BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • bt kap. 15 pp. 117-123
  • Es “djuda kes kongregason bira más fórti”

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Es “djuda kes kongregason bira más fórti”
  • ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • “Gósi nu volta, i nu ba vizita kes irmon” (Atus 15:36)
  • “Un grandi diskuson” (Atus 15:37-41)
  • Es “ta papiaba ben di el” (Atus 16:1-3)
  • Kes kongregason “fika más fórti na fé” (Atus 16:4, 5)
  • Es “pâpia ku koraji pamodi autoridadi di Jeová”
    ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Irmons jóven, nhos imita Markus i Timótiu
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • “Xeiu di alegria i di spritu santu”
    ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Polu ku Timótiu
    Kuzê ki bu pode prende ku stórias di Bíblia
‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
bt kap. 15 pp. 117-123

KAPÍTLU 15

Es “djuda kes kongregason bira más fórti”

Enkaregadus ta vizita kongregasons pa djuda-s fika más fórti na fé.

Ku bazi na Atus 15:36–16:5

1-3. (a) Ken ki éra kel novu kunpanheru di viajen di Paulu, i modi ki el éra? (b) Kuzê ki nu sta ben prende na kel kapítlu li?

TIMENTI es ta viaja di un sidadi pa kel otu, apóstlu Paulu sta djobe pa kel jóven ki sta djuntu ku el. Kel jóven txoma Timótiu. El ten uns 20 anu i el é un jóven zelozu i ku txeu inerjia. Timenti Timótiu sta dexa Listra i Ikóniu, el sta fika más lonji di se kaza. Kuzê ki ta ba kontise na ses viajen? Dja ki kel-li é sugundu viajen misionáriu di Paulu, el ta konsigi imajina kuzê ki ta ba kontise. El sabe ma ta ba ten txeu prigu i difikuldadis. Talvês Paulu sta ta pensa na modi ki Timótiu ta ba reaji óras ki es pasa pa kes prubléma.

2 Paulu ta kunfia na Timótiu, talvês ti más di ki Timótiu ta kunfia na se kabésa. Paulu sabe ma el meste di un kunpanheru sértu pa viaja ku el, prinsipalmenti dipôs di kes kuza ki kontise ka dura. Es ta ba vizita i djuda kongregasons bira más fórti. Pur isu, es sabe ma es debe sta unidu i disididu na faze kel trabadju li. Pamodi ki talvês Paulu sta pensa si? Un di kes motivu, talvês é pamodi kel dizentendimentu ki kontise entri el ku Barnabé i ki pô-s ta sipara.

3 Na kel kapítlu li, nu sta ben prende kuzê ki nu debe faze óras ki kontise dizentendimentu. Tanbê nu sta ben prende pamodi ki Paulu skodje Timótiu pa ser se kunpanheru di viajen, i nu ta ben prende más sobri kel trabadju inportanti ki enkaregadus di grupu di kongregason ta faze oji.

“Gósi nu volta, i nu ba vizita kes irmon” (Atus 15:36)

4. Pamodi ki Paulu krê fazeba se sugundu viajen misionáriu?

4 Na kel kapítlu ki pasa, nu prende modi ki Paulu, Barnabé, Judas i Silas da kel kongregason na Antiokia koraji, kantu es konta-s sobri kel disizon ki grupu enkaregadu di óbra toma sobri sirkunsizon. Kuzê ki Paulu faze dipôs? Paulu fla Barnabé: “Gósi nu volta, i nu ba vizita kes irmon na kada un di kes sidadi ki nu pâpia di palavra di Jeová, pa nu odja modi ki es sta.” (Atus 15:36) Paulu ka staba ta pâpia di ba vizita kes irmon ki tinha poku ténpu ki es batizaba sô pa pasa ténpu ku es. Livru di Atus ta fla-nu pamodi ki Paulu faze se sugundu viajen misionáriu. Primeru, el krê kontinuaba ta fla kes irmon sobri kes disizon ki grupu enkaregadu di óbra toma. (Atus 16:4) Sugundu, dja ki Paulu éra enkaregadu ki ta vizitaba kongregasons, el staba disididu na djuda se irmons i irmans na kes kongregason bira ses fé más fórti. (Rom. 1:11, 12) Modi ki organizason di Tistimunhas di Jeová oji ta imita izénplu di apóstlus?

5. Modi ki Grupu Enkaregadu di Óbra ta da kongregasons koraji i orientason oji?

5 Oji, Kristu sta uza Grupu Enkaregadu di Óbra di Tistimunhas di Jeová pa orienta se kongregason. Kel grupu li, di ómis fiel skodjedu ku spritu santu, ta uza kartas, publikasons inprimidu i na formatu dijital, runions i otus manera pa da koraji i orientasons pa irmons ku irmans na mundu interu. Grupu Enkaregadu di Óbra tanbê ta krê sabe kuzê ki sta pasa na kada kongregason, asi pa es djuda-s. Pur isu, es ta uza enkaregadus di grupu di kongregason pa vizita kongregasons. É Grupu Enkaregadu di Óbra ki ta skodje kes ansion kualifikadu na mundu interu pa ser enkaregadu di grupu di kongregason.

6, 7. Kal ki é alguns responsabilidadi di kes enkaregadu di grupu di kongregason?

6 Enkaregadus di grupu di kongregason ta mostra interesi pa tudu algen na kes kongregason ki es ta vizita i es ta djuda irmons ku irmans bira ses fé más fórti. Modi ki es ta faze kel-li? Es ta imita izénplu di Paulu i di kes otu enkaregadu ki ta vizitaba kongregasons na ténpu di apóstlus. Paulu fla se kunpanheru Timótiu, ki tanbê éra un enkaregadu ki ta vizitaba kongregasons: “Prega palavra. Faze-l ku urjénsia, na ténpu bon i na ténpu difísil. Koriji, txoma atenson i da konsedju, ku tudu paxénxa i arti di inxina. ... faze trabadju di un pregador”. — 2 Tim. 4:2, 5.

7 Di akordu ku kes palavra li, kes enkaregadu di grupu di kongregason ku ses mudjer, si es é kazadu, ta partisipa na maneras diferenti di faze pregason djuntu ku irmons na kongregasons. Pamodi es é bons instrutor i es ta ama pregason, ses izénplu ta motiva otus irmon i irmans. (Rom. 12:11; 2 Tim. 2:15) Enkaregadus di grupu di kongregason ta mostra amor di verdadi. Es ta fika filís di gasta ses ténpu i ses forsa pa sirbi otus. Es ta faze kel-li sikrê es ten ki viaja pa lugaris ku klima difísil ô pa lugaris prigozu. (Flp. 2:3, 4) Enkaregadus di grupu di kongregason tanbê ta inxina, ta da koraji i konsedju pa irmons na kongregasons através di diskursus ki ten bazi na Bíblia. É bon nos tudu prende ku ses izénplu i imita ses fé. — Ebr. 13:7.

“Un grandi diskuson” (Atus 15:37-41)

8. Modi ki Barnabé reaji kantu Paulu faze-l un konviti?

8 Barnabé konkorda na bai ku Paulu pa “vizita kes irmon”. (Atus 15:36) Dja es trabadjaba djuntu antis i dja es konxeba kes irmon ku irmans na kes kongregason. (Atus 13:2–14:28) Nton, ta parse ma éra un bon ideia es trabadjaba djuntu otu bês. Má, kontise un prubléma. Atus 15:37 ta fla: “Barnabé staba disididu na leba Juan, ki es ta txomaba Markus.” Barnabé ka staba ta da sô un sujiston. El “staba disididu” na leba se primu Markus na kel viajen misionáriu.

9. Pamodi ki Paulu ka konkorda ku Barnabé?

9 Paulu ka konkorda. Pamodi? Bíblia ta fla: “Má Paulu ka krê pa [Markus] baba ku es, pamodi el dexa-s na Panfília i el ka kontinua ta faze trabadju djuntu ku es.” (Atus 15:38) Markus dja viajaba djuntu ku Paulu i Barnabé na kel primeru viajen misionáriu, má el ka fika ku es ti fin di kel viajen. (Atus 12:25; 13:13) Na komésu di viajen, kantu inda es staba na Panfília, Markus dexa se diziginason i el volta pa se kaza na Jiruzalen. Bíblia ka ta fla pamodi ki el disidi bai. Má ta parse ma apóstlu Paulu atxa ma Markus faze kel-li pamodi el ka éra responsável. Talvês Paulu fika ku dúvida si Markus éra un ómi di kunfiansa.

10. Kuzê ki kontise kantu Paulu ku Barnabé ka konkorda ku kunpanheru?

10 Má simé, Barnabé staba disididu na leba Markus. Má Paulu staba disididu na ka leba Markus. Atus 15:39 ta fla: “Pur isu, es tevi un grandi diskuson, i es sipara di kunpanheru.” Barnabé viaja pa Xipri, ki é kel ilha undi ki el nase, i el leba Markus djuntu ku el. Paulu kontinua ku se planus. Bíblia ta fla: “Paulu skodje Silas i dipôs ki kes irmon ora pa Jeová kuida di el, es bai.” (Atus 15:40) Es viaja Djuntu “pa Síria i pa Silísia ta djuda kes kongregason bira más fórti.” — Atus 15:41.

11. Ki kualidadis nu meste ten pa nu kontinua ta ser amigu di un irmon ki ofende-nu?

11 Kel stória li ta lenbra-nu ma nos tanbê é inperfeitu. Paulu ku Barnabé diziginadu pa ser reprizentanti di grupu enkaregadu di óbra. Pode ser ki Paulu, algun ténpu dipôs, skodjedu pa faze párti di grupu enkaregadu di óbra. Enbóra Paulu ku Barnabé éra bons irmon, es perde kabésa na kel momentu. Kel-la kaba ku ses amizadi? Nau. Sikrê Paulu ku Barnabé éra inperfeitu, es éra umildi i es ta tenta imitaba Jizus. Dipôs, es mostra amor i es púrdua kunpanheru. (Efé. 4:1-3) Algun ténpu dipôs, Paulu ku Markus ben trabadja djuntu otu bês na otus diziginason di organizason.a — Kol. 4:10.

12. Ki kualidadis di Paulu ku Barnabé ansions i enkaregadus di grupu di kongregason oji debe imita?

12 Barnabé ku Paulu fika txeu xatiadu na kel momentu, má es ka tinha kustumu di aji si. Tudu algen ta atxaba ma Barnabé éra un ómi ki ta mostraba bondadi i ki gostaba di djuda otus algen. Pamodi kel-li, irmons ka ta txomaba el di Juzé, ki éra se nómi. Má es ta txomaba el di Barnabé ki krê fla “fidju di konsolu”. (Atus 4:36) Tudu algen ta atxaba ma Paulu éra un algen ki ta trataba otus ku amor i bondadi. (1 Tes. 2:7, 8) Oji tanbê, ansions i enkaregadus di grupu di kongregason debe imita Paulu ku Barnabé. Es debe sforsa sénpri pa mostra umildadi i trata otus ansion i kongregason interu ku bondadi i amor. — 1 Ped. 5:2, 3.

Es “ta papiaba ben di el” (Atus 16:1-3)

13, 14. (a) Ken ki éra Timótiu, i modi ki Paulu konxe-l? (b) Pamodi ki Paulu fika dimiradu ku Timótiu? (c) Ki responsabilidadi Timótiu resebe?

13 Na se sugundu viajen misionáriu, Paulu vizita kongregasons na Galásia, ki romanus ta governaba. Dipôs, “Paulu txiga na Derbi i tanbê na Listra.” Bíblia ta fla: “Un disiplu ki txomaba Timótiu staba la. El éra fidju di un mudjer ki éra judeu i ki éra krenti, má se pai éra gregu”. — Atus 16:1.b

14 Ta parse ma Paulu konxeba família di Timótiu duránti kel primeru viajen ki el fazeba pa la, pa vólta di anu 47 D.K. Dôs ô três anu dipôs, duránti se sugundu viajen, Paulu fika dimiradu ku Timótiu. Pamodi? Pamodi irmons na se kongregason na Listra i tanbê na kes kongregason pértu di la “ta papiaba ben di el.” Bíblia ta fla ma kes irmon na Ikóniu, ki ta fikaba uns 30 kilómetru di Listra, ta papiaba kuzas dretu sobri Timótiu. (Atus 16:2) Ku ajuda di spritu santu, ansions da Timótiu un responsabilidadi inportanti di viaja djuntu ku Paulu i Silas pa vizita kongregasons. — Atus 16:3.

15, 16. Pamodi ki irmons ta papiaba ben di Timótiu?

15 Pamodi ki irmons ta papiaba ben di Timótiu sikrê el éra jóven? Éra pamodi se intilijénsia, se aparénsia ô kapasidadis ki el tinha? Txeu bês, kes kuza li é inportanti pa pesoas. Un bês ti proféta Samuel julga un algen pa se aparénsia. Má Jeová lenbra-l: ‘Deus ka ta odja sima ómi ta odja, ómi ta odja kel ki ta parse, má Jeová ta odja korason.’ (1 Sam. 16:7) Nton, kes irmon ta pensaba dretu di Timótiu ka pamodi se kapasidadis, má pamodi kes bon kualidadi ki el tinha.

16 Dipôs, apóstlu Paulu pâpia di alguns kualidadi ki Timótiu tinha, sima se bon atitudi, se amor di verdadi i se trabadju duru pa kongregasons. (Flp. 2:20-22) Irmons tanbê sabia ma Timótiu tinha un “fé sen finjimentu”. — 2 Tim. 1:5.

17. Modi ki oji jóvens pode imita Timótiu?

17 Oji, sima Timótiu, txeu jóven ta sforsa pa ten bons kualidadi. Asi, es ta ten un bon nómi dianti di Jeová i di se povu, sikrê es ten poku idadi. (Pro. 22:1; 1 Tim. 4:15) Es ta mostra fé sen finjimentu óras ki es ka ta leba un vida finjidu. (Sal. 26:4) Pamodi kel-li, sima Timótiu, txeu jóven ten txeu valor na kongregason. Tudu algen na kongregason ta fika kontenti óras ki es ta bira publikador i es ta da ses vida pa Jeová i batiza!

Kes kongregason “fika más fórti na fé” (Atus 16:4, 5)

18. (a) Modi ki Paulu ku Timótiu djuda grupu enkaregadu di óbra kantu es ta vizitaba kongregasons? (b) Ki bensons kongregasons resebe?

18 Paulu ku Timótiu trabadja djuntu duránti txeu anu. Dja ki es éra enkaregadu ki ta vizitaba kongregasons, es faze kuzê ki grupu enkaregadu di óbra manda-s pa es faze. Bíblia ta fla: “Sima es ba ta viaja pa kes sidadi, es ba ta fla irmons sobri kes disizon ki apóstlus i kes ansion na Jiruzalen tomaba, asi pa es obiba ku kes disizon.” (Atus 16:4) Ta parse ma kes kongregason sigi orientasons di kes apóstlu i ansions na Jiruzalen. Pamodi es foi obidienti, “kes kongregason ba ta fika más fórti na fé i es ba ta omenta kada dia.” — Atus 16:5.

19, 20. Pamodi ki nu debe obi ku “kes ki ta orienta” kongregasons?

19 Di mésmu manera, Jeová ta abensua-nu oji óras ki nu ta obi di korason ku “kes ki ta orienta” kongregasons. (Ebr. 13:17) Dja ki séna di es mundu sta ta muda, é txeu inportanti nu kontinua ta presta atenson i obi ku kes orientason ki “skravu fiel i prudenti” ta da-nu. (Mat. 24:45; 1 Kor. 7:29-31) Si nu faze kel-li, nu ta kontinua ku un fé fórti i sen mantxa di mundu. — Tia. 1:27.

20 É verdadi ma oji, kes enkaregadu, ki ta inklui kes irmon di Grupu Enkaregadu di Óbra, é inperfeitu sima Paulu, Barnabé, Markus i otus ansion skodjedu ku spritu santu na ténpu di apóstlus. (Rom. 5:12; Tia. 3:2) Má pamodi Grupu Enkaregadu di Óbra ta sigi ku kuidadu Palavra di Deus i izénplu di apóstlus, es ta mostra ma es é di kunfiansa. (2 Tim. 1:13, 14) Pamodi kel-li, kongregasons sta ba ta fika más fórti na fé.

TIMÓTIU INPENHA NA “SPADJA KES NOTÍSIA SÁBI”

Paulu ta daba txeu valor pa kel trabadju duru ki Timótiu ta fazeba. Dipôs di uns 11 anu ta trabadja djuntu, Paulu skrebe sobri Timótiu: “N ka ten ningen ku atitudi sima di sel, ki ta ba kuida di nhos di verdadi. ... nhos sabe ma el da un bon izénplu, pamodi el trabadja ku mi sima un skravu na spadja kes notísia sábi, sima un fidju djuntu ku se pai.” (Flp. 2:20, 22) Timótiu inpenha na trabadju di pregason. Pamodi kel-li, el bira un algen ki apóstlu Paulu ta amaba txeu i el dexa un bon izénplu pa nos.

Timótiu.

Pai di Timótiu éra gregu i se mai éra judeu, nton ta parse ma el kriadu na Listra. Eunisi, mai di Timótiu, i Lóidi se avó, inxina-l Skrituras désdi pikinoti. (Atus 16:1, 3; 2 Tim. 1:5; 3:14, 15) Talvês es três bira kriston kantu Paulu vizita Listra pa primeru bês.

Alguns anu dipôs, kantu Paulu volta pa Listra, talvês Timótiu tinha uns 20 anu, i “kes irmon na Listra i na Ikóniu ta papiaba ben di el.” (Atus 16:2) Di akordu ku un “profesia” sobri Timótiu, Paulu i ansions di la disidi da Timótiu un diziginason spesial, ki éra ser misionáriu djuntu ku Paulu. (1 Tim. 1:18; 4:14; 2 Tim. 1:6) Timótiu tinha ki dexa se família, i pa ivita poi kes kriston judeu ki el ta ba vizitaba ta tropesa, el tevi ki sirkunsidadu. — Atus 16:3.

Timótiu viaja pa txeu lugar. El prega ku Paulu i Silas na Filipus, ku Silas na Berea i dipôs el sô na Tesalónika. Kantu Timótiu inkontra ku Paulu otu bês na Korintu, el fla-l sobri amor i fé ki irmons na Tesalónika staba ta mostra, sikrê es staba ta pasa pa difikuldadi. (Atus 16:6–17:14; 1 Tes. 3:2-6) Kantu Paulu obi kes bon notísia sobri kes irmon na kongregason na Korintu, el pensa na manda Timótiu pa la pa ba djudaba es. (1 Kor. 4:17) Dipôs, kantu Paulu staba na Éfezu, el manda Timótiu i Erastu pa Masedónia. Má kantu Paulu skrebe se karta pa irmons na Roma, Timótiu staba djuntu ku el na Korintu. (Atus 19:22; Rom. 16:21) Kes-li é sô alguns lugar ki Timótiu bai pa spadja kes notísia sábi.

Ta parse ma Timótiu ka ta xintiba kualifikadu pa fazeba se diziginason, pamodi Paulu skrebe un karta pa el ta fla: “Nunka ka bu dexa ningen dispreza-u sô pamodi bo é jóven.” (1 Tim. 4:12) Má Paulu tinha txeu kunfiansa na Timótiu i el manda-l pa un kongregason ki tinha txeu difikuldadi i el fla-l: “Manda sértus algen pa es ka inxina otus dotrina”. (1 Tim. 1:3) Paulu tanbê da Timótiu autoridadi pa skodje ansions i ajudantis di kongregason. — 1 Tim. 5:22.

Paulu bira ta gosta txeu di Timótiu pamodi kes bon kualidadi ki el tinha. Skrituras ta mostra ma kel jóven li éra un bon amigu, el éra fiel i el ta mostraba amor, sima un fidju. Pur isu, Paulu skrebe ma el ta lenbraba di láguas di Timótiu, ma el tinha vontadi di odja-l i ma el ta oraba pa el. Dja ki Timótiu ‘ta duenseba txeu’, talvês pamodi el tinha prubléma di stômagu, Paulu da-l konsedjus sima un pai ki ta preokupaba ku el. — 1 Tim. 5:23; 2 Tim. 1:3, 4.

Kantu Paulu podu prézu pa primeru bês na Roma, Timótiu fika djuntu ku el. Peloménus duránti un ténpu, Timótiu tanbê podu prézu. (Flm. 1; Ebr. 13:23) Es éra amigu di tal manera ki kantu Paulu da kónta ma faltaba poku ténpu pa se mórti, el pidi Timótiu: “Faze tudu kel ki bu ta pode pa bu ben djobe-m faxi.” (2 Tim. 4:6-9) Má, Bíblia ka ta fla si Timótiu konsigi txiga na ténpu di odja se amigu i instrutor ki el kreba txeu.

MARKUS RESEBE TXEU PRIVILÉJIU

Ivanjélhu di Markus ta fla ma kes ki prende Jizus tanbê tenta prende “un jóven” ki “skapa nu.” (Mar. 14:51, 52) Dja ki Markus, ki tanbê es ta txomaba di Juan Markus, é úniku ki skrebe kel stória li, talvês kel jóven éra el mê. Si kel-li é verdadi Markus alvês ta staba ku Jizus.

Markus sta ta obi i ta toma nóta timenti un ómi más grandi sta ta pâpia.

Uns 11 anu dipôs, kantu Eródis Agripa staba ta pirsigi kristons, “un monti” di algen di kongregason di Jiruzalen djunta na kaza di Maria, mai di Markus, pa faze orason. É pa kel kaza la ki apóstlu Pedru bai kantu un anju tra-l di kadia. (Atus 12:12) Nton, Markus talvês kria na un kaza ki dipôs fika ta fazedu runion na el. Di serteza, el konxeba dretu kes primeru disiplu di Jizus i es foi un bon influénsia pa el.

Markus trabadja djuntu ku txeu ansion di kes kongregason na ténpu di apóstlus. Ta parse ma se primeru diziginason foi trabadja djuntu ku se primu Barnabé i apóstlu Paulu na Antiokia di Síria. (Atus 12:25) Kantu Barnabé ku Paulu faze ses primeru viajen misionáriu, Markus viaja ku es primeru pa Xipri dipôs pa Ázia Menór. Di la, Markus torna volta pa Jiruzalen i nu ka sabe pamodi. (Atus 13:4, 13) Algun ténpu dipôs, sima Atus kapítlu 15 ta mostra, Paulu ku Barnabé diskuti pamodi Markus. Pur isu, Markus ku Barnabé kontinua ses trabadju di misionáriu na Xipri. — Atus 15:36-39.

Ta parse ma es rezolve kel prubléma entri es pamodi pa vólta di anu 60 ô 61 D.K., Markus staba otu bês ta trabadja djuntu ku Paulu, má di es bês na Roma. Paulu staba prézu la i el skrebe pa kongregason na Kolosus: “Aristarku, nha kunpanheru di kadia, sta manda nhos mantenha i tanbê Markus, ki é primu di Barnabé (kel ki nhos dadu orientason pa nhos resebe-l dretu si el ba vizita nhos)”. (Kol. 4:10) Nton Paulu staba ta pensa na manda Juan Markus di Roma pa Kolosus pa ba djuda kongregason di la.

Na algun momentu entri anu 62 i 64 D.K., Markus trabadja djuntu ku apóstlu Pedru na Babilónia. Sima nu odja na kapítlu 10 di kel livru li, es bira amigu di tal manera ki Pedru txoma-l di “Markus, nha fidju.” — 1 Ped. 5:13.

Nton pa vólta di anu 65 D.K., kantu apóstlu Paulu podu prézu pa sugundu bês na Roma, el skrebe pa Timótiu, ki éra se kunpanheru di trabadju ki staba na Éfezu. El fla: “Traze Markus djuntu ku bo, pamodi el ta ben djuda-m txeu na nha trabadju pa Deus.” (2 Tim. 4:11) Di serteza, lógu ki Markus obi kel-li, el viaja di Éfezu pa Roma. Kel-li ta djuda-nu intende dretu pamodi ki Barnabé, Paulu i Pedru ta daba Markus txeu valor.

Priviléjiu más grandi ki Jeová da Markus foi skrebe un di kes kuatu Ivanjélhu. Alguns algen ta fla ma Markus resebe txeu di kes informason ki el skrebe di apóstlu Pedru. Ta parse ma kel-li é verdadi pamodi Markus skrebe txeu kuza ki sô un algen ki staba la, sima Pedru, pode sabeba. Má ta parse ma Markus skrebe se Ivanjélhu na Roma, envês di na Babilónia kantu el staba la ku Pedru. Markus uza palavras na latin i el traduzi palavras di ebraiku ki éra difísil pa kes algen ki ka éra judeu intendeba. Nton ta parse ma Markus skrebe prinsipalmenti pa kes algen di nason.

a Odja kuadru “Markus resebe txeu priviléjiu”.

b Odja kuadru “Timótiu inpenha na ‘spadja kes notísia sábi’”.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen