Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
March 5-11
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 20-21
“Mɔ Fɛɛ Mɔ Ni Miisumɔ Akɛ Etsɔ Agbo Yɛ Nyɛteŋ Lɛ, Etsɔ Nyɛsɔɔlɔ”
nwtsty lɛ mli mfoniri
Jara Nɔ
Jaji komɛi yɛ gbɛjegbɛi atoi, tamɔ nɔ ni yɔɔ mfoniri lɛ mli lɛ. Bei pii lɛ, mɛi kɛ nibii ni amɛhɔ̃ɔ lɛ shwieɔ gbɛjegbɛi lɛ anɔ aahu akɛ, etsiɔ gbɛ. Akutsoŋbii lɛ baanyɛ abahé tsũ mli nibii kɛ shĩa nibii krokomɛi, sũ nibii, glase nibii ni jara wala, kɛ ŋmɔshi nibii ni akɛba nɔŋŋ. Akɛni nakai beiaŋ lɛ friji bɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni mɛi aya jara nɔ daa gbi koni amɛyahé nibii ni he hiaa amɛ lɛ. Bei komɛi lɛ, jarayelɔi loo mɛi krokomɛi ni eba jɛmɛ lɛ gbaa nihelɔi lɛ saji hei ni eba. Agbɛnɛ hu, gbekɛbii shwɛɔ yɛ jɛmɛ, ni mɛi ni bɛ nitsumɔ lɛ hu yamɛɔ yɛ jɛmɛ koni mɔ ko ababɔ amɛ apaa. Yesu tsa mɛi yɛ jara nɔ, ni Paulo hu shiɛ yɛ jara nɔ. (Bɔf 17:17) Shi woloŋmalɔi kɛ Farisifoi henɔwolɔi lɛ sumɔɔ ni mɛi ana amɛ ni aŋa amɛ yɛ hei nɛɛ ni mɛi fɔɔ yaa lɛ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 20:20, 21 lɛ he
Zebedeo bihii lɛ anyɛ: Lɛ ebii ji bɔfo Yakobo kɛ bɔfo Yohane. Yɛ Marko amaniɛbɔɔ lɛ mli lɛ, Yakobo kɛ Yohane ji mɛi ni tee Yesu ŋɔɔ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, amɛji mɛi ni biɔ Yesu ni ehã amɛ gbɛhei lɛ, shi amɛkɛtsɔ amɛmami Salome, ni eeenyɛ efee akɛ eji Yesu nyɛkwɛ̃ lɛ nɔ.—Mat 27:55, 56; Mar 15:40, 41; Yoh 19:25.
mɔ kome ata oninejurɔ nɔ, ni mɔ kome hu ata obɛku nɔ: Gbɛhei enyɔ lɛ fɛɛ tsɔɔ woo kɛ hegbɛ, shi be fɛɛ be lɛ, ninejurɔ gbɛ ji gbɛhe ni yɔɔ nyam waa.—La 110:1; Bɔf 7:55, 56; Ro 8:34.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 20:26, 28 lɛ he
nyɛsɔɔlɔ: Loo “nyɛtsulɔ.” Bei pii lɛ, Biblia lɛ kɛ Greek wiemɔ ni ji di·aʹko·nos lɛ tsuɔ nii kɛhãa mɔ ko ni kɛ heshibaa sɔmɔɔ mɛi krokomɛi ni enijiaŋ ejeee wui. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsuɔ nii ahãa Kristo (Ro 15:8), Kristo sɔɔlɔi loo etsuji (1Ko 3:5-7; Kol 1:23), asafoŋ sɔɔlɔi (Fip 1:1; 1Ti 3:8), mɛi ni sɔmɔɔ yɛ shĩa (Yoh 2:5, 9), kɛ amralofoi (Ro 13:4).
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 21:9 lɛ he
Ofainɛ, heremɔ . . . yiwala: Greek sht. ŋm., “Hosana.” Aná Greek wiemɔ nɛɛ kɛjɛ Hebri wiemɔi ni shishi ji, “ofainɛ heremɔ yiwala” lɛ mli. Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii akɛ fai ni aakpa Nyɔŋmɔ koni ehere yiwala loo ehã aye kunim. Be ni be shwie mli lɛ, ebatsɔ sɔlemɔ loo yijiemɔ wiemɔi. Hebri wiemɔi nɛɛ jeɔ kpo yɛ La 118:25 lɛ, ni lala nɛɛ fata Halel Lalai ni aláa daa kɛ́ aaye Hehoo lɛ ahe. No hewɔ lɛ, be ni Yesu boteɔ Yerusalem lɛ, wiemɔi nɛɛ ji nɔ ni ba mɛi lɛ ajwɛŋmɔ mli. Gbɛ kome ni Nyɔŋmɔ tsɔ nɔ ehã sɔlemɔ ni asɔle akɛ ehere David Bi lɛ yiwala lɛ hetoo ji, shi ni etee lɛ kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ. Yɛ Mat 21:42 lɛ, Yesu diɛŋtsɛ tsɛ wiemɔi ni yɔɔ La 118:22, 23 lɛ ayisɛɛ ni ekɛkɔ Mesia lɛ he.
David Bi: Wiemɔ nɛɛ ni mɛi lɛ kɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ Yesu jɛ David wekutɔkpãa lɛ mli, ni lɛ ji Mesia ni awo ehe shi lɛ.
March 12-18
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 22-23
“Bo Kitãi Enyɔ Ni He Hiaa Fe Fɛɛ Lɛ Toi”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 22:37 lɛ he
otsui: Kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “tsui” lɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, ekɔɔ bɔ ni mɔ ko ji yɛ mligbɛ lɛ he. Shi kɛ́ atsĩ “susuma” kɛ “jwɛŋmɔ” lɛ tã afata “tsui” lɛ he lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ekɔɔɔ bɔ ni mɔ lɛ ji yɛ mligbɛ lɛ fɛɛ he, shi moŋ ekɔɔ mɔ lɛ henumɔi kɛ nibii ni eshweɔ lɛ ahe titri. Abaanyɛ akɛ wiemɔi etɛ (ni ji, tsui, kɛ susuma, kɛ jwɛŋmɔ lɛ) ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ ateŋ eko fɛɛ eko atsu nii ní ehe ehiaaa ni atsĩ ekrokomɛi lɛ atã. Shi, akɛ fɛɛ tsu nii koni wɔna faŋŋ akɛ, ehe miihia waa ni wɔkɛ wɔnɔ fɛɛ nɔ asumɔ Nyɔŋmɔ.
osusuma: Loo “ogbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ.”
ojwɛŋmɔ: Kɛ́ mɔ ko baale Nyɔŋmɔ ni esumɔ lɛ lɛ, esa akɛ ekɛ ejwɛŋmɔ atsu nii. (Yoh 17:3, shn.; Ro 12:1) Atsɛ sane nɛɛ yisɛɛ kɛjɛ 5Mo 6:5 lɛ, ni akɛ wiemɔi etɛ, ni ji ‘tsui, kɛ susuma, kɛ nyɛmɔ’ lɛ tsu nii yɛ jɛmɛ. Shi yɛ Mateo amaniɛbɔɔ ni aŋma yɛ Greek mli lɛ mli lɛ, akɛ Greek wiemɔ kɛhã “jwɛŋmɔ” lɛ ye wiemɔ ni ji “nyɛmɔ” lɛ najiaŋ. Ekolɛ afee nakai yɛ yiŋtoi srɔtoi ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, eyɛ mli akɛ abɛ wiemɔ pɔtɛɛ ko kɛhã “jwɛŋmɔ” yɛ Hebri ni awie yɛ blema lɛ mli moŋ, shi kɛ́ akɛ Hebri wiemɔ kɛhã “tsui” lɛ tsu nii lɛ, enyɛɔ ekɔɔ jwɛŋmɔ lɛ hu he. Kɛ́ akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ, ekɔɔ bɔ ni mɔ lɛ ji yɛ mligbɛ lɛ he, ni ji esusumɔi, ehenumɔi, esubaŋ, kɛ nibii ni tsirɛɔ lɛ ni efeɔ enii yɛ gbɛ ko nɔ lɛ. (5Mo 29:4; La 26:2; 64:6; kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ kuku nɛɛ he lɛ fã ni ji, otsui.) Enɛ hewɔ lɛ, bei pii lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji “tsui” lɛ tsu nii yɛ Hebri niŋmaa lɛ mli lɛ, Greek Septuajint lɛ kɛ Greek wiemɔ kɛhã “jwɛŋmɔ” lɛ tsuɔ nii. (1Mo 8:21; 17:17; Abɛ 2:10; Yes 14:13) Yiŋtoo kroko hewɔ ni ekolɛ Mateo kɛ Greek wiemɔ kɛhã “jwɛŋmɔ” lɛ ye wiemɔ kɛhã “nyɛmɔ” lɛ najiaŋ be ni etsɛ wiemɔi ni yɔɔ 5Mo 6:5 lɛ ayisɛɛ lɛ ji akɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “nyɛmɔ [loo, “hewalɛ,” shn.]” lɛ baanyɛ akɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛ jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ fɛɛ he. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, bɔ ni Hebri kɛ Greek wiemɔi lɛ ashishinumɔi yɔɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni esoro wiemɔi ni mɛi ni ŋmala Sanekpakpai lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛtsu nii be ni etsɛɔ 5 Mose lɛ yisɛɛ lɛ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 22:39 lɛ he
Nɔ ni ji enyɔ lɛ: Anaa hetoo ni yɔɔ tɛ̃ɛ ni Yesu hã Farisifonyo lɛ yɛ Mat 22:37. Shi yɛ kuku nɛɛ mli lɛ, Yesu kɛ nɔ kroko fata hetoo lɛ he, ni ehã ana kitã ni ji enyɔ lɛ (3Mo 19:18), ni ekɛ no tsɔɔ akɛ, tsakpaa ni mli wa yɛ kitãi enyɔ lɛ ateŋ, ni nomɛi anɔ Mla muu lɛ fɛɛ kɛ Gbalɔi lɛ damɔ.—Mat 22:40.
onyɛmi gbɔmɔ: Greek wiemɔ kɛhã “nyɛmi gbɔmɔ” (sht. ŋm., “mɔ ni bɛŋkɛ”) lɛ kɔɔɔ mɛi ni bɛŋkɛ wɔ lɛ pɛ ahe. Ebaanyɛ ekɔ mɔ fɛɛ mɔ ni wɔkɛshãraa lɛ he.—Luk 10:29-37; Ro 13:8-10.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 22:40 lɛ he
Mla . . . lɛ . . . Gbalɔi lɛ: Biblia mli woji ni ji, 1 Mose kɛyashi 5 Mose lɛ ji nɔ ni atsɛɔ lɛ “Mla lɛ.” Ni Hebri Ŋmalɛ lɛ mli gbalɛ woji lɛ ji nɔ ni atsɛɔ lɛ “Gbalɔi lɛ.” Shi kɛ́ akɛ wiemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ tsu nii shi kome lɛ, ebaanyɛ ekɔ Hebri Ŋmalɛ muu lɛ fɛɛ he.—Mat 7:12; 22:40; Luk 16:16.
tsotsoro: Greek feemɔwiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji, “tsotsoro nɔ.” Akɛtsu nii yɛ mfonirifeemɔŋ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli, ni eshishi ji, “ni akɛ he afɔ̃ nɔ ko nɔ, loo adamɔ nɔ ko nɔ.” No hewɔ lɛ, Yesu miitsɔɔ akɛ, Hebri Ŋmalɛ muu lɛ fɛɛ, ni Mla lɛ ni Kitãi Nyɔŋma lɛ yɔɔ mli lɛ hu fata he lɛ, damɔ suɔmɔ nɔ.—Ro 13:9.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 22:21 lɛ he
Kaisare nibii ahãa Kaisare: Hetoo ni Yesu kɛhã yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli, kɛ sane nɛɛ nɔŋŋ he amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Mar 12:17 kɛ Luk 20:25 lɛ pɛ ji nɔ ko ni aŋma ni hãa wɔnaa akɛ Yesu tsĩ Roma nɔyelɔ lɛ tã. Nibii ni amralofoi lɛ tsuɔ lɛ ahe nyɔmɔ ni wɔbaawo, woo ni wɔkɛbaahã amɛ, kɛ agbɛnɛ hu, wɔhe shi ni wɔbaaba wɔhã amɛ lɛ fata “Kaisare nibii” lɛ ahe.—Ro 13:1-7.
Nyɔŋmɔ nibii ahãa Nyɔŋmɔ: Nibii nɛɛ ji wɔwala, wɔtsui muu fɛɛ mli ni wɔbaajɛ wɔjá Nyɔŋmɔ, wɔsusuma muu fɛɛ mli ni wɔbaajɛ wɔsumɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, anɔkwa ni wɔbaaye lɛ ni wɔbo lɛ toi yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.—Mat 4:10; 22:37, 38; Bɔf 5:29; Ro 14:8.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 23:24 lɛ he
tsereɔ adɔdɔŋ yɛ nii anɔ, shi nyɛmiɔ afukpɔŋɔ: Kooloi ni daraaa kwraa, ni he tseee kɛhã Israelbii lɛ ateŋ ekome ji adɔdɔŋ, ni kooloi ni dara waa, ni he tseee lɛ ateŋ ekome ji afukpɔŋɔ. (3Mo 11:4, 21-24) Yesu kɛ wiemɔ ni awo he tsu nii kɛtsɔɔ akɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ tsereɔ adɔdɔŋ yɛ nibii ni amɛnuɔ lɛ anɔ koni amɛkabule amɛhe yɛ kusum naa, shi yɛ nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Mla lɛ mli nibii ni he hiaa titri lɛ anɔ, ni Yesu kɛ enɛ to afukpɔŋɔ ni aami he.
March 19-25
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | MATEO 24
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 24:8 lɛ he
kɔ̃ɔmɔi: Greek wiemɔ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji piŋmɔ ni yoo piŋɔ waa kɛ́ eefɔ. Eyɛ mli akɛ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, ekɔɔ nɔnaa, piŋmɔ, kɛ amanehulu he moŋ, shi eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, bɔ ni kɛ́ fɔmɔ ta yoo he lɛ, epiŋɔ waa, ni epiŋmɔ lɛ mli yaa nɔ ewoɔ wu aahu kɛyashiɔ efɔɔ lɛ, nakai nɔŋŋ naagbai kɛ piŋmɔi ni agba afɔ̃ shi lɛ baaya nɔ afa, emli baaya nɔ awo wu, ni ebaaya nɔ be kplaŋŋ kɛyashi amanehulu kpeteŋkpele ni atsĩ tã yɛ Mat 24:21 lɛ baaba.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Mat 24:20 lɛ he
fɛ̃i be: Kɛ́ eshɛ nɛkɛ beiaŋ lɛ, nugbɔ nɛɔ waa, nu yiɔ he fɛɛ he, ni fɛ̃i yeɔ; enɛ hãa ewaa akɛ abaafã gbɛ loo abaaná niyenii kɛ wɔɔhe.—Ezr 10:9, 13.
Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ: Hejɔɔmɔ Gbi lɛ he mla lɛ he naatsĩi komɛi ni akɛhã yɛ hei tamɔ Yudea lɛ hã ebawa kɛhã mɛi akɛ amɛbaafã gbɛ kɛya hei ni jekɛ loo amɛbaatere jatsui ni tsiitsii; agbɛnɛ hu, agbeleee maŋ lɛ agbói lɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ.—Kwɛmɔ Bɔf 1:12 kɛ Saji Krokomɛi B12.