Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • mwbr25 January bf. 1-14
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
  • Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • JANUARY 6-12
  • JANUARY 13-19
  • JANUARY 20-26
  • Nɔ ni obaanyɛ ofee
  • JANUARY 27–FEBRUARY 2
  • Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi ekpɛlɛɛɛ ni ahaa amɛ lá lɛ?
  • Amɛmiitsake amɛsusumɔi
  • FEBRUARY 3-9
  • FEBRUARY 10-16
  • FEBRUARY 17-23
  • FEBRUARY 24–MARCH 2
Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ—Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli—2025
mwbr25 January bf. 1-14

Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli

© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

JANUARY 6-12

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 127-134

Fɔlɔi​—Nyɛyaa Nɔ Nyɛkwɛa Nyɛbii Ni Ji Nikeenii Ni Jara Wa Lɛ Nɔ

w21.08 5 kk. 9

Ohiɛ Asɔ Hegbɛ Ni Oná Akɛ Ofata Yehowa Weku Lɛ He Lɛ

9 Nɔ kroko ni Yehowa efee kɛwo wɔhiɛ nyam ji, ebɔ wɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔfɔ, ni ehã wɔ hegbɛ akɛ wɔtsɔɔ wɔbii lɛ koni amɛsumɔ lɛ ni amɛsɔmɔ lɛ. Kɛ́ fɔlɔ ji bo lɛ, ani ohiɛ sɔɔ hegbɛ krɛdɛɛ nɛɛ? Eyɛ mli akɛ Yehowa ejɔɔ ŋwɛibɔfoi lɛ waa moŋ, shi Yehowa ebɔɔɔ amɛ ni amɛfɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ oyɛ bii lɛ, esa akɛ ona lɛ akɛ hegbɛ kpele diɛŋtsɛ. Fɔlɔi, Yehowa kɛ nitsumɔ ni he hiaa waa ewo nyɛdɛŋ akɛ, nyɛkwɛ nyɛbii lɛ “yɛ Yehowa tsɔsemɔ kɛ eŋaawoo lɛ mli.” (Efe. 6:4; 5 Mo. 6:5-7; Lala 127:3) Yehowa asafo lɛ ejɛ Biblia lɛ mli efee nibii pii ni baanyɛ aye abua fɔlɔi. Ekomɛi ji, woji, vidioi, lalai, kɛ saji ni akɛwo wɔwɛbsaiti srɔtoi lɛ anɔ lɛ. Enɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, kɛ e-Bi lɛ sumɔɔ gbekɛbii asane waa. (Luka 18:15-17) Kɛ́ fɔlɔi kɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ, ni amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ kɛkwɛ amɛbii lɛ jogbaŋŋ lɛ, Yehowa náa miishɛɛ waa. Agbɛnɛ hu, ebaaye ebua amɛbii lɛ koni wɔsɛɛ lɛ, amɛbafata Yehowa weku lɛ he kɛya naanɔ!

w19.12 27 kk. 20

Fɔlɔi​—Nyɛtsɔa Nyɛbii Lɛ Nii Koni Amɛsumɔ Yehowa

20 Nyɛlea nyɛbii lɛ jogbaŋŋ. Yɛ Lala 127 lɛ, akɛ bii to gãimlibii ahe. (Kanemɔ Lala 127:4.) Ayɛ gãimlibii henɔi srɔtoisrɔtoi; eko fɛɛ eko kɛ edalɛ kɛ nɔ ni akɛfee. Nakai nɔŋŋ esoro gbekɛ fɛɛ gbekɛ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni fɔlɔi ale amɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jogbaŋŋ kɛ bɔ ni amɛbaatsɔse lɛ amɛhã. Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ maŋ ni atsɛɔ lɛ Israel lɛ kɛ eŋa nyɛ amɛtsɔse amɛbii enyɔ lɛ ni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji. Amɛkɛɛ nɔ ni amɛfee ni ye ebua amɛ ji akɛ, nuu lɛ kɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ kome kase nii, ni yoo lɛ hu kɛ mɔ kroko lɛ kase nii. Wekuyitsei baanyɛ akwɛ kɛji ehe miihia ni amɛfee nakai yɛ amɛweku lɛ mli, kɛ agbɛnɛ hu, kɛji ebaahi nakai feemɔ.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 543

Tsei Loo Kwɛ̃ɛnii Ni Atsĩ Tã Yɛ Biblia Lɛ Mli

Mɔ ni fo Lala 128 lɛ wo mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ shi akɛ: “Obii lɛ baatsɔ tamɔ oliv tso niji yɛ okpɔlɔ lɛ he fɛɛ.” Ewiemɔ nɛɛ hãa wɔnaa oliv tso lɛ sui komɛi. (La 128:1-3) Bei pii lɛ, afolɔɔ oliv tsei ni edara lɛ aniji ni atɛoɔ koni amɛkwɛ̃kwɛ̃ɛ akɛ oliv tsei hei. Agbɛnɛ hu, oliv tsei ni etsɛ waa lɛ tsɛ̃ɔ oliv tsei hei kɛjɛɔ amɛshishifãi lɛ amli, ni no hewɔ lɛ, amɛshishi buleee. Tamɔ bɔ ni oliv tsei tsɛ̃ɔ kɛbɔleɔ oliv tsei ni etsɛ waa lɛ ahe lɛ, nakai nɔŋŋ tsɛ ko bii bɔleɔ ehe ni weku muu lɛ fɛɛ náa miishɛɛ.

JANUARY 13-19

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 135-137

“Wɔ-Nuŋtsɔ Lɛ Je Agbo Fe Nyɔŋmɔi Krokomɛi Lɛ Fɛɛ”

it-2 661 kk. 4-5

Hewalɛ, Hewalɛ Nitsumɔi

Nyɔŋmɔ kɛ nibii tamɔ kɔɔyɔɔ, nugbɔ, kɛ nugbɔshiimɔi tsuɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto nɔ. Nilee yɛ mli akɛ Yehowa kɛ nibii tamɔ kɔɔyɔɔ, nugbɔ, kɛ nugbɔshiimɔi ni ebɔ lɛ baatsu nii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ koni ehã ana akɛ lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Ni nakai ni efeɔ lɛ kɛ shishinumɔ ni yɔɔ egbɛ́i lɛ sɛɛ lɛ kpãa gbee. (La 135:5, 6) Hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, ŋulamii lɛ, kɛ ŋwɛiniiaŋ nibii krokomɛi lɛ nyiɛɔ yɛ amɛgbɛ nɔ ni amɛgbaaa afã, ni kɔɔyɔɔ, nugbɔ, kɛ lasuogbele yeɔ mlai ni kudɔɔ amɛ lɛ nɔ. Ni agbɛnɛ hu, baalabii pii filikiɔ akɛ kuu, ni loofɔji fãa gbɛ. Shi nifeemɔi nɛɛ kɛ ekrokomɛi babaoo ni Nyɔŋmɔ efee lɛ kɛkɛ hãŋ atse egbɛ́i lɛ he ejaakɛ aate shi aawo lɛ, ni amale jamɔ ehe shi.

Adebɔɔ nibii lɛ eko fɛɛ eko yɛ nitsumɔ ni etsuɔ, shi Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ ekɛ amɛ atsu nitsumɔi krokomɛi, bei pii lɛ, yɛ be pɔtɛɛ ko mli koni ekɛhã ana Nyɔŋmɔ ni eji lɛ. Kɛ́ Yehowa gba akɛ nibii komɛi tamɔ nuhɔmɔ, nugbɔ loo nibii krokomɛi ni tamɔ nakai baaba ni amɛba lɛ, no hãa nibii nɛɛ feɔ srɔto yɛ ekrokomɛi ni tamɔ amɛ lɛ ahe. (Okɛto 1Ma 17:1; 18:1, 2, 41-45 lɛ he.) Shi bei pii lɛ, nɔ ni hãa nifeemɔi nɛɛ feɔ srɔto ji bɔ ni amɛnaa wa waa lɛ hewɔ (2Mo 9:24) loo akɛni amɛba yɛ gbɛ ni akpaaa gbɛ nɔ, loo yɛ be ni efɔɔɔ kaa mli lɛ hewɔ.​—2Mo 34:10; 1Sa 12:16-18.

w21.11 6 kk. 16

Mɛɛ Gbɛ Nɔ Onáa Yehowa Suɔmɔ Ni Tsakeee Lɛ He Sɛɛ?

16 Kɛ́ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yehowa baabu wɔhe lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔnijiaŋ jeɔ wui ni wɔnyɛɛɛ nɔ ko nɔ ko wɔfee. Mɛni Yehowa baafee ehã wɔ kɛ́ wɔnu he nakai? (Kanemɔ Lala 136:23.) Ekɛ eniji baawo wɔshishi, ni ebaawó wɔnɔ blɛoo ni ebaaye ebua wɔ koni wɔná hewalɛ ekoŋŋ. (Lala 28:9; 94:18) Bɔ ni wɔnáa enɛ he sɛɛ: Wɔle akɛ, wɔbaanyɛ wɔmu wɔfɔ̃ Yehowa nɔ be fɛɛ be. Enɛ yeɔ ebua wɔ yɛ gbɛi enyɔ anɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔle akɛ ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ lɛ, Yehowa baaya nɔ ebu wɔhe. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, wɔle akɛ wɔsane kã Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ tsui nɔ waa.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 1248

Yah

Bei pii lɛ, gbɛ́i Yehowa lɛ ni afo lɛ kuku akɛ Yah lɛ jeɔ kpo yɛ yijiemɔ lalai kɛ sɔlemɔi ni asɔleɔ kɛ hiɛdɔɔ lɛ amli, ni akɛtsuɔ nii kɛ́ aanya yɛ kunimyeli kɛ yiwalaheremɔ hewɔ, loo be ni Nyɔŋmɔ efee nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eyɛ hewalɛ loo enineshi wa. Enɛ he nɔkwɛmɔnii babaoo yɛ Biblia lɛ mli. Akɛ wiemɔ ni ji, “Nyɛjiea Yah yi!” (Haleluyah) lɛ tsuɔ nii yɛ Lalai awolo lɛ mli akɛ wiemɔ ni akɛjieɔ Nyɔŋmɔ yi, ni akɛtsu nii klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Lala 104:35 lɛ. Yɛ lalai lɛ ekomɛi amli lɛ, ejeɔ kpo yɛ eshishijee pɛ (La 111, 112), fioo komɛi pɛ ejeɔ kpo yɛ amɛmligbɛ (135:3), ni bei komɛi hu lɛ ejeɔ kpo yɛ enaagbeegbɛ pɛ (La 104, 105, 115-117), shi bei pii lɛ, ejeɔ kpo yɛ shishijee kɛ naagbee fɛɛ (La 106, 113, 135, 146-150). Yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, be ni ŋwɛi bɔɔ nii komɛi jieɔ Yehowa yi lɛ, amɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii shii abɔ.​—Kpo 19:1-6.

Yɛ ŋmalɛi krokomɛi hu amli lɛ, akɛ wiemɔ ni ji “Yah” lɛ tsu nii yɛ yijiemɔ lalai kɛ sɔlemɔ ni asɔleɔ kɛbiɔ Yehowa nii lɛ amli. Eko ji yiwalaheremɔ lala ni Mose fo lɛ. (2Mo 15:2) Yɛ lalai lɛ ekomɛi ni Yesaia ŋmala lɛ amli lɛ, akɛ Yah fata gbɛ́i Yehowa lɛ he akɛ, “Yah Yehowa,” ni no ma sane lɛ nɔ mi waa. (Yes 12:2; 26:4) Be ni hela mɔ Hezekia ni eehe egbo ni atsa lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ, efo lalawiemɔ ko, ni etsĩ Yah tã yɛ mli shii abɔ kɛtsɔɔ bɔ ni ehao waa lɛ. (Yes 38:9, 11) Yɛ lalai lɛ ekomɛi amli lɛ, ahã efee faŋŋ akɛ hiɛkãalɔi ni etswa amɛfai shi akɛ amɛbaajie Yah yi lɛ tamɔɔɔ gbohii ni nyɛŋ ajie Yah yi lɛ. (La 115:17, 18; 118:17-19) Yɛ lalai krokomɛi amli hu lɛ, lalatsɛmɛi lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛhiɛ sɔ Yah akɛni ehere amɛ, ebu amɛhe, loo ejaje amɛ lɛ hewɔ.​—La 94:12; 118:5, 14.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Ani Yehowa Odasefoi lɛ, Kristofoi ji Amɛ?

ijwfq sane ni ji 7

Ani Yehowa Odasefoi lɛ, Kristofoi ji Amɛ?

Hɛɛ. Kristofoi ji wɔ yɛ yiŋtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahewɔ:

● Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔnyiɛ Yesu Kristo tsɔɔmɔi lɛ kɛ bɔ ni eba ejeŋ eha lɛ asɛɛ kpaakpa.​—1 Petro 2:21.

● Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yesu nɔ abaatsɔ ahere adesai ayiwala, ni wɔheɔ wɔyeɔ hu akɛ “gbɛ́i kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.”​—Bɔfoi lɛ Asaji 4:12.

● Kɛ́ mɛi miisumɔ koni amɛbatsɔmɔ Yehowa Odasefoi lɛ, abaptisiɔ amɛ yɛ Yesu gbɛ́i amli.​—Mateo 28:18, 19.

● Wɔsɔleɔ kɛtsɔɔ Yesu gbɛ́i amli.​—Yohane 15:16.

● Wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Yesu ji Yitso, loo mɔ ni ahala ni yɔɔ hegbɛ yɛ adesai fɛɛ anɔ. 1 Korintobii 11:3

Kɛlɛ, yɛ gbɛi babaoo anɔ lɛ, esoro wɔ yɛ jamɔ kui krokomɛi ni atsɛɔ amɛ Kristofoi lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔheɔ wɔyeɔ akɛ Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi, ejeee Triniti fã ko. (Marko 12:29) Wɔheee wɔyeee akɛ susuma lɛ gbooo, ni wɔheee wɔyeee hu akɛ nɔ ko yɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni wɔbaadamɔ nɔ wɔkɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ piŋɔ mɛi yɛ hɛl, loo ákɛ esa akɛ mɛi ni nyiɛ jamɔŋ nifeemɔi ahiɛ lɛ aná gbɛnaa gbɛ́i ko ni haa amɛnɔ kwɔɔ fe mɛi krokomɛi.​—Jajelɔ 9:5; Ezekiel 18:4; Mateo 23:8-10.

JANUARY 20-26

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 138-139

Kaahã Ogbeyeishemɔ Lɛ Ye Onɔ

w19.01 10 kk. 10

Jiemɔ Yehowa Yi Yɛ Asafo Lɛ Mli

10 Ani be fɛɛ be ni obaanu he akɛ owó onine nɔ ni ohã sane hetoo lɛ, otsui fãa? Jeee bo pɛ onuɔ he nakai. Anɔkwa, wɔteŋ mɛi pii atsui fãa fioo kɛ́ wɔyaahã sane hetoo, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, eji nɔ kpakpa. Etsɔɔ akɛ wɔbaa wɔhe shi ni wɔnaa mɛi krokomɛi akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe wɔ. Yehowa sumɔɔ mɛi ni baa amɛhe shi. (Lala 138:6; Fip. 2:3) Shi mɛni tuuntu hewɔ otsui fãa lɛ? Ani eeenyɛ efee akɛ osheɔ gbeyei akɛ ohiɛ baakpa nɔ ni otaoɔ owie lɛ nɔ, aloo akɛ nɔ ni otaoɔ owie lɛ ejaaa? Ani osheɔ gbeyei akɛ ohetoo lɛ mɔŋ shi jogbaŋŋ tamɔ hetoi ni nyɛmimɛi krokomɛi lɛ hãa lɛ? Kɛ́ onyɛ ona nɔ tuuntu hewɔ ni otsui fãa lɛ, no dani obaanyɛ otsu he nii. Yehowa miisumɔ ni ojie eyi ni owo onyɛmimɛi Kristofoi lɛ hewalɛ kɛ́ otee asafoŋ kpeei. (1 Tes. 5:11) Esumɔɔ bo ni ebaadro bo ekãa koni onyɛ ohã saji ahetoo.

w23.04 21 kk. 7

Wo Mɛi Hewalɛ Kɛ́ Otee Asafoŋ Kpeei

7 Obaanyɛ okwɛ ŋaawoi ni akɛhã yɛ Buu-Mɔɔ ni akase be ko ni eho lɛ ekomɛi amli ni kɔɔ bɔ ni ahãa saji ahetoo ahãa lɛ he. Ŋaawoi nɛɛ eko ji, ni obaasaa ohe jogbaŋŋ. (Abɛi 21:5) Kɛ́ okase nii lɛ jogbaŋŋ lɛ, osheŋ gbeyei akɛ obaawó onine nɔ ni ohã saji ahetoo. Agbɛnɛ hu, kaawie pii. (Abɛi 15:23; 17:27) Kɛ́ nɔ ni owieɔ lɛ faaa lɛ, gbeyei mɔŋ bo tsɔ. Bei pii lɛ, kɛ́ wɔwieee pii lɛ, ewaaa kɛhãaa nyɛmimɛi lɛ akɛ amɛbaanu nɔ ni wɔwieɔ lɛ shishi. Shi kɛ́ wɔwie kakadaŋŋ ni wɔwie otii babaoo ahe lɛ, bei pii lɛ, amɛnaaa nɔ ni wɔtaoɔ wɔtsɔɔ lɛ po. Kɛ́ oohã sane hetoo ni owieee pii, ni okaneee kɛjɛɛɛ wolo lɛ mli tɛ̃ɛ lɛ, ehãa anaa akɛ osaa ohe jogbaŋŋ ni onuɔ sane ni asusuɔ he lɛ shishi jogbaŋŋ hu.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 862 kk. 4

Eshaifaa

Nyɔŋmɔ biɔ ni Kristofoi kɛ mɛi ni etɔ̃ amɛnɔ lɛ ahe ake amɛ, ekɔɔɔ he eko shii abɔ ni mɛi lɛ tɔ̃ amɛnɔ. (Luk 17:3, 4; Efe 4:32; Kol 3:13) Mɛi ni kɛ mɛi atɔmɔi ekeee amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ hu kɛ amɛtɔmɔi lɛ ekeŋ amɛ. (Mat 6:14, 15) Shi kɛ́ “efɔŋfeelɔ” ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni ajie lɛ kɛje asafo lɛ mli po lɛ, sɛɛ mli kɛ́ etsake etsui lɛɛlɛŋ lɛ, akɛ esha ni efee lɛ baake lɛ. Kɛkɛ lɛ, asafo lɛ mli bii lɛ fɛɛ baama suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã lɛ lɛ nɔ mi amɛhã lɛ. (1Ko 5:13; 2Ko 2:6-11) Shi akpaaa gbɛ akɛ Kristofoi kɛ mɛi ni jeɔ gbɛ amɛfeɔ efɔŋ ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ ahe ake amɛ. Nɛkɛ mɛi nɛɛ etsɔmɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi.​—Heb 10:26-31; La 139:21, 22.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Te Mafee Tɛŋŋ Maye Mihiɛ Ni Gboɔ Lɛ Nɔ?

ijwyp sane ni ji 105

Te Mafee Tɛŋŋ Maye Mihiɛ Ni Gboɔ Lɛ Nɔ?

Nɔ ni ehiii yɛ sane lɛ mli: Kɛ́ ohiɛ gboɔ lɛ, ebaanyɛ ehã hegbɛ ni obaaná kɛbɔ naanyo ni oná niiashikpamɔi komɛi lɛ abɔ bo.

Nɔ ni hi yɛ sane lɛ mli: Jeee be fɛɛ be kɛ́ ohiɛ gboɔ lɛ, eji nɔ ko gbonyo. Ebaanyɛ eye ebua bo ni osusu nii ahe dani owie, ni ebaanyɛ ehã okwɛ nii jogbaŋŋ ni onyɛ obo sane toi jogbaŋŋ hu.

Nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ sane lɛ mli: Anɔkwale ni eji akɛ ohiɛ gboɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ nakai obaafee kɛya naanɔ, no hewɔ lɛ, obaanyɛ okwɛ koni ohiɛ ni gboɔ lɛ akagba onaa yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Sane nɛɛ baatsɔɔ bo bɔ ni obaafee enɛ ohã.

Esa akɛ ole nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ

Nɔ ni obaanyɛ ofee

Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ

Esa akɛ ole nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ

Kɛ́ ohiɛ gboɔ lɛ, ebaanyɛ ehã oshe gbeyei akɛ okɛ mɛi baawie hiɛ kɛ hiɛ po. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, obaanu he akɛ otse ohe kɛje mɛi ahe oookɛɛ eshwɛ okome too yɛ tsũ ko ni mli ewo duŋ mli. Ebaanyɛ efee gbeyei waa. Shi, kɛ́ oná ole nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ, ekolɛ, obaana akɛ ehe ehiaaa ni ohiɛ gboɔ kwraa. Naa enɛ he nɔkwɛmɔnii etɛ komɛi.

● Nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ 1: “Mileee nɔ ni he ni mawie.”

Anɔkwa sane: Bei pii lɛ, jeee nɔ ni okɛɔ lɛ ji nɔ ni mɛi kaiɔ titri, moŋ lɛ bɔ ni ohãa amɛnuɔ he amɛhãa. Obaanyɛ oye nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ nɔ kɛ́ okase bɔ ni aboɔ sane toi jogbaŋŋ ahãa, ni obo mɛi krokomɛi atoi jogbaŋŋ kɛ́ amɛmiiwie.

Kɛhã he susumɔ: Mɛɛ naanyo nɛkɛ osumɔɔ​—mɔ ni sumɔɔ wiemɔ loo mɔ ni boɔ sane toi jogbaŋŋ?

● Nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ 2: “Mɛi susuɔ akɛ mihe bɛ miishɛɛ.”

Anɔkwa sane: Kɛ́ ohiɛ gboɔ jio, ohiɛ gbooo jio, mɛi baaná susumɔ ko kɛ̃ yɛ ohe. Obaanyɛ oye nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ nɔ kɛ́ owie kɛtsɔɔ osusumɔ​—ebaahã mɛi ale mɔ tuuntu ni oji, ni amɛbaaná ohe jwɛŋmɔ ni ja.

Kɛhã he susumɔ: Kɛ́ osusuɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ kwraa ewieee ohe ekpakpa lɛ, ekolɛ, bo moŋ ji mɔ ni ohiɛɛɛ amɛhe jwɛŋmɔ kpakpa akɛni osusuɔ akɛ amɛsumɔɔɔ osane lɛ hewɔ.

● Nɔ ni hãa ohiɛ gboɔ 3: “Kɛ́ miwie nɔ ko ni ejaaa lɛ, mihiɛ baashwie shi.”

Anɔkwa sane: Bei komɛi lɛ, nakai ebaa lɛ yɛ mɔ fɛɛ mɔ gbɛfaŋ. Kɛ́ owie nɔ ko ni otɔ̃ lɛ, obaanyɛ oŋɔ lɛ akɛ hegbɛ ni oná ni okɛbaatsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ, onaaa ohe akɛ mɔ ko ni yeɔ emuu.

Kɛhã he susumɔ: Kɛ́ okɛ mɛi ni kpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛyeee emuu shãra lɛ, ani omii shɛɛɛ ohe?

Ani ole? Mɛi komɛi nuɔ he akɛ, akɛni amɛsumɔɔ mɛseji sɛndimɔ waa hewɔ lɛ, amɛhiɛ gbooo. Shi kɛ́ okɛ mɛi fɔɔ sanegbaa hiɛ kɛ hiɛ lɛ, efeɔ mlɛo akɛ obaale amɛ jogbaŋŋ ni okɛ amɛ abɔ naanyo. Sherry Turkle, ni eji mɔ ko ni ekase adesai ajwɛŋmɔ he nii waa, ni ebe hu yɛ tɛknɔlɔji mli lɛ ŋma akɛ: “Kɛ́ wɔnaa wɔhe hiɛ kɛ hiɛ, ni mɔ nɛ boɔ mɔ nɛ toi jogbaŋŋ lɛ, no dani naanyobɔɔ ni kã wɔteŋ lɛ feɔ gbagbalii.”

Nɔ ni obaanyɛ ofee

● Okɛ ohe akato mɛi krokomɛi ahe. Ehe ehiaaa ni obatsɔ mɔ ni sumɔɔ wiemɔ waa. Moŋ lɛ, esa akɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ obaahã bɔ ni ohiɛ gboɔ lɛ naa aba shi fioo, bɔ ni afee ni hegbɛ ni obaaná kɛbɔ naanyo, ni oná niiashikpamɔi lɛ akaŋmɛɛ bo.

“Ehe ehiaaa ni sanegbaa lɛ sɛɛ akɛ, loo esɛɛ agbala shi, ni ehe ehiaaa hu ni ofeɔ mɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baagbala ejwɛŋmɔ kɛya enɔ. Kɛ́ ona mɔ ko ni oleee lɛ lɛ, jiemɔ ohe shi otsɔɔ lɛ, loo bi lɛ saji fioo kɛkɛ.”​—Alicia.

Biblia mli shishitoo mla: “Mɔ fɛɛ mɔ apɛi enifeemɔi amli ekwɛ, kɛkɛ lɛ ebaana nɔ ko yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe ni baahã emii ashɛ ehe, shi jeee ni ekɛ ehe baato mɔ kroko he.”​—Galatiabii 6:4.

● Okɛ ohiɛ afɔ̃ shi okwɛ. Kwɛmɔ mɛi ni nyɛɔ amɛkɛ mɛi shãraa waa lɛ, ni okadi bɔ ni amɛkɛ mɛi krokomɛi gbaa sane amɛhãa. Mɛni hãa amɛnyɛɔ amɛkɛ mɛi gbaa sane nakai? Mɛni yeee ebuaaa amɛ jogbaŋŋ? Mɛɛ hesai kpakpai komɛi amɛyɔɔ ni obaanyɛ okase?

“Kwɛmɔ mɛi ni nyɛɔ amɛkɛ mɛi feɔ naanyo mra lɛ ni okase amɛ. Kwɛmɔ bɔ ni amɛfeɔ amɛnii amɛhãa kɛ nɔ ni amɛwieɔ kɛ́ amɛna mɔ ko klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.”​—Aaron.

Biblia mli shishitoo mla: “Bɔ ni dade jɔɔ dade naa lɛ, nakai nɔŋŋ gbɔmɔ hu jɔɔ enaanyo naa.”​—Abɛi 27:17.

● Bi saji. Bei pii lɛ, mɛi sumɔɔ ni amɛtsɔɔ amɛsusumɔ yɛ saji ahe, no hewɔ lɛ, kɛ́ obi saji lɛ, efeɔ mlɛo akɛ okɛ amɛ baaje sanegbaa shishi. Agbɛnɛ hu, ehãaa mɛi kɛ amɛjwɛŋmɔ ama onɔ tsɔ.

“Kɛ́ otsɔ hiɛ osaa ohe oto lɛ, no hãŋ oye otsui tsɔ. Dani obaaya nifeemɔ ko loo henaabuamɔ ko shishi lɛ, tsɔ hiɛ osusu saji fioo komɛi loo sanebimɔi komɛi ahe, bɔ ni afee ni kɛ́ okɛ mɛi hei kpe lɛ, oná lɛ mlɛo akɛ okɛ amɛ baagba sane.”​—Alana.

Biblia mli shishitoo mla: ‘Nyɛtaoa nibii ni hi hã mɛi krokomɛi, shi jeee nibii ni hi hã nyɛ pɛ.’​—Filipibii 2:4.

JANUARY 27–FEBRUARY 2

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 140-143

Feemɔ Nibii Ni Kɛ Osɔlemɔi Kɛhã Yelikɛbuamɔ Lɛ Kpãa Gbee

w22.02 12 kk. 13-14

‘Bo Hiɛshikalɔi Awiemɔi Toi’

13 Kɛ́ Yehowa wo wɔ ŋaa lɛ, esa akɛ wɔna akɛ suɔmɔ ni esumɔɔ wɔ lɛ hewɔ ni efee nakai lɛ. Yehowa miisumɔ ni ehi ehã wɔ. (Abɛi 4:20-22) No hewɔ lɛ, kɛ́ ewo wɔ ŋaa kɛtsɔ Biblia lɛ, asafo lɛ wolo ko loo vidio ko, loo wɔnyɛmi Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ lɛ nɔ lɛ, eefee nakai koni wɔna akɛ esumɔɔ wɔ. Hebribii 12:9, 10 lɛ kɛɛ: “Efeɔ nakai koni wɔná he sɛɛ.”

14 Kɛ́ awo wɔ ŋaa lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aya nɔ ni awie lɛ nɔ, shi jeee bɔ ni awie lɛ ahã lɛ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ awo wɔ ŋaa lɛ wɔnuɔ he akɛ bɔ ni akɛ wɔ wie lɛ esaaa. Lɛɛlɛŋ, kɛ́ mɔ ko miiwo mɔ ko ŋaa lɛ, esa akɛ ekwɛ bɔ ni ebaawie lɛ ehã lɛ jogbaŋŋ. (Gal. 6:1) Shi no etsɔɔɔ akɛ kɛ́ aawo wɔ ŋaa ni wɔnu he akɛ bɔ ni mɔ lɛ kɛ wɔ wieɔ ehãa lɛ esaaa lɛ, wɔkabo toi. Esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aya nɔ ni mɔ lɛ wieɔ lɛ nɔ, shi jeee bɔ ni ewieɔ lɛ ehãa lɛ. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Eyɛ mli akɛ bɔ ni mɔ lɛ kɛ mi wie ehã lɛ eŋɔɔɔ minaa moŋ, shi ani nɔ ko yɛ ni manyɛ makase yɛ nɔ ni ewie lɛ mli? Mɛni hewɔ mijieee mijwɛŋmɔ yɛ mɔ ni wo mi ŋaa lɛ tɔmɔi lɛ anɔ, ni mikɛ mijwɛŋmɔ tee bɔ ni manyɛ maná he sɛɛ lɛ moŋ nɔ?’ Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakase nɔ ko yɛ ŋaa fɛɛ ŋaa ni abaawo wɔ lɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔhiɛ kã shi.​—Abɛi 15:31.

w10 3/15 32 kk. 4

Hiɛmɔ “Tsui Mlitsemɔ” Mli Yɛ Jaramɔ Bei Nɛɛ Amli

Henyɛlɔi ashiteekɛwoo, ohia, kɛ hela ni naa wa eha Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi anijiaŋ eje wui. Bei komɛi lɛ, enɛ náa amɛtsuii anɔ hewalɛ gbonyo. Maŋtsɛ David po kɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ kpe. Ekɛɛ akɛ: “Mimumɔ etɔ biti yɛ mimli, mitsui efee shikplikpii yɛ mimli.” (Lala 143:4) Mɛni ye ebua lɛ ni enyɛ eye shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ? David jwɛŋ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ E-tsuji lɛ yeɔ ehaa kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ ejie lɛ kɛjɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ nɔ. Ejwɛŋ nibii ni Yehowa efee yɛ E-gbɛ́i kpele lɛ hewɔ lɛ anɔ. David susu Nyɔŋmɔ nitsumɔi lɛ ahe. (Lala 143:5) Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔ hu wɔjwɛŋ wɔ-Bɔlɔ lɛ kɛ nibii fɛɛ ni efee eha wɔ kɛ nɔ ni eyaa nɔ efeɔ ehaa wɔ lɛ anɔ lɛ, no baaye abua wɔ kɛ́ wɔkɛ kaa po miikpe.

w15 3/15 32 kk. 2

Gbalamlibotemɔ “yɛ Nuŋtsɔ lɛ Mli”​—Ani Ebe Eho?

Bei komɛi lɛ, obaanu he tamɔ David, mɔ ni wie akɛ: “Ohe afee oya ni ohere mi nɔ, Yehowa! Mimumɔ etɔ biti po: Kaaŋɔ ohiɛ otee mi.” (Lala 143:5-7, 10) Onijiaŋ akaje wui. Mɛɛ Yehowa koni etsɔɔ bo nɔ ni etaoɔ ni ofee. Bo lɛ toi kɛtsɔ Biblia lɛ ni obaakane ni ojwɛŋ nɔ jogbaŋŋ lɛ nɔ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaale nɔ ni Yehowa taoɔ ni ofee kɛ bɔ ni eye ebua etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ. Ni no baawaje bo koni oya nɔ oye efamɔi anɔ.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-2 1151

Pɔizin

Bɔ Ni Akɛtsuɔ Nii Yɛ Mfonirifeemɔŋ. Akɛ malemɔ ni mɛi fɔji maleɔ kɛfiteɔ mɛi lɛ to onufu mli pɔizin ni gbeɔ mɔ lɛ he. (La 58:3, 4) Awie mɛi aheguɔgbelɔi ahe akɛ, “onufui anaa pɔizin yɛ amɛnaabu.” (La 140:3; Ro 3:13) ‘Pɔizin ni gbeɔ mɔ eyi gbɔmɔ lilɛi lɛ obɔ.’ Mɛi kɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni amɛmaleɔ mɛi ahe, amɛfiteɔ mɛi, amɛtsɔɔ amale tsɔɔmɔi loo amɛwieɔ wiemɔi gbohii ni tamɔ nakai.​—Yak. 3:8.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Ekpɛlɛɛɛ Ni Ahaa Amɛ Lá Lɛ?

ijwfq sane ni ji 21

Mɛni Hewɔ Nyɛkpɛlɛɛɛ ni Ahaa Nyɛ Lá Lɛ?

Susumɔ ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ wɔhe

● Afo Atã: Yehowa Odasefoi heee amɛyeee akɛ datrɛfoi ayelikɛbuamɔ he hiaa amɛ, no hewɔ lɛ amɛyaaa helatsamɔhe.

Anɔkwa Sane: Wɔtaoɔ tsofafeemɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ kɛhaa wɔ kɛ wɔweku lɛ hu. Kɛ́ wɔbɛ hewalɛ lɛ, wɔyaa datrɛfoi ni he esa yɛ tsofafeemɔ mli, ni amɛbaanyɛ amɛfee opireshɛŋ ni amɛkɛ lá tsuuu nii lɛ aŋɔɔ. Wɔhiɛ sɔɔ hiɛyaa ni aná yɛ tsofafeemɔ gbɛfaŋ lɛ waa diɛŋtsɛ. Anɔkwa, tsofafeemɔi ni haaa agbala lá awo mɔ mli, ni ato he gbɛjianɔ kɛha Odasefoi ni bɛ hewalɛ lɛ eye ebua amɛ, ni ehe eba sɛɛnamɔ amrɔ nɛɛ kɛha mɛi ni jeee Odasefoi po. Amrɔ nɛɛ yɛ maji babaoo anɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni bɛ hewalɛ lɛ baanyɛ ahala akɛ esumɔŋ ni aha lɛ lá koni eye ehe kɛjɛ helai ni jɛɔ no feemɔ mli baa lɛ, kɛ datrɛfoi atsofafeemɔ mli tɔmɔi ni amɛjeee gbɛ lɛ ahe.

● Afo Atã: Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ akɛ kɛ́ mɔ ko bɛ hewalɛ lɛ, jamɔŋ hemɔkɛyeli ji nɔ ni tsaa lɛ.

Anɔkwa Sane: Wɔheee wɔyeee akɛ jamɔŋ hemɔkɛyeli ji nɔ ni tsaa mɔ.

● Afo Atã: Kɛ́ okpɛlɛɛɛ ni aha bo lá lɛ obɔɔ nyɔmɔ waa.

Anɔkwa Sane: Tsofafeemɔ ni ahaaa mɔ lá yɛ mli lɛ jara waaa tsɔ.a

● Afo Atã: Daa afi lɛ, Odasefoi babaoo ni gbekɛbii fata he lɛ gboiɔ akɛni amɛkpɛlɛɛɛ ni agbala lá awo amɛmli lɛ hewɔ.

Anɔkwa Sane: Enɛ jeee anɔkwale kwraa. Datrɛfoi feɔ opireshɛŋ ni mli wawai babaoo ni amɛgbalaaa lá amɛwooo mɔ mli; ekomɛi ji tsui opireshɛŋ, wuiaŋ opireshɛŋ, kɛ gbɔmɔtso lɛ hei komɛi ni atsakeɔ akɛ ekrokomɛi yeɔ najiaŋ lɛ.b Bei babaoo lɛ, helatsɛmɛi ni haaa agbala lá awo amɛmli, ni gbekɛbii po fata he lɛ ahe waa amɛ mra tamɔ mɛi ni he lá lɛ nɔŋŋ, ni bei komɛi po lɛ, amɛshihilɛ lɛ hiɔ kwraa fe mɛi ni he lá lɛ.c Shi yɛ fɛɛ mli lɛ, mɔ ko nyɛŋ ama nɔ mi akɛ kɛ́ helatsɛ ko heee lá lɛ, ebaagbo loo kɛ́ ehe lá lɛ, egboŋ.

Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi ekpɛlɛɛɛ ni ahaa amɛ lá lɛ?

Enɛ jeee tsofafeemɔ sane, moŋ lɛ eji jamɔŋ sane. Kpaŋmɔ Momo lɛ kɛ Ehee lɛ fɛɛ kɛ fãmɔ ni mli kã shi faŋŋ haa wɔ akɛ, wɔhi lá loo wɔtsi wɔhe kɛjɛ lá he. (1 Mose 9:4; 3 Mose 17:10; 5 Mose 12:23; Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29) Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ naa lá akɛ edamɔ shi kɛha wala. (3 Mose 17:14) No hewɔ lɛ, jeee toiboo ni wɔfeɔ wɔhaa Nyɔŋmɔ lɛ kɛkɛ hewɔ ni wɔhiɔ lá loo wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ he lɛ, moŋ lɛ wɔbuɔ Nyɔŋmɔ akɛ wala Halɔ.

Amɛmiitsake amɛsusumɔi

Bei ko ni eho lɛ, datrɛfoi kɛ helatsamɔhei fɛɛ buɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsaa mɛi ni ahaaa lá lɛ akɛ eyɛ kpɛŋŋ tsɔ, ni eji gbɔmɔgbee po, shi nyɛsɛɛ nɛɛ nakai susumɔ lɛ etsake kwraa. Atsɛɔ tsofafeemɔ gbɛ nɛɛ hu akɛ bloodless medicine. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 2004 mli lɛ, akala sane ko yɛ datrɛfoi kɛ amɛhenɔi lɛ awolo ko ni akɛtsɔseɔ amɛ lɛ mli, nɔ ni ekɛɛ ji “tsofafeemɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsaa Yehowa Odasefoi lɛ baafee nɔ ni abaadamɔ nɔ atsa mɛi yɛ afii ni baa lɛ amli.”d Sane ko ni aŋma yɛ wolo ko (Heart, Lung and Circulation) mli yɛ afi 2010 mli lɛ kɛɛ akɛ, “esaaa ákɛ akɛ opireshɛŋ ni afeɔ ni ahaaa mɔ lá yɛ mli lɛ tsuɔ Yehowa Odasefoi pɛ ahe nii yɛ tsofafeemɔ mli, moŋ lɛ esa akɛ akɛtsu nii yɛ opireshɛŋ fɛɛ ni afeɔ mɛi lɛ amli.”

Amrɔ nɛɛ, datrɛfoi akpei komɛi ni yɔɔ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ kɛ tsofafeemɔ gbɛi ni atsɔɔ nɔ abaa lá yi lɛ tsuɔ nii kɛfeɔ opireshɛŋ ni mli wala, ni amɛhaaa lá. Akɛ tsofafeemɔ gbɛ ni akɛyeɔ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ najiaŋ lɛ miitsu nii yɛ maji po ni kpaako amɛnáa hiɛyaa lɛ anɔ, ni mɛi babaoo ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ biɔ koni atsɔ nɔ atsa amɛ.

FEBRUARY 3-9

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 144-146

“Maŋ Ni Yehowa Ji Amɛ-Nyɔŋmɔ Lɛ Yɛ Miishɛɛ!”

w18.04 32 kk. 2-3

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

1. Shishinumɔ nɛɛ kɛ nibii krokomɛi ni awie yɛ lala nɛɛ mli lɛ kpãa gbee. Wiemɔ ni ji “kɛkɛ lɛ” ni akɛtsu nii yɛ kuku 12 lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, jɔɔmɔi ni atsĩ tã yɛ kuku 12 kɛyashi 14 lɛ mli lɛ kɔɔ jalɔi lɛ, ni ji mɛi ni kuku 11 lɛ kɛɛ amɛbiɔ ni ‘ajie amɛ ni ahere amɛ’ kɛje mɛi fɔji lɛ adɛŋ lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ kuku 15 lɛ hu mli wiemɔi lɛ kɔɔ jalɔi lɛ ahe. No hewɔ lɛ, “maŋ” ni atsĩ tã yɛ kuku 15 lɛ klɛŋklɛŋ liamɔ lɛ mli lɛ nɔŋŋ ji “maŋ ni Yehowa ji amɛ-Nyɔŋmɔ” ni atsĩ tã yɛ liamɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, ni ŋmalɛ lɛ kɛɛ amɛyɛ “miishɛɛ.”

2. Shishinumɔ ni wɔyɔɔ bianɛ lɛ kɛ Biblia lɛ mli saji krokomɛi ni kɔɔ jɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ baaná lɛ ahe lɛ kpãa gbee. Wiemɔi ni David wie yɛ Lala 144 lɛ tsɔɔ akɛ eheɔ eyeɔ akɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ kpɔ̃ Israelbii lɛ kɛje amɛhenyɛlɔi lɛ adɛŋ lɛ, ebaajɔɔ amɛ, ni ebaahã amɛná miishɛɛ ni amɛshwere, tamɔ bɔ ni ewo shi lɛ pɛpɛɛpɛ. (3 Mo. 26:9, 10; 5 Mo. 7:13; Lala 128:1-6) Shiwoi nɛɛ ateŋ ekome ji nɔ ni yɔɔ 5 Mose 28:4 lɛ. Yɛ jɛmɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ewo Israelbii lɛ shi akɛ kɛ́ amɛye anɔkwa lɛ, ‘abaajɔɔ amɛbii kɛ amɛshikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii kɛ amɛlɛɛ kooloi abii, amɛtsinabii kɛ amɛtoobii.’ Yɛ David bi Solomon nɔyeli lɛ shishi lɛ, Israelbii lɛ atoiŋ jɔ amɛ waa, ni amɛshwere bɔ ni anako enɔ dã. Anɔkwa, nibii komɛi ni tee nɔ yɛ Solomon nɔyeli lɛ shishi lɛ feɔ nibii ni baaya nɔ yɛ Mesia lɛ nɔyeli lɛ shishi lɛ ahe mfoniri.​—1 Maŋ. 4:20, 21; Lala 72:1-20.

w22.10 28 kk. 16-17

Hã Hiɛnɔkamɔ Ni Oyɔɔ Akɛ Kristofonyo Lɛ Mli Awa

16 Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaaná naanɔ wala wɔsɛɛ lɛ ji nikeenii ni nɔ bɛ ni Yehowa kɛdro wɔ. Wɔmiikpa enɛ gbɛ waa ejaakɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ ebaaba. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ tamɔ sɛ́kɛ kɛhã wɔ, ejaakɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai miikpe jio, aawa wɔ yi jio, akɛɛ abaagbe wɔ jio lɛ, ehãaa wɔkpa Yehowa sɔɔmɔ. Agbɛnɛ hu, etamɔ dade fai ejaakɛ ebuɔ wɔjwɛŋmɔ he ni ehãa wɔjieɔ nibii gbohii kɛjeɔ wɔjwɛŋmɔ mli ni wɔsusuɔ nibii kpakpai ahe. Hiɛnɔkamɔ ni Biblia lɛ ehã wɔná nɛɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔleɔ Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ ni ehãa wɔnaa akɛ esumɔɔ wɔ waa diɛŋtsɛ. Kɛ́ wɔhã wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli wa be fɛɛ be lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa.

17 Be ni bɔfo Paulo ŋma wolo emaje Romabii lɛ, ewie akɛ: “Nyɛnyaa yɛ hiɛnɔkamɔ lɛ hewɔ.” (Rom. 12:12) Paulo le akɛ, kɛ́ etee nɔ eye anɔkwa lɛ, ebaaná naanɔ wala yɛ ŋwɛi. No hewɔ lɛ, enya yɛ nakai hiɛnɔkamɔ lɛ hewɔ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔnya yɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ hewɔ ejaakɛ wɔle akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Yehowa baaye eshiwoi lɛ anɔ. Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ, ‘mɔ ni hiɛ kã Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni yeɔ anɔkwa be fɛɛ be lɛ nɔ lɛ, yɛ miishɛɛ.’​—Lala 146:5, 6.

w18.01 26 kk. 19-20

Mɛɛ Suɔmɔ Hãa Anáa Miishɛɛ Diɛŋtsɛ?

19 Satan je lɛ ehã adesai ena amanehulu aaafee afii 6,000 sɔŋŋ nɛ. Amrɔ nɛɛ Satan je lɛ miiba enaagbee, ni shikpɔŋ lɛ nɔ eyi kɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe fe nine, kɛ mɛi ni sumɔɔ shika kɛ shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ. Amɛfoɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli, ni amɛhãa nibii ni amɛshweɔ lɛ he hiaa amɛ fe nibii krokomɛi fɛɛ. Mɛi ni jieɔ sui ni tamɔ nɛkɛ akpo lɛ náŋ miishɛɛ kɔkɔɔkɔ. Moŋ lɛ, tamɔ bɔ ni Lalai Awolo lɛ tsɔɔ lɛ: “Mɔ ni Yakob Nyɔŋmɔ lɛ ji eyelikɛbualɔ lɛ yɛ miishɛɛ, mɔ ni hiɛ kã Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ nɔ lɛ.”​—Lala 146:5.

20 Yehowa tsuji sumɔɔ lɛ waa. Daa afi lɛ, mɛi babaoo baleɔ lɛ ni amɛ hu amɛsumɔɔ lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ, ni etsɛŋ ekɛ jɔɔmɔi ni baahã wɔnaa akpɛ wɔhe waa baaba. Kɛ́ wɔfee nɔ ni Yehowa miisumɔ ni wɔfee lɛ, ebaaná wɔhe miishɛɛ, ni no baahã wɔná miishɛɛ ni wɔtsui anyɔ wɔmli. Agbɛnɛ hu, mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ amii baashɛ amɛhe kɛya naanɔ! Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu sui ni mɛi ni sumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe fe nine lɛ jieɔ lɛ kpo lɛ ahe, ni wɔbaana bɔ ni esoro sui nɛɛ kwraa yɛ sui ni Yehowa tsuji jieɔ lɛ kpo lɛ ahe.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 111 kk. 9

Kooloi

Biblia lɛ tsɔɔ wɔ ni wɔkɛ kooloi aye yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni wɔmusuŋ atsɔ wɔ yɛ amɛhe hu. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa hãa anaa yɛ Biblia lɛ mli akɛ lɛ ji mɔ ni hãa kooloi nibii fɛɛ ni he hiaa amɛ. (Abɛ 12:10; La 145:15, 16) Mose Mla lɛ bi ni akwɛ shĩa kooloi anɔ jogbaŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebi ni kɛ́ mɔ ko yana shĩa kooloo ko ni edu gbɛ lɛ, emɔ lɛ ni ekɛ lɛ ayahã enɔtsɛ; kɛ́ kooloo lɛ egbee shi ni jatsu kã enɔ lɛ, esa akɛ ewo jatsu lɛ yɛ enɔ. (2Mo 23:4, 5) Esaaa akɛ ahãa kooloi tsuɔ nii fe nine. (5Mo 22:10; 25:4) Esa akɛ kooloo kɛ gbɔmɔ fɛɛ aye Hejɔɔmɔ Gbi lɛ. (2Mo 20:10; 23:12; 5Mo 5:14) Esa akɛ awo kooloi ni yeɔ awui lɛ tsuŋ loo agbe amɛ. (1Mo 9:5; 2Mo 21:28, 29) Esaaa akɛ ahãa shĩa kooloi srɔtoi enyɔ futuɔ kɛkwɔɔ amɛhe.​—3Mo 19:19.

FEBRUARY 10-16

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII LALA 147-150

Wɔyɛ Yiŋtoi Pii Ahewɔ Ni Wɔjieɔ Yah Yi

w17.07 18 kk. 5-6

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔjie Yehowa Yi?

5 Yehowa shɛje Israel maŋ muu lɛ fɛɛ mii, shi ekɛwaaa jɛmɛ. Eshɛje aŋkroaŋkroi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ hu amii. Nakai nɔŋŋ efeɔ ehãa wɔ ŋmɛnɛ. Lalatsɛ lɛ wie yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ: “Etsaa mɛi ni amɛtsuii ekumɔ lɛ, ni efimɔɔ amɛpilamɔi lɛ anɔ.” (Lala 147:3) Yɛ wɔhelai kɛ haomɔi fɛɛ amli lɛ, Yehowa hiɛ kpaaa wɔnɔ. Yehowa yɛ he miishɛɛ waa akɛ ebaashɛje wɔmii ni ewo wɔ hewalɛ kɛ́ wɔtsui kumɔ. (Lala 34:19; Yes. 57:15) Eduroɔ wɔ hiɛshikamɔ kɛ hewalɛ koni wɔnyɛ wɔkpee naagbai fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ anaa.​—Yak. 1:5.

6 Enɛ sɛɛ lɛ, lalatsɛ lɛ kwɛ ŋwɛi ni ewie yɛ Yehowa he akɛ, “etsɔɔ ŋulamii ayibɔ,” ni “ekɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛ́i tsɛɔ lɛ.” (Lala 147:4) Shi mɛni hewɔ lalatsɛ lɛ wie ŋulamii lɛ ahe lɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ, lalatsɛ lɛ nyɛ ena ŋulamii lɛ, shi akɛni ebɛ shwɛde hewɔ lɛ, eleee akɛ ŋulamii lɛ ayi fa kwraa fe nɔ ni ehiŋmɛii naa lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, jeŋ shikpalɔi ehã wɔle akɛ ŋulamii ayi fa waa diɛŋtsɛ. Amɛbuɔ akɔntaa akɛ, yɛ ŋulami kusha, ni atsɛɔ lɛ Milky Way lɛ pɛ mli lɛ, ayɛ ŋulamii akpekpe toi akpei abɔ. Ni mɛi komɛi kɛɔ akɛ ayɛ ŋulami kushai akpekpe toi akpekpei abɔ yɛ ŋwɛiniiaŋ! No hewɔ lɛ, mɛɛ adesa baanyɛ atsɔɔ ŋulamii abɔ ni yɔɔ ŋwɛi? Mɔ ko kwraa bɛ! Shi mɔ ni bɔ ŋulamii lɛ le amɛyibɔ. Anɔkwa, ele ŋulamii lɛ eko fɛɛ eko jogbaŋŋ aahu akɛ, ehã amɛ fɛɛ gbɛ́i. (1 Kor. 15:41) Kɛ́ Nyɔŋmɔ le ŋulamii lɛ eko fɛɛ eko jogbaŋŋ nɛkɛ lɛ, ani enyɛŋ ele adesai ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ jogbaŋŋ? Be fɛɛ be lɛ, ele he ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa diɛŋtsɛ, kɛ nɔ tuuntu ni he hiaa wɔ!

w17.07 18 kk. 7

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔjie Yehowa Yi?

7 Yehowa nuɔ wɔ shishi. Ele naagbai fɛɛ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛkpeɔ, ni eyɛ hewalɛ ni ebaanyɛ ekɛye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔkpee naa. (Kanemɔ Lala 147:5.) Bei komɛi lɛ, wɔnuɔ he akɛ wɔnyɛɛɛ dɔŋŋ, ejaakɛ wɔnaagbai lɛ fa fe wɔ. Shi Nyɔŋmɔ le he ni wɔhewalɛ yawaa, ni “ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.” (Lala 103:14) Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, wɔtɔ̃ɔ tɔmɔi kome too lɛ nɔŋŋ shii abɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔwieɔ nibii komɛi, kɛkɛ lɛ, sɛɛ mli lɛ wɔshwa wɔhe. Wɔshweɔ nibii komɛi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔle akɛ ehiii, ni wɔhiɛ kɔ̃ɔ mɛi krokomɛi ahegbɛi kɛ amɛnibii anɔ. Enɛɛmɛi fɛɛ haoɔ wɔ waa diɛŋtsɛ. Yehowa tɔ̃ɔɔ, ni kɛ̃lɛ, ele bɔ ni wɔhaoɔ waa yɛ wɔtɔmɔi lɛ ahewɔ lɛ jogbaŋŋ, ejaakɛ ejwɛŋmɔ mli kwɔ!​—Yes. 40:28.

w17.07 21 kk. 18

Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔjie Yehowa Yi?

18 Lalatsɛ lɛ le akɛ, esoro blema Israelbii lɛ kwraa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ maji krokomɛi lɛ fɛɛ ahe. Nyɔŋmɔ ŋɔ amɛ akɛ emaŋ, ni ehã amɛ “ewiemɔ lɛ” kɛ “egbɛnai kɛ ekojomɔi lɛ.” (Kanemɔ Lala 147:19, 20.) Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa ewo wɔ hu wɔhiɛ nyam waa; ekɛ egbɛ́i lɛ efɔ̃ wɔnɔ. Wɔbale Yehowa, ni wɔkɛ e-Wiemɔ lɛ tsuɔ nii yɛ wɔshihilɛ mli. Kɛfata he lɛ, wekukpaa kpakpa yɛ wɔ kɛ lɛ teŋ. Tamɔ mɔ ni ŋma Lala 147 lɛ, wɔ hu wɔyɛ yiŋtoi kpakpai pii ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔjie Yehowa yi ni wɔwo mɛi krokomɛi hu hewalɛ ni amɛkɛ gbee ni wa abo akɛ, “Haleluya!”

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

cl 54 kk. 16

Adebɔɔ Hewalɛ​—“Lɛ Efee Ŋwɛi kɛ Shikpɔŋ”

16 Lala 148:10 lɛ hu tsĩɔ “fijiatsɛmɛi” hu tã. Susumɔ srɔtoi babaoo ní yɔɔ lɛ he okwɛ! Yehowa kɛ Hiob wie duguma he akɛ “eŋmɔɔ okpɔŋɔ kɛ enɔtálɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ nɛkɛ loofɔlɔ ní nɔkwɔlɛ ji mitai enyɔ kɛ fã nɛɛ filikiii, shi enyɛɔ ejoɔ foi kilomitai 65 yɛ ŋmɛlɛtswaa kome mli, ni enane mlikpãmɔ kome nyɛɔ eshɛɔ mitai ejwɛ kɛ fã! (Hiob 39:13, 18) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ŋshɔ hiɛ dɔkɔdɔkɔ yeɔ eshihilɛ be lɛ mli babaoo yɛ kɔɔyɔɔ mli yɛ ŋshɔ hiɛ. Akɛni efijiaŋ lɛɛmɔ shɛɔ aaafee mitai etɛ hewɔ lɛ, enyɛɔ efilikiɔ yɔɔ yɛ kɔɔyɔɔ lɛ mli. Ebaanyɛ ekpã efiji amli ŋmɛlɛtswai abɔ yɛ kɔɔyɔɔ lɛ mli ní etswaaa efiji amli. Yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ lɛ, bee hummingbird loofɔlɔ bibioo ní tamɔ tiitra lɛ ji loofɔlɔ bibioo fe fɛɛ ní yɔɔ jeŋ, ni ekɛlɛ shɛɔ waotalɔi enyɔ pɛ. Enyɛɔ etswaa efiji amli aaashɛ shii 80 yɛ hiŋmɛitswaa kome mli! Hummingbird loofɔji nɛɛ, ní kpɛlɛɔ tamɔ jwetrii bibii ní yɔɔ fiji lɛ, nyɛɔ amɛyaa kɛbaa oyayaayai tamɔ kɔɔyɔŋ lɛji komɛi, ni amɛnyɛɔ amɛfilikiɔ sɛɛsɛɛ po.

KASEMƆ BƆ NI ASHIƐƆ JOGBAŊŊ

Bo Yesu Toi​—Shiɛmɔ Sane Kpakpa Lɛ

w19.03 10 kk. 7-11

Bo Yehowa Gbee Toi

7 Kanemɔ Mateo 17:1-5. Be ni ji enyɔ ni Yehowa wie kɛjɛ ŋwɛi ji be ni Yesu ‘tsake’ yɛ ekaselɔi etɛ komɛi ahiɛ lɛ. Yesu kɛ kaselɔi etɛ nɛɛ, ni ji Petro, Yakobo, kɛ Yohane tee gɔŋ ni kwɔ ko nɔ. Be ni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛna ninaa ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa. Yesu hiɛ kpɛ tamɔ hulu, ni etadei lɛ hu yɛ tamɔ la. Kɛkɛ ni kaselɔi lɛ na mɛi enyɔ komɛi, tamɔ Mose kɛ Elia ni amɛkɛ Yesu miiwie egbele lɛ kɛ eshitee lɛ he. No mli lɛ, wɔ miiye kaselɔi etɛ lɛ fɛɛ waa, shi be ni wɔ lɛ tse yɛ amɛhiɛ lɛ, amɛna ninaa lɛ. (Luka 9:29-32) Nɔŋŋ kɛkɛ ni atatu ko ni kpɛɔ waa baha amɛnɔ, ni amɛnu ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ miiwie kɛmiijɛ atatu lɛ mli. Shi kome ekoŋŋ lɛ, nɔ ni ewie lɛ hãa wɔnaa akɛ eyɛ e-Bi lɛ he miishɛɛ ni esumɔɔ lɛ. Ewie akɛ: “Mɔ nɛ ji mi-Bi ni misumɔɔ lɛ lɛ, mɔ ni miná ehe miishɛɛ lɛ.” Shi yɛ enɛ mli lɛ, ekɛ nɔ ko ni ewieee be ni abaptisiɔ Yesu lɛ fata he, akɛ: “Nyɛboa lɛ toi.”

8 Ninaa lɛ hã kaselɔi lɛ na anunyam kɛ hewalɛ ni Yesu baaná wɔsɛɛ kɛ́ ebɔi nɔyeli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛ wo Kristo hewalɛ ni ewaje lɛ koni enyɛ edamɔ amanehului ni ekɛbaakpe lɛ anaa, ni efi shi kɛya gbele mli tɔ̃ɔ. Agbɛnɛ hu, ewaje kaselɔi lɛ kɛhã kai ni amɛkɛbaakpe lɛ, ni ehã amɛhemɔkɛyeli lɛ mli wa koni amɛnyɛ amɛfi shi yɛ nitsumɔ ni wa ni amɛbaatsu lɛ mli. Aaafee afii 30 sɛɛ lɛ, bɔfo Petro wie Yesu tsakemɔ lɛ he, ni enɛ hãa wɔnaa akɛ ehiɛ kpaaa nakai ninaa lɛ nɔ.​—2 Pet. 1:16-18.

9 “Nyɛboa lɛ toi.” Yehowa hã ana faŋŋ akɛ eesumɔ ni wɔbo e-Bi lɛ toi ni wɔkɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ atsu nii. Mɛni Yesu wie be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ? Ewie nibii babaoo ni he hiaa ni esa akɛ wɔbo toi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ejɛ suɔmɔ mli etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ bɔ ni amɛbaafee amɛshiɛ sane kpakpa lɛ, ni ekai amɛ shii abɔ ni amɛya nɔ amɛbu. (Mat. 24:42; 28:19, 20) Agbɛnɛ hu, ewo amɛ hewalɛ ni amɛmia amɛhiɛ waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli ni amɛnijiaŋ akaje wui. (Luka 13:24) Yesu hã amɛle akɛ, ehe miihia ni amɛsumɔ amɛhe, amɛhã ekomefeemɔ ahi amɛteŋ daa, ni amɛye ekitãi lɛ anɔ. (Yoh. 15:10, 12, 13) Ŋaa ni Yesu wo amɛ lɛ hi jogbaŋŋ ni ehe yɛ sɛɛnamɔ kɛhã wɔ mɛi ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu.

10 Yesu wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ anɔkwale lɛ gbɛfaŋ lɛ boɔ migbee toi.” (Yoh. 18:37) Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiibo Yesu toi ji, ni ‘wɔbaaya nɔ wɔná tsui wɔhã wɔnyɛmimɛi ni wɔkɛ amɛhe ake amɛ tswaa.’ (Kol. 3:13; Luka 17:3, 4) Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ nakai ji, ni wɔkɛ ekãa baashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ “bei ni hi” kɛ “bei ni mli wa” fɛɛ amli.​—2 Tim. 4:2.

11 Yesu wie akɛ: “Migwantɛŋi lɛ boɔ migbee toi.” (Yoh. 10:27) Kristo kaselɔi lɛ boɔ lɛ toi. Shi jeee no pɛ kɛkɛ; amɛkɛ nibii ni ekɛɔ amɛ lɛ tsuɔ nii. Amɛyeee amɛtsui yɛ “shihilɛ mli nibii” ahe. (Luka 21:34) Moŋ lɛ, amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa Yesu kitãi lɛ anɔ, ni amɛboɔ kitãi nɛɛ toi kɛ́ amɛkɛ naagbai kpe po. Nyɛmimɛi babaoo kɛ naagbai ni naa wala miikpe. Amɛteŋ mɛi komɛi lɛ, aate shi aawo amɛ, mɛi komɛi hu miiye ohia futaa, ni adebɔɔ naa oshãra enina mɛi komɛi hu. Naagbai nɛɛ ahewɔ lɛ, amɛnáaa shihilɛ mlɛo kwraa, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛmiiya nɔ amɛmiisɔmɔ Yehowa. Yesu kɛ e-Tsɛ sumɔɔ nyɛmimɛi nɛɛ waa, ejaakɛ Yesu wie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ mikitãi lɛ ni eyeɔ nɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sumɔɔ mi. Ni mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ mi lɛ, mi-Tsɛ baasumɔ lɛ.”​—Yoh. 14:21.

FEBRUARY 17-23

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 1

Oblahii Kɛ Oblayei​—Namɔ Toi Nyɛbaabo?

w17.11 29 kk. 16-17

Nyɛkahãa Nɔ Ko Shɔ̃a Juromɔnɔ Lɛ Yɛ Nyɛdɛŋ

16 Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ji bo ni onuɔ he akɛ ofɔlɔi nuuu bo shishi loo amɛhãaa bo heyeli ni otaoɔ lɛ hu? Ekolɛ, enɛ baawo omli la aahu akɛ, ebaafee bo akɛ okpa Yehowa sɔɔmɔ po. Shi kɛ́ onijiaŋ je wui ni okpa Yehowa sɔɔmɔ lɛ, sɛɛ mli lɛ, obaaná akɛ, mɔ ko mɔ ko bɛ ni susuɔ ohe fe ofɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ.

17 Kɛ́ ofɔlɔi ejajeee bo lɛ, kulɛ ani obaanu he akɛ amɛsumɔɔ bo? (Heb. 12:8) Ekolɛ gbɛ nɔ ni amɛtsɔɔ amɛtsɔseɔ bo lɛ ji nɔ ni gbaa onaa lɛ. Shi okɛ ojwɛŋmɔ akaya no nɔ. Moŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaana nɔ hewɔ ni amɛfeɔ nakai. No hewɔ lɛ, too otsui shi, ni omli akafu kɛ́ amɛjaje bo. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni wiemɔ ekaaa lɛ, ele nii, ni mɔ ni mumɔ he jɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni kɔɔ sane sɛɛ.” (Abɛi 17:27) Okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ, be fɛɛ be ni amɛbaawo bo ŋaa lɛ, obaamɔ mli ni obaakase nii kɛjɛ mli ekɔɔɔ he eko gbɛ nɔ ni amɛbaatsɔ amɛfee nakai. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ebaatsɔɔ akɛ ojwɛŋmɔ esa. (Abɛi 1:8) Kaimɔ akɛ, kɛ́ oyɛ fɔlɔi ni sumɔɔ Yehowa lɛ, eji jɔɔmɔ. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛye amɛbua bo ni onine ashɛ juromɔnɔ lɛ nɔ.

w05 2/15 19-20 kk. 11-12

Ní Wɔɔbu Nɔ Ni Kadiɔ Wɔ Akɛ Kristofoi Lɛ He

11 Bɔɔ mɔdɛŋ ni osa Nyɔŋmɔ hiɛ, shi jeee gbɔmɔ. Taakɛ eji lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, esa akɛ wɔhi kuu ko mli koni akɛna mɛi ni wɔji. Nanemɛi ahe hiaa mɔ fɛɛ mɔ, ni wɔmii shɛɔ wɔhe kɛji akɛ mɛi kpɛlɛ wɔnɔ akɛ amɛnanemɛi. Tipɛŋfoi anɔnyɛɛ baanyɛ afee nɔ ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa yɛ be mli ni mɔ daa kɛbatsɔɔ oblanyo loo oblayoo​—kɛ agbɛnɛ yɛ gbɔlɛ beaŋ​—ni ebaanyɛ eha mɔ aye etsui akɛ eeekase mɛi krokomɛi ni esa amɛhiɛ. Shi jeee be fɛɛ be wɔnanemɛi kɛ tipɛŋfoi lɛ náa wɔhilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ. Bei komɛi lɛ, nɔ̃ pɛ ni amɛtaoɔ ji ní amɛná mɔ ko amɛfata amɛhe kɛfee efɔŋ. (Abɛi 1:11-19) Bei pii kɛ́ Kristofonyo ko ŋmɛɛ ehe ehã tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni esaaa lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ koni ekahã ale mɔ ni eji. (Lala 26:4) Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba.” (Romabii 12:2) Yehowa kɛ mligbɛ hewalɛ ni he hiaa wɔ lɛ haa wɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔdamɔ nɔnyɛɛ ni akɛbaa wɔnɔ koni wɔkɛ wɔhe awo nifeemɔ ko mli lɛ naa.​—Hebribii 13:6.

12 Kɛ́ akɛ nɔnyɛɛ miiba wɔnɔ koni akɛjie wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ Kristofoi ni wɔji lɛ nɔ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ anɔkwa ní wɔɔye Yehowa lɛ he hiaa kwraa fe susumɔi ni mɛi pii hiɛ loo nifeemɔi ni mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ. Mose Wolo ni Ji Enyɔ 23:2 lɛ mli wiemɔi ni kɛɔ akɛ: “Kaanyiɛ mɛi pii asɛɛ kɛyafee efɔŋ” lɛ kɛ shishitoo mla ko ni buɔ mɔ he haa. Beni Kaleb nanemɛi Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo je nyɛmɔ ni Yehowa yɔɔ akɛ eeeha E-shiwoi aba mli lɛ he ŋwane lɛ, ekpoo akɛ eeekpɛlɛ mɛi babaoo lɛ asusumɔ nɔ. Ená nɔmimaa akɛ abaanyɛ akɛ he afɔ̃ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ anɔ, ni ajɔɔ lɛ babaoo yɛ shidaamɔ ni ekɔ nɛɛ hewɔ. (4 Mose 13:30; Yoshua 14:6-11) Ani bo hu oosumɔ ni odamɔ nɔnyɛɛ ni susumɔ ni mɛi babaoo hiɛ lɛ kɛbaa mɔ nɔ lɛ naa yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ, bɔni afee ni okɛbu okɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ he?

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 846

Buulu Loo Kwashia

Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ni ji buulu loo kwashia tsu nii lɛ, etsɔɔɔ mɔ ni esha loo mɔ ni leee nii, moŋ lɛ, bei pii lɛ etsɔɔ mɔ ko ni kuɔ ehiɛ efɔ̃ɔ susumɔ ni nilee yɔɔ mli nɔ, ni ebaa ejeŋ yɛ gbɛ ni teɔ shi ewoɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi ni ja lɛ nɔ. Hebri wiemɔi srɔtoi ni atsɔɔ shishi akɛ buulu loo kwashia lɛ ji kesilʹ (‘kwashia’; Abɛ 1:22), ʼewilʹ (“buulu”; Abɛ 12:15), na·valʹ (“buulu”; Abɛ 17:7), kɛ lets (“buulu”; Abɛ 13:1). Greek wiemɔ aʹphron lɛ shishi ji “buulu” (Luk 12:20), a·noʹe·tos hu shishi ji mɔ ni “bɛ jwɛŋmɔ” (Gal 3:1), ni mo·rosʹ shishi ji ‘kwashia’ (Mat 23:17; 25:2).

FEBRUARY 24–MARCH 2

NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII ABƐI 2

Kɛ́ Ookase Nii Lɛ, Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Okɛ Otsui Fɛɛ Awo Mli Lɛ?

w22.08 18 kk. 16

‘Yaa Nɔ Onyiɛ Yɛ Anɔkwale Lɛ Mli’

16 Wɔteŋ mɛi komɛi sumɔɔɔ nikanemɔ kɛ nikasemɔ. Shi Yehowa kɛɛ wɔya nɔ wɔtao nii amli koni wɔnu anɔkwale lɛ shishi jogbaŋŋ. (Kanemɔ Abɛi 2:4-6.) Kɛ́ wɔmia wɔhiɛ wɔkase nii jogbaŋŋ nakai lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, wɔbaaná he sɛɛ. Naa nɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Corey lɛ feɔ kɛ́ eekase Biblia lɛ. Ewie akɛ: “Kɛ́ mikane kuku ko lɛ, mikaneɔ shishigbɛ niŋmai fɛɛ ni yɔɔ he kɛ ŋmalɛi krokomɛi fɛɛ ni atsɛ yisɛɛ ni kɔɔ he lɛ, ni mitaoɔ nii amli yɛ he dani miyaa kuku kroko nɔ. . . . Enɛ hãa mináa mi-Biblia kanemɔ lɛ he sɛɛ waa!” Kɛ́ nɛkɛ nɔŋŋ wɔ hu wɔkaseɔ Biblia lɛ jio, wɔtsɔɔ gbɛ kroko nɔ wɔkaseɔ jio lɛ, kɛ́ wɔhe be wɔkase lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔnaa anɔkwale lɛ akɛ ejara wa waa.​—Lala 1:1-3.

w22.10 19 kk. 3-4

Anɔkwa Hiɛshikamɔ Miibo Waa

3 Kɛ́ mɔ ko damɔ nibii ni ele lɛ anɔ ekpɛ yiŋ kpakpai lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ehiɛ kã shi. Shi no etsɔɔɔ doo akɛ eyɛ anɔkwa hiɛshikamɔ. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ kɛɛ: “Yehowa gbeyeishemɔ ji nɔ klɛŋklɛŋ ni hãa mɔ náa hiɛshikamɔ, ni Mɔ Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ ni aaale lɛ ji niiashishinumɔ.” (Abɛi 9:10) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔyaakpɛ yiŋ ko ni he hiaa waa lɛ, esa akɛ wɔtao Yehowa susumɔ yɛ nakai sane lɛ he koni wɔdamɔ no nɔ wɔkpɛ wɔyiŋ, ni no baahã ana akɛ wɔle “Mɔ Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ.” Kɛ́ wɔkase Biblia lɛ kɛ asafo lɛ woji lɛ, ebaahã wɔle Yehowa susumɔi yɛ saji ahe ni no baatsɔɔ akɛ wɔyɛ anɔkwa hiɛshikamɔ.​—Abɛi 2:5-7.

4 Yehowa pɛ baanyɛ ahã wɔná anɔkwa hiɛshikamɔ. (Rom. 16:27) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa ji mɔ ni bɔ nibii fɛɛ ni ele nibii ni ebɔ lɛ jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ. (Lala 104:24) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, nibii fɛɛ ni Yehowa feɔ lɛ hãa anaa akɛ ehiɛ kã shi. (Rom. 11:33) Nɔ ni ji etɛ lɛ, mɛi ni kɛ Yehowa ŋaawoi tsuɔ nii lɛ náa he sɛɛ be fɛɛ be. (Abɛi 2:10-12) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiitao wɔhiɛ akã shi be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔhã anɔkwa saji etɛ nɛɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ ni ekudɔ wɔ be fɛɛ be ni wɔmiikpɛ wɔyiŋ loo wɔmiifee nɔ ko.

w16.09 23 kk. 2-3

Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛhãa Nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli Awaa

2 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo heee amɛyeee akɛ Mɔ ko ni bɔ nibii fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, ewaa kɛhãa Yehowa tsuji oblahii kɛ oblayei, kɛ mɛi ni akɛ amɛ miikase nii kpaako lɛ akɛ amɛbaagbala nɔ hewɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Mɔ ko ni bɔ je lɛ mli amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, mɛni baanyɛ awa bo ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa ni emli akagbɔjɔ? Nɔ kome ni baaye abua bo ji, ni obaajwɛŋ nibii ni okaneɔ kɛ nibii ni onuɔ lɛ ahe jogbaŋŋ, ni Biblia lɛ baaye abua bo yɛ enɛ feemɔ mli. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɛ “jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ” koni jeŋ nilee akafite ohemɔkɛyeli lɛ.​—Kanemɔ Abɛi 2:10-12.

3 Kɛ́ wɔkase Yehowa he nii jogbaŋŋ lɛ, wɔhemɔkɛyeli lɛ mli baawa. (1 Tim. 2:4) No hewɔ lɛ, kɛ́ ookase Biblia lɛ loo asafo lɛ woji lɛ, ŋmɛɛ otsui shi ni osusu nibii ni okaneɔ lɛ ahe jogbaŋŋ koni ‘onu shishi.’ (Mat. 13:23) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana bɔ ni kɛ́ wɔto wɔtsui shi wɔjwɛŋ nibii ahe jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ ehã wɔna nibii pii ni tsɔɔ faŋŋ akɛ, Yehowa ni bɔ nibii fɛɛ, ni Biblia lɛ ji e-Wiemɔ. Enɛ baahã wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa.​—Heb. 11:1.

Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ

it-1 1211 kk. 4

Anɔkwayeli

Ja wɔkɛ wɔhiɛ efɔ̃ Yehowa nɔ ni wɔhe lɛ wɔye waa akɛ ebaanyɛ ehere wɔ dani wɔbaanyɛ wɔye lɛ anɔkwa; wɔnyɛŋ wɔye lɛ anɔkwa yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhewalɛ naa. (La 25:21) Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaatsɔ “tsɛŋ” kɛ “mɔɔ ni wa” kɛhã mɛi ni nyiɛɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, ni tsɔɔ akɛ ebaabu amɛhe yɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ nɔ. (Abɛ 2:6-8; 10:29; La 41:12) Akɛni be fɛɛ be lɛ amɛsumɔɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ hewɔ lɛ, amɛdidãaa yɛ gbɛ ni amɛnyiɛ nɔ lɛ nɔ, ni no waa amɛ koni amɛshɛ oti ni ma amɛhiɛ lɛ he. (La 26:1-3; Abɛ 11:5; 28:18) Hiob na akɛ mɛi ni sane ko bɛ amɛhe lɛ naa nɔ akɛni mɛi ni yeɔ nɔ lɛ feɔ nibii fɔji lɛ hewɔ, ni amɛgboiɔ tamɔ bɔ ni efɔŋfeelɔi lɛ gboiɔ lɛ nɔŋŋ. Nɔ ni ena nɛɛ hã ehiɛ fee lɛ yaa. Shi Yehowa ehã wɔle akɛ enaa shihilɛ ni mɛi ni sane ko bɛ amɛhe lɛ yɔɔ mli lɛ, ni ewo shi akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, amɛgboshinii lɛ baaya nɔ ahi shi, amɛbaaná toiŋjɔlɛ wɔsɛɛ, ni amɛnine baashɛ nɔ kpakpa nɔ. (Hio 9:20-22; La 37:18, 19, 37; 84:11; Abɛ 28:10) Tamɔ eba lɛ yɛ Hiob gbɛfaŋ lɛ, jeee nii ni mɔ ko yɔɔ lɛ ni hãa efeɔ mɔ ko, ni tsɔɔ akɛ esa bulɛ, shi moŋ anɔkwa ni mɔ lɛ baaye lɛ ni baahã efee mɔ ko. (Abɛ 19:1; 28:6) Gbekɛbii ni amɛfɔlɔi ji anɔkwafoi lɛ yɛ miishɛɛ (Abɛ 20:7), ejaakɛ amɛfɔlɔi lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛhãa amɛ, ni amɛnáa gbɛ́i kpakpa kɛ bulɛ ni amɛyɔɔ lɛ eko.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Aná kɛjɛ wolo ni ji Reclaiming Conversation lɛ mli.

b Kwɛmɔ wolo ni ji Transfusion and Apheresis Science, Volume 33, No. 3, bf. 349.

c Kwɛmɔ woji nɛɛ hu: The Journal of Thoracic and Cardiovascular Surgery, Volume 134, No. 2, bf. 287-288; Texas Heart Institute Journal, Volume 38, No. 5, bf. 563; Basics of Blood Management, bf. 2; kɛ Continuing Education in Anaesthesia, Critical Care & Pain, Volume 4, No. 2, bf. 39.

d Kwɛmɔ wolo nɛɛ: The Journal of Thoracic and Cardiovascular Surgery, Volume 89, No. 6, bf. 918; kɛ Heart, Lung and Circulation, Volume 19, bf. 658.

Continuing Education in Anaesthesia, Critical Care & Pain, Volume 4, No. 2, baafa 39.

[Mfoniri kɛ ehe niŋmaa ni yɔɔ baafa 1]

Nɔ ni otipɛŋfoi kɛɔ

“Obaanyɛ oje shishi kɛ nibii bibii komɛi, tamɔ ni obaafee ohiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ, loo obaakɛɛ hɛloo! Kɛ́ ofee nakai lɛ, bɔ ni mɛi baahere bo nɔ kɛ miishɛɛ lɛ baahã onaa akpɛ ohe, ni ebaahã be kroko lɛ oná hekɛnɔfɔɔ ni okɛ mɔ ko aje sanegbaa shishi.”​—Kelsey.

“Mɔ fɛɛ mɔ kwraa he yɛ miishɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ, ni eyɛ nɔ ko kpakpa ko kɛ̃ ni ekɛbaahã mɛi krokomɛi. Esa akɛ kɛ́ eyɛ mli aahu lɛ, ojie osusumɔi akpo, kɛ́ jeee nakai lɛ, mɔ ko mɔ ko náŋ sui kpakpai ni oyɔɔ lɛ ahe sɛɛ.”​—Robin.

“Kɛ́ ohãa mɛi ahe jɔɔ amɛ lɛ, bei pii lɛ amɛsumɔɔ osane, kɛ́ ohiɛ gboɔ po. Agbɛnɛ hu, eyeɔ ebuaa bo ni ofeɔ ohiɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ ni mɛi sumɔɔ osane. Shi dani ŋmɔlɔ lɛ baafee nɔ ni jɛ otsuiŋ lɛ, esa akɛ okɛ ojwɛŋmɔ ama sui kpakpai ni mɛi yɔɔ lɛ anɔ.”​—Veronica.

[Mfoniri kɛ ehe niŋmaa ni yɔɔ baafa 1]

Kɛ́ onyɛ oye nibii ni hãa ohiɛ gboɔ lɛ anɔ nɔŋŋ lɛ, obaana akɛ sane ni agbaa hiɛ kɛ hiɛ lɛ waaa tamɔ bɔ ni osusuɔ lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje