Toi Tamona
Anina: Toi Tamona herevana be Kerisendom ena tomadiho oreadia edia hahediba herevana badana. Atanasia Herevana hegeregerena, idia gwau Dirava lalonai Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga idia noho; idia toiosi be mai matamana lasi bona mai dokona lasi, idia ta ta be mai edia siahu ibounai, ta ese ma ta ia hanaia lasi eiava ta be ma ta henunai ia noho lasi; idia ta ta idia gwauraia Dirava, ma idia gwau idia toiosi be tamona. Unai hahediba herevana idia abia dae taudia be ma idia gwau, Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga be Dirava ta ta lasi to Dirava tamona ena kahana toi. Unai dainai Toi Tamona herevana idia abia dae taudia haida idia gwau idia laloa Iesu Keriso be Dirava, eiava Iesu bona Lauma Helaga be Iehova. Unai be Baibel ena hahediba herevana ta lasi.
Toi Tamona herevana be edena bamona ia matamaia?
The New Encyclopædia Britannica ia gwau: “Inai hereva Toi Tamona, eiava Toi Tamona gwauraia herevadia, be Taravatu Matamatana lalonai idia hedinarai lasi, bona Iesu bona iena hahediba taudia idia ura lasi Taravatu Gunana ena hereva badana ta idia dadaraia; unai hereva be inai: ‘Israel e, umui kamonai: Lohiabada eda Dirava be Lohiabada tamona’ (Deut. 6:4). . . . Unai hahediba herevana be lagani handred momo lalodiai metairametaira idia habadaia, bona unai nega lalonai idia hepapahuahulaia momo danu. . . . Lagani 400 C.E. bamona . . . amo ema bona hari, Toi Tamona herevana idia haidaua momokani lasi.”—(1976), Micropædia, Vol. X, p. 126.
New Catholic Encyclopedia ia gwau: “ ‘Lauma taudia toi Dirava tamona lalonai’ herevana be Keristen tomadihona lalonai idia abia dae momokani lasi ela bona lagani 400 C.E. murinai. To hari hereva be Toi Tamona herevana idia gwauraia. Dubu oreana ena toretore taudia aposetolo edia nega murinai be unai bamona hahediba herevana idia lalohadailaia lasi.”—(1967), Vol. XIV, p. 299.
The Encyclopedia Americana ia gwau: “Keristen tomadihona be Iuda tomadihona amo ia vara, bona Iuda tomadihona taudia idia gwau Dirava be tamona. Ierusalem amo Nicea ia lao henia dalana be dala maoromaorona lasi. Toi Tamona herevana, lagani 300 C.E. murinai ia hedinarai herevana, ese Keristen taudia ginigunadia edia hahediba herevana, Dirava ena toana herevana, ia hahedinaraia maoromaoro lasi; unai hahediba herevana amo ia siri.”—(1956), Vol. XXVII, p. 294L.
Nouveau Dictionnaire Universel ia gwau: “Plato ese ena toi tamona herevana be idaunegai besedia edia toi tamona herevadia amo ia abia. . . . Ena hereva amo Keristen dubu oreadia edia toi tamona herevana, Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga herevana, ia vara. . . . Unai Greek hadibaia tauna [Plato, lagani 428-348 B.C.E.] ena lalohadai toi tamona diravana dekenai . . . be idaunegai tomadiho [koikoidia] iboudiai lalodiai danu ia noho.”—(Paris, 1865-1870), edited by M. Lachâtre, Vol. 2, p. 1467.
Ena be inai hereva “Toi Tamona” bona Toi Tamona hahediba herevana be Baibel lalonai ita davaria lasi, to unai hahediba lalohadaina be Baibel lalonai ita davaria, a?
Baibel ia gwau “Lauma Helaga” be lauma tauna ta, a?
Baibel siridia haida ese lauma helaga be “Durua Tauna” (Greek gado, pa·raʹkle·tos) idia gwauraia. Idia gwau taunimanima “ia hadibaia,” ia hereva, bona “ia kamonai” diba. (Ioane 14:16, 17, 26; 15:26; 16:13) To Baibel siridia ma haida idia gwau lauma helaga ese taunimanima ‘ia hahonudia,’ Keriso ese haida lauma helaga amo ia ‘bapatisodia,’ bona Dirava ese Iesu lauma helaga amo ia “hasiahua.” (Luka 1:41; Mat. 3:11; Kara 10:38) Bema lauma helaga be lauma tauna, unai bamona ia vara diba lasi. Baibel ena hahediba herevana ita lalo-pararalaia totona, namona be unai siri iboudiai ita lalodia. Unai ita karaia neganai dahaka ita davaria? Gauna be inai: Unai Baibel siridia ginigunadia (Ioane karoa 14, 15, 16) ese Dirava ena lauma helaga, iena gaukara siahuna, be taunimanima ta bamona idia gwauraia, Baibel ese aonega, lalo-parara, ranu, bona rara be taunimanima bamona ia gwauraidia hegeregerena. (Rau 258 itaia danu, inai sinado “Lauma” henunai.)
Buka Helaga ese ita ia hadibaia, Tamana ena ladana korikorina be Iehova. Ita ia hadibaia, Natuna be Iesu Keriso. To lauma helaga ena ladana korikorina ia gwauraia lasi.
Kara 7:55, 56 ia gwau matahanai amo Stefano ese guba ia itaia, “Iesu danu, Dirava ena idiba kahana dekenai ia gini noho.” To ia gwau lasi lauma helaga ia itaia. (Apokalupo 7:10; 22:1, 3 itaia danu.)
New Catholic Encyclopedia ia gwau: “T[aravatu] M[atamatana] ena hereva momo ese idia hahedinaraia Dirava ena lauma be gau ta, lauma tauna ta lasi; unai idia hahedinaraia goevagoeva, Dirava ena siahu bona ena lauma idia hahegeregeredia neganai.” (1967, Vol. XIII, p. 575)
Taunimanima haida idia gwau Tamana bona Natuna be idau lasi to ruaosi be Dirava tamona; unai be Baibel ena hereva hegeregerena, a?
Mat. 26:39: “Sisina ma [Iesu Keriso] ia raka lao, vadaeni tano dekenai ena vairana ia atoa diho, ia guriguri, ia gwau, ‘Egu Tamana e, bema mai dala, inai kapusi lau dekena amo do oi kokia. To lauegu ura lasi, oiemu ura sibona.’ ” (Bema Tamana bona Natuna be idau lasi, unai guriguri be anina lasi, badina be Iesu be sibona dekenai ia guriguri bona iena ura be Tamana ena ura.)
Ioane 8:17, 18: “[Iesu ese Iuda ena Farisea taudia ia haere henidia, ia gwau:] Emui taravatu dekenai inai bamona ia torea, ‘Taunimanima rua hereva tamona do idia gwauraia hebou, unai be momokani.’ Inai dainai, lau be lau sibona lau hereva, bona lauegu Tamana, lau ia siaia tauna, ia ese lau totona ia hereva.” (Unai amo Iesu ese ia hahedinaraia ia be ta bona ena Tamana be ma ta.)
Rau 197-8 itaia danu, inai sinado “Iehova” henunai.
Toi Tamona herevana idia abia dae taudia idia gwau Dirava lalonai idia noho taudia toiosi ta ta be mai edia matamana lasi bona mai edia dokona lasi; Baibel ese unai ia hamomokania, a?
Kol. 1:15, 16: “Dirava be ita itaia diba lasi. To Dirava ena Natuna be Dirava ena toana hegeregerena. Ia be vara guna Natuna, ia be Dirava ese ia karaia gaudia ibounai edia biaguna momokani. Badina be ia dekena amo Dirava ese gau ibounai ia karaia, guba dekenai bona tanobada dekenai.” Iesu Keriso be “vara guna Natuna” ena anina be dahaka? (1) Toi Tamona herevana idia abia dae taudia idia gwau, unai siri lalonai “vara guna” ena anina be ‘hereadae, idau vaitani’; unai dainai idia gwau Dirava ese Keriso ia havaraia lasi, to idia vara taudia iboudiai be Keriso ese ia hereadia vaitani. Bema unai be momokani, bona bema Toi Tamona hahediba herevana be momokani, dahaka dainai Baibel ia gwau lasi Tamana bona lauma helaga danu be idia “vara guna”? To Baibel ese Natuna sibona unai bamona ia herevalaia. Inai hereva “vara guna” ena anina be Iesu be Iehova ena natuna roboana, ena natudia oredia ia gunalaidia. (2) Genese amo ela bona Kolose 1:14 dekenai, inai hereva “vara guna natuna” be nega 30 mai kahana idia torea, bona taunimanima bona boroma unai bamona idia gwauraidia negadia iboudiai, ena anina tamona be inai: Ia vara guna natuna be ena tadina edia orea lalonai. “Israela ena natuna guna ia vara tauna” be Israel ena natudia ta; “Farao ena vara guna natuna” be Farao ena natudia ta; “boromakau edia vara guna natudia” be boromakau. Vadaeni, dahaka dainai taunimanima haida ese unai hereva Kolose 1:15 dekenai ena anina idia gwauraia idau? Baibel ese ia gwauraia dalana dainai a, eiava sibodia idia abia dae herevana ta idia hamomokania toho dainai, a? (3) Kolose 1:16, 17 ia gwau, “Dirava ese Keriso dekena amo gau ibounai ia karaia, do idia be Keriso ena totona”; unai hereva ena anina be Dirava ese Iesu ia karaia lasi, a? Inai hereva, “gau ibounai,” be Greek gado herevana, panʹta, amo idia hahanaia. Luka 13:2 ai unai Greek gado herevana idia hahanaia neganai, “oredia” idia torea. Baibel lalonai Natuna idia gwauraia herevadia oredia hegeregeredia, Kolose 1:16, 17 ena anina be, Keriso ena amo Dirava ese gau oredia iboudiai ia karaia. Unai hegeregerena, ia danu be Dirava ese ia karaia taudia ta.
Apok. 1:1; 3:14, BH: “Iesu Keriso ihahedinaraina herevana, Dirava ese e henia . . . Ekalesia oreana Laodikea ai ena aneru ini ba tore henia toma: Hereva momokani tauna, dibana tauna mai maoromaorona bona mai momokanina ida, Dirava ese e kara ḡaudia roboana [Greek gado, ar·kheʹ], ena hereva bini.” (Taravatu Matamatana ai Hiri Motu gado ai, unai siri ia gwau Iesu be “Dirava ia karaia gaudia ena badina momokani.” Liddell bona Scott edia dikseneri, Greek-English Lexicon, lalonai idia gwau inai Greek gado herevana ar·kheʹ ena anina ginigunana be “matamana.” [Oxford, 1968, p. 252] Unai dainai, Apokalupo 3:14 ese ia gwauraia tauna, Iesu Keriso, be Dirava ese ia karaia tauna ginigunana, bona ia be mai ena matamana. Hereva Lada-isidia 8:12 ese “aonega” ia gwauraia taunimanima ta bamona. Baibel ena hereva ena anina idia tahua taudia haida idia gwau, unai siri ese Natuna ia gwauraia. Hereva Lada-isidia 8:22 dekenai ia gwau Iehova ese ia ‘karaia.’)
Baibel ia gwau, Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga be hegeregere, ta ese ma ta ia hanaia lasi, bona idia toiosi be mai edia siahu ibounai, a?
Mar. 13:32: “Unai dina bona dina gauna, tau ta ia diba lasi, aneru guba dekenai idia diba lasi, Natuna danu ia diba lasi, to Tamana sibona ia diba.” (Bema Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga be hegeregere, bema idia be Dirava tamona, anina be Natuna be unai dina bona dina gauna ia diba, to Baibel ia gwau Natuna ia diba lasi. Taunimanima haida idia gwau, Natuna be tanobada ai ia noho neganai ia be taunimanima ta dainai gau haida ia diba lasi; to dahaka dainai Lauma Helaga be unai dina bona dina gauna ia diba lasi?)
Mat. 20:20-23: “Sebedeo ena natuna edia sinana . . . [Iesu dekenai] ia gwau, ‘Mani oi hereva, lauegu natuna ruaosi inai, ta oiemu idiba kahanai, ta oiemu lauri kahanai do idia helai oiemu Basileia lalonai.’ To Iesu ia haere, ia gwau, . . . ‘Lauegu kapusi be do umui inua. To lauegu idiba kahanai bona lauegu lauri kahanai do idia helai taudia be lau ese do lau abia hidi lasi. Egu Tamana ese ia diba taudia dekenai do ia henidia.’ ” (Bema Iesu be Dirava, unai bamona ia hereva be hoa gauna, ani? Unai neganai Iesu be taunimanima ta bamona ia haere, a? Toi Tamona herevana idia abia dae taudia idia gwau, momokani Iesu be Dirava, tauanina dekenai ia hedinarai—ia be Dirava bona taunimanima, ia be Dirava sibona lasi eiava taunimanima sibona lasi; unai bamona idia hereva be maoro, a? Mataio 20:23 ese ia hahedinaraia Natuna be Tamana ida ia hegeregere lasi; Tamana mo sibona ese gau haida ia diba bona ia karaia diba, ani?)
Mat. 12:31, 32: “Taunimanima edia kara dika bona edia hereva dika ibounai be do ia gwauatao. To Lauma Helaga dekenai ia hereva dika tauna be ena dika do ia gwauatao lasi. Taunimanima ena Natuna dekenai do ia hereva dika tauna be ena dika do ia gwauatao. To Lauma Helaga dekenai ia hereva dika tauna be ena dika do ia gwauatao lasi, hari inai mauri lalonai bona mauri gabeai danu.” (Bema Lauma Helaga be lauma tauna bona ia be Dirava, unai siri ese Toi Tamona hahediba herevana ia hakoikoia, badina ena anina be dala ta dekenai Lauma Helaga ese Natuna ia hanaia. To ena hereva amo Iesu ese ia hahedinaraia, Tamana, “Lauma Helaga” ena biaguna unai, ese Iesu, taunimanima ena Natuna, ia hanaia.)
Ioane 14:28: “[Iesu ia gwau:] Bema lau umui lalokau henia, egu Tamana dekenai do lau lao herevana do umui moalelaia, badina be egu Tamana ese lau ia hanaia.”
1 Kor. 11:3: “Lau ura umui diba, tatau ibounai edia kwarana be Keriso, hahine edia kwarana be edia tau, bona Keriso ena kwarana be Dirava.” (Unai ese ia hahedinaraia goevagoeva Keriso be Dirava lasi, bona Dirava ena dagi ese Keriso ena dagi ia hanaia. Namona be inai danu oi laloa: Iesu be guba dekenai ia lou lao murinai, lagani 22 bamona idia ore bena Paulo ese unai hereva ia torea, lagani 55 C.E. bamona ai. Unai dainai unai siri ena hereva be mai anina Dirava bona Keriso dekediai, guba ai idia noho neganai.)
1 Kor. 15:27, 28: “ ‘Dirava ese gau ibounai iena aena henunai ia atoa.’ Ita diba inai anina be gau ibounai lasi, badina be Dirava ese sibona Keriso ena aena henunai do ia atoa lasi. To Dirava ese gau ibounai Keriso henunai ia atoa murinai, Natuna ese sibona Dirava henunai do ia atoa. Oibe, Dirava, gau ibounai Keriso henunai ia atoa Diravana, be unai neganai gau ibounai edia biaguna momokani do ia lao.”
Heberu gado herevana Shad·daiʹ, bona Greek gado herevana Pan·tokraʹtor, be Motu gado ai idia hahegeregerea neganai “Siahu Ibounai” idia torea. Nega momo Tamana, Iehova, idia herevalaia neganai, unai Heberu gado bona Greek gado herevadia idia gwauraidia. (Eso. 6:3; Apok. 19:6) Natuna eiava lauma helaga idia herevalaia neganai, unai hereva idia gwauraidia lasi.
Baibel ia gwau Tamana be Dirava, Natuna be Dirava, bona lauma helaga be Dirava, a?
Iesu ia guriguri, ia gwau: “Egu Tamana e, . . . Mauri hanaihanai be inai, idia ese oi Dirava momokani tamona do idia diba, bona Iesu Keriso danu, oi ese oi siaia tauna.” (Ioane 17:1-3) (Bema Natuna be Dirava bona Lauma Helaga be Dirava, bona idia be Tamana ida idia hegeregere, Tamana sibona be “Dirava momokani tamona” lasi, ani? Baibel ese “dirava” ia gwauraidia gaudia idaudia be dirava koikoidia, eiava Dirava momokani ena toana idia hahedinaraia gaudia mo.)
1 Kor. 8:5, 6: “Sivarai idia gwauraia be dirava idauidau idia noho guba dekenai bona tanobada dekenai danu. Oibe, dirava bona lohiabada momo idia noho, idia gwau. To ita be mai iseda Dirava tamona, ia be Tamana, gau ibounai ia dekena amo idia vara. Ia dainai ita mauri noho. Bona Lohiabada danu be tamona, Iesu Keriso. Ia ese gau ibounai ia karaia. Ia ese mauri ita dekenai ia henia noho.” (Unai siri ese ia hahedinaraia, Tamana be Keristen taudia edia “Dirava tamona” dainai, iena dagi be idau, Iesu Keriso ena hegeregerena lasi.)
Iesu be guba dekenai ia lou lao murinai, Buka Helaga ese Tamana be Iesu Keriso ‘ena Dirava’ ia gwauraia loulou. Ioane 20:17 dekenai, Iesu be mase amo ia toreisi lou murinai, ia ese Tamana ia gwauraia “egu Dirava.” Gabeai, guba dekenai ia noho neganai, Apokalupo 3:12 ena hereva hegeregerena, unai bamona ia gwauraia lou. To Baibel sirina ta ia gwau lasi Tamana ese Natuna ia gwauraia “lauegu Dirava,” bona danu, Tamana eiava Natuna ese lauma helaga be “lauegu Dirava” idia gwauraia lasi.
Taunimanima haida ese Baibel siridia haida idia gwauraidia, idia gwau unai siri ese idia hamomokania Keriso be Dirava. Unai siri be rau 212-5 dekenai inai sinado “Iesu Keriso” henunai ai gwauraidia.
Buka ta ladana Theological Investigations lalonai Karl Rahner, S.J., ia gwau: “[Baibel lalonai] lauma helaga be Θεσς [Dirava] be nega ta idia gwauraia lasi,” bona “Taravatu Matamatana lalonai δ θεσς [δ Dirava] idia torea lasi, πνεῦμα ἅγιον [lauma helaga] idia gwauraia neganai.”—(Baltimore, Md.; 1961), Vol. I, pp. 138, 143.
Toi Tamona herevana idia abia dae taudia ese Baibel siridia haida idia gwauraia edia lalohadai hamomokania totona; unai siri ese Toi Tamona herevana idia hamomokania, a?
Dirava sivaraina momokanina ia tahua momokani tauna ese Baibel do ia tahua lasi, sibona ia abia dae vadaeni herevadia hamomokania herevadia davaria totona. Ia ura diba Dirava sibona be dahaka ia gwau. Baibel siridia haida ia duahia neganai, reana edia anina ia daradaralaia, to bema Baibel ena siri ma haida, unai ia daradaralaia siridia ese idia gwauraia gaudia be idia danu ese idia gwauraia siridia, bema ia duahia bona idia ida ia hahegeregeredia, edia anina do ia hedinarai goevagoeva. Mani inai oi laloa: Toi Tamona herevana “hamomokania” totona idia gwauraidia siridia momo ese rua sibodia idia gwauraidia, toi lasi. Unai dainai, bema Toi Tamona herevana idia abia dae taudia edia hereva unai siri dekenai be maoro, unai ese ia hamomokania lasi Baibel ese Toi Tamona Diravana ia gwauraia. Mani henuai ai torea siridia oi laloa:
Inai siri ese Iehova ena dagi ladana haida idia gwauraidia. Unai dagi ladana haida be Baibel ese Iesu Keriso ena danu ia gwauraia, eiava taunimanima haida idia gwau ia ese
Alepa bona Omega: Unai dagi ladana be daika ena? (1) Apokalupo 1:8 lalonai ia gwau ia be Siahu Ibounai Diravana ena. (2) Apokalupo be Heberu gado ai idia hahanaia taudia momo idia diba Apok 1 siri 8 ese ia gwauraia tauna be Iehova, unai dainai idia ese Dirava sibona ena ladana korikori unai siri lalonai idia torea. (3) Apokalupo 21:6, 7 ese ia hahedinaraia Keristen taudia, lauma tuarina ai idia kwalimu taudia, be Alepa bona Omega ena “natuna” ai idia lao. Baibel ia gwau lasi Dirava ese lauma amo ia horodia Keristen taudia be Iesu Keriso ena natuna. Iesu ese unai taudia be iena “tadina” ia gwauraidia. (Heb. 2:11; Mat. 12:50; 25:40) To Baibel ese Iesu ena “tadina” be “Dirava ena natuna” ia gwauraidia. (Gal. 3:26; 4:6) (4) Apokalupo 22:12 (Taravatu Matamatana, Hiri Motu gado bukana) lalonai inai hereva “Iesu” idia torea kau, bena ta ese Apok 22 siri 13 ia duahia neganai ia laloa Alepa bona Omega be Iesu. To Greek gado ai Baibel lalonai Iesu ena ladana be unai siri lalonai idia torea lasi, bona Motu gado korikori ai Buka Helaḡa lalonai idia torea lasi danu. (5) Apokalupo 22:13 lalonai, ia gwau Alepa bona Omega be “ginigunana bona gini gabena” danu. Apokalupo 1:17, 18 ese Iesu danu ia gwauraia “ginigunana momokani bona dokona momokani.” Unai hegeregerena, Baibel ese Iesu ia gwauraia “Boubou Helaga Karaia Tauna Badana” bona tatau ma haida danu be unai bamona ia gwauraidia, to unai ese ia hamomokania lasi idia be taunimanima tamona eiava edia siahu be hegeregere, ani? (Heb. 3:1) Baibel amo ita davaria gauna be inai: Tamana, Siahu Ibounai Diravana, mo sibona be “Alepa bona Omega” idia gwauraia, Natuna be unai bamona idia gwauraia lasi.
Hahemauri Tauna: Baibel siridia momo ese Dirava idia gwauraia Hahemauri Tauna. Isaia 43:11 ai Dirava ia gwau: “Lau binai Iehova, asi ihamaurimui ta, lau mo sibogu.” Baibel ese Iesu danu ia gwauraia Hahemauri Tauna, unai dainai Dirava bona Iesu be tamona, a? Lasi vaitani. Tito 1:3, 4 ese “Dirava, iseda Hahemauri Tauna” ia gwauraia, bena unai murinai idia ruaosi ia gwauraidia, ia gwau: “Tamana Dirava bona Keriso Iesu iseda Hahemauri Tauna.” Unai dainai idia ruaosi be hahemauri taudia. Iuda 25 lalonai ia gwau: “Dirava be tamona, bona ia ese iseda Lohiabada Iesu Keriso dainai ita ia hamauria.” (Kara 13:23 itaia danu.) Hahemaoro Taudia 3:9 ese Israel taudia edia hahemaoro tauna ta ladana Otoniele Kena ia gwauraia hahemauri tauna (Heberu gado, moh·shiʹa‛) bona Isaia 43:11 ese Iehova danu ia gwauraia hahemauri tauna (moh·shiʹa‛), to unai ese ia hamomokania lasi Otoniele Kena be Iehova, ani? Isaia 43:1-12 ese ia hahedinaraia Isa 43 siri 11 ena anina be, Iehova sibona ese Israel taudia ia hamauridia, idia badibadinai idia noho besedia edia dirava ta ese ia hamauridia lasi.
Dirava: Isaia 43:10 ai Iehova ia gwau: “Asi dirava ta ese lau e gunalaigu, bona lau muriguai danu dirava ta basine hedinarai.” Unai siri ese ia hamomokania Iesu be Iehova a, badina be Isaia 9:6 ena peroveta herevana ese Iesu Keriso ia gwauraia “Siahu-bada Diravana”? Lasi! Isaia ena hereva ma haida ese unai lalohadai idia hakoikoia. Idau bese taudia, kaivakuku idia tomadiho henidia taudia, ese Iehova ia gunalaia diravana ta idia karaia lasi, badina be taunimanima ta eiava gau ma ta ese Iehova ia gunalaia lasi. Gabeai danu, ia mauri diravana momokanina ta, ia peroveta diba diravana, do idia karaia diba lasi. (Isa. 46:9, 10) To unai hereva dainai ita gwau diba lasi Iehova ese dirava haida ia havaradia lasi. (Sal. 82:1, 6) Isaia 10:21 ese Iehova ia gwauraia “Siahu Diravana,” Isaia 9:6 ese Iesu ia gwauraia bamona; to Iehova mo sibona be “Siahu Ibounai Dirava” idia gwauraia.—Gen. 35:11.
Bema Baibel ena siri idauidau ese dagi tamona idia gwauraia, namo lasi ita gwau tau tamona sibona idia gwauraia. Bema ita be unai bamona ita hereva, anina be Nebukadnesara be Iesu Keriso, badina be Baibel ese idia ruaosi ia gwauraidia “king ibounai edia King” (Dan. 2:37; Apok. 17:14); bona anina be Iesu ena hahediba taudia be Iesu Keriso, badina be Baibel ese Iesu bona idia danu ia gwauraidia “tanobada taudia ibounai edia diari.” (Mat. 5:14; Ioane 8:12) Namona be ita duahia sirina vairanai bona murinai idia noho siridia bona Baibel ena siri ma haida, unai dagi tamona idia gwauraia siridia, ita lalodia be namo.
Heberu Revarevadia edia hereva haida ese Iehova idia gwauraia, to Keristen Greek Revarevadia ai unai siri idia herevalaia neganai, idia gwau Iesu Keriso idia gwauraia
Dahaka dainai Ioane 1:23 ese Isaia 40:3 ia gwauraia neganai, ia gwau Ioane Bapatiso ese Iesu Keriso ena dala ia lailaia, to Isaia 40:3 ese Iehova ena dala ia gwauraia? Badina be Iesu be ena Tamana ena ladanai ia mai bona ia diba nega ibounai ena Tamana ese ia bamoa badina be ena Tamana hamoalea karadia be nega ibounai ia karaia dainai.—Ioane 5:43; 8:29.
Salamo 102:25-27 ese Dirava ia herevalaia; dahaka dainai Heberu 1:10-12 ese unai siri ia gwauraia neganai ia gwau idia be mai anina Natuna dekenai? Badina be Natuna ena amo Dirava ese salamo torea tauna ese ia gwauraia gaudia ia havaradia. (Kolose 1:15, 16; Hereva Lada-isidia 8:22, 27-30 itaia.) Aposetolo Paulo ese 2 Samuel 7:14 ena hereva be Heberu 1:5b dekenai ia torea neganai, ia gwau unai hereva ese Dirava ena Natuna ia herevalaia. Ena be guna Samuel ena hereva be mai anina Solomon dekenai bena gabeai Paulo ese ia torea neganai ia be mai anina Iesu Keriso dekenai, to unai ese ia hahedinaraia lasi Solomon bona Iesu be taunimanima tamona. Iesu ese “Solomona ia hanaia” bona Solomon ena gaukara ta ese ia laulaulaia gaukarana be Iesu ese ia karaia.—Luka 11:31.
Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga idia gwauraidia hebou siridia
Mataio 28:19 bona 2 Korinto 13:14 ese idia toiosi idia gwauraidia. To unai siri ta ia gwau lasi Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga edia siahu be hegeregere, eiava idia toiosi be mai matamana lasi bona mai dokona lasi, eiava idia toiosi be Dirava. Rau 390-4 dekenai idia noho siridia idia hahedinaraia unai bamona lalohadai be unai siri lalodiai ia hedinarai lasi.
Ena be McClintock and Strong’s Cyclopedia of Biblical, Theological, and Ecclesiastical Literature idia torea taudia ese Toi Tamona hahediba herevana idia abia dae, to Mataio 28:18-20 be inai bamona idia gwauraia: “Inai siri ia hamomokania vaitani lasi idia toiosi be lauma taudia, eiava idia toiosi edia siahu be hegeregere, eiava idia toiosi be Dirava.” (1981 reprint, Vol. X, p. 552) Baibel siridia ma haida ese idia toiosi idia gwauraidia hebou, to unai Cyclopedia torea taudia idia gwau, unai siri sibodia ese Toi Tamona herevana idia hamomokania diba lasi. (Timoteo Ginigunana 5:21 oi itaia; ia ese Dirava bona Keriso bona aneru ia gwauraidia hebou.)
“Dirava” bona “Lohia,” Heberu Revarevadia edia siri haida lalodiai
Genese 1:1 ai inai hereva “Dirava” be Heberu gado herevana ’Elo·himʹ amo idia hahanaia; nega haida unai hereva ena anina be Dirava rua o haida. Toi Tamona herevana idia abia dae taudia idia gwau unai ese unai hereva ia hamomokania.
To hari Heberu gado herevana ’Elo·himʹ be unai bamona idia torea, Dirava ena hairai eiava ena hereadae edia bada hahedinaraia totona; idia hahedinaraia lasi toi be Dirava tamona lalonai idia noho. Unai hegeregerena, Hahemaoro Taudia 16:23 lalonai hereva ta ’elo·himʹ bamona idia torea, dirava koikoina ta ladana Dagon idia gwauraia neganai. Unai siri ena hereva oredia ese idia hahedinaraia idia ese dirava tamona sibona idia herevalaia unai. Genese 42:30 ese Iosef ia gwauraia Aigupito ena “lohia tauna” (Heberu gado, ’adho·nehʹ). Ena be unai Heberu gado herevana ’adho·nehʹ be inai hereva “tatau” bamona, to unai siri ese tau tamona sibona ia gwauraia.
Gado hahanaia taudia ese Heberu gado herevana ’Elo·himʹ Genese 1:1 ai be Greek gado ai idia hahegeregerea neganai, ho The·osʹ (Dirava, tamona) idia torea. Unai hegeregerena, Iesu ena hereva Mareko 12:29 ai, Deuteronomi 6:4 ia gwauraia herevana, be Greek gado ai idia torea neganai ho The·osʹ idia torea.
Deuteronomi 6:4 lalonai Dirava ena ladana Iehova be nega rua idia torea. “Iehova na eda Dirava, Iehova mo sibona.” Mose ese unai hereva be Israel besena, Toi Tamona herevana idia abia dae lasi besena, dekenai ia gwauraia. Babulono bona Aigupito taudia ese toi tamona diravadia idia tomadiho henidia, to Mose ese Israel taudia ia hadibadia goevagoeva Iehova be idau.
Lalohadai idauidau, Baibel siridia be dala idauidau ai idia hahanaidia dainai
Bema Baibel sirina ta be dala idauidau ai idia hahanaia, edena bamona ita diba edena hereva be maoro? Baibel ena hereva oredia ida ia hegeregere herevana be maoro. Bema taunimanima ta ese Baibel sirina ta ena hereva ia abia dae badina unai hereva idia hahanaia dalana be iena lalohadai hegeregerena, bena Baibel ena hereva oredia ia dadaraia, vadaeni ia abia dae herevana ese Dirava ena Hereva ia hahedinaraia lasi, to sibona ena lalohadai eiava taunimanima ma ta ena lalohadai ia hahedinaraia.
Buka Helaḡa lalonai ia gwau: “Matamana negana ai Hereva vada e nohova; una Hereva na Dirava ida e nohova; una Hereva na Dirava. Ia na matamana negana ai Dirava ida e nohova.” Taravatu Matamatana (Hiri Motu gado bukana) lalonai ia gwau: “Matamana neganai Hereva ia noho. Hereva be Dirava danu ia noho, bona unai Hereva be Dirava hegeregerena. Hereva be matamana neganai Dirava danu ia noho.”
Edena hereva be Ioane karoa 1 ena hereva oredia hegeregeredia? Ioane 1:18 lalonai ia gwau: “Matamana neganai ia mai bona harihari tau ta ese Dirava ia itaia lasi.” Ioa 1 Siri 14 ia gwau: “Hereva be taunimanima ena tauanina dekenai ia halaoa, iseda huanai ia noho. Iena hairai danu ita itaia.” Danu, Ioa 1 siri 1, 2 idia gwau, matamana neganai ia be “Dirava danu ia noho.” Bema tau ta be tau ma ta danu idia noho, idia be rua, tamona lasi ani? Ioane 17:3 ai, Iesu ese ena Tamana ia gwauraia “Dirava momokani tamona”; unai dainai, Iesu be “Dirava hegeregerena,” anina be, ia ese ena Tamana ena kara ena toana ia hahedinaraia.—Heb. 1:3.
“Iesu ia haere idia dekenai, ia gwau, ‘Momokani, momokani umui lau hamaoroa. Aberahamo do ia vara lasi, lau be lau noho [Greek gado, e·goʹ ei·miʹ].’ ” (Baibel hahanaia taudia haida ese inai hereva e·goʹ ei·miʹ idia hahanaia neganai, inai bamona idia torea, “LAU BE LAU NOHO”; unai amo Iesu ena dagi ena ladana ta ai idia halaoa. Unai dala amo unai hereva be Esodo 3:14 ena hereva ida idia hahegeregerea toho. Unai siri lalonai Dirava be sibona ia gwauraia “LAU INAI LAU NOHO.”)
Ioane 8:57 ese ia hahedinaraia Iuda taudia ese Iesu ena mauri laganidia idia herevalaia, iena dagi idia herevalaia lasi. Unai hegeregerena, ena haere lalonai Iesu ese ena mauri negana ena daudau ia gwauraia hedinarai. Mani inai danu oi laloa: Toi tamona herevana idia abia dae taudia ta lasi ese inai hereva e·goʹ ei·miʹ amo lauma helaga ena dagi ladana ia gwauraia toho.
Buka Helaḡa lalonai ia gwau: “Sibomui nahuamui ba toho, mamoe serina nahuana danu; serina bunai Lauma Helaḡa ese ita-taona taumui ai vada e halaomui, Dirava ena ekalesia, ia rarana e davalaia ḡauna, ba ubua helaoreana.” To Taravatu Matamatana (Hiri Motu gado bukana) lalonai unai siri ena dokona ai ia gwau “iena Natuna ena rarana amo.”
Edena hereva be 1 Ioane 1:7 ena hereva hegeregerena? Unai siri ia gwau: “Iena Natuna Iesu ena rarana ese iseda dika ibounai do ia huria momokani.” (Apokalupo 1:4-6 [BH] itaia danu.) Ioane 3:16 ena hereva hegeregerena, Dirava ese “iena Natuna tamona” ia henia ita ia hamauria totona a, eiava ia sibona be taunimanima ta bamona ia mai, ita ia hamauria totona, a? Dirava ena rarana lasi, to ena Natuna ena rarana ia hebubu.
JB Baibel ia gwau: “Sene taudia edia amo idia vara bona edia tauanina bona edia rarana amo Keriso ia vara, ia be iboudiai ataiai, idia hanamoa hanaihanai Diravana! Amen.” (KJ, Dy Baibel edia hereva be hegeregere.) To, Taravatu Matamatana ai, unai siri ena hereva dokodia be inai: “Keriso be idia edia huanai iena tauanina dekenai ia vara, badina ia be edia bese tauna ta. Dirava ita hanamoa hanaihanai be namo, ia be taunimanima ibounai edia biaguna.” (RS, NE, TEV, NAB, Mo Baibel edia hereva be unai hegeregerena.)
Unai siri ia gwau Keriso be taunimanima iboudiai edia “biaguna” bona unai dainai ia be Dirava, a? Eiava ia hahedinaraia Dirava be ta bona Keriso be ma ta bona Dirava be “taunimanima ibounai edia biaguna,” a? Roma 15:5, 6 ai ia hahedinaraia Dirava be ta bona Keriso Iesu be ma ta bona unai siri lalonai aposetolo Paulo ese duahia taudia ia hamaorodia, ia gwau: “Umui ese Dirava iseda Lohiabada Iesu Keriso ena Tamana do umui hanamoa.” Edena Baibel ena hereva Roma 9:5 ai be Roma 15:5, 6 ena hereva ida ia hegeregere? (Korinto Iharuana 1:3 bona Efeso 1:3 itaia danu.) Roma karoa 9 ena hereva oredia mani oi laloa. Roma 9 Siri 6-13 ese idia hahedinaraia, Dirava ena palani ia guguru dalana be taunimanima edia kara hegeregerena lasi, to Dirava ena ura hegeregerena. Roma 9 Siri 14-18 ese Dirava ena hereva Farao dekenai idia gwauraia, Esodo 9:16 ai Mose ese ia torea hegeregerena, bona idia hahedinaraia Dirava be “taunimanima ibounai edia biaguna.” Roma 9 Siri 19-24 ai, Paulo ese uro karaia tauna bona raro amo ia karaia urodia ia herevalaidia, hereva hegeregerena ta bamona, bona unai hereva amo ia hahedinaraia Dirava be hereadae. Unai dainai inai hereva, “Dirava ita hanamoa hanaihanai be namo, ia be taunimanima ibounai edia biaguna,” be maoro Roma 9 siri 5 lalonai.—Taravatu Matamatana.
The New International Dictionary of New Testament Theology ia gwau: “Roma 9:5 idia heailaia. . . . Greek gadona hegeregerena, ita gwau diba unai be Keriso hanamoa herevana ta, bena inai bamona ita hahanaia diba, ‘Keriso, iboudiai ataiai ia noho Diravana, hanamoa ela bona hanaihanai. Amen.’ To unai amo ita ese Keriso na Dirava ida ita hahegeregeredia vaitani lasi, to ita gwau iena mauri be Dirava ena hegeregerena mo, badina be inai hereva theos vairanai inai hereva ho idia torea lasi dainai. To ai laloa reana inai hereva ena anina be idau; reana ia be Dirava hanamoa herevana ta.”—(Grand Rapids, Mich.; 1976), Vol. 2, p. 80.
“Keriso Iesu ena laloa bamona umui danu do umui laloa be namo. Ia be nega ibounai Dirava bamona ia noho. Oibe, Keriso be Dirava danu ia hegeregere, to ia laloa lasi unai bamona do ia noho, sibona ena gauna.” Buka Helaḡa lalonai ia gwau: “Keriso Iesu lalonai e miava darana umui lalomui ai danu baine mia. Ia hari, ena be Dirava anitarana e abia, ena be ia Dirava ida vada e heḡereḡere, to se haeroa una na baine dogoa tao [Greek gado, har·pag·monʹ] ḡauna.”
Php 2 Siri 5 ese Keristen taudia ia hamaorodia, namona be Keriso ia laloa bamona idia danu do idia laloa. Anina be ia hamaorodia do idia laloa idia be Dirava ida idia hegeregere be edia dagi korikori bamona, a? Lasi vaitani ani? (Genese 3:5 itaia.) Iesu ia laloa lasi ia be Dirava ida ia hegeregere, badina ia sibona ia gwau: “Egu Tamana ese lau ia hanaia.”—Ioane 14:28.
Buka ta ladana The Expositor’s Greek Testament ia gwau: “Ai ese Baibel sirina ta ai davaria lasi, ia lalonai inai Greek gado herevadia, har·paʹzo bona har·pag·monʹ, edia anina be ‘dogoatao.’ Nega ibounai edia anina be ‘dabaia,’ ‘dadia mai dagedage ida.’ Unai dainai, bema ta ese edia anina korikorina, ‘dadia,’ ia torea lasi to ‘dogoatao’ ia torea, unai be maoro lasi.”—(Grand Rapids, Mich.; 1967), edited by W. Robertson Nicoll, Vol. III, pp. 436, 437.
“Dirava [Greek gado, the·oʹte·tos] ena mauri bona kara ibounai be Keriso ena tauanina lalonai idia noho.” (Petero Iharuana 1:4 itaia.)
Taunimanima be mai edia lalohadai idauidau unai siri ena anina dekenai, to edena lalohadai be Kolose bukana ena hereva oredia hegeregeredia? Keriso be Dirava dainai eiava ia be Toi Tamona Diravana ena kahana ta dainai, “Dirava ena mauri bona kara ibounai” be ia lalonai idia noho, a? Lasi. Kolose 1:19 ia gwau: “Badina be Dirava ena ura be inai: sibona ena mauri ibounai be iena Natuna lalonai do ia noho.”
Mani Kolose 2:9 idia gunalaia siridia edia anina oi laloa: Kol 2 Siri 8 lalonai Paulo ese duahia taudia ia sisiba henidia, ia gwau namona be idia naria namonamo, haida ese taunimanima edia aonega kavakavadia eiava edia lalohadai koikoidia amo do idia koidia garina. Kol 2 Siri 3 lalonai ia gwau Keriso lalonai “aonega ibounai bona diba ibounai” idia hehuni, bona Kol 2 siri 6, 7 lalodiai ia gwau, namona be Keriso ‘lalonai do idia noho’ bona ia ‘latanai edia mauri do idia haginia, ruma idia haginia du goadana latanai bamona’ bona edia abidadama do idia hagoadaia be namo. “Dirava ena mauri bona kara ibounai” be Keriso lalonai idia noho, taunimanima edia aonega kavakavadia idia halasia taudia eiava idia hadibalaia taudia lalodiai lasi. Unai hereva amo aposetolo Paulo ia gwau Keriso be Dirava, a? Lasi, badina be Kolose 3:1 lalonai ia gwau: “Keriso be Dirava ena idiba kahanai, helai gabuna badana latanai ia helai noho.”
Liddell and Scott’s Greek-English Lexicon bukana ia gwau, Greek gado herevana the·oʹtes (the·oʹte·tos) ena anina be “Dirava ena mauri toana.” (Oxford, 1968, p. 792) Ena be Iesu, Dirava ena Natuna, be “Dirava ena mauri toana” ia abia, to ia be Tamana ida ia hegeregere lasi bona idia ruaosi edia mauri laganidia be hegeregere lasi. Unai hegeregerena, ena be taunimanima iboudiai be “tauanina taudia,” to idia iboudiai edia siahu be hegeregere lasi bona edia mauri laganidia be hegeregere lasi.
RS Baibel ia gwau: “Helaro namona ita naria, Iesu Keriso iseda Dirava badana bona iseda Hahemauri Tauna ena hairai hahedinaraia be unai.” (NE, TEV, JB Baibel danu edia hereva be unai hegeregerena.) To, Taravatu Matamatana ena hereva be inai: “Oibe ita ese Dirava badana bona iseda Hahemauri Tauna Iesu Keriso edia hairai do ia hedinarai Dinana do ita naria noho.” (NAB Baibel ena hereva be unai hegeregerena.)
Tito 1:4 ia gwau, “Tamana Dirava bona Keriso Iesu iseda Hahemauri Tauna ese hariharibada bona maino oi dekenai do idia henia.” Edena Baibel ena hereva be unai siri ena hereva ida ia hegeregere? Ena be Baibel ese Dirava ia gwauraia Hahemauri Tauna, to unai siri ese Dirava bona Keriso Iesu, ia amo Dirava ese taunimanima ia hamauridia tauna, ia haidaudia.
Taunimanima haida idia gwau Tito 2:13 ese ia hahedinaraia Keriso be Dirava bona Hahemauri Tauna. Inai Baibel, RS, NE, TEV, JB, edia hereva amo reana unai lalohadai idia abia diba, to unai bamona hereva 2 Tesalonika 1:12 ai be dala idauna ta amo idia hahanaia unai Baibel lalodiai. Buka ta ladana The Greek Testament lalonai Henry Alford ia gwau: “Lau laloa [bema Dirava bona Keriso idia haidaudia Tito 2:13 ena hereva idia hahanaia neganai] Greek gado herevana hahanaia dalana maorona idia badinaia unai: ena hereva ena mamina be unai karoa ena siri oredia edia mamina hegeregerena, bona Aposetolo ese idia torea herevadia oredia edia mamina hegeregerena.”—(Boston, 1877), Vol. III, p. 421.
“Dirava ese iena Natuna inai bamona ia herevalaia, ia gwau, ‘Dirava e, oiemu King dagina ia noho hanaihanai.’ ”
Unai siri idia gunalaia siridia ese idia hahedinaraia Dirava ia hereva unai, ta ese ia hereva henia lasi. Bona Heb siri 9 ia gwau Dirava ia gwau: “Lau Dirava, oiemu Dirava”; unai ese ia hahedinaraia Dirava ese ia hereva henia tauna be Siahu Ibounai Diravana lasi, to ia be unai Dirava ia tomadiho henia tauna ta. Heberu 1:8 lalonai Paulo ese Salamo 45:6 ena hereva ia torea hanai; unai Salamo ia gwau: “Oiemu terono helaḡana e mia hanaihanaimu.” Unai salamo ia torea tauna ese Israel ena pavapava ta ia tore henia, bona momokani ia laloa lasi unai pavapava be Siahu Ibounai Diravana. Reana unai pavapava be Solomon; unai neganai idia gwau ia be “Iehova ena terono ai” ia helai. (1 Sis. 29:23) Dirava be Keriso ena pavapava dagina ena Badina o ena “terono”; unai hegeregerena Daniel 7:13, 14 bona Luka 1:32 ese idia hahedinaraia Dirava ese unai pavapava siahuna ia henia.
Toi Tamona herevana idia abia dae taudia ese idia gwauraidia siridia ma rua
Mani inai oi laloa, siri ginigunana ese Natuna sibona ia gwauraia; siri iharuana ese Tamana bona Natuna ia gwauraidia; idia ta lasi ese Tamana, Natuna, bona Lauma Helaga be Dirava tamona ia gwauraidia.
Iesu ena hereva ena anina be ia sibona mase amo do ia hatorea isi, a? Anina be Iesu be Dirava a, badina be Kara 2:32 ia gwau, “Inai Iesu Dirava ese ia hatorea isi vadaeni”? Lasi vaitani. Galatia 1:1 ia gwau Tamana ese Iesu ia hatorea isi, ia gwau lasi Natuna ese. Luka 8:48 lalonai unai bamona hereva ta ia noho. Iesu ese hahine ta ia hereva henia, ia gwau: “Emu abidadama ese oi ia hanamoa vadaeni.” Unai hahine ese sibona ia hanamoa, a? Lasi; Dirava ena siahu Keriso ena amo ese ia hanamoa, badina ia be mai ena abidadama dainai. (Luka 8:46; Kara 10:38) Unai hegeregerena, Iesu be tauanina ai ia noho neganai ena Tamana ia kamonai henia goevagoeva, unai dainai ena Tamana ese mase amo ia hatorea isi, bona unai kara amo ia hahedinaraia Iesu be Dirava ena Natuna. Iesu ese Dirava ia kamonai henia ela bona mase, unai dainai ita gwau diba Iesu be sibona ena kara dainai ia toreisi lou.
Buka ta ladana Word Pictures in the New Testament lalonai A. T. Robertson ia gwau: “Inai siri [Ioane] 2:19 lalonai Iesu ia gwau: ‘Lau ese dina toi lalonai do lau haginia lou.’ Ena hereva ena anina be inai lasi: Tamana ese ia durua lasi neganai ia be sibona mase amo do ia hatorea isi (Roma 8:11).”—(New York, 1932), Vol. V, p. 183.
Iesu ia gwau: “Lau bona egu Tamana, ai be tamona [Greek gado, hen].” Unai hereva ena anina be Iesu be ena Tamana ida idia hegeregere, a? Toi Tamona herevana idia abia dae taudia be unai bamona idia hereva. To Ioane 17:21, 22 lalonai, Iesu ese ena hahediba taudia dainai ia guriguri, ia gwau: “Lau ura ibounai be do idia tamona [hen].” Ma ia gwau: “Unai dainai idia be do idia tamona [hen], ita ruaosi ita tamona [hen] hegeregerena.” Unai siri lalodiai Iesu ese Greek gado herevana tamona, hen, ia gwauraia. Momokani, Iesu ena hahediba taudia be Toi Tamona Diravana ena kahana ta ai idia lao lasi. To idia edia lalohadai bona edia ura be Tamana bona Natuna edia hegeregeredia. Unai lalohadai bona ura ese Dirava bona Keriso idia hatamonadia hegeregerena, idia danu idia hatamonadia.
Toi Tamona herevana idia dogoatao noho taudia be edena bamona Dirava vairanai?
Dika bada herea do idia davaria diba. Ia hedinarai goevagoeva vadaeni, Toi Tamona herevana be Baibel lalonai ia noho lasi, bona ia be Baibel ena hahediba herevadia hegeregeredia lasi. (Inai rau vairanai idia noho raudia edia hereva oi itaia.) Unai hereva ese Dirava korikori ia hadikaia. To, Iesu Keriso ia gwau: “Nega ta do ia mai, bona harihari ia ginidae vadaeni, tomadiho taudia momokani ese mai Lauma bona mai momokani danu Tamana do idia tomadiho henia, badina be Tamana ese unai bamona idia tomadiho henia taudia ia tahua noho. Dirava be Lauma, bona do idia tomadiho henia taudia ese lauma bona momokani dekena amo do idia tomadiho henia.” (Ioane 4:23, 24) Unai amo Iesu ese ia hahedinaraia goevagoeva, Dirava idia tomadiho henia “mai momokani danu” lasi taudia, Dirava ena Hereva ese ia gwauraia dalana maorona dekenai idia tomadiho henia lasi taudia unai, be “tomadiho taudia momokani” lasi. Iesu ese Iuda tomadiho gunalaia taudia ia gwau henidia, ia gwau: “Umui koikoi taudia e, momokani Isaia ese umui ia herevalaia, ia gwau, ‘Inai bese taudia edia uduna sibona idia hanamoa lau, to edia lalona be daudau masemase. Idia tomadiho lau dekenai, to anina lasi. Idia edia hadibaia hereva be taunimanima edia taravatu mo.’ ” (Mat. 15:7-9) Hari inai negai, unai hereva be mai anina Kerisendom lalonai idia noho taudia dekenai, taunimanima edia hahediba herevadia idia badinaia bona Baibel ena hereva momokani idia dadaraia taudia unai.
Atanasia Herevana ia gwau, taunimanima ta ese Toi Tamona Diravana ena kahana ta ta ia “lalo-pararalaia diba lasi.” Toi Tamona herevana idia hadibalaia taudia momo idia gwau unai hereva be “hereva hehunina.” Iesu ese unai bamona Toi Tamona Diravana ia laloa lasi, inai bamona ia hereva neganai, ia gwau: “Ai tomadiho henia tauna be ai diba.” (Ioane 4:22) Vadaeni, oi tomadiho henia Diravana be oi diba momokani, a?
Namona be ita ta ta ese inai henanadai badadia ita laloa: Hereva momokani ita ura henia mai eda momokani ida, a? Ita ura momokani Dirava ese ita ia abia dae momokani, a? Taunimanima haida ese hereva momokani idia ura henia lasi mai edia momokani ida. Taunimanima momo ese edia varavara bona edia turadia edia lalo-namo idia laloa bada, hereva momokani ura henia karana bona Dirava lalokau henia karana idia laloa maragi. (2 Tes. 2:9-12; Ioane 5:39-44) To, Iesu ese ena Tamana guba dekenai ia noho ia guriguri henia mai ena momokani ida neganai, ia gwau: “Mauri hanaihanai be inai, idia ese oi Dirava momokani tamona do idia diba, bona Iesu Keriso danu, oi ese oi siaia tauna.” (Ioane 17:3) Bona Salamo 144:15 ia gwau: “Ena Dirava be Iehova besena na e moalemu.”
Bema Ta Ia Gwau—
‘Toi Tamona herevana oi abia dae a?’
Reana inai bamona oi haere henia diba: ‘Hari inai negai taunimanima momo ese unai hereva idia abia dae. To oi diba Iesu bona ena hahediba taudia ese unai hereva idia gwauraia lasi, a? Unai dainai, Iesu ese ia gwauraia Diravana ai tomadiho henia.’ Bena reana ma oi gwau: (1) ‘Iesu ese taunimanima ia hadibadia neganai, ia gwau taravatu badana be inai . . . (Mar. 12:28-30).’ (2) ‘Iesu ia gwau lasi ia be Dirava ida ia hegeregere. Ia gwau . . . (Ioane 14:28).’ (3) ‘Vadaeni, Toi Tamona herevana be edena bamona ia matamaia? Mani taunimanima momo idia diba bukadia edia hereva unai gau dekenai oi itaia. (Rau 388-9 itaia.)’
Eiava inai bamona oi hereva diba: ‘Lasi. Unai hereva be Baibel ena hereva hegeregerena lasi. Baibel ia gwau: (Mat. 24:36) Reana unai siri ena anina oi gwauraia hedinarai diba lau dekenai.’ Bena reana ma oi gwau: (1) ‘Bema Natuna be Tamana ida idia hegeregere, edena bamona Tamana be gau haida ia diba to Natuna be unai gau ia diba lasi?’ Bema oi hereva henia tauna ia gwau Iesu be tanobada ai ia noho neganai sibona unai ia diba lasi, oi nanadaia, oi gwau: (2) ‘Dahaka dainai lauma helaga be unai ia diba lasi?’ (Oi hereva henia tauna ese hereva momokani bema ia tahua momokani, Dirava gwauraia herevadia Baibel lalonai oi hahedinarai henia. [Sal. 83:18; Ioane 4:23, 24])
Ma haere ta: ‘Ai ese Iesu Keriso ai abidadama henia, to Toi Tamona herevana ai abia dae lasi. Badina be dahaka? Badina be aposetolo Petro ese Keriso ia laloa bamona ai danu ai laloa. Mani Petro ena hereva oi itaia . . . (Mat. 16:15-17).’
Ma lalohadai ta: ‘Lau davaria taunimanima be mai edia lalohadai idauidau Toi Tamona herevana ena anina dekenai. Oiemu lalohadai iena anina dekenai bema lau diba, reana oiemu henanadai do lau haerelaia namonamo diba.’ Bena reana ma oi gwau: ‘Tanikiu bada oiemu lalohadai oi gwauraia dainai. To lau ese Baibel ena hereva sibona lau abia dae. Inai hereva “Toi Tamona” be Baibel lalonai oi itaia, a? . . . To Baibel ese Keriso ia gwauraia, ani? . . . Oibe, bona ai ese ia ai abidadama henia. Mataio 16:16 ese Keriso inai bamona ia gwauraia. (Duahia.) Unai hereva lau abia dae.’
Eiava inai bamona oi haere diba (bema oi hereva henia tauna ese Ioane 1:1 ia gwauraia neganai): ‘Unai siri lau diba. Buka Helaḡa ia gwau Iesu be “Dirava,” to Taravatu Matamatana ia gwau Iesu be “Dirava hegeregerena.” Badina be dahaka?’ (1) ‘Reana badina be Ioane 1:2 lalonai ia gwau ia be “Dirava danu ia noho,” a?’ (2) ‘Reana badina ma ta be Ioane 1:18 lalonai ia noho herevana, a?’ (3) ‘Nega ta inai oi laloa a, Iesu ese Dirava ia tomadiho henia eiava? (Ioane 20:17)’
‘Oi laloa Keriso be Dirava, a?’
Reana inai bamona oi haere henia diba: ‘Lau laloa Keriso be dirava ta.’ Bena reana ma oi gwau: (1) ‘Unai bamona lau hereva badina be Isaia 9:6 ese Iesu Keriso ia gwauraia, “Siahu-bada Diravana,” to Baibel ese ena Tamana sibona ia gwauraia Siahu Ibounai Diravana.’ (2) ‘Bona Ioane 17:3 lalonai Iesu ese ena tamana ia gwauraia “Dirava momokani tamona.” Anina be, Iesu ese Dirava momokani ena toana ia hahedinaraia sibona.’ (3) ‘Dirava ita hamoalea totona, dahaka ita karaia be namo? (Ioane 4:23, 24)’