Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Konkani (Romi)
  • BIBLE
  • PROKAXONAM
  • MITTING
  • bt odh. 23 panam 181-188
  • “Hanv Kitem Sangonk Sodhtam Tem Aikon Gheiat”

Tunvem vichun kaddla tea vixoi-acher viddeo na.

Sorry, ho viddeo sarko load zaunk na.

  • “Hanv Kitem Sangonk Sodhtam Tem Aikon Gheiat”
  • ‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
  • Vixoi
  • Oslich Mahiti
  • “Te Devak Mhoima Diunk Lagle” (Itihas 21:18-20a)
  • Zaitim Zannam Azunui “Urben Kaide Pallttat” (Itihas 21:20b, 21)
  • “Ji Khobor Tannim Aikolea Ti Khori Nhoi” (Itihas 21:22-26)
  • “To Jivo Uronk Purto Na!” (Itihas 21:27–22:30)
  • “Hanv Ek Farizev” (Itihas 23:1-10)
  • Dhirvont Zaiat—Jehova Tumkam Modot Kortolo
    Pahrogopur Jehovachea Rajea Vixim Porgottʼtta (Obheas)—2020
  • “Bore Bhaxen Sakx Diat”
    ‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
  • “Hanv Konnacheach Rogtacho Zobabdar Na”
    ‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
  • Vachpeam Thaun Prosn
    Pahrogopur Jehovachea Rajea Vixim Porgottʼtta (Obheas)—2021
‘Devachea Rajea Vixim Bore Bhaxen Sakx Diat’
bt odh. 23 panam 181-188

ODHEAI 23

“Hanv Kitem Sangonk Sodhtam Tem Aikon Gheiat”

Ragixtt zomea mukhar ani Mha-sobhe mukhar Paulu aplea bhavartha vixim uloita

Ho odheai Itihas 21:18–23:10-cher adarit asa

1, 2. Paulu Jeruzalemant kiteak gelo, ani thoim taka kosleo oddchonneo asleo?

PAULU Jeruzalemant pavla ani to thoinchea oxir vatter cholta. Thoim lokancho vhodd zomo asa, xemboramnim vorsam pasot Jeruzalem Jehovachi bhokti korunk ek mukhel zago aslo. Ani taka lagon hea xarantlea zaitea lokank tanchea itihasak lagon gorv bhogtalo. Jeruzalemantlea zaitea Kristanvamnim, Moizesa udexim dilʼle kaide pallop bond korunk naslem. Ani Jehova apli bhokti korunk tankam ji novi vatt xikounk sodhtalo ti manun gheunk tim toiar naslim. Tor Paulu Efezant aslo tednam Jeruzalemant ieunk tachea monant don karonnam aslim. Poilem mhunnttlear, Jeruzalemantlea bhav-bhoinnank denngim pavounk, ani dusrem, tanchem chintop nittaier haddunk to tankam modot korunk sodhtalo. (Itihas 19:21) Hea xarant apleak kitlo dhoko astolo mhunn zannam zaunui, Paulu Jeruzalemant pavlo.

2 Pauluk Jeruzalemant koslea oddchonneancho fuddo korunk poddlo? Ek mhunnttlear, thoddea bhavamnim tachea vixim khotteo khobro aikolʼleo ani teo manun ghetloleo. Punn Jezuchea dusmanam koddlean Paulucher anikui tras aile. Tannim tacher khotte arop ghatle, taka marlo ani tacho jiv kaddttole mhunn dhomki dili. Punn heo sogleo sondhi uzar korun Paulu aplea bhavartha vixim uloilo. Hea poristhitimnim tannem khaltikai, dhir, toxench bhavarth koso dakhoilo, ani aiz Kristanvamnim tache thaun kitem xikonk zata, tem ami hea odheai-ant polloitolim.

“Te Devak Mhoima Diunk Lagle” (Itihas 21:18-20a)

3-5. (a) Paulu Jeruzalemant konnank mellʼllo, ani te kitea vixim uloile? (b) Ani tanchea mittingentlean amkam kitem xikonk melltta?

3 Paulu ani tache sangati Jeruzalemant pavle tea disak te thoinchea sobhentlea vhoddilank mellonk gele. Hea ghoddnnent amkam khoincheach apostla vixim sangonk na. Karonn hea vellar ghoddie te dusrea desamnim porgottunk gelʼle astole. Punn amkam Jezucho bhav, Jakoba vixim vachunk melltta. (Gal. 2:9) Ani chodd korun Paulu sangata “sogle vhoddil ekthaim zalʼle asle” tea mittingent heach Jakoban fuddakar ghetlo.​—Itihas 21:18.

4 Hea vhoddilank mellʼllea uprant, ‘videxi lokam modem Devan aple seve udexim jim kamam kelʼlim tachea vixim bariksannen Paulun tankam sanglem.’ (Itihas 21:19) Tor he onubhov aikon tea bhavank kitli urba mellʼlli astoli nhoi! Teach bhaxen, aiz pasun porgottnnechea kamant vaddavoll koxi zata tea vixim ami ripott aikotat tednam amkam khub khuxalkai bhogta.​—Mho. 25:25.

5 Toxench fuddem, Paulu apnnem Europe-a thaun haddlolea denngeam vixim chodd korun uloilo. Hem aikon pois-pois aslolea bhav-bhoinnank tanchi kitli kallji asa hem vhoddilamnim polloilem ani hem zannam zaun te khub khuxal zale, ani tanchea pasot upkari asle. Karonn tea ghoddnnent amkam fuddem oxem sanglam: “Te [vhoddil] Devak mhoima diunk lagle!” (Itihas 21:20a) Teach bhaxen, aiz pasun amchim zaitim bhav-bhoinnam odruxttancho fuddo kortat, vo tim khub duent asat. Punn jednam bhav-bhoinnam tankam modot kortat ani tankam urba ditat, tim pasun khub khuxal zatat ani upkari astat.

Zaitim Zannam Azunui “Urben Kaide Pallttat” (Itihas 21:20b, 21)

6. Pauluk kosle oddchonne vixim kollon ailem?

6 Tea uprant Judeiantle bhav, Paulu vixim kitem tori aikon bejar zalʼle mhunn vhoddil taka sangtat. Te mhunnttat: “Paulu amchea bhava, hozaramnim Judev lokamnim bhavarth dovorla, ani te sogle urben Kaide pallttat mhunn tum zannam. Punn tum soglea raxttranchea Judev lokank Moizesachea Kaideam add vochonk xikoita ani tannim aplea bhurgeanchi sunot korchi nhoi ani xekddeamim vorsam thaun pallit ailʼleo riti-rivazo pallcheo nhoi mhunn sangta, oxeo khobro tannim tujea bodʼdol aikoleat.”a​—Itihas 21:20b, 21.

7, 8. (a) Judeiantlea Kristanvank kosli chukichi somzonni asli? (b) Hea Judev Kristanvanchi somzonni sarki nasli tem khorem, punn hacho orth te visvaxi nasle kai? Somzaiat.

7 Moizesa udexim dilʼlo kaido kabar zaun 20-am poros chodd vorsam zalʼlim. Tori astana zaitim Kristanvam, Moizesa udexim dilʼlo kaido pallunkuch zai mhunn kiteak sangtalim? (Kol. 2:14) 49 K.X.-ant Jeruzalemant apostlanchi ani vhoddilanchi mitting zalea uprant tannem sobhank chitt dhaddloli. Tea chittint tannem sanglolem ki Videxi Kristanvamnim sunot korchi goroz nasli ani Moizesa udexim dilʼlo kaido pallchi goroz nasli. (Itihas 15:23-29) Punn hea chittint tannim Judev Kristanvam vixim sangonk naslem. Ani hea pasot atam Moizesa udexim dilʼlo kaido pallchi goroz nasli mhunn Judev Kristanvank somzonk naslem.

8 Hea Judev Kristanvanchi somzonni sarki nasli tem khorem. Punn hacho orth tim visvaxi naslim oxem nhoi. Kristanv zalea uprant tannim khoincheach khottea devanchi bhokti korunk nasli. Toxench tannim koslea-i khottea dhormancheo riti-rivazo pallunk nasleo. Ani ho kaido pallop tankam mhotvacho aslo. Karonn to Kaido svota Jehovan dilʼlo. Ani tantunt kitem-i chukichem vo noxttea dutam sombondit naslem. Punn kaido adlea koraracho bhag aslo ani Kristanvam tor novea korara khala aslim. Tor Jehovak manvota tea toren tachi bhokti korunk Kristanvamnim ho kaido pallchi goroz nasli. Punn Judev Kristanv hem somzonk chukle. Ani hea nove manddavollicher tankam visvas naslo. Tor Jehovak manvota tea toren tachi bhokti korunk, to sovka-sovkas noveo vatto ugddapeo korta mhunn hea Kristanvamnim somzonk zai aslem ani teo apnnaunk zai asleo.b​—Jer. 31:31-34; Lukas 22:20.

“Ji Khobor Tannim Aikolea Ti Khori Nhoi” (Itihas 21:22-26)

9. Moizesa udexim dilʼlea Kaidea vixim Paulun kitem xikoilem?

9 Tor “bhurgeanchi sunot korchi nhoi ani xekddeamnim vorsam thaun pallit ailʼleo riti-rivazo pallcheo nhoi mhunn” Paulu Judevank xikoitalo mhunn khobor zalʼli tea vixim kitem? Paulu Videxi lokank bori khobor porgott kortalo ani tannim kaido pallchi goroz na, hea nirnnoi-a vixim tannem tankam somzailem. Toxench, Videxi Kristanvamnim sunot korunkuch zai ani Moizesa udexim dilʼle kaide pallunkuch zai mhunn sangtalim tanchem chintop sarkem na mhunn tannem dakhoilem. (Gal. 5:1-7) Titlench nhoi, je Judev lok tachem aikotale tankam tannem bori khobor porgott keli. Tankam tannem sanglem ki Jezuchea mornna udexim, Moizesa udexim dilʼlo Kaido kabar zalʼlo ani konnench promannik zaunk, ho Kaido pallʼllolo Devak naka aslo.​—Rom. 2:28, 29; 3:21-26.

10. Kaido ani sunoti vixim Paulu dusreanchim bhavnam somzotalo mhunn koxem kolltta?

10 Thoddim Kristanvam Judevancheo riti-rivazo pallttalim. Zoxem, tim Sabathachea disa kam korinaslim ani umkench jevonn khainaslim. (Rom. 14:1-6) Punn Paulun hea Kristanvanchi nit korunk na, nhoi mhunn tannem sunoti vixim kaido korunk na. Punn khorem mhunnttlear, tannem Timotak sunot korunk laili. Tacho bapui Grik aslo dekhun, Judevamnim taka nakarlolo Pauluk naka aslem. (Itihas 16:3) Sunot korunk zai vo na hea vixim dor-eklean nirnnoi gheunk zai aslo. Paulun Galasiekarank sanglem: “Sunot keli vo korunk na hem mhotvachem nhoi, punn moga vorvim dison ieta to bhavarth mhotvacho.” (Gal. 5:6) Tor Kaido pallun sunot korop vo Jehovachi maniotai mellonk sunot korop mhotvachem mhunn sangop sarkem naslem. Ani jim konn oxem kortalim tankam bhavarth naslo mhunn tim dakhoun ditalim.

11. Vhoddilamnim Pauluk kitem korunk sanglem, punn Paulu kitem korchonaslo? (Futtnott pasun polloiat.)

11 Bhavamnim Paulu vixim aikolʼlem tem sarkem naslem. Tori astana Judev Kristanvam bejar aslim. Taka lagon, vhoddilamnim Pauluk oxem sanglem: “Hanga char munis asat zannim angvonn kelea. Tum hea munxank tujea borabor gheun voch ani riti-rivazam pormonnem tuka-i tanchea borabor xudʼdh kor. Ani tanche kens taspacho khorchui tunch polloun ghe. Tednam ji khobor tannim aikolea ti khori nhoi mhunn, ani tum sarko cholta ani Kaide pasun palltta mhunn sogleank kollon ietolem.”c​—Itihas 21:23, 24.

12. Paulu Jeruzalemantlea vhoddilanchem aikonk toiar aslo mhunn koxem kolltta?

12 Paulun vhoddilancho solʼlo nakarunk zatalo. Karonn khori oddchonn mhunnttlear, Paulu vixim posorloleo khobro nasleo, punn tea Judev Kristanvanchem chintop chukichem aslem. Karonn Moizesa udexim dilʼlo kaido pallunkuch zai mhunn tim sangtalim. Punn vhoddilamnim kitem sanglem tem korunk Paulu toiar zalo. Karonn oxem kelolean, to Devachea khoincheach totvam add voichona mhunn to zannam aslo. Tannem adim oxem boroilʼlem: “Hanv kaidea khala na, tori astana je kaidea khala asat tankam melloun gheunk, hanv kaidea khala asloleam sarko zalom.” (1 Kor. 9:20) Tor hea vellar Paulun Jeruzalemantlea vhoddilanchem aikolem ani to “kaidea khala asloleam sarko” zalo. Hea toren tannem aiz amkam ek ekdom borem udharonn dovorlam, ki ami amkam zai toxench zaunk zai mhunn chintchea bodlek ami vhoddilanchem aikon gheunk zai.​—Heb. 13:17.

Sangata dovorlole fottu: 1. Paulu Jeruzalemantlea vhoddilanchem margdorxon aikota. 2. Vhoddilanchea mittinge vellar, dusre bhav hat voir kaddttat tednam ek bhav dhean diun polloita.

Vhoddilamnim sanglolem tem Bible-antlea totvam add naslem dekhun Paulun tanchem aikolem. Tumi-i toxench kortat kai?

ROMI KAIDO ANI ROMI NAGRIK

Romi sorkara khala aslolea prantantlea razank tanche svotache nirnnoi gheunk porvangi asli. Tor choddxe pavtti, aplea somrazacher raz cholounk Judev lok aple kaide uzar kortale. Punn lokamnim Pauluk devmondirant polloilo tednam te itle ragar zale ki tannim bovall kelo, zaka lagon xarachi xanti piddʼddear zali. Tor Romi senapotik modem ieuncho poddlo.

Ek munis Romi nagrik naslo zalear taka Romi Somrajeant koslech hokʼk nasle. Punn to ek Romi nagrik aslo zalear Romi sorkara thaun taka khub man mellttalo.f Toxench taka thodde hokʼk ani svotontrtai asli. Udharonnak, eka Romi nagrikak guneanvkari mhunn korttant tharaunk na zalear taka sanklleamnim bandop vo marop Romi kaidea add aslem. Fokot chakram sangata hea toren vagtale. Toxench, tea vattarantlea lhan korttant eka Romi nagrikak sarko neai mellonk na zalear tannem Romi somraza mukhar apli kes manddunk zatali.

Romi nagrik zaunk zaiteo vatto asleo. Ek mhunnttlear, avoi-bapui Romi nagrik aslim zalear to odhikar tanchea bhurgeank mellttalo. Toxench, Romi sorkara pasot konnem-i seva kelʼli zalear Romi somraz taka Romi nagrik zauncho odhikar ek inam koso ditalo. Toxench, eka chakrak Romi nagrika thaun suttka mellttali tednam vo ek Romi nagrikacho chakor aplea dhoniak poixe diun aplea gulamponna thaun svotontr zatalo tednam vo ek Romi soinik fouje thaun retire zatalo tednam taka Romi nagrik zauncho odhikar mellttalo. Toxench thodde pavtti, Romi nagrik zauncho odhikar poixeamnim vikto gheunk zatalo mhunn dison ieta. Hea karonnank lagon senapoti Klaudius Lisiasan Pauluk oxem mhunnttlem: “Hanvem khub poixe diun Romi nagrik zauncho odhikar vikto ghetla.” Tea vellar Paulun taka mhunnttlem: “Punn mhaka tor to zolma thaunuch mellʼlla.” (Itihas 22:28) Tor, Pauluk Romi nagrikacho odhikar tachea purvoza thaun mellʼllo mhunn amkam dison ieta. Punn tachea purvozank to koso mellʼllo tem amkam khobor na.

f Jezu ani apostlanchea disamnim ghoddie, chodd Romi nagrik nasle. Punn tea vella thaun sumar donxim vorsam uprant je lok Romi Somrajeant ravtale tankam Romi nagrikponn mellʼllem.

“To Jivo Uronk Purto Na!” (Itihas 21:27–22:30)

13. (a) Thoddea Judevamnim mondirant bovall kiteak kelo? (b) Paulu koso salvar zalo?

13 Angvonn purnn korpache dis lagim pavle tednam, mondirant Paulu sovem kitem tori vaitt ghoddlem. Asiantlean ailolea Judev lokamnim, Pauluk mondirant polloilo tednam, to videxiank mondirant gheun aila mhunn tannim tacher khotto arop ghatlo ani bovall korun lokank ektthaile. Uprant te Pauluk marunk lagle. Tea vellar thoim Romi Senapoti pavonk naslo zalear, te ghoddie Paulucho jiv kaddttole asle. Tor uprant, to Senapoti Pauluk thoinchean vhorat mhunn to aplea soinikank sangta. Punn tednam pasun Paulucho jiv surokxit naslo. Te Judev lok Pauluk kiteak martale tem tea Senapotin tankam vicharlem tednam te tacher veg-vegllea toreche arop ghalunk lagle. Tea vellar tancho itlo bovall aslo, ki te kitem sangtat tem taka kainch somzona zalem. Tor tea soinikamnim, Pauluk thoinchean dhorun vhelo. Punn soinik ravtale tea zagear pavchea poilim, Paulun tea Senapotik mhunnttlem: “Mhaka lokam lagim ulounk porvangi di mhunn hanv tujea lagim vinoti kortam.” (Itihas 21:39) Tea Senapotin Pauluchem aikolem ani Paulu dhiran aplea bhavartha vixim uloilo. Tea disa thaun Paulu char vorsam bondkhonnint urcho aslo.

14, 15. (a) Paulun Judevank kitem somzailem? (b) Judev Paulucher itle ragar kiteak asle tem zannam zaunk Romi Senapotin kitem kelem?

14 Paulun ulovop suru korun oxem mhunnttlem: “Hanv kitem sangonk sodhtam tem aikon gheiat.” (Itihas 22:1) Paulu tea zomea lagim Hebrev bhaxen uloilo dekhun te sogle xant zale. Uprant apunn Kristacho xis kiteak zalo tea vixim Paulun tankam spoxttponnim somzailem. Oxem kortana, tannem tankam thodde mudʼde sangle, jea vixim te sodh korunk sodhtale zalear tem sarkem mhunn tankam kollttolem aslem. Zoxem, apunn famad xikxok Gamalielachea paim-am lagim xiklolo mhunn tannem tea zomeak sanglem. Toxench, to Kristachea pattlavdarank dhumallo ditalo mhunn tannem tankam sanglem. Ani hem thoim hajir zalʼlea thoddeank khobor asli. Punn to Damaskak voiche vatter astana, eka dorxonant jivont zalʼlo Jezu tache lagim uloilo. Tea vellar Paulu sangata provas kortoleank uzvadd dislo ani ek avaz aikonk ailo. Punn to avaz kitem sangtalo tem tankam somzonk na. (Itihas 9:7, 22:9-acher aslolo study note nwtsty-E polloiat.) Tea dorxonak lagon Pauluchi dixtt geli. Tor tannim taka Damaskak vhoronk poddlo. Ani thoim Ananias nanvacho ek munis aslo, zaka tea vattarantle Judev vollkhotale. Tannem ek vizmit kelem, jea vorvim Pauluk tachi dixtt porot mellʼlli.

15 Toxench, Jeruzalemant pavlea uprant taka mondirant Jezu dixtti poddlo mhunn Paulun tankam sanglem. Tannim hem aikolem tednam Judev khub ragar zale ani tannim oxi bob marli: “Hea munxak marun uddoiat. To jivo uronk purto na!” (Itihas 22:22) Tor Pauluk salvar korunk Senapotin taka soinik ravtat tea zagear vhoronk sanglem. Punn Judev lok Paulucher itle ragar kiteak asle, tem to Senapoti zannank zaunk sodhtalo dekhun tannem Pauluk chabkamnim marun tachi choukoxi korchi mhunn soinikank hukum dilo. Punn hea vellar Paulun tankam apunn ek Romi nagrik mhunn sanglem. Ani Romi kaidea khala taka hea toren marunk tankam odhikar na mhunn Paulun tanchea ugddasak haddlem. Tor apli rakhonn korunk Paulun kaido uzar kelo. Aiz pasun, Jehovachea Sakxeamnim aplea bhavarthachi rakhonn korunk kaideancho adar ghetla. (Pan 184-acher aslolem, “Romi Kaido Ani Romi Nagrik,” ani “Amchea Kallavoileo Kortt Kesi,” him boksam polloiat.) Tor to ek Romi nagrik mhunn zannam zalea uprant, taka marun te tachea koddlean mahiti gheunk xokche nant mhunn tea Senapotik kollon ailem. Tor tannem ek dusri vatt sodhli. Ti mhunnttlear, dusrea disa tannem mukhel iadnikank ani akʼkhe sobhek ektthaim zauncho hukum dilo. Ani Paulucher koslo arop ghatlolo to zannam zaunk tannem Pauluk tanchea modem ubo kelo.

AMCHEA KALLAVOILEO KORTT KESI

Apostl Paulu bhaxen, aiz pasun Jehovachim Sakxi tanchea kamacher ghatloli bondi kaddunk ani tanchea desant porgottnnechem kam porot suru korunk, tea desache kaide bore bhaxen uzar kortat. Hea toren ‘bori khobor porgottcho hokʼk rakhunk ani kaidea pormonnem maniotai melloun gheunk’ tim khub vavr kortat.​—Filp. 1:7.

1920 tem 1940-a modem veg-vegllea desantlea zaitea bhavank, te Bible-acher adarit prokaxonam ditale mhunn dhorle. Udharonnak, 1926-ant Germany-nt 897 bhavank te porgottnni kortale mhunn dhorle ani te apli kes suru zaum poriant ravle. Tor bhav-bhoinnam add itleo kesi asleo dekhun Germany xakhent kaidea sombondit khatem suru kelem. Toxench, 1930 tem 1940 meren, dor vorsa zaitea bhavank te ghoran-ghor porgottnni kortale dekhun dhorle. Ani 1936-ant ho ankddo vaddon 1,149 zalo. Tor hea bhavank modot korunk United States-an pasun kaidea sombondit khatem suru kelem. Romania-nt, 1933 tem 1939-ant bhav-bhoinnam add 530 kesi ghatleo. Punn bhav-bhoinnamnim heo kesi Romania-ntlea High Court-a mukhar vheleo tednam tim zaiteo kesi jikhlim ani dusrea zaitea desamnim pasun oxench zalam.

Jehovachim Sakxi konnachich bazu ghenant ani taka lagon tim aplea ontoskornna add vochon rajkaronna sombondit kainch korinant. Ani hea pasot thoddea Sakxeank korttant vheleant. (Iz. 2:2-4; Juanv 17:14) Ami sorkara add voitat mhunn virodhi amche add khotte arop ghaltat. Ani hea pasot, thodde pavtti sorkaramnim amchea kamacher bondi ghatlea. Punn vorsam soron geleant toxim ami tanchea add kam korinant mhunn zaitea sorkaramnim manun ghetlam.g

g Zaitea desamnim Jehovachea Sakxeank ies koso mellʼlla tea vixim tumi vachunk sodhtat zalear, Inglez bhaxen God’s Kingdom Rules! hea pustokacho odheai 15 ani Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom hea pustokacho odheai 30 polloiat.

“Hanv Ek Farizev” (Itihas 23:1-10)

16, 17. (a) Paulu Mha-sobhent ulounk laglo tednam kitem zalem tem somzaiat. (b) Paulun khaltikaiechem ek borem udharonn koxem dovorlem?

16 Paulun Mha-sobhe mukhar aplem ulovop oxem suru kelem: “Bhavamno, hanvem aichea disa meren Deva mukhar ekdom nitoll ontoskornnan jivit sarlam.” (Itihas 23:1) Hem aikon to anik kitem-i ulounchea poilim “mha-iadnik Ananiasan Pauluchea fuddean ube aslolea lokank tachea tonddar thapott mar mhunn hukum dilo.” (Itihas 23:2) Ho Pauluk ek vhodd opman aslo. Toxench, to mha-iadnik bhedbhav kortalo mhunn dison ieta. Karonn Paulun apli koslich chuk na mhunn purave diunchea poilinch, to ek fottkiro mhunn Ananias dakhounk sodhtalo. Dekhun, Paulun taka mhunnttlem: “Are dhongea, Dev tuka martolo. Tum Kaidea pormonnem mhozo neai korunk bosla ani tunch Kaidea add vochon mhaka marpacho hukum dita?”​—Itihas 23:3.

17 Paulu sovem kitem zalʼlem tem polloun thoim asloleank vaitt disonk na. Punn Pauluchim utram aikon te thottakle ani tannim mhunnttlem: “Tum Devachea mha-iadnikacho opman korta?” Tednam, Paulun khaltikai dakhoun ani Kaideak man diun rokddench mhunnttlem: “Bhavamno, to ek mha-iadnik mhunn mhaka khobor nasli. Karonn oxem boroilʼlem asa: ‘Tunvem tujea lokanchea odhikarea add ulounchem nhoi.’”d (Itihas 23:4, 5; Sutt. 22:28) Tea uprant, tanchea lagim ulounk Paulun ek dusri vatt uzar keli. Mha-sobhent Farizevank ani Sadukink polloun tannem mhunnttlem: “Bhavamno, hanv ek Farizev ani Farizevancho put. Mhaka melolim jivont zatolim mhunn bhorvonso asa dekhun mhoji zhoddtti zata.”​—Itihas 23:6.

Ek bhav eka padrik sakx dita tednam to padri dhean diun aplea Bible-ant polloita.

Paulu bhaxen, porgottnni kortana amchea ani amchea aiknnaream modem kitem ek-sarkem asa tea vixim ami uloitat

18. Paulun apleak Farizev kiteak mhunnttlo, ani porgottnnent ami tachi dekh koxi gheunk zata?

18 Punn Paulun apleak ek Farizev kiteak mhunnttlo? Karonn to “Farizevancho put” aslo, mhunnttlear to Farizevanchea familintlean ailʼlo. Hea pasot azun-ui zaitim zannam to Farizevuch mhunn chintʼtalim.e Punn Farizev jivontponna vixim mantale tem chukichem aslem. Karonn ek munis melea uprant tacho otmo jivo urta ani to jivont zalea uprant to otmo porot tachea kuddint voita mhunn te mantale. Punn Jezun jivontponna vixim xikoilʼlem tem Paulu mantalo. (Juanv 5:25-29) Tor Paulu apunn Farizev mhunn koso mhunnonk xoklo? Farizevam bhaxen jivontponn asa mhunn to mantalo. Punn Saduki fuddarak jivontponn astolem mhunn maninasle. Tor Pauluchi dekh gheun veg-vegllea dhormantlea lokank porgottʼttana, tancheach bhaxen ami pasun Dev asa hem mantat mhunn ami sangonk zata. Tim dusrea devanchi seva kortat tem khorem, punn amche modem ani tanche modem kitem ek-sarkem asa tem monant dovrun ami tanche lagim ulounk zata.

19. Mha-sobhent soglo bovall kiteak zalo?

19 Pauluchim utram aikon Mha-sobhechea vangddeam modem futt poddli. Bible sangta: “Thoim khub mottʼtto bovall zalo. Farizevam vatten aslole thodde xastri ube ravle ani oxem mhunnon ragan vad-vivad korunk lagle: ‘Amkam hea munxa bhitor kainch chuk mellona, tachea lagim khorench devdut uloila zait—.’” (Itihas 23:9) Saduki devdut asa mhunn maninasle. Tor hem aikon te khub ragar zale! (“Saduki ani Farizev” hem boks polloiat.) Thoim khub bovall zalo dekhun Romi Senapotin porot ek pavtt Pauluk vattailo. (Itihas 23:10) Punn, hea fuddem Pauluk koslich bhirant nasli oxem nhoi. Uprant kitem zalem tem ami fuddlea odheai-ant polloitolim.

SADUKI ANI FARIZEV

Judevanchea sorkaracho ani Judevanchea high korttacho Mha-sobha mukhel zago aslo. Tantunt don zome asle je eka-mekacho virodh kortale. Te mhunnttlear, Saduki ani Farizev. Flavius Josephus nanvacho itihaskar zo tea kallar jielʼlo, tannem hea donui zomea modem koslo khas ontor aslo tem sanglem. Farizevamnim zaiteo chali-riti kelʼleo ani Judevamnim teo pallunk te tancher dobhav ghaltale ani Saduki fokot Moizesa udexim dilʼle kaide pallttale. Punn he donui zome ekvottan Jezucho virodh kortale.

Saduki Moizesa udexim dilʼlo ekan-ek kaido bariksannen pallttale. Iadnikam modem tancho probhav chodd aslo. Ani mha-iadnik Anas ani Kaifas pasun hea zomeache bhag asle mhunn dison ieta. (Itihas 5:17) Josephus sangta toxem, tanchi xikounn “girest lokam xivai anik konnakuch manvonasli.”

Dusre vatten, Farizevancho chaltea lokancher khub probhav aslo. Punn Farizevanchea xikounnek lagon lokank Moizesa udexim dilʼle Kaide pallunk ekdom kotthin zatalem. Udharonnak, Devachea nodren nitoll ravonk kitem korunk zai tea vixim Farizevamnim kelʼle kaide lokank ek vojem koxem zaun aslem. Anik eke ritin Farizevanchi xikounn Saduki thaun veglli asli, ti mhunnttlear, Farizev mantale ki eka munxachea jivitant kitem ghoddttolem tem adim-fuddench tharailam, toxench munis melea uprant tacho otmo jivo urta. Tea bhair, to jivo astana tannem aplem jivit koxem sarlolem tea pormonnem melea uprant taka inam vo khast melltta.

a Thoim zaitim Judev Kristanvam aslim dekhun, zaitea bhavanchea ghoramnim sobhecheo mittingo zataleo astoleo.

b Thoddea vorsam uprant, apostl Paulun Hebrevank chitt boroili. Hea chittint novo korar adlea korara poros kiteak odik boro aslo tem tannem dakhoun dilem. Tor, tannim atam adlo korar nhoi, punn novo korar pallunk zai mhunn tannem sanglem. Tea bhair, Paulun hea chittint jem boroilem tantuntlean virodh kortolea Judevam lagim hea vixim ulounk Kristanvank modot zali. Ani Moizesacho kaido pallunkuch zai mhunn sangtalim tea Kristanvank pasun tancho bhavarth ghott korunk modot mellʼlli mhunn kainch dubhav na!—Heb. 8:7-13.

c Tea char dadleamnim Nazaritanchi angvonn kelʼli mhunn thodde zannar sangtat. (Lok. 6:1-21) Moizesa udexim dilʼlea Kaidea pormonnem osli ek angvonn korunk zatali, punn ho Kaido atam pallchi goroz nasli. Tori astana, tea munxamnim Jehovak ek angvonn kelʼli zalear ti pallop chukichi nhoi mhunn ghoddie Paulun chintlem astolem. Ani takach lagon, to tanchea sangata vochonk ani tancho khorch bagounk toiar zalo. Ti khorench kosli angvonn asli tem amkam sarkem khobor na. Punn patkanchem bhogsonnem mellonk, Nazaritanchea angvonne pormonnem zonvarachem bolidan ditale. Ani Paulu oxem korunk toiar zauncho naslo. Karonn Jezun apli poripurnn kudd bolidan mhunn bhettoili, taka lagon patkanchem bhogsonnem mellonk, zonvarachem bolidan diunchi goroz nasli. Tor Paulun kitem kelem tem amkam sarkem khobor na. Tori astana, tachem ontoskornn dukhovta toxem tannem kainch korunk na astolem mhunn ami khatri dovrunk zata.

d Thoddim sangtat ki Pauluk sarkem dixtti poddonaslem dekhun to ghoddie mha-iadnikak pollounk xoklona. Vo to Jeruzalema thaun khub temp pois aslo taka lagon tea vellar konn mha-iadnik aslo ti taka khobor nasli astoli. Vo thoim zaite lok asle dekhun apleak marunk konnem hukum dila tem to pollounk xoklona astolo.

e 49 K.X.-ant, Videxiamnim Moizesa udexim dilʼlo Kaido pallunk zai vo na tem apostl ani vhoddil uloitale tednam thoim hajir aslolea thoddea Kristanvank “Farizevanchea zomeantlea thoddea lokamnim zannim bhavarth dovorlolo” oxem mhunnttlam. (Itihas 15:5) Tor hantuntlean, Kristanv zaunchea poilim te Farizev asle mhunn dison ieta.

    Konkani Prokaxonam (1972-2025)
    Log Out
    Log In
    • Konkani (Romi)
    • Dhadd
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Dhadd