BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • nwt Markus 1:1-16:8
  • Markus

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Markus
  • Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Bíblia — Traduson di Mundu Novu
Markus

NOTÍSIAS SÁBI KI MARKUS SKREBE

1 Komésu di notísias sábi sobri Jizus Kristu, Fidju di Deus: 2 sima sta skrebedu na livru di proféta Izaías: “(Odja! N ta ben manda nha mensajeru bu frenti,* i el ta ben pripara bu kaminhu.) 3 Un algen sta ta grita na dizértu: ‘Nhos pripara kaminhu di Jeová!* Nhos bira se strada rétu.’” 4 Juan Batista* staba na dizértu, ta fla pesoas ma es devia batizaba, pa mostra ma es rapende i pa ses pekadu pode purduadu. 5 I tudu algen di Judea i di Jiruzalen ta baba na el, i el ta batizaba* es na riu Jurdon, i es ta konfesaba klaru ses pekadu. 6 Juan ta bistiba ropa di kabelu di kamelu ku un sintu di péli na sintura, i el ta kumeba gafanhotu i mel silvestri. 7 I el staba ta prega: “Algen más fórti ki mi sta ben dipôs di mi, i N ka merese inbaxa pa N dismara kórda di se sandália. 8 Ami N batiza nhos ku agu, má el ta ben batiza nhos ku spritu santu.”

9 Na kes dia, Jizus ben di Nazaré di Galilea i Juan batiza-l na riu Jurdon. 10 Lógu kantu el sai di agu, el odja séu ta abri i spritu dixi riba di el sima un ponba. 11 I ben un vós di séu ta fla: “Abo é nha Fidju, ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria.”

12 I kel óra spritu leba-l pa dizértu. 13 Nton el fika 40 dia na dizértu, i Satanás tenta-l. El staba ku kes animal brabu, i anjus staba ta sirbi-l.

14 Dipôs ki Juan podu prézu, Jizus bai pa Galilea ta prega kes notísia sábi di Deus 15 ta fla: “Kel ténpu markadu dja txiga, i Reinu di Deus dja sta pértu. Nhos rapende i nhos ten fé na kes notísia sábi.”

16 Timenti el staba ta anda pértu di mar di Galilea, el odja Simon ku André, se irmon, ta bota ses redi na mar. Es éra piskador. 17 Nton, Jizus fla-s: “Nhos sigi-m i N ta poi nhos ta bira piskador di ómi.”* 18 I kel óra es larga ses redi i es sigi-l. 19 Dipôs ki el bai un bokadinhu más pa frenti, el odja Tiagu, fidju di Zebedeu, i se irmon Juan, ki staba na ses barku ta konpo redi, 20 i el txoma-s kel óra. Nton, es dexa ses pai, Zebedeu, na barku ku kes trabadjador i es sigi-l. 21 I es bai pa Kafarnaun.

Lógu ki txiga sábadu, el entra na sinagóga i el kumesa ta inxina. 22 I kes algen fika dimiradu ku se manera di inxina, pamodi el ka ta inxinaba es sima kes instrutor di lei,* má el ta inxinaba es sima un algen ki tinha autoridadi. 23 Na kel momentu staba un ómi na sinagóga, ki tinha un spritu mau,* i el grita: 24 “Kuzê ki bu krê di nos, Jizus di Nazaré? Bu ben distrui-nu? N sabe dretu ken ki bo é, kel Santu di Deus!” 25 Má Jizus da-l órdi i el fla-l: “Kala bóka i sai di el!” 26 Dipôs ki kel spritu mau* poi kel ómi ta da ataki i ta grita ku tudu se forsa, el sai di el. 27 Nton, tudu algen fika tantu spantadu ki es kumesa ta pâpia ku kunpanheru sobri kel asuntu, i ta fla: “Kel-li é kuzê? Un ensinu novu! El ta da órdi ku autoridadi ti pa kes spritu mau* i es ta obi ku el.” 28 Nton, notísia sobri el spadja faxi pa tudu lugar di Galilea.

29 Dipôs, es sai di sinagóga i es bai pa kaza di Simon i André, djuntu ku Tiagu i Juan. 30 Sógra di Simon staba detadu na kama ku fébri, i lógu es fla Jizus sobri el. 31 Jizus bai na el, el pega-l na mô i el labanta-l. Kel fébri sai di el i el kumesa ta sirbi-s.

32 Dipôs ki fika noti, kantu sol kanba, pesoas kumesa ta leba-l tudu kes algen ki staba duenti i kes ki tinha dimóni. 33 I sidadi interu djunta na frenti di pórta di kel kaza. 34 Nton, el kura txeu algen ki tinha diferentis tipu di duénsa, i el tra txeu dimóni, má el ka ta dexaba kes dimóni pâpia, pamodi es sabia ma el éra Kristu.*

35 Sédu palmanhan, kantu inda staba sukuru, el labanta, el sai, el bai pa un lugar izoladu i el kumesa ta faze orason la. 36 Má, Simon i kes ki staba djuntu ku el ba djobe-l. 37 Kantu es atxa-l, es fla-l: “Tudu algen sta ta djobe-u.” 38 Má el fla-s: “Nu bai pa otu lugar, pa kes sidadi pértu di li, asi pa N pode prega la tanbê, pamodi é pa kel-li ki N ben.” 39 I el bai pa tudu párti di Galilea, ta prega na ses sinagóga i ta tra dimónis.

40 Tanbê txiga na el un ómi ki tinha lépra, ta pidi-l ku juelhu na txon: “Si nho krê, nho pode bira-m linpu.” 41 Nton, Jizus xinti péna di el, el stika mô, el toka na el i el fla-l: “N krê! Bira linpu.” 42 Kel óra lépra sai di kel ómi i el bira linpu. 43 Antis di kel ómi bai, Jizus da-l kel órdi li: 44 “Toma kuidadu pa bu ka fla ningen nada, má ba mostra saserdóti i faze un oférta sima Muizés manda pamodi bu bira linpu, asi pa es odja ma dja bu sta kuradu.” 45 Má dipôs ki kel ómi bai, el kumesa ta konta i ta spadja pa tudu lugar kuzê ki kontise. Pur isu, Jizus dja ka ta podia entraba más na un sidadi sen txomaba atenson, má el ta fikaba fóra, na kes lugar izoladu. Má simé, algen di tudu lugar ta kontinuaba ta bai na el.

2 Má, alguns dia dipôs el torna bai pa Kafarnaun, i notísia ma el staba na kaza spadja. 2 I txeu algen djunta ti ki ka tinha más lugar, nen mésmu pértu di pórta, i el kumesa ta pâpia ku es sobri Palavra di Deus. 3 I es leba-l un ómi paralizadu ki kuatu ómi staba ta karega. 4 Má, es ka konsigi leba-l rétu pa Jizus pamodi kel monti di algen. Pur isu, es tra tedja pa riba undi Jizus staba i dipôs ki es faze un braku, es dixi kel maka ki kel ómi paralizadu staba detadu na el. 5 Kantu Jizus odja fé ki es tinha, el fla kel ómi paralizadu: “Nha fidju, bus pekadu sta purduadu.” 6 Má, alguns instrutor di lei staba xintadu la i ta pensa na ses korason: 7 “Pamodi ki es ómi sta pâpia si? El sta pâpia kóntra Deus. Ken ki pode púrdua pekadus alén di Deus?” 8 Má lógu ki Jizus da kónta* ma es staba ta pensa di kel manera li, el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta pensa kes kuza li na nhos korason? 9 Kuzê ki é más fásil fla kel ómi paralizadu: ‘Bus pekadu sta purduadu’, ô fla: ‘Labanta, panha bu maka i anda’? 10 Má, pa nhos sabe ma Fidju di Ómi ten autoridadi pa púrdua pekadus na téra...”, el fla kel ómi paralizadu: 11 “N ta fla-u: labanta, panha bu maka i bai pa kaza.” 12 Nton, kel óra el labanta, el panha se maka i el sai ta anda na frenti di tudu es. Nton, es tudu fika spantadu i es lova Deus ta fla: “Nunka nu ka odja nada sima kel-li.”

13 Jizus torna bai pa bera-mar i tudu kes monti di algen staba ta bai na el, i el kumesa ta inxina-s. 14 I timenti el staba ta pasa, el odja Levi, fidju di Alfeu, xintadu na undi ki es ta kobraba inpostu. El fla-l: “Ser nha sigidor.” Nton, el labanta i el sigi-l. 15 Más tardi, Jizus staba ta kume* na kaza di Levi, i txeu kobrador di inpostu i pekadoris staba ta kume* djuntu ku el i ku se disiplus, pamodi txeu di es staba ta sigi-l. 16 Má kantu kes instrutor di lei ki éra farizeu, odja-l ta kume ku kes pekador i ku kes kobrador di inpostu, es pergunta se disiplus: “El ta kume ku kes kobrador di inpostu i ku kes pekador?” 17 Kantu Jizus obi kel-li, el fla-s: “Kes algen ki tene saúdi ka meste dotor, má é kes duenti ki meste. N ka ben txoma kes algen justu, má kes pekador.”

18 Kes disiplu di Juan i kes farizeu ta fazeba jejun. Nton, es txiga na el i es pergunta-l: “Pamodi ki kes disiplu di Juan i kes disiplu di kes farizeu ta faze jejun, má bus disiplu ka ta faze?” 19 Nton Jizus fla-s: “Amigus di noivu ten algun motivu pa faze jejun timenti noivu sta ku es? Timenti noivu sta ku es, es ka pode faze jejun. 20 Má, ta txiga kel dia ki noivu ta tradu di ses meiu, i nton na kel dia es ta faze jejun. 21 Ningen ka ta koze un padás di panu novu na un ropa bédju. Si el faze si, kel padás di panu novu ta puxa kel ropa bédju i kel ratxadura ta fika más piór. 22 Tanbê, ningen ka ta poi vinhu novu na bólsa di péli* bédju. Si el faze si, vinhu ta rabenta kel bólsa, i tantu kel vinhu i kel bólsa ta fika perdedu. Má, ta podu vinhu novu na bólsa di péli novu.”

23 Kantu el staba ta pasa pa kanpus di serial na sábadu, se disiplus kumesa ta rinka spiga i ta kume timenti es staba ta anda. 24 Nton, kes farizeu fla-l: “Odja! Pamodi ki es sta ta faze un kuza ki di akordu ku lei ka debe fazedu na sábadu?” 25 Má el fla-s: “Nunka nhos ka lé kuzê ki Davidi faze kantu el fika sen kumida, i el ku se ómis staba ku fómi? 26 Sima sta na kel stória sobri Abiatar, kel xéfi di saserdótis, Davidi ka entra na kaza di Deus i el kume kes pon sagradu?* Di akordu ku lei ningen ka podia kumeba es, má sô kes saserdóti. Tanbê el da alguns pa kes ómi ki staba djuntu ku el pa kume.” 27 Dipôs el fla-s: “Sábadu pasa ta izisti pamodi ómi, é ka ómi ki pasa ta izisti pamodi sábadu. 28 Pur isu, Fidju di Ómi é Sinhor ti di sábadu.”

3 El entra otu bês na un sinagóga, i un ómi ku un mô manku* staba la. 2 Nton, es fika ku odju na Jizus pa es odja si el ta kuraba kel ómi na sábadu, asi pa es pode akuzaba el. 3 El fla kel ómi ku mô manku:* “Labanta i ben pa meiu di sala.” 4 Dipôs, el pergunta-s: “Di akordu ku lei, na sábadu nu pode faze un kuza dretu ô mariadu? Nu pode salva ô mata un vida?”* Má es fika kaladu. 5 Dipôs ki el djobe pa kes ki staba na se vólta ku raiba i txeu tristi pamodi es tinha korason duru, el fla kel ómi: “Stika mô.” El stika-l i se mô kuradu. 6 Nton, kes farizeu sai di la i kel óra es kumesa ta djunta ku gentis di partidu di Eródis pa faze planu kóntra Jizus, pa mata-l.

7 Má Jizus bai pa mar djuntu ku se disiplus, i un monti di algen di Galilea i di Judea sigi-l. 8 Kantu un monti di algen obi tudu kes kuza ki el staba ta faze, es bai atxa-l, ti mésmu di Jiruzalen, di Idumea, di kel otu ladu di Jurdon i di kes otu zóna pértu di Tiru ku Sidon. 9 I el fla se disiplus pa es poba un barku pikinoti la, prontu pa el, asi pa kel monti di algen ka pertaba el. 10 Tudu kes ki tinha duénsa gravi, djunta na se vólta pa toka na el, pamodi dja el kuraba txeu algen. 11 Ti mésmu kes spritu mau,* sénpri ki es ta odjaba el, es ta inbaxaba se frenti i es ta gritaba: “Abo é Fidju di Deus.” 12 Má txeu bês el fla-s ku firméza pa es ka flaba ningen ken ki el éra.

13 El subi un monti i el txoma kes ki el kreba, i es bai atxa-l. 14 Nton, el forma* un grupu di 12, ki el txoma di apóstlus, kes ki ta ben kunpanhaba el i ki el ta ben mandaba pa ba prega, 15 ku autoridadi pa tra dimónis.

16 I na kel grupu di 12 ki el faze* staba Simon (ki tanbê el pô-l nómi di Pedru), 17 Tiagu, fidju di Zebedeu, i Juan, irmon di Tiagu (tanbê el da-s nómi di Boanerjis, ki krê fla “fidjus di strubon”), 18 André, Filipi, Bartulumeu, Mateus, Tumé, Tiagu, fidju di Alfeu, Tadeu, Simon di Kanan,* 19 i Judas Iskariótis, ki dipôs trai Jizus.

Dipôs, Jizus entra na un kaza, 20 i más un bês djunta un monti di algen, ki es ka staba ta konsigi nen kume. 21 Má kantu se família obi kuzê ki staba ta kontise, es sai pa ba pega-l, pamodi es staba ta fla: “Dja el bira dodu.” 22 Tanbê kes instrutor di lei ki dixi di Jiruzalen ta flaba: “El tene Belzebu* i el ta tra dimónis ku puder di xéfi di dimónis.” 23 Nton, dipôs ki el txoma-s, el uza ilustrasons pa pâpia ku es: “Modi ki Satanás pode tra Satanás? 24 Si un reinu fika divididu kóntra el mê, kel reinu ka ta pode fika di pé. 25 I si un kaza fika divididu kóntra el mê, kel kaza ka ta pode fika di pé. 26 Tanbê, si Satanás labanta kóntra el mê i el fika divididu, el ka pode fika di pé, má se fin sta ta txiga. 27 Na verdadi, ningen ka ta konsigi entra na kaza di un ómi fórti i furta kuzas ki el ten, si primeru el ka mara kel ómi fórti. É sô óras ki el faze si ki el ta konsigi furta na se kaza. 28 N ta fla nhos verdadi, ma tudu kuza ki fidjus di ómi faze es ta purduadu, ka ta inporta ki pekadu ki es faze i ki kuzas mariadu ki es pâpia. 29 Má ken ki pâpia kóntra spritu santu nunka el ka ta purduadu, má el é kulpadu di pekadu pa tudu ténpu.” 30 Jizus fla kel-li pamodi es staba ta fla: “El tene un spritu mau.”*

31 Dipôs se mai ku se irmons txiga, es fika la na rua i es manda un algen pa txoma-l. 32 I dja ki un monti di algen staba xintadu na se vólta, es fla-l: “Odja! Bu mai ku bus irmon sta la na rua ta pergunta pa bo.” 33 Má el responde-s: “Kenha ki é nha mai i nhas irmon?” 34 Nton, el djobe pa kes ki staba xintadu na se vólta i el fla-s: “Nhos odja, kes-li ki é nha mai i nhas irmon! 35 Kenha ki ta faze vontadi di Deus, é el ki é nha irmon, nha irman i nha mai.”

4 El kumesa ta inxina otu bês na bera-mar, i un monti di algen djunta pértu di el. Nton, el entra na un barku, el xinta, i el afasta un bokadinhu di téra, má tudu kes algen fika na téra, na bera-mar. 2 El kumesa ta uza ilustrasons pa inxina-s txeu kuza. I timenti el staba ta inxina-s, el fla-s: 3 “Nhos obi. Un simiador sai pa símia. 4 Timenti el staba ta símia, alguns simenti kai na bera di strada, i pasus ben i kume-s. 5 Otus kai na txon sô pédra undi ki ka tinha txeu téra, i es nase lógu pamodi kel txon ka éra fundu. 6 Má kantu sol sai, es kema, i dja ki es ka tinha raís, es murutxa. 7 Otus simenti kai na meiu di spinhu, i kes spinhu kria i sufoka-s, i es ka da más simenti. 8 Má otus kai na bon txon, es nase, es kria i es kumesa ta da simenti. Es da 30, 60 i 100 bês más.” 9 Dipôs el fla: “Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.”

10 Nton kantu el fika el sô, kes Dozi i kes ki staba na se vólta, kumesa ta faze-l pergunta sobri kes ilustrason. 11 El fla-s: “Anhos, nhos djudadu intende segredu sagradu di Reinu di Deus, má kes di fóra ta inxinadu tudu kuza ku ilustrasons. 12 Asi, enbóra es ta djobe, simé es ka ta odja, i enbóra es ta obi, simé es ka ta intende nada, i nunka es ka ta volta pa Deus i nen es ka ta purduadu.” 13 Tanbê el fla-s: “Si nhos ka ta intende kel ilustrason li, nton modi ki nhos ta intende tudu kes otu ilustrason?

14 “Kel simiador ta símia palavra. 15 Nton, kes simenti ki kai na bera di strada, undi simiadu palavra, é kes ki lógu ki obi palavra, Satanás ta ben i el ta tra kel palavra ki simiadu na es. 16 Di mésmu manera, kes ki simiadu na txon sô pédra, é kes ki lógu ki obi palavra, es ta seta-l ku alegria. 17 Es ka ten raís, má es ta kontinua pa un ténpu. Nton, lógu ki difikuldadi ô pirsigison parse pamodi palavra, es ta tropesa. 18 Inda ten otus ki ta simiadu na meiu di spinhu. Kes-li é kes ki ta obi palavra, 19 má kes preokupason di kel mundu* li, puder ki rikézas ten pa ingana i dizeju di tudu kes otu kuza ta entra na ses korason i ta sufoka palavra, i el ka ta da frutu. 20 Na fin, kes ki simiadu na bon txon, é kes ki ta obi palavra, es ta seta-l i es ta da más simenti: 30, 60 i 100 bês más.”

21 Tanbê el fla-s: “Un kanderu ka ta podu dibaxu di un sestu* ô dibaxu di un kama, ka simé? É ka riba di algun kuza ki el ta podu? 22 Pamodi ka ten nada sukundidu ki ka ta ben pa klaru, ka ten nada ki sukundidu ku kuidadu ki ka ta ben sabedu. 23 Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.”

24 Tanbê el fla-s: “Nhos presta atenson na kuzê ki nhos sta ta obi. Kel mésmu medida ki nhos ta midi é kel ki nhos ta mididu tanbê, i nhos ta dadu más. 25 Pamodi ken ki ten, ta ben dadu más, má ken ki ka ten, ti mésmu kel ki el ten, el ta ben tradu el.”

26 El kontinua ta fla-s: “Reinu di Deus é sima óras ki un ómi ta bota simentis na txon. 27 El ta durmi di noti, el ta labanta di dia, i kes simenti ta nase i es ta bira grandi, má el ka sabe modi ki kel-la kontise. 28 Kel txon ta produzi poku-poku, di el pa el. Primeru el ta da pé, dipôs spiga i na fin gran maduru na spiga. 29 Má, lógu ki kes gran bira maduru, el ta uza foisi pa panha-s, pamodi dja txiga ténpu di kodjéta.”

30 I el kontinua ta fla-s: “Ku kuzê ki nu pode konpara Reinu di Deus, ô ki ilustrason nu pode uza pa splika-l? 31 El é sima un simenti di mustarda, ki óras ki el simiadu na txon, el é kel simenti más pikinoti di tudu kes simenti ki ten na téra. 32 Má óras ki el simiadu, el ta kria i el ta bira kel planta di órta más grandi ki ten i el ta da ramus grandi, asi kes pasu di séu ta konsigi faze ninhu dibaxu di se sónbra.”

33 El ta uzaba txeu ilustrason sima kes-li, pa el papiaba ku es di palavra di Deus ti undi es ta konsigi intendeba. 34 Na verdadi, el ka ta flaba es nada sen uza ilustrason, má el ta splikaba se disiplus tudu kes kuza apárti.

35 I na kel mésmu dia kantu fika noti, el fla-s: “Nu bai pa kel otu ladu di mar.” 36 Dipôs ki es manda kes monti di algen pa bai ses kaminhu, es leba-l na barku sima el staba. I tinha otus barku ta bai djuntu ku el. 37 Nton, labanta un tenporal fórti, i óndias staba ta da na barku ti ki el fika kuazi ta intxi di agu. 38 Má, el staba na popa ta durmi riba di un trabiseru.* Nton, es korda-l i es fla-l: “Instrutor, bu ka sta odja ma nu sta kuazi ta móre?” 39 Nton, el labanta, el da béntu órdi i el fla mar: “Para! Fika kétu!” I béntu para i tudu kuza fika kalmu. 40 Dipôs el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ku tantu medu si?* Inda nhos ka tene fé?” 41 Má es xinti txeu medu, i es fla kunpanheru: “Kel ómi li é kenha? Ti mésmu béntu ku mar ta obi ku el.”

5 Dipôs, es txiga na kel otu ladu di mar na téra di jerazenus. 2 I lógu dipôs ki Jizus sai di barku, un ómi ki tinha un spritu mau* sai di simitériu i bai inkontra ku el. 3 El ta viveba na simitériu, i ti kel ténpu, ningen ka konsigi manteba el maradu, nen mésmu ku un korenti. 4 Txeu bês dja es maraba el mô ku pé ku korentis, má el ta rabentaba kes korenti ki el tinha na mô ku pé, i ningen ka tinha forsa pa kontrolaba el. 5 I tudu óra, dia ku noti, el ta gritaba na simitériu i na kes monti i el ta kortaba se korpu ku pédra. 6 Má kantu el odja Jizus di lonji, el kóre pa el i el inbaxa se frenti. 7 Nton, el grita: “Kuzê ki bu krê di mi, Jizus, Fidju di kel Deus Más Grandi? Jura pa Deus ma bu ka ta kastiga-m.” 8 Pamodi Jizus dja flaba el: “Spritu mau,* sai di es ómi.” 9 Má Jizus pergunta-l: “Modi ki bu txoma?” I el responde: “N txoma Lijion,* pamodi nos é un monti.” 10 I el fika ta inplora Jizus pa ka manda kes spritu pa fóra di kel téra.

11 Staba txeu porku ta kume na un monti. 12 Nton, kes spritu inplora-l: “Manda-nu pa kes porku, asi pa nu entra na es.” 13 I el dexa-s bai. Nton, kes spritu mau* sai di kel ómi i es entra na kes porku. Kes porku kai di rótxa i es da déntu mar. Es éra uns 2 mil i es foga na mar. 14 Má kes algen ki ta tomaba kónta di kes porku fuji i es konta kel-li na sidadi i na kanpu, i pesoas ba odja kuzê ki kontise. 15 Nton, es txiga na Jizus i es odja kel ómi ki tinha kel lijion* di dimóni. El staba xintadu, bistidu i ku se juís dretu, i es fika ku txeu medu. 16 Tanbê, kes ki odjaba kes kuza li, konta-s kuzê ki kontise ku kel ómi ki tinha dimóni i ku kes porku. 17 Nton, es kumesa ta inplora Jizus pa el sai di ses téra.

18 Kantu Jizus staba ta entra na barku, kel ómi ki tinha dimóni inplora-l pa el dexa-l ba ku el. 19 Má, el ka dexa-l i el fla-l: “Bai pa kaza, pa bus família, i konta-s tudu kes kuza ki Jeová* faze pa bo i mizerikórdia ki el mostra-u.” 20 Kel ómi bai se kaminhu i el kumesa ta fla na Dekápolis* tudu kes kuza ki Jizus faze pa el, i tudu kes algen fika dimiradu.

21 Dipôs, Jizus torna bai pa kel otu ladu di mar na barku, i timenti el staba na bera-mar, djunta un monti di algen na se vólta. 22 Nton, txiga un di kes prizidenti di sinagóga, ki txomaba Jairu, i kantu el odja Jizus, el juelha se frenti. 23 El inplora-l un monti bês: “Nha fidju-fémia sta txeu duenti.* Ben i poi bu mô riba di el, asi pa el fika dretu i pa el vive.” 24 Nton, Jizus bai ku el, i un monti di algen staba ta sigi-l i ta perta-l.

25 Má tinha un mudjer ki dja tinha 12 anu ta perde sangi. 26 Dja el sufreba txeu* na mô di txeu dotor i dja el gastaba tudu se dinheru, má el ka midjora, envês di kel-la el fika piór. 27 Kantu el obi ta papiadu di Jizus, el bai pa tras di el, na meiu di kel monti di algen i el toka na se ropa, 28 pamodi el ta flaba: “Si N konsigi sô toka na se ropa, N ta fika dretu.” 29 I lógu kel sangi para, i el xinti na se korpu ma dja el staba kuradu di kel duénsa ki sta frontaba el.

30 Kel óra Jizus xinti ma puder sai di el. Nton, el vira na meiu di kes monti di algen i el pergunta: “Ken ki toka na nha ropa?” 31 Má se disiplus fla-l: “Bu sta ta odja un monti di algen ta perta-u i inda bu ta pergunta: ‘Ken ki toka-m?’” 32 Má el fika ta djobe na se vólta pa odja kenha ki fazeba kel-la. 33 Kel mudjer fika ta treme di medu, pamodi el sabia kuzê ki kontiseba ku el. El txiga na Jizus, el inbaxa se frenti i el konta-l tudu verdadi. 34 Jizus fla-l: “Fidju-fémia, bu fé pô-u ta fika dretu. Bai na pas i fika kuradu di bu duénsa ki sta frontaba bo.”

35 Timenti inda el staba ta pâpia, txiga alguns ómi di kaza di prizidenti di sinagóga i es fla: “Bu fidju-fémia dja móre! Pakê kontinua ta inkomoda Instrutor?” 36 Má Jizus obi kuzê ki es fla i el fla prizidenti di sinagóga: “Ka bu xinti medu,* sô mostra fé.” 37 El dexa sô Pedru, Tiagu i Juan, irmon di Tiagu, bai ku el. El ka dexa ningen más.

38 Kantu es txiga na kaza di prizidenti di sinagóga, el odja gentis na barudju, ta txora i ta grita. 39 Dipôs ki el entra, el pergunta-s: “Pamodi ki nhos sta ta txora i ta faze txeu barudju? Kel minina ka móre. El sta ta durmi.” 40 Nton, es kumesa ta ri i ta faze-l trósa. Má dipôs ki el manda tudu algen sai, el leba pai ku mai di kel minina, i kes ki staba ku el i el entra na undi ki kel minina staba. 41 Dipôs, el pega kel minina na mô, i el fla-l: “Talita kumi”, ki traduzidu siginifika: “Minina, N ta fla-u: labanta!” 42 I kel óra, kel minina labanta i el kumesa ta anda. (El tinha 12 anu.) Kantu kel-li kontise, es ka konsigi kontrola di tantu alegria. 43 Má el fla-s un monti bês* pa es ka konta ningen kuzê ki kontise, i el manda-s pa es da kel minina algun kuza pa kume.

6 El sai di la, el bai pa se sidadi i se disiplus bai djuntu ku el. 2 Kantu txiga sábadu, el kumesa ta inxina na sinagóga i maioria di kes algen ki obi-l fika dimiradu i es fla: “Undi ki es ómi konsigi kes kuza li? Kenha ki da-l es sabedoria? I kenha ki da-l puder pa el faze kes milagri li? 3 Kel-li é ka kel karpinteru, fidju di Maria i irmon di Tiagu, Juzé, Judas i Simon? I se irmans ka sta li djuntu ku nos?” Pur isu, es kumesa ta tropesa pamodi el. 4 Má Jizus fla-s: “Un proféta ta ruspetadu na tudu lugar, ménus na se téra, na se família i na se própi kaza.” 5 El ka faze txeu milagri la. Sô el poi mô riba di alguns algen ki staba duenti i el kura-s. 6 Na verdadi, el fika dimiradu ku ses falta di fé. I el bai pa tudu kes vila ki ta fikaba pértu di la, ta inxina.

7 El txoma kes Dozi i el kumesa ta manda-s dôs-dôs, i el da-s autoridadi pa es tra spritu mau.* 8 Tanbê, el da-s órdi pa es ka leba nada pa viajen, má sô un pó. Pa es ka leba nen pon, nen bólsa* i nen dinheru* na ses sintu. 9 Má, el manda-s pa es kalsa sandália i pa es ka leba dôs ropa.* 10 Tanbê, el fla-s: “Na kalker kaza ki nhos entra, nhos fika la ti ki nhos sai di kel lugar. 11 I na kalker lugar ki es ka resebe nhos nen es ka obi nhos, óras ki nhos ta sai di la, nhos sakudi puera di nhos pé, pa sirbi-s di tistimunhu.” 12 Nton, es bai i es prega ma kes algen devia rapendeba, 13 es tra txeu dimóni i es pasa óliu na txeu algen ki staba duenti i es kura-s.

14 Rei Eródis obi kel-li pamodi nómi di Jizus bira konxedu i pesoas staba ta fla: “Juan Batista dja resusitadu,* i é pur isu ki el sta faze kes milagri.” 15 Má otus staba ta fla: “É Elias.” Inda otus staba ta fla: “El é un proféta, sima kes otu proféta di ténpu antigu.” 16 Má kantu Eródis obi kel-li, el fla: “Juan, kel ki N korta kabésa, dja resusitadu.”* 17 Eródis dja kazaba ku Erodias, ki éra mudjer di Filipi, se irmon. Pamodi Erodias, Eródis dja mandaba prende Juan i el tinha el maradu na kadia. 18 Pamodi Juan ta flaba Eródis: “Bu ka ten direitu di kaza ku mudjer di bu irmon.” 19 Pur isu, Erodias ta guardaba rankor di el i el kria mataba el, má el ka staba ta konsigi. 20 Pamodi Eródis staba ku medu di Juan. El sabia ma Juan éra un ómi justu i santu, i el ta protejeba el. Tudu bês ki el ta obiba Juan, el ka ta sabia kuzê ki el ta fazeba ku el, má simé el gostaba di obi-l.

21 Má parse un oportunidadi, kantu Eródis faze un fésta na dia di se aniversáriu pa kes funsionáriu inportanti, pa kes komandanti di trópa i pa kes ómi más inportanti di Galilea. 22 I fidju-fémia di Erodias entra, el badja i Eródis ku kes ki staba ta kume* djuntu ku el fika kontenti. Rei fla kel minina: “Pidi-m kuzê ki bu krê i N ta da-u.” 23 I inda el jura: “Kalker kuza ki bu pidi-m N ta da-u, ti metadi di nha reinu.” 24 Nton, el sai i el pergunta se mai: “Kuzê ki N debe pidi?” El fla-l: “Kabésa di Juan Batista.” 25 Kel óra, el kóre pa rei i el pidi-l: “N krê pa nho da-m, gósi li, kabésa di Juan Batista na un bandeja.” 26 Enbóra rei fika txeu tristi ku kel-li, el ka krê negaba kuzê ki minina pidi-l, pamodi juramentu ki dja el fazeba i pamodi se konvidadus.* 27 Nton, kel óra, rei manda un di se guardas i el da-l órdi pa el traze kabésa di Juan. Nton, el bai i el korta Juan kabésa na kadia 28 i el traze se kabésa na un bandeja, el da kel minina el i kel minina leba se mai. 29 Kantu se disiplus obi kel-li, es bai, es toma se korpu i es pô-l na un sipultura.

30 Kes apóstlu djunta na vólta di Jizus i es konta-l tudu kuza ki dja es fazeba i ki dja es inxinaba. 31 I el fla-s: “Nhos ben ku mi, nu bai nos sô pa un lugar izoladu, pa nhos diskansa un poku.” Pamodi txeu algen staba ta bai ta ben i es ka tinha nen ténpu pa kume. 32 Pur isu, es bai na un barku pa un lugar izoladu pa es fika es sô. 33 Má gentis odja-s ta bai i txeu fika ta sabe di kel-li. I di tudu sidadi es bai faxi pa la apé i es txiga la primeru ki es. 34 Nton, kantu el sai di barku, el odja un monti di algen i el xinti péna di es, pamodi es éra sima ovelhas sen pastor. I el kumesa ta inxina-s txeu kuza.

35 Dja staba tardi, i se disiplus txiga na el i es fla-l: “Kel lugar li é izoladu, i dja sta tardi. 36 Manda-s bai ses kaminhu, asi pa es pode bai pa kes zóna fóra di sidadi i pa kes vila i kunpra algun kuza pa es kume.” 37 El fla-s: “Nhos da-s anhos algun kuza pa es kume.” Nton es pergunta-l: “Bu krê pa nu bai kunpra 200 dináriu* di pon i da-s pa es kume?” 38 El fla-s: “Kantu pon ki nhos tene? Nhos bai djobe!” Dipôs ki es djobe, es fla-l: “Sinku pon, alén di dôs pexi.” 39 I el manda tudu kes algen pa xinta grupu-grupu na rélva verdi. 40 Nton, es xinta na grupu di 100 i di 50. 41 El toma kes sinku pon i kes dôs pexi, el djobe pa séu i el faze un orason. Dipôs, el parti kes pon, el kumesa ta da-s pa se disiplus, pa es da kes algen i el dividi kes dôs pexi pa tudu algen. 42 Asi, tudu kes algen kume i es fika fartu. 43 I es djunta 12 sestu xeiu di kes padás di pon, fóra kes pexi ki resta. 44 Kes ki kume pon éra 5 mil ómi.

45 Nton, kel óra, el manda se disiplus pa entra na barku i pa es ba ta bai pa kel otu ladu di mar, pa Betsaida, timenti el ta mandaba kes monti di algen bai ses kaminhu. 46 Má dipôs ki el dispidi di es, el bai pa un monti pa el ba faze orason. 47 Kantu fika noti, barku staba na meiu di mar, má el staba el sô na téra. 48 Nton, kantu el odja ma staba difísil pa es remaba, pamodi béntu staba kóntra es, el bai atxa-s di madrugada,* ta anda riba di mar. Má ta parseba ma el krê pasaba na es* pa el bai. 49 Kantu es odja-l ta anda riba di mar, es pensa: “Kel-li é un vizon!” I es grita, 50 pamodi tudu es odja-l i es fika ku medu. Má kel óra, el fla-s: “Nhos ten koraji! É mi, ka nhos xinti medu.” 51 Nton, el subi na barku djuntu ku es i béntu para. Kantu es odja kel-li, es fika txeu spantadu, 52 pamodi es ka intendeba kuzê ki kel milagri di pon siginifikaba, i ses korason kontinua sen intende.

53 Kantu es trabesa pa kel otu ladu, es txiga na Jinizaré i es traka barku la. 54 Má lógu ki es sai di barku, kes algen rekonhese-l. 55 Es bai pa tudu kel lugar i es kumesa ta leba kes algen duenti na maka, pa undi ki es obiba ma Jizus staba. 56 I na undi ki el entraba na vilas, sidadis ô zónas di kanpu, es ta poba kes algen duenti na kes prasa* i es ta inploraba pa el dexaba es poi mô peloménus na pónta di se ropa. I tudu kes ki toka na se ropa fika kuradu.

7 Nton, kes farizeu i alguns di kes instrutor di lei ki binha di Jiruzalen djunta na se vólta. 2 I es odja alguns di se disiplus ta kume ku mô suju, kel-li krê fla sen laba mô.* 3 (Pamodi farizeus i tudu judeu ka ta kume sen laba mô ti kutubélu. Es ta sigi tradison di kes ómi di ténpu antigu, 4 i óras ki es ta ben di merkadu, es ka ta kume sen laba. Ten txeu otus tradison ki es resebe i ki es ta sigi, sima batiza kópus, jarus i kuzas di kóbri.) 5 Nton, kes farizeu i kes instrutor di lei pergunta-l: “Pamodi ki bus disiplu ka ta sigi tradison di kes ómi di ténpu antigu, má es ta kume ku mô suju?” 6 El fla-s: “Finjidus! É ku razon ki Izaías profetiza sobri nhos, sima sta skrebedu: ‘Kel povu li ta da-m ónra ku ses bóka, má ses korason sta mutu lonji di mi. 7 É atoa ki es ta kontinua ta adora-m, pamodi dotrina ki es ta inxina é mandamentus di ómi.’ 8 Nhos ta larga mandamentus di Deus i nhos ta sigi tradison di ómi.”

9 Tanbê, el fla-s: “Nhos é bon na poi mandamentus di Deus di ladu, pa nhos kontinua ku nhos tradison. 10 Pur izénplu, Muizés fla: ‘Onra bu pai ku bu mai’, i tanbê el fla: ‘Ken ki maldísua* se pai ô se mai debe matadu.’ 11 Má nhos ta fla: ‘Si un ómi fla se pai ô se mai: “Tudu kel ki N ten ki podia djudaba bo é korban (kel-li krê fla, un oférta didikadu pa Deus)”’, 12 asi, nhos ka ta dexa-l faze más ninhun kuza pa se pai ô se mai. 13 Di kel manera li, nhos ta tra palavra di Deus valor, pamodi nhos tradison ki nhos sta ta pasa pa otus. I nhos ta faze txeu kuza sima kel-li.” 14 Nton, el torna txoma kel monti di algen, i el fla-s: “Nhos tudu, nhos obi-m i nhos intende kuzê ki N sta fla. 15 Ka ten nada fóra di un algen ki ta entra na el ki ta kontamina-l. Má é kes kuza ki ta sai di déntu di un algen, ki ta kontamina-l.” 16* ——

17 Kantu Jizus afasta di kel monti di algen i el entra na un kaza, se disiplus kumesa ta pergunta-l sobri kel ilustrason. 18 Nton, el fla-s: “Anhos tanbê nhos ka sta ta intende sima es? Nhos ka da kónta ma ka ten nada ki ta entra na un ómi ki ta pode kontamina-l, 19 dja ki el ka ta entra na korason, má el ta bai pa stômagu, i el ta sai pa esgotu?” Nton, ku kel-li, el mostra ma tudu kumida é linpu. 20 Tanbê el fla-s: “É kel ki ta sai di un algen ki ta kontamina-l. 21 Pamodi di déntu di korason di algen ta sai pensamentus mariadu: konportamentu seksual mariadu,* furtu, asasinatu, 22 adultériu, ganánsia, maldadi, mintira, konportamentu diskaradu,* invéja, blasfémia,* orgulhu i tolisi. 23 Tudu kes kuza mariadu li ta ben di déntu di un algen i es ta kontamina-l.”

24 El labanta di la i el bai pa téra di Tiru i Sidon. La, el entra na un kaza i el ka kria pa ningen daba kónta di kel-la, má el ka konsigi. 25 Kel óra, un mudjer ki se fidju-fémia tinha un spritu mau,* obi ta papiadu di Jizus, el bai i el inbaxa se frenti. 26 Kel mudjer éra disendenti di gregu, má el ta viveba na Finísia di Síria,* i el kontinua ta pidi-l pa el tra kel dimóni di se fidju-fémia. 27 Má, Jizus fla kel mudjer: “Dexa fidjus fika fartu primeru, pamodi é ka dretu tra pon di fidjus i da-l pa katxorinhus.” 28 Má, kel mudjer responde-l: “Sin, sinhor, má ti mésmu kes katxorinhu ki ta sta baxu méza ta kume kes réstu ki mininus ta dexa kai.” 29 Nton, Jizus fla-l: “Dja ki bu fla kel-li, bai. Kel dimóni dja sai di bu fidju-fémia.” 30 Nton, el bai pa kaza i el atxa se fidju-fémia detadu na kama, i kel dimóni dja saíba di el.

31 Kantu Jizus volta di téra di Tiru, el pasa pa Sidon, el trabesa Dekápolis* i el bai pa mar di Galilea. 32 La, es leba-l un ómi surdu ki tinha prubléma na pâpia, i es inplora Jizus pa el poi mô riba di el. 33 Jizus leba-l apárti, lonji di kel monti di algen. Nton, el poi se dédu na obidu di kel ómi, i dipôs ki el kuspi, el toka na se língua. 34 El djobe pa séu, el respira fundu i el fla-l: “Efatá”, ki krê fla: “Abri.” 35 Nton, se obidu abri, se prubléma na pâpia kaba i el kumesa ta pâpia normal. 36 Jizus da-s órdi pa es ka konta ningen, má pa más ki el flaba es pa es ka konta, es ta kontaba más inda. 37 Na verdadi, es staba dimiradu dimás i es fla: “El ta faze tudu kuza dretu. Ti mésmu el ta poi surdu ta obi i mudu ta pâpia.”

8 Na kes dia, djunta otu bês un monti di algen, i es ka tinha nada pa kume. Nton, el txoma se disiplus i el fla-s: 2 “N tene péna di kes monti di algen li, pamodi dja ten três dia ki es sta ku mi i es ka tene nada pa kume. 3 Si N manda-s pa kaza ku fómi,* es ta dismaia pa kaminhu, i alguns di es ben di lonji.” 4 Má, se disiplus responde-l: “Na undi ki algen ta pode atxa pon, na kel lugar izoladu li, ki ta txiga pa tudu kes algen li kume?” 5 Nton, el pergunta-s: “Kantu pon ki nhos tene?” Es fla-l: “Seti.” 6 I el manda kel monti di algen pa xinta na txon. Dipôs el toma kes 7 pon, el agradese Deus, el parti-s i el kumesa ta da-s pa se disiplus pa es sirbiba es, i es sirbi-s pa kel monti di algen. 7 Tanbê es tinha alguns pexi pikinoti, i dipôs ki el agradese Deus, el fla kes disiplu pa es sirbi-s tanbê. 8 Nton, es kume i es fika fartu, i es djunta 7 sestu grandi,* xeiu di kes padás ki resta. 9 Es éra uns 4 mil ómi. Dipôs, Jizus manda-s ses kaminhu.

10 Lógu dipôs, el entra na barku djuntu ku se disiplus i el txiga na un lugar ki txoma Dalmanuta. 11 La, kes farizeu txiga na el i es kumesa ta diskuti ku el, ta pidi-l un sinal di séu, pa es pode sprimentaba el. 12 Nton, el respira fundu* i el fla: “Pamodi ki kel jerason li sta ta djobe un sinal? N ta fla nhos verdadi, ma kel jerason li ka ta dadu ninhun sinal.” 13 Dipôs di kel-li, el dexa-s, el entra na barku otu bês i el bai pa kel otu ladu di mar.

14 Má, es skese di leba pon i es tinha sô un pon na barku, nada más. 15 I el aviza-s klaru: “Nhos mante odju abértu i nhos toma kuidadu ku fermentu di kes farizeu i ku fermentu di Eródis.” 16 Nton, es kumesa ta diskuti ku kunpanheru pamodi es ka tinha pon. 17 Kantu el da kónta di kel-li, el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta diskuti ma nhos ka tene pon? Inda nhos ka ta intende? Nhos korason inda ka sta konsigi intende? 18 ‘Enbóra nhos ten odju, nhos ka ta odja; i enbóra nhos ten obidu, nhos ka ta obi?’ Nhos ka ta lenbra 19 kantu N parti kes sinku pon pa kes 5 mil ómi, kantu sestu xeiu di kes padás ki resta ki nhos djunta?” Es fla-l: “Dozi.” 20 “I kantu N parti kes 7 pon pa kes 4 mil ómi, kantu sestu grandi* xeiu di kes padás ki resta ki nhos djunta?” Es fla-l: “Seti.” 21 Nton, el pergunta-s: “Ti inda nhos ka intende?”

22 Nton, es txiga na Betsaida. La, pesoas leba-l un ómi ségu pa el poba se mô na el. 23 I el pega kel ómi ségu na mô i el leba-l pa fóra di kel vila. Dipôs ki el kuspi-l na odju, el poi se mô na el i el pergunta-l: “Bu sta odja algun kuza?” 24 Kel ómi djobe pa riba i el fla: “N sta odja algen, má es sta parse sima arvis ta anda.” 25 El poi mô na se odju otu bês, i kel ómi odja klaru. El rekupera se vista i el ta pode odjaba tudu kuza dretu. 26 Nton, el manda-l pa kaza i el fla-l: “Ka bu entra na vila.”

27 Dipôs, Jizus ku se disiplus bai pa kes vila di Sezarea di Filipi i na kaminhu el pergunta se disiplus: “Kenha ki gentis ta fla ma mi é?” 28 Es responde-l: “Juan Batista. Má, otus ta fla ma bo é Elias i inda otus ta fla ma bo é un di kes proféta.” 29 El pergunta-s: “Má i nhos, ken ki nhos ta fla ma mi é?” Pedru responde-l: “Abo é Kristu.” 30 Nton, el da-s órdi ku firméza pa es ka konta ningen kel-la. 31 Tanbê, el kumesa ta inxina-s ma Fidju di Ómi tinha ki sufreba txeu kuza i ma kes ansion, kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei ka ta setaba el, i ma el tinha ki matadu i dipôs di três dia el ta resusitadu.* 32 Na verdadi el fla-s kel-li klaru. Má, Pedru leba-l apárti i el kumesa ta txoma-l atenson. 33 Nton el vira, el djobe se disiplus, i el txoma Pedru atenson: “Pa tras di mi, Satanás! Pamodi bu ka ten pensamentus di Deus, má di ómis.”

34 El txoma kel monti di algen, djuntu ku se disiplus, i el fla-s: “Si algen krê ser nha sigidor, el debe nega se kabésa, panha se staka di tortura* i sigi-m sénpri. 35 Pamodi ken ki krê salva se vida* ta perde-l, má ken ki perde se vida* pamodi mi i pamodi notísias sábi ta salva-l. 36 Na verdadi, pa kuzê ki ta sirbi un ómi ganha mundu interu i el perde se vida?* 37 Ô kuzê ki un ómi ta daba na lugar di se vida?* 38 Pamodi ken ki xinti vergónha di mi i di nhas palavra na meiu di kel jerason li, ki é infiel* i pekador, Fidju di Ómi tanbê ta xinti vergónha di el óras ki el ben na glória di se Pai, ku kes anju santu.”

9 Tanbê el fla-s: “N ta fla nhos verdadi, ma alguns ki sta li di ninhun manera ka ta sprimenta mórti antis di odja Reinu di Deus ta ben ku puder.” 2 Dipôs di 6 dia, Jizus txoma Pedru, Tiagu i Juan i el leba-s pa un monti altu i es fika la es sô. I el transforma na ses frenti. 3 Se ropa kumesa ta brilha, i el bira más branku ki kalker ropa ki algen na téra pode brankiseba. 4 Tanbê, Elias ku Muizés parse, i es staba ta pâpia ku Jizus. 5 Nton, Pedru fla Jizus: “Rabi, é bon nu sta li. Dexa-nu arma três ténda: un pa bo, un pa Muizés i otu pa Elias.” 6 Na verdadi, Pedru ka sabia kuzê ki el ta flaba, pamodi es staba ku txeu medu. 7 I forma un núven, ki kubri-s i un vós ki sai di kel núven fla: “Kel-li é nha Fidju, ki N ta ama. Nhos obi ku el.” 8 Dipôs, dirapenti es djobe na ses vólta i es odja ma fóra Jizus, ka staba más ningen ku es.

9 Timenti es staba ta dixi di kel monti, Jizus fla-s ku firméza pa es ka konta ningen kuzê ki es odja, ti ki Fidju di Ómi resusitadu.* 10 Es obi ku kuzê ki el fla-s,* má es fika ta diskuti entri es kuzê ki el krê flaba ma el ta sérba resusitadu.* 11 I es pergunta-l: “Pamodi ki kes instrutor di lei ta fla ma Elias ten ki ben primeru?” 12 El responde-s: “É verdadi, Elias ta ben primeru i el ta poi tudu kuza sima debe sta. Nton, pamodi ki sta skrebedu ma Fidju di Ómi ten ki sufri txeu kuza i tratadu ku disprézu? 13 Má, N ta fla nhos ma Elias na verdadi dja ben, i es faze kuzê ki es kreba ku el, sima sta skrebedu sobri el.”

14 Kantu es txiga undi ki kes otu disiplu staba, es odja un monti di algen na ses vólta, i kes instrutor di lei staba ta diskuti ku es. 15 Má lógu ki kel monti di algen odja-l, es fika spantadu i es kóre pa ba kunprimenta-l. 16 Nton el pergunta-s: “Kuzê ki nhos sta ta diskuti ku es?” 17 I un algen responde-l: “Instrutor, N traze-u nha fidju pamodi el tene un spritu ki ka ta dexa-l pâpia. 18 Kada bês ki kel spritu entra na el, el ta bota-l na txon, i nha fidju ta bota skuma pa bóka, el ta rintxa* denti i el ta fika sen forsa. N pidi bus disiplu pa tra-l kel spritu, má es ka konsigi faze kel-li.” 19 El responde-s: “Ó jerason sen fé, ti ki ténpu N ten ki kontinua ku nhos? Ti ki ténpu N ten ki aguenta nhos? Nhos traze-m el.” 20 Nton es leba-l kel rapazinhu, má lógu ki kel spritu odja Jizus, el poi kel mininu ta da ataki. Dipôs ki el kai na txon, el fika ta rola i ta bota skuma pa bóka. 21 Nton, Jizus pergunta se pai: “Désdi ki ténpu ki kel-li ta kontise ku el?” El responde: “Désdi pikinoti. 22 Txeu bês kel spritu ta bota-l déntu di lumi i tanbê déntu di agu pa mata-l. Má, si bu ta pode faze algun kuza, ten péna di nos i djuda-nu.” 23 Jizus fla-l: “Pamodi ki bu fla ‘si bu ta pode’? Tudu kuza é posível pa ken ki ten fé.” 24 Kel óra, pai di kel mininu grita: “N ten fé! Djuda-m undi ki N meste fé!”

25 Kantu Jizus da kónta ma un monti di algen staba ta ben pa es ta kóre, el da kel spritu mau* órdi i el fla-l: “Spritu mudu i surdu, N ta manda-u pa bu sai di el i pa bu ka entra na el más!” 26 Dipôs ki el grita i el poi kel mininu ta da txeu ataki, kel spritu sai i kel mininu fika sima ki el staba mortu. Nton, maioria di algen fika ta fla: “Dja el móre!” 27 Má Jizus pega-l na mô, el labanta-l i el fika di pé. 28 Dipôs ki Jizus entra na un kaza, se disiplus pergunta-l apárti: “Pamodi ki nu ka konsigi tra kel dimóni?” 29 El responde-s: “Kel tipu li ta sai sô ku orason.”

30 Es sai di la i es bai pa Galilea, má el ka kria pa ningen sabeba undi ki el staba. 31 Pamodi el staba ta inxina se disiplus i ta fla-s: “Fidju di Ómi ta ben intregadu na mô di ómis i es ta ben mata-l, má enbóra es ta mata-l, três dia dipôs el ta resusitadu.”* 32 Má es ka intende kuzê ki el fla-s i es fika ku medu di pergunta-l.

33 I es bai pa Kafarnaun. Nton, kantu el staba déntu kaza, el pergunta-s: “Sobri kuzê ki nhos staba ta diskuti na kaminhu?” 34 Es fika kaladu, pamodi es staba ta diskuti na kaminhu sobri kal di es ki éra más grandi. 35 Nton el xinta, el txoma kes Dozi i el fla-s: “Si algen krê ser primeru, el ten ki ser kel últimu di nhos tudu i sérvu di nhos tudu.” 36 Nton, el toma un mininu, el pô-l na ses meiu, el poi se brasu riba di se onbru i el fla-s: 37 “Kenha ki resebe un di kes mininu li na nha nómi, el ta resebe-m tanbê. I kenha ki resebe-m, ka ta resebe sô mi, má tanbê Kel ki manda-m.”

38 Juan fla-l: “Instrutor, nu odja un algen ta uza bu nómi pa tra dimónis i nu tenta inpidi-l, pamodi el ka staba ta sigi-nu.” 39 Má Jizus fla: “Ka nhos tenta inpidi-l, pamodi ningen ki faze un milagri na nha nómi, ka ta pode lógu dipôs, fla un kuza mariadu sobri mi. 40 Pamodi ken ki é ka kóntra nos, sta ku nos. 41 I N ta fla nhos verdadi ma ken ki da nhos un kópu di agu pa bebe pamodi nhos é disiplus di Kristu, di ninhun manera el ka ta perde se rekonpénsa. 42 Má kenha ki poi un di kes pikinoti li ki ten fé ta tropesa, ta sérba midjór si es prindaba el un pédra di muinhu na piskôs, sima kes ki buru ta poi ta da vólta, i pa es botaba el na mar.

43 “Si bu mô ta pô-u ta tropesa, korta-l. É midjór pa bu resebe vida sen un mô di ki bai ku tudu dôs mô pa Jiena,* pa kel lumi ki ka ta pode pagadu. 44* —— 45 I si bu pé ta pô-u ta tropesa, korta-l. É midjór pa bu resebe vida sen un pé di ki bu botadu ku tudu dôs pé na Jiena.* 46* —— 47 I si bu odju ta pô-u ta tropesa, bota-l lonji di bo. É midjór pa bu entra sô ku un odju na Reinu di Deus di ki pa bu botadu ku tudu dôs odju na Jiena,* 48 undi ki bitxu ka ta móre i lumi ka ta paga.

49 “Pamodi tudu algen ten ki salgadu ku lumi. 50 Sal é bon, má si sal dexa di ser salgadu, kuzê ki nhos ta faze pa pô-l se gostu otu bês? Nhos ten sal na nhos, i nhos mante pas ku kunpanheru.”

10 El sai di la i el bai pa frontera di Judea, na kel otu ladu di Jurdon, i más un bês un monti di algen djunta na se vólta. El kumesa ta inxina-s otu bês sima el ta kustuma fazeba. 2 Alguns farizeu txiga na el i pa sprimenta-l, es pergunta-l si di akordu ku lei un ómi pode divôrsia di se mudjer. 3 El responde-s: “Ki órdi ki Muizés da nhos?” 4 Es fla-l: “Muizés dexa pa skrebe un sertidon di divórsiu i manda-l se kaminhu.” 5 Má Jizus fla-s: “É pamodi nhos korason duru ki el skrebe nhos kel mandamentu li. 6 Má, désdi komésu di kriason ‘El faze-s ómi ku mudjer. 7 É pur isu ki un ómi ta dexa se pai ku se mai, 8 i es dôs ta bira sô un karni’, nton es é ka dôs más, má sô un karni. 9 Pur isu, kel ki Deus djunta na mésmu kanga, ómi ka debe sipara.” 10 Kantu es staba déntu kaza otu bês, disiplus kumesa ta pergunta-l sobri kel-li. 11 El fla-s: “Ken ki divôrsia di se mudjer i el kaza ku otu, el sta faze adultériu kóntra se mudjer. 12 I si un mudjer, dipôs ki el divôrsia di se maridu, el kaza ku otu ómi, el sta faze adultériu.”

13 Nton, gentis kumesa ta leba-l alguns mininu pa el poi mô na es.* Má kes disiplu txoma kes algen atenson. 14 Kantu Jizus odja kel-li, el fika xatiadu i el fla-s: “Nhos dexa kes mininu txiga na mi. Ka nhos tenta inpidi-s, pamodi Reinu di Deus é pa kes algen sima es. 15 N ta fla nhos verdadi, ma ken ki ka resebe Reinu di Deus sima un mininu, di ninhun manera el ka ta entra na el.” 16 El inbrasa kes mininu, el poi mô riba di es* i el kumesa ta abensua-s.

17 Timenti el staba ta bai, un ómi ben ta kóre, juelha se dianti i pergunta-l: “Bon Instrutor, kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?” 18 Jizus fla-l: “Pamodi ki bu ta txoma-m di bon? Sô Deus ki é bon, ningen más. 19 Bu konxe kes mandamentu: ‘Ka bu mata, ka bu faze adultériu, ka bu furta, ka bu da tistimunhu falsu, ka bu ingana algen, onra bu pai ku bu mai.’” 20 Kel ómi fla-l: “Instrutor, N sta ta kunpri tudu kes kuza li désdi pikinoti.” 21 Jizus djobe-l, el xinti amor pa el i el fla-l: “Sta falta-u un kuza. Bai, bende kes kuza ki bu ten i da kes algen póbri kel dinheru, i bu ta ten un tizoru na séu. Dipôs ben ser nha sigidor.” 22 Má el fika tristi ku kel respósta, i el bai se kaminhu dizanimadu, pamodi el tinha txeu kuza.

23 Dipôs ki Jizus djobe pa se vólta, el fla se disiplus: “Fórti é difísil pa kes ki ten dinheru entra na Reinu di Deus!” 24 Má disiplus fika spantadu ku se palavras. Nton Jizus fla-s: “Nhas fidju, fórti é difísil entra na Reinu di Deus! 25 É más fásil pa un kamelu entra na braku di un gudja di ki un algen riku entra na Reinu di Deus.” 26 Es fika más spantadu inda i es pergunta-l:* “Kenha ki pode ser salvu?” 27 Jizus djobe-s ku atenson i el fla-s: “Ómis ka ta pode faze kel-li, má Deus ta pode, pamodi Deus ta pode faze tudu kuza.” 28 Pedru kumesa ta fla-l: “Odja! Nu dexa tudu kuza i nu sigi-u.” 29 Jizus fla: “N ta fla nhos ku tudu serteza, ma ka ten ningen ki dexa kaza, irmons, irmans, mai, pai, fidjus ô txon pamodi mi i pamodi notísias sábi 30 ki ka ta resebe 100 bês más gósi, na kel ténpu li, kazas, irmons, irmans, mai, fidjus i kanpus ku pirsigison, i na kel mundu* ki ta ben, vida pa tudu ténpu. 31 Má txeu di kes ki é primeru ta ser últimu, i kes últimu ta ser primeru.”

32 Es staba ta bai pa kel kaminhu ki ta subi pa Jiruzalen i Jizus staba ta bai ses frenti. Es staba dimiradu, má kes ki staba ta sigi-s kumesa ta xinti medu. Más un bês, el txoma kes Dozi apárti i el kumesa ta fla-s kuzê ki staba pa ba kontise ku el: 33 “Nhos odja! Nu sta ta subi pa Jiruzalen i Fidju di Ómi ta ba intregadu na kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei. Es ta ba kondena-l pa el matadu i intrega-l na ómis di nasons. 34 I es ta bai trosa di el, kuspi-l, sota-l i mata-l, má dipôs di três dia el ta resusitadu.”*

35 Tiagu ku Juan, kes fidju di Zebedeu, txiga na Jizus i es fla-l: “Instrutor, nu krê pa bu faze-nu kel ki nu pidi-u.” 36 Jizus pergunta-s: “Kuzê ki nhos krê pa N faze pa nhos?” 37 Es responde-l: “Dexa-nu xinta un na bu ladu direita i kel otu na bu ladu skerda, na bu glória.” 38 Má, Jizus fla-s: “Nhos ka sabe kuzê ki nhos sta ta pidi. Nhos ta pode bebe kel kópu ki N sta kuazi ta bebe ô batizadu ku kel batismu ki N sta ta ser batizadu?” 39 Es fla-l: “Nu ta pode sin.” Nton, Jizus fla-s: “Nhos ta ben bebe kel kópu ki N sta ta bebe i nhos ta ben batizadu ku kel batismu ki N sta ta ser batizadu. 40 Má é ka mi ki ta disidi ken ki ta xinta na nha ladu direita ô na nha ladu skerda. Kes lugar li é di kes algen ki priparadu pa es.”

41 Kantu kes otu 10 fika ta sabe di kel-li, es ka fika nada kontenti ku Tiagu i Juan. 42 Má, Jizus txoma-s i el fla-s: “Nhos sabe ma kes ki ta* governa nasons ta manda na povu i ma ses algen inportanti ten autoridadi riba di povu. 43 Entri nhos ka debe ser si. Má ken ki krê ser grandi entri nhos, el ten ki ser nhos sérvu, 44 i ken ki krê ser primeru entri nhos, el ten ki ser skravu di nhos tudu. 45 Pamodi ti mésmu Fidju di Ómi ka ben pa algen sirbi-l, má pa el sirbi i da se vida* pa resgata txeu algen.”

46 Nton, es bai pa Jerikó. Má, kantu el ku se disiplus i un monti di algen staba ta sai di Jerikó, Bartimeu (fidju di Timeu), ki éra un ségu ki ta pidiba zimóla, staba xintadu na bera di strada. 47 Kantu el obi ma éra Jizus di Nazaré, el kumesa ta grita: “Jizus, Fidju di Davidi, ten péna* di mi!” 48 Nton, un monti di algen kumesa ta txoma-l atenson i ta manda-l kala bóka. Má, el fika ta grita más inda: “Fidju di Davidi, ten péna* di mi!” 49 Nton Jizus para i el fla: “Nhos txoma-l.” Nton, es txoma kel ómi ségu i es fla-l: “Ten koraji! Labanta, el sta ta txoma-u.” 50 El tra se ropa ki el tinha di riba, el labanta faxi i el bai pa Jizus. 51 Nton, Jizus pergunta-l: “Kuzê ki bu krê pa N faze pa bo?” Kel ómi ségu responde-l: “Raboni,* pô-m ta odja otu bês.” 52 Jizus fla-l: “Bai, bu fé pô-u ta fika dretu.” I kel óra, el fika ta odja otu bês, i el kumesa ta sigi-l na strada.

11 Kantu es staba ta txiga pértu di Jiruzalen, di Betfajé i Betánia na monti di Olivera, el manda dôs di se disiplus 2 i el fla-s: “Nhos bai pa kel vila ki sta nhos frenti, i lógu ki nhos entra la, nhos ta atxa un burinhu maradu ki ningen inda ka monta na el. Nhos dismara-l i nhos traze-l li. 3 I si algun algen pergunta nhos: ‘Pamodi ki nhos sta faze kel-li?’ Nhos fla: ‘Sinhor meste-l i lógu el ta torna manda-l.’” 4 Nton, es bai i es atxa kel burinhu maradu na frenti di pórta di un kaza ki ta fikaba na bera di strada i es dismara-l. 5 Má alguns ki staba la pergunta-s: “Kuzê ki nhos sta ta faze? Pamodi ki nhos sta ta dismara kel burinhu?” 6 Es fla-s kuzê ki Jizus dja flaba es, i es dexa-s bai.

7 Nton, es leba Jizus kel burinhu, es poi ses ropa riba di el i Jizus xinta riba di el. 8 Tanbê, txeu algen stende ses ropa na strada, má otus korta ramus na kanpus. 9 Kes ki staba ta bai se frenti i kes ki staba ta bai se tras, fika ta grita: “Nu ta pidi pa salva! Abensuadu é kel ki ta ben na nómi di Jeová!* 10 Pa Deus abênsua kel Reinu di nos pai Davidi ki sta pa ben! Nu ta pidi pa salva, abo ki sta na kes lugar más altu!” 11 Jizus entra na Jiruzalen i el bai pa ténplu. El djobe pa tudu kuza na se vólta, má dja ki dja staba tardi, el bai pa Betánia ku kes Dozi.

12 Na kel otu dia kantu es staba ta sai di Betánia, el xinti fómi. 13 Di lonji el odja un pé di figu ki tinha folhas, i el bai djobe si el ta atxaba algun kuza na el. Kantu el txiga pértu el ka atxa nada, má sô folhas, pamodi ka éra ténpu di figu. 14 Nton el fla-l: “Pa ningen ka kume bu fruta nunka más.” I se disiplus staba ta obi.

15 Nton es txiga Jiruzalen. La, el entra na ténplu i el kumesa ta bota pa rua kes ki staba ta bende i ta kunpra na ténplu. El rabida* kes méza di kes ki staba ta troka dinheru i kes kadera di kes ki staba ta bende ponba. 16 Tanbê, el ka staba ta dexa ningen ki staba ta karega algun kuza pasa pa déntu di ténplu. 17 El staba ta inxina-s i ta fla-s: “Ka sta skrebedu: ‘Nha kaza ta ben txomadu kaza di orason pa tudu nason’? Má nhos faze-l un kaza di ladrons.” 18 Kantu kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei obi kel-li, es kumesa ta djobe un manera pa mata-l, pamodi es staba ku medu di el, dja ki tudu kes algen staba dimiradu ku se manera di inxina.

19 Kantu staba ta fika tardi, Jizus ku se disiplus sai di sidadi. 20 Na kel otu dia, sédu palmanhan, kantu es staba ta pasa bera di kel pé di figu, es odja ma el staba séku désdi raís. 21 Pedru lenbra di kuzê ki kontise i el fla-l: “Rabi, odja! Kel pé di figu ki bu maldísua dja seka.” 22 Jizus fla-s: “Nhos ten fé na Deus. 23 N ta fla nhos verdadi, ma ken ki fla kel monti li: ‘Labanta i kai na mar’, i el ka duvida na se korason, má el ten fé ma kuzê ki el sta fla ta ba kontise, kel-li ta kontise. 24 É pur isu ki N ta fla nhos, ma tudu kuza ki nhos pidi na orason, nhos ten fé ma dja nhos resebe-s, i nhos ta ten es. 25 I óras ki nhos sta di pé ta ora, nhos púrdua kalker kuza ki nhos ten kóntra un algen, asi nhos Pai ki sta na séu ta púrdua nhos fadjas tanbê.” 26* ——

27 Es torna bai pa Jiruzalen. I timenti el staba ta anda na ténplu, kes xéfi di saserdótis, kes instrutor di lei i kes ansion txiga na el 28 i es pergunta-l: “Ku ki autoridadi bu ta faze kes kuza li? Kenha ki da-u autoridadi pa bu faze kes kuza li?” 29 Jizus fla-s: “N ta faze nhos un pergunta. Nhos responde-m, i N ta fla nhos ku ki autoridadi N ta faze kes kuza li. 30 Batismu di Juan éra di séu ô di ómis? Nhos responde-m.” 31 Nton, es kumesa ta pensa entri es, ta fla: “Si nu fla: ‘Di séu’, el ta fla: ‘Nton pamodi ki nhos ka kridita na el?’ 32 Má nu ten koraji di fla: ‘Di ómis’?” Es tinha medu di kel monti di algen, pamodi tudu es ta atxaba ma Juan éra própi un proféta. 33 Pur isu, es responde Jizus: “Nu ka sabe.” Jizus fla-s: “Nton nen mi tanbê N ka sta fla nhos ku ki autoridadi N ta faze kes kuza li.”

12 Nton, el uza ilustrasons pa el kumesa ta pâpia ku es: “Un ómi faze un plantason di uva i el poi un sérka na se vólta. El koba un tanki pa piza uva i el faze un tori. Dipôs, el renda-l pa agrikultoris i el viaja pa fóra. 2 Kantu txiga ténpu di panha uva, el manda un skravu na kes agrikultor pa toma se párti. 3 Má es pega-l, es sota-l i es manda-l se kaminhu ku mô vaziu. 4 El manda otu skravu, i es da-l pankada na kabésa i es umilha-l. 5 Nton el manda otu, i es mata-l. El manda más txeu inda, alguns es sota i otus es mata. 6 El tinha más un, un fidju ki el ta amaba. Pa últimu, el manda se fidju i el fla: ‘Es ta ruspeta nha fidju.’ 7 Má kes agrikultor fla kunpanheru: ‘Kel-li é erderu. Nu bai, nu mata-l i se eransa ta fika pa nos.’ 8 Nton, es pega-l, es mata-l i es bota-l pa fóra di kel plantason di uva. 9 Kuzê ki kel dónu di plantason di uva ta ben faze? El ta ben, el ta mata kes agrikultor i el ta da kel plantason di uva pa otus algen. 10 Skrituras ta fla: ‘Kel pédra ki kes konstrutor nega, é kel ki bira kel pédra prinsipal di kantu.* Nunka nhos ka lé kel-li na Skrituras? 11 Kel-li ben di Jeová* i el é un kuza ki nos odju ta dimira.’”

12 Nton, es krê prendeba* el, pamodi es da kónta ma el flaba kel ilustrason ta pensa na es. Má, es tinha medu di kel monti di algen. Pur isu, es dexa-l i es bai ses kaminhu.

13 Dipôs, es manda alguns farizeu i kes di partidu di Eródis, pa pô-l ta fla algun kuza mariadu. 14 Kantu es txiga, es fla-l: “Instrutor, nu sabe ma sénpri bu ta pâpia verdadi i ma bu ka ta djobe aprovason di ómis, pamodi bu ka ta djobe pa aparénsia di pesoas. Má, bu ta inxina kaminhu di Deus di akordu ku verdadi. Di akordu ku lei, nu debe paga Séza inpostu* ô nau? 15 Nu debe paga ô nu ka debe paga?” Kantu el da kónta di ses finjimentu, el fla-s: “Pamodi ki nhos sta sprimenta-m? Nhos traze-m un dináriu* pa N odja.” 16 Es leba-l un, i el pergunta-s: “Di kenha ki é kel róstu i kel nómi ki sta li?” Es fla-l: “Di Séza.” 17 Nton, Jizus fla: “Nhos paga Séza kes kuza ki é di Séza, má nhos da Deus kes kuza ki é di Deus.” I es fika dimiradu ku el.

18 Nton, kes saduseu ki ta fla ma ka ten resureison, txiga na el i es pergunta-l: 19 “Instrutor, Muizés skrebe-nu ma si un algen móre i el dexa se mudjer, má el ka dexa fidju, se irmon debe kaza ku kel viúva pa pode da se irmon disendenti. 20 Tinha 7 irmon. Kel primeru kaza, má el móre sen dexa fidju. 21 I kel sugundu kaza ku kel viúva, má el móre sen dexa fidju. I kontise mésmu kuza ku kel tirseru. 22 I ninhun di kes seti ka dexa fidju. Pa últimu, kel mudjer móre tanbê. 23 Na resureison, el ta ser mudjer di kal di es? Pamodi kes 7 kaza ku el.” 24 Jizus fla-s: “É pur isu ki nhos sta inganadu, pamodi nhos ka konxe nen Skrituras nen puder di Deus. 25 Pamodi óras ki es resusitadu,* ómis ka ta kaza i nen mudjeris ka ta dadu na kazamentu, má es é sima anjus na séu. 26 Má sobri resusita algen mortu, nhos ka lé na livru di Muizés, na kel stória sobri kel pé di spinhu, ma Deus fla-l: ‘Ami é Deus di Abraon, Deus di Izaki i Deus di Jakó’? 27 El é Deus, ka di algen mortu, má di algen bibu. Nhos sta txeu inganadu.”

28 Kantu un di kes instrutor di lei ki staba la i ki obi kel diskuson, odja ma Jizus responde dretu, el pergunta-l: “Di tudu kes mandamentu, kal ki é primeru?”* 29 Jizus responde: “Kel primeru é: ‘Obi, ó Israel: Jeová,* nos Deus, é sô un Jeová.* 30 Ama Jeová,* bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma,* di tudu bu menti i di tudu bu forsa.’ 31 Kel sugundu é: ‘Ama bu prósimu sima bu kabésa.’ Ka ten otu mandamentu más grandi ki kes-li.” 32 Kel instrutor di lei fla-l: “Instrutor, bu pâpia dretu, di akordu ku verdadi: ‘El é sô un i ka ten otu fóra el’. 33 I ama-l di tudu bu korason, di tudu bu intendimentu i di tudu bu forsa, i ama bu prósimu sima bu kabésa bale mutu más di ki tudu oférta kemadu i sakrifisiu.” 34 Kantu Jizus odja ma el responde ku sabedoria, el fla-l: “Bu ka sta lonji di Reinu di Deus.” I ningen ka tevi koraji di faze-l más pergunta.

35 Má, timenti Jizus staba ta inxina na ténplu, el fla: “Modi ki instrutoris di lei ta fla ma Kristu é fidju di Davidi? 36 Giadu pa spritu santu, própi Davidi fla: ‘Jeová* fla nha Sinhor: “Xinta na nha direita, ti ki N poi bus inimigu dibaxu di bu pé.”’ 37 Própi Davidi ta txoma-l di Sinhor, nton modi ki el pode ser se fidju?”

I kel monti di algen staba ta obi-l ku gostu. 38 Kantu el ta inxinaba, el ta flaba es: “Nhos toma kuidadu ku kes instrutor di lei* ki krê anda ku ropa kunpridu i ki krê pa es kunprimentadu na kes prasa prinsipal. 39 Es gosta di xinta na kes lugar ki ta fika na frenti* na kes sinagóga i na kes midjór lugar na féstas. 40 Es ta toma tudu kuza ki viúvas ten* i es ta faze orason kunpridu sô pa txoma atenson. Es ta ben resebe un julgamentu más duru.”*

41 Jizus xinta na undi ki el ta odjaba kes kófri* di tizoru i el kumesa ta odja modi ki un monti di algen ta poba dinheru na kes kófri di tizoru, i txeu algen riku staba ta poi txeu muéda. 42 Nton, ben un viúva póbri i el poi dôs muéda pikinoti ki tinha mutu poku valor.* 43 El txoma se disiplus i el fla-s: “N ta fla nhos verdadi, ma kel viúva póbri li, poi na kes kófri di tizoru mutu más txeu di ki tudu kes otu. 44 Pamodi tudu es poi kel ki ta restaba es, má kel viúva, na se pobréza, el poi tudu kel ki el tinha, tudu kel ki el tinha pa el vive.”

13 Kantu el staba ta sai di ténplu, un di se disiplus fla-l: “Instrutor, odja! Kes pédra li i es ténplu é grandi i bunitu!” 2 Má Jizus fla-l: “Bu sta ta odja kel ténplu grandi li? Di ninhun manera ka ta ben fika li pédra riba di kel otu sen botadu na txon.”

3 Kantu el staba xintadu na monti di Olivera ta odja ténplu, Pedru, Tiagu, Juan i André, pergunta-l apárti: 4 “Fla-nu, ki ténpu ki kes kuza li ta ben kontise i kal ki ta ben ser sinal ma tudu kes kuza li sta kuazi ta txiga fin?” 5 Nton Jizus kumesa ta fla-s: “Nhos toma kuidadu pa ningen ka ingana nhos. 6 Un monti di algen ta ben na nha nómi, ta fla: ‘Ami é el’, i es ta ingana un monti di algen. 7 Tanbê, óras ki nhos obi ta papiadu di géra i di notísias di géra, ka nhos dexa medu toma kónta di nhos. Kes kuza li ten ki kontise, má inda é ka fin.

8 “Pamodi nason ta ben labanta kóntra nason i reinu kóntra reinu. Ta ben ten tremor di téra na un lugar tras di kel otu. Tanbê ta ben ten falta di kumida. Kes kuza li é komésu di dór di frónta.

9 “Má anhos, nhos toma kuidadu. Pesoas ta ben intrega nhos na tribunal, nhos ta ben dadu ku xikóti na sinagógas i nhos ta ben podu na frenti di kes governador i rei pamodi mi. I kel-li ta ben sirbi-s di tistimunhu. 10 Tanbê, na tudu nason, notísias sábi ten ki pregadu primeru. 11 I óras ki es leba nhos, pa es intrega nhos, ka nhos fika preokupadu dimás ku kuzê ki nhos ta fla. Má nhos fla kel ki nhos dadu na kel óra, pamodi é ka nhos ki ta pâpia, má é spritu santu. 12 Tanbê, irmon ta ben intrega irmon pa matadu, i pai ta ben intrega se fidju, i fidjus ta ben labanta kóntra ses pai ku ses mai i es ta pô-s ta matadu. 13 I tudu algen ta ben ôdia nhos pamodi nha nómi. Má kenha ki aguenta firmi ti fin ta ser salvu.

14 “Má, óras ki nhos odja kel kuza nojéntu ki ta distrui tudu kuza di pé na undi ki el ka debe sta (pa ken ki lé intende kuzê ki fladu), nton, pa kes ki sta na Judea kumesa ta fuji pa montanhas. 15 Kel ómi ki sta na terasu, pa ka dixi nen pa ka entra pa ba panha algun kuza déntu di se kaza. 16 I kel ómi ki sta na kanpu pa ka volta pa kes kuza ki el dexa pa tras, pa ba panha se ropa. 17 Ai di kes mudjer grávida i di kes ki ta sta ta da mininu mama na kel ténpu! 18 Nhos kontinua ta ora pa el ka kontise na ténpu di friu. 19 Pamodi kes dia ta ser dia di tribulason, ki sima kel-la nunka ka kontiseba désdi komésu di kriason, ki Deus kria, ti gósi, i nen el ka ta ben kontise otu bês. 20 Na verdadi, si Jeová* ka biraba kes dia más poku, ningen ka ta salvaba. Má pamodi kes ki el skodje, el bira kes dia más poku.

21 “Tanbê, si algen fla nhos: ‘Nhos odja! Ali Kristu li!’ ô ‘Nhos odja! Ale-l la!’, ka nhos kridita. 22 Pamodi ta ben parse profétas falsu i algen ta fla ma es é Kristu, i es ta ben faze sinal i milagris pa tenta disvia ti mésmu kes skodjedu. 23 Pur isu, nhos fika sienti. Dja N fla nhos tudu kuza antis di es kontise.

24 “Má na kes dia, dipôs di kel tribulason, sol ta ben fika sukuru, lua ka ta ben da se lus, 25 strélas ta ben kai di séu i kes puder ki sta na séu ta ben sakudidu. 26 Nton, es ta ben odja Fidju di Ómi ta ben na núvens, ku grandi puder i glória. 27 Dipôs, el ta ben manda se anjus i el ta ben djunta kes ki el skodje désdi kes kuatu béntu, di pónta di téra ti pónta di séu.

28 “Nhos prende es ilustrason di pé di figu: lógu ki kes ramu novu kumesa ta kria i es da folhas, nhos ta sabe ma veron sta kuazi ta txiga. 29 Di mésmu manera, óras ki nhos odja kes kuza li ta kontise, nhos fika ta sabe ma el* sta kuazi ta txiga, el sta na pórta. 30 N ta garanti nhos, ma di ninhun manera kel jerason li ka ta dizaparse, timenti tudu kes kuza li ka kontise. 31 Séu ku téra ta dizaparse, má nhas palavra di ninhun manera ka ta dizaparse.

32 “Sobri kel dia ô kel óra ningen ka sabe, nen anjus na séu, nen Fidju, má sô Pai ki sabe. 33 Nhos mante sienti, nhos mante kordadu, pamodi nhos ka sabe kal ki é ténpu markadu. 34 É sima un ómi ki viaja pa fóra, ki dexa se kaza i el poi se skravus ta toma kónta di el, el da kada un se trabadju i el manda porteru pa mante sienti. 35 Pur isu, nhos mante sienti pamodi nhos ka sabe ki óra ki dónu di kaza ta ben, si é na fin di dia, si é meia-noti, si é antis di manxe* ô si é sédu palmanhan. 36 Asi, pa óras ki el ben dirapenti, pa el ka atxa nhos ta durmi. 37 Má kuzê ki N ta fla nhos, N ta fla pa tudu algen: nhos mante sienti.”

14 Dôs dia dipôs éra Páskua i Fésta di Pon sen Fermentu. Kes xéfi di saserdótis i kes instrutor di lei* staba ta djobe un manera pa es prende* Jizus i pa es mata-l, 2 pamodi es ta flaba: “Duránti fésta nau, talvês povu pode faze un revólta.”

3 I timenti el staba na Betánia, ta kume* na kaza di Simon, kel leprozu, txiga un mudjer ku un frasku di alabastru, ki tinha un óliu purfumadu, nardu puru, i ki éra txeu karu. El kebra kel frasku i el kumesa ta baza-l riba di kabésa di Jizus. 4 Nton, alguns algen ka fika kontenti i es fla kunpanheru: “Pamodi ki el gasta kel óliu purfumadu? 5 Nu podia bendeba kel óliu purfumadu pa más di 300 dináriu* i daba póbris kel dinheru!” I es fika txeu xatiadu ku el.* 6 Má Jizus fla: “Nhos dexa-l en pas. Pamodi ki nhos sta ta kria-l prubléma? El faze un kuza dretu pa mi. 7 Pamodi póbris sénpri ta sta djuntu ku nhos, i nhos pode faze-s kuzas dretu óras ki nhos krê, má ami nen sénpri N ka ta ben sta djuntu ku nhos. 8 El faze kel ki el pode. El baza kel óliu purfumadu na nha korpu pa pripara-m pa nha intéru. 9 N ta fla nhos verdadi, ma na kalker lugar na mundu interu ki pregadu kes notísia sábi, kuzê ki kel mudjer li faze tanbê ta ben kontadu pa lenbradu di el.”

10 I Judas Iskariótis, un di kes Dozi, bai na kes xéfi di saserdótis pa ba intrega-s* Jizus. 11 Kantu es obi kel-li, es fika kontenti i es promete da-l dinheru di prata. Nton, el kumesa ta djobe un oportunidadi pa trai-l.

12 Nton, na kel primeru dia di Fésta di Pon sen Fermentu, kantu es tinha kustumu di oferese sakrifisiu di Páskua, se disiplus pergunta-l: “Undi ki bu krê pa nu bai i pripara kumida pa Páskua?” 13 Nton, el manda dôs di se disiplus i el fla-s: “Nhos bai sidadi, i un ómi ki sta ta leba un jaru di baru ku agu ta inkontra ku nhos. Nhos sigi-l. 14 I na undi ki el entra nhos fla dónu di kel kaza: ‘Instrutor fla: “Undi ki é sala di konvidadus, pa N kume kumida di Páskua ku nhas disiplu?”’ 15 I el ta ba mostra nhos un sala grandi na primeru andar, tudu mobiliadu i prontu. Nhos pripara kumida di Páskua la pa nos.” 16 Nton disiplus bai, es entra na sidadi i es atxa tudu kuza sima el fla-s, i es pripara pa Páskua.

17 Dipôs ki fika noti, el txiga ku kes Dozi. 18 I timenti es staba xintadu na méza ta kume, Jizus fla: “N ta fla nhos verdadi, ma un di nhos ki sta ta kume ku mi ta ben trai-m.” 19 Es kumesa ta fika tristi i ta pergunta-l un pur un: “É ka mi, ka simé?” 20 El fla-s: “É un di kes Dozi, kel ki ta mete mô na tijéla djuntu ku mi. 21 Pamodi Fidju di Ómi sta ta bai se kaminhu, sima sta skrebedu sobri el. Má ai di kel algen ki ta trai Fidju di Ómi! Ta sérba midjór pa kel algen si el ka naseba.”

22 I kantu es kontinua ta kume, el panha un pon, el faze un orason, el parti-l, el da-s i el fla: “Nhos toma. Kel-li ta reprizenta nha korpu.” 23 Dipôs, el panha un kópu, el agradese Deus, el da se disiplus i es tudu bebe. 24 I el fla-s: “Kel-li ta reprizenta nha ‘sangi di kontratu’, ki ta ben bazadu pa un monti di algen. 25 N ta fla nhos verdadi, ma di ninhun manera N ka ta ben bebe vinhu más, ti ki txiga kel dia ki N ta ben bebe vinhu novu na Reinu di Deus.” 26 Na fin, dipôs ki es kanta kántikus* pa lova Deus, es bai pa monti di Olivera.

27 I Jizus fla-s: “Nhos tudu ta ben tropesa, pamodi sta skrebedu: ‘N ta mata pastor i kes ovelha ta ben spadjadu.’ 28 Má, dipôs ki N resusitadu,* N ta bai nhos frenti pa Galilea.” 29 Má, Pedru fla-l: “Mésmu ki tudu kes otu tropesa, ami N ka ta tropesa.” 30 Nton, Jizus fla-l: “N ta fla-u verdadi, ma oji, sin, es noti li, antis di galu kanta dôs bês, bu ta nega-m três bês.” 31 Má, el fika ta insisti: “Nen si N ten ki móre djuntu ku bo, ami nunka N ka ta nega-u.” Tanbê, tudu kes otu kumesa ta fla mésmu kuza.

32 Nton, es txiga na un lugar ki txoma Jetsemani, i el fla se disiplus: “Nhos xinta li timenti N ta ora.” 33 I el leba Pedru, Tiagu ku Juan djuntu ku el, i el kumesa ta xinti tristi dimás i txeu angustiadu. 34 El fla-s: “N* sta tristi dimás, kuazi pa móre. Nhos fika li i nhos mante sienti.” 35 I el bai un bokadinhu más pa frenti, el poi juelhu na txon i el kumesa ta ora ma, si ta daba, pa kel óra afastaba di el. 36 I el fla: “Aba,* Pai, bu ta pode faze tudu kuza. Afasta kel kópu li di mi. Má ka bu faze kel ki N krê, má kel ki bu krê.” 37 Kantu el volta, el atxa-s ta durmi i el fla Pedru: “Simon, bu sta ta durmi? Bu ka tevi forsa pa mante sienti nen pa un óra? 38 Nhos mante sienti i nhos ora sénpri, asi pa nhos ka kai na tentason. É klaru ki spritu sta prontu,* má karni é fraku.” 39 El afasta otu bês i el ora ta fla mésmu kuza. 40 Dipôs, el torna volta i el atxa-s ta durmi, pamodi es staba ku odju pizadu. Pur isu, es ka sabia kuzê ki es ta respondeba el. 41 I el torna volta pa tirseru bês i el fla-s: “Na un óra di kel-li, nhos sta ta durmi i ta diskansa! Dja sta bon! Kel óra dja txiga! Fidju di Ómi sta ta ben intregadu* na mô di pekadoris. 42 Nhos labanta, nu bai. Nhos odja! Kel ki ta trai-m sta ta txiga.”

43 I kel óra, timenti el staba ta pâpia, Judas, ki éra un di kes Dozi, txiga djuntu ku un monti di algen ki tinha spada ku pó. Éra kes xéfi di saserdótis, kes instrutor di lei i kes ansion ki mandaba es. 44 Kel traidor dja konbinaba ku es un sinal. El flaba es: “Ken ki N da beju, é el. Nhos prende-l. Nhos leba-l i ka nhos dexa-l skapa.” 45 Dipôs, el bai rétu Jizus i kantu el txiga na el, el fla: “Rabi!” i el da-l un beju. 46 Nton, es pega-l i es prende-l. 47 Má un di kes ki staba la puxa se spada, el ataka skravu di saserdóti prinsipal i el korta-l orédja. 48 Má Jizus fla-s: “Nhos ben prende-m ku spada i ku pó, sima si mi é un bandidu? 49 Tudu dia N ta staba ku nhos na ténplu ta inxina, i simé nhos ka prende-m. Má kel-li é pa kunpri Skrituras.”

50 I tudu es bandona-l i es fuji. 51 Má, un jóven ki staba sô ku un ropa di linhu finu riba se korpu nu, kumesa ta sigi-l di pértu, i es tenta prende-l. 52 Má, el larga se ropa di linhu i el skapa nu.*

53 Nton, es leba Jizus pa kaza di saserdóti prinsipal i tudu kes xéfi di saserdótis, kes ansion i kes instrutor di lei staba djuntadu la. 54 Má Pedru sigi-l di lonji, ti txiga na pátiu di kaza di kel saserdóti prinsipal. I el xinta djuntu ku kes inpregadu di kaza, ta kenta pértu di lumi. 55 Kes xéfi di saserdótis i Sinédriu* interu staba ta djobe tistimunhu kóntra Jizus pa es pode mataba el. Má es ka atxa ninhun. 56 Na verdadi, txeu algen staba ta konta mintira sobri el, má ses tistimunhu ka staba di akordu. 57 Tanbê, alguns ta labantaba i es ta kontaba mintira sobri el ta fla: 58 “Nu obi-l ta fla: ‘N ta ronba es ténplu ki é mô di ómi ki faze i na três dia N ta torna faze otu ki é ka mô di ómi ki faze.’” 59 Má ses tistimunhu ka staba di akordu nen na kel-li.

60 Nton, kel saserdóti prinsipal labanta na ses meiu i el pergunta Jizus: “Bu ka ta fla nada? Bu ka sta obi kuzê ki kes ómi li sta ta fla kóntra bo?” 61 Má el fika kaladu i el ka da ninhun respósta. Kel saserdóti prinsipal torna pergunta-l: “Abo é Kristu, Fidju di kel Deus Santu?” 62 Nton, Jizus responde: “Sin, ami é. I nhos ta ben odja Fidju di Ómi xintadu na ladu direita di puder i ta ben ku núvens di séu.” 63 Pur isu, kel saserdóti prinsipal ratxa se ropa i el fla: “Pa kuzê ki nu meste más tistimunha? 64 Nhos obi ma el pâpia kóntra Deus. Kal ki é nhos disizon?”* Tudu es disidi ma el mereseba móre. 65 I alguns kumesa ta kuspi-l, es kubri-l róstu, es da-l soku i es fla-l: “Prova ma bo é proféta!” I dipôs ki es da-l bafatada, kes guarda leba-l.

66 Timenti Pedru staba dibaxu na pátiu, txiga un di kes inpregada di saserdóti prinsipal. 67 Kantu el odja Pedru pértu di lumi ta kenta, el djobe-l déntu róstu i el fla: “Abo tanbê bu staba djuntu ku kel Nazarenu, es Jizus.” 68 Má el nega i el fla: “N ka konxe-l i nen N ka sabe di kuzê ki bu sta ta pâpia.” I el bai fika pértu di porton di pátiu. 69 Kel inpregada odja-l i el kumesa ta fla otu bês pa kes ki staba la: “Kel-li é un di es.” 70 El torna nega. I más un bokadinhu, kes ki staba la kumesa ta fla Pedru otu bês: “Di serteza abo é un di es, pamodi ta odjadu lógu ma bo é galileu.” 71 Má el kumesa ta pidi se kabésa praga i ta jura: “N ka konxe es ómi ki nhos sta ta pâpia di el!” 72 Kel óra, un galu kanta pa sugundu bês. I Pedru lenbra di kuzê ki Jizus dja flaba el: “Antis di galu kanta dôs bês, bu ta nega-m três bês.” El fika tristi dimás i el kumesa ta txora.

15 Lógu ki manxe, kes xéfi di saserdótis, djuntu ku kes ansion i kes instrutor di lei, kel Sinédriu* interu, djunta pa disidi kuzê ki es ta faze. Dipôs, es mara Jizus, es leba-l i es intrega-l pa Pilatus. 2 Nton Pilatus pergunta-l: “É bo ki é Rei di judeus?” El responde: “É nho própi ki sta fla.” 3 Má, kes xéfi di saserdótis staba ta akuza-l di txeu kuza. 4 Nton, Pilatus torna pergunta-l: “Bu ka ten ninhun respósta pa da? Odja kantu kuza es sta ta fla kóntra bo.” 5 Má Jizus ka fla más nada. Nton, Pilatus fika dimiradu.

6 Na kada fésta di Páskua, el tinha kustumu di libertaba un prézu, kel ki povu pidiba. 7 Na kel ténpu, un ómi ki txomaba Barabás staba na kadia djuntu ku otus rebéldi. Es fazeba un revólta i es mataba algen. 8 Nton, txiga un monti di algen i es kumesa ta pidi Pilatus pa el faze kel ki el tinha kustumu di faze. 9 El pergunta-s: “Nhos krê pa N liberta Rei di judeus?” 10 Pilatus dja sabia ma kes xéfi di saserdótis intrega-l pamodi invéja. 11 Má kes xéfi di saserdótis poi kel monti di algen ta pidi pa liberta Barabás envês di Jizus. 12 Pilatus torna pergunta-s: “Nton, kuzê ki N debe faze ku kel ki nhos ta txoma Rei di judeus?” 13 Es grita más un bês: “Pô-l na staka!”* 14 Má Pilatus pergunta-s: “Pamodi? Kuzê ki el faze mariadu?” Es kontinua ta grita más riju inda: “Pô-l na staka!”* 15 Dja ki Pilatus krê agradaba kes monti di algen, el liberta Barabás i dipôs ki el manda pa da Jizus ku xikóti, el intrega-l pa es mata-l na staka.

16 Kes trópa leba-l pa pátiu di kaza di governador i es txoma grupu interu di trópas. 17 Es bisti-l un ropa roxu, es transa un koroa di spinhu, es pô-l el na kabésa 18 i es kumesa ta fla-l: “Viva Rei di judeus!” 19 Tanbê, es da-l ku un kana na kabésa i es kuspi-l. Es fika di juelhu i es inbaxa se dianti. 20 Na fin, dipôs ki es faze-l trósa, es tra-l kel ropa roxu i es torna pô-l se ropa. I es leba-l pa fóra pa ba prega-l na staka. 21 Tanbê, staba ta pasa pa la, un tal Simon di Sireni, ki sta binha di kanpu. El éra pai di Alexandri i di Rufu. Es obriga-l karega staka di tortura* di Jizus.

22 Nton, es txiga na un lugar ki txomaba Gólguta, ki traduzidu krê fla “Lugar di Kavera”. 23 La, es tenta da-l vinhu misturadu ku un dróga ki txomaba mira, má el ka toma-l. 24 I es prega-l na staka, es bota sórti pa reparti se ropa i disidi kenha ki ta fikaba ku kuzê. 25 Éra tirseru óra* kantu es prega-l na staka. 26 I pa riba di el staba skrebedu kel akuzason li kóntra el: “Rei di judeus”. 27 Tanbê es poi dôs ladron na staka djuntu ku el, un na se ladu direita i kel otu na se ladu skerda. 28* —— 29 Kes ki ta pasaba pa la ta insultaba el, ta banaba kabésa i es ta flaba: “Abo ki staba pa ba ronba ténplu i faze-l na três dia, 30 salva bu kabésa i dixi di staka di tortura.”* 31 Tanbê, di mésmu manera, kes xéfi di saserdótis, djuntu ku kes instrutor di lei staba ta faze-l trósa, ta fla kunpanheru: “Otus el salva, má se kabésa el ka ta pode salva!” 32 “Pa Kristu, kel Rei di Israel, dixi di staka di tortura* gósi li, asi pa nu odja i pa nu kridita.” Ti kes ki staba na staka na se ladu fika ta insulta-l.

33 Kantu txiga sestu óra,* tudu kel téra fika sukuru ti nonu óra.* 34 I kantu da nonu óra, Jizus grita riju: “Eli, Eli, lama sabaktáni?”, ki traduzidu krê fla: “Nha Deus, nha Deus, pamodi ki bu bandona-m?” 35 I alguns di kes algen ki staba la pértu, kantu es obi kel-li, es kumesa ta fla: “Nhos obi, el sta ta txoma Elias.” 36 Nton, un algen kóre, el modja un spónja na vinhu ki dja biraba vinagri, el pô-l na un kana, el da-l pa el bebe i el fla: “Nhos dexa-l! Nu odja si Elias ta ben tra-l di la.” 37 Má, Jizus grita riju i el móre.* 38 I kurtina di santuáriu ratxa na dôs padás di riba pa baxu. 39 Nton, kantu kel xéfi di trópa ki staba la se frenti odja tudu kes kuza ki kontise i ma dja el moreba, el fla: “Di serteza kel ómi li éra Fidju di Deus.”

40 Tanbê staba alguns mudjer la ta odja di lonji. Entri es staba Maria Madalena, Maria, mai di Tiagu Pikinoti* i di Juzés, i Salumé. 41 Kes mudjer li ta kunpanhaba el i ta sirbiba el kantu el staba na Galilea. Tanbê staba la txeu otus mudjer ki baba ku el pa Jiruzalen.

42 Nton, dja ki dja staba tardi i éra dia di Priparason, kel-li krê fla, kel dia antis di sábadu, 43 txiga Juzé di Arimatea, un ómi ruspetadu ki ta fazeba párti di Sinédriu,* ki tanbê staba ta spera Reinu di Deus. El intxi di koraji, el bai na Pilatus i el pidi-l korpu di Jizus. 44 Má Pilatus krê sabeba si Jizus dja staba mortu, pur isu el txoma kel xéfi di trópa i el pergunta-l si dja el moreba. 45 Dipôs ki kel xéfi di trópa konfirma-l ma dja el moreba, el da Juzé korpu di Jizus. 46 Juzé kunpra linhu finu, el tra korpu di staka, dipôs el rola-l na kel linhu finu i el pô-l na un sipultura ki kobadu na rótxa. Dipôs, el rola un pédra ti entrada di kel sipultura. 47 Má, Maria Madalena i Maria, mai di Juzés, fika ta odja undi ki es poba el.

16 Nton, kantu sábadu pasa, Maria Madalena, Maria, mai di Tiagu, i Salumé kunpra pomada i óliu purfumadu pa ba poi na korpu di Jizus. 2 I na primeru dia di simana es bai sipultura sédu palmanhan, dipôs ki sol sai. 3 Es fika ta fla kunpanheru: “Kenha ki ta rola-nu kel pédra ki sta na entrada di sipultura?” 4 Má, kantu es labanta róstu, es odja ma kel pédra dja staba roladu, enbóra kel pédra éra grandi dimás. 5 Kantu es entra na sipultura, es odja un jóven xintadu na ladu direita, bistidu ku un ropa kunpridu i branku, i es fika spantadu. 6 El fla-s: “Ka nhos fika spantadu. Nhos sta ta djobe Jizus di Nazaré, kel ki matadu na staka. Dja el resusitadu.* El ka sta li. Nhos odja, kel-li é kel lugar undi ki es pô-l. 7 Má nhos bai, nhos fla se disiplus i Pedru: ‘El sta bai nhos frenti pa Galilea. Nhos ta bai odja-l la, sima el flaba nhos.’” 8 Nton, es sai i es fuji di sipultura, spantadu i ta treme. I es ka fla ningen nada pamodi es staba ku medu.*

Na gregu ta fla: “dianti bu róstu”.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “kel ki ta batiza”.

Ô: “murgudjaba; kanbaba”.

Ô: “algen”.

Na gregu ta fla: “skriba”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô talvês: “es sabia ken ki el éra”.

Na gregu ta fla: “da kónta na se spritu”.

Ô: “staba xintadu na méza”.

Ô: “staba xintadu na méza”.

Ô: “barkinu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “pon di aprizentason”.

Ô: “paralizadu”.

Ô: “paralizadu”.

Ô: “alma”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô: “skodje”.

Ô: “skodje”.

Ô: “kel zelozu”.

Un nómi ki ta uzadu pa Satanás.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô: “sistéma; ténpu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “sestu di medida”.

Ô: “almufada”.

Ô: “nhos ka sta xinti suguru”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Djobe nóta di rodapé na Mt 26:53.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Djobe nóta di rodapé na Mt 26:53.

Djobe Ap. A5.

Ô: “kel lugar ki tinha kes 10 sidadi”.

Ô: “sta kuazi ta móre”.

Ô: “Dja el pasaba txeu dór”.

Ô: “Para di ten medu”.

Ô: “el fla-s ku firméza”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô: “bólsa pa poi kumida”.

Na gregu ta fla: “kóbri”.

Ô: “un ropa amás”.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Ô: “staba xintadu na méza”.

Ô: “i pamodi kes ki staba xintadu na méza”.

Djobe Ap. B14.

Na gregu ta fla: “na kuartu vijília”. Na ténpu di Jizus kel-li éra di uns três óra di madrugada ti uns 6 óra di palmanhan.

Ô: “Má el staba kuazi ta ba pasaba na es”.

Lugar abértu ki pesoas ta uzaba pa bende i pa faze kónpra i pa faze runion na públiku.

Kes farizeu i otus judeu ta kustuma lababa mô di akordu ku ses tradison.

Ô: “injúria; insulta”.

Djobe Ap. A3.

Li palavra gregu porneia sta na plural. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “konportamentu sen vergónha”. Na gregu é aseljeia. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Ô: “el nase na Finísia di Síria”.

Ô: “kel lugar ki tinha kes 10 sidadi”.

Ô: “en jejun”.

Ô: “sestu di kumida”.

Na gregu ta fla: “respira fundu na se spritu”.

Ô: “sestu di kumida”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “alma”.

Ô: “alma”.

Ô: “alma”.

Ô: “alma”.

Na gregu ta fla: “ki ta faze adultériu”.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Ô talvês: “Es ka konta kel-li pa ningen”.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Ô: “perta; nheme”.

Na gregu ta fla: “inpuru”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A3.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A3.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “pa el abensua-s”.

Ô: “pa el abensua-s”.

Ô talvês: “pergunta kunpanheru”.

Ô: “kel sistéma”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Ô: “kes ki ta parse ma ta”.

Ô: “alma”.

Ô: “mizerikórdia”.

Ô: “mizerikórdia”.

Ki krê fla “Instrutor”.

Djobe Ap. A5.

Ô: “ruvrá”.

Djobe Ap. A3.

Na gregu ta fla: “kel ki bira kel kabésa di kantu”. Kel pédra li ta podu na un kantu undi dôs paredi ta inkontra.

Djobe Ap. A5.

Ô: “pegaba”.

Ô: “inpostu pa kabésa”.

Djobe Ap. B14.

Na gregu ta fla: “labantadu di mórti”.

Ô: “más inportanti”.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Ap. A5.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Ap. A5.

Na gregu ta fla: “skriba”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “na kes midjór lugar”.

Na gregu ta fla: “ta divora kaza di viúvas”.

Ô: “pizadu”.

Ô: “kaxa”.

Na gregu ta fla: “dôs lépton, ki é un kuadranti”. Djobe Ap. B14.

Djobe Ap. A5.

Kel-li krê fla Fidju di Ómi.

Na gregu ta fla: “óras ki galu ta kanta”.

Na gregu ta fla: “skriba”. Djobe Disionáriu di Bíblia.

Pa prende Jizus di un manera ki pesoas ta pensaba ma tinha un motivu.

Ô: “xintadu na méza”.

Djobe Ap. B14.

Ô: “I es pâpia xatiadu ku el; I es reprende-l”.

Ô: “trai”.

Ô: “inu; salmus”.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Ô: “Nha alma”.

Un palavra ebraiku ô aramaiku ki siginifika “ó Pai!” Má el sta txeu ligadu ku palavra na kabuverdianu “papá”.

Ô: “dispostu”.

Ô: “traídu”.

Ô: “ku poku ropa; sô ku ropa dibaxu”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “Kuzê ki nhos ta atxa?”.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ô: “Mata-l na staka!”

Ô: “Mata-l na staka!”

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Ki é uns 9 óra di palmanhan.

Djobe Ap. A3.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Kel-li krê fla uns meiu-dia.

Kel-li krê fla uns três óra di tardi.

Ô: “el da se últimu folgu”.

Palavra “Pikinoti” pode mostra ma kel Tiagu li éra más novu ô más baxu ki kel otu apóstlu Tiagu, ki éra fidju di Zebedeu.

Djobe Disionáriu di Bíblia.

Na gregu ta fla: “labantadu”.

Di akordu ku kes kópia di Bíblia antigu i di kunfiansa, Ivanjélhu di Markus ta tirmina ku kes palavra di versíklu 8. Djobe Ap. A3.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen