Gima Kohorona INTANET LAIBRI
Gima Kohorona
INTANET LAIBRI
Hiri Motu
  • BAIBEL
  • PABLIKEISEN
  • HEBOUDIA
  • w89 4/1 rau 10
  • Iehova ese Pavapava Ia Hadibadia Negadia

Oi abia hidi kahana ena vidio ia noho lasi.

Sori, hekwakwanai ia vara vidio ia loud totona.

  • Iehova ese Pavapava Ia Hadibadia Negadia
  • 1989 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia
  • Sinado maragidia
  • Inai Bamona Atikol
  • Nebukadnesara Ia Diba Daika be Dirava Momokanina
  • Au Ia Nihilaia
  • Belesasara ese Revareva Haba Dekenai Ia Itaia
  • Darauese ese Iehova ena Hahemauri Siahuna Ia Dibalaia
  • Daniela Bukana Ena Hereva Badadia
    Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia—2007
  • Dirava Ena Peroveta Herevana Iseda Nega Totona Oi Kamonai Namonamo
    Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia—2000
  • Daniela Bukana—Kota Dekenai Idia Tahua
    Daniela Ena Peroveta Herevana Oi Laloa Namonamo!
  • Iehova ese Edia Abidadama bona Boga-Auka edia Davana Ia Henidia
    1989 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia
Ma Haida Itaia
1989 Gima Kohorona Iehova Ena Basileia Ia Harorolaia
w89 4/1 rau 10

Iehova ese Pavapava Ia Hadibadia Negadia

“Iena kara iboudiai be momokani bona ena dala be maoromaoro, bona mai edia hekokoroku ida idia raka taudia ia hahemaraidia diba.”​—⁠DANIEL 4:⁠37.

“ITAIA! Dirava ena siahu be hereadae; hadibaia tauna ia hegeregerena be daika?” Unai hereva amo Elihu ese Iehova Dirava ena kara ia gwauraia hedinarai Iobu dekenai. Hadibaia tauna ta be Dirava ida ita hahegeregerea diba lasi.​—⁠Iobu 36⁠:⁠22.

2 Dirava ese taunimanima bona bese ia hadibadia, ia do idia matauraia be namo. David ese Salamo 9⁠:​19, 20 dekenai ia torea herevadia ese unai idia hahedinaraia: “Iehova e, oi toreisi! Taunimanima ese oi do idia halusia lasi. Bese idauidau be oiemu vairana dekenai do oi kota henidia. Iehova e, oi hagaridia, bena bese idauidau taudia do idia diba idia be taunimanima sibona.”

3 Iehova Dirava ese unai bamona ia hadibadia tanobada pavapavadia ta be Farao, Mose ena nega lalonai ia lohia tauna unai. Dirava ese ia hisihisi idauidau amo ia hadibaia, Aigupito taudia ia hahisidia neganai. Iehova ese unai hekokoroku tauna Farao ia hamaoroa, ia gwau: “To inai totona mauri lau henimu vadaeni, lauegu siahu dohore oi itaia, vadaeni tanobada ibounai lauegu ladana dohore idia matauraia totona.” (Esodo 9⁠:16) Danu, Esodo 6⁠:7 ela bona Ioel 3⁠:​17, nega 70 bamona Iehova be Bible lalonai ia gwau, unai bamona siahu karadia do ia karaia, bena pavapava bona bese idauidau do idia diba ia be Iehova, Atai Herea Diravana, tanobada ibounai ataiai.

4 Iehova ese pavapava ia hadibadia daladia edia sivarai be Daniel ese ena buka lalonai ia torea. Unai pavapava edia ladadia be inai: Nebukadnesara, Belesasara, bona Darauese. Edena negai ia hadibadia? Reana unai be lagani 617 B.C.E. bona 535 B.C.E. padadiai. Bona edena bamona ia hadibadia? Nihi bona edia anina gwauraia hedinarai karadia amo bona iena siahu hahedinaraia karadia amo Iehova ese ia hadibalaidia gauna be inai, ia be guba bona tanobada edia Atai Herea Pavapavana, bona idia be taunimanima mo​—⁠tanobada be hari inai negai idia lohiaia taudia danu be unai do ia hadibalaidia.

5 To hari inai nega lalonai Bible ena hereva idia tahua namonamo taudia momo idia gwau Daniel ena buka ena hereva be momokani lasi. To Bible ena hereva ia diba momo tauna ta ese inai bamona ia haere henidia namonamo, ia gwau: “Unai buka ia hahedinaraia, unai hoa karadia edia sivarai be idia vara neganai ia mauri noho tauna Daniel ese ia torea, ma ia gwau Daniel ese unai peroveta herevadia ia torea danu. Bema idia be hoa karadia momokanidia lasi bona peroveta herevadia momokanidia lasi, unai buka ibounai be ia koikoi.” (Daniel the Prophet, E. B. Pusey ese ia torea, rau 75) Buka torea tauna ese sibona ia gwauraia loulou, ia gwau, “Lau Daniel”! (Daniel 8⁠:15; 9⁠:2; 10⁠:⁠2) Tau ta ese unai ibounai be Daniel ena ladanai ia torea koikoi a? Hereva momokani be inai, Iuda taudia bona Keristen taudia danu idia daradara lasi daika ese Daniel ena buka ia torea, ema bona lagani 1800 murinai. Hari inai nega lalonai Bible ia tahua namonamo tauna ena lalohadai ena anina be maragi, to Daniel ena buka hamomokania herevadia, Buka Helaga lalonai idia torea, edia anina be bada. Unai hegeregerena, Esekiel ese ena buka lalonai Daniel ia gwauraia nega toi. (Esekiel 14⁠:​14, 20; 28⁠:⁠3) Iesu, Dirava ena Natuna, ena hereva ese ia hamomokania vaitani Daniel be unai buka ia torea; Mataio 24⁠:​15, 16 dekenai ia gwau: “ ‘Peroveta tauna Daniela guna ia gwauraia gau dika rohorohona, gabu ia hadikaia gauna, gabu helagana dekenai ia gini dohore umui itaia.’ ​—⁠ Duahia tauna ese inai hereva ena anina do ia laloa namonamo. ​—⁠ ‘Unai neganai Iudea dekenai idia noho taudia be ororo dekenai do idia heau lao.’ ”a

Nebukadnesara Ia Diba Daika be Dirava Momokanina

6 Peroveta tauna Isaia ese ia hahedinaraia hegeregerena, Babulono ena pavapava be hekokoroku herea taudia. (Isaia 14⁠:​4-23) Nebukadnesara ese danu ena tomadiho ia goadalaia momokani. Ena revareva ai ia ese “ia haginidia rumadia bona Babulonia ena dirava ia tomadiho henidia karana” ia gwauraia. Guna, Senakerib ese Ierusalem bona Iudea ibounai ia abia toho neganai, ia lusi momokani; unai murinai Nebukadnesara ese ia abia dainai, ia hekokoroku bada herea.

7 Daniel bona ena Heberu bamodia toi be Nebukadnesara vairanai idia hedinaraia murinai, ia ese edia Dirava ia matauraia be maoro, badina be “lalo-parara bona aonega daladia iboudiai lalodiai pavapava ese ia nanadaidia, bena ia diba idia ese meamea taudia bona babalau taudia iboudiai ena basileia ibounai lalonai be idia hereadia nega 10.” Oibe, unai aonega taudia, Iehova idia tomadiho henia taudia, ese dirava idaudia idia tomadiho henidia taudia idia hereadia momokani. Nebukadnesara be unai ia diba.​—⁠Daniel 1⁠:⁠20.

8 Unai murinai Iehova ese King Nebukadnesara ia hadibaia lou. Unai sivarai be Daniel karoa 2 lalonai ia torea. Dirava ese pavapava na hagaria nihina ia henia, bena unai nihi be ena lalona amo ia haboioa. Unai nihi dainai Babulono ena pavapava ia lalo-hekwarahi bada, bona ia ese ena aonega taudia iboudiai ia boiridia, nihi bona ena anina danu ia dekenai do idia gwauraia. Momokani, nihi bona ena anina idia gwauraia diba lasi, unai amo idia hahedinaraia edia diba ese taunimanima oredia edia diba ia hanaia lasi. Unai dainai pavapava ia badu dikadika; oda ia gwauraia, idia iboudiai do idia aladia mase. Daniel bona ena bamodia be pavapava ena oda herevana idia kamonai neganai, Daniel ese pavapava ia noia nega ta do ia gwauraia henia, nihi ena anina do ia hamaorolaia totona. Pavapava ese ena hereva ia abia dae, bena ia mai ena bamodia toi ese unai gau idia gurigurilaia goadagoada. Unai dainai Iehova ese nihi bona ena anina danu ia hahedinaraia Daniel dekenai.​—⁠Daniel 2⁠:​16-20.

9 Daniel be pavapava vairanai idia hakaua lao neganai, Nebukadnesara ese ia nanadaia, ia gwau: “Lauegu nihi bona ena anina danu lau do oi hamaorolaia diba eiava?” Daniel ese unai hekokoroku pavapavana ia hamaoroa, ena aonega taudia ese ena nihi bona ena anina idia gwauraia hedinarai diba lasi; bena ia gwau: “To gau hehunidia ia hahedinaraidia Diravana be guba dekenai; ia ese dina gabedia ai do idia vara gaudia be oi King Nebukadnesara ia haheitalaia vadaeni.” Bena pavapava ese ia nihilaia kaivakukuna badana bona ena anina be Daniel ese ia hamaoroalaia. Pavapava ia hoa bada dainai ia gwau: “Momokani, emui Dirava be dirava edia Dirava bona pavapava edia Lohia, bona gau hehunidia hahedinaraia Diravana; badina be oi ese inai gau hehunina oi hahedinaraia diba.” Unai dala amo Iehova ese King Nebukadnesara ia hadibaia Ia be Dirava momokanina tamona.​—⁠Daniel 2⁠:​26, 28, 47.

10 Ena be King Nebukadnesara ese Heberu taudia edia Dirava ena diba ena bona aonega ia hoalaia, to ia do lalo-parara momokani lasi. Mai ena hekokoroku ida ia ese golo kaivakukuna badana ta ia karaia, Dura taorana dekenai ia haginia. Kaivakuku ena latana be kiubit 60 bona ena lababana be kiubit 6; unai ita duahia neganai namba 666 ita laloa, Satana ena “dagedage gauna,” Apokalupo 13⁠:18 ese ia gwauraia gauna, ena maka unai. (Kiubit ta be mita kahana ta hegeregerena; unai hegeregerena, unai kaivakuku ena latana be mita 27 bamona, bona ena lababana be kahirakahira mita toi.) Bena pavapava ese hereva ia siaia lao, mai edia dagi taudia iboudiai iena basileia lalonai ia boiridia, ‘kaivakuku hahelagaia totona.” Ma ia haganidia, miusik gaudia idauidau edia rege do idia kamonai neganai, idia iboudiai do idia goru diho bona hari kaivakuku do idia tomadiho henia. Heberu taudia toiosi danu be unuseniai, to unai kara idia karaia lasi. Kaldea taudia haida, idia vagege henidia taudia unai, ese unai idia itaia neganai, pavapava dekenai idia samanidia.​—⁠Daniel 3⁠:​1, 2.

11 Nebukadnesara ese unai ia laloa momo, badina be guna ia heagi, ia gwau, “dirava badadia matauraidia herevadia be taunimanima edia ududia ai ia atoa” tauna be ia. Nebukadnesara ia laloa unai tatau toiosi ese ena lohia dagina bona ena tomadiho idia hadikaia unai. Unai hekokoroku pavapavana be mai ena badu bada herea ida Heberu taudia toiosi ia oda henidia lou unai kaivakuku do idia tomadiho henia, ma ia gwau: “Bema umui tomadiho lasi, ia hururu herea bona ia siahu herea lahina lalonai maoromaoro umui do idia negea vareai. Bena edena dirava ese lauegu imana amo umui do ia hamauria diba?” Vadaeni, gabeai Nebukadnesara ia diba edia Dirava be momokani Iena hesiai taudia be pavapava manokana ta ena imana amo ia hamauridia diba, bona ma dirava ta be lasi ia hahemauri diba, Heberu taudia edia Dirava hegeregerena.​—⁠Daniel 3⁠:⁠15.

Au Ia Nihilaia

12 Bema Dirava ese oi unai bamona ia hadibaia loulou, anina be dahaka oi dekenai? Ena be Iehova ese King Nebukadnesara ia hadibaia nega toi, to Nebukadnesara ia lalo-manau lasi. Unai dainai Iehova ese ma ia hadibaia lou. Nihi ma ta ia henia, bona guna hegeregerena, Babulono ena aonega taudia ese ena anina idia gwauraia hedinaraia diba lasi. Gabeai, Daniel ia boiria, bena ia ese nihi ena anina be pavapava ia hamaorolaia; anina be, lagani 7 lalodiai ia be “uda boromadia” hegeregeredia do ia noho, bena ena darana do ia namo lou.​—⁠Daniel 4⁠:​1-37.

13 Unai murinai idia vara gaudia ese idia hahedinaraia, unai nihi ese Nebukadnesara ena lalona ia hamanaua lasi. Lagani ta bamona murinai, ena pavapava rumana dekenai ia raka loaloa neganai, ia heagi, ia gwau: “Inai be Babulono badana, lauegu siahu hereana amo lau haginia vadaeni, lau pavapava egu noho gabuna bona lauegu pavapava hairaina habadaia totona, ani?” Ia hekokoroku bada unai! Vadaeni, maoromaoro gado ta be guba amo ia diho, hekokoroku pavapavana ia hamaoroa, iena basileia be ia ena amo do idia abia oho, bena lagani 7 lalodiai ia be uda boromadia ida do idia noho, “ela bona oi diba, Atai Herea Diravana be taunimanima edia basileia lalonai ia lohia.”​—⁠Daniel 4⁠:​30-32.

14 Unai lagani 7 lalodiai Nebukadnesara be animal ta bamona ia noho. Unai murinai Iehova ese ena darana ia hanamoa lou, bena ia be mai ena manau ida ia gwau, ‘Ta ese Atai Herea Diravana ena imana do ia koua diba lasi, eiava do ia nanadaia lasi, do ia gwau lasi: Dahaka oi karaia?’ Unai sibona lasi, Babulono ena pavapava ese ia hahedinaraia Dirava ese ia hadibalaia gauna ia lalo-pararalaia vadaeni; ia gwau: “Harihari lau Nebukadnesara ese guba Pavapavana lau hanamoa, lau imodaia, bona lau heatolaia; badina be iena kara iboudiai be momokani bona ena dala be maoromaoro, bona”​—⁠pavapava ia karaia vadaeni hegeregerena​—⁠“mai edia hekokoroku ida idia raka taudia ia hahemaraidia diba.” Vadaeni, unai sivarai ibounai, Iehova ese ena lohia siahuna ia hahedinaraia loulou daladia edia sivarai, ese ia hahedinaraia goevagoeva, unai sivarai be tau ta ese ia lalolaia kava sivaraina lasi, to Dirava ese ena lauma amo ia hasiahua tauna ese ia torea, ani?​—⁠Daniel 4⁠:​35, 37.

Belesasara ese Revareva Haba Dekenai Ia Itaia

15 Iehova ese ia hadibaia pavapavana ma ta be Belesasara. Ia be King Nabonido, Nebukadnesara murinai ia lohia tauna, ena natuna, bona ia ida idia lohia hebou. Belesasara ese aria badana ta ia karaia neganai, mai ena hekokoroku ida ia hahegani, golo kapusidia, iena tubuna ese Ierusalem dubuna, Iehova ena dubu, amo ia abia oho gaudia, be do idia mailaia, ia bona ena lohia taudia bona ena adavana korikoridia bona ia adavadia hahinedia ese uaina be unai gaudia amo do idia inua totona. Vadaeni, “uaina idia inua, bena golo, siliva, kapa, auri, au bona nadi diravadia idia hanamodia.”​—⁠Daniel 5⁠:​3, 4.

16 Nega ia ginidae vadaeni Dirava ese Babulono ena lohia negana do ia hadokoa. Unai dainai ia ese revareva idaudia be ruma ena haba dekenai ia hahedinaraia. Unai hoa gauna ese pavapava ia hagaria bada dainai, maoromaoro ena aonega taudia iboudiai ia boiridia, ena anina do idia gwauraia hedinarai totona. Idia be hegeregere lasi. Bena ena sinana ese ia hamaoroa, Nebukadnesara ena nihi ena anina ia hamaorolaia tauna, Daniel ese unai revareva ena anina do ia gwauraia hedinarai diba. (Daniel 5⁠:​10-12) Bena pavapava ese Daniel ia boiria, bona ia nanadaia unai revareva edia anina do ia gwauraia hedinarai eiava. Daniel ese pavapava ia hamaoroa Dirava ese ena tubuna, hekokoroku tauna, ia hahemaraia vadaeni, inai ia diba totona: Atai Herea Diravana be taunimanima edia basileia lalonai ia lohia.​—⁠Daniel 5⁠:​20, 21.

17 Daniel ese Belesasara ma ia hamaoroa, ia gwau: “Emu laga na ena imana dekenai bona emu dala iboudiai ia biagua Diravana be oi matauraia lasi.” (Daniel 5⁠:23) Unai revareva amo Dirava ese Babulono ena pavapava ia hadibaia, Dirava ese iena basileia dinadia ia hadokoa vadaeni, ena metau be sikeili dekenai ia hahetohoa vadaeni, ia hegeregere lasi, bona ena basileia be Mede bona Parasa taudia do ia henidia. Vadaeni, unai hanuaboi, Dirava ese unai hekokoroku pavapavana unai bamona ia hadibaia murinai, Belesasara, Kaldea ena pavapava, idia alaia mase.​—⁠Daniel 5⁠:⁠30.

18 Iehova ese hekokoroku pavapavadia Nebukadnesara bona Belesasara be ena lohia siahuna bona ena hahemauri siahuna ia hadibalaidia; unai hegeregerena, Aramagedono dekenai Dirava ese tanobada ena lohia taudia iboudiai do ia hadibadia, ia be Atai Herea Lohiana, siahu ibounai Pavapavana. Unai be mai anina oiemu mauri dekenai. Edena bamona? Badina be unai neganai Iehova ese danu iena kamonai hesiai taudia do ia hamauridia, Heberu taudia toiosi be lahi amo ia hamauridia hegeregerena.​—⁠Daniel 3⁠:​26-30.

Darauese ese Iehova ena Hahemauri Siahuna Ia Dibalaia

19 Daniel karoa 6 ese ma nega ta ia gwauraia, unai negai Iehova ese pavapava ta ladana Darauese na Dirava ena hahemauri siahuna ia hadibalaia. Haida ese Daniel idia samania dainai, pavapava ena oda hegeregerena laion edia guri lalonai idia negea vareai, to unai pavapava be unai ia ura lasi momokani. Ia be sibona ia abia isi lasi Dirava momokanina dadaraia totona. To, ena be Darauese ese Daniel ia hamaoroa ena Dirava do ia hamauria, to ia sibona ia daradara noho. Unai dainai hanuaboi ai ia mahuta lasi bona ia lalo-hekwarahi ela bona daba rere, bena laion edia guri ia lao henia haraga. Bena ia boiboi, ia gwau: “Daniel e, Mauri Diravana ena hesiai tauna, emu Dirava, oi tomadiho henia loulou Diravana, ese laion amo oi ia hamauria diba eiava?”​—⁠Daniel 6⁠:​18-20.

20 Oibe, Dirava ese Daniel ia hamauria diba. King Darauese ia moale bada dainai, inai oda ia gwauraia: “Lau ese lau lohiaia basileiana ibounai lalonai taunimanima do idia heudeheude bona do idia gari, Daniel ena Dirava vairanai. Badina be ia be Mauri Diravana, ia mauri hanaihanai; ena basileia be do idia hadikaia ore lasi . . . Ia hahemauri noho, toa bona hoa karadia ia ese ia karaia noho, guba dekenai bona tanobada dekenai danu. Ia ese Daniel ia hamauria vadaeni, laion edia siahu amo.”​—⁠Daniel 6⁠:26. 27.

21 Daniel ena buka ena karoa ginigunadia 6 ese idia hahedinaraia goevagoeva, Iehova be sibona ena ladana abia isi karana ia goadalaia bona ia vagegelaia dainai, inai tanobada ena pavapava mai siahudia be inai ia hadibalaidia: ia be siahu ibounai Diravana, guba bona tanobada edia Pavapava; pavapava hekokorokudia ia hahemaraidia diba, bona ena kamonai hesiai taudia ia hamauridia diba. Inai sivarai dainai, namona be Dirava ita gari henia maoromaoro, bona Iehova ena siahu bada bona ena lohia dagina ita matauraia. Inai sivarai, Dirava ena lauma amo ia torea sivaraina, ese danu iseda abidadama ia hagoadaia momokani, badina be Iehova Dirava ena hesiai taudia, abidadama bada bona boga-auka idia hahedinaraia taudia, edia sivarai be inai. Stadi herevana gabena ese unai do ia hahedinaraia goevagoeva.

[Footnote]

a Gima Kohorona, April 1, 1987 gauna, rau 3-7 itaia.

Edena Bamona Oi Haere?

◻ Iehova ese tanobada pavapavadia dahaka ia hadibalaidia be namo?

◻ Daniel ena buka ena hereva be momokani eiava?

◻ Edena dala amo Iehova ese King Nebukadnesara ena lalona ma ia hamanaua lou?

◻ Iehova ese pavapava ia hadibadia daladia edia sivaraina edia anina ita dekenai be dahaka?

[Study Questions]

1. Elihu ese Iehova edena bamona ia gwauraia?

2, 3. (a) Edia kara dainai Iehova ese taunimanima na dahaka ia hadibalaidia? (b) Mose ena nega lalonai Iehova ese unai ia hadibalaia pavapavana be daika, bona edena dala amo ia hadibalaia? (c) Iena Hereva lalonai Dirava be nega hida ia gwau taunimanima be unai do ia hadibalaidia?

4. Daniel ena nega lalonai, Iehova ese edena pavapava toi ia hadibadia, bona edena dala amo ia hadibadia?

5. Daniel ena buka ena momokani idia daradaralaia taudia be dahaka hereva amo ita goredia diba?

6. Babulono ena pavapava be dahaka ia hekokorokulaia reana, bona ena revareva lalodiai ia be sibona edena bamona ia gwauraia?

7. Iena buka ena karoa ginigunana lalonai Daniel ese dahaka ia torelaia, bena unai ia vara dainai Nebukadnesara ese Heberu taudia edia Dirava ia matauraia be namo?

8. Edena dala amo Iehova ese ia hahedinaraia, Babulono ena aonega taudia edia diba ese taunimanima oredia edia diba ia hanaia lasi?

9. (a) Daika sibona be Nebukadnesara ena nihi ena anina ia gwauraia hedinarai diba, bona Ia hahedinaraia ena anina be dahaka? (b) Unai dainai, pavapava be dahaka lalohadai ia abia?

10, 11. (a) Mai ena hekokoroku bada ida King Nebukadnesara ese dahaka ia karaia, bena dahaka oda herevana ia gwauraia? (b) Dahaka dainai pavapava ia badu dikadika, unai Heberu taudia toiosi ese ena hahegani idia kamonai henia lasi neganai, bena unai dainai dahaka ia vara?

12, 13. (a) Nebukadnesara ese au ta ia nihilaia murinai, Daniel ese ena nihi ena anina edena bamona ia gwauraia? (b) Edena bamona Nebukadnesara ia hahedinaraia unai nihi ese ena lalona ia hamanaua lasi?

14. Au ia nihilaia nihina be edena dala amo ia momokani, bona ena anina be dahaka Nebukadnesara dekenai?

15. Belesasara be edena bamona ia hahedinaraia Dirava momokanina, Iehova ia matauraia lasi?

16, 17. (a) Edena dala amo Iehova ese Belesasara ia hagaria? (b) Daniel ia gwau unai revareva haba dekenai ia hedinarai ena anina be dahaka, bena ena hereva be edena bamona ia momokani?

18. Edena dala amo Iehova ese tanobada pavapavadia, hari inai nega lalonai idia noho, be ena lohia siahuna bona ena hahemauri siahuna unai bamona do ia hadibalaidia?

19, 20. Dahaka be Daniel dekenai ia vara dainai Darauese be Iehova ena hahemauri siahuna ia dibalaia?

21. (a) Daniel ena buka ena karoa ginigunadia 6 ese dahaka idia hahedinaraia goevagoeva? (b) Inai sivarai ena anina ita dekenai be dahaka?

    Hiri Motu Pablikeisen (1987-2026)
    Log aut
    Login
    • Hiri Motu
    • Ta dekenai siaia
    • Preferens
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Gaukaralaia Taravatudia
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Ta dekenai siaia