STUDU 26
Djuda otus óras ki es sta txeu dizanimadu
‘Nhos tudu nhos ser unidu na menti, nhos poi na lugar di otus, nhos ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi.’ — 1 PEDRO 3:8.
KÁNTIKU 107 Nu mostra amor sima Jeová
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
1. Modi ki nu pode imita nos Pai Jeová ki ta ama-nu txeu?
JEOVÁ ta ama-nu txeu. (João 3:16 ) Nu krê imita nos Pai ki ta ama-nu txeu. Pur isu, nu ta sforsa pa nu ‘poi na lugar di otus, ten amor pa kunpanheru i konpaxon’ pa tudu algen, inda más pa kes ki ta ‘faze párti di nos família na fé.’ (1 Ped. 3:8; Gál. 6:10) Óras ki nos irmons i irmans ki ta adora Jeová ta pasa pa prublémas, nu ta krê djuda-s.
2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
2 Tudu kenha ki krê faze párti di família di Jeová, ta pasa pa prublémas. (Mar. 10:29, 30) I sima nu ta ba ta txiga más pértu di fin, nu ta ten inda más prublémas. Modi ki nu pode djuda kunpanheru? Nu ben odja kuzê ki nu pode prende di izénplus ki sta na Bíblia sobri Ló, Jó i Nuemi. Tanbê nu sta ben pâpia di alguns prubléma ki nos irmons ku irmans ta pasa pa es i kuzê ki nu pode faze pa djuda-s.
TEN PAXÉNXA
3. Sima sta na 2 Pedro 2:7, 8, ki mau disizon Ló toma, i kal ki foi rezultadus?
3 Ló toma un mau disizon kantu el disidi ba vive na sidadi di Sudoma. Kes algen di Sudoma ta fazeba txeu konportamentu mariadu. (Lé 2 Pedro 2:7, 8.) Kel téra ta daba txeu kumida, má Ló pasa pa txeu prubléma pamodi el ba mora la. (Gén. 13:8-13; 14:12) Ta parse ma se mudjer gostaba txeu di kel sidadi ô di kes algen ki ta moraba la, ki el kaba pa ka obi ku Jeová. El perde se vida kantu Deus manda lumi ku inxofri pa distrui kel sidadi. I pensa na kes dôs fidju-fémia di Ló. Es staba noiva di dôs ómi ki tanbê móre na Sudoma. Ló perde se kaza, kuzas ki el tinha, i más piór inda, el perde se mudjer. (Gén. 19:12-14, 17, 26) Duránti tudu kel ténpu difísil, Jeová perde paxénxa ku Ló? Nau.
Jeová manda anjus pa salva Ló ku se família pamodi se konpaxon. (Odja parágrafu 4.)
4. Modi ki Jeová mostra paxénxa ku Ló? (Odja dizenhu na kapa.)
4 É Ló ki skodje ba mora na Sudoma. Má simé, Jeová mostra konpaxon kantu el manda anjus pa salva Ló ku se família. Kes anju fla Ló pa el sai faxi di Sudoma. Má, envês di el obi ku es, ‘el sta ta duraba’ ku sai. Kes anju tevi ki pega-l na mô, el ku se família, i es leba-s pa fóra di sidadi. (Gén. 19:15, 16) Nton, kes anju fla-l pa el fuji pa montis. Má envês di el obi ku Jeová, Ló pidi pa el bai pa un sidadi ki ta fikaba pértu di la. (Gén. 19:17-20) Jeová mostra paxénxa i el dexa Ló bai pa kel sidadi. Dipôs, Ló xinti medu di fika la, i el disidi bai pa montis, ki éra kel lugar ki Jeová dja flaba el pa el baba antis. (Gén. 19:30) Jeová mostra txeu paxénxa ku Ló! Modi ki nu pode imita-l?
5-6. Modi ki nu pode sigi konsedju ki sta na 1 Tessalonicenses 5:14, sima Jeová?
5 Sima Ló, un irmon na kongregason pode toma un mau disizon i pamodi kel-la, el ta pasa pa txeu prubléma. Si kel-la kontise, kuzê ki nu ta fazeba? Talvês nu ta xinti vontadi di fla-l ma el sta kodje kel ki el símia, i kel-li pode ser verdadi. (Gál. 6:7) Má, nu podia fazeba más midjór. Nu pode djuda kel irmon sima Jeová djuda Ló. Modi?
6 Jeová ka manda kes anju sô pa aviza Ló, má tanbê pa djuda-l skapa di distruison di Sudoma. Di mésmu manera, nu pode xinti ma nu meste aviza nos irmon si nu odja-l ta faze algun kuza ki pode prujudika-l. Má tanbê nu pode djuda-l. Mésmu ki nos irmon dura ki sigi konsedjus di Bíblia, nu meste ten paxénxa. Nu debe ser sima kes dôs anju. Envês di dizisti di nos irmon, nu debe tenta atxa algun manera di djuda-l. (1 João 3:18 ) Na alguns situason, talvês nu meste, sima ki pega-l na mô, i djuda-l sigi kes bon konsedju ki el dadu. — Lé 1 Tessalonicenses 5:14.
7. Modi ki nu pode imita izénplu di Jeová?
7 Jeová podia konsentraba na kes inperfeson di Ló. Má el ka faze kel-la. El ben uza apóstlu Pedru pa skrebe ma Ló éra un ómi justu. Nu ta fika kontenti di sabe ma Jeová ta púrdua nos fadja! (Sal. 130:3) Nu ta pode imita izénplu di Jeová? Sin. Si nu konsentra na bons kualidadi ki nos irmons ku irmans ten, nu ta ten más paxénxa ku es. Si nu faze si, é más faxi es seta nos ajuda.
TEN KONPAXON
8. Kuzê ki konpaxon ta pô-nu ta faze?
8 Jó ka sufri pamodi alguns disizon mariadu ki el toma, sima kontise ku Ló. Má simé el pasa pa txeu prubléma. Jó perde tudu kuza ki el tinha, se puzison na sosiadadi i se saúdi. I más piór inda, tudu fidjus di el ku se mudjer móre. Tanbê se três amigu falsu akuza-l. Pamodi ki kes três amigu ka mostra-l konpaxon? Es ka ntende kuzê ki kontise ku Jó. I pur isu es pensa mariadu di el, i es julga-l di un manera kruel. Kuzê ki nu pode faze pa nu ka kai na mésmu éru ki es? Ka bu skese ma é sô Jeová ki sabe tudu kuza ki ta kontise ku un algen. Pur isu, obi ku atenson óras ki kel algen ta konta-u se prublémas. Faze más di ki sô obi kuzê ki el sta fla-u, tenta tanbê xinti se dór. Sô asi é ki bu ta konsigi poi na lugar di bu irmon ô irman.
9. Kuzê ki nu ka ta faze si nu ten konpaxon, i pamodi?
9 Konpaxon ta djuda-nu ka pâpia mal di otus algen i spadja ses prubléma. Kel ki ta pâpia na vida di algen, ka ta djuda kongregason; el sta ta dividi-l. (Pro. 20:19; Rom. 14:19) Un algen ki ta pâpia sen pensa ka sta mostra bondadi i se palavras pode mágua inda más un algen ki dja sta ta sufri. (Pro. 12:18; Efé. 4:31, 32) Midjór kuza ki nu pode faze é konsentra na kualidadis di nos irmons, i pensa modi ki nu pode djuda-s óras ki es ta pasa pa prublémas.
Si un irmon fla algun ‘kuza sen pensa’, obi-l ku paxénxa i da-l kel konsolu ki el sta meste na óra sértu (Odja parágrafus 10 i 11.)c
10. Kuzê ki Jó 6:2, 3 ta inxina-nu?
10 Lé Jó 6:2, 3. Jó tanbê fla alguns kuza sen pensa. Má dipôs el rapende. (Jó 42:6 ) Mésmu kuza pode kontise ku un algen ki sta pasa pa un prubléma difísil. El pode fla alguns kuza ki dipôs el ta rapende. Modi ki nu debe reaji? Envês di kritika-l, nu debe mostra konpaxon. Nu ka debe skese ma Jeová nunka ka kreba pa nu pasa pa tudu kes prubléma ki nu ten oji. Pur isu, mésmu un sérvu fiel di Jeová pode fla un kuza ki el ka devia flaba pamodi el sta ta pasa pa un momentu difísil. El pode fla kuzas mariadu sobri Jeová ô sobri nos. Na kes situason li, nu ka debe fika xatiadu ku el i nen nu ka debe julga-l pa kuzas ki el fla. — Pro. 19:11.
11. Modi ki ansions pode imita izénplu di Eliú óras ki es ta da konsedju?
11 Alvês, un algen ki sta ta pasa pa un prubléma difísil pode meste di konsedju di Bíblia ô di algun tipu di koreson. (Gál. 6:1) Modi ki ansions pode lida ku kel situason li? Es debe imita Eliú ki poi na lugar di Jó i el obi-l ku atenson. (Jó 33:6, 7 ) Eliú da Jó konsedju sô dipôs ki el ntende kuzê ki el sta pensaba. Ansions ki ta sigi izénplu di Eliú, ta obi ku atenson kuzê ki kel algen sta ta fla-s i es ta tenta ntende se situason. Asi, óras ki es da-l konsedju é más faxi es konsigi toka se korason.
PÂPIA DI MANERA KI TA KONSOLA
12. Modi ki Nuemi xinti dipôs ki se maridu ku se dôs fidju móre?
12 Nuemi éra un mudjer lial ki ta amaba Jeová. Má dipôs ki se maridu i se dôs fidju móre, Nuemi krê mudaba se nómi pa ‘Mara’ ki siginifika ‘Margós’. (Rute 1:3, 5, 20, nóta di rodapé, 21) Ruti, ki éra un di kes nóra di Nuemi, fika ku el na tudu kes momentu difísil. Ruti djuda Nuemi pa el ten kes kuza ki el mesteba, má tanbê el konsola Nuemi. El uza palavras sinplis i di korason pa el mostra ma el ta amaba i ma el ta apoiaba Nuemi. — Rute 1:16, 17.
13. Pamodi ki kes ki perde maridu ô mudjer meste di nos apoiu?
13 Óras ki un algen na kongregason ta perde se maridu ô se mudjer, el ta meste txeu di nos apoiu. Na kazamentu maridu ku mudjer ta bira sima dôs arvi ki ta ba ta kria na ladu di kunpanheru. Sima ténpu ta ba ta pasa, kes raís ta transa na kunpanheru. Óras ki un di kes arvi rinkadu i móre, kel otu arvi tanbê ta fika prujudikadu. Di mésmu manera, óras ki un algen ta perde se maridu ô se mudjer, alvês el ten ki lida ku sentimentus fórti pa txeu ténpu. Paula,b ki perde se maridu dirapenti, fla: “Nha vida bira di kabésa pa baxu. N fika sen sabe kuzê ki N ta fazeba. N perde nha midjór amigu. El éra kel algen ki N ta papiaba tudu kuza ku el. El ta apoiaba mi na nhas bons i maus momentu. Sénpri el ta obiba mi óras ki N ta papiaba sobri nhas prubléma. Kantu el móre N xinti sima ki metadi di mi kortadu.”
Modi ki nu pode apoia kes ki perde ses maridu ô ses mudjer? (Odja parágrafus 14 i 15.)d
14-15. Modi ki nu pode konsola un algen ki perde se maridu ô se mudjer?
14 Modi ki nu pode konsola un algen ki perde se maridu ô se mudjer? Primeru kuza ki bu debe faze é pâpia ku el, sikrê bu ta xinti vergónha ô bu ka sabe kuzê ki bu ta fla. Paula, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N sabe ma mórti é un asuntu ki ta poi pesoas sen sabe kuzê ki es ta fla. Es ta fika preokupadu di fla algun kuza ki pode ofende kel algen. Má ka fla nada é más piór ki fla algun kuza stranhu.” Txeu bês kel algen ki perde se maridu ô se mudjer ka ta spéra pa nu fla algun kuza ki ta muda se vida na kel momentu. Paula fla: “N ta fikaba konsoladu óras ki nhas amigu ta flaba mi kuzas sinplis, sima ‘N fika tristi ku kuza ki kontise.’”
15 William, ki se mudjer móre alguns anu atras, fla: “N gosta óras ki otus ta lenbra di kuzas ki nha mudjer faze. Kel-li ta da-m sertéza ma kes algen gostaba di nha mudjer i es ta ruspetaba el. Kel tipu di apoiu li é un grandi ajuda pa mi. N ta xinti konsoladu, pamodi nha mudjer tinha txeu valor pa mi i el éra txeu inportanti na nha vida.” Un viúva ki txoma Bianca splika: “N ta xinti konsoladu óras ki otus ta faze orason pa mi i es ta lé un ô dôs testu di Bíblia. Es ta djuda-m óras ki es ta pâpia sobri nha maridu i óras ki es ta obi-m ta pâpia di el.”
16. (a) Kuzê ki nu debe kontinua ta faze pa kes ki perde un algen ki es ta ama? (b) Di akordu ku Tiago 1:27, kal ki é responsabilidadi ki nu ten?
16 Sima Ruti faze ku Nuemi, nu meste kontinua ta apoia kes ki perde un algen ki es ta ama. Paula, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Lógu dipôs ki nha maridu móre, N dadu txeu apoiu. Ku ténpu, kes algen volta pa ses vida normal. Má nha vida muda. Ta djuda txeu, óras ki otus ta ntende ma un algen ki perde kel ki el ta ama, meste di apoiu pa txeu mês ô ti pa anus, dipôs ki kel algen móre.” É klaru ki kada algen é un algen. Alguns na poku ténpu ta konsigi lida dretu ku kel situason. Má pa otus, kada un di kes kuza ki es ta fazeba djuntu ta bira un lenbransa ki ta traze txeu dór. Manera di pesoas lida ku mórti é diferenti. Pur isu, nu ka debe skese ma Jeová ta da-nu priviléjiu i responsabilidadi di kuida di kes ki perde ses maridu ô ses mudjer. — Lé Tiago 1:27.
17. Pamodi ki kes ki ses maridu ô mudjer bandona-s meste di nos apoiu?
17 Alguns algen ta lida ku situason difísil pamodi ses maridu ô ses mudjer bandona-s. Odja izénplu di Joyce. Se maridu larga-l i el ba vive ku otu mudjer. Joyce fla: “Dór di divórsiu éra kuazi más txeu di ki si nha maridu moreba. Si el moreba na un asidenti ô pamodi un duénsa, kel-la ka éra un kuza ki el skodje. Má na kel situason li, é el ki disidi larga-m. N xinti rabaxadu i sen valor.”
18. Modi ki bu pode djuda kes algen ki ka tene maridu ô mudjer más?
18 Óras ki nu ta faze kuzas pikinoti ki ta mostra bondadi pa kes algen ki ka tene maridu ô mudjer más, es ta xinti ma nu ta ama-s. I gósi ki es sta es sô, es meste di bons amigu. (Pro. 17:17) Modi ki bu pode mostra ma bo é ses amigu? Talvês bu pode konvida-s pa nhos kume djuntu. Ô nhos pode konbina pa sai na pregason ô pasa algun ténpu djuntu. Bu pode tanbê konvida-s pa es ba sisti bu adorason na família. Si bu faze si, Jeová ta fika kontenti pamodi el sta ‘pértu di kes ki tene korason maguadu’ i el é ‘kel ki ta proteje viúvas’. — Sal. 34:18; 68:5.
19. Kuzê ki 1 Pedro 3:8, ta fla-nu pa nu faze?
19 Ka ta dura, Reinu di Deus ta ben governa Téra i nu ta ben ‘skese di kes prubléma ki dja pasa’. Nu ta spéra pa kel ténpu ki ‘kuzas ki dja pasa ka ta ben lenbradu más i nen es ka ta ben pasa pa korason.’ (Isa. 65:16, 17) Ti ki kel dia ta txiga, nu meste kontinua ta apoia kunpanheru i mostra, na kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze, ma nu ta ama tudu kes ki ta faze párti di nos família spritual. — Lé 1 Pedro 3:8.
KÁNTIKU 111 Nu ten txeu motivu pa sta kontenti
a Ló, Jó i Nuemi sirbi Jeová di manera fiel, má simé es pasa pa txeu preokupason na vida. Kel studu li ta ben mostra-nu kuzê ki nu pode prende di kuzas ki kontise ku es. Tanbê nu sta ben odja pamodi ki é inportanti nu ten paxénxa i konpaxon óras ki nu ta djuda nos irmons ki sta pasa pa prublémas, i modi ki nu pode konsola-s.
b Na kel studu li mudadu alguns nómi.
c SPLIKASON DI FOTU: Un irmon sta txeu tristi i el ta kaba pa fla algun ‘kuza sen pensa’, má un ansion ta obi-l ku paxénxa. Dipôs ki kel irmon sta más kalmu, kel ansion ta da-l alguns konsedju ku bondadi.
d SPLIKASON DI FOTU: Un kazal jóven ta pasa ténpu ku un irmon ki ka dura perde se mudjer. Es sta lenbra kes momentu sábi ki es pasa ku el.