BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • bt kap. 25 pp. 196-202
  • “N ta pidi bai pa Séza!”

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • “N ta pidi bai pa Séza!”
  • ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • “Dianti di tribunal” (Atus 25:1-12)
  • “N ka dizobidese” (Atus 25:13–26:23)
  • “Bu ta konvenseba mi pa N bira kriston” (Atus 26:24-32)
  • Ten koraji pamodi Jeová ta djuda-u
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2020
  • Polu lebadu pa Roma
    Kuzê ki bu pode prende ku stórias di Bíblia
  • “Palavra di Jeová staba ta omenta”
    ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
bt kap. 25 pp. 196-202

KAPÍTLU 25

“N ta pidi bai pa Séza!”

Paulu da un bon izénplu di modi ki nu ta difende kes notísia sábi.

Ku bazi na Atus 25:1–26:32

1, 2. (a) Kuzê ki staba ta kontise ku Paulu? (b) Ki pergunta nu pode faze sobri disizon di Paulu di pidi bai pa Séza?

PAULU inda sta prézu na Sezarea ku trópas pértu di el. Dôs anu antis kantu el volta pa Judea, na poku dia kes judeu tenta mata-l peloménus três bês. (Atus 21:27-36; 23:10, 12-15, 27) Ti gósi, inimigus di Paulu ka sta ten bons rezultadu, má es ka sta ta dizisti. Kantu Paulu da kónta ma el pode mandadu otu bês pa se inimigus, el fla Festu, ki é governador romanu: “N ta pidi bai pa Séza!” — Atus 25:11.

2 Jeová apoia kel disizon ki Paulu toma di pidi bai pa Séza? Respósta di kel pergunta li é txeu inportanti pa nos ki sta ta da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus na es ténpu di fin. Oji nu meste sabe si nu debe imita kel ki Paulu faze pa “difende kes notísia sábi na frenti di autoridadis.” — Flp. 1:7.

“Dianti di tribunal” (Atus 25:1-12)

3, 4. (a) Pamodi ki judeus pidi pa Paulu lebadu pa Jiruzalen i modi ki el skapa di mórti? (b) Modi ki Jeová ta djuda se sérvus oji, sima el djuda Paulu?

3 Três dia dipôs ki Festu bira governador romanu di Judea, el bai pa Jiruzalen.a La el obi kes xéfi di saserdótis i kes ómis inportanti di judeus ta akuza Paulu di krimis gravi. Es sabia ma kes romanu kreba pa Festu manteba pas ku es i ku tudu judeus. Nton es pidi Festu pa leba Paulu pa Jiruzalen i pa julga-l la. Má, es staba ta faze planu sukundidu pa mata Paulu na kaminhu di Sezarea pa Jiruzalen. Festu nega kel pididu i el fla: “Pa alguns di nhos xéfi dixi djuntu ku mi [pa Sezarea], i si es ómi faze algun kuza mariadu, es ta aprizenta ses kexa kóntra el.” (Atus 25:5) Pamodi kel-li más un bês Paulu skapa di mórti.

4 Jeová uza Jizus Kristu pa da Paulu forsa na tudu difikuldadi ki el pasa pa el. Lenbra ma na un vizon, Jizus fla apóstlu Paulu: “Ten koraji!” (Atus 23:11) Oji tanbê, sérvus di Deus ta pasa pa txeu difikuldadi i es ta pirsigidu. Jeová ka ta proteje-nu di tudu difikuldadi, má el ta da-nu sabedoria i forsa pa nu aguenta firmi. Nu pode kunfia ma nos Deus ki ta ama-nu sénpri ta da-nu “puder alén di normal”. — 2 Kor. 4:7.

5. Modi ki Festu lida ku Paulu?

5 Alguns dia dipôs, Festu “xinta na tribunal” na Sezarea.b Se frenti staba Paulu i kes algen ki staba ta akuza Paulu. Es akuza-l di krimis ki el ka faze, pur isu Paulu fla: “N ka faze ninhun pekadu kóntra Lei di judeus, nen kóntra ténplu, nen kóntra Séza.” Paulu éra inosenti i el merese pa es libertaba el. Ki disizon Festu ta tomaba? Dja ki Festu krê agradaba kes judeu, el pergunta Paulu: “Bu krê subi pa Jiruzalen i ba julgadu la sobri kes kuza li nha dianti?” (Atus 25:6-9) Kel-li ka éra un bon ideia! Si Paulu voltaba pa Jiruzalen, kes algen ki staba ta akuza-l ta ba julgaba el i di serteza es ta ba mataba el. Festu staba más preokupadu na agrada pesoas di ki fazeba kel ki é dretu. Alguns anu antis, un otu governador ki txomaba Pónsiu Pilatus, fazeba mésmu kuza ku Jizus. (Juan 19:12-16) Oji tanbê, kes juís pode toma disizons injustu pa agrada otus algen. Pur isu, nu ka ta fika dimiradu óras ki tribunal ta toma disizons ki ka sta di akordu ku kes próva na kes kazu ki ta involve povu di Deus.

6, 7. Pamodi ki Paulu pidi bai pa Séza i kuzê ki nu ta prende ku se izénplu?

6 Kel dizeju ki Festu tinha di agradaba judeus pode poba vida di Paulu na prigu. Pamodi kel-li, Paulu uza un direitu ki tudu sidadon romanu tinha. El fla Festu: “N sta dianti di tribunal di Séza, undi ki N debe julgadu. I sima nhos sabe dretu, N ka faze nada mariadu kóntra kes judeu. ... N ta pidi bai pa Séza!” Normalmenti, óras ki un algen faze kel pididu li, ningen ka ta pode mudaba el. Festu dexa kel-li klaru kantu el fla: “Dja ki bu sta pidi pa Séza julga-u, nton bu ta bai pa Séza.” (Atus 25:10-12) Kantu Paulu pidi bai pa Séza, el mostra tudu kriston verdaderu kuzê ki es pode faze óras ki es sta na un situason sima kel-li. Óras ki nos inimigus ta tenta ‘uza lei pa faze disgrasa’, Tistimunhas di Jeová ta uza direitus ki es ten pa difende notísias sábi.c — Sal 94:20.

7 Sikrê Paulu éra inosenti, el pasa dôs anu prézu. Dipôs el dexadu ba difende se kabésa na Roma. Má antis di bai pa la, un otu governanti krê odjaba el.

Pesoas ki sta na un tribunal sta reaji dipôs ki es obi un senténsa. Un irmon, se adivogadus i alguns Tistimunha di Jeová tene róstu sériu. Alguns algen ki é ka Tistimunha di Jeová sta kontenti ta ilojia kes adivogadu ki akuza kel irmon.

Óras ki tribunal ta disidi kóntra nos, nu ta pidi pa bai pa kes tribunal más altu.

“N ka dizobidese” (Atus 25:13–26:23)

8, 9. Pamodi ki rei Agripa ba vizita Sezarea?

8 Alguns dia dipôs ki Paulu pidi Festu pa bai pa Séza, rei Agripa i se irman, Berenisi txiga pa “vizita” kel novu governador.d Na ténpu di inpériu romanu, kes algen ki tinha autoridadi tinha kustumu di fazeba kes tipu di vizita li pa kes novu governador. Kantu Agripa ba vizita Festu, el staba ta tenta kumesa un amizadi ki ta ba djudaba el na se puzison di rei. — Atus 25:13.

NU TA PIDI AJUDA NA TRIBUNAL PA NU ADORA JEOVÁ DI MANERA LIVRI

Alvês Tistimunhas di Jeová ta pidi ajuda na kes tribunal más altu pa es pode prega kes notísia sábi di manera livri. Nu ben odja dôs izénplu di kel-li.

Na dia 28 di marsu di 1938, Tribunal Más Altu di Mérka muda disizon di tribunal di stadu di Jiórjia, na Mérka, ki poi un grupu di Tistimunhas di Jeová prézu pamodi es staba ta da publikasons ku bazi na Bíblia, na sidadi di Grifin. Kel tribunal disidi ma kes Tistimunha di Jeová éra inosenti. Kel-li é primeru di kes txeu kazu ki Tistimunhas di Jeová leba pa kel tribunal más altu li sobri nos direitu di prega kes notísia sábi.g

Otu kazu ta involve un irmon na Grésia ki txoma Minos Kokinakis. Duránti 48 anu, el podu prézu más di 60 bês pamodi el akuzadu di “poi pesoas ta muda di relijion”. El lebadu 18 bês pa tribunal. El pasa txeu anu prézu i el mandadu pa uns ilha izoladu na mar Ejeu. Dipôs di kel últimu bês ki irmon Kokinakis kondenadu, na anu 1986, kes tribunal más altu di Grésia disidi kóntra el. Nton, el pidi pa se kazu lebadu pa Tribunal di Europa pa Direitus di Ómi. Na dia 25 di maiu di 1993, kel tribunal li fla ma Grésia viola kel direitu ki irmon Kokinakis ten di adora Deus di manera livri.

Na txeu kazu Tistimunhas di Jeová dja pidi ajuda na Tribunal di Europa pa Direitus di Ómi i es ganha maioria di kes kazu. Ninhun otu organizason relijiozu ô ki ka é relijiozu ka ganha tantu kazu si na kel tribunal li, pa difende direitus di ómi.

Otus algen sta tra pruvetu di kes vitória ki Tistimunhas di Jeová sta ta ten na tribunal? Profesor Charles Haynes skrebe: “Nos tudu, nu debe mostra gratidon pa Tistimunhas di Jeová. Ka ta inporta kantu bês ki es insultadu, ki es koredu ku el di un sidadi ô ki es tratadu ku violénsia, es ta kontinua ta luta pa ses liberdadi di adora Deus (i tanbê pa nos) liberdadi. I óras ki es ganha, nos tudu tanbê ta ganha.”

g Odja un izénplu di un di kes disizon di Tribunal Más Altu di Mérka na revista Nhos korda! di 8 di janeru di 2003, pájinas 3-4, 4-5, 6-8 i 9-11.

9 Festu pâpia ku rei Agripa sobri Paulu, pur isu Agripa fika ku kuriozidadi i el krê papiaba ku Paulu. Na kel otu dia, kes dôs governanti li entra na tribunal ku txeu grandéza pa es pode obiba kazu di Paulu. Má kel ki Paulu fla dexa pesoas mutu más dimiradu di ki kel manera ki Agripa i Festu entra na tribunal. — Atus 25:22-27.

10, 11. Modi ki Paulu mostra ruspetu pa Agripa i kuzê ki Paulu fla-l sobri se pasadu?

10 Ku ruspetu, Paulu agradese rei Agripa pa kel oportunidadi di difende se kabésa dianti di el. El rekonhese ma rei konxeba dretu tudu kes kustumu di judeus i kes asuntu ki judeus ta diskutiba sobri el. Paulu kumesa ta pâpia sobri se vida na pasadu, kantu el fla: “N vive di akordu ku ensinu di kes farizeu, kel seita más izijenti di nos relijion.” (Atus 26:5) Kantu Paulu éra farizeu, el staba ta spera pa Misías binha. Dipôs ki el bira kriston, el fla ku koraji ma Jizus Kristu éra kel Misías ki Deus dja prometeba ses gentis grandi. Paulu splika Agripa ma el staba ta julgadu pamodi el ta pregaba ma Deus kunpri kel promésa li. Kes algen ki staba kóntra el tanbê ta kriditaba ma Deus ta kunpriba kel promésa ki el fazeba ses gentis grandi. Dipôs di obi Paulu, Agripa fika ku más gana di obi kuzê ki el tinha pa flaba.e

11 Nton Paulu splika modi ki el ta pirsigiba kristons ku violénsia. El fla: “Ami própi, N staba konvensidu ma N debe uzaba tudu kuza pa N luta kóntra nómi di Jizus di Nazaré. ... dja ki N staba ku txeu raiba di [kes sigidor di Kristu], N ta pirsigiba es ti na kes otu sidadi.” (Atus 26:9-11) Paulu ka staba ta izajera. Txeu algen sabia ma el pirsigiba kristons ku txeu violénsia. (Gál. 1:13, 23) Agripa talvês pergunta: ‘Kuzê ki poi un ómi sima kel-li ta muda?’

12, 13. (a) Modi ki Paulu fla ma el bira kriston? (b) Di ki manera Paulu staba ta prujudika se kabésa?

12 Kuzê ki Paulu fla dipôs, responde kel pergunta li. El fla: “N viaja pa Damasku, ku autoridadi i puder di kes xéfi di saserdótis. Ó rei, na strada, kantu éra meiu-dia, N odja un lus di séu más fórti di ki sól ta límia na nha vólta i na vólta di kes ki staba ta viaja ku mi. Nton nos tudu nu kai na txon i N obi un vós ta fla na ebraiku: ‘Saulu, Saulu, pamodi ki bu sta pirsigi-m? Bu sta ta prujudika bu kabésa pamodi bu sta ta luta kóntra mi.’ Má N pergunta-l: ‘Anho é kenha, Sinhor?’ I Sinhor responde-m: ‘Ami é Jizus, kel ki bu sta ta pirsigi.’”f — Atus 26:12-15.

13 Antis di kes kuza li kontise, Paulu staba ta prujudika se kabésa. Di ki manera? El prujudika se amizadi ku Deus pamodi el staba ta trabadja kóntra vontadi di Deus. Paulu éra un ómi sinseru, má el staba inganadu. Pur isu, kantu Jizus, ki dja staba resusitadu, parse pa el na kaminhu pa Damasku, el djuda-l muda se manera di pensa. — Juan 16:1, 2.

14, 15. Kuzê ki Paulu fla sobri kes mudansa ki el faze na se vida?

14 Paulu splika modi ki el muda se vida konpletamenti. El fla Agripa: “N ka dizobidese kel vizon di séu. N leba kel mensajen primeru pa kes na Damasku, dipôs pa kes na Jiruzalen i pa tudu lugar di Judea i tanbê pa kes nason, pa es rapendeba i adoraba Deus i faze kuzas ki ta mostraba ma dja es rapendeba.” (Atus 26:19, 20) Dja tinha txeu anu ki Paulu staba ta faze kel trabadju ki Jizus Kristu da-l, kantu Jizus parse pa el na kel strada pa Damasku. Kal ki foi rezultadu? Kes ki bira sigidor di Jizus dipôs di obi pregason di Paulu, rapende, es para di faze kuzas mariadu i es kumesa ta faze vontadi di Deus. Es bira bons sidadon, ki ta mostraba ruspetu pa lei di ses país i es ta djudaba ten pas na undi ki es ta viveba.

15 Kes judeu ka ta inportaba ku kes bon rezultadu di kel mensajen ki Paulu staba ta prega. Paulu fla: “É pur isu ki kes judeu pega-m na ténplu i es tenta mata-m. Má dja ki Deus djuda-m, N kontinua ti dia di oji ta da tistimunhu pa kes grandi i pa kes pikinoti.” — Atus 26:21, 22.

16. Modi ki nu pode imita Paulu óras ki nu ta pâpia ku kes juís i autoridadis sobri nos krénsas?

16 Dja ki nos é kristons verdaderu, nu debe sta “sénpri prontu pa difende” nos fé. (1 Ped. 3:15) Imita izénplu di Paulu kantu el pâpia ku Agripa i Festu, pode djuda-nu pâpia ku kes juís i autoridadis sobri nos krénsas. Ku ruspetu, nu pode fla-s modi ki Bíblia dja djuda-nu i sta ta djuda otus algen midjora ses vida. Kel-li pode toka korason di kes juís i autoridadis.

“Bu ta konvenseba mi pa N bira kriston” (Atus 26:24-32)

17. Modi ki Festu reaji kantu Paulu faze se diféza i modi ki txeu algen oji ta reaji di mésmu manera?

17 Festu i Agripa ka konsigi iginora kel konsedju ki Paulu da. Odja kuzê ki kontise: “Timenti Paulu staba ta fla kes kuza li pa el difende, Festu fla ku vós altu: ‘Bu sta dodu, Paulu! Studa txeu sta ta pô-u ta fika dodu!’” (Atus 26:24) Festu reaji di mésmu manera ki txeu bês pesoas ta reaji oji. Es ta atxa ma kes algen ki ta inxina otus sobri Bíblia é fanátiku. Kes algen na mundu ki ten txeu skóla ta atxa difísil seta kuzê ki Bíblia ta inxina sobri resureison.

18. Modi ki Paulu responde Festu i modi ki Agripa reaji ku se respósta?

18 Má Paulu responde kel governador: “‘Sinhor Festu, N ka sta dodu nau, má N sta ta pâpia verdadi i nha juís sta dretu. Na verdadi, kel rei ki N sta ta pâpia ku el klaru sabe dretu tudu kes kuza li. ... Rei Agripa, nho ta kridita na Profétas? N sabe ma nho ta kridita.’ Má Agripa fla Paulu: ‘Na poku ténpu bu ta konvenseba mi pa N bira kriston.’” (Atus 26:25-28) Ka ta inporta si Agripa staba ta ser sinseru ô nau, kuzê ki el fla ta mostra ma kel tistimunhu di Paulu mexe txeu ku el.

19. Ki konkluzon Festu i Agripa txiga sobri Paulu?

19 Nton, Agripa i Festu labanta pa mostra ma dja es tirmina di obiba kazu di Paulu. “Má kantu es staba ta sai, es kumesa ta fla kunpanheru: ‘Kel ómi li ka faze nada ki merese mórti ô kadia.’ Nton Agripa fla Festu: ‘Kel ómi li podia ser libertadu si el ka pidiba bai pa Séza.’” (Atus 26:31, 32) Es sabia ma Paulu éra inosenti. Talvês di la pa frenti, es ta intendeba kristons midjór i es ta trataba es más dretu.

20. Pamodi ki foi bon Paulu difende se kazu dianti di kes dôs autoridadi?

20 Ta parse ma nen Festu nen Agripa ka seta kes notísia sábi di Reinu di Deus. Paulu faze dretu kantu el difende se kazu dianti di kes dôs ómi li? Klaru ki sin! Paulu prega pa “kes rei i governador” na Judea ki talvês ka ta tinha oportunidadi di obi kel mensajen di otu manera. (Luk. 21:12, 13) Tanbê kuzas ki el pasa pa el i fé ki el mostra mésmu ta pasa pa prublémas, djuda irmons ku irmans ten un fé más fórti. — Flp. 1:12-14.

21. Ki bons rezultadu nu pode ten óras ki nu ta kontinua ta prega sikrê ku difikuldadis?

21 Mésmu kuza ta kontise oji. Óras ki nu ta kontinua ta prega sikrê pesoas sta kóntra nos ô nu sta ta pasa pa difikuldadis, pode kontise txeu kuza bon. Talvês nu ta konsigi da tistimunhu pa kes autoridadi ki di otu manera talvês nu ka ta konsigiba. Óras ki nu ta aguenta firmi, nu pode da nos irmons ku irmans forsa i kel-li pode djuda-s mostra más koraji na da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus.

GOVERNADOR ROMANU PÓRSIU FESTU

Kes úniku informason ki nu ten sobri Pórsiu Festu sta na livru di Atus i na kes kuza ki Fláviu Juzefu skrebe. Festu bira governador di Judea na lugar di Félis na anu 58 D.K. El governa sô dôs ô três anu i dipôs el móre.

Pórsiu Festu.

Ta parse ma Festu éra un governador romanu más midjór di ki Félis, ki governa antis di el, i di Albinu, ki governa dipôs di el. Kantu Festu kumesa ta governa, tinha txeu bandidu na Judea. Di akordu ku Juzefu, “Festu disidi kastiga kes algen ki staba ta ranja prubléma na país. Pur isu, el pega maioria di kes bandidu i el mata txeu di es.” Duránti govérnu di Festu, kes judeu faze un paredi pa ka dexaba rei Agripa odja kuzê ki staba ta kontise na ária di ténplu. Na komésu, Festu da órdi pa kes judeu ronba kel paredi. Má kes judeu pidi Festu pa dexa-s pergunta inperador romanu Neru si es pode kontinuaba ku kel paredi.

Ta parse ma Festu éra duru ku kes kriminozu i ku kes rebéldi. Má pa agradaba judeus tanbê el faze alguns kuza injustu, peloménus ku apóstlu Paulu.

REI ERÓDIS AGRIPA SUGUNDU

Agripa, ki Atus kapítlu 25 ta pâpia di el, éra rei Eródis Agripa Sugundu ki éra bisnétu di Eródis Grandi i fidju di Eródis ki pirsigiba kongregason na Jiruzalen 14 anu antis. (Atus 12:1) Agripa foi kel últimu prínsipi di família di Eródis.

Rei Eródis Agripa Sugundu.

Kantu pai di Agripa móre na anu 44 D.K., el tinha 17 anu i el staba ta studa na Roma na palásiu di inperador romanu Kláudiu. Kes konsedjeru di inperador ta atxaba ma Agripa éra jóven dimás pa sérba rei. Pur isu, un governador romanu skodjedu pa fika na se lugar. Má simé, Fláviu Juzefu fla ma timenti Agripa inda staba na Roma el ta difendeba interesi di judeus.

Pa vólta di anu 50 D.K., Kláudiu skodje Agripa pa ser rei di Kálsis i na anu 53 D.K., el skodje-l pa ser rei di Iturea, Trakoniti i di Abilene. Agripa tanbê resebe puder pa kuidaba di ténplu na Jiruzalen i autoridadi pa skodjeba judeus pa biraba saserdóti prinsipal. Neru, ki bira inperador romanu dipôs di Kláudiu, tanbê poi Agripa ta bira rei na alguns párti di Galilea i di Perea. Na kel ténpu ki Agripa konxe Paulu, el staba na Sezarea ku se irman Berenisi ki largaba se maridu ki éra rei di Silísia. — Atus 25:13.

Na anu 66 D.K., Agripa tenta kalma kes judeu ki staba ta rabela kóntra govérnu di Roma. Má kes judeu ka krê obiba ku el, pur isu Agripa toma ladu di govérnu di Roma. Dipôs ki kes romanu para kel rebelion, Vespazianu, ki éra novu inperador, poi Agripa ta governa otus lugar pa rekonpensa-l.

a Odja kuadru “Governador romanu Pórsiu Festu”.

b “Tribunal” éra un kadera ki ta fikaba na un lugar altu undi ki juís ta xintaba. Kel-li ta poba pesoas ta xintiba ma kes disizon final ki juís ta tomaba éra sériu i ma es ka ta mudadu. Pilatus xinta na tribunal kantu el staba ta analiza kes akuzason kóntra Jizus.

c Odja kuadru “Nu ta pidi ajuda na tribunal pa nu adora Jeová di manera livri”.

d Odja kuadru “Rei Eródis Agripa Sugundu”.

e Dja ki Paulu éra kriston, el ta setaba ma Jizus éra Misías. Pa kes judeu ki nega Jizus, Paulu éra sima un algen ki bira kóntra ses relijion. — Atus 21:21, 27, 28.

f Sobri kes palavra di Paulu ki el fla ma el staba ta viaja “meiu-dia,” un studiozu di Bíblia fla: “Normalmenti, óras ki un algen ta viajaba, el ta kustuma paraba pa diskansa na kes óra más kenti di dia. Má sô el ka ta fazeba kel-li si el tinha un kuza txeu inportanti pa el ba fazeba.” Kel-li ta djuda-nu intende modi ki Paulu staba disididu na pirsigi kristons.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen