BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w19 dizenbru pp. 8-13
  • Jeová ranja manera pa liberta-u

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Jeová ranja manera pa liberta-u
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2019
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • JIZUS AVIZA MA TA TINHA LIBERDADI
  • KES PRIMERU KI LIBERTADU
  • MILHONS DI OTUS ALGEN TA BEN LIBERTADU
  • Anu di Jubileu i nos libertason
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2021
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2019
w19 dizenbru pp. 8-13

STUDU 50

Jeová ranja manera pa liberta-u

‘Nhos ten ki aviza ma tudu algen ki ta mora na nhos téra sta livri.’ — LEVÍTICO 25:10.

KÁNTIKU 22 Faze bu Reinu ben!

KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa

1-2. (a) Kuzê ki é un jubileu? (Odja kuadru “Kuzê ki éra Jubileu?”) (b) Di akordu ku Lucas 4:16-18, sobri kuzê ki Jizus staba ta pâpia?

NA ALGUNS país, es ta kustuma komemora 50 anu di govérnu di un rei ô di un rainha. Na anu ki un governanti ta faze 50 anu ta governa ta txomadu di anu di jubileu. Kes komemorason di jubileu pode dura un dia, un simana ô mutu más. Má, kes komemorason ta kaba i dipôs di poku ténpu pesoas ta skese di tudu kes alegria.

2 Nu sta ben pâpia di un jubileu mutu más midjór, ti más midjór inda, di ki kel ki es ta fazeba kada 50 anu na Israel duránti un anu. Kel Jubileu ta daba israelitas liberdadi. Pamodi ki nu debe prende sobri el? Pamodi kel anu di Jubileu di israelitas ta lenbra-nu di un kuza mutu más grandi ki Jeová faze pa liberta-nu. El ta ben da-nu liberdadi pa tudu ténpu i el pode djuda-nu désdi gósi. Jizus dja papiaba sobri es liberdadi. — Lé Lucas 4:16-18.

Kuzê ki éra Jubileu?

Un jubileu é un komemorason inportanti. Israelitas tinha ki komemoraba Jubileu kada 50 anu. Désdi ténpu ki es entra na kel téra ki Deus prometeba es, Jeová fla-s pa es símia, trabadja ses txon i faze kodjéta duránti 6 anu. Na kada 7 anu, es devia diskansaba na kel sétimu anu, ki éra sima un sábadu. Na kel anu es ka podia simiaba, nen podaba ses plantason. Óras ki es diskansaba 7 bês, ta daba 49 anu (7 × 7 = 49). I na kel otu anu, ki ta fazeba 50 anu, es ta komemoraba anu di Jubileu. Si nu kumesa ta konta désdi kel ténpu ki israelitas entra na téra ki Deus prometeba es, nu ta ntende ma es komemora ses primeru Jubileu, na mês di tisri, na anu di 1424 A.J. — Lev. 25:2-4, 8-10.

Kes ómi ki éra skravu ta libertadu na Jubileu i ses família ta kóre pa brasa-s

Pesoas na Israel ta xintiba txeu alegria na anu di Jubileu, pamodi txeu di kes ki bendedu sima skravu ta voltaba pa ses família i es ta tomaba ses txon (Odja parágrafu 3.)b

3. Di akordu ku Levítico 25:8-12, modi ki Jubileu ta djudaba israelitas?

3 Pa nu ntende midjór kuzê ki Jizus krê flaba kantu el pâpia di liberdadi, primeru nu meste prende sobri un komemorason ki Deus manda se povu pa faze na ténpu antigu. Jeová flaba israelitas: ‘Nhos ten ki santifika kel anu 50 i aviza ma tudu algen ki ta mora na nhos téra sta livri. Kel anu ta bira un jubileu pa nhos, i kada un di nhos ta volta pa se propriadadi, i kada un di nhos debe volta pa se família.’ (Lé Levítico 25:8-12.) Na kel otu studu, nu odja modi ki lei di sábadu éra bon pa israelitas. Má, modi ki Jubileu ta djudaba israelitas? Pur izénplu, imajina ma un israelita tinha txeu dívida i el tevi ki bende se txon pa el pode paga dívida. Duránti anu di Jubileu, el ta tomaba se txon otu bês. Asi, kel ómi pode voltaba pa se propriadadi i más tardi se fidjus ta erdaba kel txon. Ô pode ser ki un ómi staba na un situason difísil ki el tevi ki bende se fidjus ô ti se kabésa pa ser skravu pa el pode pagaba un dívida. Duránti anu di Jubileu un skravu tinha ki ‘voltaba pa se família.’ Asi ningen ka ta fikaba skravu pa tudu ténpu sen speransa di ser libertadu. Kel-li ta mostra ma Jeová ta preokupaba di verdadi ku se povu!

4-5. Pamodi ki é inportanti nu prende sobri Jubileu?

4 Di ki otu manera Jubileu ta djudaba israelitas? Jeová splika: ‘Ningen ka debe fika póbri na bu meiu, pamodi Jeová di sertéza ta abensua-u na téra ki Jeová, bu Deus, ta da-u pa bu toma sima un eransa.’ (Deut. 15:4) Kel-li é ka diferenti di kuzê ki ta kontise na mundu di oji? Kes algen riku sta ta bira kada bês más riku i póbri kada bês más póbri!

5 Dja ki nos é kriston, nu ka meste sigi Lei di Muizes. Kel-li krê fla ma nu ka meste sigi kel lei sobri Jubileu pa liberta skravu, pa púrdua dívida ô ntrega pesoas ses txon. (Rom. 7:4; 10:4; Efé. 2:15) Má é inportanti nu prende sobri Jubileu. Pamodi? Pamodi kel liberdadi ki Jeová ta daba se povu duránti kel komemorason, ta lenbra-nu di un liberdadi ki nu pode ben ten.

JIZUS AVIZA MA TA TINHA LIBERDADI

6. Di kuzê ki nu meste libertadu?

6 Nos tudu nu meste ser libertadu pamodi nos é skravu di pekadu. Kel-li é un di kes fórma di skravidon más tristi ki ten. Pamodi pekadu, nu ta bira bédju, nu ta duense i nu ta móre. Txeu algen ta odja klaru kes rezultadu di pekadu óras ki es ta odja na spedju ô óras ki es sta duenti i es ten ki bai konsulta. Tanbê nu ta fika dizanimadu óras ki nu faze algun pekadu. Apóstlu Polu rekonhise ma el staba ‘prézu pa lei di pekadu ki [staba na se] korpu.’ Tanbê el fla: ‘Ómi mizeriadu ki mi é! Ken ki ta libra-m di kel korpu ki sta kondenadu pa móre?’ — Rom. 7:23, 24.

7. Kuzê ki Izaías dja flaba sobri liberdadi?

7 Nu ta agradise Jeová pamodi el ranja un manera di salva-nu ô liberta-nu di pekadu. Jizus é kel algen ki da-nu xansi di ten es liberdadi. Más di 700 anu antis di Jizus ben pa Téra, proféta Izaías dja flaba ma ta ben tinha un grandi libertason. Kel grandi libertason ta ben sérba mutu más midjór ki kel libertason ki ta kontiseba duránti anu di Jubileu na Israel antigu. El skrebe: ‘Spritu di Jeová, ki é kel Sinhor Más Grandi, sta riba mi, pamodi Jeová skodje-m pa N pâpia di notísias sábi pa kes mansu. El manda-m pa N kura kes ki sta ku korason tristi, pa pâpia di liberdadi pa kes ki sta prézu’. (Isa. 61:1) Kel profesia li staba ta pâpia di kenha?

8. Profesia di Izaías staba ta pâpia di kenha?

8 Es profesia inportanti sobri liberdadi kumesa ta kunpri dipôs ki Jizus kumesa se trabadju di pregason. Kantu el entra na sinagóga di Nazaré, kel sidadi ki el kriadu, Jizus lé kel profesia di Izaías pa kes judeu ki staba la. Jizus fla ma kel profesia staba ta pâpia sobri el. El fla: ‘Spritu di Jeová sta riba mi, pamodi el skodje-m pa N pâpia di notísias sábi pa kes algen póbri. El manda-m pa N pâpia di liberdadi pa kes ki sta prézu i pa N fla ma kes ki é ségu ta torna odja, pa N liberta kes ki sta maltratadu, pa prega sobri kel anu ki Jeová skodje.’ (Luc. 4:16-19) Modi ki Jizus kunpri kel profesia li?

KES PRIMERU KI LIBERTADU

Jizus ta lé un rolu na sinagóga di Nazaré

Jizus ta pâpia di liberdadi na sinagóga di Nazaré (Odja parágrafus 8-9.)

9. Ki tipu di liberdadi txeu algen na ténpu di Jizus staba ta spéra?

9 Pesoas kumesa ta resebe kel liberdadi ki Izaías pâpia di el na ténpu di Jizus. Jizus konfirma kel-li kantu el fla: ‘Oji dja kunpri es párti di Skrituras ki nhos kaba di obi.’ (Luc. 4:21) Talvês txeu di kes algen ki obi Jizus ta lé profesia di Izaías staba ta spéra algun mudansa na pulítika, sima ser libertadu di govérnu di Roma. Pode ser ki es ta xintiba sima kes dôs ómi ki fla: ‘Nu staba ta spéra ma kel ómi li éra kel ki ta ben libertaba Israel.’ (Luc. 24:13, 21) Má nu sabe ma Jizus ka insentiva se sigidoris pa rabela kóntra govérnu duru di Roma. Envês di kel-li, el fla-s pa es paga ‘Séza kel ki é di Séza’. (Mat. 22:21) Nton modi ki Jizus liberta pesoas di kel ténpu?

10. Di kuzê ki Jizus liberta pesoas?

10 Fidju di Deus ben pa liberta pesoas di dôs kuza. Primeru, Jizus djuda pesoas liberta di ensinus falsu di kes xéfi di relijion. Txeu judeu na kel ténpu éra skravu di tradisons i di ensinus falsu. (Mat. 5:31-37; 15:1-11) Kes ki ta flaba ma es staba ta djuda otus algen sirbi Deus éra sima un gia ségu. Tanbê, es nega Misías i kes verdadi ki el inxina. Pur isu, es fika sen konxe Deus i es kontinua na pekadu. (João 9:1, 14-16, 35-41 ) Má, Jizus inxina verdadi i el da bon izénplu. Asi, el mostra kes algen mansu modi ki es pode fikaba livri di kes ensinu falsu. — Mar. 1:22; 2:23–3:5.

11. Kal ki é kel sugundu kuza ki Jizus liberta-nu di el?

11 Sugundu, Jizus da tudu algen xansi di fika livri di pekadu. El da se vida pa resgata-nu, pur isu Deus pode púrdua pekadus di kes algen ki ten fé na resgati i ki ta mostra fé através di kuzas ki es ta faze. (Heb. 10:12-18) Jizus fla: ‘Si Fidju liberta nhos, nhos ta ser livri di verdadi.’ (João 8:36 ) Kel liberdadi li é mutu más midjór di ki kel liberdadi ki israelitas ta resebeba na anu di Jubileu! Pur izénplu, un ómi ki libertadu duránti Jubileu podia fikaba skravu otu bês i un dia el ta moreba. Má Jizus da-nu xansi di ten liberdadi pa tudu ténpu.

12. Kenha ki é kes primeru algen ki resebe kel liberdadi ki Jizus papiaba di el?

12 Na dia di Pentikósti di anu 33, Jeová skodje ku spritu santu kes apóstlu i otus ómi ku mudjeris fiel. El adota-s sima se fidjus, asi óras ki es sérba resusitadu, es ta ba governaba na Séu djuntu ku Jizus. (Rom. 8:2, 15-17) Es bira kes primeru algen ki resebe kel liberdadi ki Jizus papiaba di el na sinagóga na Nazaré. Kes ómi ku mudjeris fika livri di kes ensinu falsu i kustumus di kes xéfi di relijion ki Bíblia ta kondena. Tanbê pa Deus, es staba livri di pekadu, ki ta poi algen ta móre. Kantu kes sigidor di Kristu skodjedu ku spritu santu na anu 33, kumesa kel Jubileu pa kristons, ki ta ben tirmina na fin di kel Reinu di Kristu di mil anu. Ki kuzas sábi ta ben kontise désdi gósi ti fin di Reinu di mil anu?

Kuzas sobri Jubileu pa kristons

  1. ANU 30: Jizus pâpia di liberdadi na sinagóga di Nazaré (Luc. 4:21)

  2. ANU 33: Jubileu pa kristons kumesa kantu sigidoris di Jizus Kristu skodjedu ku spritu santu (Rom. 8:2, 15-17)

  3. NA NOS TÉNPU: Kes skodjedu ku spritu santu sta ta resebe txeu benson pamodi Jubileu pa kristons

  4. NA REINU DI MIL ANU: Na kel Reinu di Kristu di mil anu, tudu algen ta ben libertadu di pekadu i inperfeson

  5. NA FIN DI REINU DI KRISTU DI MIL ANU: Jubileu pa kristons ta tirmina óras ki tudu algen libertadu di pekadu ku mórti (Rom. 8:21)

MILHONS DI OTUS ALGEN TA BEN LIBERTADU

13-14. Alén di kes kriston skodjedu ku spritu santu, kenha ki pode resebe kel liberdadi ki Jizus pâpia di el?

13 Oji, milhons di algen di tudu nason ta faze párti di ‘otus ovelha’. (João 10:16 ) Deus ka skodje-s pa es bai governa ku Jizus na Séu. Má, Bíblia ta fla ma es ten xansi di vive na Téra pa tudu ténpu. Kel-li é bu speransa?

14 Mésmu gósi bu sta ta resebe alguns di kes bon kuza ki kes skodjedu ku spritu santu tanbê sta ta resebe. Pamodi fé ki bu ten na resgati di Jizus, bu pode pidi Jeová pa purdua-u bus pekadu. Asi bu pode ten aprovason di Deus i un konsénsia trankilu. (Efé. 1:7; Apo. 7:14, 15) Tanbê, pensa na otus benson ki bu ten pamodi bu sta livri di ensinus falsu. Jizus fla: ‘Nhos ta konxe verdadi i verdadi ta liberta nhos.’ (João 8:32 ) Nu sta txeu kontenti di ten es liberdadi!

15. Di kuzê ki nu ta ben libertadu i ki bensons nu ta ben resebe na futuru?

15 Nu pode ten sertéza ma ta ben ten un liberdadi mutu más grandi. Ka ta dura, Jizus ta ben kaba ku tudu relijion falsu i ku govérnus injustu di ómi. Deus ta ben proteje ‘un monti di algen’ ki ta sirbi-l, i el ta ben da-s txeu benson óras ki Téra bira un paraízu. (Apo. 7:9, 14) Milhons di otus algen ta ben resusitadu i es ta ben ten xansi di libertadu di tudu kes rezultadu di pekadu di Adon. — Atos 24:15.

16. Ki liberdadi mutu más midjór nu ta ben ten?

16 Duránti kel Reinu di mil anu, Jizus i kes ki ta bai governa ku el, ta ben djuda tudu algen ten saúdi perfetu i un amizadi perfetu ku Deus. Na kel ténpu ta ben ten liberdadi mutu más midjór ki kel ki israelitas ta resebeba na anu di Jubileu. Kel-li krê fla ma tudu algen ki ta sirbi Jeová ku lialdadi ta ben sta perfetu, livri di pekadu.

Famílias di rasa diferenti kontenti ta panha uva na kel mundu novu

Na kel mundu novu, nu ta ben xinti alegria di faze trabadju ki ten valor i ki ta da rezultadus (Odja parágrafu 17.)

17. Di akordu ku Isaías 65:21-23, modi ki vida di povu di Deus ta ben ser? (Odja dizenhu na kapa.)

17 Profesia di Izaías ta mostra modi ki vida na Téra ta ben ser. (Lé Isaías 65:21-23.) Vida ka ta ben ser paradu ô sen nada faze. Má Bíblia ta mostra ma na kel ténpu povu di Deus ta ben xinti ma es ten valor i ku un trabadju ki bale péna. Nu pode ten sertéza ma na fin di kel Reinu di Kristu di mil anu, ‘kriason tanbê ta libertadu di ser skravu di korupson i es ta ben ten liberdadi ku glória di fidjus di Deus.’ — Rom. 8:21.

18. Pamodi ki nu pode ten sertéza ma nu ta ben ten un futuru sábi?

18 Sima Jeová ranja manera pa israelitas tinha ténpu pa trabadja i diskansa, el ta ben faze mésmu kuza pa se povu duránti kel Reinu di Kristu di mil anu. Di sertéza kel-la ta ben ser un ténpu pa adora Deus. Adora Deus é inportanti pa nu ser filís oji, i mésmu na kel mundu novu, el ta ben ser inportanti pa nu ser filís. Pur isu, tudu algen fiel ta ben xinti alegria di ten un trabadju ki bale péna i di sirbi Deus duránti kel Reinu di Kristu di mil anu.

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Kuzê ki éra Jubileu na Israel i modi ki el ta djudaba israelitas?

  • Modi ki Jeová liberta kes kriston skodjedu ku spritu santu?

  • Modi ki Jeová ta ben da liberdadi konplétu pa kes ‘otu ovelha’?

KÁNTIKU 142 Nu pega riju na nos speransa

a Jeová ranja un manera spesial pa liberta israelitas na ténpu antigu. El da se povu liberdadi através di Jubileu. Kristons ka meste sigi Lei ki Jeová daba israelitas através di Muizes. Má simé é inportanti pa nu prende sobri Jubileu. Na kel studu li, nu sta ben prende modi ki kel Jubileu ki israelitas ta fazeba ta lenbra-nu di un kuza ki Jeová faze pa nos.

b SPLIKASON DI DIZENHU: Duránti Jubileu, kes ómi ki éra skravus ta resebeba liberdadi i es ta voltaba pa ses família i ses téra.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen