ZASEŊƆ 13
Pumpɔreŋɔ Pu’usegɔ N Parum Ti Naayinɛ N Ani Se’em
Naayinɛ san dɛna nɔŋerɛ, beni n sɔi ti pu’usegɔdoma basɛba yeti bamam pu’useri la eŋa ge tuna tuunbe’ero bala? Yele la dela, bana wa za’a dela pumpɔreŋɔ pu’usegɔ; ba pareni bɔ’ɔra la Naayinɛ. Ba parum bo en la wani? La ani en la wani la yele wa? A wan eŋɛ la wani?
1. Sore kani poan ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔdoma doose ba pa’alegɔ poan parum bo Naayinɛ?
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ “tee la Naayinɛ yelemɛŋɛrɛ la bo pumpɔreŋɔ.” (Arom 1:25) Makerɛ, pu’usegɔ zo’e zo’e ka pa’ali ba nɛreba Naayinɛ yu’urɛ. Ge Baabule la yeti, to tara Naayinɛ yu’urɛ la tuna tuuma. (Arom 10:13, 14) Pu’usegɔ nɛŋadoma zo’e zo’e yeti, yelebe’ero san eŋɛ, la dela Naayinɛ puti’irɛ. Ge bala dela pumpɔreŋɔ. Be’em kan malum ze’ele Naayinɛ zɛ’an na. (Kaalɛ Yames 1:13.) Susa’aŋɔ yele la dela, pu’usegɔdoma pumpɔreŋɔ wa basɛ ti nɛreba ka bɔta Naayinɛ yele.
2. Sore kani poan ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔdoma tara ba itigɔ parena bɔ’ɔra Naayinɛ?
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ ka iti nɛreba soŋa wuu Yehowa n iti ba se’em la. Baabule la yeti, pumpɔreŋɔ pu’usegɔ “be’em la kɔ’ɔn zoole mɛ ta paɛ saazuo sa.” (Liligere 18:5) Yuun kɔbesi n wana ti pu’usegɔdoma dekɛ bamea kɛ̃’ɛsɛ nalɛɣerɛ tuuma poan, soŋera zaberɛ ge ta’asɛ bii sakɛ ti ba ku nɛreba zo’e zo’e. Pu’usegɔ nɛŋadoma basɛba ba’ɛ di la nyɛlum ba vom poan ge pã’asa fãara ba nɛreba la ligeri. Yele ana wa pa’alɛ ti ba puɣum ka mina Naayinɛ kan benti ba tara a yɛla pa’ala nɛreba. —Kaalɛ 1 Yon 4:8.
3. La ani Naayinɛ la wani la pumpɔreŋɔ pu’usegɔ?
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔdoma n iti sɛla la san basɛ ti hon sunsua nyiira, hon ti’isɛ ti la wan ana Yehowa la wani? A nɔŋɛ nɛreba mɛ ge a sunsua nyie mɛ la pu’usegɔ nɛŋadoma n pareni bɔ’ɔra en ge mɛlesa ba nɛreba la. A biŋe nɔɔrɛ ti a wan sa’am pumpɔreŋɔ pu’usegɔ “ti ba kan makɛ nyɛ en leyɛ’ɛsa.” (Liligere 18:21) La kan yue, Naayinɛ wan basɛ ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔ kan le bɔna. —Liligere 18:8.
VIISƐ PA’ASƐ
Viisɛ baŋɛ la ani Naayinɛ se’em la pumpɔreŋɔ pu’usegɔ. Zamesɛ baŋɛ pumpɔreŋɔ pu’usegɔ n eŋɛ sɛla, la sɛla n sɔi ti wana wa ka nara ti la gu ho ti ho kan zamesɛ baŋɛ Yehowa.
4. Daɣɛ pu’usegɔ woo n peeri Naayinɛ puurɛ
Nɛreba zo’e zo’e ti’isɛ ti pu’usegɔ to’ore to’ore ani me wuu sarɔtɔ to’ore to’ore n tari ba yea Naayinɛ zɛ’an. Ge bala dela yelemɛŋɛrɛ? Kaalɛ Matu 7:13, 14 ge nyaa sɔsɛ sokere wa:
Baabule la pa’alɛ vom sore la yele la wani?
Ŋmɛ VIDIYO la ge nyaa sɔsɛ sokere wa:
Baabule la yeti pu’usegɔ zo’e zo’e n peeri Naayinɛ puurɛ?
5. Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ ka tari Naayinɛ nɔŋerɛ la
Pu’usegɔdoma parum bo Naayinɛ mɛ sarɔtɔ zo’e zo’e poan. Sarɔɔ kuyima n ba’ɛ niɛ peelum dela ba tari bamea kɛ̃’ɛsa zaberɛ poan la. Ho san bɔta ti ho nyɛ yele wa, ŋmɛ VIDIYO la ge nyaa sɔsɛ sokere ana wa:
Tingɔŋɔ Wa Za’a Waabi Zaberɛ II la poan, pu’usegɔdoma zo’e zo’e yuun eŋɛ la bem?
La ani hon la wani la ba yuun eŋɛ sɛla la?
Kaalɛ Yon 13:34, 35 la 17:16 ge nyaa sɔsɛ sokere ana wa:
Hon ti’isɛ ti la ani Yehowa la wani la pu’usegɔdoma n tari bamea kɛ̃’ɛsa zaberɛ poan la?
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ n basɛ ti yelebe’ero zo’e zo’e bɔna. Sore ani poan ti hon nyɛ ti pu’usegɔdoma ka tari Naayinɛ nɔŋerɛ la?
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ ka tari Naayinɛ nɔŋerɛ la
6. Naayinɛ boti a faaɛ nɛreba pumpɔreŋɔ pu’usegɔ poan mɛ
Kaalɛ Liligere 18:4a ge nyaa sɔsɛ sokere wa:
La ani hon la wani la hon baŋɛ ti Naayinɛ boti a faaɛ nɛresɛba ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔ pã’asa ba la?
7. Kɔ’ɔn zamesa yelemɛŋɛrɛ Naayinɛ la yɛla
La nari ti ho basɛ ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔ itigɔ la sa’am hon ti’iseri Naayinɛ yele se’em la? Ti’isɛ bisɛ bia n zaɣesɛ a sɔ ka’am soŋɔ ge nyaa yese yire ta yaala. Sɔ la ka boti a bia la n iti sɛla la. Beni n sɔi ti to kan ta’an yeti sɔ la n ta’asɛ ti a bia la yaala?
La wan ana soŋa ti to nyɔna Yehowa ge zaɣesɛ ti to kan zamesɛ a yele la pumpɔreŋɔ pu’usegɔ tuunbe’ero la zuo?
NƐREBA BASƐBA YETI: “Mam ka boti Naayinɛ yɛla, se’ere n sɔi la pu’usegɔdoma n ta’asɛ yeledaaŋɔ wa zo’e zo’e.”
La ani hon la bala?
Beni n sɔi ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔ tuunbe’ero la ka nara ti la sa’am tomam n ti’iseri Yehowa yele se’em la?
YELEKPINE
Pumpɔreŋɔ pu’usegɔ tari la pumpɔreŋɔ pa’alegɔ la tuunfɛ̃’ɛsa parena bɔ’ɔra Naayinɛ. Naayinɛ wan sa’am pumpɔreŋɔ pu’usegɔ.
Tiisegɔ Sokere
La ani hon la wani la pumpɔreŋɔ pu’usegɔ n pa’ali ge ita yelese’a la?
La ani Yehowa la wani la pumpɔreŋɔ pu’usegɔ?
Naayinɛ wan eŋɛ pumpɔreŋɔ pu’usegɔ la wani?
Ɛ BISƐ
Zamesɛ baŋɛ sarɔtɔ toyi poan ti pu’usegɔdoma zo’e zo’e dɔla saɣena Naayinɛ suure.
“Pu’usegɔ Woo Dela Buyina? Ba Za’a Wan Ta’an Basɛ Ti To Baŋɛ Naayinɛ?” (La boi jw.org)
Beni n sɔi ti Yehowa bɔta ti to naɛ taaba pu’usa en?
Pu’usegɔ nɛŋadaana n yuun nyɛ daaŋɔ a pu’usegɔ poan. Ge bala yuun ka pɛregɛ en la eŋa n boti a zamesɛ baŋɛ Naayinɛ la.
“Beni N Sɔi Ti Pu’usegɔ Nɛŋadaana Yuun Basɛ A Pu’usegɔ” (Awake!, February 2015)
Yuuma zo’e zo’e poan, pu’usegɔdoma parum la yɛla zo’e zo’e bo Naayinɛ ti la ana wuu a dela putɔya ge zaɛ la tɔ. Zamesɛ baŋɛ ba pumpɔreŋɔ batã wa yele.
“Pumpɔreŋɔ Seto N Basɛ Ti Nɛreba Ti’isa Ti Naayinɛ Dela Putɔya” (The Watchtower, November 1, 2013)
a Ho san bɔta ti ho baŋɛ sɛla n sɔi ti Liligere gɔŋɔ la pa’alɛ ti pumpɔreŋɔ pu’usegɔ dela pɔka yu’urɛ n de Babilon Kãtɛ La, bisɛ Ki’ileŋɔ Yelesum 1 la.