni amɛkɛaafee tsulɔ kuu lɛ ejurɔ, tamɔ bɔ ni ‘asafo babaoo ni jɛ jeŋmaji kɛ akutsei kɛ majianɔ wiemɔi fɛɛ mli’ lɛ efee lɛ.—Kpojiemɔ 7:9, 14.

      15. (a) Mɛi pii ejie amɛhe kpo akɛ amɛtamɔ abotiai yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwa wiemɔ akɛ mɔ ko ji gwantɛŋ loo abotia lɛ?

      15 Te akɛ Kristo nyɛmimɛi lɛ kɛ tooi krokomɛi akpekpei abɔ ni kɛ amɛ efee ekome akɛ kuu kome lɛ eye eha tɛŋŋ? Ekolɛ mɛi pii tutuako Kristo najiaŋdamɔlɔi lɛ, shi amɛkɛ ewebii lɛ yeko yɛ suɔmɔ mli hu. Akɛni amɛsumɔɔ jeŋ fɔŋ nɛɛ hewɔ lɛ, mɛi ni tamɔ abotiai lɛ kpooɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ, kɛ amɛnuɔ enɛ tɛ̃ɛ loo jeee yɛ gbɛ ni yɔɔ tɛ̃ɛ nɔ. (1 Yohane 2:15-17) Shi kɛlɛ, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu ji mɔ ni ahala lɛ ni ekɛ kojomɔ aha. Jeee wɔ wɔbaatsɔɔ mɛi ni ji gwantɛŋi kɛ mɛi ni ji abotiai.—Marko 2:8; Luka 5:22; Yohane 2:24, 25; Romabii 14:10-12; 1 Korintobii 4:5.

      Mɛɛ Wɔsɛɛ Be Yɔɔ Kɛha Kuu Fɛɛ Kuu?

      16, 17. Mɛɛ wɔsɛɛ be gwantɛŋi lɛ baaná?

      16 Yesu kɛ ekojomɔ ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ ahe lɛ ha: “Nyɛbaa, nyɛ mɛi ni mi-Tsɛ ejɔɔ nyɛ, nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato nyɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ!” Mɛɛ ninefɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli nɛ—“Nyɛbaa”! Kɛha mɛni? Kɛha naanɔ wala, taakɛ ejaje yɛ ewiemɔ lɛ naamuu mli lɛ: “Jalɔi lɛ aaatee naanɔ wala mli.”—Mateo 25:34, 46, NW.

      17 Yɛ talentai lɛ ahe abɛbua lɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ nɔ ni ataoɔ yɛ mɛi ni kɛ lɛ baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ ahe, shi yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, etsɔɔ nɔ ni akpaa gbɛ kɛjɛɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi bii lɛ ahe. (Mateo 25:14-23) Kɛ wɔɔwie he tɛ̃ɛ lɛ, akɛni amɛfiɔ Yesu nyɛmimɛi lɛ asɛɛ kwraa ni nɔ ko gbalaaa amɛjwɛŋmɔ hewɔ lɛ, gwantɛŋi lɛ naa gbɛhe ko yɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ mli. Amɛbaana shihilɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ—gbɛkpamɔ ko ni Nyɔŋmɔ saa to amɛ “kɛjɛ be ni ato” adesai ni abaanyɛ akpɔ amɛ lɛ “[a]je lɛ shishi.”—Luka 11:50, 51, NW.

      18, 19. (a) Te Yesu baakojo abotiai lɛ aha tɛŋŋ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔle akɛ abotiai lɛ kɛ naanɔ piŋmɔ ekpeŋ?

      18 Kwɛ bɔ ni fɔbuu kojomɔ ni akɛba abotiai lɛ anɔ lɛ yɔɔ sɔrɔto ha! “Kɛkɛ lɛ eeekɛɛ mɛi ni yɔɔ ebɛku nɔ lɛ hu akɛ: ‘Nyɛjea minɔ, nyɛ mɛi ni alomɔ nyɛ, nyɛyaa naanɔ la ni asaa ato Abonsam kɛ ebɔfoi lɛ mli! Ejaakɛ hɔmɔ ye mi, ni nyɛhaaa mi nii maye; kumai ye mi, ni nyɛhaaa mi nu manu; gbɔ ji mi, ni nyɛhaaa mabato nyɛŋɔɔ; minyiɛ yayai, ni nyɛwooo mi atade; mihe ye ni asaŋ awo mi tsuŋ, ni nyɛbasaraaa mi.’ Kɛkɛ lɛ, amɛ hu amɛaahere nɔ amɛaakɛɛ: ‘Nuntsɔ, te gbi ni wɔnao akɛ hɔmɔ miiyeo, aloo kumai miiyeo, aloo gbɔ jio, aloo onyiɛ yayai, aloo ohe miiye, aloo awo bo tsuŋ, ni wɔbasɔmɔɔɔ bo?’ Kɛkɛ lɛ eeehere amɛ nɔ eeekɛɛ akɛ: ‘Gbii abɔ kɛ̃ ni nyɛfeee nyɛhaaa mɛi bibii kwraa nɛɛ ateŋ mɔ kome lɛ, nyɛfeee nyɛhaaa mi hu!’ ”—Mateo 25:41-45.

      19 Biblia kaselɔi le akɛ enɛ nyɛŋ atsɔɔ akɛ mɛi ni tamɔ abotiai lɛ asusumai ni gbooo baapiŋ yɛ naanɔ la mli. Dabi, ejaakɛ susumai ji adesai; amɛbɛ susumai ni gbooo. (1 Mose 2:7; Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4) Akɛni abu abotiai lɛ fɔ akɛ amɛya “naanɔ la” mli hewɔ lɛ, Kojolɔ lɛ miitsɔɔ hiɛkpatamɔ ni wɔsɛɛ be hiɛnɔkamɔ bɛ mli, ni no hu baafee Abonsam kɛ edaimonioi lɛ anaagbee kɛmiiya naanɔ. (Kpojiemɔ 20:10, 14) No hewɔ lɛ, Yehowa Kojolɔ lɛ kɛ kojomɔi ni soro haa. Ekɛɔ gwantɛŋi lɛ akɛ, “Nyɛbaa”; abotiai lɛ, “Nyɛjea minɔ.” Gwantɛŋi lɛ baana “naanɔ wala.” Abotiai lɛ baana “naanɔ hiɛkpatamɔ.”—Mateo 25:46.b

      Mɛni No Tsɔɔ Kɛhaa Wɔ?

      20, 21. (a) Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa Kristofoi yɔɔ ni amɛbaatsu? (b) Mɛɛ mligbalamɔ yaa nɔ bianɛ lɛ? (d) Mɛni baafee gbɔmɛi ashihilɛ beni gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ahe abɛbua lɛ mlibaa jeɔ shishi lɛ?

      20 Bɔfoi ejwɛ ni nu Yesu hetoo ni kɔɔ beni eba lɛ kɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi lɛ he lɛ yɛ babaoo ni amɛaasusu he. Ehe baahia ni amɛhiɛ atsɛ̃ ni amɛsara. (Mateo 24:42) Ehe baahia ni amɛtsu odaseyeli nitsumɔ ni atsi ta yɛ Marko 13:10 lɛ hu. Yehowa Odasefoi kɛ amɛhe ewo nakai nitsumɔ lɛ mli yɛ ekãa naa ŋmɛnɛ.

      21 Shi kɛlɛ, mɛni gwantɛŋi kɛ abotiai ahe abɛbua lɛ he shishinumɔ hee nɛɛ tsɔɔ kɛhaa wɔ? Ojogbaŋŋ, gbɔmɛi eje amɛhe ni amɛkɛbɔɔ afãi sɔrɔtoi enyɔ lɛ ahe lɛ shishi momo. Mɛi komɛi yɛ ‘gbɛ tɛtrɛɛ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli’ lɛ nɔ, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu miibɔ mɔdɛŋ ni amɛhi ‘gbɛ ni etsa ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli’ lɛ nɔ. (Mateo 7:13, 14) Shi be ni Yesu kɛbaajaje naagbee kojomɔ eshwie gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ anɔ ni atsɔɔ yɛ abɛbua lɛ mli lɛ yɛ wɔhiɛ ni baaba. Kɛ gbɔmɔ Bi lɛ ba akɛ Kojolɔ lɛ, lɛ ebaatsɔɔ akɛ anɔkwa Kristofoi pii—yɛ anɔkwale mli lɛ, “asafo babaoo” ko ni ji gwantɛŋi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ—baafee mɛi ni sa akɛ amɛfoɔ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ naagbee fã lɛ kɛyaa jeŋ hee lɛ mli. Esa akɛ nakai gbɛkpamɔ lɛ afee miishɛɛ jɛɛhe bianɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 14) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, no mli lɛ gbɔmɛi babaoo ni jɛ “jeŋmaji fɛɛ mli” ejie amɛhe kpo momo akɛ amɛtamɔ abotiai kuɛŋtilɔi. ‘Amɛaaho kɛaaya naanɔ hiɛkpatamɔ mli.’ Mɛɛ hejɔɔmɔ eji kɛha shikpɔŋ lɛ nɛkɛ!

      22, 23. Akɛni abɛbua lɛ he nitsumɔ yɔɔ wɔsɛɛ be mli lolo hewɔ lɛ, mɛni hewɔ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ŋmɛnɛ lɛ?

      22 Yɛ be mli ni kojomɔ ni atsɔɔ mli yɛ abɛbua lɛ mli lɛ yɔɔ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ, nɔ ko ni he hiaa miiya nɔ bianɛ po. Wɔ Kristofoi lɛ, kɛ wɔhe ewo yiwalaheremɔ nitsumɔ ko ni ji sane ko ni kɛ mligbalamɔ baa gbɔmɛi ateŋ lɛ jajemɔ mli. (Mateo 10:32-39) Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ ‘mɔ fɛɛ mɔ ni aaabo atsɛ Yehowa gbɛi lɛ, aaahere eyiwala.’ Shi te aaafee tɛŋŋ ni amɛaabo amɛtsɛ mɔ ni amɛheko lɛ amɛyeko lɛ? Ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaahe mɔ ni amɛnuko ehe sane lɛ amɛyeŋ? Ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaanu kɛ shiɛlɔ ko bɛ lɛ?” (Romabii 10:13, 14, NW) Gbɔmɛi anine miishɛ wɔ maŋ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ shikpɔji fe 230 nɔ, ni ehaa amɛleɔ Nyɔŋmɔ gbɛi kɛ eyiwalaheremɔ shɛɛ sane lɛ. Kristo nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ nyiɛ nitsumɔ nɛɛ hiɛ lolo. Tooi krokomɛi aaafee akpekpei enumɔ eyafata amɛhe bianɛ. Ni gbɔmɛi ni ebɔle jeŋ fɛɛ miikpɛlɛ shɛɛ sane ni Yesu nyɛmimɛi lɛ jajeɔ lɛ nɔ.

      23 Mɛi pii nuɔ wɔ shɛɛ sane lɛ yɛ be mli ni wɔshiɛɔ yɛ shia kɛ shia loo yɛ trukaa gbɛ nɔ lɛ. Mɛi krokomɛi hu baanyɛ ale Yehowa Odasefoi kɛ nɔ ni wɔdamɔ shi kɛha, yɛ gbɛi ni wɔleee nɔ. Kɛ kojomɔ be lɛ shɛ lɛ, nɛgbɛ Yesu baatsu sɔ̃ ni kã maŋ muu fɛɛ nɔ lɛ kɛ sa ni weku ko sa lɛ he nii kɛyashi? Wɔnyɛŋ wɔkɛɛ, ni sɛɛnamɔ bɛ wɔhiɛ ni wɔɔka wɔwie lɛ he. (Okɛto 1 Korintobii 7:14 he.) Mɛi pii tsimɔɔ amɛ toi, amɛyeɔ fɛo, loo amɛkɛ amɛhe woɔ Nyɔŋmɔ webii ayiwaa mli diɛŋtsɛ bianɛ. No hewɔ lɛ, be ni he hiaa waa nɛ; ekolɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ miitsɔmɔ mɛi ni Yesu baakojo amɛ akɛ abotiai lɛ.—Mateo 10:22; Yohane 15:20; 16:2, 3; Romabii 2:5, 6.

      24. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa ni aŋkroaŋkroi abo wɔ shiɛmɔ lɛ toi jogbaŋŋ lɛ? (b) Nikasemɔ nɛɛ eye ebua bo koni ona mɛɛ su yɛ osɔɔmɔ lɛ he?

      24 Shi, miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi pii boɔ toi jogbaŋŋ, amɛkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni amɛbatsɔmɔɔ Odasefoi kɛhaa Yehowa. Mɛi ni tamɔ abotiai bianɛ lɛ baanyɛ atsake ni amɛtsɔmɔ tamɔ gwantɛŋi. Sane lɛ ji, mɛi ni kpɛlɛɔ sane lɛ nɔ ni amɛkɛ ekãa yeɔ buaa Kristo nyɛmimɛi lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ kɛ odaseyeli ko miiha bianɛ akɛ, amɛkɛ nɔdaamɔ nɔ ni aaaha akɛ amɛ adamɔ Yesu ninejurɔ nɔ, beni yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli lɛ, etaa emaŋtsɛsɛi nɔ koni ekɛ kojomɔ aha lɛ miiha. Aajɔɔ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ ni abaaya nɔ ajɔɔ amɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ abɛbua nɛɛ akanya wɔ kɛya ekãa nitsumɔi amli babaoo yɛ Kristofoi asɔɔmɔ lɛ mli. Wɔmiisumɔ ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔjaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, koni wɔha mɛi ana hegbɛ ni amɛkpɛlɛ nɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ dani efee akɛ ekpe sɛɛ fe nine. Kɛkɛ lɛ, gbɛnaa nii lɛ bakaa Yesu nɔ akɛ ekojo, fɔbuu loo duromɔ.—Mateo 25:46, NW.

Ga Woji (1980-2025)
Shi Mli
Botemɔ Mli
  • Ga
  • Kɛmaje
  • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Mlai Ni Yɔɔ He
  • Ohe Saji
  • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
  • JW.ORG
  • Botemɔ Mli
Kɛmaje