Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w94 5/15 bf. 28-30
  • Hiɛ ni Tseɔ Shia yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli lɛ Naa ni Aaadamɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Hiɛ ni Tseɔ Shia yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli lɛ Naa ni Aaadamɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛni Haa Mɔ lɛ Nii Feɔ Mɔbɔ?
  • Ohenumɔi Anaa ni Ooodamɔ
  • Kwɛmɔ Ohiɛgbɛ Daa
  • Ani Obaanyɛ Osɔmɔ yɛ Maŋsɛɛ Shikpɔŋ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Amɛkɛ Amɛhe Hã yɛ Amɛsuɔmɔ Naa​—yɛ Micronesia
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2014
  • Ani Obaanyɛ Oya Makedonia?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
  • Kɛ́ Otee Asafo Kroko Mli Lɛ, Mɛni Baaye Abua Bo Ni Oná Miishɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
w94 5/15 bf. 28-30

Hiɛ ni Tseɔ Shia yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli lɛ Naa ni Aaadamɔ

YESU KRISTO fa esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi.” (Mateo 28:19) Kɛha Kristofoi babaoo lɛ, nakai famɔ lɛ he nitsumɔ lɛ tsɔɔ shihilɛi ni mli wawai ni aaakpɛlɛ nɔ yɛ he ko ni kɛ shia jɛkɛ waa. Nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi, amɛŋamɛi, kɛ mɛi krokomɛi shiɔ nibii babaoo yɛ sɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ hewɔ. Hiɛ ni tseɔ shia baanyɛ afee kaa diɛŋtsɛ kɛha nɛkɛ Yehowa Odasefoi nɛɛ fɛɛ.

Hiɛ ni tseɔ shia lɛ baa kɛji nibii ni akaiɔ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee sɛɛ yɛ shihilɛ ko ni ŋɔɔ ni eho lɛ mli shweeshweeshwe shihilɛ kɛ suɔmɔ ni tee nɔ lɛ anɔ. Enɛ baanyɛ eha ona henumɔ ni mli wa tamɔ nɛkɛ akɛ ehaa onuɔ he akɛ ohao ni onyɛɛɛ ohiɛ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, be mli ni mɛi komɛi ehɔɔ amɛhe nibii ni amɛfite shika babaoo kɛfa gbɛ kɛtee maŋsɛɛ shikpɔŋ nɔ sɛɛ lɛ, amɛŋmɛɛ amɛ gbɛjianɔi ni amɛto lɛ ahe ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee shia. Hiɛ ni tseɔ shia ye amɛnɔ.

Henumɔi amli tutuamɔi nɛɛ baa yɛ be babaoo mli klɛŋklɛŋ kwraa beni afa kɛtee lɛ, shi mɛi komɛi lɛ enɛɛmɛi yaa nɔ aahu amɛwala gbii abɔ fɛɛ. Beni ehi shi nɔ ni fe afii 20 sɛɛ lɛ, Yakob ‘hiɛ tse etsɛ we lɛ waa.’ (1 Mose 31:30) Namɔ baanyɛ akpa gbɛ akɛ ehiɛ aaatse shia? Mɛni kɛ enɛ baa? Te aaafee tɛŋŋ ni mɔ ko anyɛ aye henumɔi ni tamɔ enɛ lɛ anɔ kunim?

Mɛni Haa Mɔ lɛ Nii Feɔ Mɔbɔ?

Hiɛ ni tseɔ shia lɛ baanyɛ aba mɔ fɛɛ mɔ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ Amytis, ni ji Media maŋtsɛ Astyages biyoo lɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baaha ena miishɛɛ: ninamɔ, hiɛnyam, shia fɛfɛo. Kɛlɛ, ehiɛ tse Media gɔji lɛ aahu akɛ ewu, Maŋtsɛ Nebukadnezar, ma Babel abɔɔi ni tsotsoro shi lɛ koni ekɛshɛje emii.

Titri lɛ hiɛ ni tseɔ shia lɛ baanyɛ afee kaa diɛŋtsɛ kɛ etamɔ nɔ ni shihilɛ mli ewa waa fe bɔ ni eji tsutsu ko dani mɔ lɛ fa kɛtee lɛ. Beni aŋɔ Yudabii lɛ anom lɛ, amɛye awerɛho akɛ: “Babel faai lɛ anaa lɛ, jɛi wɔho wɔtara shi yɛ, ni wɔfofoi, beni wɔkai Zion lɛ. Te aaafee tɛŋŋ ni wɔɔla Yehowa lala yɛ mɛi kpɔji aje hu?”—Lala 137:1, 4.

Nibii pii baanyɛ eha mɔ ko nii afee mɔbɔ yɛ ehiɛ ni tseɔ shia lɛ hewɔ. Terri, ni eshi Canada lɛ kɛɛ: “Gbi ko lɛ wɔweku lɛ he mfoniri ko jɛ wolo ko mli egbee shi. Beni mikɔ yɛ shikpɔŋ lɛ, hiɛ ni tseɔ shia lɛ babaoo ye minɔ trukaa, ni mijwa yaafo.” Chris, ni fa yɛ England kɛtee maŋ ko ni yeɔ ohia babaoo mli lɛ, kpɛlɛ nɔ akɛ: “Bɔ ni alaa lala momo ko ahaa loo niyenii pɔtɛɛ ko he ŋma kɛkɛ ni makai lɛ baanyɛ eha mihiɛ atse nibii ni mishi yɛ sɛɛ lɛ.”—Okɛto 4 Mose 11:5 he.

Weku lɛ mli ekomefeemɔi ni yɔɔ gbagbalii lɛ hu fata he. Roseli, Brazilnyo ko ni yɔɔ maŋ ni bɛŋkɛ lɛ eko mli amrɔ nɛɛ lɛ, wie akɛ: “Mihaoɔ kɛji ajɛ shia akɛɛ mi sane fɔŋ ko ni minyɛɛɛ jɛi maya ni mayaye mabua lɛ. Bei komɛi lɛ shihilɛ lɛ mli bawaa kɛ minine shɛɛɛ shɛɛ sane loo majemɔ ko nɔ ni mibɔi nii ahe susumɔ yɛ miyitsoŋ lɛ.” Janice shi Amerika Kooyigbɛ kɛtee maŋ bibioo ko mli yɛ Amazon hulutsoo shikpɔji lɛ anɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mihiɛ tsɔɔ shia kɛ minu sanekpakpa ko kɛjɛ shia. Minuɔ bɔ ni amɛnaa naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ lɛ he, ni mishweɔ akɛ mafata amɛhe.”

Jeee gbɔmɛi ni ashiɔ yɛ sɛɛ lɛ pɛ haa mɔ hiɛ tseɔ shia. Linda tsɔɔ mli akɛ: “Minijiaŋ jeɔ wui kɛ mileee he ni mahe nibii ni he hiaa mi lɛ yɛ. Mileee nibii ajara loo bɔ ni mafee maye naa. Kar ni mahe lɛ biɔ shika babaoo tsɔ, ni mɛi kɛ amɛhe shilɛɔ mi daa be mli ni mipeleɔ ni mafo tsɔne ni maŋbii ebua amɛhe naa yɛ he lɛ. Enɛ kɛkɛ ha mihiɛ tsɔ shia.” Beni ewieɔ bɔ ni kusum nifeemɔi kɛ shika helɛtemɔ saji yɔɔ sɔrɔto kwraa ha lɛ he lɛ, Janet kɛɛ: “Ohia ji nɔ ni hao mi lɛ. Minako ni mɛi miiba niyenii, loo wekui wuji ni amɛ fɛɛ amɛwɔɔ tsu kome mli pɛŋ ni bɛ nu kwraa hu yɛ shia mli ni afoɔ. . . . Nibii tamɔ nɛkɛ hao mi aahu po akɛ minu he akɛ minyɛŋ mahi jɛi dɔŋŋ.”

Ohenumɔi Anaa ni Ooodamɔ

Esaaa akɛ wɔhaoɔ yɛ henumɔi ni mli wawai ni wɔyɔɔ kɛhaa mɛi ni wɔsumɔɔ loo shihilɛ hei ni wɔle ni wɔkɛ afii pii ehi jɛmɛ ni wɔdara yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ. Yehowa Nyɔŋmɔ ha wɔ henumɔi koni wɔnyɛ wɔna wɔkɛ mɛi ateŋ wekukpaa ni yɔɔ miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ. Kristofoi nɔkwɛlɔi ni hi Efeso asafo lɛ mli lɛ ji hii ni yeɔ amɛhenumɔi anɔ. Shi mɛni ba beni bɔfo Paulo tee eyasara amɛ ni esaramɔ lɛ miiba naagbee lɛ? Naa, “amɛ fɛɛ amɛfo naakpa, ni amɛgbeegbee Paulo kuɛ nɔ, ni amɛshwɔ enaa”! (Bɔfoi lɛ Asaji 20:37) Eji anɔkwale akɛ, nakai shihilɛ lɛ jeee nɔ ko ni tsɔɔ hiɛ ni tseɔ shia. Kɛlɛ, ehaa wɔ nɔ ko ni baaha wɔsusu nii ahe. Yɛ adebɔɔ naa lɛ wɔnaa henumɔi, shi esaaa ni wɔŋmɛɔ gbɛ ni nomɛi kudɔɔ wɔ. Belɛ, te ooofee tɛŋŋ odamɔ hiɛ ni tseɔ shia lɛ naa yɛ omanyeyeli mli?

Jɛmɛ wiemɔ kasemɔ koni ole wiemɔ lɛ ji nɔ ko ni baaha onu he akɛ oosumɔ ni ohi jɛmɛ. Henumɔi ni baa yɛ hiɛ ni tseɔ shia hewɔ lɛ mli baanyɛ awa waa kɛ sanegbaa nyɛɛɛ aya nɔ yɛ maŋsɛɛ wiemɔ ni esa akɛ okɛtsu nii lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, kɛ aaahi lɛ, kasemɔ kpokpaa lɛ nɔ wiemɔ lɛ kanemɔ kɛ bɔ ni awieɔ lɛ ahaa dani ofa kɛya jɛi. Kɛ jeee nakai lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ afɔ wiemɔ kasemɔ nɔ jogbaŋŋ beni oyashɛ jɛmɛ sɛɛ yɛ klɛŋklɛŋ otsii fioo lɛ mli. Nakai ji be ni onaa ekaa ni mli wa fe fɛɛ kɛ agbɛnɛ gbɛkpamɔ ni fe fɛɛ akɛ oookase wiemɔ lɛ. Kɛ okɛ otsii nɛɛ tsu nii titri kɛha wiemɔ kasemɔ lɛ, etsɛŋ ni obaana sanegbaai ahe miishɛɛ, ni no baanyɛ eye ebua bo ni eba henumɔi ni haa ohiɛ tseɔ shia lɛ shi.

Bɔɔ nanemɛi heei oya nɔŋŋ bɔ ni ooonyɛ, ejaakɛ enɛ baaye ebua bo ni ohiɛ amɛ. Yehowa Odasefoi asafo lɛ ji he ni hi fe fɛɛ ni ooofee nanemɛi kpakpai yɛ. Tsɔ hiɛ ona mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ole amɛ shihilɛ mli saji, amɛ weku, amɛ naagbai, kɛ nibii ni amɛnyáa he. Tsɛ nanemɛi heyelilɔi kɛba oshia. Yɛ no feemɔ mli lɛ, obaana akɛ mɛi krokomɛi baana ohe miishɛɛ.

Naanyobɔɔ sɔrɔtoi baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ gbagbalii tamɔ weku mli ekomefeemɔ nɔŋŋ. Yesu kɛɛ: “Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni aaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, lɛ nɔŋŋ ji minyɛminuu kɛ minyɛmiyoo kɛ minyɛ.” (Marko 3:35) Kristo ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ le hu akɛ: “Mɔ ko bɛ ni eshi shia loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo ŋa loo bii loo abɔɔi yɛ mi kɛ sanekpakpa lɛ hewɔ, ni enaŋ shiai kɛ nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmɛi kɛ bii kɛ abɔɔi toi oha yɛ benɛ be nɛɛ mli beebe, kɛ yiwalɛ hu, ni jeŋ ni baaba lɛŋ hu eeena naanɔ wala.” (Marko 10:29, 30) Akɛni wɔyɛ mumɔŋ nyɛmimɛi ateŋ ekomefeemɔ ni yɔɔ naakpɛɛ tamɔ enɛ hewɔ lɛ, wɔjeee mɛi ni he efee shoo, kɛ wɔyɛ shikpɔŋ hee ko nɔ po.

Naanyobɔɔ ni oooha eya nɔ yɛ okɛ mɛi ni oshi yɛ shia lɛ ateŋ lɛ hu baanyɛ eye ebua bo ni oye ohiɛ ni tseɔ shia lɛ nɔ kunim. Ekolɛ ebaafee bo naakpɛɛ akɛ amrɔ nɛɛ ni oshi shia kɛtee lɛ moŋ ji be ni sharamɔ ni oyeɔ kɛtsɔɔ woloŋmaa nɔ lɛ feɔ nɔ ni shishinumɔ yɔɔ he titri, akɛni osusuɔ owiemɔ he jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Obaana nibii ni teeɔ mɔ miishɛɛ shi lɛ babaoo ni ooogba. Janet, ni atsi eta kɛtsɔ hiɛ lɛ, wo ŋaa akɛ: “Tɛlifon-tswaa kɛyaa shɔŋŋ lɛ fiteɔ shika waa diɛŋtsɛ, shi ni okɛ kasɛt nɔ nii ni amɔmɔ awo kpaa nɔ lɛ aaamaje kɛtsɔ post-ɔfis lɛ jara waaa kwraa. Tsɔne mli ni awieɔ awoɔ lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ sɔrɔto klɛŋklɛŋ kwraa. Kɛlɛ, kɛ okɛ mɔ ko miigba sane ni tsɔne ni awieɔ awoɔ mli ma nyɛteŋ lɛ, eyɛ mlɛo kɛ miishɛɛ hu.” Obaanyɛ obi ni awie awo kasɛt nɔ ni akɛmaje bo.

Shirley, mɔ ni fa kɛjɛ U.S. Amerika kɛtee Latin Amerika afii 25 ni eho nɛ lɛ, kɛɛ: “Miŋmaa niiashikpamɔi ni tswaa mɔ maa shi lɛ he saji fe ni maŋmala naagbai ahe saji mikɛmaje. Enɛ woɔ mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛya nɔ amɛŋmala mi woji.” Shi kɛlɛ, kwɛmɔ jogbaŋŋ. Woloŋmaa babaoo tsɔ lɛ baanyɛ atsi nanemɛi heei afeemɔ naa. Del, mɔ ni fa kɛjɛ Canada kɛtee maŋ kroko nɔ lɛ, kɛɛ: “Kaaha eba akɛ ooota shia ni okɛ yeyeeye-feemɔ miisusu nibii ni onine shɛɛɛ nɔ lɛ ahe. Shi moŋ, jee kpo ni oyana oshihilɛ hee lɛ mli ŋɔɔmɔ.”

Kwɛmɔ ni ole shikpɔŋ hee lɛ nɔ kusumii, yinɔsane, subaŋ ni yɔɔ jɛmɛ, kɛ hiɛtserɛjiemɔ hei kɛ hei fɛfɛji lɛ. Enɛ baaye ebua bo ni okagbala ojwɛŋmɔ kɛmiiya nibii ni haoɔ mɔ lɛ anɔ. Ni kɛ oto oyiŋ akɛ obaahi he ni ofa kɛtee lɛ, no lɛ nɔ ni hi fe fɛɛ ji bo diɛŋtsɛ omaŋ ni oyaŋ jɛmɛ kpitiokpitio tsɔ. Ebiɔ be dani anyɛɔ abɔɔ nanemɛi heei ni anyɛ ale bɔ ni aaafee ahi shihilɛ heei amli. Shiayaa kpitiokpitio lɛ folɔɔ nakai feemɔ mli. Shii abɔ ni obahi maŋ hee ko mli nɛɛ, obaanya he akɛ oooya shia ni oyasara mɛi—ni oku osɛɛ kɛba. Shi amrɔ nɛɛ, bɔɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ ni onyɛ okɛ ohe akpɛtɛ maŋ hee ni oyahi mli lɛ he.

Kwɛmɔ Ohiɛgbɛ Daa

Yehowa kɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ha wɔ akɛ wɔshia. (Lala 115:16) Kɛ ayɛ Kristofoi amiishɛɛ mumɔ lɛ, no lɛ shihilɛ baanyɛ aŋɔɔ jogbaŋŋ yɛ maŋ fɛɛ maŋ. Kɛ ofa kɛtee bɔni afee ni oha Maŋtsɛyeli nitsumɔi aya hiɛ ni oshiɛ sanekpakpa lɛ yɛ maŋ kroko mli loo yɛ omaŋ lɛ mli he ko lɛ, no lɛ okɛ miishɛɛ gbɛkpamɔ afee nakai. Kpa gbɛ akɛ ooofee nanemɛi heei, oookase kusumii sɔrɔtoi, ooofee kaselɔi, loo ni ooofee nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli.

Yehowa Nyɔŋmɔ ji Naanyo kome ko ni kɛo baahi shi daa, ni he ni oyɔɔ lɛ kɔɔɔ he. (Lala 94:14; 145:14, 18) No hewɔ lɛ yaa nɔ obɛŋkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ mli. (Romabii 12:12) Enɛ baaye ebua bo ni oha oyiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Abraham kɛ Sara ha amɛ yiŋtoo lɛ hi amɛ jwɛŋmɔ mli beni amɛshi amɛshia ni hejɔlɛ yɔɔ mli yɛ Ur maŋ lɛ mli lɛ. Amɛshi nanemɛi kɛ wekumɛi yɛ sɛɛ, yɛ Yehowa famɔ lɛ toiboo hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 7:2-4) Eji amɛtee nɔ amɛkai he ni amɛshi lɛ ni amɛshwe no kulɛ, amɛbaana hegbɛ akɛ amɛaaku amɛsɛɛ. Shi amɛmiiya hiɛ kɛha shihilɛ ni hi fe no lɛ namɔ—shihilɛ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli shishi yɛ naagbee mli kwraa.—Hebribii 11:15, 16.

Shiɛmɔ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ loo he ni Maŋtsɛyeli jajelɔi ahe ebahia waa yɛ omaŋ mli lɛ baanyɛ afee kaa diɛŋtsɛ. Shi eji nitsumɔ ni woɔ yibii ni he baa sɛɛnamɔ hu. (Yohane 15:8) Ni kɛ jwɛŋmɔi ni ejaaa baye onɔ yɛ be kuku ko mli lɛ, no lɛ abaanyɛ aye nomɛi anɔ kɛtsɔ oti ni okɛma ohiɛ lɛ ni oooha ehi ojwɛŋmɔ mli ni okwɛ ohiɛgbɛ tɔ̃ɔ lɛ nɔ. Nyɛmi yoo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ ko ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ kɛɛ: “Kɛ minu he akɛ minii miifee mɔbɔ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ masusu jeŋ hee lɛ kɛ bɔ ni adesai fɛɛ baahi shi akɛ weku kome lɛ he.” Nibii ahe susumɔ ni ŋɔɔ tamɔ enɛɛmɛi baanyɛ eye ebua bo ni oya nɔ ohiɛ omiishɛɛ lɛ mli ni okaha ohiɛ tse shia.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Ehe ehiaaa ni hiɛ ni tseɔ shia afite Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje