ESDRAS
1 Na primeru anu di govérnu di Siru, rei di Pérsia, Jeová poi Siru, rei di Pérsia, ta da un avizu pa tudu se reinu, asi pa kunpriba kuzê ki Jeová dja flaba através di Jeremias. Kel avizu, ki tanbê el skrebe, ta flaba:
2 “É kel-li ki Siru, rei di Pérsia, fla: ‘Jeová, kel Deus di séu, dja da-m tudu kes reinu di téra, i el skodje-m pa N faze-l un kaza na Jiruzalen, ki ta fika na Judá. 3 Pa Deus sta ku tudu algen ki ta faze párti di se povu, i pa es subi pa Jiruzalen, ki ta fika na Judá. Es debe torna faze kel kaza di Jeová, Deus di Israel, kel Deus verdaderu, ki se kaza ta staba na Jiruzalen.* 4 Tudu kes algen ki é stranjeru, ka ta inporta na undi ki es ta mora, debe resebe ajuda di ses vizinhu.* Es debe da-s prata, oru, animal i otus kuza ki es ten. Tanbê, es debe da-s kel oférta di livri vontadi pa kaza di Deus verdaderu, ki ta fikaba na Jiruzalen.’”
5 Nton, kes xéfi di grupu di família di Judá i di Benjamin, kes saserdóti i kes levita, i tanbê tudu kes ki Deus verdaderu motiva pa faze kel trabadju, pripara pa es torna ba faze kel kaza di Jeová, ki ta fikaba na Jiruzalen. 6 Tudu ses vizinhu djuda-s. Es da-s* kuzas di prata, di oru, animal, kuzas di valor i otus kuza ki es tinha, alén di tudu kes oférta di livri vontadi.
7 Rei Siru tanbê manda buska kes kuza di ténplu* di Jeová ki Nabukudunuzor traba di Jiruzalen i ki el poba na ténplu di se deus. 8 Siru, rei di Pérsia, manda Mitredate, ki éra tizoreru, pa tra kes kuza di ténplu, pa konta-s i pa intrega-s na Sesbazar,* xéfi di Judá.
9 Kel-li é kes kuza ki el konta: 30 sestu di oru, mil sestu di prata, 29 sestu di rezérva, 10 alén di 30 tijéla di oru, 410 tijéla di prata i mil otus kuza. 11 Tudu kes kuza di oru i di prata éra 5.400. Sesbazar leba tudu kes kuza li djuntu ku el kantu kes algen ki staba prézu na Babilónia sai di la i es bai pa Jiruzalen.
2 Kes-li é kes algen di pruvínsia* ki ben di Babilónia na meiu di kes prézu, ki rei Nabukudunuzor lebaba pa la. Es volta pa Jiruzalen i pa Judá, kada un pa se sidadi. 2 Es ben djuntu ku Zorobabel, Jezua, Neemias, Seraías, Relaías, Mordekai, Bilzan, Mispar, Bigvai, Reun i Baná.
Kes-li éra nunbru di kes ómi israelita: 3 kes fidju* di Parós éra 2.172, 4 kes fidju di Sefatias éra 372, 5 kes fidju di Ará éra 775, 6 kes fidju di Pate-Moabe, ki éra fidju di Jezua i di Joabe, éra 2.812, 7 kes fidju di Elan éra 1.254, 8 kes fidju di Zatu éra 945, 9 kes fidju di Zakai éra 760, 10 kes fidju di Bani éra 642, 11 kes fidju di Bebai éra 623, 12 kes fidju di Asgade éra 1.222, 13 kes fidju di Adonikan éra 666, 14 kes fidju di Bigvai éra 2.056, 15 kes fidju di Adin éra 454, 16 kes fidju di Ater, di família di Ezekias, éra 98, 17 kes fidju di Bezai éra 323, 18 kes fidju di Jora éra 112, 19 kes fidju di Azun éra 223, 20 kes fidju di Jibar éra 95, 21 kes fidju di Belen éra 123, 22 kes fidju di Netofa éra 56, 23 kes ómi di Anatote éra 128, 24 kes fidju di Asmavete éra 42, 25 kes fidju di Kiriate-Jearin, di Kefira i di Bierote éra 743, 26 kes fidju di Ramá i Jeba éra 621, 27 kes ómi di Mikmás éra 122, 28 kes ómi di Betel i Ai éra 223, 29 kes fidju di Nebu éra 52, 30 kes fidju di Magbis éra 156, 31 kes fidju di kel otu Elan éra 1.254, 32 kes fidju di Arin éra 320, 33 kes fidju di Lode, di Adide i di Onu éra 725, 34 kes fidju di Jerikó éra 345, 35 kes fidju di Sená éra 3.630.
36 Kes-li éra kes saserdóti: kes fidju di Jedaías, di família di Jezua, éra 973, 37 kes fidju di Imer éra 1.052, 38 kes fidju di Pazur éra 1.247, 39 kes fidju di Arin éra 1.017.
40 Kes-li éra kes levita: kes fidju di Jezua i Kadmiel éra 74. Jezua i Kadmiel éra família di Odavias. 41 Kes-li éra kes kantor: kes fidju di Azafe éra 128. 42 Kes-li éra kes fidju di kes porteru: kes fidju di Salun, kes fidju di Ater, kes fidju di Talmon, kes fidju di Akube, kes fidju di Atita i kes fidju di Sobai. Pa tudu es éra 139.
43 Kes-li éra kes sérvu di ténplu:* kes fidju di Ziá, kes fidju di Azufa, kes fidju di Tabaote, 44 kes fidju di Kerós, kes fidju di Sia, kes fidju di Padon, 45 kes fidju di Lebana, kes fidju di Agaba, kes fidju di Akube, 46 kes fidju di Agabe, kes fidju di Salmai, kes fidju di Anan, 47 kes fidju di Jidel, kes fidju di Gar, kes fidju di Reaías, 48 kes fidju di Rezin, kes fidju di Nekoda, kes fidju di Gazon, 49 kes fidju di Uza, kes fidju di Pazeia, kes fidju di Bezai, 50 kes fidju di Asná, kes fidju di Meunin, kes fidju di Nefuzin, 51 kes fidju di Bakbuki, kes fidju di Akufa, kes fidju di Arur, 52 kes fidju di Baslute, kes fidju di Meída, kes fidju di Arsa, 53 kes fidju di Barkós, kes fidju di Sízera, kes fidju di Tema, 54 kes fidju di Nezia i kes fidju di Atifa.
55 Kes-li éra kes fidju di kes sérvu di Salumon: kes fidju di Sotai, kes fidju di Soferete, kes fidju di Peruda, 56 kes fidju di Jalá, kes fidju di Darkon, kes fidju di Jidel, 57 kes fidju di Sefatias, kes fidju di Atil, kes fidju di Pokerete-Azebain i kes fidju di Ami.
58 Tudu kes sérvu di ténplu i kes fidju di kes sérvu di Salumon éra 392.
59 Kes-li é kes ki subi di Tel-Melá, Tel-Arza, Kerube, Adon i Imer, má es ka konsigi prova si es ô ses família éra israelita ô nau: 60 kes fidju di Delaías, kes fidju di Tubias i kes fidju di Nekoda éra 652. 61 I di kes fidju di saserdóti éra: kes fidju di Abaías, kes fidju di Akôs i kes fidju di Barzilai. Barzilai toma nómi di se sogru pamodi el kaza ku un di kes fidju-fémia di Barzilai, kel jiliadita. 62 Kes-li é tudu kes algen ki djobe ses rejistu pa konfirma di ki família ki es binha, má es ka atxa kes rejistu, pur isu es ka dexadu ser saserdóti.* 63 Governador* fla-s ma es ka pode kumeba kes kuza ki éra sagradu ti ki parseba un saserdóti pa djobe Urin i Tumin.*
64 Kel grupu interu éra di 42.360 algen, 65 fóra kes 7.337 skravu ku skrava, i kes 200 kantor i kantora. 66 Es tinha 736 kabalu, 245 mula, 67 435 kamelu i 6.720 buru.
68 Kantu es txiga na undi ki ténplu di Jeová ta staba, na Jiruzalen, alguns di kes xéfi di grupu di família, faze ofértas di livri vontadi pa ténplu di Deus verdaderu, pa torna fazeba el* na se lugar. 69 Es da kel ki es ta podeba pa djuda na kel trabadju. Es da 61 mil drakma* di oru, 5 mil muéda* di prata i 100 ropa kunpridu pa kes saserdóti. 70 Nton, kes saserdóti, kes levita i alguns algen di povu i tanbê kes kantor, kes porteru i kes sérvu di ténplu fika ta mora na ses sidadi. I tudu kes otu israelita* fika ta mora na ses sidadi.
3 Kantu txiga sétimu mês* i israelitas* dja staba na ses sidadi, es djunta na Jiruzalen ku mésmu obijetivu. 2 Jezua, fidju di Jeozadaki, i kes saserdóti ki éra ses kunpanheru i tanbê Zorobabel, fidju di Sealtiel, i ses irmon, kumesa ta faze kel altar di Deus di Israel, pa es pode ofereseba sakrifisiu kemadu na el, sima sta skrebedu na Lei di Muizés, kel ómi di Deus verdaderu.
3 Enbóra es staba ku medu di kes povu ki ta moraba na ses vólta, es faze kel altar na mésmu lugar ki el staba antis, i es kumesa ta oferese kes sakrifisiu kemadu pa Jeová na el, di palmanhan i di tardinha. 4 Nton, es faze Fésta di Baraka sima sta skrebedu na Lei, i tudu dia es ta ofereseba kel kuantidadi di sakrifisiu kemadu ki es tinha ki ofereseba na kel dia. 5 Apartir di kel dia, es kontinua ta oferese kes oférta kemadu ki es tinha ki ofereseba tudu dia, kes oférta di kes lua nova i di tudu kes fésta sagradu di Jeová, i tanbê kes oférta ki kalker algen ta trazeba di livri vontadi pa Jeová. 6 Apartir di primeru dia, di sétimu mês, es kumesa ta oferese kes sakrifisiu kemadu pa Jeová, enbóra inda es ka fazeba alisérsi di ténplu di Jeová.
7 Es paga kes kortador di pédra i kes artizon pa ses trabadju. Tanbê, es da kes algen di Sidon i di Tiru kumida, bebida i azeti pamodi es trazeba es madera di sédru pa mar, di Líbanu ti Jopi, di akordu ku kel orientason ki Siru, rei di Pérsia, dja daba es.
8 Na sugundu anu, dipôs ki es txiga na undi ki ta staba ténplu di Deus verdaderu na Jiruzalen, na sugundu mês,* Zorobabel, fidju di Sealtiel, i Jezua, fidju di Jeozadaki, i tanbê kes otu ses irmon, kes saserdóti i kes levita, i tudu kes algen ki antis staba prézu na Babilónia i ki volta pa Jiruzalen, kumesa ta faze kel trabadju. Es skodje kes levita di 20 anu pa riba pa ser enkaregadu di kel trabadju di ténplu* di Jeová. 9 Nton Jezua, ses fidju i kes irmon di ses fidju, i Kadmiel i ses fidju, ki éra kes disendenti di Judá, djunta pa toma kónta di kel trabadju na ténplu di Deus verdaderu. I kes disendenti di Enadade, ses fidju i ses família, ki éra kes levita, tanbê djuda na toma kónta di kel trabadju.
10 Kantu kes konstrutor faze alisérsi di ténplu di Jeová, kes saserdóti staba bistidu ku kes ropa ki es ta uzaba na ténplu, i es tinha ses tronbéta, i kes levita, kes fidju di Azafe, staba ku ses sínbalu.* Es fika di pé i es lova Jeová di akordu ku orientason di Davidi, rei di Israel. 11 Es kumesa ta lova i ta agradese Jeová. Un grupu ta kantaba i dipôs kel otu grupu ta kantaba. Es staba ta fla: “Pamodi el é bon; se amor lial pa Israel ta dura pa tudu ténpu.” Nton, tudu povu grita riju ta lova Jeová pamodi fazedu alisérsi di ténplu di Jeová. 12 Txeu di kes saserdóti, levita i kes xéfi di grupu di família, ki éra kes algen di idadi ki odjaba kel ténplu antis, txora riju kantu ki es odja ma fazedu alisérsi di ténplu, timenti txeu algen staba ta grita di alegria ku tudu ses forsa. 13 Pur isu, ningen ka staba ta konsigi distrinsa gritu di alegria di gritu di txoru, pamodi povu staba ta grita riju dimás ki ta daba pa obi di lonji.
4 Kantu kes inimigu di Judá i di Benjamin obi ma kes algen ki antis staba prézu na Babilónia staba ta faze un ténplu pa Jeová, Deus di Israel, 2 es bai lógu na Zorobabel i na kes xéfi di grupu di família i es fla-s: “Nhos dexa-nu trabadja djuntu ku nhos. Pamodi sima nhos, nu ta adora* nhos Deus i nu sta ta oferese-l sakrifisiu désdi ténpu di Ezar-Adon, kel rei di Asíria, ki traze-nu pa li.” 3 Má, Zorobabel i Jezua, i kes otu xéfi di grupu di família di Israel fla-s: “Nhos ka ten direitu di trabadja djuntu ku nos na faze un kaza pa nos Deus, pamodi nu ta faze un kaza pa Jeová, kel Deus di Israel, nos sô, sima Siru, rei di Pérsia, manda-nu faze.”
4 Pur isu, kes povu ki ta moraba na ses vólta fika sénpri ta dizanima* povu di Judá i ta tenta pô-s ta dizisti di faze kel trabadju. 5 Es ta kontrataba kes funsionáriu di govérnu di Pérsia pa fikaba kóntra kes judeu i pa stragaba ses planu. Es faze kel-li duránti tudu ténpu di govérnu di Siru, rei di Pérsia, ti ténpu di govérnu di Dariu, rei di Pérsia. 6 Na komésu di govérnu di rei Asueru, es skrebe un karta. Na kel karta es faze un akuzason kóntra kes algen di Judá i di Jiruzalen. 7 I na ténpu di Artaxerxis, rei di Pérsia, Bislon, Mitredate, Tabiel, i tudu kes otu ses koléga skrebe un karta pa rei Artaxerxis. Es traduzi kel karta pa aramaiku, i es skrebe-l ku létras di aramaiku.*
8 *Reun, ki éra un funsionáriu inportanti di govérnu i Sinzai, ki éra sekretáriu, skrebe un karta kóntra Jiruzalen pa rei Artaxerxis. Kel karta ta flaba: 9 (Kel karta éra di Reun, ki éra un funsionáriu inportanti di govérnu, di Sinzai, ki éra sekretáriu, i di kes otu ses koléga, ki éra kes juís, kes governador ku ménus autoridadi, kes sekretáriu, povu di Ereki, kes algen di Babilónia, kes algen di Suza, ô kes elamita, 10 i kes algen di kes otu nason ki Asnapar, ki é grandi i poderozu, leba prézu pa Samaria, i el pô-s ta mora na kes sidadi di la, i na kes otu párti di kes zóna na ladu oésti di riu Eufratis. 11 É si ki kel karta ki es manda-l ta fla.)
“Pa rei Artaxerxis, di sérvus di nho, kes ómi di kes zóna na oésti di riu Eufratis: 12 nu krê dexa rei sabe ma kes judeu ki ben di la pa fika na nos tiritóriu dja txiga na Jiruzalen. Es sta ta torna faze es sidadi ki sta xeiu di pesoas rebéldi i mau, i es sta ta tirmina di faze kes muralha i ta konpo kes alisérsi. 13 Nu krê dexa rei sabe ma si kel sidadi li torna fazedu i si ses muralha tirmina di fazedu, es ka ta ben paga ninhun inpostu, nen taxa, i nen inpostu pa uza strada, i kel-li ta ben prujudika tizorus di reinu.* 14 Dja ki nu ta resebe nos saláriu di palásiu di rei,* ka ta fika dretu si nu odja kuzas di rei ta prujudikadu pa nu fika paradu. Pur isu, nu sta ta manda rei kes informason li, 15 asi pa fazedu un invistigason na kel livru ki ta pâpia di gentis grandi di nho. Nho ta diskubri na kel livru ma kel sidadi li é un sidadi rebéldi ki ta prujudika reis i pruvínsias, i ma désdi ténpu antigu sénpri tevi pesoas na el ki ta poi povu ta rabela. É pamodi kel-li ki es sidadi distruídu. 16 Nu krê dexa rei sabe ma si kel sidadi li torna fazedu i si ses muralha fika prontu, nho ta perde tudu kontrolu* di kes zóna na oésti di riu Eufratis.”
17 Rei manda kel respósta li pa Reun, kel funsionáriu inportanti di govérnu i pa Sinzai, ki éra sekretáriu, i pa kes otu ses koléga ki ta moraba na Samaria i na kes zóna na oésti di riu Eufratis:
“N sta manda nhos mantenha! 18 Kel dukumentu ofisial ki nhos manda-nu dja ledu di manera klaru* nha dianti. 19 N da órdi pa fazedu un invistigason, i diskubridu ma désdi ténpu antigu kel sidadi li ten stadu ta labanta kóntra kes rei, i ma sénpri tevi rebelion i revólta na el. 20 Tinha kes rei ki éra poderozu na Jiruzalen i es ta governaba tudu kes zóna na oésti di riu Eufratis i es ta resebeba inpostu, taxa, i inpostu pa uza strada. 21 Pur isu, nhos da órdi pa kes ómi li para kel trabadju, asi pa es ka torna faze kel sidadi, ti ki N da órdi. 22 Ka nhos dexa di kuida di kel asuntu li, asi pa reinu ka fika prujudikadu más inda.”
23 Dipôs ki Reun i Sinzai, ki éra sekretáriu, i ses kunpanheru obi leitura di kel kópia di dukumentu ofisial di rei Artaxerxis, es bai lógu pa Jiruzalen i es poi kes judeu ta para kel trabadju aforsa. 24 Nton, kes judeu para di faze ténplu di Deus na Jiruzalen, i kel trabadju fika paradu ti sugundu anu di govérnu di Dariu, rei di Pérsia.
5 Dipôs, proféta Ajeu i proféta Zakarias, nétu di Idu, pâpia ku* kes judeu ki staba na Judá i na Jiruzalen, na nómi di Deus di Israel, ki staba ta orienta-s. 2 Nton, Zorobabel, fidju di Sealtiel, i Jezua, fidju di Jeozadaki, kumesa ta faze ténplu di Deus otu bês na Jiruzalen. I kes proféta di Deus staba ku es i es djuda-s. 3 Na kel ténpu, Tatenai, kel governador di kes zóna na oésti di riu Eufratis, i Setar-Bozenai ku ses koléga, ben i es pergunta kes judeu: “Ken ki da nhos órdi pa nhos faze kel kaza li i poi kes viga na lugar?” 4 Tanbê es pergunta-s: “Modi ki é nómi di kes ómi ki sta ta trabadja na kel óbra li?” 5 Má, dja ki Deus staba ta kuida* di kes ansion di kes judeu, Tatenai i kes otu ómi ka konsigi para-s. Nton, es manda un rilatóriu pa Dariu i es spera ti ki mandadu un dukumentu ofisial sobri kel asuntu.
6 Kel-li é un kópia di kel karta ki Tatenai, kel governador di kes zóna na ladu oésti di riu Eufratis, i Setar-Bozenai i ses koléga, ki é kes governador ku ménus autoridadi na kes zóna na ladu oésti di riu Eufratis, manda pa rei Dariu. 7 É kel-li ki es skrebe na kel rilatóriu ki es manda:
“Pa rei Dariu:
“Pa tudu pas sta ku nho! 8 Nu krê dexa rei sabe ma nu bai pa pruvínsia di Judá, pa kaza di kel grandi Deus. Nu odja ma el sta ta torna fazedu ku pédras grandi i tanbê es sta ta poi madera na paredi. Kel trabadju sta ta avansa faxi pamodi povu sta ta trabadja ku vontadi i es sta ta sforsa txeu. 9 Nton, nu pergunta ses ansion: ‘Ken ki da nhos órdi pa nhos faze kel kaza li i poi kes viga na lugar?’ 10 Tanbê, nu pergunta-s ses nómi i nu toma nóta, asi pa sinhor rei fika ta sabe ken ki é kes ómi ki sta ta toma kónta di kel trabadju.
11 “É kel-li ki é respósta ki es da-nu: ‘Anos é sérvus di Deus di séu i di téra, i nu sta ta torna faze un kaza ki dja ten txeu ténpu, ki un grandi rei di Israel fazeba. 12 Má, dja ki nos gentis grandi poi Deus di séu ta fika xatiadu, el intrega-s na mô di Nabukudunuzor, kel kaldeu, rei di Babilónia. I Nabukudunuzor distrui kel kaza li i el leba kel povu prézu pa Babilónia. 13 Má, na primeru anu di govérnu di Siru, rei di Babilónia, rei Siru da un órdi pa torna faze es kaza di Deus. 14 Tanbê, rei Siru tra di ténplu di Babilónia kes kuza di oru i di prata ki Nabukudunuzor traba di ténplu di Deus, na Jiruzalen, i el lebaba pa ténplu di Babilónia. Siru intrega kes kuza li pa un ómi ki txomaba Sesbazar,* ki el poba ta ser governador. 15 Siru fla-l: “Leba kes kuza li. Bai, i pô-s na ténplu na Jiruzalen, i torna faze kaza di Deus na kel lugar ki el staba antis.” 16 Nton, Sesbazar ben i el faze alisérsi di kaza di Deus na Jiruzalen. I désdi kel ténpu ti gósi es sta ta faze kel kaza, má inda es ka tirmina-l.’
17 “Má gósi, si rei ta konkorda, manda faze un invistigason na tizoru di reinu* ki sta na Babilónia, pa djobe si rei Siru da órdi pa torna faze kaza di Deus na Jiruzalen. Tanbê, nu ta pidi pa sinhor rei manda-nu kel disizon ki nho toma.”
6 Nton, rei Dariu da un órdi i fazedu un invistigason na kes arkivu* di Babilónia, undi ki es ta guardaba kes tizoru. 2 Na kastelu di Ekbatana, un sidadi na pruvínsia di Média, atxadu un rolu ki staba skrebedu na el kel mensajen li:
3 “Na primeru anu di govérnu di rei Siru, rei Siru da kel órdi li sobri kaza di Deus na Jiruzalen: ‘Pa judeus torna faze kel kaza pa es oferese sakrifisiu na el, i pa es faze se alisérsi. El debe ten 27 métru* di altura i 27 métru di largura. 4 Kes paredi debe ten três kamada di pédra grandi i un kamada di madera. É kaza di rei ki ta paga kes dispéza. 5 Tanbê, kes kuza di oru i di prata ki Nabukudunuzor traba di kaza di Deus, na Jiruzalen i ki el lebaba pa Babilónia, debe intregadu i guardadu na ses lugar, na kaza di Deus, na Jiruzalen.’
6 “Pur isu, abo, Tatenai, governador di kes zóna na oésti di riu Eufratis, i abo, Setar-Bozenai, i nhos koléga, ki é kes governador ku ménus autoridadi di kes zóna na oésti di riu Eufratis, nhos fika lonji di la. 7 Ka nhos mete na trabadju di kel kaza di Deus. Governador di judeus i kes ansion di judeus ta torna faze kel kaza di Deus na se lugar ki el staba antis. 8 Alén di kel-li, N sta ta da nhos un órdi sobri kuzê ki nhos debe faze pa kes ansion di judeus pode torna faze kel kaza di Deus: pa trabadju ka para, kes dispéza di kes ómi ta pagadu lógu ku kes tizoru di reinu, kel-li krê fla ku kes inpostu ki djuntadu na kes zóna na oésti di riu Eufratis. 9 Tudu dia, sen falta, nhos debe da kes saserdóti ki ta sta na Jiruzalen kalker kuza ki es meste sima toru novu, karneru, korderu pa kes oférta kemadu pa Deus na séu, i tanbê trigu, sal, vinhu i azeti sima es pidi. 10 Asi pa es kontinua ta oferese kes oférta ki ta agrada Deus di séu i pa es ora pa vida di rei i pa kes fidju di rei. 11 Tanbê, si algun algen ka obi ku kel lei li, N sta da órdi pa tradu un viga di madera di se kaza i pa el prindadu* na el. I pa se kaza biradu na un lugar di faze nisisidadi* pamodi krimi ki el faze. 12 Pa kel Deus ki poi se nómi ta mora la, kaba ku kalker rei ô povu ki dizobidese kel órdi li ô ki tenta distrui kel kaza di Deus na Jiruzalen. Ami, Dariu N sta ta da kel órdi li, i el debe kunpridu lógu.”
13 Nton, Tatenai, kel governador di kes zóna na oésti di riu Eufratis, i Setar-Bozenai i ses koléga, faze lógu tudu kel ki rei Dariu daba órdi pa faze. 14 Kes ansion di judeus kontinua ta faze ténplu i kel trabadju kontinua ta avansa pamodi kes mensajen di proféta Ajeu i di Zakarias, nétu di Idu, da-s koraji. Es tirmina di faze kel trabadju di akordu ku órdi di Deus di Israel i di akordu ku órdi di Siru, di Dariu i di Artaxerxis, rei di Pérsia. 15 Es tirmina di faze ténplu na dia três di mês di Adar,* na sestu anu di govérnu di rei Dariu.
16 Nton kes israelita, kes saserdóti, kes levita i kes otu algen ki antis staba prézu na Babilónia, komemora ku alegria inaugurason* di ténplu di Deus. 17 Pa inaugurason di ténplu di Deus, es oferese 100 toru, 200 karneru i 400 korderu. I pa oférta pa pekadu pa tudu Israel es oferese 12 bódi, di akordu ku nunbru di kes tribu di Israel. 18 Es skodje kes saserdóti di akordu ku ses grupu i kes levita di akordu ku ses grupu pa faze trabadju di Deus na Jiruzalen, sima sta skrebedu na livru di Muizés.
19 I kes algen ki antis staba prézu na Babilónia, komemora Páskua na dia 14 di primeru mês.* 20 Tudu kes saserdóti i kes levita staba linpu pamodi es purifika. Es mata kel korderu di Páskua pa tudu kes algen ki antis staba prézu na Babilónia, pa kes otu saserdóti sima es i pa es tanbê. 21 Dipôs, kes israelita ki antis staba prézu na Babilónia, kume kel sakrifisiu di Páskua. Es kume-l djuntu ku tudu kes algen ki djunta ku es pa adora* Jeová, Deus di Israel, i ki para di faze kes kuza inpuru di kes nason di kes téra na ses vólta. 22 Tanbê, es komemora kel Fésta di Pon sen Fermentu ku alegria duránti 7 dia, pamodi Jeová pô-s ta fika kontenti i el poi korason di rei di Asíria ta fika kontenti ku es. Pur isu, el djuda-s* na trabadju di kaza di Deus verdaderu, kel Deus di Israel.
7 Dipôs di kes kuza li, duránti govérnu di Artaxerxis, rei di Pérsia, Esdras* volta di Babilónia. El éra fidju di Seraías; Seraías éra fidju di Azarias; Azarias éra fidju di Ilkias; 2 Ilkias éra fidju di Salun; Salun éra fidju di Zadoki; Zadoki éra fidju di Aitube; 3 Aitube éra fidju di Amarias; Amarias éra fidju di Azarias; Azarias éra fidju di Meraiote; 4 Meraiote éra fidju di Zeraías; Zeraías éra fidju di Uzi; Uzi éra fidju di Buki; 5 Buki éra fidju di Abizua; Abizua éra fidju di Fineias; Fineias éra fidju di Eliazar; i Eliazar éra fidju di Aron, kel saserdóti prinsipal. 6 Esdras binha di Babilónia. El ta kopiaba Skrituras* i el tinha txeu konhisimentu di* Lei di Muizés, ki Jeová, kel Deus di Israel, daba israelitas. Rei da-l tudu kel ki el pidi, pamodi mô di Jeová, se Deus, staba ku el.
7 Alguns israelita, saserdóti, levita, kantor, porteru i kes sérvu di ténplu* subi pa Jiruzalen na sétimu anu di govérnu di rei Artaxerxis. 8 Esdras txiga na Jiruzalen na kintu mês, na sétimu anu di govérnu di rei Artaxerxis. 9 Na primeru dia, di primeru mês, el sai di Babilónia i el txiga na Jiruzalen na primeru dia di kintu mês, pamodi se Deus staba ku el. 10 Esdras dja priparaba se korason* pa studa Lei di Jeová i pa aplika-l, i pa inxina israelitas kes lei i kes disizon di Deus.
11 Esdras éra saserdóti i el ta kopiaba Skrituras. El konxeba dretu* kes lei i kes mandamentu ki Jeová daba Israel. Kel-li é un kópia di kel karta ki rei Artaxerxis da-l:
12 *“Di Artaxerxis, ki é rei di tudu rei, pa Esdras, ki é saserdóti i ki ta kôpia Lei di kel Deus na séu: pa pas sta ku bo. 13 N da un órdi pa tudu israelita na nha reinu i tanbê kes saserdóti i kes levita ki krê, pa es bai pa Jiruzalen djuntu ku bo. 14 Pamodi rei i kes 7 konsedjeru di rei sta manda-u pa bu ba djobe si Lei di bu Deus, ki sta ku bo,* sta ta sigidu na Judá i na Jiruzalen. 15 Tanbê bu debe leba prata i oru ki rei i ses konsedjeru da di livri vontadi pa Deus di Israel, ki ta mora na Jiruzalen, 16 i tudu prata i oru ki bu dadu* na pruvínsia di Babilónia, i tanbê kel kontribuison ki povu i kes saserdóti da di livri vontadi pa kaza di ses Deus, na Jiruzalen. 17 Ku kel dinheru li, lógu bu debe kunpra toru, karneru i korderu, i kes oférta di serial i di bebida ki ta oferesedu omésmu ténpu ku kes otu oférta. Bu debe oferese-s na kel altar na kaza di bu Deus, na Jiruzalen.
18 “I ku kes prata i oru ki resta, abo i bus irmon, nhos pode faze kuzê ki nhos ta atxa ma é midjór, di akordu ku vontadi di nhos Deus. 19 Bu debe poi dianti di Deus, na Jiruzalen, tudu kes kuza ki bu dadu pa uza na adorason na kaza di bu Deus. 20 I tudu kes otu kuza ki mestedu ki bu ten ki da pa kaza di bu Deus, bu debe paga-s ku rikéza di tizoru di reinu.
21 “Ami, rei Artaxerxis, N sta da órdi pa tudu kes tizoreru na kes zóna na oésti di riu Eufratis, pa da Esdras ki é saserdóti i ki ta kôpia Lei di kel Deus na séu, tudu kes kuza ki el meste. Kel-li debe fazedu faxi. 22 Es debe da ti 3.420 kilu* di prata, 16 mil kilu* di trigu, 2.200 litru* di vinhu, 2.200 litru di azeti i sal sen limiti. 23 Pa tudu kuza ki Deus di séu manda pa faze pa se kaza, fazedu ku zelu, asi pa Deus di séu ka fika xatiadu ku nos povu, ku mi i ku nhas fidju. 24 Tanbê, nhos fika ta sabe ma nhos ka debe kobra ninhun tipu di inpostu, taxa ô inpostu pa uza strada pa kes saserdóti, levita, múziku, porteru, sérvus di ténplu ô kes algen ki ta trabadja na kaza di Deus.
25 “I abo, Esdras, di akordu ku kel sabedoria ki bu Deus da-u,* skodje ómis pa ser enkaregadu i juís pa julga tudu povu ki sta na kes zóna na oésti di riu Eufratis, kel-li krê fla tudu kes ki konxe kes lei di bu Deus, i es debe inxina-s pa tudu kes algen ki ka konxe-s. 26 Tudu kes algen ki dizobidese Lei di bu Deus i lei di rei debe julgadu lógu. El pode matadu, mandadu pa un téra lonji, ô el pode paga un multa ô bai pa kadia.”
27 Pa Jeová, Deus di nos gentis grandi, lovadu pamodi el poi na korason di rei dizeju di poi kaza di Jeová, na Jiruzalen, ta fika bunitu! 28 Pamodi se amor lial pa mi el poi rei, ses konsedjeru i kes prínsipi ki ten un puzison inportanti ta fika kontenti ku mi. Nton, dja ki mô di Jeová, nha Deus, staba ku mi, N ganha koraji* i N djunta kes líder* di Israel pa es subiba ku mi pa Jiruzalen.
8 Kes-li é nómi di kes xéfi di grupu di família i kel lista família pa família, di kes ómi ki sai di Babilónia djuntu ku mi duránti govérnu di rei Artaxerxis: 2 di kes fidju* di Fineias, Jérson; di kes fidju di Itamar, Daniel; di kes fidju di Davidi, Atuxi; 3 di kes fidju di Sekanias, ki éra kes fidju di Parós, Zakarias, i djuntu ku el staba 150 ómi ki staba na lista di família; 4 di kes fidju di Pate-Moabe, Elioenai fidju di Zeraías, i djuntu ku el staba 200 ómi; 5 di kes fidju di Zatu, Sekanias fidju di Jaziel, i djuntu ku el staba 300 ómi; 6 di kes fidju di Adin, Ebede fidju di Jonatan, i djuntu ku el staba 50 ómi; 7 di kes fidju di Elan, Jezaías fidju di Atalia, i djuntu ku el staba 70 ómi; 8 di kes fidju di Sefatias, Zebadias fidju di Mikael, i djuntu ku el staba 80 ómi; 9 di kes fidju di Joabe, Obadias fidju di Jeiel, i djuntu ku el staba 218 ómi; 10 di kes fidju di Bani, Selomite fidju di Jozifias, i djuntu ku el staba 160 ómi; 11 di kes fidju di Bebai, Zakarias fidju di Bebai, i djuntu ku el staba 28 ómi; 12 di kes fidju di Asgade, Joanan fidju di Akatan, i djuntu ku el staba 110 ómi; 13 di kes fidju di Adonikan, kes-li é nómi di kes últimu ki volta: Elifelete, Jeiel i Semaías, i djuntu ku es staba 60 ómi; 14 i di kes fidju di Bigvai, Utai i Zabude, i djuntu ku es staba 70 ómi.
15 N djunta-s pértu di kel riu ki ta bai pa Ava. Nu arma nos ténda i nu fika la três dia. Má kantu N djobe na meiu di povu i di kes saserdóti, N ka atxa ninhun levita. 16 Nton, N manda txoma Eliézer, Ariel, Semaías, Elnatan, Jaribe, Elnatan, Natan, Zakarias, i Mezulon, ki éra kes ómi ki staba ta orienta povu. Joiaribe i Elnatan éra instrutor. 17 Dipôs N manda-s na Idu, líder di kel lugar ki ta txomadu Kazifia. N fla-s pa es pidi Idu i ses irmon, kes sérvu di ténplu* ki staba na Kazifia, pa manda-nu algen pa sirbi na kaza di nos Deus. 18 Dja ki Deus staba ku nos, es manda-nu kes ómi li: Serabias, ki é un ómi ki ten sabedoria i disendenti di Mali. Mali éra nétu di Levi, fidju di Israel. Tanbê es manda kes fidju di Serabias i kes irmon di Serabias. Pa tudu es éra 18 ómi. 19 Alén di kel-li, es manda-nu Azabias i Jezaías ki éra disendentis di Merari, i tanbê kes irmon di Jezaías i ses fidju. Pa tudu es éra 20 ómi. 20 I es manda 220 sérvu di ténplu, ki Davidi i kes prínsipi daba pa djuda kes levita na ses trabadju. Tudu es skodjedu pa nómi.
21 Nton, N manda tudu povu ki staba pértu di riu Ava pa nu faze un jejun. Nu umilha dianti di nos Deus i nu pidi-l pa el orienta-nu na nos viajen, i pa el proteje-nu i pa el proteje nos fidju i tudu kes kuza ki nu tinha. 22 N xinti vergónha di pidi rei pa da-nu trópas i kes ómi ki ta montaba kabalu pa proteje-nu di inimigus duránti nos viajen, pamodi dja N flaba rei: “Nos Deus sta ku tudu kes ki ta djobe-l, má se forsa i se raiba sta kóntra tudu kes ki ta bandona-l.” 23 Pur isu, nu faze jejun i nu pidi nos Deus pa gia-nu i proteje-nu duránti nos viajen, i el obi nos orason.
24 Dipôs, N skodje 12 xéfi di saserdóti: Serebias, Azabias i ses 10 irmon. 25 Nton, N peza ses dianti kel prata, kel oru i kes otu kuza ki dadu. Kel-li é kel kontribuison ki rei, ses konsedjeru, ses prínsipi i tudu kes israelita ki staba la daba pa kaza di nos Deus. 26 N peza kes kuza i N intrega-s na ses mô: 22.232 kilu* di prata, 100 kuza di prata ki djuntadu ta pezaba 68 kilu,* 3.420 kilu* di oru, 27 alén di 20 tijéla di oru ki ta baleba mil dariku* i dôs vazu di kóbri puru, ku brilhu brumedju, ki tinha txeu valor sima oru.
28 Nton N fla-s: “Nhos é santu pa Jeová, i kes kuza é sagradu. Kel prata i kel oru é un oférta di livri vontadi pa Jeová, kel Deus di nhos gentis grandi. 29 Nhos kuida dretu di kes kuza li ti ki nhos txiga na Jiruzalen. La, na kes sala* di kaza di Jeová, nhos debe peza-s dianti di kes xéfi di saserdóti i di kes levita, i dianti di kes prínsipi di kes grupu di família di Israel.” 30 I kes saserdóti i kes levita toma kel prata i kel oru i kes kuza ki pezadu i es leba-s pa Jiruzalen, pa ténplu di nos Deus.
31 Dipôs, na dia dôs di primeru mês,* nu sai di riu Ava i nu bai pa Jiruzalen. Deus staba ku nos i el libra-nu di kes inimigu i di kes bandidu na kaminhu. 32 Nton, nu txiga na Jiruzalen i nu fika la duránti três dia. 33 I na kuartu dia, nu peza kel prata, kel oru i kes kuza na ténplu di nos Deus i nu intrega-s na saserdóti Meremote, fidju di Urias. Djuntu ku el staba Eliazar, fidju di Fineias i kes levita li: Jozabade, fidju di Jezua i Noadias, fidju di Binui. 34 Es konta, es peza i es skrebe tudu kuza. 35 Kes algen ki antis staba prézu na Babilónia, oferese sakrifisiu kemadu pa Deus di Israel. Es oferese 12 toru pa tudu Israel, 96 karneru, 77 korderu i 12 bódi pa ser oférta pa pekadu. Es oferese tudu kes animal li pa ser oférta kemadu pa Jeová.
36 Dipôs, nu intrega kel karta di rei pa kes reprizentanti di rei i pa kes governador di kes zóna na oésti di riu Eufratis. I es apoia povu i ténplu di Deus verdaderu.
9 Dipôs ki fazedu kes kuza li, kes prínsipi ben na mi i es fla-m: “Povu di Israel, kes saserdóti i kes levita ka sipara di kes povu di kes téra na ses vólta. Es sta ta faze kes kuza nojéntu ki kes kananeu, kes itita, kes perizeu, kes jebuzeu, kes amonita, kes moabita, kes algen di Ijitu i ki kes amoreu ta faze. 2 Es ku ses fidju kaza ku alguns mudjer di kes nason li. Es povu* santu, dja djunta ku kes algen di kes téra li. Kes prínsipi i kes governador ku ménus autoridadi é kes ki más foi infiel.”
3 Lógu ki N obi kel-li, N ratxa nha ropa, N rinka kabelu di nha kabésa i nha barba, i N xinta txeu tristi. 4 Dipôs, tudu kes ki tinha txeu ruspetu pa* palavra di Deus di Israel, djunta na nha vólta pamodi kes pekadu di kes algen ki antis staba prézu na Babilónia. N kontinua xintadu txeu tristi ti tardinha, na óra di faze oférta di serial.
5 Kantu txiga óra di faze oférta di serial di tardinha, N labanta ku nha ropa ratxadu i N para di lamenta. N juelha i N stika nha mô pa Jeová, nha Deus. 6 N fla: “Ó nha Deus, N sta ku vergónha di labanta nha róstu i faze orason pa nho. Ó nha Deus, nu faze txeu pekadu i nos kulpa dja junta ti ki dja subi séu. 7 Désdi ténpu di nos gentis grandi ti oji, nu ten stadu ta faze txeu pekadu. I pamodi nos pekadu, nho intrega-nu na mô di kes rei di kes otu téra djuntu ku nos rei i nos saserdóti. Nu matadu ku spada, nu lebadu prézu, nu tomadu nos kuza i nu pasa vergónha, sima sta ta kontise oji. 8 Má gósi, ó Jeová nos Deus, pa poku ténpu, nho mostra-nu mizerikórdia, nho dexa alguns di nos skapa i nho da-nu un lugar suguru* na santuáriu di nho pa nu vive na pas. Ó nos Deus, nho poi nos odju ta brilha di alegria i nho anima-nu un bokadinhu na nos skravatura. 9 Ó nos Deus, enbóra nos é skravu, nho ka bandona-nu. Má nho mostra-nu amor lial pamodi nho poi kes rei di Pérsia ta trata-nu dretu, i nho torna da-nu forsa pa nu konpo kel kaza di nos Deus, ki staba tudu distruídu, i nho proteje-nu* na Judá i na Jiruzalen.
10 “Má gósi, ó nos Deus, kuzê ki nu pode fla nho dipôs di tudu kel-li? Dja ki nu bandona kes mandamentu 11 ki nho da-nu através di kes sérvu di nho, kes proféta, kantu nho fla: ‘Kel téra ki nhos sta ben toma é inpuru, pamodi kes algen di la é inpuru i es sta ta faze txeu kuza nojéntu. Es intxi kel téra di un pónta pa kel otu ku kes kuza mariadu ki es sta ta faze. 12 Pur isu, ka nhos dexa nhos fidju-fémia kaza ku ses fidju matxu, i nen ka nhos seta pa nhos fidju matxu kaza ku ses fidju-fémia. Nunka ka nhos djuda-s ten pas i un vida midjór. Asi nhos ta bira fórti, nhos ta kume kes midjór kuza ki téra ta da i nhos ta toma-l pa ser di nhos fidju pa tudu ténpu.’ 13 Ó nos Deus, tudu kes kuza ki kontise é pamodi kes kuza mariadu ki nu faze i nos kulpa ki é grandi. Má nho ka trata-nu di akordu ku nos pekadu. Nho liberta-nu, i oji nu sta li. 14 Modi ki nu pode dizobidese mandamentus di nho otu bês i kaza ku kes algen ki ta faze kes kuza nojéntu? Nho ten tudu motivu pa nho fika txeu xatiadu i distrui-nu konpletamenti, sen dexa ningen skapa. 15 Ó Jeová, Deus di Israel, anho é justu, pamodi alguns di nos inda sta bibu oji. Nu sta li dianti di nho enbóra nos é kulpadu. Ninhun di nos ka ten direitu di sta dianti di nho pamodi nos pekadu.”
10 Timenti Esdras staba ta faze orason i ta konfesa pekadu di povu, ta txora i detadu na txon dianti di kaza di Deus verdaderu, un monti ómi, mudjer i kriansa di Israel djunta na se vólta. I povu staba ta txora txeu. 2 Nton Sekanias, fidju di Jeiel, di kes fidju* di Elan, fla Esdras: “Nu ka foi fiel pa nos Deus pamodi nu kaza ku* kes mudjer stranjera di kes povu di kes téra na nos vólta. Má simé, inda ten speransa pa Israel. 3 Gósi, nu faze un kontratu ku nos Deus, pa nu manda tudu kes mudjer i ses fidju otu bês pa ses téra. Asi, nu ta sigi orientason di Jeová i di kes algen ki ten grandi ruspetu pa* mandamentu di nos Deus. Nu ta faze sima sta na Lei. 4 Labanta, pamodi kel-li é bu responsabilidadi i nu ta djuda-u. Ten koraji i aji.”
5 Esdras labanta i el poi kes xéfi di kes saserdóti, kes levita i tudu Israel ta jura ma es ta ajiba di akordu ku kel ki fladu. Nton, es faze kel juramentu. 6 Esdras sai di dianti di ténplu di Deus verdaderu i el bai pa sala* di Jeoanan, fidju di Eliazibe. Enbóra el bai pa la, el ka kume pon i nen el ka bebe agu, dja ki el staba tristi pamodi pekadu di povu ki antis staba prézu na Babilónia.
7 Dipôs, es da un avizu pa tudu algen di Judá i di Jiruzalen ki antis staba prézu na Babilónia, pa djunta na Jiruzalen. 8 I kes prínsipi i kes ansion disidi ma si algen ka txigaba na prazu di três dia es ta tomaba tudu ses kuza i es ta koreba ku el di meiu di kel povu* ki antis staba prézu na Babilónia. 9 Nton, tudu kes ómi di Judá i di Benjamin djunta na Jiruzalen déntu di três dia, na dia 20 di nonu mês.* I tudu povu fika xintadu na pátiu di ténplu di Deus verdaderu, ta treme pamodi kel asuntu i pamodi staba txuba fórti.
10 Dipôs di kel-li, saserdóti Esdras labanta i el fla kes ómi: “Nhos ka foi fiel kantu nhos kaza ku kes mudjer stranjera, i di kel manera li nhos poi kulpa di Israel ta bira más txeu. 11 Gósi, nhos konfesa nhos pekadu pa Jeová, kel Deus di nhos gentis grandi, i nhos faze se vontadi. Nhos sipara di kes povu di kes téra na nhos vólta i di kes mudjer stranjera.” 12 Nton, tudu kel povu ki staba la djuntadu fla ku vós altu: “Nu ten obrigason di faze sima nho fla. 13 Má, sta txeu algen li i nu sta na ténpu di txuba. Ka ta da pa fika pa ladu di fóra, i kel-li é ka un asuntu ki ta fika rezolvidu na un ô na dôs dia, pamodi é txeu di nos ki faze es pekadu gravi. 14 Pur isu, favor, dexa nos prínsipi rezolve kel asuntu li pa nos. I dexa pa tudu kes ki sta na nos sidadi, ki kaza ku kes mudjer stranjera, aprizenta es asuntu na kes ansion i na kes juís di kada sidadi na un dia markadu, ti ki nu rezolve es asuntu, asi pa nos Deus para di fika xatiadu ku nos.”
15 Má Jonatan, fidju di Azael, i Jazeias, fidju di Tikvá, fika kóntra kel disizon. I kes levita Mezulon i Sabetai fika di ses ladu. 16 Má, kes ki antis staba prézu na Babilónia faze sima disididu. I saserdóti Esdras i kes xéfi di grupu di família, ki skodjedu pa nómi, djunta apárti na primeru dia, di désimu mês, pa invistiga kel asuntu. 17 Na primeru dia, di primeru mês, es tirmina di rezolve tudu kazu di kes ómi ki kazaba ku kes mudjer stranjera. 18 I diskubridu ma alguns saserdóti* tanbê kaza ku kes mudjer stranjera. Alguns di kes fidju di Jezua, fidju di Jeozadaki, i ses irmon, tanbê kaza ku kes mudjer stranjera. Kes ómi éra Mazeias, Eliézer, Jaribe i Jedalias. 19 Má, es promete ma es ta mandaba* ses mudjer bai ses kaminhu. I dja ki es éra kulpadu, es ta ba ofereseba un karneru pa ses pekadu.
20 Kes-li é nómi di kes otu ómi ki peka: di kes fidju di Imer: Anani i Zebadias; 21 di kes fidju di Arin: Mazeias, Elias, Semaías, Jeiel i Uzias; 22 i di kes fidju di Pazur: Elioenai, Mazeias, Ismael, Netanel, Jozabade i Eliazá. 23 Di kes levita: Jozabade, Simei i Kelaías (kel-li krê fla Kelita), Petaías, Judá i Eliézer; 24 di kes kantor: Eliazibe; i di kes porteru: Salun, Telén i Uri.
25 Kes-li é kes otu ómi di Israel ki peka: di kes fidju di Parós: Ramias, Izias, Malkias, Miamin, Eliazar, Malkias i Benaia; 26 di kes fidju di Elon: Matanias, Zakarias, Jeiel, Abdi, Jeremote i Elias; 27 di kes fidju di Zatu: Elioenai, Eliazibe, Matanias, Jeremote, Zabade i Aziza; 28 di kes fidju di Bebai: Jeoanan, Ananias, Zabai i Atelai; 29 di kes fidju di Bani: Mezulon, Maluki, Adaías, Jazube, Seal i Jeremote; 30 di kes fidju di Pate-Moabe: Adna, Kelal, Benaia, Mazeias, Matanias, Bezalel, Binui i Manasés; 31 di kes fidju di Arin: Eliézer, Isias, Malkias, Semaías, Simeon, 32 Benjamin, Maluki i Semarias; 33 di kes fidju di Azun: Matenai, Matatá, Zabade, Elifelete, Jeremai, Manasés, i Simei; 34 di kes fidju di Bani: Madai, Anron, Uel, 35 Benaia, Bedeias, Keluí, 36 Vanias, Meremote, Eliazibe, 37 Matanias, Matenai i Jazu; 38 di kes fidju di Binui: Simei, 39 Selemias, Natan, Adaías, 40 Maknadebai, Sazai, Sarai, 41 Azarel, Selemias, Semarias, 42 Salun, Amarias i Juzé; 43 i di kes fidju di Nebu: Jeiel, Matitias, Zabade, Zebina, Jadai, Juel i Benaia. 44 Tudu kes ómi li kaza ku kes mudjer stranjera i es manda-s ses kaminhu, djuntu ku ses fidju.
Ô talvês: “ki sta na Jiruzalen”.
Na ebraiku ta fla: “di kes ómi di ses lugar”.
Na ebraiku ta fla: “Es fortalese ses mô ku”.
Na ebraiku ta fla: “kaza”.
Talvês é kel Zorobabel ki Esdras 2:2 i 3:8 ta pâpia di el.
Ô: “di distritu di Judá”.
Na es kapitlu, “fidju” tanbê pode siginifika “disendentis”. I na alguns lugar di es kapitlu, “fidju” tanbê pode siginifika “kes algen ki ta mora na un lugar”.
Ô: “kes netineu”. Na ebraiku ta fla: “kes ki dadu”. Kel-li krê fla kes ki dadu pa sirbi Deus.
Ô: “es tradu di trabadju di saserdóti sima si es éra inpuru”.
Ô: “Tirsata”. Titlu pérsa di governador di un pruvínsia.
Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “pa torna labantaba el”.
Normalmenti, el ta daba un dariku persa di oru, ki ta pezaba 8,4 g. El é ka kel drakma ki sta na kes livru di Bíblia ki skrebedu na gregu. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “mina”. Na kes livru di Bíblia ki skrebedu na ebraiku un mina ta daba 570 g. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “I tudu Israel”.
Kel-li sta di akordu ku kalendáriu sagradu di judeus. Djobe Ap. B15.
Na ebraiku ta fla: “kes fidju di Israel”.
Kel-li sta di akordu ku kalendáriu sagradu di judeus. Djobe Ap. B15.
Na ebraiku ta fla: “kaza”.
Éra un instrumentu di múzika ki es ta fazeba di metal i ki éra rodondu.
Na ebraiku ta fla: “buska”.
Na ebraiku ta fla: “ta frakiseba mô di”.
Ô talvês: “kel karta skrebedu na aramaiku i dipôs el traduzidu”.
Esdras 4:8 ti 6:18 skrebedu na aramaiku.
Na aramaiku ta fla: “di reis”.
Na aramaiku ta fla: “kume sal di palásiu”.
Ô: “tudu párti”.
Ô talvês: “dja traduzidu i ledu”.
Na aramaiku ta fla: “profetiza pa”.
Na aramaiku ta fla: “odju di ses Deus staba riba”.
Talvês é kel Zorobabel ki Esdras 2:2 i 3:8 ta pâpia di el.
Ô: “na kes arkivu di reinu”.
Na aramaiku ta fla: “na kaza di rejistu”.
Na aramaiku ta fla: “60 kôvadu”. Djobe Ap. B14.
Ô: “pregadu”.
Ô talvês: “na un lugar di bota lixu”.
Djobe Ap. B15.
Ô: “didikason”.
Kel-li sta di akordu ku kalendáriu sagradu di judeus. Djobe Ap. B15.
Na ebraiku ta fla: “pa buska”.
Na ebraiku ta fla: “el fortalese ses mô”.
Ki siginifika “ajuda”.
Ô: “éra skriba”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “El éra bon na faze kópia di”.
Ô: “kes netineu”. Na ebraiku ta fla: “kes ki dadu”. Kel-li krê fla kes ki dadu pa sirbi Deus.
Ô: “dja disidiba na se korason”.
Ô: “ta kopiaba kes palavra di”.
Esdras 7:12 ti 7:26 skrebedu na aramaiku.
Na aramaiku ta fla: “ki sta na bu mô”.
Na aramaiku ta fla: “atxa”.
Na aramaiku ta fla: “100 taléntu”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.
Na aramaiku ta fla: “100 koru”. Un koru ta daba 220 l. Djobe Ap. B14.
Na aramaiku ta fla: “100 batu”. Un batu ta daba 22 l. Djobe Ap. B14.
Na aramaiku ta fla: “di akordu ku sabedoria di bu Deus ki sta na bu mô”.
Ô: “N ganha forsa”.
Na ebraiku ta fla: “xéfi”.
Na es kapitlu, “fidju” tanbê pode siginifika “disendentis”.
Ô: “kes netineu”. Na ebraiku ta fla: “kes ki dadu”. Kel-li krê fla kes ki dadu pa sirbi Deus.
Na ebraiku ta fla: “650 taléntu”. Un taléntu ta daba 34,2 kg. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “taléntu”. Talvês li sta ta pâpia di dôs taléntu. Djobe Ap. B14.
Na ebraiku ta fla: “100 taléntu”. Djobe Ap. B14.
Dariku éra un muéda pérsa di oru. Djobe Ap. B14.
Ô: “lugar di kume”.
Kel-li sta di akordu ku kalendáriu sagradu di judeus. Djobe Ap. B15.
Na ebraiku ta fla: “simenti”.
Na ebraiku ta fla: “kes ki staba ta treme dianti di”.
Ô: “un staka di ténda”.
Na ebraiku ta fla: “da-nu un muralha di pédra”.
Na es kapitlu, “fidju” tanbê pode siginifika “disendentis”. I na alguns lugar di es kapitlu, “fidju” tanbê pode siginifika “kes algen ki ta mora na un lugar”.
Ô: “nu poi déntu di nos kaza”.
Na ebraiku ta fla: “ki ta treme dianti di”.
Ô: “lugar di kume”.
Ô: “di kongregason”.
Kel-li sta di akordu ku kalendáriu sagradu di judeus. Djobe Ap. B15.
Na ebraiku ta fla: “di kes fidju di kes saserdóti”.
Na ebraiku ta fla: “es da ses mô pa manda”.