BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • bt kap. 27 pp. 211-217
  • Da un “tistimunhu konplétu”

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Da un “tistimunhu konplétu”
  • ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • Paulu “agradese Deus i el ganha koraji” (Atus 28:14, 15)
  • “Na tudu lugar, sta ta papiadu kóntra es seita” (Atus 28:16-22)
  • Sima Paulu, nu debe da un “tistimunhu konplétu” (Atus 28:23-29)
  • “El ta papiaba ku es sobri Reinu di Deus” (Atus 28:30, 31)
  • Ten koraji pamodi Jeová ta djuda-u
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2020
  • “N sta linpu di sangi di tudu ómi”
    ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • “Nhos obi kuzê ki N sta ben fla pa N difende”
    ‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
  • Polu lebadu pa Roma
    Kuzê ki bu pode prende ku stórias di Bíblia
‘Da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’
bt kap. 27 pp. 211-217

KAPÍTLU 27

Da un “tistimunhu konplétu”

Paulu podu prézu na Roma i el kontinua ta prega.

Ku bazi na Atus 28:11-31

1. Kal ki é kunfiansa ki Paulu i se kunpanherus tinha i pamodi?

É PA vólta di anu 59 D.K. i Paulu sta djuntu ku Lukas i Aristarku ta viaja di Malta, ki é un ilha di Mediterániu, pa Itália na un barku grandi ki sta ta karega trigu. Na frenti di kel barku ten un imajen di “Fidjus di Zeus”. Paulu inda sta prézu i sta un guarda djuntu ku el. (Atus 27:2) Diferenti di kes otu algen ki sta na barku, kes pregador li di notísias sábi, ka sta ta djobe proteson di kes fidju di kel deus gregu Zeus, ki é kes jémiu Kastor i Polukse. (Atus 28:11) Envês di kel-li, Paulu i se kunpanherus sta ta sirbi Jeová, ki é kel Deus ki fla Paulu ma el ta ba daba un tistimunhu sobri verdadi na Roma i ma el ta ba staba dianti di Séza. — Atus 23:11; 27:24.

2, 3. Pa ki kaminhu kel barku ki Paulu staba na el bai i ken ki djuda-l duránti kel viajen?

2 Es para na Sirakuza, ki é un sidadi bunitu di Sisília i ki é inportanti kuazi sima Atenas i Roma. Três dia dipôs, kel barku bai pa Réjiu na sul di Itália. Dipôs, ku ajuda di un béntu, ki ben di sul, kel barku viaja 320 kilómetru ti kais di Putéoli, na Itália (pértu di undi ki oji é Nápulis). Pamodi kel-li, kel barku bai faxi i el txiga na kel kais na kel otu dia. — Atus 28:12, 13.

3 Gósi, Paulu sta na últimu párti di se viajen pa Roma pa ba sta dianti di inperador Neru. Duránti tudu kel viajen li, kel “Deus di tudu konsolu” sta ku Paulu. (2 Kor. 1:3) Sima nu sta ben prende, Jeová kontinua ta djuda Paulu, i el kontinua ku zelu na se trabadju di misionáriu.

Paulu “agradese Deus i el ganha koraji” (Atus 28:14, 15)

4, 5. (a) Modi ki Paulu ku se kunpanherus resebedu na Putéoli i pamodi ki talvês el resebe txeu liberdadi? (b) Modi ki kel bon konportamentu di irmons pode djuda-s sikrê es sta na kadia?

4 Na Putéoli, Paulu i se kunpanherus ‘atxa irmons ki insisti pa es fikaba ku es duránti 7 dia’. (Atus 28:14) Kel-li é un bon izénplu di modi ki irmons ta resebe otus algen dretu. Di serteza, koraji ki Paulu i se kunpanherus da kes irmon djuda-s txeu. Má pamodi ki es da un prézu txeu liberdadi si? Talvês pamodi Paulu ta ajiba di un manera ki ta poba kes guarda romanu ta kunfiaba na el.

5 Di mésmu manera, oji kes sérvu di Jeová ki sta prézu, txeu bês ta resebe algun liberdadi i priviléjiu pamodi es ta konporta sima un kriston di verdadi. Pur izénplu, na Ruménia, un ómi ki dadu 75 anu di kadia pamodi el furta, kumesa ta studa Palavra di Deus i el faze txeu mudansa na se manera di vive. Kes guarda di kadia da kónta di kes mudansa ki el faze i pamodi kel-li, es da-l responsabilidadi di fika ta faze kónpra pa kadia. I kel-li ta involveba bai pa sidadi el sô. Má é klaru ki más inportanti, é ki nos bon konportamentu ta da glória pa Jeová. — 1 Ped. 2:12.

6, 7. Modi ki kes irmon na Roma mostra txeu amor pa Paulu?

6 Di Putéoli, Paulu ku se kunpanherus talvês anda uns 50 kilómetru ti txiga sidadi di Kápua. Di la, es bai na kel strada di Ápia ti txiga na Roma. Kel strada li éra di pédra di lava di vulkon. Kes pédra éra grandi i razu. Di kel strada li, pesoas ta konsigi odjaba lugaris bunitu ki ta fikaba na Itália. I tinha alguns lugar ki es ta konsigi odjaba mar Mediterániu. Kel strada tanbê ta pasaba na kes lugar xeiu di agu i ku plantas ki ta fikaba na Pontinu, uns 60 kilómetru di Roma i di Prasa di Apiu. Lukas skrebe ma kantu kes irmon na Roma ‘obi notísia sobri es,’ alguns bai ti Prasa di Apiu, timenti otus fika ta spera-s na Três Tabérna, ki éra un lugar ki pesoas ta paraba pa diskansaba i ki ta fikaba uns 50 kilómetru di Roma. Kuzê ki es faze mostra ma es ta amaba Paulu txeu! — Atus 28:15.

7 Kel Prasa di Apiu ka éra un lugar sábi pa kes algen ki staba ta viaja paraba pa diskansaba. Un poéta romanu ki txomaba Orásiu, fla ma kel Prasa ta staba “xeiu di marinheru i di dónus di penson, ki ka tinha idukason.” Tanbê el skrebe ma “agu di kel lugar éra suju dimás.” Orásiu ti nega kume la. Má sikrê ku tudu kes difikuldadi li, kel grupu di irmons di Roma fika kontenti di spera Paulu i se kunpanherus pa es pode kunpanhaba es na kel últimu párti di viajen.

8. Pamodi ki Paulu agradese Deus ‘kantu el odja’ se irmons?

8 Bíblia ta fla ma “kantu Paulu odja” se irmons, “el agradese Deus i el ganha koraji.” (Atus 28:15) Sô di odja se irmons ki el kreba txeu, Paulu xinti forsa i animadu. I dja el konxeba alguns di kes irmon. Pamodi ki Paulu agradese Deus? El sabia ma amor di verdadi ta faze párti di frutu di spritu santu di Deus. (Gál. 5:22) Oji tanbê, spritu santu ta poi irmons ta faze sakrifisius pa kunpanheru i ta konsola kes ki meste. — 1 Tes. 5:11, 14.

9. Modi ki nu pode imita kes irmon ki bai inkontra ku Paulu?

9 Pur izénplu, spritu santu ta motiva irmons ku irmans ki gosta di resebe otus algen dretu, pa kuida di kes nisisidadi di enkaregadus di grupu di kongregason, misionárius i otus ki ta sirbi pa ténpu interu. Txeu di kes irmon ki ta sirbi pa ténpu interu ta faze txeu sakrifisiu pa gasta más ténpu na sirvisu di Jeová. Pensa na kes pergunta li: ‘N ta pode faze más pa djuda óras ki ten vizita di enkaregadu di grupu di kongregason? N ta pode resebe dretu el ku se mudjer, si el é kazadu? N ta pode faze planus pa trabadja ku es na pregason?’ Si bu faze si, bu ta resebe txeu benson. Pur izénplu, imajina kel alegria ki kes irmon na Roma xinti kantu Paulu ku se kunpanherus staba ta konta kes spiriénsia ki ta inkoraja algen. — Atus 15:3, 4.

“Na tudu lugar, sta ta papiadu kóntra es seita” (Atus 28:16-22)

10. Kal ki éra situason di Paulu na Roma i kuzê ki el faze lógu dipôs ki el txiga?

10 Kantu Paulu i kes ki staba ta viaja ku el entra na Roma, el “dexadu mora el sô ku un trópa ta djobe-l.” (Atus 28:16) Normalmenti, kes ki ta staba prézu na un kaza ta fikaba maradu na un trópa ku un korenti pa el ka fuji. Má ninhun korenti ka ta pode paraba Paulu di prega ku zelu kes notísia sábi sobri Reinu di Deus. Pur isu, dipôs di diskansa duránti três dia, el txoma kes ómi judeu más inportanti, asi pa el konxeba es i daba es tistimunhu.

11, 12. Kantu Paulu pâpia ku kes judeu na Roma, modi ki el tenta kaba ku kalker prekonseitu ki talvês es tinha?

11 Paulu fla: “Ómis, irmons, enbóra N ka faze nada kóntra povu ô kóntra kustumu di nos gentis grandi, N podu prézu na Jiruzalen i N intregadu na mô di romanus. Dipôs ki es faze-m pergunta, es krê libertaba mi, pamodi es ka atxa ninhun motivu pa N kondenadu pa móre. Má dja ki kes judeu fika kóntra kel-li, N xinti obrigadu na pidi pa bai pa Séza, má ka éra pamodi N tinha algun akuzason pa faze kóntra nha nason.” — Atus 28:17-19.

12 Kantu Paulu txoma kes judeu ki staba ta obi-l di “irmons,” el tenta mostra-s ma el éra un judeu sima es i el tenta kaba ku kalker prekonseitu ki talvês es pode tinha kóntra el. (1 Kor. 9:20) Tanbê el dexa klaru ma el ka staba la pamodi el ba akuzaba es, má pamodi el pidi bai pa Séza. Má, kes judeu na Roma ka sabia ma Paulu fazeba kel pididu. (Atus 28:21) Pamodi ki kes judeu na Judea ka manda flaba es kel-la? Un livru ta fla: “Talvês kel barku ki Paulu staba na el, foi un di kes primeru ki txiga na Itália dipôs di ténpu friu. Pamodi kel-li, kes judeu ka konsigi manda un algen pa Roma ku un karta ta pâpia sobri Paulu.”

13, 14. Kuzê ki Paulu fla kes judeu i modi ki nu pode imita se izénplu?

13 Nton, Paulu fla un kuza ki poi kes judeu ki el konvida ku gana di sabe más. El fla: “É pur isu ki N pidi pa N odja nhos i pa N pâpia ku nhos, dja ki é pamodi speransa di Israel ki N sta prézu ku es korenti.” (Atus 28:20) Kel speransa ki kristons staba ta prega éra sobri Misías i se Reinu. Kes ansion judeu responde: “Nu atxa dretu obi-u ta fla kuzê ki bu ta pensa, pamodi na verdadi na tudu lugar, sta ta papiadu kóntra es seita.” — Atus 28:22.

14 Óras ki nu atxa oportunidadi di pâpia di kes notísia sábi nu pode uza perguntas ô fla algun kuza ki ta poi algen ku gana di prende más sobri Bíblia, asi nu ta imita Paulu. Nu pode atxa bons sujiston na bruxura Midjora bu manera di lé i inxina i na Folhetu di studu pa runion ‘Nos vida i nos trabadju di pregason’. Bu sta ta uza kes publikason li dretu?

Sima Paulu, nu debe da un “tistimunhu konplétu” (Atus 28:23-29)

15. Ki kuatu kuza nu pode prende di manera ki Paulu pâpia ku kes judeu?

15 Na kel dia ki es konbina pa inkontra, kes judeu “bai mutu más txeu” pa kel lugar ki Paulu staba. Paulu splika-s Skrituras “désdi palmanhan ti di noti, ... el da-s tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus, i el uza Lei di Muizés i kes Proféta pa el konvenseba es pa es seta Jizus.” (Atus 28:23) Ten kuatu kuza ki nu pode prende di manera ki Paulu pâpia ku es. Primeru, el konsentra na Reinu di Deus. Sugundu, el pâpia di un manera ki ta konvenseba es. Tirseru, el uza Skrituras pa prova kuzê ki el staba ta fla. Kuartu, el preokupa más ku es, pamodi el pâpia ku es “désdi palmanhan ti di noti”. Kel-li é un bon izénplu pa nos. Kuzê ki kontise dipôs? “Alguns kridita”, má otus nau. Sima Lukas skrebe, es ka staba ta konkorda ku kunpanheru, i pur isu “es kumesa ta bai”. — Atus 28:24, 25a.

16-18. Pamodi ki Paulu ka fika dimiradu kantu kes judeu na Roma ka seta se mensajen i modi ki nu debe reaji óras ki pesoas ka ta seta nos mensajen?

16 Paulu ka fika dimiradu ku manera ki es reaji pamodi el staba di akordu ku un profesia di Bíblia i ku kuzas ki dja kontiseba ku el antis. (Atus 13:42-47; 18:5, 6; 19:8, 9) Kantu kes ki ka seta mensajen di Paulu staba ta bai, el fla-s: “Spritu santu pâpia dretu pa nhos gentis grandi através di proféta Izaías: ‘Bai pa es povu i fla: “Nhos ta obi, má nhos ka ta intende nada; nhos ta djobe, má nhos ka ta odja nada. Pamodi korason di kes algen li bira duru.”’” (Atus 28:25b-27) Korason di kes algen bira “duru”, pur isu es ka seta mensajen di Reinu. (Atus 28:27) Fórti tristi!

17 Na fin di kel konbérsu, Paulu fla kes judeu: ‘Kes otu nason di serteza ta obi’. (Atus 28:28; Sal. 67:2; Isa. 11:10) Paulu tinha serteza di kuzê ki el staba ta fla pamodi dja el odjaba txeu algen di otus nason ta setaba mensajen di Reinu. — Atus 13:48; 14:27.

18 Nu ka debe ofende óras ki algen ka ta seta kes notísia sábi, sima Paulu ka ofende. Na verdadi, nu sabe ma maioria di algen ka ta entra na strada ki ta leba pa vida. (Mat. 7:13, 14) Má óras ki kes algen ki é sinseru kumesa ta adora Jeová, nu ta fika kontenti i nu ta resebe-s ku amor. — Luk. 15:7.

“El ta papiaba ku es sobri Reinu di Deus” (Atus 28:30, 31)

19. Modi ki Paulu faze se midjór na situason ki el staba?

19 Lukas tirmina livru di Atus di un manera ki ta da algen koraji. El fla: “[Paulu] fika la duránti dôs anu interu na kel kaza ki el renda, i el ta resebeba dretu tudu kes algen ki ta ba djobeba el. El ta papiaba ku es sobri Reinu di Deus i el ta inxinaba es sobri Sinhor Jizus Kristu ku tudu koraji, i nada ka ta inpidiba el.” (Atus 28:30, 31) Paulu resebe algen dretu, el mostra fé i zelu. Pur isu, el é un bon izénplu pa nos.

20, 21. Da izénplu di alguns algen ki Paulu djuda kantu el staba prézu na Roma.

20 Un di kes algen ki Paulu resebe dretu, éra un ómi ki txomaba Onézimu, ki éra un skravu di Kolosus ki fuji. Paulu djuda Onézimu bira kriston i Onézimu bira un “irmon fiel” ki Paulu kreba txeu. Na verdadi, Paulu ta amaba Onézimu txeu ki el txoma-l di “nha fidju, ki N bira se pai”. (Kol. 4:9; Flm. 10-12) Talvês, Onézimu da Paulu txeu koraji.a

21 Kel bon izénplu di Paulu tanbê djuda otus algen. El fla kes irmon na Filipus: “Situason ki N sta na el gósi, sta ta djuda pa spadja kes notísia sábi mutu más txeu inda, pamodi tudu kes guarda di Inperador i tudu kes otu algen sabe ma N sta prézu pamodi Kristu. Gósi, maioria di irmons ki sta sirbi Sinhor dja ganha más kunfiansa pamodi N sta prézu, i es sta ta mostra más koraji inda pa pâpia di palavra di Deus sen medu.” — Flp. 1:12-14.

22. Kuzê más ki Paulu faze kantu el staba prézu na Roma?

22 Kantu Paulu staba prézu na Roma, el skrebe alguns karta inportanti ki gósi ta faze párti di kes livru di Bíblia ki skrebedu na gregu.b Kes karta ki Paulu skrebe pa kes irmon na ténpu di apóstlus djuda-s. Kes karta di Paulu ta djuda-nu tanbê pamodi kes konsedju ki el skrebe ku ajuda di spritu santu, ta sirbi gósi sima na kel ténpu ki es skrebedu. — 2 Tim. 3:16, 17.

KES KARTA DI PAULU KANTU EL STABA PRÉZU NA ROMA

Paulu skrebe sinku karta pa vólta di anus 60-61 D.K., kantu el staba prézu na Roma pa primeru bês. Na karta di Paulu pa Filemon, ki éra un irmon na Kolosus, el splika ma Onézimu, ki éra skravu di Filemon ki fuji, dja biraba un kriston. Paulu éra sima un pai pa Onézimu i el staba ta manda kel skravu li, ki “antis ka tinha sirbintia”, pa Filemon, ki éra se dónu, sima un irmon. — Flm. 10-12, 16.

Na karta di Paulu pa Kolosensis, el fla ma Onézimu staba “djuntu ku” es. (Kol. 4:9) Onézimu i un otu irmon ki txomaba Tikiku tevi priviléjiu di intrega kel karta li i kel karta pa Filemon. Tanbê es intrega kel karta ki Paulu skrebe pa Efézius — Efé. 6:21.

Kantu Paulu skrebe karta pa Filipensis, el pâpia di kantu el staba “na kadia” i tanbê di Epafroditu, ki di es bês ta ba intregaba kel karta. Kes irmon na Filipus dja mandaba Epafroditu pa ba djudaba Paulu. Má Epafroditu fika duenti i kuazi ta móre. Tanbê el fika diprimidu pamodi irmons na Filipus “obi ma el fika duenti.” Pur isu, Paulu fla-s pa es da txeu valor pa “ómis sima el.” — Flp. 1:7; 2:25-30.

Kel karta pa Ebreus éra pa kes kriston ebreu na Judea. Enbóra kel karta ka ta fla klaru kenha ki skrebe-l, próvas ta mostra ma é Paulu ki skrebe-l. El sta skrebedu di mésmu manera ki Paulu skrebe kes otu karta. Tanbê Paulu manda mantenha di Itália, i el pâpia di Timótiu ki staba ku el na Roma. — Flp. 1:1; Kol. 1:1; Flm. 1; Ebr. 13:23, 24.

23, 24. Sima Paulu, modi ki oji kristons ta kontinua ku alegria, sikrê es podu prézu pamodi ses fé?

23 Enbóra livru di Atus ka ta fla, Paulu fika livri dipôs di uns kuatu anu. El pasa dôs anu prézu na Sezarea i más dôs anu na un kaza, na Roma.c (Atus 23:35; 24:27) Má el kontinua ku un atitudi puzitivu, ta faze tudu kel ki el ta konsigiba pa sirbi Deus. Di mésmu manera, txeu sérvu di Jeová ki gósi sta prézu pamodi ses fé, ta kontinua ku alegria i ta prega. Odja izénplu di Adolfu, ki podu prézu na Spanha pamodi el nega ba trópa. Un xéfi di trópa fla-l: “Nu sta dimiradu ku bo. Nu sta ta poi bu vida na kadia ta ser txeu difísil, má óras ki el bira más difísil, bu ta da-nu un sorizu más txeu i bu ta pâpia ku nos ku amor.”

24 Ku ténpu, es bira ta kunfia na Adolfu di tal manera, ki es ta dexaba pórta di se séla abértu. Alvês trópas ta vizitaba el pa fazeba el perguntas sobri Bíblia. Un di kes guarda ti ta entraba na séla di Adolfu pa ba lé Bíblia, timenti Adolfu ta fikaba di guarda pa ningen ka odjaba el. Asi, éra kel prézu ki ta “guardaba” kel guarda! Bon izénplu di kes irmon fiel ta pô-nu ta mostra “más koraji inda pa pâpia di palavra di Deus sen medu”, sikrê na situasons difísil.

25, 26. Na ménus di 30 anu, ki profesia di Jizus Paulu odja ta kunpri i modi ki oji nu sta ta odja kel profesia li ta kunpri?

25 Livru di Atus ta konta un stória sábi sobri modi ki kristons faze tudu kel ki es ta konsigiba pa ‘pâpia sobri Reinu di Deus’. I pa tirmina, el ta pâpia di izénplu di Paulu, ki ta da algen koraji, ki kontinua ta prega sobri Reinu di Deus pa tudu kes algen ki ba vizita-l timenti el staba prézu na un kaza. Na primeru kapítlu, nu prende sobri kel trabadju ki Jizus da se sigidoris, kantu el fla: “Óras ki spritu santu ben riba nhos, nhos ta resebe puder i nhos ta ben ser nhas tistimunha na Jiruzalen, na tudu Judea i Samaria, i ti na párti más lonji di téra.” (Atus 1:8) Ménus di 30 anu dipôs, mensajen di Reinu staba ta “pregadu na tudu kriason dibaxu di séu.”d (Kol. 1:23) Kel-li é próva klaru di puder ki spritu santu di Deus ten. — Zac. 4:6.

26 Oji tanbê, spritu santu di Deus ta da kes kriston skodjedu i “otus ovelha” puder pa es kontinua ta ‘da un tistimunhu konplétu sobri Reinu di Deus’ na 240 país. (Juan 10:16; Atus 28:23) Bu sta ta faze tudu kel ki bu ta pode pa partisipa na es trabadju?

VIDA DI PAULU DIPÔS DI ANU 61 D.K.

Talvês pa vólta di anu 61 D.K. inperador Neru julga Paulu, i ta parse ma Neru ta atxaba ma Paulu éra inosenti, pur isu el liberta-l. Nu ka sabe tudu kuza ki Paulu faze dipôs di kel-li. Si el bai Spanha sima dja el fazeba planu, talvês el bai duránti kel ténpu li. (Rom. 15:28) Pa vólta di anu 95 D.K. un skritor di Roma, ki txomaba Klementi, fla ma Paulu viaja “pa pártis más lonji di oésti”. I pode ser ki kel-li ta inkluiba Spanha.

Dipôs ki Paulu tradu di kadia, el skrebe kes dôs karta pa Timótiu i un karta pa Titu. Kes karta li ta mostra ma el vizita Kreta, Masedónia, Nikópulis i Trôadi. (1 Tim. 1:3; 2 Tim. 4:13; Titu 1:5; 3:12) Pode ser ki éra na Nikópulis, na Grésia, ki el podu prézu otu bês. Sikrê kel-li ka kontise la, pa vólta di anu 65 D.K. el staba prézu otu bês na Roma. Má di es bês Neru disidi mata Paulu. Di akordu ku un storiador romanu, ki txomaba Tásitu, kantu lumi pega na Roma na anu 64 D.K., Neru spadja mintira ma éra kristons ki poi kel lumi i el kumesa ta pirsigi-s di manera kruel.

Na kel sugundu karta ki Paulu skrebe pa Timótiu, el sabia ma el staba ta ba matadu. Pur isu, el pidi pa Timótiu i Markus ba odja-l faxi. Lukas i Onezífru mostra grandi koraji pamodi es poi ses vida na prigu pa ba konsola Paulu. (2 Tim. 1:16, 17; 4:6-9, 11) Na kel ténpu, si un algen flaba ma el éra kriston, es pode poba el prézu i torturaba el ti móre. Ta parse ma Paulu matadu pamodi se fé lógu dipôs ki el skrebe se últimu karta pa Timótiu, pa vólta di anu 65 D.K. Ta fladu ma Neru mata kabésa uns três anu dipôs ki Paulu matadu.

KES NOTÍSIA SÁBI “PREGADU NA TUDU KRIASON”

Timenti Paulu staba prézu na Roma pa vólta di anu 61 D.K., el skrebe ma “kes notísia sábi” dja staba “pregadu na tudu kriason dibaxu di séu.” (Kol. 1:23) Kuzê ki Paulu krê flaba ku kel-li?

Ta parse ma Paulu krê mostraba ma txeu algen, di kuazi tudu lugar dja obiba “kes notísia sábi”. Pur izénplu, dja tinha más di 300 anu ki Alexandri Grandi tomaba txeu párti di Ázia i el txiga na frontera di Índia. Júliu Séza dja atakaba Inglatéra na anu 55 A.K., i Kláudiu dja tomaba párti sul di Inglatéra i el pô-l ta faze párti di inpériu di Roma na anu 43 D.K. Pesoas konxeba kes país na lésti di Ázia pamodi la es ta fazeba seda di bon kualidadi.

Kes notísia sábi staba ta pregadu na Inglatéra, Xina i na lésti di Ázia? Ta parse ma nau. Na verdadi, kantu Paulu skrebe pa Kolosensis, inda el ka alkansaba kel méta ki el poi na anu 56 D.K., di prega na Spanha ki éra un ‘tiritóriu ki inda el ka pregaba’. (Rom. 15:20, 23, 24) Má simé, pa vólta di anu 61 D.K., mensajen di Reinu dja spadjaba txeu. Peloménus, mensajen di Reinu dja txigaba na kes téra ki kes judeu i pruzélitus ki batizadu na Pentikósti di anu 33 D.K. naseba, i tanbê na kes téra ki kes apóstlu di Jizus dja vizitaba. — Atus 2:1, 8-11, 41, 42.

a Paulu krê pa Onézimu fikaba ku el. Má kel-li éra kóntra lei di Roma i Paulu ka tinha direitu di fikaba ku Onézimu pamodi el éra skravu di Filemon, ki tanbê éra un kriston. Pur isu, Onézimu volta pa Filemon ku un karta di Paulu ki ta insentivaba Filemon pa resebe se skravu ku amor, dja ki Onézimu bira se irmon. — Flm. 13-19.

b Odja kuadru “Kes karta di Paulu kantu el staba prézu na Roma”.

c Odja kuadru “Vida di Paulu dipôs di anu 61 D.K.”.

d Odja kuadru “Kes notísia sábi ‘pregadu na tudu kriason’.”

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen