Lub Neej hauv iblub Qab Ntuj Tshiab thiab Thajyeeb
Thaum koj ntsia cov duab hauv daim ntawv tseb no, koj xav tau licas? Puas ua rau koj lub siab lub ntsws ntshaw xav tau tej kev thajyeeb, kev zoosiab, kev vammeej uas pom nyob hauv no? Muaj tseeb nws yeej ua tau rau koj xav lintawd. Tiamsis ntshe yog npausuav, lossis ua yogtoog xwb paub uas ntseeg txog haistias yuav muaj kev noj haus li tejno ib hnub rauhauv lub ntiajteb no, lauj?
Cov neeg feem coob los kuj xav ibyam lintawd. Niajhnub no mas qhov muaj tseeb mas yog tsovrog, kev ua phem, kev tshaib plab, kev muaj mob nkeeg, kev txawj laus—tsuas piav mentsis xwb. Tiamsis mas vij tshuav kev vamkhom thiab. Saib mus rau yav tomntej, Vajlugkub qhia tau txog iblub “ntuj tshiab thiab iblub ntiajteb tshiab uas peb tseem tos ntsoov muaj rawsli [Vajtswv] tau cog lus tseg, mas ntawm no kev ncajncees thiajli yuav tau nyob.” (2 Pobzeb 3:13; Yasayab 65:17.)
Lub “ntuj tshiab” thiab lub “ntiajteb tshiab”, rawsli hauv phau Vajlugkub mas, tsis yog lub ntuj peb pom ntsoov saud lossis tsis yog thooj av peb niajhnub tsuj no. Thooj av peb tsuj thiab lub ntuj saud yeej ibtxwm tsim tau zoo tasๆ, mas phau Vajlugkub yeej qhia haistias yuav nyob mus ibtxhis. (Zaj Nkauj 89:36, 37; 104:5.) Lub “ntiajteb tshiab” mas yuav yog ib pawg neeg koom siab ncajncees yuav nyob hauv thooj av no, thiab lub “ntuj tshiab” mas yuav yog ibtug vajtseemfwv saum ntuj uas dawbhuv, lossis ib roog nomtswv, uas yuav tswjfwm pawg neeg koom siab no. Tiamsis puas yuav mloog raug qhov ntseeg haistias “ntiajteb tshiab,” lossis iblub qab ntuj ntsa iab tshiab, yuav muaj samsim ma?
Yog lintawd, xav zooๆ txog qhov muaj tseeb nram no mas haistias tej kev uaneej zoo kawg nkaus uas yog nrog tes haujlwm thaum ub Vajtswv xub chiv tau rauhauv lub ntiajteb no. Nws muab thawjๆ khub neeg tso rauhauv lub vaj Hedeem kajsiab ntawd thiab tau muab ibtxog num zoo kawg nkaus rau nkawd ua: “Kom huam vam thiab muaj coobๆ tuaj mas kom mus puv thiab tu lub ntiajteb.” (Chivkeeb 1:28.) Yog los mav, Vajtswv tes haujlwm rau nkawd mas tau yog kom nkawd muaj menyuam coobๆ thiab muaj ib hnub mus kom nkawd nrhab ri lub vaj kaj-siab ntawd mus kom thoobplaws lub ntiajteb no. Ces txawm tsis tau ntev nkawd txawm txiavtxim siab tsis mloog Vajtswv lus, mas lintawd thiajli ua pom tau haistias nkawd tsis tsimnyog nyob tau mus ibtxhis ntxiv lawm, tiamsis Vajtswv teg haujlwm chivkeeb ntawd tseem tsis tau pauv. Mas teg haujlwm ntawd yuavtsum muaj kom tiav xwb nyob rauhauv lub qab ntuj tshiab ntawd! (Yasayab 55:11.)
Tau muaj tiag, tus qauv lus thov uas Yexu tau kom peb siv, yeej thov kom Tswv ntuj tus Vajtseemfwv ciali los, mas peb yeej yog thov kom nws tus tseemfwv ntuj no kom los tshem ntiajteb no tej kev phem thiab los tswjfwm thoobplaws hauv lub qab ntuj tshiab no. (Mataij 6:9, 10.) Mas peb muaj peevxwm tsosiab ruaj ntseeg tau haistias Vajtswv yeej yuav teb peb nqe qauv lus uas peb thov ntawd vim haistias Vajlugkub tau cog lus tseg lawd: “Tej neeg ncajncees lawv tus kheej yuav tau yuav lub ntiajteb, thiab lawv yuav nyob hauv mus ibtxhis.” (Zaj Nkauj 37:29.)
Lub Neej hauv Vajtswv lub Qab Ntuj Tshiab
Tus Tswv ntuj tus Vajtseemfwv yuav coj kev zoo los rauhauv ntiajteb no uas tsis muaj ibyam dabtsi yuav piv tau, yuav ua kom tejyam zoo tiav tag ntawm tes haujlwm uas Vajtswv xub chiv rau nws cov neeg tau muaj hauv ntiajteb no. Kev sibntxub thiab kev siab phem yuav tsis muaj mus lawm, muaj ib hnub hauv ntiajteb no sawvdaws yuav sibraug kev phoojywg zoo tiagๆ. Nyob rauhauv phau Vajlugkub, Vajtswv yeej cog lus tseg haistias nws yuav ‘muab ua kom tsovrog nres tag mus kom thoob qab ntuj khwb no.’ “Ib haiv neeg yuav tsis tsa ntaj tawmtsam rau ib haiv neeg ntxiv lawm, lossis lawv los yuav tsis kawm ua tsovrog ibzaug ntxiv lilawm.” (Zaj Nkauj 46:9; Yasayab 2:4.)
Tagnrho ntiajteb no muaj ib hnub yuav muab ua zooli iblub vaj chaw kajsiab. Vajlugkub haistias: “Roob mojsab qhua thiab hav qhuav mas yuav zoosiab, thiab hav suabpuam yuav zoosiab hlo thiab yuav tawg cov paj li tsob qhiav daj. . . . Rauqhov nyob tom roob mojsab qhua dej yuav txhawv tawm tuaj, thiab tiaj hav suabpuam dej yuav txhawv nphau tis nphwv. Thiab cov av tshav ntuj ziab nkig nkuav yuav los ua pasdej muaj nroj qoov, thiab thaj av nqhis dej yuav ua dej txhawv.” (Yasayab 35:1, 6, 7.)
Nws yeej fim yuav muaj txhuaๆ nqi haistias tau kev zoosiab heev nyob rauhauv lub vaj ntiajteb kajsiab. Tsis muaj ibzaug ntxiv haistias tej neeg yuav tshaib plab vim zaubmov tsis txaus. “Thooj av tus kheej yeej yuav muaj tseeb muab muaj nws cov khoom noj,” phau Vajlugkub haisli. (Zaj Nkauj 67:6; 72:16.) Tagnrho sawvdaws yuav muaj siab ntso rau lawv tej tes dej num ua tawm ntawm lawv tej tes los, xwsli peb tus Kws Tsim tau cog lus tseg los: “Muaj tseeb lawv yuav cog vajtxiv hmab es tau noj lawv tej txiv. . . . lawv yuav tsis cog rau lwmtus los noj.” (Yasayab 65:21, 22.)
Ntawm Vajtswv lub qab ntuj tshiab, yuav tsis muaj ibzaug uas neeg yuav nyob sibtsuj sibnias li cov tsev tshooj lojๆ lossis cov tsev phemๆ qubๆ, rauqhov Vajtswv yeej tau nthuav tes haujlwm lawm haistias: “Muaj tseeb lawv yuav tsa tsev thiab yeej tau nyob hauv. . . . Lawv yeej yuav tsis tsa es lwmtus los nyob hauv.” Vajlugkub cog lus ntxiv tseg haistias: “Lawv yuav tsis khwvๆ mus rauqhov tsis muaj nqes.” (Yasayab 65:21-23.) Yog lintawd cov neeg tej num mas yuav muaj nqes kawg thiab povkhawv kawg nkaus. Yuav tsis muaj lub neej uas dhuavๆ lawm.
Muaj ib hnub, Tswv ntuj tus Vajtseemfwv yuav muaj peevxwm rov ua tau kev sibhaum xeeb zooli hauv lub vaj Hedeem cov tsiaj yuav sibhaum thiab yuav sibhaum ntawm cov tsiaj thiab neeg. Vajlugkub hais tau lino: “Tus hma ntsuab muaj tseeb yuav nyob ib ntus nrog tus laug yaj, thiab nrog tus menyuam tshis tus tsov pomtxwv tus kheej yuav pw, thiab tus menyuam nyuj thiab tus menyuam txiv tsov ntxhuav thiab tagnrho cov tsiaj pw nyob uake sibxyaws; mas tus menyuam tub nkausๆ xwb los yeej ua tau tus thawj coj rau lawv.” (Yasayab 11:6-9; Hause’a 2:18.)
Koj sim xav ma, nyob rauhauv lub vaj ntiajteb kajsiab txhua hom kab mob thiab tej nqaij tawv tsis zoo twg los puav leej yuav rov zoo tag thiab! Vajtswv txoj lus qhia tseeb rau peb lintawd: “Tsis muaj ibtug neegtwg nyob hauv yuav haistias: ‘Kuv muaj mob.’” (Yasayab 33:24.) “[Vajtswv] yuav so cov kua muag tawm ntawm txhuaๆ tus lub qhovmuag, thiab kev tuag los yuav tsis muaj lawm, lossis suab quaj thiab suab nyiav thiab kev mob nkeeg los yuav tsis muaj ibzaug ntxiv lawm. Tej uas qub ntawd twb dua tag lawm.” (Tshwmsim 21:4.)
Ualicas Koj Thiajli Yuav Muaj Feem Nrog
Koj lub siab lub ntsws yuavtsum txav los npuab tiagๆ rau Vajtswv cov lus cogtseg hais txog nws lub neej ncajncees nyob rauhauv iblub qab ntuj tshiab ntawd. Mas muaj ibtxhia yuav xav haistias tej koobhmoov no tsis txaus ntseeg li’os, mas cov koobhmoov ntawd yeej tsis nyuaj rau peb tus Kws Tsim peb ntawd uali uas nws yog tus muaj lus siab hlub. (Zaj Nkauj 145:16; Mikob 4:4.)
Muaj lintawd tiag, nws yeej muaj yam yus yuavtsum ua kom haum yog haistias peb xav muaj txojsia nyob mus ibtxhis hauv lub vaj ntiajteb kajsiab. Yexu twb yeej tau qhia muaj ua ibtug qauv cia lawm, hais nyob hauv thaum nws thov txog Vajtswv: “Qhovno txhais haistias tau txojsia ntev dhawv mus ibtxhis, uas lawv paub zoo haistias koj tibleej thiajli yog tus tseem Vajtswv xwb, thiab paub zoo tus uas koj txib los, Yexu Kheto.” (Yauhaa 17:3.)
Mas yog haistias peb xav tau txojsia nyob hauv Vajtswv lub qab ntuj tshiab tiagๆ li mas, peb yuavtsum xubๆ kawm txog tej haum Vajtswv lub siab nyiam uantej thiab ua raws nkausli. Rauqhov nws yeej yuav muaj tiagๆ: “Lub qab ntuj no thiab nws tej ntxim siab mas yuav dua mus, tiamsis tus uas ua rawsli Vajtswv lub siab nyiam yuav nyob mus ibtxhis,” muaj tau tsosiab lug tau koobhmoov mus ibtxhis mas yuav los li cov nag tshauv losntawm peb tus Kws Tsim uas nws yog tus muaj lus siab hlub. (1 Yauhaa 2:17.)
Tagnrho cov nqe Vajlugkub muab rauhauv no mas yog losntawm phau Qab Ntuj Tshiab Txhais cov Npe Sau Dawbhuv [Aakiv].