BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • nwt 2 Reis 1:1-25:30
  • 2 Reis

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • 2 Reis
  • Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Bíblia — Traduson di Mundu Novu
2 Reis

SUGUNDU LIVRU DI REIS

1 Dipôs di mórti di Akabi, Moabe rabela kóntra Israel.

2 Un dia, na Samaria, Akazias kai na un braku* ki tinha un gradi i ki ta fikaba na se kuartu na terasu, i el panha pankada. Pur isu, el manda alguns mensajeru i el fla-s: “Nhos bai i nhos djobe orientason na Baal-Zebube, deus di Ekron, pa N sabe si N ta rekupera di kel pankada li.” 3 Anju di Jeová fla Elias,* kel tisbita: “Labanta, ba inkontra ku kes mensajeru di Samaria i fla-s: ‘Pamodi ki nhos sta ta bai pâpia ku Baal-Zebube, deus di Ekron? Ka ten Deus na Israel? 4 Pur isu, é kel-li ki Jeová fla rei: “Bu ka ta labanta más di kel kama ki bu sta detadu na el, pamodi di serteza bu ta móre.”’” Dipôs, Elias ba se kaminhu.

5 Kantu kes mensajeru volta pa Akazias, kel óra el pergunta-s: “Pamodi ki nhos volta?” 6 Es responde-l: “Un ómi ben inkontra ku nos i el fla-nu: ‘Nhos volta pa kel rei ki manda nhos i nhos fla-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Pamodi ki bu manda djobe orientason na Baal-Zebube, deus di Ekron? Ka ten Deus na Israel? Pur isu, bu ka ta labanta más di kel kama ki bu sta detadu na el, pamodi di serteza bu ta móre.’”’” 7 Nton, rei pergunta-s: “Modi ki éra kel ómi ki ba inkontra ku nhos i ki fla nhos kes kuza li?” 8 Kes ómi fla-l: “El staba ta uza un ropa di kabelu di animal i un sintu di péli na sintura.” Kel óra, rei fla: “É Elias, kel tisbita.”

9 Dipôs, rei manda un xéfi di 50 djuntu ku ses 50 trópa. El bai na Elias, ki staba xintadu riba di un monti i el fla-l: “Ómi di Deus verdaderu, rei fla: ‘Dixi.’” 10 Má Elias responde kel xéfi di 50 trópa: “Bon, si mi é un ómi di Deus, pa lumi dixi di séu i pa el kaba ku bo i ku bus 50 trópa.” I lumi dixi di séu i el kaba ku el i ku ses 50 trópa.

11 Nton, rei manda otu xéfi di 50 djuntu ku ses 50 trópa. El bai i el fla Elias: “Ómi di Deus verdaderu, é kel-li ki rei fla: ‘Dixi faxi.’” 12 Má Elias responde-l: “Si mi é un ómi di Deus verdaderu, pa lumi dixi di séu i pa el kaba ku bo i ku bus 50 trópa.” I Deus manda lumi di séu i el kaba ku el i ku ses 50 trópa.

13 Dipôs, rei manda un tirseru xéfi di 50 djuntu ku ses 50 trópa. Má kel tirseru xéfi di 50 subi na monti, el juelha dianti di Elias, el inplora-l i el fla-l: “Ómi di Deus verdaderu, favor nho popa nha vida i vida* di kes 50 trópa ki sta djuntu ku mi. 14 Lumi dixi di séu i kaba ku kes primeru dôs xéfi di 50 i ku ses trópa. Má gósi, N ta pidi nho favor pa nho ten mizerikórdia di mi i pa nho dexa-m vive.”

15 Kel óra, anju di Jeová fla Elias: “Dixi i bai djuntu ku el. Ka bu ten medu di el.” Nton, Elias labanta, el dixi djuntu ku kel xéfi di trópa i el ba inkontra ku rei. 16 Elias fla rei: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Bu manda mensajerus pa ba djobe orientason na Baal-Zebube, deus di Ekron. Pur akazu, ka ten Deus na Israel? Pamodi ki bu ka djobe orientason na el? Pur isu, bu ka ta labanta más di kel kama ki bu sta detadu na el, di serteza bu ta móre.’” 17 I Akazias móre, sima Jeová dja flaba Elias. I dja ki el ka tinha ninhun fidju matxu, Jeoron* bira rei na se lugar, na sugundu anu di govérnu di Jeoron, fidju di Jeozafá, rei di Judá.

18 Kes otu kuza ki kontise na vida di Akazias i kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel.

2 Kantu Jeová staba kuazi ta leba Elias pa séu,* na un tenporal di béntu, Elias i Elizeu sai di Jilgal. 2 Elias fla Elizeu: “Fika li favor, pamodi Jeová manda-m pa Betel.” Má Elizeu fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa vida di nho ma N ka ta dexa nho.” Nton, es dixi pa Betel. 3 Dipôs, kes fidju di proféta* na Betel bai na Elizeu i es pergunta-l: “Bu sabe ma oji Jeová sta leba bu sinhor pa lonji di bo i el ta dexa di ser bu instrutor?” El fla-s: “Dja N sabe. Ka nhos pâpia di kel-li más.”

4 Nton, Elias fla-l: “Elizeu, fika li favor, pamodi Jeová manda-m pa Jerikó.” Má Elizeu fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa vida di nho ma N ka ta dexa nho.” Pur isu, es bai pa Jerikó. 5 Kes fidju di proféta na Jerikó bai na Elizeu i es pergunta-l: “Bu sabe ma oji Jeová sta leba bu sinhor pa lonji di bo i el ta dexa di ser bu instrutor?” El fla-s: “Dja N sabe. Ka nhos pâpia di kel-li más.”

6 Nton, Elias fla: “Elizeu, fika li favor, pamodi Jeová manda-m pa Jurdon.” Má Elizeu fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa vida di nho ma N ka ta dexa nho.” Nton, es dôs kontinua ta anda. 7 I 50 fidju di kes proféta sigi-s tanbê i es fika ta odja di lonji kantu Elias ku Elizeu para pértu di Jurdon. 8 Dipôs, Elias pega na se ropa,* el inrola-l i el da-l na agu. Nton, agu dividi pa skerda i pa direita, i es dôs trabesa riu na téra séku.

9 Lógu ki es trabesa riu, Elias pergunta Elizeu: “Kuzê ki bu krê pa N faze pa bo antis di Deus leba-m?” Elizeu fla-l: “Favor, da-m dôs párti di bu spritu.”* 10 Elias fla-l: “Bu pidi un kuza difísil. Si bu odja-m óras ki N lebadu, bu ta resebe kuzê ki bu pidi-m. Má si bu ka odja-m, bu ka ta resebe-l.”

11 Timenti es staba ta anda i ta pâpia, dirapenti parse un karu di lumi i uns kabalu di lumi ki sipara-s di kunpanheru. I Elias subi pa séu na un tenporal di béntu. 12 Timenti Elizeu staba ta odja, el grita: “Nha pai, nha pai! N sta ta odja karu di géra di Israel i ses koredor di kabalu!” Kantu Elizeu ka staba ta odja Elias más, el pega se própi ropa i el ratxa-l na dôs párti. 13 Dipôs, el panha kel ropa di Elias ki kai, el volta pa tras i el para bera di Jurdon. 14 Nton, Elizeu pega kel ropa di Elias, el da-l na agu i el fla: “Undi ki sta Jeová, kel Deus di Elias?” Kantu el da ku kel ropa na agu, kel agu dividi pa skerda i pa direita, i Elizeu trabesa kel riu.

15 Kantu kes fidju di proféta na Jerikó odja-l di lonji, es fla: “Spritu di Elias dja dixi riba di Elizeu.” Nton, es ba inkontra ku el i es inbaxa ku róstu pa txon se dianti. 16 Kes fidju di proféta fla-l: “Sta li 50 ómi kapás, djuntu ku bus sérvu. Favor, dexa-s ba djobe bu sinhor. Talvês spritu* di Jeová dja leba-l i dja pô-l na algun monti ô vali.” Má el fla-s: “Ka nhos manda ningen pa ba djobe-l.” 17 Má, es insisti tantu ku el ti ki el xinti vergónha i el fla-s: “Nton nhos manda-s.” Pur isu, es manda 50 ómi, ki djobe-l duránti três dia, má es ka atxa-l. 18 Kantu es volta, Elizeu staba na Jerikó. El fla-s: “N ka flaba nhos pa nhos ka bai?”

19 Dipôs di un ténpu, kes ómi di sidadi fla Elizeu: “Sinhor, nho pode odja ma sidadi sta na un bon lugar, má agu é ka bon pa saúdi, i txon ka ta da ninhun kumida.”* 20 Nton, el fla-s: “Nhos poi sal na un tijelinha novu i nhos traze-m el.” Nton, es leba-l kel tijelinha. 21 Dipôs, el bai ti kel nasenti di agu, el pô-l sal i el fla: “É kel-li ki Jeová fla: ‘N sta poi kel agu li ta fika dretu. Nunka más el ka ta poi algen ta móre ô sen ten fidju.’”* 22 I kel agu kontinua dretu ti dia di oji, sima Elizeu fla.

23 Di la, el subi pa Betel. Timenti el staba na kaminhu, alguns rapazinhu sai di sidadi i es kumesa ta faze-l trosa, ta fla: “Subi, kareka! Subi, kareka!” 24 Elizeu vira pa tras, el djobe pa es i el pidi-s praga na nómi di Jeová. Nton, dôs ursu sai di florésta, es ataka-s i es mata 42 di kes mininu. 25 Di la, el bai pa monti Karmelu i dipôs el volta pa Samaria.

3 Jeoron, fidju di Akabi, bira rei di Israel, na Samaria, na désimu oitavu anu di govérnu di Jeozafá, rei di Judá, i el governa duránti 12 anu. 2 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, má ka sima se pai ku se mai, pamodi el kaba ku kes pilar di Baal ki se pai faze. 3 Má, el kontinua ta faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze i el ka afasta di es.

4 Meza, rei di Moabe, ta kriaba karneru i sénpri el tinha ki daba rei di Israel 100 mil karneru novu i 100 mil karneru sen túskia. 5 Lógu ki Akabi móre, rei di Moabe rabela kóntra rei di Israel. 6 Pur isu, rei Jeoron sai di Samaria i el djunta tudu trópa di Israel. 7 Tanbê, el manda fla Jeozafá, rei di Judá: “Rei di Moabe dja rabela kóntra mi. Bu ta ba luta djuntu ku mi kóntra Moabe?” El responde: “N ta bai ku bo. N ta sta ku bo. Nha povu ta sta ku bu povu i nhas kabalu ta sta ku bus kabalu.” 8 Jeozafá pergunta-l: “Pa ki kaminhu ki nu ta subi?” Jeoron responde: “Pa kaminhu di dizértu di Edon.”

9 Nton, rei di Israel bai djuntu ku rei di Judá i rei di Edon. Dipôs ki dja es tinha 7 dia ta viaja, es fika sen agu pa kes trópa i pa kes animal ki staba djuntu ku es. 10 Pur isu, rei di Israel fla: “Kel-li é un disgrasa! Jeová txoma três rei, sô pa el ben intrega-s na mô di Moabe!” 11 Nton Jeozafá pergunta: “Li ka ten ninhun proféta di Jeová ki nu pode djobe orientason di Jeová na el?” Un di kes sérvu di rei di Israel responde: “Ten Elizeu, fidju di Safate, ki éra sérvu di Elias.”* 12 Pur isu, Jeozafá fla: “El pode fla-nu kuzê ki Jeová krê pa nu faze.” Nton rei di Israel, Jeozafá i rei di Edon bai ti undi Elizeu staba.

13 Elizeu fla rei di Israel: “Kuzê ki N ten aver ku bo?* Ba djobe kes proféta di bu pai i kes proféta di bu mai.” Má, rei di Israel responde-l: “Ka bu fla si, pamodi é Jeová ki traze-nu, nos três, pa ben intrega-nu na mô di Moabe.” 14 Nton Elizeu fla-l: “N ta jura pa Jeová di izérsitu, kel Deus bibu, kel Deus ki N ta sirbi,* ma si N ka tinha ruspetu pa Jeozafá, rei di Judá, nen N ka ta spiaba bo i nen N ka ta prestaba atenson na bo. 15 Gósi, nhos traze un algen ki ta toka arpa.”* Lógu ki kel algen kumesa ta toka arpa, spritu* di Jeová ben riba di Elizeu. 16 El fla: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Nhos koba txeu vala na kel vali li, 17 pamodi é kel-li ki Jeová fla: “Nhos ka ta odja nen béntu nen txuba, má kel vali li ta ben intxi di agu i nhos ta ben bebe na el, anhos, nhos ribanhu i nhos animal di karga.’” 18 Má kel-li é ka un kuza difísil pa Jeová faze, pamodi tanbê el ta intrega Moabe na nhos mô. 19 Nhos debe distrui tudu kes sidadi di proteson i tudu kes sidadi inportanti. Nhos debe korta tudu kes arvi bon, nhos debe tapa tudu kes fonti di agu i nhos debe straga ku pédra tudu kes bon txon.”

20 Nton di palmanhan, na óra di oférta di serial, dirapenti agu ben na direson di Edon i kel vali fika xeiu di agu.

21 Tudu kes moabita fika ta sabe ma três rei ba luta kóntra es. Nton, es txoma tudu kes ómi ki tinha idadi di bai pa géra i es fika na frontera. 22 Kantu es labanta sédu palmanhan, sol staba ta brilha na agu i kes moabita ki staba na kel otu ladu, staba ta odja agu ta parse brumedju sima sangi. 23 Es fla: “É sangi! Di serteza kes rei dja mata kunpanheru ku spada. Moabe, nu bai! Nu ba panha kes kuza di kes ómi!” 24 Kantu kes moabita entra na kanpamentu di Israel, kes israelita kumesa ta ataka-s i ta mata-s, i kes moabita fuji. Kes israelita entra na téra di Moabe i es kontinua ta mata-s la. 25 Es distrui kes sidadi i kada un di es panha un pédra, i es bota na tudu kes bon txon, ti ki es fika xeiu di pédra. Es tapa tudu kes fonti di agu i es korta tudu kes arvi bon. Na fin, é sô kes muralha di pédra di Kir-Arezete ki fika di pé. Má kes trópa ki ta daba ku funda serka-l i es bota-l na txon.

26 Kantu rei di Moabe odja ma dja el perdeba géra, el leba djuntu ku el 700 ómi armadu ku spada pa tenta txiga na rei di Edon, má es ka konsigi. 27 Nton, rei di Moabe pega se primeru fidju, ki ta ba governaba na se lugar, i el faze oférta kemadu ku el riba di muralha di sidadi. Pamodi kel-li, povu* fika ku txeu raiba di Israel. Nton, es dizisti di luta kóntra rei di Moabe i es volta pa ses país.

4 Un dia, mudjer di un di kes fidju di proféta txoma Elizeu i el fla-l: “Nha maridu, ki éra sérvu di nho, móre i nho sabe dretu ma el tinha txeu ruspetu pa Jeová. Má gósi, un ómi ki el staba ta debe dja ben i el krê toma nhas dôs fidju pa ser ses skravu.” 2 Nton, Elizeu fla-l: “Kuzê ki N pode faze pa bo? Fla-m kuzê ki bu tene na kaza.” Kel mudjer responde-l: “Úniku kuza ki sérva di nho tene na kaza é un jaru* di azeti.” 3 Nton, Elizeu fla-l: “Bai na tudu bus vizinhu i fla-s pa es inprista-u jaru vaziu. Traze tudu kel ki bu ta pode. 4 Dipôs, entra na kaza djuntu ku bus dôs fidju i fitxa pórta. Intxi tudu kes jaru ku azeti i poi kes jaru xeiu apárti.” 5 Nton, el bai se kaminhu.

Dipôs, el entra na kaza djuntu ku se dôs fidju i el fitxa pórta. Ses fidju kumesa ta longa-l kes jaru i el ba ta intxi-s di azeti. 6 Kantu kes jaru fika xeiu, el fla un di ses fidju: “Traze-m más un jaru.” Má el fla-l: “Ka sta ninhun jaru más.” Nton, kel azeti para di baza. 7 Dipôs, kel viúva bai i el konta sérvu di Deus verdaderu kuzê ki pasa. Nton el fla-l: “Bende kel azeti i paga bu dívida, dipôs bo ku bus fidju nhos ta vive ku kel ki resta.”

8 Un dia, Elizeu bai pa Sunén. Na kel sidadi, ta viveba un mudjer inportanti i el insisti ku Elizeu pa kume na se kaza. Dipôs di kel dia, sénpri ki Elizeu ta pasaba pa la, el ta paraba na se kaza pa el kumeba. 9 Pur isu, el fla se maridu: “N sabe ma kel ómi ki sénpri ta ben pa li é un ómi santu di Deus. 10 Favor, nu faze un kuartu pikinoti pa el na terasu i nu poi la un kama, un méza, un kadera i un kandelabru. Asi, el ta fika la sénpri ki el pasa pa li.”

11 Un dia, Elizeu txiga na Sunén i el ba deta na kel kuartu na terasu. 12 Dipôs el fla Jeazi, se ajudanti: “Txoma kel sunamita.” El txoma-l i kel sunamita ba responde-l. 13 Elizeu fla Jeazi: “Favor, fla-l: ‘Bu faze tudu kel-li pamodi nos. Kuzê ki nu pode faze pa bo? N debe pâpia ku rei ô ku xéfi di trópa pa djuda-u?’” Má kel mudjer fla-l: “Ka bu preokupa, N sta ta vive dretu na meiu di nha povu, N ka ten ninhun prubléma.” 14 Nton, Elizeu pergunta Jeazi: “Kuzê ki nu pode faze pa el?” Jeazi fla-l: “Bon, el ka ten ninhun fidju i se maridu dja sta algen di idadi.” 15 Kel óra, Elizeu fla Jeazi: “Txoma-l.” Jeazi txoma-l i kel mudjer fika paradu na entrada di kuartu. 16 Nton Elizeu fla-l: “Na anu ki ta ben, na kel ténpu li, bu ta sta ku un fidju na bus brasu.” Má el fla: “Nau, sinhor, anho é ómi di Deus verdaderu! Ka nho ingana sérva di nho.”

17 Má, kel mudjer fika grávida i el tevi un fidju na kel otu anu, na kel mésmu ténpu, sima Elizeu dja flaba el. 18 Kel mininu kria, i un dia el ba atxa se pai, ki staba djuntu ku kes algen ki ta fazeba kodjéta. 19 El staba ta fla se pai: “Ai nha kabésa, N sta ku dór na kabésa!” Nton se pai fla se ajudanti: “Leba-l na se mai.” 20 Kel ajudanti leba-l na se mai i kel mininu fika na ragás di se mai ti meiu-dia, i dipôs el móre. 21 Nton, kel mudjer subi na kel kuartu di terasu i el deta-l na kama di kel ómi di Deus verdaderu. Dipôs el sai i el fitxa pórta. 22 El txoma se maridu i el fla-l: “Favor, manda-m un ajudanti i un buru, i dexa-m bai faxi na kel ómi di Deus verdaderu i N ta torna ben.” 23 Má se maridu fla-l: “Pamodi ki bu sta ba djobe-l oji? Oji é ka lua nova i nen é ka sábadu.” Má, se mudjer fla-l: “Ka bu preokupa, sta tudu dretu.” 24 Nton, el sela se buru i el fla se ajudanti: “Bai faxi. Ka bu bai divagar pamodi mi, si N ka fla-u nada.”

25 Nton, el ba inkontra ku ómi di Deus verdaderu, na monti Karmelu. Kantu ómi di Deus verdaderu odja-l ta ben di lonji, el fla Jeazi, se ajudanti: “Odja! É kel sunamita ki sta ta ben. 26 Favor, kóre i ba inkontra ku el i pergunta-l: ‘Bu sta dretu? Sta tudu dretu ku bu maridu i ku bu fidju?’” I el responde: “Sta tudu dretu.” 27 Kantu el txiga na kel ómi di Deus verdaderu, na kel monti, el pega na se pé. Nton Jeazi txiga pértu pa afasta-l, má ómi di Deus verdaderu fla-l: “Dexa-l, pamodi el sta tristi dimás* i N ka sabe pamodi, dja ki Jeová ka fla-m nada.” 28 Nton kel mudjer fla-l: “Sinhor, pur akazu N pidi nho un fidju? N ka fla nho pa nho ka da-m falsu speransa?”

29 Kel óra, Elizeu fla Jeazi: “Mara bu ropa na sintura, panha nha pó i bai. Si bu inkontra ku algen, ka bu kunprimenta-l i si algen kunprimenta-u, ka bu responde-l. Bai i poi nha pó riba róstu di kel mininu.” 30 Má mai di kel mininu fla: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, i pa vida di nho, ma N ka ta bai sen nho.” Pur isu, Elizeu labanta i el bai djuntu ku el. 31 Jeazi bai ses frenti. Kantu el txiga, el poi kel pó riba róstu di mininu, má kel mininu ka da ninhun sinal di vida. Nton, el volta i el ba inkontra ku Elizeu i el fla-l: “Mininu ka korda.”

32 Kantu Elizeu entra na kaza, kel mininu staba mortu, detadu na se kama. 33 Elizeu entra na kuartu i el fitxa pórta. El fika la déntu, el ku kel mininu i el kumesa ta faze orason pa Jeová. 34 Dipôs, el subi riba kama i el deta riba di kel mininu. El poi se bóka na bóka di kel mininu, i se odju na odju di kel mininu i el poi palma di se mô na palma di mô di kel mininu, i el fika detadu riba di el. Nton, korpu di kel mininu kumesa ta fika kenti. 35 I Elizeu fika ta anda di un ladu pa kel otu déntu di kaza. Dipôs, el subi na kama i el deta otu bês riba di kel mininu. Kel mininu spira 7 bês i dipôs el abri odju. 36 Nton, Elizeu txoma Jeazi i el fla-l: “Txoma kel sunamita.” El txoma-l i el ba responde Elizeu. Elizeu fla-l: “Toma bu fidju.” 37 Nton, el entra i el inbaxa ku róstu pa txon na se pé, dipôs el panha se fidju i el sai.

38 Kantu Elizeu volta pa Jilgal, kes algen di la staba ta pasa fómi. Kes fidju di proféta staba xintadu se dianti. Nton, el fla se ajudanti: “Poi kel panéla grandi na lumi i faze un gizadu pa kes fidju di proféta.” 39 Dipôs, un di kes fidju di proféta ba panha érvas* na kanpu. El atxa un planta ki tinha frutas ki ta parseba ku bóbra,* i el panha-s i el pô-s na se ropa. Kantu el volta el pô-s déntu di panéla, má el ka sabia es éra kuzê. 40 Nton, es sirbi kumida pa kes ómi, má lógu ki es kumesa ta kume, es grita: “Elizeu, sta venénu na panéla!” I es ka konsigi kume kel kumida. 41 Pur isu, el fla: “Nhos traze-m un poku di farinha.” Dipôs ki el poi farinha na panéla, el fla: “Nhos sirbi kes ómi.” I kel venénu dja ka staba más na panéla.

42 Ben un ómi di Baal-Saliza, i el traze kel ómi di Deus verdaderu, 20 pon di sevada ki fazedu ku kes primeru kodjéta i un saku di serial novu. Nton, Elizeu fla: “Da kes ómi kes kuza li pa es kume.” 43 Má, se ajudanti fla-l: “Modi ki kes kumida li ta txiga pa 100 ómi kume?” El responde-l: “Da kes ómi pa kume, pamodi é kel-li ki Jeová fla: ‘Es ta kume i inda ta resta.’” 44 Nton, el poi kes kumida na frenti di kes ómi, es kume i inda resta, sima Jeová dja flaba.

5 Naaman, ki éra xéfi di trópas di rei di Síria, éra un ómi inportanti. Rei* gostaba txeu di el, pamodi Jeová dja daba Síria vitória* através di el. El éra un trópa balenti, má el tinha lépra.* 2 Na un di kes bês ki Síria ataka téra di Israel, es leba un minininha prézu, ki bira inpregada di mudjer di Naaman. 3 Un dia, kel minininha fla se patroa: “N ta gostaba pa nha patron ba djobeba kel proféta ki sta na Samaria! El ta kuraba el di se lépra.” 4 Nton, el bai i el* konta se sinhor kuzê ki kel minininha di Israel fla.

5 Dipôs, rei di Síria fla Naaman: “Bai gósi li! N ta da-u un karta pa bu leba rei di Israel.” Nton Naaman bai, i el leba 10 taléntu* di prata, 6 mil pésa di oru i 10 par di ropa. 6 El intrega rei di Israel kel karta, ki ta flaba: “Djuntu ku es karta, N sta ta manda nha sérvu Naaman, pa bu kura-l di se lépra.” 7 Kantu rei di Israel lé kel karta, kel óra el ratxa se ropa i el fla: “Pur akazu ami é Deus, ki ten puder pa mata i pa mante algen bibu? El manda-m kel ómi li i el pidi-m pa N kura-l di se lépra! Nhos sta ta odja klaru ma é prubléma ki el krê.”

8 Má kantu Elizeu, kel ómi di Deus verdaderu, fika ta sabe ma rei di Israel ratxa se ropa, kel óra el manda fla-l: “Pamodi ki nho ratxa ropa di nho? Favor, manda kel ómi li pa ben na mi, asi el ta fika ta sabe ma ten un proféta na Israel.” 9 Nton, Naaman bai ku ses kabalu i ku ses karu di géra, i el fika di pé na entrada di kaza di Elizeu. 10 Má Elizeu manda un mensajeru pa fla-l: “Bai na riu Jurdon i laba 7 bês, asi bu péli ta kura i bu ta fika linpu.” 11 Nton, Naaman fika xatiadu i el disidi bai se kaminhu, ta fla: “N fla nha kabésa: ‘El ta sai, el ta fika di pé na nha frenti i el ta invoka nómi di Jeová, se Deus, ta mexe se mô di un ladu pa kel otu riba di nha lépra pa kura-l.’ 12 Abana i Farpar, ki é kes riu di Damasku, é ka midjór ki tudu agu di Israel? N ka pode laba na es i fika linpu?” Nton, el vira i el bai se kaminhu xatiadu.

13 Ses sérvu txiga na el i es fla-l: “Sinhor,* si kel proféta flaba nho pa nho fazeba un kuza txeu difísil, nho ka ta fazeba el? Nton, pamodi ki nho ka ta obi ku el, dja ki el fla nho un kuza sinplis: ‘Laba i bu ta fika linpu’?” 14 Nton, Naaman bai i el murgudja 7 bês na riu Jurdon, sima kel ómi di Deus verdaderu dja flaba el. Dipôs, se péli fika kuradu, sima péli di un mininu i el fika linpu.

15 Dipôs di kel-li, Naaman i tudu kes algen ki bai djuntu ku el,* volta otu bês pa kel ómi di Deus verdaderu. El fika di pé frenti di kel proféta i el fla: “Gósi N sabe ma ka ten Deus na ninhun párti di téra, sô na Israel. Favor, seta kel prezenti* li di bu sérvu.” 16 Má, Elizeu fla-l: “N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, kel Deus ki N ta sirbi,* ma N ka ta seta kel prezenti li.” Naaman insisti pa el seta-l, má el ka seta. 17 Dipôs Naaman fla-l: “Dja ki nho ka krê toma nada, da sérvu di nho un bokadinhu di téra di kel país li, na kuantidadi ki dôs mula pode karega, pamodi di gósi pa dianti sérvu di nho ka ta faze ninhun oférta kemadu nen ninhun sakrifisiu pa otus deus, sô pa Jeová. 18 Má N krê pa Jeová purdua-m di kel un kuza li: sénpri ki sinhor rei entra na ténplu di se deus Rimon pa el inbaxa se dianti, el ta apoia na nha brasu, i N ten ki inbaxa na ténplu* di Rimon. Óras ki N inbaxa na ténplu di Rimon, favor, pa Jeová púrdua sérvu di nho pamodi kel-li.” 19 Nton Elizeu fla-l: “Bai na pas.” Dipôs, Naaman bai se kaminhu. Kantu dja el staba un bokadinhu lonji, 20 Jeazi, kel ajudanti di Elizeu, kel ómi di Deus verdaderu, fla déntu di el: ‘Nha sinhor dexa Naaman, kel síriu, bai se kaminhu i el ka seta kuzê ki el traze. N ta jura pa Jeová, kel Deus bibu, ma N ta kóre se tras pa el da-m algun kuza.’ 21 Nton, Jeazi kóre tras di Naaman. Kantu Naaman odja algen ta kóre se tras, el dixi di se karu di géra pa ba inkontra ku el i el pergunta-l: “Sta tudu dretu?” 22 El responde: “Sta tudu dretu. Nha sinhor manda-m pa N fla-u: ‘Gósi li ben dôs jóven, di kes fidju di proféta, di zóna di montanha di Efrain. Favor, da-s un taléntu di prata i dôs par di ropa.’” 23 Naaman fla-l: “Toma dôs taléntu.” Dipôs ki Naaman insisti ku el, el poi dôs taléntu di prata i dôs par di ropa na dôs saku. Dipôs, el manda se dôs ajudanti pa karega-s frenti di Jeazi.

24 Kantu el txiga na Ofel,* el toma kes saku, el pô-s na kaza i el manda kes ómi bai ses kaminhu. Dipôs ki es bai, 25 el ba atxa se sinhor. Nton Elizeu pergunta-l: “Di undi ki bu ben, Jeazi?” El responde: “Sérvu di nho ka bai pa ninhun lugar.” 26 Elizeu fla-l: “Nha korason ka staba la ku bo kantu kel ómi dixi di se karu di géra pa bai atxa-u? Bu ta atxa ma gósi é ténpu di seta prata ô ropa, pé di olivera ô pé di uva, ovelha ô boi, sérvus ô sérvas? 27 Pur isu, lépra di Naaman ta pega na bo i na bus disendenti pa tudu ténpu.” Kel óra, Jeazi sai di dianti di Elizeu xeiu di lépra, branku sima névi.

6 Un dia, kes fidju di proféta fla Elizeu: “Sima nho pode odja, kel lugar li ki nu sta ta mora ku nho é pertadu dimás pa nos. 2 Favor, dexa-nu bai ti Jurdon. Kada un di nos ta korta un tronku i nu ta faze la un lugar pa nu mora.” El fla-s: “Nhos pode bai.” 3 Un di kes ómi pergunta-l: “Favor, nho ta pode bai djuntu ku sérvus di nho?” El responde: “N ta bai.” 4 Nton el bai djuntu ku es. Kantu es txiga na Jurdon, es kumesa ta korta arvi. 5 Kantu un di kes proféta staba ta korta un arvi, féru di matxadu kai déntu di agu i el grita: “Ai sinhor, el éra inpristadu!” 6 Kel ómi di Deus verdaderu pergunta-l: “Na undi ki el kai?” El mostra-l kel lugar. Nton Elizeu korta un padás di ramu, el bota-l na kel lugar déntu di agu i féru di matxadu fika ta boia riba di agu. 7 Elizeu fla-l: “Panha-l.” Kel ómi stika mô i el panha-l.

8 Un dia, rei di Síria ba luta kóntra Israel. El pidi konsedju na ses sérvu i el fla-s na undi ki es ta ba armaba kanpamentu. 9 Nton, kel ómi di Deus verdaderu manda fla rei di Israel: “Kuidadu! Ka bu pasa pa tal lugar, pamodi kes trópa di Síria sta ta bai pa la.” 10 Nton, rei di Israel manda un mensajen pa aviza se povu. Elizeu kontinua ta aviza rei i el fika lonji di kes lugar. Kel-li kontise alguns bês.*

11 Kel-li poi rei* di Síria ta fika xatiadu, pur isu el txoma ses sérvu i el fla-s: “Nhos fla-m! Kenha na nos meiu ki sta di ladu di rei di Israel?” 12 Un di ses sérvu fla-l: “Sinhor rei, é ka ninhun di nos! É Elizeu, kel proféta ki sta na Israel, ki ta fla rei di Israel kes kuza ki nho ta fla na kuartu di nho.” 13 El fla: “Nhos ba djobe undi ki el sta, asi pa N manda alguns ómi pa ba prende-l.” Más tardi es fla-l: “El sta na Dotan.” 14 Kel óra, rei manda pa la kabalu, karus di géra i un monti trópa. Es txiga la di noti i es serka sidadi.

15 Kantu ajudanti* di kel ómi di Deus verdaderu labanta di sédu i el sai, el odja kes trópa ki staba ta serka sidadi ku kabalu i karus di géra. Kel óra, kel ajudanti fla: “Ai sinhor! Kuzê ki nu ta faze?” 16 Má Elizeu fla-l: “Ka bu xinti medu! Pamodi kes ki sta ku nos é más txeu ki kes ki sta ku es.” 17 Nton Elizeu kumesa ta faze orason i el fla: “Ó Jeová, favor, abri-l odju pa el pode odja.” Kel óra, Jeová abri odju di kel ajudanti i el odja ma kes montanha na vólta di Elizeu staba xeiu di kabalu i karus di géra di lumi.

18 Kantu kes trópa di Síria dixi na direson di Elizeu, el faze orason pa Jeová i el fla: “Favor, poi kes trópa li ta bira ségu.” Nton Deus pô-s ta bira ségu, sima Elizeu pidi-l. 19 Nton Elizeu fla-s: “Kaminhu é ka pa li, i kel sidadi ki nhos sta ta djobe é ka kel-li. Nhos ben djuntu ku mi, N ta leba nhos na kel ómi ki nhos sta ta djobe.” Má, el leba-s ti Samaria.

20 Kantu es txiga na Samaria, Elizeu fla: “Ó Jeová, abri-s odju pa es pode odja.” Nton Jeová abri-s odju, i es odja ma es staba déntu di Samaria. 21 Kantu rei di Israel odja-s, el pergunta Elizeu: “Nha pai, N debe mata-s? N debe mata-s?” 22 Má Elizeu fla-l: “Nau, ka nho mata-s. Pur akazu nho ta kustuma mata kes algen ki nho traze prézu di géra? Da-s pon ku agu pa es kume i pa es bebe, i dipôs dexa-s volta pa ses sinhor.” 23 Pur isu, rei pripara-s txeu kumida, es kume i es bebe, i dipôs el dexa-s volta pa ses sinhor. I nunka más ninhun grupu di bandidu di Síria ka invadi téra di Israel.

24 Dipôs di kel-li, Ben-Adadi, rei di Síria, djunta tudu ses trópa,* el subi ti Samaria i el serka-l. 25 Pur isu, tevi un grandi fómi na Samaria i kes trópa di Síria serka Samaria pa txeu ténpu, ti ki un kabésa di buru bira ta bale 80 pésa di prata, i dôs mô xeiu* di bósta di ponba bira ta bale 5 pésa di prata. 26 Un dia, rei di Israel staba ta anda riba di muralha di sidadi i un mudjer fla-l ku vós altu: “Sinhor rei, nho djuda-nu!” 27 Nton rei fla-l: “Si Jeová ka sta djuda-u, na undi ki N pode atxa ajuda pa bo? Pur akazu resta algun kumida, vinhu ô azeti ki N pode da-u?” 28 Rei pergunta-l: “Kuzê ki sta ta pasa ku bo?” El responde: “Kel mudjer li fla-m: ‘Da-m bu fidju pa nu kume oji i manhan nu ta kume nha fidju.’ 29 Nton nu kuzinha nha fidju i nu kume-l. Kel otu dia N fla-l: ‘Da-m bu fidju pa nu kume-l.’ Má el sukundi se fidju.”

30 Lógu ki rei obi kuzê ki kel mudjer fla-l, el ratxa se ropa. Timenti el staba ta anda riba di muralha di sidadi, povu odja ma el tinha panu di saku* bistidu baxu di se ropa. 31 Nton rei fla: “Pa Deus kastiga-m duru si oji N ka korta kabésa di Elizeu, fidju di Safate!”

32 Elizeu staba xintadu na se kaza, i kes ansion staba xintadu djuntu ku el. Rei manda un mensajeru pa bai se frenti, má antis di el txiga, Elizeu fla kes ansion: “Es rei, ki é fidju di un asasinu, dja manda korta-m kabésa. Nhos fika sienti. Óras ki kel mensajeru txiga, nhos fitxa pórta i ka nhos dexa-l entra. Nhos ka sta obi son di pasu di se sinhor ta ben se tras?” 33 Timenti Elizeu staba ta pâpia ku es, kel mensajeru txiga, dipôs rei tanbê txiga i rei fla: “É Jeová ki poi kel disgrasa li ta kontise. Pamodi ki N debe kontinua ta spera pa ajuda di Jeová?”

7 Elizeu fla: “Nhos obi palavra di Jeová. É kel-li ki Jeová fla: ‘Manhan, pa vólta di kel óra li, na porton* di Samaria, kuatu kilu* di farinha di bon kualidadi ta ben kusta un pésa di prata.* I uns 8 kilu di sevada tanbê ta ben kusta un pésa di prata.’” 2 Nton, kel ajudanti di kunfiansa di rei, fla kel ómi di Deus verdaderu: “Kel-li* ka ta kontise sikrê Jeová abri séu i el dexa simenti kai riba téra sima txuba.” Elizeu responde-l: “Bu ta odja kel-li ta kontise ku bus própi odju, má bu ka ta kume-l.”

3 Staba kuatu leprozu na entrada di porton di sidadi i es fla kunpanheru: “Pamodi ki nu sta fika xintadu li ti dia ki nu móre? 4 Si nu entra na sidadi nu ta móre la pamodi sta fómi na sidadi, má si nu fika xintadu li, tanbê nu ta móre. Nton, nu bai ti kanpamentu di kes síriu. Si es ka mata-nu nu ta kontinua ta vive, má si es mata-nu nu ta móre.” 5 Nton, es sai di tardinha i es entra na kanpamentu di kes síriu. Kantu es txiga bera di kanpamentu di kes síriu, ningen ka staba la.

6 Kel-li kontise pamodi Jeová poi kanpamentu di kes síriu ta obi barudju di karus di géra i di kabalu, barudju di un izérsitu grandi. Pur isu, kes síriu fla kunpanheru: “Nhos odja! Rei di Israel dja kontrata kes rei di itita i kes rei di Ijitu pa ben luta kóntra nos!” 7 Es fuji kel óra di noti, es bandona ses ténda, ses kabalu, ses buru i es dexa kanpamentu sima staba, i es fuji pa salva ses vida.*

8 Kantu kes leprozu txiga pértu di kanpamentu, es entra na un ténda i es kumesa ta kume i ta bebe. Es panha prata, oru i ropa, i es ba sukundi-s. Dipôs, es volta i es entra na un otu ténda. Tanbê, es panha kes kuza ki staba la i es ba sukundi-s.

9 Dipôs es fla kunpanheru: “Kuzê ki nu sta faze ka sta dretu. Oji é un dia di notísia sábi! Si nu fika kaladu i nu spera ti ki manxe, nu merese kastigu. Nu bai gósi i nu leba es notísia pa kaza di rei.” 10 Nton es bai, es txoma kes porteru di sidadi i es fla-s: “Nu entra na kanpamentu di kes síriu, má ka staba ningen la nen nu ka obi ninhun vós. Staba sô kabalu ku buru maradu, i kes ténda staba sima es dexa-s.” 11 Kel óra, kes porteru da kel notísia li pa kes algen di kaza di rei.

12 Rei labanta faxi di noti i el fla ses sérvu: “Dexa-m splika nhos kal ki é planu di kes síriu. Es sabe ma nu sta ku fómi, pur isu dja es sai di kanpamentu i dja es ba sukundi na kanpu i es pensa: ‘Es ta sai di sidadi, nu ta pega-s bibu i nu ta entra na sidadi.’” 13 Nton un di kes sérvu di rei fla-l: “Favor, dexa alguns ómi toma sinku di kes kabalu ki resta na sidadi. Afinal, si es bai ô si es fika li ku nos es ta ben móre sima tudu povu di Israel ki dja móre, i ka ta dura nos tudu nu ta móre tanbê. Dexa-nu manda-s pa nu odja kuzê ki kontise.” 14 Nton, rei manda alguns ómi ku dôs karu di géra i ku kabalu pa kanpamentu di kes síriu. Rei fla-s: “Nhos ba djobe kuzê ki sta pasa.” 15 Kes ómi bai ti Jurdon tras di kes síriu ki fujiba. Timenti es staba ta bai na kaminhu, es atxa ropa i kes kuza ki sírius dexa pa tras kantu es staba ta fuji dizorientadu. Nton, kes ómi volta i es konta rei kuzê ki es odja.

16 Dipôs, povu sai i es ba panha kes kuza na kanpamentu di kes síriu. Pur isu, kuatu kilu di farinha di bon kualidadi fika ta kusta un pésa di prata i 8 kilu di sevada tanbê fika ta kusta un pésa di prata, sima Jeová dja flaba. 17 Rei dja poba kel ajudanti di kunfiansa ta toma kónta di porton di sidadi. Má povu piza-l na porton i el móre sima kel ómi di Deus verdaderu dja flaba rei kantu el ba inkontra ku el. 18 Kel-li kontise sima kel ómi di Deus verdaderu dja flaba rei: “Manhan, pa vólta di kel óra li, kuatu kilu di farinha di bon kualidadi ta ben kusta un pésa di prata i 8 kilu di sevada ta ben kusta un pésa di prata, na porton di Samaria.” 19 Má kel ajudanti flaba kel ómi di Deus verdaderu: “Kel-li ka ta kontise sikrê Jeová abri séu i el dexa simenti kai riba téra sima txuba.” Elizeu responde-l: “Bu ta odja kel-li ta kontise ku bus própi odju, má bu ka ta kume-l.” 20 É kel-li própi ki kontise ku el, pamodi povu piza-l na porton di sidadi i el móre.

8 Elizeu fla mai di kel mininu ki el resusita:* “Labanta abo ku bu família, i ba mora sima stranjeru na kalker lugar ki bu ta pode, pamodi Jeová fla ma ta ben ten un fómi na país, ki ta ben dura 7 anu.” 2 Nton, kel mudjer labanta i el faze sima kel ómi di Deus verdaderu fla-l. El bai ku se família i el fika ta mora na téra di filisteus duránti 7 anu.

3 Dipôs di 7 anu, kel mudjer volta di téra di kes filisteu i el ba pidi rei pa torna da-l se kaza i se txon. 4 Rei staba ta pâpia ku Jeazi, kel ajudanti di ómi di Deus verdaderu, i el fla: “Favor, konta-m tudu kes kuza grandi ki Elizeu dja faze.” 5 Kantu el staba ta konta rei modi ki Elizeu resusita un algen ki móre, txiga kel mudjer ki se fidju resusitadu i el pidi rei pa da-l se kaza i se txon. Kel óra, Jeazi fla: “Sinhor rei, é kel mudjer li, i kel-li é se fidju ki Elizeu resusita.” 6 Nton, rei pergunta kel mudjer modi ki kuzas kontise, i el konta-l. Dipôs, rei txoma un funsionáriu di palásiu i el fla-l: “Da-l otu bês tudu kes kuza ki é di sel i paga-l valor di tudu kel ki se txon da, désdi kel dia ki el sai di país ti gósi.”

7 Elizeu bai pa Damasku kantu Ben-Adade, rei di Síria, staba duenti. Pur isu, es manda fla rei: “Kel ómi di Deus verdaderu sta li.” 8 Nton rei fla Azael: “Ba inkontra ku kel ómi di Deus verdaderu i leba-l un prezenti. Fla-l pa el pergunta Jeová si N ta rekupera di nha duénsa.” 9 Azael ba inkontra ku Elizeu i el leba-l un prezenti. El leba-l tudu tipu di bons kuza di Damasku, na 40 kamelu. El txiga, el fika se dianti i el fla-l: “Bu fidju, Ben-Adade, rei di Síria, manda-m pergunta sinhor: ‘N ta rekupera di kel duénsa li?’” 10 Elizeu responde-l: “Bai i bu fla-l: ‘Nho ta midjora.’ Má Jeová mostra-m ma el ta ben móre.” 11 Elizeu fika ta djobe Azael déntu róstu, ti ki Azael xinti vergónha. Nton, kel ómi di Deus verdaderu kumesa ta txora. 12 Azael pergunta-l: “Pamodi ki nho sta ta txora?” El responde-l: “Pamodi N sabe ma bu ta ben traze povu di Israel txeu sufrimentu. Bu ta ben poi lumi na kes lugar di proteson, bu ta ben mata kes ómi más fórti ku spada, bu ta ben korta kes mininu padás-padás i bu ta ben ratxa bariga di kes mudjer grávida.” 13 Azael fla-l: “Modi ki sérvu di nho, ki é ka nada sima un katxor, ta faze un kuza di kel-li?” Má Elizeu responde-l: “Jeová mostra-m ma bu ta ser rei di Síria.”

14 Nton, el dexa Elizeu i el volta pa se sinhor. Kantu el txiga, rei pergunta-l: “Kuzê ki Elizeu fla-u?” El responde-l: “El fla-m ma nho ta midjora.” 15 Má na kel otu dia, Azael panha un kubérta, el mete-l déntu di agu i el kalka-l* riba di róstu di rei ti ki el móre. I Azael bira rei na se lugar.

16 Na kintu anu di govérnu di Jeoron, fidju di Akabi, rei di Israel, timenti Jeozafá éra rei di Judá, Jeoron, fidju di Jeozafá, rei di Judá, bira rei. 17 El tinha 32 anu kantu el bira rei i el governa duránti 8 anu na Jiruzalen. 18 El faze kes mésmu pekadu ki kes rei di Israel faze, kes mésmu pekadu ki família di Akabi faze, pamodi el kaza ku fidju-fémia di Akabi. El faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. 19 Má Jeová ka krê distruíba Judá, pamodi se sérvu Davidi, dja ki el prometeba Davidi ma el ta daba el ku ses fidju un lánpida* pa tudu ténpu.

20 Na ténpu di Jeoron, Edon rabela kóntra Judá i el skodje se própi rei. 21 Pur isu, Jeoron bai pa Zair ku tudu ses karu di géra. Di noti, el ataka i el vense kes edomita ki serka-l ael i kes xéfi di karu di géra. Nton, kes trópa fuji pa ses ténda. 22 Má, Edon kontinua ta rabela kóntra Judá ti dia di oji. I Libna tanbê rabela na kel ténpu.

23 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoron i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 24 Dipôs, Jeoron ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi. I se fidju Akazias, bira rei na se lugar.

25 Na désimu sugundu anu di govérnu di Jeoron, fidju di Akabi, rei di Israel, Akazias, fidju di Jeoron, rei di Judá, bira rei. 26 Akazias tinha 22 anu kantu el bira rei i el governa duránti un anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Atalia, néta* di Onri, rei di Israel. 27 Akazias faze kes mésmu pekadu ki família di Akabi faze. El faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima família di Akabi, pamodi se pai kaza ku un mudjer di família di Akabi. 28 Un dia, Akazias i Jeoron, fidju di Akabi, ba luta kóntra Azael, rei di Síria, na Ramote-Jiliade. Má kes trópa di Síria da Jeoron pankada. 29 Pur isu, rei Jeoron volta pa Jesriel pa ba rekupera di kel pankada ki trópas di Síria da-l na Ramá, kantu el luta kóntra Azael, rei di Síria. I Akazias, fidju di Jeoron, rei di Judá, bai pa Jesriel pa ba vizita Jeoron, fidju di Akabi, pamodi el panha pankada.*

9 Nton, proféta Elizeu txoma un di kes fidju di proféta i el fla-l: “Prende bu ropa na sintura, leba es frasku di óliu i bai faxi pa Ramote-Jiliade. 2 Óras ki bu txiga la, djobe Jeú, fidju di Jeozafá, nétu di Ninsi. El ta sta djuntu ku kes otu xéfi di trópa. Bu ta pidi-l pa el labanta i bu ta bai djuntu ku el pa un kuartu más izoladu di kaza. 3 Dipôs, bu ta panha kel frasku di óliu, bu ta baza-l riba di se kabésa i bu ta fla-l: ‘É kel-li ki Jeová fla: “N sta skodje-u pa bu ser rei di Israel.”’ Dipôs, abri pórta i fuji faxi.”

4 Nton, kel ajudanti di proféta bai pa Ramote-Jiliade. 5 Kantu el txiga, kes xéfi di trópa staba xintadu la. El fla: “Xéfi, N tene un mensajen pa nho.” Jeú pergunta-l: “Pa kal di nos?” El responde: “Xéfi, é pa nho.” 6 Nton, Jeú labanta i el entra na kaza. Kel ajudanti baza óliu riba di se kabésa i el fla-l: “É kel-li ki Jeová, Deus di Israel, fla: ‘N sta skodje-u pa bu ser rei di Israel, ki é povu di Jeová. 7 Bu debe mata família di bu sinhor, Akabi, i N ta vinga sangi di nhas sérvu, kes proféta, i di tudu kes sérvu di Jeová ki Jizabel mata. 8 Tudu família di Akabi ta ben móre. N ta ben kaba ku tudu ómi di família di Akabi na Israel, ti mésmu ku kes ki ka ten ningen pa djuda-s i kes fraku. 9 N ta ben faze ku família di Akabi mésmu kuza ki N faze ku família di Jerubuon, fidju di Nebate, i ku família di Baaza, fidju di Aías. 10 I Jizabel, katxor ta ben kume-l na txon di Jesriel i ningen ka ta intera-l.’” Dipôs, el abri pórta i el fuji.

11 Kantu Jeú sai di kaza, kes otu xéfi di trópa di rei pergunta-l: “Sta tudu dretu? Pamodi ki kel dodu la ben pâpia ku bo?” El responde-s: “Nhos konxe kes tipu di algen la i modi ki é ses konbérsu.” 12 Má es fla-l: “Kel-li é ka verdadi! Fla-nu, favor.” Nton, Jeú fla-s kuzê ki kel fidju di proféta fla-l, i dipôs Jeú fla-s: “Tanbê kel fidju di proféta fla: ‘É kel-li ki Jeová fla: “N skodje-u pa bu ser rei di Israel.”’” 13 Nton kel óra, kada un di es panha ses ropa i es stende-s na skada pa Jeú anda riba di es. Es toka buzina i es fla: “Jeú dja bira rei!” 14 Dipôs Jeú, fidju di Jeozafá, nétu di Ninsi, faze un planu kóntra Jeoron.

Jeoron bai pa Ramote-Jiliade djuntu ku tudu trópas di Israel pa ba difende Israel kóntra ataki di Azael, rei di Síria. 15 Más tardi, Jeoron volta pa Jesriel pa faze tratamentu, pamodi kes síriu da-l pankada kantu el staba ta luta kóntra Azael, rei di Síria.

Nton Jeú fla: “Si nhos ta konkorda, ka nhos dexa ningen sai di sidadi pa ba konta kel-li na Jesriel.” 16 Dipôs, Jeú subi na se karu di géra i el bai pa Jesriel, dja ki Jeoron staba la na se kama pamodi kes pankada. I Akazias, rei di Judá, ba djobe-l. 17 Kantu kel guarda ki staba na tori, na Jesriel, odja txeu trópa di Jeú ta txiga pértu, kel óra el fla: “N sta odja un monti trópa.” Jeoron fla-l: “Txoma un trópa ki ta monta kabalu i fla-l pa el ba inkontra ku es i pa el pergunta-s: ‘Nhos ben na pas?’” 18 Nton, un trópa ki ta montaba kabalu ba inkontra ku es i el fla-s: “É kel-li ki rei purgunta: ‘Nhos ben na pas?’” Má Jeú responde-l: “Pamodi ki bu sta ta pâpia di ‘pas’? Fika nha tras i sigi-m!”

Nton kel guarda fla: “Kel mensajeru bai ti txiga na es, má el ka volta.” 19 Nton, rei manda un otu trópa ki ta montaba kabalu i kantu el txiga pértu di es, el fla-s: “É kel-li ki rei fla: ‘Nhos ben na pas?’” Má Jeú responde: “Pamodi ki bu sta ta pâpia di ‘pas’? Fika nha tras i sigi-m!”

20 I kel guarda fla: “Kel mensajeru txiga na es, má el ka volta. Pa manera ki kel kondutor sta ta konduzi se karu di géra, el debe ser Jeú, nétu* di Ninsi, pamodi el ta konduzi sima un algen dodu.” 21 Jeoron fla: “Nhos pripara nha karu di géra!” Nton, es pripara se karu di géra i Jeoron, rei di Israel, i Akazias, rei di Judá, sai kada un di es na ses karu di géra pa ba inkontra ku Jeú. Es inkontra ku el na txon di Nabote, di Jesriel.

22 Lógu ki Jeoron odja Jeú, el pergunta-l: “Jeú, bu ben na pas?” Má el responde: “Modi ki pode ten pas si bu mai, Jizabel, sta kontinua ta faze prostituison i txeu fitisaria?” 23 Kel óra, Jeoron da vólta ku se karu di géra pa el fuji i el fla Akazias: “É un traison, Akazias!” 24 Jeú panha se arku* i el da ku un flexa ki mete Jeoron na kósta. Kel flexa entra-l na korason i Jeoron kai déntu di se karu di géra. 25 Dipôs, Jeú fla Bidkar, se ajudanti: “Pega-l i bota-l na txon di Nabote, kel jesrielita. Lenbra ma éra mi ku bo ki staba djuntu* ta konduzi karu di géra tras di Akabi, se pai, kantu Jeová fla kel mensajen li kóntra el: 26 ‘Jeová fla: “N ta jura ma sima N odja sangi di Nabote i sangi di ses fidju onti, N ta ben pô-u ta paga pa kes krimi li mê, na es padás di txon.”’ Pur isu, pega-l i bota-l na kel txon, sima Jeová fla.”

27 Kantu Akazias, rei di Judá, odja kuzê ki staba ta kontise, el fuji pa kaminhu di kaza di jardin. (Más tardi, Jeú bai se tras i el fla: “Nhos mata-l tanbê!” Nton, es da-l pankada kantu el staba na se karu di géra, na strada ki ta subi pa Gur, pértu di Iblion. Má el kontinua ta fuji pa Mejidu i el móre la. 28 Nton, ses sérvu leba-l na un karu di géra ti Jiruzalen i es intera-l djuntu ku ses gentis grandi na se sipultura, na Sidadi di Davidi. 29 Akazias bira rei di Judá na désimu primeru anu di Jeoron, fidju di Akabi.)

30 Kantu Jeú txiga na Jesriel, Jizabel fika ta sabe di kel-li. Nton, el pinta odju di prétu,* el konpo kabelu, el bai na janéla i el djobe pa baxu. 31 Lógu ki Jeú entra na porton, Jizabel fla-l: “Bu ta lenbra kuzê ki kontise ku Zinri, ki mata se sinhor?” 32 Jeú djobe pa janéla i el fla: “Ken ki sta di nha ladu? Kenha?” Kel óra, dôs ô três funsionáriu di palásiu djobe pa Jeú, ki staba la dibaxu. 33 Jeú fla: “Nhos bota-l pa baxu!” Nton es bota Jizabel pa baxu. Se sangi spadja na paredi i na kes kabalu, i Jeú poi kes kabalu ta pasa riba di el. 34 Dipôs di kel-li Jeú entra, el kume i el bebe. Dipôs el fla: “Favor, nhos panha kel mudjer maldisuada li i nhos intera-l. Afinal, el é fidju-fémia di un rei.” 35 Má, kantu es ba intera-l es atxa sô se kabésa,* ses pé i ses mô. 36 Kantu es volta i es ba konta Jeú kuzê ki kontise, el fla: “Kel-li ta kunpri kuzê ki Jeová fla através di se sérvu Elias, kel tisbita: ‘Na txon di Jesriel, katxor ta kume karni di Jizabel. 37 I na txon di Jesriel, korpu di Jizabel ta ben bira sima strumu riba txon, asi pa ningen ka fla: “Kel-li é Jizabel.”’”

10 Akabi tinha 70 fidju na Samaria. Pur isu, Jeú skrebe alguns karta i el manda-s pa Samaria, pa kes prínsipi di Jesriel, pa kes ansion i pa kes ki ta kuidaba di kes fidju di Akabi.* Kel karta ta flaba: 2 “Kes fidju di Akabi sta djuntu ku nhos i tanbê nhos tene karu di géra, kabalu, un sidadi fórti i arma. Óras ki nhos resebe kel karta li, 3 nhos skodje kel midjór fidju di Akabi i kel más kualifikadu* i nhos pô-l ta xinta na tronu di se pai. Dipôs nhos luta pa família di rei.”

4 Má es fika ku txeu medu i es fla: “Si nen dôs rei ka konsigi mante firmi se dianti, modi ki nu ta konsigi rezisti se dianti?” 5 Nton kel enkaregadu di palásiu,* kel governador di sidadi, kes ansion i kes algen ki ta kuidaba di kes fidju di Akabi, manda fla Jeú: “Nos é bu sérvu i nu ta faze tudu kel ki bu fla-nu. Nu ka ta poi ningen ta ser rei. Faze kel ki bu ta atxa ma é dretu.”

6 Nton Jeú skrebe otu karta, ki ta flaba: “Si nhos sta di nha ladu i si nhos krê obi ku mi, nhos ben atxa-m manhan, kel óra li, na Jesriel i nhos traze-m kabésa di kes fidju di Akabi.”

Kes 70 fidju di rei ta staba ku ómis inportanti di sidadi ki ta kuidaba di es. 7 Lógu ki es resebe kel karta, es pega kes 70 fidju di rei, es mata-s, es poi ses kabésa na sestu i es manda-s pa Jesriel. 8 Un mensajeru ben i el fla Jeú: “Dja es traze kabésa di kes fidju di rei.” I Jeú fla: “Nhos faze dôs monti ku es na entrada di porton di sidadi i nhos dexa-s la ti manhan di palmanhan.” 9 Kantu Jeú sai di palmanhan, el fika di pé dianti di tudu algen i el fla: “Nhos é inosenti.* É mi ki faze planu kóntra rei i N mata-l. Má kenha ki mata tudu kes algen li? 10 Pur isu, nhos fika ta sabe ma tudu kes kuza ki Jeová fla kóntra família di Akabi ta ben kunpri,* i Jeová sta ta faze kel ki el fla através di se sérvu Elias.” 11 Alén di kel-li, Jeú mata tudu kes algen ki resta di família di Akabi, na Jesriel. Tanbê el mata tudu kes ómi inportanti di Akabi, ses amigu i ses saserdóti. El ka dexa ninhun di es skapa.

12 Dipôs el bai pa Samaria. Na kaminhu, el pasa na kaza* di kes pastor undi ki es ta maraba ovelha. 13 La, Jeú atxa kes irmon di Akazias, rei di Judá, i el pergunta-s: “Anhos é kenha?” Es responde: “Nos é irmon di Akazias, i nu sta na kaminhu pa ba pergunta si sta tudu dretu ku kes fidju di rei i ku kes fidju di mai di rei.”* 14 Kel óra, el fla: “Nhos pega-s bibu!” Nton, es pega-s bibu i es mata-s pértu di kel sistérna di kel kaza undi ki es ta maraba kes ovelha. Es éra 42 ómi. I el ka dexa ninhun di es bibu.

15 Kantu Jeú sai di la, el atxa Jonadabe, fidju di Rekabe ki ben inkontra ku el. El kunprimenta-l* i el pergunta-l: “Bu korason é lial* ku mi, sima nha korason é lial ku bu korason?”

Jonadabe responde: “Sin.”

Jeú fla-l: “Nton da-m bu mô.”

Nton Jonadabe stende se mô i Jeú puxa-l pa déntu di se karu di géra. 16 Dipôs el fla: “Ben ku mi i bu ta odja modi ki N ka ta tolera ningen ki é kóntra* Jeová.” Nton, Jeú leba-l na se karu di géra. 17 Dipôs, Jeú txiga na Samaria i el mata tudu kes algen ki resta di família di Akabi na Samaria. El kaba ku tudu es, sima Jeová dja flaba Elias.

18 Tanbê, Jeú djunta tudu algen i el fla-s: “Akabi adora Baal un bokadinhu, má Jeú ta ben adora-l mutu más inda. 19 Pur isu, nhos txoma tudu kes proféta di Baal, tudu kes ki ta adora-l i tudu ses saserdóti. Ka nhos dexa ninhun di es falta, pamodi N sta ben oferese un sakrifisiu grandi pa Baal. Ken ki ka ben, ta móre.” Má na verdadi, Jeú staba ta uza un armadilha pa kaba ku kes algen ki ta adoraba Baal.

20 Tanbê Jeú fla: “Nhos aviza ma ten* un runion pa onra Baal.” Nton es da avizu. 21 Dipôs, Jeú manda un mensajen pa Israel interu i tudu kes algen ki ta adoraba Baal bai. Ninhun di es ka falta. Es entra na ténplu* di Baal i ténplu fika xeiu di algen. 22 Nton Jeú fla kel enkaregadu di kel lugar ki es ta guardaba ropa: “Traze ropa pa tudu kes algen ki ta adora Baal.” Nton el traze-s ropa. 23 Dipôs Jeú i Jonadabe, fidju di Rekabe, entra na ténplu di Baal. Jeú fla kes algen ki ta adoraba Baal: “Nhos djobe dretu i nhos odja si ka ten ningen li ki ta adora Jeová, má sô kes ki ta adora Baal.” 24 Dipôs es entra pa oferese sakrifisiu i ofértas kemadu. Jeú dja poba 80 di se trópa fóra di ténplu i el fla-s: “Si nhos dexa algun di kes ómi ki N intrega nhos skapa, nhos ta móre na ses lugar.”*

25 Lógu ki es tirmina di faze oférta kemadu, Jeú fla kes guarda* i kes ajudanti: “Nhos entra i nhos mata-s! Ka nhos dexa ninhun di es skapa!” Kes guarda i kes ajudanti mata-s ku spada i es bota ses korpu pa fóra, i es kontinua ta bai ti kel santuáriu ki ta fikaba pa déntu di ténplu* di Baal. 26 Dipôs, es leba pa fóra kes pilar sagradu di ténplu di Baal i es kema-s. 27 Es distrui kel pilar sagradu di Baal, i tanbê es distrui kel ténplu di Baal i es bira-l na un lugar ki algen ta faze nisisidadi, ti dia di oji.

28 Di kel manera li Jeú kaba ku adorason di Baal na Israel. 29 Má, Jeú ka distrui kes bizeru di oru ki staba na Betel i na Dan. Kantu el faze kel-li, el peka sima Jerubuon, fidju di Nebate, ki poi Israel ta peka. 30 Nton Jeová fla Jeú: “Dja ki bu aji dretu i bu faze kel ki agrada-m, kantu bu faze ku família di Akabi tudu kel ki staba na nha korason, kuatu jerason di bus fidju ta ben xinta na tronu di Israel.” 31 Má Jeú ka kontinua ta kunpri Lei di Jeová, kel Deus di Israel, di tudu se korason. El kontinua ta faze kes pekadu ki Jerubuon poi Israel ta faze.

32 Na kel ténpu, Jeová dexa pa es toma párti di téra di Israel poku-poku. Azael kontinua ta ataka-s na tudu tiritóriu di Israel, 33 di Jurdon ti lésti. El ataka tudu téra di Jiliade, na undi ki tribu di Gade, tribu di Rúben i tribu di Manasés ta moraba. Kel-li ta inkluíba tudu tiritóriu di Aroer, ki ta fika na vali di Arnon ti Jiliade i Bazan.

34 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeú i tudu kes kuza ki el faze i tudu se puder, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 35 Dipôs, Jeú ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i es intera-l na Samaria. I se fidju Jeoakas, bira rei na se lugar. 36 Jeú governa Israel, na Samaria, duránti 28 anu.

11 Kantu Atalia, mai di Akazias, odja ma se fidju staba mortu, el mata tudu kes erderu di rei.* 2 Má, Jeozeba, fidju-fémia di rei Jeoron, irman di Akazias, panha Jeoás, fidju di Akazias, sukundidu kantu el staba djuntu ku kes otu fidju di rei ki es staba ta ba mata. El sukundi-l na un kuartu djuntu ku kel mudjer ki ta kuidaba di el, asi pa Atalia ka atxaba el. Di kel manera li Jeoás ka matadu. 3 El fika sukundidu na ténplu* di Jeová, djuntu ku kel mudjer ki ta kuidaba di el, duránti 6 anu, timenti Atalia staba ta governa povu di Judá.

4 Na sétimu anu, Jeoiada manda txoma kes xéfi di 100 di kes guarda-kósta di rei* i di kes guarda di palásiu.* El leba-s pa ténplu di Jeová, el faze un kontratu ku es i el pidi-s pa es jura na ténplu di Jeová ma es ta kunpriba kel kontratu. Dipôs el mostra-s fidju di rei. 5 El da-s kel órdi li: “É kel-li ki nhos debe faze: un térsu di kel grupu ki ta sta na trabadju na sábadu, debe sta sienti na palásiu* di rei. 6 Otu térsu ta fika na Porton di Alisérsi, i kel otu térsu ta fika na porton, tras di kes guarda di palásiu. Nhos ta fika ta troka di postu, asi nhos ta pode guarda ténplu. 7 Kes dôs grupu ki ta sta di fólga na sábadu ta guarda ténplu di Jeová ku kuidadu, asi pa es pode proteje rei. 8 Nhos debe fika na vólta di rei, kada un ku se arma na mô. Ken ki tenta pasa na nhos meiu ta matadu. Nhos fika ku rei pa undi ki el bai.”*

9 Kes xéfi di 100 faze sima saserdóti Jeoiada dja flaba es. Nton, kada un di es djunta ses ómi ki staba ta trabadja na sábadu i kes ki staba di fólga na sábadu, i es ba inkontra ku saserdóti Jeoiada. 10 Kel saserdóti da kes xéfi di 100 kes lansa i kes skudu rodondu ki éra di rei Davidi i ki staba na ténplu di Jeová. 11 I kes guarda di palásiu fika di pé, kada un ku ses arma na mô. Es fika pa ladu direita di ténplu i pa ladu skerda di ténplu, pértu di altar i pértu di ténplu, na vólta di rei. 12 Nton Jeoiada traze fidju di rei pa fóra, el pô-l koroa* na kabésa i el da-l kel Tistimunhu.* Es pô-l óliu na kabésa i el bira rei. Es kumesa ta da palmu i ta fla: “Viva rei!”

13 Kantu Atalia obi barudju di povu ta kóre, kel óra el ba atxa povu na ténplu di Jeová. 14 Nton, Atalia odja rei di pé bera di pilar, sima es ta fazeba na kes okazion sima kel-la. Kes xéfi i kes ki ta tokaba tronbéta staba djuntu ku rei i tudu algen di Judá staba kontenti i ta toka tronbéta. Pur isu, Atalia ratxa se ropa i el grita: “Traison! Traison!” 15 Má, saserdóti Jeoiada da kel órdi li pa kes xéfi di 100 i pa kes komandanti di trópa: “Nhos tra-l di nhos meiu i si algen bai se tras, nhos mata-l ku spada!” Pamodi saserdóti Jeoiada dja flaba: “Ka nhos mata ningen déntu di ténplu di Jeová.” 16 Nton es prende-l, es leba-l pa palásiu di rei, pa kel lugar undi ki es ta poba kabalu i es mata-l la.

17 Dipôs, Jeoiada faze un kontratu entri Jeová, rei i povu, i es promete ma es ta kontinuaba ta ser povu di Jeová. Tanbê el faze un kontratu entri rei i povu. 18 Dipôs di kel-li, tudu algen di Judá bai pa ténplu di Baal, es distrui kes altar, es kema tudu kes imajen i es mata Matan, ki éra saserdóti di Baal, na frenti di kes altar.

Nton, saserdóti Jeoiada skodje enkaregadus pa sirbi na ténplu di Jeová. 19 El djunta kes xéfi di 100, kes guarda-kósta di rei, kes guarda di palásiu i tudu algen di Judá pa kunpanha rei, di ténplu di Jeová ti palásiu di rei. Es pasa pa kaminhu di porton di guarda di palásiu i kantu Jeoás txiga el xinta na tronu di rei. 20 Tudu algen di Judá fika kontenti i sidadi fika na pas, pamodi es mata Atalia ku spada, pértu di palásiu di rei.

21 Jeoás tinha 7 anu kantu el bira rei.

12 Na sétimu anu di govérnu di Jeú, Jeoás bira rei i el governa duránti 40 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Zíbia i el éra di Berseba. 2 Jeoás faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu duránti tudu kel ténpu ki saserdóti Jeoiada ta orientaba el. 3 Má, el ka distrui kes lugar sagradu,* i povu inda staba ta oferese sakrifisiu i es ta poba fumu di kes sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu.

4 Un dia, Jeoás fla kes saserdóti: “Nhos panha tudu kel dinheru ki ta dadu pa ténplu di Jeová pa kes oférta sagradu, kel-li krê fla, kel taxa ki kada algen debe paga, kel dinheru ki saserdótis ta pidi kada algen i tudu kel dinheru ki kada algen ta da di korason pa ténplu di Jeová. 5 Kes saserdóti ta ben resebe kel dinheru na kes algen ki faze kontribuison* i es ta uza-l pa konpo ténplu, na undi ki sta stragadu.”*

6 Pa vólta di vijézimu tirseru anu di govérnu di Jeoás, kes saserdóti inda ka djobeba kes kuza ki staba stragadu na ténplu.* 7 Nton, rei Jeoás txoma saserdóti Jeoiada i kes otu saserdóti, i el fla-s: “Pamodi ki inda nhos ka konpo kel kaza? Nhos ka ta resebe más ninhun dinheru di kes algen ki ta faze kontribuison. Nhos ta resebe-l sô si nhos uza-l pa konpo kel kaza.” 8 Nton, kes saserdóti disidi ma es ka ta resebeba más ninhun dinheru di povu i ma es ka ta sérba responsável pa konpo ténplu.

9 Dipôs, saserdóti Jeoiada panha un kófri, el faze un braku na tanpa i el pô-l na ladu di altar. Kel kófri ta fikaba na ladu direita di ken ki ta entraba na ténplu di Jeová. É la ki kes saserdóti, ki éra porteru, ta poba tudu kel dinheru ki pesoas ta lebaba pa ténplu di Jeová. 10 Sénpri ki es odja ma tinha txeu dinheru na kófri, kel sekretáriu di rei i kel saserdóti prinsipal ta binha, es ta traba* kel dinheru ki dadu pa ténplu di Jeová i es ta kontaba el. 11 Es ta intregaba kel dinheru ki es konta pa kes responsável di kel trabadju ki staba ta fazedu na ténplu di Jeová. Kes responsável ta pagaba kes karpinteru, kes algen ki staba ta trabadja na ténplu di Jeová, 12 kes pedreru i kes kortador di pédra. Tanbê, es ta kunpraba madera i pédra ki kortadu na medida pa konpo ténplu di Jeová, i es ta uzaba kel dinheru pa paga tudu kes otu dispéza pa konpo ténplu di Jeová.

13 Má es ka staba ta uza ninhun di kel dinheru ki dadu pa ténplu di Jeová, pa faze basia di prata, nen tizora pa korta pabiu,* nen tijéla, nen tronbéta, nen ninhun otu kuza di oru ô di prata pa ténplu di Jeová. 14 Es ta daba dinheru sô pa kes ki ta fazeba trabadju, i ku kel dinheru es ta konpoba ténplu di Jeová. 15 Es ka ta pidiba kónta pa kes ómi ki ta resebeba kel dinheru pa pagaba kes trabadjador, pamodi es éra ómi di kunfiansa. 16 Má, es ka ta uzaba dinheru di kes oférta pa kulpa i di kes oférta pa pekadu, pa konpo ténplu di Jeová. Kel dinheru éra pa kes saserdóti.

17 Na kel ténpu, Azael, rei di Síria, ba luta kóntra Gate i el toma-l. Dipôs Azael disidi ataka* Jiruzalen. 18 Nton Jeoás, rei di Judá, panha tudu kes oférta sagradu ki ses família Jeozafá, Jeoron i Akazias, ki éra reis di Judá, santifikaba pa adorason. Tanbê el panha kes oférta sagradu ki el faze i tudu oru ki tinha na sala di tizoru di ténplu di Jeová i na kel palásiu di rei. Dipôs el manda tudu kes kuza li pa Azael, rei di Síria. Nton, Azael tra ses trópa di Jiruzalen.

19 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoás i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 20 Má, kes funsionáriu di Jeoás djunta, es faze un planu kóntra el i es mata-l na Bete-Milu,* na kaminhu ki ta dixi pa Sila. 21 Ses funsionáriu Jozakar, fidju di Simeate, i Jeozabade, fidju di Somer, ataka-l i mata-l. Es intera-l djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi. I se fidju Amazias, bira rei na se lugar.

13 Na vijésimu tirseru anu di govérnu di Jeoás, fidju di Akazias, rei di Judá, Jeoakas, fidju di Jeú, bira rei di Israel na Samaria i el governa duránti 17 anu. 2 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el kontinua ta faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. El ka afasta di es. 3 Pur isu, Jeová fika ku txeu raiba di Israel i duránti tudu kel ténpu el intrega-s na mô di Azael, rei di Síria, i na mô di Ben-Adade, fidju di Azael.

4 Ku ténpu, Jeoakas pidi Jeová pa djuda-l i Jeová obi-l, pamodi el odja ma rei di Síria staba ta maltrata Israel. 5 Pur isu, Jeová da Israel un salvador pa liberta-s di mô di Síria i kes israelita torna ba mora na ses kaza sima antis.* 6 (Má, es ka afasta di kel pekadu ki família di Jerubuon faze i ki el poi Israel ta faze. Es kontinua ta faze kel mésmu pekadu* i kel pósti sagradu* kontinua na Samaria.) 7 Jeoakas fika sô ku un grupu di trópa di 50 ómi ki ta montaba kabalu, 10 karu di géra i 10 mil trópa apé, pamodi rei di Síria kaba ku es i el dexa-s sima puera na óra di digudja* trigu.

8 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoakas i tudu kes kuza ki el faze, i se puder, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 9 Dipôs, Jeoakas ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i es intera-l na Samaria. I se fidju Jeoás, bira rei na se lugar.

10 Na trijésimu sétimu anu di govérnu di Jeoás, rei di Judá, Jeoás, fidju di Jeoakas, bira rei di Israel na Samaria i el governa duránti 16 anu. 11 El kontinua ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El ka afasta di tudu kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. El kontinua ta faze kes mésmu pekadu.*

12 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoás i tudu kes kuza ki el faze, se puder i modi ki el luta kóntra Amazias, rei di Judá, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 13 Dipôs, Jeoás ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Jerubuon,* xinta na se tronu. Jeoás interadu na Samaria djuntu ku kes rei di Israel.

14 Kantu Elizeu fika duenti ku un duénsa ki ta ba mataba el, Jeoás, rei di Israel ba djobe-l. Jeoás brasa Elizeu i el kumesa ta txora i ta fla: “Nha pai, nha pai! N sta ta odja karu di géra di Israel i kes ómi ki ta monta kabalu!” 15 Nton Elizeu fla-l: “Panha arku* i flexa.” El panha arku i flexa. 16 Elizeu fla rei di Israel: “Pega arku na mô.” Nton rei pega arku na mô. Dipôs Elizeu poi se mô riba di mô di rei. 17 El fla-l: “Abri janéla pa ladu lésti.” I el abri-l. Dipôs Elizeu fla-l: “Da ku flexa!” I el da ku flexa. Nton Elizeu fla-l: “Kel-li é flexa di vitória* di Jeová, kel flexa di vitória kóntra Síria! Nho ta ganha* kes algen di Síria na Afeki ti ki nho kaba ku es.”

18 Elizeu tanbê fla-l: “Panha kes flexa”, i el panha-s. El fla rei di Israel: “Da-s na txon.” I el da-s na txon três bês i el para. 19 Pamodi kel-li, kel ómi di Deus verdaderu fika ku txeu raiba di rei i el fla-l: “Éra pa nho daba ku flexa na txon 5 ô 6 bês! Asi nho ta ganhaba kes algen di Síria i nho ta kababa ku es. Má gósi, nho ta ganha Síria sô três bês.”

20 Dipôs di kel-li, Elizeu móre i es intera-l. Tinha un grupu di bandidu moabita, ki ta binha pa Israel na komésu di anu.* 21 Un dia, kantu alguns algen staba ta ba intera un ómi, es odja un grupu di bandidu ta txiga. Kel óra, es bota kel korpu na kóba di Elizeu i es fuji. Kantu korpu di kel ómi ingosta na osu di Elizeu, kel ómi torna vive i el labanta.

22 Duránti govérnu di Jeoakas, Azael, rei di Síria, maltrata Israel. 23 Má, Jeová mostra-s bondadi i mizerikórdia. El kuida di es pamodi kel kontratu ki el faze ku Abron, Izaki i Jakó. El ka krê distruíba es i el ka kóre ku es di se prezénsa ti dia di oji. 24 Kantu Azael, rei di Síria, móre, se fidju Ben-Adade, bira rei na se lugar. 25 Nton Jeoás, fidju di Jeoakas, torna toma Ben-Adade, fidju di Azael, kes sidadi ki el tomaba Jeoakas, se pai, na ténpu di géra. Jeoás vense Ben-Adade três bês i el torna toma kes sidadi di Israel.

14 Na sugundu anu di govérnu di Jeoás, fidju di Jeoakas, rei di Israel, Amazias, fidju di Jeoás, rei di Judá, bira rei. 2 El tinha 25 anu kantu el bira rei i el governa duránti 29 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Jeoadin i el éra di Jiruzalen. 3 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu, má ka sima Davidi, se família. Amazias faze tudu kuza sima se pai Jeoás. 4 Má, el ka distrui kes lugar sagradu, i povu inda staba ta oferese sakrifisiu i ta poba fumu di sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu.* 5 Lógu ki se govérnu bira fórti, el mata ses funsionáriu ki mataba se pai, ki éra rei. 6 Má el ka mata fidju di kes funsionáriu ki mata se pai, pamodi el aji sima sta na mandamentu di Jeová ki sta skrebedu na Lei di Muizés, ki ta fla: “Pai ku mai ka debe matadu pamodi ses fidju, i fidjus ka debe matadu pamodi ses pai ku ses mai. Kada un debe matadu pamodi se própi pekadu.” 7 El mata 10 mil ómi di Edon, na vali di Sal, i el toma sidadi di Sela na géra. El muda-l nómi pa Joktiel, i ti dia di oji é si ki el ta txomadu.

8 Dipôs, Amazias manda mensajerus pa Jeoás, fidju di Jeoakas, i nétu di Jeú, rei di Israel, pa fla-l: “Nu ben luta kóntra kunpanheru na un géra.”* 9 Jeoás, rei di Israel, manda fla Amazias, rei di Judá: “Un spinheru na Líbanu manda fla sédru di Líbanu: ‘Da-m bu fidju-fémia pa kaza ku nha fidju matxu.’ Má, un animal brabu di Líbanu pasa na undi ki staba kel spinheru i el piza-l. 10 É verdadi ki bu ganha Edon, pur isu bu korason fika orgulhozu. Fika kontenti ku bu glória, má fika na bu kaza.* Pamodi ki bu sta ranja un disgrasa pa bu kai i leba Judá djuntu ku bo?” 11 Má, Amazias ka obi ku Jeoás.

Nton, Jeoás, rei di Israel, subi i el ba luta kóntra Amazias, rei di Judá, na Bete-Semes, ki éra un sidadi di Judá. 12 Israel ganha Judá i kes trópa di Judá fuji kada un pa ses kaza.* 13 Na Bete-Semes, Jeoás, rei di Israel, prende Amazias, rei di Judá, fidju di Jeoás, fidju di Akazias. Dipôs, Jeoás leba-l pa Jiruzalen i el ronba un párti di muralha di Jiruzalen ki ta midiba uns 180 métru,* désdi Porton di Efrain ti Porton di Skina. 14 Jeoás panha tudu oru ku prata i tudu kuza ki tinha na ténplu* di Jeová i na tizoru di palásiu* di rei. Tanbê el leba alguns algen prézu. Dipôs el volta pa Samaria.

15 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoás i kes kuza ki el faze, se puder i modi ki el luta kóntra Amazias, rei di Judá, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 16 Dipôs, Jeoás ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na Samaria djuntu ku kes otu rei di Israel. I se fidju Jerubuon,* bira rei na se lugar.

17 Amazias, fidju di Jeoás, rei di Judá, vive más 15 anu dipôs di mórti di Jeoás, fidju di Jeoakas, rei di Israel. 18 Kes otu kuza ki kontise na vida di Amazias, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 19 Dipôs, es faze planu kóntra el na Jiruzalen, i el fuji pa Lakis. Má es manda alguns ómi pa sigi-l ti Lakis i es mata-l la. 20 Es leba se korpu na kabalu i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Jiruzalen, na Sidadi di Davidi. 21 Nton tudu algen di Judá poi Azarias,* ki tinha 16 anu, ta bira rei na lugar di se pai, Amazias. 22 Azarias torna faze sidadi di Elate i el da Judá el dipôs ki rei* ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi.

23 Na désimu kintu anu di govérnu di Amazias, fidju di Jeoás, rei di Judá, Jerubuon, fidju di Jeoás, rei di Israel, bira rei na Samaria i el governa duránti 41 anu. 24 El kontinua ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El ka para di faze tudu kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. 25 El torna poi kes limiti di frontera di Israel désdi Lebo-Amate* ti mar di Arabá,* sima Jeová, kel Deus di Israel, dja flaba através di se sérvu Jonas, fidju di Amitai, kel proféta di Gate-Éfer. 26 Jeová dja odjaba ma sufrimentu di Israel éra txeu dimás. Ka resta ningen pa djuda Israel, nen kes ki ka tinha algen pa djuda-s i nen kes fraku. 27 Má, Jeová dja prometeba ma el ka ta pagaba nómi di Israel di téra. Pur isu, el uza Jerubuon, fidju di Jeoás, pa salva-s.

28 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jerubuon i tudu kes kuza ki el faze, se puder, modi ki el luta i modi ki el rekupera Damasku i Amate pa Judá, na Israel, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 29 Dipôs, Jerubuon ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi, kes rei di Israel. I se fidju Zakarias, bira rei na se lugar.

15 Na vijézimu sétimu anu di govérnu di Jerubuon,* rei di Israel, Azarias,* fidju di Amazias, rei di Judá, bira rei. 2 El tinha 16 anu kantu el bira rei i el governa duránti 52 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Jekolia i el éra di Jiruzalen. 3 Azarias ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu, sima se pai Amazias ta fazeba. 4 Má el ka distrui kes lugar sagradu,* i povu inda staba ta oferese sakrifisiu i ta poba fumu di sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu. 5 Jeová poi rei ta panha lépra i el kontinua leprozu ti dia ki el móre. El fika na un kaza siparadu, i Joton, fidju di rei, fika enkaregadu di palásiu* i ta julga povu di país. 6 Kes otu kuza ki kontise na vida di Azarias i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 7 Dipôs, Azarias ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i es intera-l djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi. I se fidju Joton, bira rei na se lugar.

8 Na trijézimu oitavu anu di govérnu di Azarias, rei di Judá, Zakarias, fidju di Jerubuon, bira rei di Israel, na Samaria, i el governa duránti 6 mês. 9 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima ses gentis grandi ta fazeba. El kontinua ta faze kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. 10 Nton Salun, fidju di Jabes, faze planu kóntra el i el mata-l na Ibleon. Dipôs ki el mata-l, el bira rei na se lugar. 11 Kes otu kuza ki kontise na vida di Zakarias, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 12 Di kel manera li, kunpri kuzê ki Jeová dja flaba Jeú: “Kuatu jerason di bus fidju ta ben xinta na tronu di Israel.” I é kel-li ki kontise.

13 Salun, fidju di Jabes, bira rei na trijézimu nonu anu di govérnu di Uzias, rei di Judá. El governa un mês interu na Samaria. 14 Nton, Menaen, fidju di Gade, sai di Tirza i el bai pa Samaria i el mata Salun, fidju di Jabes, na Samaria. Dipôs ki el mata-l, el bira rei na se lugar. 15 Kes otu kuza ki kontise na vida di Salun i kel planu ki el faze kóntra Zakarias, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 16 Dipôs ki Menaen sai di Tirza, el ataka Tifsa i el mata tudu kes algen di la i di se tiritóriu pamodi es ka abri-l porton. El distrui sidadi i el ratxa bariga di tudu kes mudjer ki staba grávida.

17 Na trijézimu nonu anu di govérnu di Azarias, rei di Judá, Menaen, fidju di Gade, bira rei di Israel i el governa duránti 10 anu na Samaria. 18 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. Duránti tudu se vida, el kontinua ta faze tudu kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. 19 Un dia, Pul, rei di Asíria, invadi téra di Israel i Menaen da Pul 34 mil kilu* di prata pa el djuda-l kontinua ta ser rei. 20 Pa djunta kel kuantidadi di prata, Menaen manda kada un di kes ómi riku i inportanti di Israel pa paga 600 grama* di prata pa el pode daba rei di Asíria. Pur isu, rei di Asíria ba se kaminhu i el ka ataka país más. 21 Kes otu kuza ki kontise na vida di Menaen i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel. 22 Dipôs, Menaen ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Pekaías, bira rei na se lugar.

23 Na kinkuajézimu anu di govérnu di Azarias, rei di Judá, Pekaías, fidju di Menaen, bira rei di Israel, na Samaria, i el governa duránti dôs anu. 24 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. El kontinua ta faze kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. 25 Nton Péka, fidju di Remalias, ki éra trópa i ajudanti di Pekaías, faze planu kóntra el i el mata-l na tori di proteson di kaza* di rei, na Samaria, djuntu ku Argobe i Arié. Staba 50 ómi di Jiliade djuntu ku el. Dipôs ki Péka mata Pekaías, el bira rei na se lugar. 26 Kes otu kuza ki kontise na vida di Pekaías i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel.

27 Na anu ki Azarias, rei di Judá, ta fazeba 52 anu ta governa, Péka, fidju di Remalias, bira rei di Israel, na Samaria, i el governa duránti 20 anu. 28 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el kontinua ta faze kes pekadu ki Jerubuon, fidju di Nebate, poi Israel ta faze. 29 Na ténpu di Péka, rei di Israel, Tiglate-Pilezer, rei di Asíria, invadi Israel i el toma Ijon, Abel-Bete-Maaká, Janoa, Kedes, Azor i Jiliade. Tanbê el toma Galileia, kel-li krê fla tudu téra di Naftali. Dipôs el leba kes algen prézu pa Asíria. 30 Má dipôs Ozeias, fidju di Elá, faze un planu kóntra Péka, fidju di Remalias. El ataka-l i el mata-l, i el bira rei na se lugar, na vijézimu anu di govérnu di Joton, fidju di Uzias. 31 Kes otu kuza ki kontise na vida di Péka i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Israel.

32 Na sugundu anu di govérnu di Péka, fidju di Remalias, rei di Israel, Joton, fidju di Uzias, rei di Judá, bira rei. 33 Joton tinha 25 anu kantu el bira rei i el governa duránti 16 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Jeruza i el éra fidju-fémia di Zadoki. 34 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu, sima se pai Uzias ta fazeba. 35 Má el ka distrui kes lugar sagradu, i povu inda staba ta oferese sakrifisiu i ta poba fumu di sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu. É el ki faze kel porton supirior di ténplu* di Jeová. 36 Kes otu kuza ki kontise na vida di Joton i kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 37 Na kes ténpu, Jeová fika ta manda Rezin, rei di Síria, i Péka, fidju di Remalias, pa ba ataka Judá. 38 Dipôs, Joton ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi, se família. I se fidju Akás, bira rei na se lugar.

16 Na désimu sétimu anu di govérnu di Péka, fidju di Remalias, Akás, fidju di Joton, rei di Judá, bira rei. 2 Akás tinha 20 anu kantu el bira rei i el governa duránti 16 anu na Jiruzalen. El ka faze kes kuza ki Jeová, se Deus, ta atxaba ma éra dretu, sima Davidi, se família, ta fazeba. 3 Envês di kel-li, el imita mau izénplu* di kes rei di Israel i ti mésmu el kema se própi fidju na lumi.* El ta fazeba kes kuza nojéntu, sima kes nason ki Jeová tra di dianti di israelitas. 4 Tanbê, el kontinua ta oferese sakrifisiu i ta poi fumu di sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu,* na monti i dibaxu di tudu tipu di arvi ku txeu folha verdi.

5 É na kel ténpu la ki Rezin, rei di Síria, i Péka, fidju di Remalias, rei di Israel, ben ataka Jiruzalen. Es serka Akás, má es ka konsigi toma sidadi. 6 Na kel ténpu, Rezin, rei di Síria, toma Elate i el torna da Edon el. Dipôs el kóre ku kes judeu* di Elate. Kes algen di Edon entra na Elate i es fika la ti dia di oji. 7 Nton, Akás manda alguns mensajeru na Tiglate-Pilezer, rei di Asíria, pa fla-l: “Ami é bu sérvu i bu fidju. Ben salva-m di mô di rei di Síria i di mô di rei di Israel pamodi es sta ta ataka-m.” 8 Akás panha kes prata i oru na ténplu* di Jeová i na tizoru di palásiu* di rei, i el manda-s di prezenti pa suborna rei di Asíria. 9 Rei di Asíria faze sima el pidi-l. El subi pa Damasku, el toma-l i el leba kes algen prézu pa Kir i el mata Rezin.

10 Dipôs, rei Akás ba inkontra ku Tiglate-Pilezer, rei di Asíria, na Damasku. Kantu el odja kel altar ki staba na Damasku, rei Akás manda saserdóti Urias un prujétu di kel altar, ki ta mostraba modi ki el éra i modi ki el fazedu. 11 Saserdóti Urias faze un altar di akordu ku tudu kes orientason ki rei Akás manda-l di Damasku. Saserdóti Urias tirmina di faze kel altar antis di rei Akás volta di Damasku. 12 Kantu rei volta di Damasku i el odja kel altar, el bai na kel altar i el oferese sakrifisiu riba di el. 13 I el kontinua ta faze ses oférta kemadu i ses oférta di serial. Tanbê, el baza ses oférta di bebida i el brufa sangi di ses sakrifisiu di pas na kel altar. 14 Nton, el tra kel altar di kóbri ki staba dianti di Jeová, na frenti di ténplu, entri se própi altar i ténplu di Jeová, i el pô-l na ladu nórti di se própi altar. 15 Rei Akás da saserdóti Urias kel órdi li: “Uza kel altar grandi pa bu oferese oférta kemadu di palmanhan, oférta di serial di tardinha, i tanbê oférta kemadu di rei i ses oférta di serial. Tanbê oferese kes oférta kemadu, kes oférta di serial i kes oférta di bebida di tudu povu. I bu debe brufa na altar tudu sangi di kes oférta kemadu i tudu sangi di kes otu sakrifisiu. Dipôs, N ta disidi kuzê ki N ta faze ku kel altar di kóbri.” 16 I saserdóti Urias faze tudu kuza ki rei Akás manda-l.

17 Alén di kel-li, rei Akás korta kes plaka na ladu di kes karinhu padás-padás i el tra kes basia riba di es. Tanbê, el tra kel tanki grandi* di kóbri riba di kes toru di kóbri, ki ta aguentaba el, i el pô-l na un txon di pédra. 18 I pamodi medu di rei di Asíria, el tra kel kubertura ki es faze pértu di ténplu i ki es ta uzaba na sábadu, i el fitxa kel entrada ki rei ta uzaba pa el entra na ténplu di Jeová.

19 Kes otu kuza ki kontise na vida di Akás i kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 20 Dipôs, Akás ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu djuntu ku ses gentis grandi na Sidadi di Davidi. I se fidju Ezekias,* bira rei na se lugar.

17 Na désimu sugundu anu di govérnu di Akás, rei di Judá, Ozeias, fidju di Elá, bira rei di Israel na Samaria i el governa duránti 9 anu. 2 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, má ka sima kes otu rei di Israel ki governa antis di el. 3 Un dia, Salmanezer, rei di Asíria, ba luta kóntra Ozeias. Ozeias bira se sérvu i el kumesa ta paga-l taxa. 4 Má, rei di Asíria fika ta sabe ma Ozeias staba ta faze planu kóntra el, pamodi Ozeias dja mandaba alguns mensajeru pa bai na Só, rei di Ijitu, i el ka staba ta paga rei di Asíria taxa, sima el ta fazeba na kes anu antis. Pur isu, rei di Asíria pô-l na kadia i el dexa-l la maradu.

5 Rei di Asíria invadi país interu, el txiga na Samaria i el serka-l duránti três anu. 6 Na nonu anu di govérnu di Ozeias, rei di Asíria toma Samaria. Dipôs, el leba povu di Israel prézu pa Asíria i el pô-s ta mora na Ala i na Abor, pértu di riu Gozan, i na kes sidadi di kes algen di Média.

7 Kel-li kontise pamodi povu di Israel peka kóntra Jeová, ses Deus, ki traba es di téra di Ijitu i ki libra-s di mô di Faraó, rei di Ijitu. Kes israelita staba ta adora* otus deus, 8 es sigi kustumu di kes nason ki Jeová traba di ses dianti i kes kustumu ki kes rei di Israel poi pa es sigi.

9 Israelitas staba ta faze kes kuza ki Jeová, ses Deus, ta atxaba ma éra mariadu. Es faze kes lugar sagradu* na tudu ses sidadi, désdi tori di vijia, ti sidadi ki tinha muralhas fórti.* 10 Es faze pilar sagradu i pósti sagradu* na tudu monti altu i dibaxu di tudu tipu di arvi ku txeu folha verdi. 11 I na tudu lugar sagradu, es ta poba fumu di sakrifisiu ta subi, sima kes nason ki Jeová tra di ses dianti ta fazeba. Es ta fazeba kuzas mariadu pa ofende Jeová.

12 Es kontinua ta adora kes imajen nojéntu,* ki Jeová dja flaba es: “Ka nhos faze kel-li!” 13 Jeová kontinua ta uza tudu ses proféta i kes videnti* pa da Israel i Judá kel avizu li: “Nhos bandona nhos mau kaminhu! Nhos kunpri nhas mandamentu i nhas órdi di akordu ku tudu lei ki N da nhos gentis grandi i ki N manda nhas sérvu, kes proféta, pa da nhos.” 14 Má es ka obi i es kontinua temozu dimás sima* ses gentis grandi ki ka mostra fé na Jeová, ses Deus. 15 Es kontinua ta nega ses lei, kel kontratu ki el fazeba ku ses gentis grandi i kes avizu ki dja el daba es sobri kes kuza mariadu. Es adora kes imajen ki ka ten valor i es tanbê, es bira sen valor. Di kel manera li, es imita kes nason na ses vólta, ki Jeová dja flaba es pa es ka imitaba.

16 Es bandona tudu mandamentu di Jeová, ses Deus, i es faze dôs bizeru di metal* i pósti sagradu. Tanbê, es inbaxa dianti di sol, lua i strélas na séu* i es adora Baal. 17 Alén di kel-li, es kema ses fidju matxu i ses fidju-fémia na lumi, es faze dibinhason i es djobe sinal.* Tanbê, es kontinua ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, pa ofende-l.

18 Pur isu, Jeová fika xatiadu ku Israel i el tra-s di se prezénsa. El ka dexa ningen fika na téra di Israel, sô tribu di Judá.

19 Nen kes algen di Judá ka kunpri mandamentus di Jeová, ses Deus. Es tanbê, es faze kes mésmu kuza ki Israel faze. 20 Jeová nega tudu kes disendenti di Israel, el umilha-s i el intrega-s na mô di kes bandidu, ti ki el tra-s di se prezénsa. 21 El tra Israel di família di Davidi, i Israel skodje Jerubuon, fidju di Nebate, pa ser rei. Má Jerubuon poi Israel ta dexa di sirbi Jeová, i el pô-s ta faze un grandi pekadu. 22 I povu di Israel faze kes mésmu pekadu ki Jerubuon ta fazeba. Es ka disvia di es, 23 ti ki Jeová tra Israel di se prezénsa, sima dja el flaba através di tudu ses sérvu, kes proféta. Pur isu, Israel tradu di se téra, el lebadu prézu pa Asíria i el sta la ti dia di oji.

24 Dipôs, rei di Asíria traze pesoas di Babilónia, Kuta, Ava, Amate i Sefarvain, i el pô-s na kes sidadi di Samaria, na lugar di kes israelita. Es toma kónta di Samaria i es mora na ses sidadi. 25 Kantu es kumesa ta mora la, es ka ta adoraba* Jeová. Pur isu, Jeová manda alguns lion ki mata alguns di kes algen. 26 Rei di Asíria resebe kel mensajen li: “Kes nason ki nho leba prézu i ki nho poi na kes sidadi di Samaria, ka sabe modi ki es ta adora* kel Deus di país. Pur isu, el sta ta manda kes lion ki sta ta mata-s, dja ki ningen ka sabe modi ki es ta adora Deus di kel país.”

27 Nton, rei di Asíria da kel órdi li: “Nhos manda buska un di kes saserdóti ki nhos tra di la i ki nhos leba prézu. Nhos torna leba-l pa la, asi pa el pode inxina povu modi ki es ta adora Deus di kel país.” 28 Un di kes saserdóti ki es traba di Samaria i ki es lebaba prézu, volta pa mora na Betel, i el kumesa ta inxina-s modi ki es ta adoraba Jeová.

29 Má, kada nason faze ses própi deus, i es pô-s na kes santuáriu di kes lugar sagradu ki kes samaritanu fazeba. Kada nason faze kel-li na kes sidadi ki es ta moraba. 30 Nton, kes ómi di Babilónia faze Sukote-Benote, kes ómi di Kuta faze Nergal, kes ómi di Amate faze Azima, 31 i kes ómi di Ava faze Nibas i Tartaki. Kes algen di Sefarvain·ta kemaba ses fidju na lumi pa Adrameleki i Anameleki, ki éra kes deus di Sefarvain. 32 Enbóra es ta adoraba Jeová, es skodje ómis di povu pa ser saserdóti di kes lugar sagradu, i kes saserdóti ta fazeba trabadju na kes ténplu di kes lugar sagradu. 33 Pur isu, es ta adoraba Jeová, má tanbê es ta adoraba ses própi deus, sima es ta fazeba na relijion* di kes país undi es ta moraba.

34 Ti dia di oji, es ta sigi kes relijion ki es tinha antis. Ninhun di es ka ta adora Jeová i ningen ka ta sigi ses órdi, ses régra, ses Lei i kes mandamentu ki Jeová da kes fidju di Jakó, ki el muda nómi pa Israel. 35 Kantu Jeová faze un kontratu ku es, el da-s kel órdi li: “Ka nhos adora otus deus, nen ka nhos inbaxa ses dianti, nen ka nhos sirbi-s i nen ka nhos oferese-s sakrifisiu. 36 Má é Jeová ki nhos debe adora, kel ki tra nhos di téra di Ijitu ku grandi puder i ku brasu fórti. É se dianti ki nhos debe inbaxa i é pa el ki nhos debe oferese sakrifisiu. 37 I sénpri nhos debe kunpri ku kuidadu kes órdi, kes régra, kel Lei i kel mandamentu ki el skrebe nhos. I ka nhos adora otus deus. 38 Ka nhos skese di kel kontratu ki N faze ku nhos, i ka nhos adora otus deus. 39 Má é Jeová, nhos Deus, ki nhos debe adora, pamodi é el ki ta libra nhos di mô di tudu nhos inimigu.”

40 Má kes nason li ka obidese, i es sigi kes relijion ki es tinha antis. 41 Di kel manera li, kes nason pasa ta adora Jeová i tanbê ta adora ses própi imajen. Ti dia di oji, ses fidju i ses nétu sta kontinua ta faze kes mésmu kuza ki ses gentis grandi ta fazeba.

18 Na tirseru anu di govérnu di Ozeias, fidju di Elá, rei di Israel, Ezekias, fidju di Akás, rei di Judá, bira rei. 2 El tinha 25 anu kantu el bira rei i el governa duránti 29 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Abi,* i el éra fidju-fémia di Zakarias. 3 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu, sima Davidi, se família, ta fazeba. 4 É Ezekias ki kaba ku kes lugar sagradu.* El kebra kes pilar sagradu i el bota na txon kes pósti sagradu.* Tanbê el pila kel kóbra di kóbri ki Muizés fazeba, pamodi ti kel ténpu la inda povu staba ta oferese fumu di sakrifisiu pa el i es ta txomaba kel imajen di kóbra di kóbri.* 5 Ezekias kunfia na Jeová, Deus di Israel. Di tudu kes rei di Judá, ka tevi ningen sima el, nen antis, nen dipôs. 6 El éra lial pa Jeová i sénpri el obi ku el. El kontinua ta sigi kes mandamentu ki Jeová daba Muizés. 7 I Jeová staba ku el. El ta ajiba ku sabedoria na tudu kuza ki el ta fazeba. El rabela kóntra rei di Asíria i el nega sirbi-l. 8 Tanbê, el ganha kes filisteu ti Gaza i kes tiritóriu ki ta faze párti di Gaza, désdi tori di vijia ti kes sidadi ki ten muralhas fórti.*

9 Na kuartu anu di govérnu di Ezekias, kel-li krê fla na sétimu anu di Ozeias, fidju di Elá, rei di Israel, Salmanezer, rei di Asíria, ben ataka Samaria i el kumesa ta serka-l. 10 Dipôs di três anu, kes trópa di Asíria toma-l. Samaria tomadu na sestu anu di Ezekias, ki éra na nonu anu di govérnu di Ozeias, rei di Israel. 11 Dipôs, rei di Asíria leba Israel prézu pa Asíria i el pô-s ta mora na Ala i na Abor, pértu di riu Gozan, i na kes sidadi di kes algen di Média. 12 Kel-li kontise pamodi es ka obi ku vós di Jeová, ses Deus, má es kontinua ta viola se kontratu, kel-li krê fla tudu kuza ki Muizés, sérvu di Jeová, manda-s pa es faze. Es ka obi, nen es ka obidese.

13 Na désimu kuartu anu di govérnu di rei Ezekias, Senakeribe, rei di Asíria, ben ataka tudu kes sidadi di Judá ki tinha muralhas fórti i el toma-s. 14 Pur isu, Ezekias, rei di Judá, manda fla rei di Asíria na Lakis: “N fadja. Sai di nha téra i N ta da-u kuzê ki bu pidi-m.” Rei di Asíria pidi Ezekias, rei di Judá, pa paga-l un taxa di 10 mil kilu* di prata i mil kilu di oru. 15 Nton, Ezekias da tudu prata ki staba na ténplu* di Jeová i na tizoru di palásiu* di rei. 16 Na kel ténpu, Ezekias, rei di Judá, tra* kes pórta di ténplu di Jeová i kes aru di pórta ki el fôra ku oru i el da-s pa rei di Asíria.

17 Nton, di Lakis, rei di Asíria manda Tartan,* Rabe-Saris* i Rabsaké* djuntu ku txeu trópa, pa bai na rei Ezekias, na Jiruzalen. Es subi ti Jiruzalen i es fika pértu di kanal di agu di kel tanki más pa riba, ki ta fika na kaminhu di kel lugar undi pesoas ta ba laba ropa. 18 Es pidi rei pa sai di sidadi pa es pâpia ku el, má ken ki sai éra Eliakin, fidju di Ilkias, Sébna i Joá, fidju di Azafe. Eliakin, éra enkaregadu di palásiu, Sebna éra sekretáriu i Joá ta skrebeba kes kuza ki ta kontiseba na reinu.

19 Rabsaké fla-s: “Nhos fla Ezekias: ‘É kel-li ki kel grandi rei, rei di Asíria, fla: “Pamodi ki bu sta ku tantu kunfiansa si? 20 Bu sta ta fla: ‘N tene un bon planu i N tene trópas priparadu pa géra’, má bus palavra ka bale nada. Na kenha ki bu sta ta kunfia pa bu ten koraji di rabela kóntra mi? 21 Obi li! Bu ta atxa ma bu pode kunfia na Ijitu, má el é sô un kana kebradu, i si un ómi apoia na el, el ta mete-l na mô i el ta fra-l mô. É si ki Faraó, rei di Ijitu, ta bira pa tudu kes ki ta kunfia na el. 22 I si nhos fla-m: ‘Nu ta kunfia na Jeová, nos Deus’, el ka ta djuda nhos. Pamodi Ezekias fla nhos pa nhos distrui kes altar di nhos Deus i kes lugar di adorason, i el fla kes algen ki ta vive na Judá i na Jiruzalen, ma es debe adora sô dianti di kel altar na Jiruzalen.” 23 Nton gósi, faze kel apósta li ku rei di Asíria: N ta da-u 2 mil kabalu si bu atxa ómis ki ta txiga pa monta na es. 24 Sikrê Ijitu da-u ses karu di géra i kes ómi ki ta monta kabalu, bu ta pode ganha un di kes governador ménus inportanti di sinhor rei? 25 Pur akazu, é sen autorizason di Jeová ki N ben pa kel lugar li pa N distrui-l? É própi Jeová ki fla-m: ‘Subi, ataka kel país la i distrui-l.’”

26 Nton, Eliakin, fidju di Ilkias, Sébna i Joá fla Rabsaké: “Favor, pâpia ku bus sérvu na aramaiku,* pamodi nu ta intende kel língua li. Ka bu pâpia ku nos na língua di judeus, pamodi povu ki sta riba di muralha sta ta obi.” 27 Má Rabsaké fla-s: “Nhos ta atxa ma é sô pa nhos rei i pa nhos ki nha rei manda-m pa N fla kes kuza li? Kel mensajen li tanbê é pa kes ómi ki sta xintadu riba di muralha, ki ta ben kume ses própi pupú, i ki ta ben bebe ses própi urina djuntu ku nhos.”

28 Nton, Rabsaké kontinua di pé i el fla ku vós altu na língua di judeus: “Nhos obi kes palavra di rei di Asíria, kel grandi rei. 29 É kel-li ki rei fla: ‘Ka nhos dexa Ezekias ingana nhos, pamodi el ka ta pode libra nhos di nha mô. 30 Ka nhos dexa Ezekias konvense nhos pa kunfia na Jeová óras ki el fla nhos: “Nhos pode ten serteza ma Jeová ta salva-nu i kel sidadi li ka ta intregadu na mô di rei di Asíria.” 31 Ka nhos obi ku rei Ezekias, pamodi é kel-li ki rei di Asíria fla: “Nhos faze pas ku mi i nhos intrega kabésa,* i kada un di nhos ta ben kume fruta di se própi pé di uva i di se própi pé di figu i el ta ben bebe agu di se própi sistérna. 32 Asi óras ki N ben, N ta leba nhos pa un téra sima di nhos. Kel téra ki N sta leba nhos pa el ten vinhu novu, ten pon i pé di uva, ten pé di olivera i mel. Asi nhos ta kontinua bibu, nhos ka ta móre. Ka nhos obi ku Ezekias, pamodi el sta ta ingana nhos óras ki el fla: ‘Jeová ta salva-nu.’ 33 Pur akazu, algun deus di kes otu nason libra ses téra di mô di rei di Asíria? 34 Undi ki sta kes deus di Amate i di Arpade? Undi ki sta kes deus di Sefarvain, di Ena i di Iva? Pur akazu, es konsigi libra Samaria di nha mô? 35 Di tudu kes deus di kes téra li, kal di es ki konsigi libra ses téra di nha mô? Pur akazu, Jeová ta konsigi libra Jiruzalen di nha mô?”’”

36 Má, povu fika kaladu i es ka fla-l ninhun kuza pamodi rei dja daba es kel órdi li: “Ka nhos responde-l.” 37 Kel óra, Eliakin, fidju di Ilkias, ki éra enkaregadu di palásiu, Sébna, kel sekretáriu, i Joá, fidju di Azafe, ki ta skrebeba kes kuza ki ta kontiseba na reinu, ratxa ses ropa i es ba konta Ezekias kuzê ki Rabsaké fla.

19 Lógu ki rei Ezekias obi kel-li, el ratxa se ropa, el kubri ku panu di saku* i el entra na ténplu* di Jeová. 2 Nton, el manda Eliakin, kel enkaregadu di palásiu,* Sébna, kel sekretáriu i kes xéfi di saserdóti pa ba djobe proféta Izaías, fidju di Amós. Es tudu staba kubértu ku panu di saku. 3 Es fla-l: “É kel-li ki Ezekias fla: ‘Kel dia li é un dia di frónta, di insultu* i di vergónha. Nu sta sima un mudjer ki sta kuazi pa ten fidju, má ki ka tene forsa pa ten fidju.* 4 Talvês Jeová, bu Deus, ta obi tudu kuza ki rei di Asíria manda Rabsaké pa fla, pa provoka kel Deus bibu. Talvês Jeová, bu Deus, ta txoma-l pa el presta kónta pamodi kes kuza ki el obi. Nton, faze orason pa nos ki inda sta bibu.’”

5 Nton, kes sérvu di rei Ezekias ba atxa Izaías, 6 i Izaías fla-s: “É kel-li ki nhos debe fla Ezekias: ‘É kel-li ki Jeová fla: “Ka nhos ten medu pamodi kes kuza ki nhos obi, di kes blasfémia* ki kes ajudanti di rei di Asíria fla kóntra mi. 7 N ta pô-l un ideia na se kabésa.* El ta obi un notísia i el ta volta pa se país. Nton, N ta pô-l ta matadu ku spada na se própi país.”’”

8 Kantu Rabsaké obi ta fladu ma rei di Asíria sai di Lakis, el volta i el atxa-l ta luta kóntra Libna. 9 Rei di Asíria obi ta fladu ma Tiraka, rei di Itiópia, sai pa ba luta kóntra el. Nton, el torna manda mensajerus pa fla Ezekias: 10 “É kel-li ki bu debe fla Ezekias, rei di Judá: ‘Ka bu dexa bu Deus, kel ki bu ta kunfia na el, ingana-u ku kes palavra li: “Jiruzalen ka ta kai na mô di rei di Asíria.” 11 Obi li! Bu obi ta fladu kuzê ki kes rei di Asíria faze ku tudu kes téra ki es distrui. Bu ta atxa ma é sô bo ki ta skapa? 12 Pur akazu, kes deus di nason ki nhas gentis grandi distrui konsigi salva-s? Undi ki sta Gozan, Aran, Rezefe i kes algen di Éden ki ta moraba na Tel-Asar? 13 Undi ki sta rei di Aman, rei di Arpade i rei di kes sidadi di Sefarvain, di Ena i di Iva?’”

14 Ekezias toma kes karta na mô di kes mensajeru i el lé-s. Dipôs, Ezekias subi pa ténplu di Jeová i el pô-s* dianti di Jeová. 15 I Ezekias kumesa ta faze orason dianti di Jeová i el fla: “Ó Jeová, bo ki é Deus di Israel i ki sta xintadu na bu tronu riba* di kes kerubin, é sô bo ki é Deus verdaderu di tudu kes reinu di téra. É bo ki faze séu ku téra. 16 Ó Jeová, favor, presta atenson i obi! Ó Jeová, abri bus odju i odja! Obi kes palavra ki Senakeribe manda pa provoka-u abo, ki é un Deus bibu. 17 Ó Jeová, é verdadi ki kes rei di Asíria kaba ku kes nason i ku ses téra. 18 I es bota ses deus déntu lumi, pamodi es ka éra deus, má trabadju di mô di ómi. Es éra di madera ku pédra. É pur isu ki es konsigi distrui-s. 19 Má gósi, ó Jeová, nos Deus, favor salva-nu di mô di Senakeribe, asi pa tudu reinu di téra fika ta sabe ma é sô bo, Jeová, ki é Deus.”

20 Nton Izaías, fidju di Amós, manda kel mensajen li pa Ezekias: “É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘N obi orason ki bu faze pa mi sobri Senakeribe, rei di Asíria. 21 É kel-li ki Jeová fla kóntra el:

“Fidju-fémia di Sion* é vírjen i el sta dispreza-u, el ta faze trósa di bo.

Kel fidju-fémia di Jiruzalen ta balansa kabésa bu dianti.

22 Kenha ki bu dizafia i kóntra kenha ki bu blasfema?

Kóntra kenha ki bu labanta vós

I bu djobe ku orgulhu?

É kóntra Kel Santu di Israel!

23 Bu uza bus mensajeru pa dizafia Jeová i bu fla:

‘Ku kes monti karu di géra ki N ten

N ta subi na kes montanha más altu,

Kes lugar más lonji di Líbanu.

N ta korta kes sédru más altu i kes midjór pé di juníperu.

N ta entra na kes lugar di proteson más lonji i na kes florésta más bunitu.

24 N ta koba posu i N ta bebe agu di un téra stranjeru.

N ta seka tudu kes riu* di Ijitu ku sóla di nha pé.’

25 Bu ka obi ta fladu? Dja ten txeu ténpu ki kel-li staba disididu.*

N pripara* kel-li désdi kes ténpu antigu.

Gósi N sta ben faze-l.

Bu ta ben poi kes sidadi ku muralhas fórti ta bira un monti di pédra.

26 Kes algen ki ta mora na kes sidadi ta ben fika sen ajuda,

Es ta fika dizorientadu i es ta podu na vergónha.

Es ta bira sima kes planta di kanpu i kes érva verdi,

Es ta bira sima kes érva ki ta kria na tedja i ki béntu lésti ta seka-s.

27 Má N sabe dretu óras ki bu ta xinta, óras ki bu ta sai, óras ki bu ta entra,

I óras ki bu sta xatiadu ku mi.

28 Pamodi bu raiba kóntra mi i bu barudju dja txiga na nhas obidu.

Pur isu, N ta poi nha ganxu na bu naris i nha freiu na bu bóka,

I N ta leba-u otu bês pa kel kaminhu ki bu ben.”

29 “‘Sinal ki N ta da-u* é kel-li: kel anu li, nhos ta kume kes kuza ki nase es sô.* I na kel anu ki ta ben, nhos ta kume kes kuza ki nase di kes simenti ki kai kel anu li. Má, na tirseru anu, nhos ta símia i nhos ta kodje. Nhos ta planta pé di uva i nhos ta kume kes fruta ki es da. 30 Kes algen di kaza di Judá ki skapa, kes ki resta, ta ben kria raís sima planta i es ta ben da fruta. 31 Pamodi un réstu di povu ta ben sai di Jiruzalen i kes ki skapa ta ben sai di monti Sion. Jeová di izérsitu ta ben faze kel-li pamodi se zelu.

32 “‘Pur isu, é kel-li ki Jeová fla sobri rei di Asíria:

“El ka ta entra na es sidadi,

Nen el ka ta da-l ku flexa.

El ka ta infrenta-l ku skudu,

Nen el ka ta faze un ranpa pa ataka-l.”

33 Jeová fla: “Pa kel mésmu kaminhu ki el ben, ki el ta torna bai,

El ka ta entra na kel sidadi li.”

34 “N ta difende kel sidadi li i N ta salva-l pamodi nha nómi,

I pamodi nha sérvu Davidi.”

35 Na kel mésmu noti, un anju di Jeová bai na kanpamentu di kes trópa di Asíria i el mata 185 mil ómi. Kantu kes algen labanta di palmanhan, es odja korpu di kes algen mortu pa tudu banda. 36 Nton, Senakeribe, rei di Asíria, sai di la i el volta pa Nínivi i el fika la. 37 Un dia, kantu el staba ta inbaxa na ténplu* di se deus Nisroki, ses fidju, Adrameleki i Sarezer, mata-l ku spada i dipôs es fuji pa téra di Ararati. I se fidju Ezar-Adon, bira rei na se lugar.

20 Na kel ténpu, Ezekias fika duenti i el staba kuazi ta móre. Proféta Izaías, fidju di Amós, bai na el i el fla-l: “É kel-li ki Jeová fla: ‘Da kes algen di bu kaza instruson, pamodi bu ta móre, bu ka ta midjora.’” 2 Kantu el obi kel-li, el vira róstu pa paredi i el kumesa ta ora pa Jeová: 3 “Ó Jeová, favor, N ta pidi-u pa bu lenbra ma N sirbi-u di manera fiel i ku un korason konplétu i ma N faze kel ki bu ta atxa ma é dretu.” I Ezekias kumesa ta txora txeu.

4 Antis di Izaías txiga na kel pátiu, ki ta fika na meiu di palásiu, el resebe kel mensajen li di Jeová: 5 “Volta i fla Ezekias, líder di nha povu: ‘É kel-li ki Jeová, Deus di Davidi, bu família, fla: “N obi bu orason i N odja bus lágua. Pur isu, N ta kura-u. Na tirseru dia, bu ta subi pa kaza di Jeová. 6 N ta dexa-u vive más 15 anu i N ta salva-u abo i kel sidadi li, di mô di rei di Asíria. N ta difende es sidadi pamodi nha nómi i pamodi Davidi, nha sérvu.”’”

7 Nton, Izaías fla kes sérvu di rei Ezekias: “Nhos traze un bolu di figu séku.” Nton, es leba kel bolu, es pô-l riba di kel frunku di rei i rei kumesa ta midjora poku-poku.

8 Ezekias pergunta Izaías: “Kal ki é sinal ma Jeová ta kura-m i ma na tirseru dia N ta subi pa kaza di Jeová?” 9 Izaías responde-l: “É kel-li ki é sinal ki Jeová da pa mostra-u ma Jeová ta kunpri kuzê ki el fla: bu krê pa sónbra na skada* avansa 10 digrau pa frenti ô volta 10 digrau pa tras?” 10 Ezekias fla: “É más fásil poi sónbra ta avansa 10 digrau di ki volta 10 digrau.” 11 Nton, proféta Izaías faze orason pa Jeová ku vós altu, i El poi sónbra ki dja dixiba na skada di Akás ta volta 10 digrau pa tras.

12 Na kel ténpu, rei di Babilónia, Berodake-Baladan, fidju di Baladan, manda karta i un prezenti pa Ezekias, pamodi el obi ma Ezekias staba duenti. 13 Ezekias resebe* kes algen ki rei manda i el mostra-s tudu kuza ki staba na kaza di tizoru: prata, oru, óliu di bálsamu i otus óliu di valor, kel lugar undi ki el ta guardaba ses arma i tudu kes kuza di valor ki el tinha. Ka tevi nada ki Ezekias ka mostra-s na se palásiu* i na se reinu.

14 Dipôs di kel-li, proféta Izaías ba atxa rei Ezekias i el pergunta-l: “Kuzê ki kes ómi li fla i di undi ki es ben?” Ezekias responde-l: “Es ben di un téra lonji, di Babilónia.” 15 Izaías pergunta-l: “Kuzê ki es odja na bu palásiu?” Ezekias responde-l: “Es odja tudu kuza ki N ten na nha palásiu. Ka ten nada na nha tizoru ki N ka mostra-s.”

16 Nton, Izaías fla Ezekias: “Obi kuzê ki Jeová fla: 17 ‘Odja! Ta ben txiga ténpu, ki tudu kuza ki sta na bu palásiu i tudu kes kuza ki bus gentis grandi djunta ti dia di oji ta ben lebadu pa Babilónia. Nada ka ta resta,’ é Jeová ki fla. 18 ‘I alguns di bus disendenti ta ben lebadu prézu i es ta bira funsionáriu na palásiu di rei di Babilónia.’”

19 Ezekias responde Izaías: “Mensajen di Jeová ki bu traze-m é bon.” Tanbê el fla: “É bon pamodi ta ben ten pas i suguransa* timenti N sta bibu.”

20 Kes otu kuza ki kontise na vida di Ezekias, tudu se puder i modi ki el faze kel tanki i kel kanal di agu pa leba agu pa sidadi, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 21 Dipôs, Ezekias ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Manasés, bira rei na se lugar.

21 Manasés tinha 12 anu kantu el bira rei i el governa duránti 55 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Efziba. 2 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu i el ta sigiba kes kuza nojéntu di kes nason ki Jeová tra di dianti di israelitas. 3 El torna faze kes lugar sagradu* ki se pai, Ezekias, distruíba, el faze kes altar pa Baal i un pósti sagradu* sima kel ki Akabi, rei di Israel, fazeba. El inbaxa dianti di sol, lua i strélas na séu* i el adora-s. 4 Tanbê, el faze altar pa kes deus falsu na ténplu di Jeová. É di kel lugar li ki Jeová staba ta pâpia kantu el fla: “N ta ben poi nha nómi na Jiruzalen.” 5 Alén di kel-li, na kes dôs pátiu na ténplu di Jeová el faze altar pa adora sol, lua i strélas na séu. 6 El kema se própi fidju na lumi, el faze majia, el djobe sinal* i el ranja algen pa faze dibinhason i pa invokaba spritu. El faze un monti kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, pa ofende-l.

7 El panha kel státua di pósti sagradu ki el fazeba i el pô-l déntu di ténplu. É sobri kel ténplu li ki Jeová flaba Davidi i se fidju Salumon: “N ta ben poi nha nómi pa tudu ténpu na kel kaza li i na Jiruzalen, ki é kel sidadi ki N skodje na meiu di tudu tiritóriu di kes tribu di Israel. 8 I nunka más N ka ta poi Israel ta sai di kel téra li ki N da ses gentis grandi, désdi ki es sigi ku kuidadu tudu kuza ki N fla-s, tudu Lei ki nha sérvu Muizés manda-s pa es sigi.” 9 Má, es ka obi i Manasés kontinua ta disvia-s i ta pô-s ta faze kuzas más piór di ki kes nason ki Jeová distrui dianti di israelitas.

10 Jeová kontinua ta uza ses sérvu, kes proféta, pa fla kes israelita: 11 “Manasés, rei di Judá, faze tudu kes kuza li ki Deus ta ôdia. El aji más piór di ki tudu kes amoreu antis di el i el poi Judá ta peka pamodi kes imajen nojéntu* ki el faze. 12 Pur isu, é si ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘N sta ben traze un grandi disgrasa pa Jiruzalen i pa Judá, i kes algen ki obi ta papiadu di el ta ben fika spantadu.* 13 N ta ben uza kel mésmu kórda di midi ki N uza kóntra Samaria i N ta ben uza kel mésmu nível* ki N uza kóntra família di Akabi, i N ta ben linpa Jiruzalen sima ta linpadu tijéla. N ta laba-l i N ta vira-l di kabésa pa baxu. 14 N ta bandona kes ki resta di nha povu* i N ta intrega-s na mô di ses inimigu. Ses inimigu ta toma ses kuza i es ta leba-s prézu, 15 pamodi es faze kel ki N ta atxa ma é mariadu i es kontinua ta ofende-m, désdi kel dia ki ses gentis grandi sai di Ijitu ti dia di oji.’”

16 Manasés tanbê peka pamodi el poi Judá ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu. Alén di kel-li, Manasés mata un monti di algen inosenti, ti ki el intxi Jiruzalen ku sangi di un pónta pa kel otu. 17 Kes otu kuza ki kontise na vida di Manasés, tudu kes kuza ki el faze i kes pekadu ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 18 Dipôs, Manasés ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi i el interadu na jardin di se kaza, na jardin di Uza. I se fidju Amon, bira rei na se lugar.

19 Amon tinha 22 anu kantu el bira rei i el governa duránti dôs anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Mezulemete. El éra fidju-fémia di Arus, di Jotbá. 20 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima se pai Manasés faze. 21 El sigi kel mau izénplu di* se pai. El adora kes imajen nojéntu ki se pai ta adoraba i el inbaxa ses dianti. 22 Nton, el bandona Jeová, kel Deus di ses gentis grandi, i el ka anda na kaminhu di Jeová. 23 Má un dia, sérvus di Amon faze un planu kóntra el i es mata-l na se própi kaza. 24 Má povu di kel país mata tudu kes ki faze planu kóntra rei Amon, i es poi se fidju Juzias ta bira rei na se lugar. 25 Kes otu kuza ki kontise na vida di Amon i kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 26 Dipôs, es intera Amon na se sipultura, na jardin di Uza. I se fidju Juzias, bira rei na se lugar.

22 Juzias tinha oitu anu kantu el bira rei i el governa duránti 31 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Jedida i el éra fidju-fémia di Adaías, di Boskate. 2 El faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra dretu i el sigi izénplu* di Davidi, se família, na tudu kuza. El ka disvia nen pa direita nen pa skerda.

3 Na désimu oitavu anu di se govérnu, rei Juzias manda sekretáriu Safan, fidju di Azalias, nétu di Mezulon, pa ténplu* di Jeová. El fla-l: 4 “Bai na saserdóti prinsipal Ilkias, i fla-l pa el djunta tudu kel dinheru ki trazedu pa kaza di Jeová, ki porterus toma na povu. 5 Dipôs, intrega kel dinheru pa kes enkaregadu di trabadju na kaza di Jeová. I ku kel dinheru, es debe paga kes trabadjador ki debe konpo* kaza di Jeová na undi ki el sta stragadu. 6 Kel-li krê fla kes algen ki ta trabadja ku pédra, kes ki ta trabadja ku madera, kes pedreru i tudu kes ki sta trabadja na konstruson. Tanbê, es debe uza kel dinheru pa kunpra madera i pédras kortadu na medida pa konpo kel kaza. 7 Má, nhos ka debe pidi-s kónta pa kel dinheru ki nhos da-s, pamodi es é ómi di kunfiansa.”

8 Un ténpu dipôs, saserdóti prinsipal Ilkias, fla sekretáriu Safan: “N atxa livru di lei na kaza di Jeová.” Nton Ilkias da Safan kel livru i el kumesa ta lé-l. 9 Dipôs, sekretáriu Safan bai na rei i el fla-l: “Sérvus di nho dja djunta kel dinheru ki staba na ténplu i dja es intrega-l pa kes ki sta ta toma kónta di kel trabadju na kaza di Jeová.” 10 Sekretáriu Safan tanbê fla rei: “Saserdóti Ilkias da-m un livru.” I Safan kumesa ta lé-l dianti di rei.

11 Lógu ki rei obi kes kuza ki staba skrebedu na kel livru di Lei, el ratxa se ropa. 12 Dipôs, rei da kel órdi li pa saserdóti Ilkias, pa Aikon, fidju di Safan, pa Akbor, fidju di Mikaías, pa sekretáriu Safan i pa Azaías, sérvu di rei: 13 “Nhos bai i nhos djobe orientason di Jeová pa mi, pa povu i pa tudu algen di Judá sobri kes kuza ki sta na kel livru ki atxadu. Jeová sta txeu xatiadu ku nos, pamodi nos gentis grandi ka obi ku kes kuza ki sta na kel livru li i nen es ka faze tudu kes kuza ki skrebedu pa nos.”

14 Nton saserdóti Ilkias, Aikan, Akbor, Safan i Azaías bai na profetiza Ulda. El éra mudjer di Salun, ki éra enkaregadu di kel lugar di guarda kes ropa spesial.* Salun éra fidju di Tikvá i Tikvá éra fidju di Arás. Ulda ta moraba na kel párti novu* di sidadi di Jiruzalen. É la ki es ba pâpia ku el. 15 El fla-s: “É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla: ‘Nhos fla kel ómi ki manda nhos na mi: 16 “É kel-li ki Jeová fla: ‘N sta ben traze un disgrasa na kel lugar li. N sta ben kastiga kes algen ki ta mora li i tudu kes kuza ki sta skrebedu na kel livru ki rei di Judá lé, ta ben kunpri. 17 N ta ben mostra nha raiba kóntra kel lugar li i nada ka ta pode para-l, pamodi es bandona-m i es sta ta poi fumu di sakrifisiu ta subi pa otus deus pa es pode ofende-m ku tudu kes kuza ki es sta faze.’” 18 Má tanbê, nhos fla rei di Judá, ki manda nhos ben djobe orientason di Jeová: “É kel-li ki Jeová, kel Deus di Israel, fla sobri kes palavra ki bu obi: 19 ‘Bu korason foi sensível* i bu umilha dianti di Jeová kantu bu obi kuzê ki N fla kóntra kel lugar li i kes algen ki ta mora na el. Na verdadi N fla ma un maldison ta ben kai riba di es, i pesoas ta ben fika xeiu di medu óras ki es fika ta sabe kuzê ki kontise ku es. Bu ratxa bu ropa i bu txora nha dianti. É pamodi tudu kes kuza li ki tanbê N obi-u’, é Jeová ki fla. 20 ‘É pur isu ki N ta dexa-u ba diskansa na pas djuntu ku bus gentis grandi* na bu sipultura, asi bu ka ta odja tudu kes disgrasa ki N sta ben traze na kel lugar li.’”’” Nton, es bai i es leba rei kel respósta li.

23 Nton, rei manda txoma tudu kes ansion di Judá i di Jiruzalen. 2 Dipôs, rei subi pa ténplu* di Jeová djuntu ku tudu kes ómi di Judá, tudu kes algen di Jiruzalen, kes saserdóti i kes proféta, kel-li krê fla tudu algen, di pikinoti ti grandi. El lé pa es tudu kes kuza ki staba na kel livru di kontratu ki atxadu na ténplu di Jeová. 3 Rei fika di pé bera di un pilar i el faze un kontratu* ku Jeová. El promete ma el ta obiba ku Jeová, ma el ta kunpriba ses mandamentu, ses avizu i ses lei di tudu se korason i di tudu se alma.* El promete ma el ta viveba di akordu ku tudu kes kuza ki staba skrebedu na kel livru di kontratu. I tudu algen konkorda ku kel kontratu.

4 Dipôs, rei manda saserdóti prinsipal Ilkias, kes otu saserdóti ki ta djudaba el i kes porteru, pa tra di ténplu di Jeová tudu kes kuza ki fazedu pa Baal, pa kel pósti sagradu* i pa sol, lua i strélas na séu.* Dipôs, el kema-s fóra di Jiruzalen, na kes ladera* di vali di Sedron, i el leba kes sinza pa Betel. 5 El kóre ku kes saserdóti di kes deus stranjeru, ki kes rei di Judá skodjeba pa poi fumu di sakrifisiu ta subi na kes lugar sagradu di kes sidadi di Judá i na vólta di Jiruzalen. Tanbê el kóre ku kes ki ta poba fumu di sakrifisiu ta subi pa Baal, pa sol, pa lua, pa strélas di Zodíaku* i pa tudu kes otu stréla di séu. 6 El tra kel pósti sagradu ki staba na ténplu di Jeová i el leba-l pa fóra di Jiruzalen, pa vali di Sedron. El kema-l na vali di Sedron ti ki el bira sinza i el spadja kes sinza na kes sipultura di kes algen póbri. 7 Tanbê, Juzias distrui kes kaza di kes ómi ki ta fazeba prostituison na ténplu. Kes kaza ta fikaba na ténplu di Jeová i undi kes mudjer ta fazeba ténda ki ta sirbiba di santuáriu pa kel pósti sagradu.

8 Dipôs, el kóre ku tudu kes saserdóti di sidadi di Judá. Tanbê, el poi kes lugar sagradu, undi ki kes saserdóti ta poba fumu di sakrifisiu ta subi, ka ta sirbi más pa adorason, désdi Jeba ti Berseba. Alén di kel-li, el distrui kes lugar sagradu ki ta fikaba na entrada di porton di Juzué, kel xéfi di sidadi. Kes lugar sagradu li ta fikaba na skerda di kel algen ki ta entraba na porton di sidadi. 9 Kes saserdóti di kes lugar sagradu ka dexadu sirbi na altar di Jeová na Jiruzalen, má es podia kumeba pon sen fermentu djuntu ku kes otu saserdóti.* 10 Tanbê, Juzias poi Tofete, ki ta fika na vali di kes fidju di Inon,* ka ta sirbi más pa adorason, asi pa ningen ka kemaba se fidju matxu ô se fidju-fémia na lumi, pa Moloki. 11 Juzias ka dexa kes kabalu, ki kes rei di Judá daba pa adorason di sol, entra na kaza di Jeová pa kel sala* di Natan-Meleki, ki éra funsionáriu di palásiu. Kel sala ta fikaba na kes pórtiku.* Alén di kel-li, el kema kes karu di géra ki es daba pa adorason di sol. 12 Tanbê rei distrui kes altar ki kes rei di Judá fazeba riba di kuartu di Akás ki ta fikaba na terasu. El distrui kes altar ki Manasés fazeba na kes dôs pátiu di ténplu di Jeová. El bira-s sima téra i el spadja kel téra na vali di Sedron. 13 Rei poi kes lugar sagradu ki ta fikaba frenti di Jiruzalen, na sul,* na monti di Olivera,* ka ta sirbi más pa adorason. Éra Salumon, rei di Israel, ki fazeba es pa Astorete, kel deus nojéntu di kes sidóniu, pa Kemós, kel deus nojéntu di Moabe i pa Milkon, kel deus di kes amonita, ki Deus ta ôdia. 14 El kebra kes pilar sagradu padás-padás, el korta kes pósti sagradu i el intxi kes lugar ku osu di algen. 15 Tanbê el distrui kel altar ki ta fikaba na Betel, i kel lugar sagradu ki Jerubuon, fidju di Nebate, fazeba i ki poi Israel ta peka. Dipôs ki el distrui kel altar i kel lugar sagradu, el kema kel lugar sagradu i el bira-l sinza. Tanbê el kema kel pósti sagradu.

16 Kantu Juzias vira i el odja kes sipultura ki staba na monti, el manda pa es tra kes osu ki staba na es i el kema-s na kel altar, asi pa kel altar ka sirbiba más pa adorason. Di kel manera li, kunpri kuzê ki Jeová dja flaba através di kel ómi di Deus verdaderu, ki profetiza sobri kes kuza li. 17 Dipôs el pergunta: “Kel sipultura la é di kenha?” Kes ómi di sidadi responde-l: “É sipultura di kel ómi di Deus verdaderu, di Judá, ki dja flaba kes kuza ki nho faze kóntra altar di Betel.” 18 Nton, el fla: “Nhos dexa-l diskansa. Ka nhos dexa ningen mexe na ses osu.” Nton, es ka mexe na ses osu i nen na osu di kel proféta ki binha di Samaria.

19 Tanbê, Juzias kaba ku tudu kes kaza di adorason na kes lugar sagradu ki tinha na kes sidadi di Samaria, ki kes rei di Israel fazeba pa ofende Deus. El faze ku es kel mésmu kuza ki el fazeba ku kel lugar sagradu na Betel. 20 Nton, Juzias mata riba di kes altar, tudu kes saserdóti di kes lugar sagradu ki staba la i el kema osu di algen riba di es. Dipôs el volta pa Jiruzalen.

21 Rei da kel órdi li pa tudu algen: “Nhos komemora un Páskua pa Jeová, nhos Deus, sima sta skrebedu na kel livru di kontratu.” 22 Es ka komemoraba un Páskua sima kel-li désdi ténpu ki kes juís ta julgaba Israel, nen na ténpu di kes rei di Israel i di kes rei di Judá. 23 Má na désimu oitavu anu di govérnu di rei Juzias, es komemora kel Páskua spesial li pa Jeová, na Jiruzalen.

24 Tanbê, Juzias kaba ku kes algen ki ta invokaba spritu i ku kes ki ta dibinhaba. Alén di kel-li, el distrui kes terafin,* kes imajen nojéntu i tudu kes kuza nojéntu* ki parse na téra di Judá i na Jiruzalen. El faze kel-li pa kunpri kes instruson di Lei ki staba skrebedu na kel livru ki saserdóti Ilkias atxaba na ténplu di Jeová. 25 Di tudu kes rei ki governa antis di el, ka parse ninhun sima el ki volta pa Jeová di tudu se korason, di tudu se alma i di tudu se forsa, di akordu ku tudu Lei di Muizés. I dipôs di el, ka parse ninhun rei sima el.

26 Má, Jeová inda staba xatiadu ku Judá pamodi tudu kuza ki Manasés faze pa ofende-l. 27 Jeová fla: “Tanbê N ta tra Judá di nha prezénsa, sima N tra Israel. N ta bandona Jiruzalen, kel sidadi li ki N skodje, i kel kaza ki N fla sobri el: ‘Nha nómi ta kontinua li.’”

28 Kes otu kuza ki kontise na vida di Juzias i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 29 Na ténpu di Juzias, Faraó Neku, rei di Ijitu, ba djuda rei di Asíria, pértu di riu Eufratis. Nton rei Juzias sai pa ba luta ku Faraó Neku, má kantu Neku odja-l, el mata-l na Mejidu. 30 Nton, ses sérvu leba se korpu na un karu di géra di Mejidu pa Jiruzalen i es intera-l na se sipultura. Dipôs, povu di Judá skodje Jeoakas, fidju di Juzias, i es pô-l ta bira rei na lugar di se pai.

31 Jeoakas tinha 23 anu kantu el bira rei i el governa duránti três mês na Jiruzalen. Se mai txomaba Amutal i el éra fidju-fémia di Jeremias, di Libna. 32 El kumesa ta faze kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima ses gentis grandi ta fazeba. 33 Faraó Neku pô-l prézu na Ribla, na téra di Amate, pa ka dexa-l governa na Jiruzalen. Dipôs el iziji pa povu paga un taxa di 3.420 kilu* di prata i 34 kilu* di oru. 34 Alén di kel-li, Faraó Neku poi Eliakin, fidju di Juzias, ta bira rei na lugar di Juzias, se pai, i el muda-l nómi pa Jeoiakin. Má el leba Jeoakas pa Ijitu i Jeoakas móre la. 35 Jeoiakin da Faraó prata i oru ki el iziji, má el teve ki kobra povu un taxa pa el konsigi paga Faraó Neku. El obriga kada algen pa da un kuantidadi di prata i di oru pa el daba Faraó.

36 Jeoiakin tinha 25 anu kantu el bira rei i el governa duránti 11 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Zebida i el éra fidju-fémia di Pedaías, di Ruma. 37 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima ses gentis grandi ta fazeba.

24 Na ténpu di Jeoiakin, Nabukudunuzor, rei di Babilónia, ba ataka-l i Jeoiakin bira se sérvu duránti três anu. Má dipôs, Jeoiakin rabela kóntra Nabukudunuzor. 2 Nton, Jeová kumesa ta manda grupus di bandidu kaldeu, síriu, moabita i amonita pa ataka Jeoiakin. Jeová kontinua ta manda-s pa es distrui Judá, sima dja el flaba através di ses sérvu, kes proféta. 3 Na verdadi, é Jeová ki disidi ma kel-li ta kontiseba ku Judá, asi pa tudu kes algen ki ta moraba la, sai di se prezénsa pamodi tudu kes pekadu ki Manasés faze, 4 i tanbê pamodi kes algen inosenti ki el mata i el intxi Jiruzalen ku sangi di kes algen inosenti. I Jeová ka krê purduaba Judá.

5 Kes otu kuza ki kontise na vida di Jeoiakin i tudu kes kuza ki el faze, sta skrebedu na livru di stória di ténpu di kes rei di Judá. 6 Dipôs, Jeoiakin ba diskansa djuntu ku ses gentis grandi. I se fidju Juakin, bira rei na se lugar.

7 Nunka más rei di Ijitu ka tevi koraji di sai di se país, pamodi rei di Babilónia dja tomaba tudu kuza ki éra di rei di Ijitu, désdi vali di Ijitu ti riu Eufratis.

8 Juakin tinha 18 anu kantu el bira rei i el governa duránti 3 mês na Jiruzalen. Se mai txomaba Neusta i el éra fidju-fémia di Elnatan, di Jiruzalen. 9 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima se pai ta fazeba. 10 Na kel ténpu, kes trópa di Nabukudunuzor, rei di Babilónia, subi pa ba ataka Jiruzalen i es serka-l. 11 Timenti kes trópa tinha Jiruzalen serkadu, Nabukudunuzor bai ti la.

12 Juakin, rei di Judá, intrega se kabésa pa rei di Babilónia djuntu ku se mai, kes sérvu ki el tinha, kes prínsipi i kes funsionáriu di palásiu. Rei di Babilónia leba-l prézu na oitavu anu di se govérnu. 13 Dipôs, rei di Babilónia leba tudu kes tizoru di ténplu* di Jeová i kes tizoru di palásiu* di rei. El korta padás-padás tudu kes kuza di oru, ki Salumon, rei di Israel, fazeba pa ténplu di Jeová. Kel-li kontise sima Jeová dja flaba. 14 El leba tudu kes algen di Jiruzalen prézu: tudu kes prínsipi, tudu kes trópa balenti, tudu kes artizon i kes fereru.* El leba 10 mil algen prézu i el dexa sô kes algen más póbri na país. 15 É di kel manera li ki el leba Juakin prézu pa Babilónia. Tanbê el leba mai di rei, kes mudjer di rei, kes funsionáriu di palásiu i kes algen más inportanti di país. El tra-s di Jiruzalen i el leba-s prézu pa Babilónia. 16 Rei di Babilónia tanbê leba prézu tudu kes trópa. Es éra 7 mil i tanbê mil artizon i fereru. Tudu es éra ómi balenti i trenadu pa géra. 17 Dipôs, rei di Babilónia poi Matanias, tiu di Juakin, ta bira rei na se lugar i el muda nómi di Matanias pa Zedekias.

18 Zedekias tinha 21 anu, kantu el bira rei i el governa duránti 11 anu na Jiruzalen. Se mai txomaba Amutal i el éra fidju-fémia di Jeremias, di Libna. 19 El ta fazeba kes kuza ki Jeová ta atxaba ma éra mariadu, sima Jeoiakin ta fazeba. 20 É pamodi raiba di Jeová ki kes kuza li kontise na Jiruzalen i na Judá, ti ki el tra-s di se prezénsa. I Zedekias rabela kóntra rei di Babilónia.

25 Na nonu anu di govérnu di Zedekias, na dia 10 di désimu mês, Nabukudunuzor, rei di Babilónia, ben ku tudu ses trópa pa ataka Jiruzalen. El arma se kanpamentu pértu di sidadi i el faze un sérka na tudu se vólta, 2 i sidadi fika serkadu ti désimu primeru anu di govérnu di rei Zedekias. 3 Na dia 9 di kuartu mês, tinha txeu fómi na sidadi i ka tinha nada pa povu kumeba. 4 Kes kaldeu abri un braku na muralha di sidadi. Timenti es staba ta serka sidadi, tudu kes trópa di Zedekias fuji di noti pa porton, ki ta fikaba entri kes dôs muralha, pértu di jardin di rei. Rei Zedekias fuji pa kaminhu di Arabá. 5 Má kes trópa kaldeu, pirsigi rei Zedekias i es pega-l na kes lugar planu di dizértu di Jerikó i tudu ses trópa fuji. 6 Nton, es pega rei Zedekias i es leba-l na rei di Babilónia, na Ribla, i es da-l se senténsa. 7 Es mata kes fidju di Zedekias se dianti. Dipôs, Nabukudunuzor sega Zedekias, el prende-l ku korenti di kóbri i el leba-l pa Babilónia.

8 Na dia 7 di kintu mês, kel-li krê fla, na désimu nonu anu di Nabukudunuzor, rei di Babilónia, Nebuzaradan, xéfi di guarda i sérvu di rei di Babilónia, ben pa Jiruzalen. 9 El kema ténplu* di Jeová, palásiu* di rei i tudu kes kaza di Jiruzalen. Tanbê, el kema kaza di tudu kes ómi inportanti. 10 Tudu kes trópa kaldeu ki staba djuntu ku kel xéfi di guarda, ronba kes muralha ki ta serkaba Jiruzalen. 11 Nebuzaradan, xéfi di guarda, leba prézu kes algen ki inda staba na sidadi, kes ki fuji i toma ladu di rei di Babilónia i tudu kes otu algen. 12 Má, kel xéfi di guarda dexa alguns di kes algen más póbri di povu i el manda-s pa es trabadja na kes plantason di uva i na kanpu. 13 Kes kaldeu kebra kes pilar di kóbri di ténplu di Jeová padás-padás, i tanbê kes karinhu i kel tanki grandi* di kóbri ki ta fikaba na ténplu di Jeová, i es leba kel kóbri pa Babilónia. 14 Tanbê, es leba kes baldi di tra sinza, kes pá, kes tizora pa korta pabiu,* kes kópu i tudu kes kuza di kóbri ki es ta uzaba na ténplu. 15 Kel xéfi di guarda panha kes kuza pa poi braza i kes tijéla ki éra di oru i di prata puru. 16 Ka ta daba pa peza kuantidadi di kóbri ki uzadu pa faze kes dôs pilar, kel tanki grandi i kes karinhu ki Salumon faze pa ténplu di Jeová, pamodi es éra txeu dimás. 17 Kada pilar tinha 8 métru* di altura. Kel párti di riba di kada pilar éra di kóbri. Es ta midiba un métru i meiu* di altura i kes redi i kes roman ki ta fikaba na ses vólta éra tudu di kóbri. Kes dôs pilar i ses dikorason éra igual.

18 Kel xéfi di guarda tanbê leba saserdóti prinsipal Seraías, Sufunias, kel saserdóti ki ta djudaba saserdóti prinsipal i kes três porteru. 19 Alén di kel-li, el leba un funsionáriu di palásiu ki éra komandanti di trópa, sinku di kes algen ki ta daba rei konsedju ki staba na sidadi, kel sekretáriu di xéfi di trópa, ki ta txomaba povu pa trópa, i 60 ómi ki inda staba na sidadi. 20 Nebuzaradan, xéfi di guarda, prende-s i el leba-s na rei di Babilónia, na Ribla. 21 Nton, rei di Babilónia mata-s na Ribla, na téra di Amate. Di kel manera li, povu di Judá tradu di ses téra i es lebadu prézu.

22 Nabukudunuzor, rei di Babilónia, skodje Jedalias, fidju di Aikan i nétu di Safan, pa toma kónta di povu ki dexadu na téra di Judá. 23 Kantu tudu kes xéfi di trópa i ses trópa obi ma rei di Babilónia poi Jedalias pa toma kónta di povu, kel óra, es ba inkontra ku Jedalias, na Mispá. Éra Ismael, fidju di Netanias, Joanan, fidju di Kareá, Seraías, fidju di Tanumete di Netofa, i Jazanias, fidju di un makatita. Es bai djuntu ku ses trópa. 24 Jedalias faze un juramentu pa kes xéfi di trópa i pa kes trópa ki staba djuntu ku es. El fla-s: “Ka nhos ten medu di bira sérvu di kes kaldeu. Nhos mora na país i nhos sirbi rei di Babilónia i tudu kuza ta kóre dretu ku nhos.”

25 Na sétimu mês, Ismael, fidju di Netanias i nétu di Elizama, ki éra di família di rei,* bai pa Mispá djuntu ku más 10 ómi. Es mata Jedalias i tanbê es mata kes judeu i kes kaldeu ki staba djuntu ku el. 26 Dipôs di kel-li, tudu algen, di pikinoti ti kes más grandi i kes xéfi di trópa, fuji i es bai pa Ijitu, pamodi es staba ku medu di kes kaldeu.

27 Na anu ki Evil-Merodaki bira rei di Babilonia, el tra Juakin, rei di Judá, di kadia.* Kel-li kontise na kel anu ki Juakin, rei di Judá, faze 37 anu prézu, na dia 27 di désimu sugundu mês di kel anu. 28 El trata-l dretu i el pô-l na un puzison más inportanti di ki* kes otu rei ki staba prézu na Babilónia. 29 Nton, Juakin tra kel ropa ki el ta uzaba na kadia i el kume na méza di rei, pa tudu ténpu di se vida. 30 I rei manda pa da-l kumida tudu dia, duránti tudu ténpu di se vida.

Talvês éra un braku ki fazedu na terasu pa lus di sol entra i el kubridu ku ripa di madera.

Ki siginifika “nha Deus é Jeová”.

Ô: “nha alma i alma”.

Kel-li krê fla irmon di Akazias.

Kel-li krê fla na undi ki pasus ta bua.

Ta parse ma “kes fidju di proféta” krê fla un skóla ki profétas ta resebeba instruson ô un asosiason di profétas.

Ô: “ropa di proféta”.

“Spritu” pode siginifika spritu santu di Deus ô dispozison di Elias.

Ô: “béntu”.

Ô talvês: “txon ta poi mudjeris ta faze abortu”.

Ô talvês: “ta faze abortu”.

Ô: “ki ta bazaba agu na mô di Elias”.

Na ebraiku ta fla: “Kuzê ki ten pa mi i pa bo?”

Na ebraiku ta fla: “dianti di kel algen ki N sta di pé”.

Ô: “ki é múziku”.

Na ebraiku ta fla: “mô”.

Talvês kel-li sta ta pâpia di kes trópa di Edon i di Judá ki staba ta apoia kes israelita.

Ô: “jaru di biku”.

Ô: “ku alma marguradu”.

Ô: “malva”. Un tipu di planta ki tinha folha lébi.

Talvês el sta pâpia di fruta di Citrullus colocynthis.

Ô: “Se sinhor”.

Ô: “salvason”.

Ô: “el tinha un duénsa na péli”.

Talvês kel-li krê fla Naaman.

Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “Nha pai”.

Na ebraiku ta fla: “tudu se kanpamentu”.

Na ebraiku ta fla: “benson”.

Na ebraiku ta fla: “dianti di kel algen ki N sta di pé”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Un lugar na Samaria, talvês un monti ô un lugar di proteson.

Ô: “más di ki un ô dôs bês”.

Na ebraiku ta fla: “korason di rei”.

Ô: “sérvu”.

Na ebraiku ta fla: “kanpamentu”.

Na ebraiku ta fla: “un kuartu di un kabu”. Un kabu ta daba 1,22 l. Djobe Ap. B14.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “na kes merkadu”.

Na ebraiku ta fla: “un seá”. Un seá ta daba 7,33 l. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “un siklu”. Un siklu ta daba 11,4 g. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “Kel palavra li”.

Ô: “alma”.

Ô: “ki el poi ta vive otu bês”.

Ô: “pô-l”.

Kel-li krê fla “un disendenti”.

Na ebraiku ta fla: “fidju-fémia”.

Ô: “staba duenti”.

Na ebraiku ta fla: “fidju”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “ladu-ladu”.

Ô: “el poi sónbra na odju”.

Ô: “krániu; osu di kabésa”.

Na ebraiku ta fla: “kuidaba di Akabi”.

Ô: “rétu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “justu”.

Na ebraiku ta fla: “ka ta ben kai na txon”.

Ta parse ma éra un lugar undi ki es ta maraba ovelha pa es tuskiaba es.

Kel-li krê fla rainha Jizabel, mai di rei Jeoron.

Ô: “abensua-l”.

Na ebraiku ta fla: “rétu”.

Ô: “odja nha zelu pa”.

Na ebraiku ta fla: “Nhos santifika un asenbleia pa onra Baal”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “nhos ta da nhos alma pa ses alma”.

Na ebraiku ta fla: “koredor”.

Na ebraiku ta fla: “sidadi”. Talvês un lugar sima un fortaléza.

Na ebraiku ta fla: “tudu simenti di reinu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kes karianu”. Talvês kel-li é un otu nómi di kes keretita, ô talvês el sta ligadu di algun manera ku kel distritu antigu di Kária na sudésti di Ázia Menor.

Na ebraiku ta fla: “kes koredor”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “óras ki el ta sai i óras ki el ta entra”.

Ô: “diadema”.

Talvês éra un rolu ki tinha Lei di Deus na el.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “kes algen ki es konxe”.

Ô: “na undi ki ten ratxadura”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “es ta poba na bólsa”. Na ebraiku ta fla: “maraba”.

Ô: “torsida”.

Na ebraiku ta fla: “vira se róstu pa subi kóntra”.

Na ebraiku ta fla: “Milu”. Un palavra na ebraiku ki siginifika “intxi”. Talvês kel monti li fazedu pa djuda proteje sidadi.

Kel-li krê fla “na pas i suguransa”.

Na ebraiku ta fla: “Na el, el anda”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “El anda na es”.

Kel-li krê fla Jerubuon sugundu.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “salvason”.

Ô: “mata”.

Na ebraiku ta fla: “na entrada di anu”. Talvês na primavéra.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “inkontra róstu ku róstu”.

Ô: “palásiu”.

Na ebraiku ta fla: “ténda”.

Na ebraiku ta fla: “400 kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Kel-li krê fla Jerubuon sugundu.

Ki siginifika “Jeová djuda”. El ta txomadu di Uzias na 2Re 15:13; 2Cr 26:1-23; Is 6:1 i Za 14:5.

Kel-li krê fla se pai Amazias.

Ô: “na entrada di Amate”.

Kel-li krê fla mar Salgadu ô mar Mortu.

Kel-li krê fla Jerubuon sugundu.

Ki siginifika “Jeová djuda”. El ta txomadu di Uzias na 2Re 15:13; 2Cr 26:1-23; Is 6:1 i Za 14:5.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “mil taléntu”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “50 siklu”. Un siklu ta daba 11,4 g. Djobe Ap. B14.

Ô: “palásiu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “el anda na kaminhu”.

Na ebraiku ta fla: “el poi se fidju ta pasa na lumi”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “kes ómi di Judá”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “Mar”.

Ki siginifika “Jeová ta da forsa”.

Ô: “ta mostra grandi ruspetu pa”. Na ebraiku ta fla: “Es tinha medu di”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Kel-li krê fla na tudu kes lugar ki tinha poku algen i tanbê na kes ki tinha txeu algen.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Kel palavra li na ebraiku talvês ten aver ku un otu palavra, ki krê fla, “strumu” i el ta uzadu pa mostra disprézu.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “es bira ses piskôs duru sima piskôs di”.

Ô: “státua di metal diretedu”.

Na ebraiku ta fla: “tudu izérsitu di séu”.

Li “djobe sinal” krê fla uza fitisaria ô bruxaria pa sabe algun kuza sobri futuru.

Ô: “es ka ta mostraba grandi ruspetu pa”. Na ebraiku ta fla: “es ka tinha medu di”.

Ô: “modi ki é kustumu di relijion di”.

Ô: “sima kustumu di kes relijion”.

El é un fórma abreviadu di Abias.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “es ta txomaba el di Neustan”.

Kel-li krê fla na tudu kes lugar ki tinha poku algen i tanbê na kes ki tinha txeu algen.

Na ebraiku ta fla: “300 taléntu di prata i 30 taléntu di oru”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “korta”.

Tartan éra un titlu di kel komandanti prinsipal di trópa.

Rabe-Saris éra un titlu di kel funsionáriu prinsipal di palásiu.

Rabsaké éra un titlu pa xéfi di kes algen ki ta sirbiba vinhu.

Ô: “síriu”.

Na ebraiku ta fla: “Nhos faze un benson ku mi i nhos sai i nhos ben pa mi”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “koreson”.

Na ebraiku ta fla: “Nu sta sima un mininu ki ta txiga ti undi úteru ta abri, má kel mai ka ten forsa pa ten fidju”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “N ta poi un spritu na el”.

Na ebraiku ta fla: “el pô-l”.

Ô talvês: “na meiu”.

Kes palavra li é un fórma di poezia ki normalmenti sta ta pâpia di sidadi di Jiruzalen ô di kes algen ki ta mora na el.

Ô: “kes kanal di riu Nilu”.

Na ebraiku ta fla: “fazedu”.

Ô: “N forma”.

Kel-li krê fla Ezekias.

Ô: “ki kria di kes simenti ki kai”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Talvês es ta uzaba kel skada li pa konta ténpu sima un rilóji di sol.

Ô: “obi”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “verdadi”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “tudu izérsitu di séu”.

Li “djobe sinal” krê fla uza fitisaria ô bruxaria pa sabe algun kuza sobri futuru.

Kel palavra li na ebraiku talvês ten aver ku un otu palavra, ki krê fla, “strumu” i el ta uzadu pa mostra disprézu.

Na ebraiku ta fla: “ses obidu ta ben zuni”.

Ô: “linha di prumu”.

Na ebraiku ta fla: “eransa”.

Na ebraiku ta fla: “El anda na tudu kaminhu di”.

Na ebraiku ta fla: “el anda na tudu kaminhu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “konpo kes ratxadura na”.

Ta parse ma el ta kuidaba di kes ropa di saserdóti ô di rei.

Ô: “na sugundu zóna”.

Na ebraiku ta fla: “móli”.

Kel-li é un manera di pâpia di mórti na fórma di puéma.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô: “el renova kel kontratu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na ebraiku ta fla: “tudu izérsitu di séu”.

Ô: “kes txon ki ta simiadu”.

Ô: “konstelason di Zodíaku”. Kel-li é un grupu di stréla ki óras ki el odjadu di téra, pesoas ta imajina ma es ta forma imajen di kuzas diferenti sima animal i otus obijétu.

Na ebraiku ta fla: “ses irmon”.

Djobe Disionáriu di Bíblia, “Jiena”.

Ô: “pa sala di jantar”.

Un lugar kubértu ki tinha txeu pilar.

Na ebraiku ta fla: “direita”. Kel-li krê fla na sul óras ki algen sta di frenti pa lésti.

Ô: “monti di Distruison”. Prinsipalmenti kel párti sul di monti di Olivera ki tanbê é konxedu pa monti di Ofénsa.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Kel palavra li na ebraiku talvês ten aver ku un otu palavra, ki krê fla, “strumu” i el ta uzadu pa mostra disprézu.

Na ebraiku ta fla: “100 taléntu”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “un taléntu”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Ô talvês: “kes algen ki ta fazeba proteson di sidadi”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “kaza”.

Na ebraiku ta fla: “Mar”.

Ô: “torsida”.

Na ebraiku ta fla: “18 kôvadu”. Un kôvadu ta daba 44,5 cm. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “três kôvadu”. Djobe Ap. B14.

Na ebraiku ta fla: “simenti di reinu”.

Na ebraiku ta fla: “el labanta kabésa di rei Juakin, di Judá”.

Ô: “el poi se tronu más altu di ki tronu di”.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen