STÓRIA DI VIDA
Jeová abensua-m más di ki kel ki N sta speraba
‘N SABE ma N devia ser pioneru. Má N ta perguntaba: “Trabadju di pioneru ta sérba sábi?”’ N gostaba txeu di nha trabadju na Alimanha, ki éra manda kumida pa txeu lugar na Áfrika, sima Dar es Salaam, Elisabethville i Asmara. Na kel ténpu, N ka ta pensaba ma un dia N ta sirbiba Jeová pa ténpu interu na kes lugar la i na otus párti di Áfrika!
Kantu N vense nhas dúvida, N kumesa trabadju di pioneru. Jeová abri-m pórta pa un vida xeiu di bensons, más di ki kel ki N sta speraba. (Efé. 3:20) Má, bu pode sta ta pergunta modi ki kel-li kontise. Dexa-m konta nhos modi ki tudu kumesa.
N nase na sidadi di Berlin, na Alimanha, na anu di 1939, alguns mês dipôs ki kumesa Sugundu Géra na Mundu Interu. Na 1945, kantu géra staba kuazi na fin, avions di géra ataka Berlin. Un di kes bonba kai na nos rua, i mi ku nha família, nu fuji pa un lugar undi pesoas ta sukundiba di bonbas. Dipôs nu atxa más suguru fuji pa Erfurt, ki éra sidadi undi nha mai nase.
Ku nha mai, ku nha pai i nha irman na Alimanha, pa vólta di anu 1950
Nha mai sénpri kria atxaba verdadi. Dja el leba livrus di filozofia i dja el baba pa txeu relijion, má simé el ka staba kontenti. Pa vólta di anu 1948, dôs Tistimunha di Jeová konku na nos pórta. Nha mai konvida-s pa es entra i el faze-s txeu pergunta. Na ménus di un óra, nha mai fla pa mi ku nha irman más novu: “Dja N atxa verdadi!” Dipôs di kel-la, nha mai i ami ku nha irman, nu kumesa ta sisti runions na Erfurt.
Na anu di 1950, nu muda otu bês pa Berlin i nu bai pa kongregason di Berlin-Kreuzberg. Dipôs nu muda pa otu kaza na Berlin, i nu bai pa kongregason di Berlin-Tempelhof. Ku ténpu, nha mai batiza, má ami N ta xintiba ma N ka staba priparadu. Pamodi?
N VENSE NHA TIMIDÊS
N staba ta faze poku prugrésu pamodi mi éra txeu tímidu. N ta baba pregason, má duránti dôs anu nunka N ka daba tistimunhu. Nton, kuzas muda kantu N kumesa ta pasa ténpu ku irmons i irmans ki prova ses koraji i ses amor pa Jeová. Alguns di es staba prézu na kanpus di konsentrason nazista ô na kadia, na Alimanha Oriental. Otus poi ses liberdadi na prigu, ta leba publikasons pa Alimanha Oriental. Ses izénplu mexe txeu ku mi. N fika ta pensa ma si es poi ses vida i ses liberdadi na prigu pamodi Jeová i ses irmon, nton peloménus N devia sforsaba pa N vense nha timidês.
N kumesa ta vense nha timidês kantu N partisipa na un kanpanha spesial di pregason ki fazedu na anu di 1955. Na un karta ki sai na folhetu Informante,a irmon Nathan Knorr aviza ma kel kanpanha ta sérba un di kes kanpanha más grandi ki organizason dja fazeba. El fla ma si tudu publikador partisipaba, kel-la ta sérba nos midjór mês di pregason. É kel-la ki kontise! Poku ténpu dipôs, N da nha vida pa Jeová, i na anu di 1956 N batiza djuntu ku nha pai i ku nha irman. Má lógu N tevi ki toma un otu disizon inportanti.
N sabia ma N devia kumesaba trabadju di pioneru. Má N fika ta pensa na kumesa dipôs. Primeru, N disidi prende modi ki N ta kunpraba i bendeba produtus pa faze nogósiu na otus país. Dipôs N kria trabadjaba pa un ténpu, asi pa N ganha más spiriénsa na nha trabadju. Pur isu, na anu di 1961, N seta un trabadju na Hamburg, kel sidadi ki ten kais más grandi di Alimanha. N gostaba txeu di kel trabadju la, i kel-la pô-m ta âdia sirvisu pa ténpu interu. Kuzê ki N ta fazeba?
N ta agradise Jeová pamodi el uza irmons ki djuda-m ntende ma asuntus spritual é kuza más inportanti. Txeu di nhas amigu kumesa sirvisu di pioneru i es dexa-m un bon izénplu. Tanbê irmon Erich Mundt, ki staba prézu na un kanpu di konsentrason, insentiva-m pa N kúnfia na Jeová. El fla ma na kanpu di konsentrason, kes irmon ki ta kunfiaba na ses kabésa, bira fraku. Má kes ki ta kunfiaba na Jeová di tudu ses korason, kontinua fiel i es bira pilar di kongregason.
Kantu N bira pioneru, na anu di 1963
Tanbê, pa nkoraja irmons, irmon Martin Poetzinger, ki dipôs bira ménbru di Grupu Enkaregadu di Óbra, fla: “Koraji é midjór kuza ki un algen pode ten!” Dipôs di pensa txeu na kes palavra li, N kaba pa dexa nha trabadju i N kumesa trabadju di pioneru na junhu di 1963. Kel-la foi midjór disizon di nha vida! Dipôs di dôs mês, antis di N kumesa ta djobe otu trabadju, N konvidadu pa ser pioneru spesial. Alguns anu dipôs, Jeová torna abensua-m más di ki kel ki N sta speraba. N konvidadu pa kursa turma 44 di Skóla di Jiliádi.
N PRENDE UN LISON INPORTANTI NA JILIÁDI
Un di kes lison más inportanti ki N prende na Jiliádi, prinsipalmenti ku irmons Nathan Knorr i Lyman Swingle, é: “Ka bu dizisti faxi di bu diziginason.” Es insentiva-nu pa nu kontinua na nos diziginason mésmu ki nu pasa pa prublémas. Irmon Knorr fla: “Na kuzê ki nhos ta ba konsentra? Na sujéza, na bitxus, na pobréza? Ô nhos ta repara na arvis, floris i róstus kontenti? Nhos prende gosta di pesoas!” Un dia, kantu irmon Swingle splika pamodi ki alguns irmon ta dizisti faxi, el fika ku lágua na odju. Nton, el tevi ki para di faze diskursu ti ki el bira kalmu otu bês. Kel-la toka-m nha korason i djuda-m sta disididu na nunka ka poi Kristu nen ses irmons fiel ta fika tristi. — Mat. 25:40.
Ami, Claude i Heinrich na nos trabadju di misionáriu, na Lubumbashi, Kongu, na anu di 1967
Kantu nu resebe nos diziginasons, três betelita ben pergunta alguns di nos pa undi nu sta ta baba. Es fla kuza dretu sobri kada un di kes país. Má kantu N fla: “Kongu (Kinshasa )”, es para i sô es fla: “Ah, Kongu! Jeová ta djuda-u!” Na kel ténpu, tinha txeu notísia di pesoas ta briga i ta mata kunpanheru na Kongu (Kinshasa ). Má N konsentra nha menti na kes lison ki N prende na Jiliádi. Poku ténpu dipôs di nos formatura, na setenbru di 1967, ami, Heinrich Dehnbostel i Claude Lindsay, nu bai pa Kinshasa, kapital di Kongu.
UN GRANDI TRENAMENTU PA MISIONÁRIUS
Dipôs ki nu txiga na Kinshasa, nu pasa três mês ta studa fransês. Dipôs nu panha avion pa Lubumbashi, ki antis es ta txomaba di Elisabethville. Kel sidadi ta fika pértu di frontera di Zánbia, na sul di Kongu. Nu ba mora na un kaza pa misionárius ki ta fikaba na séntru di sidadi.
Tinha un bon párti di tiritóriu di Lubumbashi ki ningen inda ka pregaba. Nton, nu fika kontenti di ser kes primeru algen ki pâpia di notísias sábi pa kes algen di la. Poku ténpu dipôs, nu tinha txeu studu di Bíblia i nu ka ta konsigi studaba ku tudu es. Tanbê nu ta pregaba pa kes algen ki ta trabadjaba pa govérnu ô pa pulísias. Txeu di es tinha grandi ruspetu pa Palavra di Deus i pa nos trabadju di pregason. Kuazi tudu algen ta papiaba suaíli. Nton mi ku Claude Lindsay, tanbê nu prende pâpia kel língua. Lógu dipôs, nu mandadu pa un kongregason di língua suaíli.
Nu tevi bons spiriénsa, má tanbê nu pasa pa prublémas. Txeu bês nu tevi ki lida ku trópas moku i ku arma ô ku pulísias violéntu, ki ta akuzaba nos di kuzas ki nu ka fazeba. Un dia, nu staba ta sisti un runion na kaza di misionárius, i un grupu di pulísias ku arma entra la i es leba-nu pa skuadra. Kes pulísia pô-nu xintadu na txon ti 10 óra di noti i sô dipôs es dexa-nu bai.
Na anu di 1969, N diziginadu pa vizita kongregasons. Na kel grupu di kongregason N ta andaba txeu na meiu di lama ku padja grandi. Kes kuza la éra normal na Áfrika. Na un di kes zóna ki N vizita, tinha un galinha ki ta durmiba djuntu ku se pintons baxu di nha kama. Nunka N ka ta skese modi ki kel galinha ta kordaba mi tudu dia antis di manxe ku uma rabolisu. Tanbê N ta lenbra ku alegria kantu mi ku otus irmon ta fikaba di noti na vólta di fogera ta pâpia di asuntus di Bíblia.
Un di kes dizafiu más grandi éra lida ku kes irmon falsu, ki ta apoiaba movimentu Kitawala.b Alguns di es batiza i ti es bira ansion na kongregason. Má nos irmons ku irmans fiel ka dexa ser nganadu pa kes ‘rótxa sukundidu’. (Jud. 12) Ku ténpu, Jeová linpa kongregason i dipôs di kel-la txeu algen ben pa verdadi.
Na anu di 1971, N diziginadu pa Betel, na Kinshasa. N ta fazeba txeu trabadju sima skrebe i responde kartas, faze pididu di publikasons i asuntus ki ten aver ku pregason. Na Betel, N prende organiza trabadju na un país grandi undi stradas, lus i transpórtis é mariadu. Alvês, kes karta ki Betel ta mandaba pa kes kongregason na avion, ta duraba alguns mês pa txigaba. Kel-la ta kontiseba pamodi kes karta ki ta baba na avion dipôs ta podu na barku, i kes barku ta fikaba prézu duránti simanas na uns planta grandi ki ta kria na agu. Má sikrê ku kes tipu di prubléma li i ku otus dizafiu, trabadju ka para.
N ta fikaba dimiradu di odja modi ki irmons ta konsigi fazeba kes kongrésu grandi sikrê ku poku dinheru. Es ta uzaba kazas di kupin pa faze palku, banbu pa faze pilar i es ta fazeba paredis ku kapin-elifanti, ki é un tipu di planta. Es nrola kapin-elifanti pa faze kuzas di xinta, es uza steras di padja pa faze tedja ô mézas. I dja ki es ka tinha prégu, es uza kaska di arvi kortadu pikinoti. N ta fikaba dimiradu di odja modi ki nos irmons ku irmans ta tinha bons ideia pa lidaba ku kes difikuldadi. N fika ta gosta txeu di es. I N xinti txeu sodadi di es kantu N mandadu pa otu diziginason.
TA SIRBI NA KÉNIA
Na anu di 1974, N mudadu pa Betel di Kénia, na sidadi di Nairóbi. Nu tinha txeu trabadju pa faze, pamodi Betel di Kénia ta kuidaba di trabadju di pregason di 10 país ki ta fikaba pértu di el, i na alguns di es nos óbra staba proibidu. Txeu bês N mandadu pa ba vizita kes país, prinsipalmenti Itiópia, undi nos irmons staba ta ser pirsigidu i ta pasa pa txeu provason. Txeu di es maltratadu ku txeu violénsia ô es podu na kadia. Alguns ti matadu. Má nos irmons mante fiel i es aguenta firmi pamodi es tinha un amizadi fórti ku Jeová i ku kunpanheru.
Na anu di 1980, kontise un kuza sábi na nha vida. N kaza ku Gail Matheson ki éra di Kanadá. Mi ku Gail, nos éra di mésmu turma na Jiliádi. Nu ta skrebeba kunpanheru karta. Gail éra misionária na Bulívia. Dipôs di 12 anu, nu nkontra otu bês na Nova York. Un ténpu dipôs, nu kaza na Kénia. N ta agradise pamodi Gail sénpri ta pensa dretu sobri maneras di Jeová faze kuzas i el é un algen ki sénpri ta sta kontenti ku kel ki el ten. El ta kontinua ta ser un grandi apoiu pa mi i un kunpanhera ki N krê txeu.
Na anu di 1986, mi ku Gail diziginadu pa vizita kongregasons, i tanbê N ta trabadjaba na Kumison di Filial. Na kel trabadju di vizita kongregason, nu bai pa txeu país ki Betel di Kénia ta kuidaba.
Ta faze diskursu na un kongrésu na Asmara, na anu di 1992
N ta lenbra di kes priparason pa un kongrésu na Asmara (na Eritreia), na anu di 1992. I na kel ténpu, nos óbra inda ka staba proibidu. Má é tristi, pamodi úniku lugar ki nu atxa pa faze kongrésu éra na un lugar di poi padja. Déntu di el éra mutu más piór di ki pa fóra. Na dia di kongrésu, N fika dimiradu di odja modi ki irmons konsigi muda kel lugar di pa déntu na un lugar bunitu pa adora Jeová. Txeu família leba tisidus pa dikora, i es kubri tudu kuza ki ka éra bunitu di odja. Kel-la foi un kongrésu rei di sábi, i staba 1.279 algen ta sisti.
Vizita kongregasons foi un mudansa grandi pa nos, pamodi tudu simana nu ta fikaba na un kaza diferenti. Un bês, nu fika na un kaza grandi i finu na bera-mar. Otu bês, nu fika na un kabana di xapa, na kanpamentu di trabadjadoris i kaza-banhu ta fikaba uns 100 métru lonji di la. Má ka nporta lugar undi nu ta sirbiba, nu ta guarda bons lenbransa di kes dia okupadu na pregason ku pionerus i publikadoris ki ta pregaba ku zelu. Kantu nu resebe un otu diziginason, nu tevi ki dexa pa tras txeu amigu ki nu krê txeu. Nu fika ku txeu sodadi di es.
TA RESEBE BENSONS NA ITIÓPIA
Entri anus di 1987 ti 1992, nos óbra dexa di ser proibidu na txeu país ki Betel di Kénia ta kuidaba. Pur isu, abridu txeu Betel i skritórius na kes lugar. Na anu di 1993, N diziginadu pa sirbi na skritóriu di Adis-Abeba, na Itiópia. Dipôs di txeu anu ta sirbi Jeová sukundidu, ti ki enfin es konsigi liberdadi pa adora Jeová.
Ta vizita kongregasons na interior di Itiópia, na anu di 1996
Jeová sta ta abênsua trabadju na Itiópia. Txeu irmon ku irmans kumesa trabadju di pioneru. Désdi anu di 2012, na kada 100 publikador ten más di 20 ki é pioneru fíksu. Tanbê, txeu irmon resebe trenamentu na kes skóla ki nos organizason ta faze, i fazedu más di 120 Salon di Reinu. Na anu di 2004, família di Betel muda pa un otu lugar. Na kel mésmu lugar di Betel ten un Salon di asenbleia, i kel-la foi un benson pa irmons.
Sima anus ba ta pasa, mi ku Gail, nu fika txeu amigu di irmons i irmans na Itiópia. Nu gosta txeu di es pamodi es é dretu i es ta mostra amor. Ka dura li, nu kumesa ta ten alguns prubléma di saúdi, i pur isu nu mudadu pa Betel di Europa Sentral. Irmons di li ta kuida di nos ku txeu amor, má inda nu ta xinti txeu sodadi di nos amigus ki nu ten na Itiópia.
JEOVÁ FAZE-L KRIA
Nu odja modi ki Jeová sta ta faze se óbra kria. (1 Cor. 3:6, 9) Pur izénplu, kantu N prega pa primeru bês pa kes algen di Ruanda, ki ta trabadjaba na mina di kóbri na Kongu, ka tinha ninhun publikador na Ruanda. Oji, ten más di 30 mil irmon na kel país. Na anu di 1967, Kongu (Kinshasa ) tinha uns 6 mil publikador. Oji, ten uns 230 mil, i más di 1 milhon di algen sisti Komemorason, na anu di 2018. Nunbru di publikadoris na tudu kes país ki Betel di Kénia ta kuidaba di es, omenta pa más di 100 mil.
Dja ten más di 50 anu ki Jeová uza txeu irmon pa djuda-m kumesa sirvisu pa ténpu interu. Ti inda mi é txeu tímidu, má N prende kúnfia na Jeová di tudu korason. Tudu kel ki N pasa na Áfrika djuda-m ten más paxénxa i sta kontenti ku kel ki N ten. Mi ku Gail, nu ta dimira nos irmons i irmans ki é un izénplu na resebe otus dretu, ki ta aguenta prublémas i ki ta kúnfia na Jeová. N ta agradise Jeová pa se bondadi ki nu ka merese. Jeová abensua-m mutu más di ki kel ki N sta speraba. — Sal. 37:4.
a Kel folhetu li dipôs txomadu di Nosso Ministério do Reino, i gósi el é Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason.
b “Kitawala” ta ben di un palavra suaíli ki siginifika “manda, orienta ô governa”. Obijetivu di kel movimentu éra pulítiku, es krê poba Kongu ta konsigi ser indipendenti di Béljika. Kes grupu di Kitawala ta tomaba publikasons di Tistimunhas di Jeová, es ta studaba es i es ta pasaba es pa otus algen. Es uza kes ensinu di Bíblia di un manera mariadu pa apoia ses ideia pulítiku, ses indís ô agoru i ses konportamentu mariadu.