STÓRIA DI VIDA
Jeová ‘bira nhas kaminhu rétu’
UN BÊS, un jóven pergunta-m: “Ki testu ki bu gosta más txeu?” Sen pensa dôs bês, N responde: “Provérbios 3:5 i 6, ki ta fla: ‘Kunfia na Jeová di tudu bu korason; ka bu kunfia na bu própi ntendimentu. Lenbra di el na tudu bus kaminhu, i el ta bira-u bus kaminhu rétu.’” Sin, N ka ten dúvida ma Jeová bira nhas kaminhu rétu. Modi?
NHA PAI KU NHA MAI DJUDA-M ATXA KAMINHU SÉRTU
Dipôs di 1920, nha pai ku nha mai prende sobri Jeová. Kel-li kontise antis di es kaza. N nase na komésu di anu 1939. Nos família ta moraba na Inglatéra. N ta baba runion djuntu ku nha pai ku nha mai i N gostaba txeu di Escola do Ministério Teocrático. Ti oji, N ta lenbra di nha primeru diziginason. N tevi ki subi na un kaxa pa fika na altura di tribuna, pa N pode odjaba kes algen ki staba ta sisti. N tinha sô 6 anu i N fika txeu nervozu kantu N odja tudu kes algen más grandi ta djobe-m.
Ta da tistimunhu na rua djuntu ku nha pai ku nha mai
Na pregason, N ta uzaba un karton ku un aprizentason sinplis ki nha pai skrebeba na mákina. N tinha 8 anu, kantu N pâpia pa primeru bês mi sô na un kaza. Kel algen ben, el lé nha karton i el seta kel livru “Seja Deus Verdadeiro”. N fika uma kontenti ki N kóre ti fin di rua pa N ba konta nha pai. N ta xintiba txeu alegria na runion ku pregason i es djuda-m ten vontadi di sirbi Jeová pa ténpu interu.
Un kuza ki djuda-m ama kes verdadi di Bíblia inda más txeu, éra kes Sentinéla ki nha pai ta pidiba na nha nómi. Lógu ki kes revista txigaba, N ta leba es tudu. Nha kunfiansa na Jeová ba ta bira más txeu i N disidi da nha vida pa el.
Na anu 1950, mi ku nha pai ku nha mai nu ba sisti kel Asenbleia “Aumento da Teocracia”, na Nova York. Kel téma di kinta-fera, 3 di agostu, éra kel-li: “Dia di misionáriu”. Na kel dia, irmon Carey Barber, ki más tardi sirbi na Grupu Enkaregadu di Óbra, faze diskursu di batismu. Kantu ki el faze kes dôs últimu pergunta pa kes ki sta ba batizaba, N labanta i N fla: “Sin!” Nbóra N tinha 11 anu, N sabia ma N tomaba un disizon inportanti. Má, N staba ku txeu medu di entraba na agu pamodi N ka sabia nadaba. Nton, nha tiu bai ku mi i el fla-m: “Ka bu preokupa. Tudu ta kóre dretu!” Na verdadi, nha batismu foi uma faxi, ki nen nha pé ka toka na fundu di pisina. Un irmon batiza-m i dipôs el pasa-m pa un otu irmon ki pô-m fóra di agu. Désdi kel dia inportanti, Jeová kontinua ta bira nhas kaminhu rétu.
N SKODJE KUNFIA NA JEOVÁ
Kantu ki N finda skóla, N krê sérba pioneru. Má nhas profesor insentiva-m pa N ba universidadi. Pamodi preson di nhas profesor, N ba universidadi. Má lógu N da kónta ma N ka ta konsigi manteba firmi na verdadi i omésmu ténpu konsentraba na nha studu. Nton, N faze orason pa Jeová sobri kel asuntu li i N disidi larga universidadi. N skrebe un karta pa nhas profesor i N splika-s nha disizon. Dipôs N larga universidadi na fin di kel primeru anu. N poi tudu nha kunfiansa na Jeová i N entra lógu na sirvisu di pioneru fíksu.
Nha sirvisu pa ténpu interu kumesa na julhu di 1957, na sidadi di Wellingborough. N pidi Betel di Londris pa fla-m ki pioneru ki tinha spiriénsa ki N pode trabadjaba djuntu ku el. Es fla-m pa N trabadja ku irmon Bert Vaisey. Irmon Bert inxina-m txeu kuza. Se izénplu djuda-m ten un bon prugrama di pregason. Nos kongregason tinha 8 publikador, 6 irman di idadi, irmon Bert i mi. N tinha ki priparaba pa N partisipaba na tudu runion. Kel-li foi bon, pamodi da-m txeu oportunidadi di omenta nha kunfiansa na Jeová i di mostra nha fé.
Dja ki N nega ba trópa, N pasa un poku ténpu prézu. Dipôs ki N sai, N konxe Barbara, ki éra un pionera spesial. Nu kaza na anu 1959, i nu staba dispostu na sirbi Jeová undi ki mesteba. Nos primeru diziginason foi na Lancashire, na nórti di Inglatéra. Dipôs, na janeru di 1961, N konvidadu pa Escola do Ministério do Reino, ki éra un kursu di un mês, na Betel di Londris. Na fin di kursu, N fika spantadu kantu N diziginadu pa N vizita kongregasons. N pasa dôs simana ta resebe trenamentu di un enkaregadu di grupu di kongregason ki tinha más spiriénsa na sidadi di Birmingham, i Barbara bai djuntu ku mi. Dipôs di kel-li, nu staba prontu pa resebe nos própi diziginason, ki foi na tiritórius di Lancashire i Cheshire.
KUNFIA NA JEOVÁ É SÉNPRI MIDJÓR
Timenti nu staba na féria na agostu di 1962, nu resebe un karta di Betel. Déntu di el, staba dôs pitison pa Skóla di Jiliádi! Mi ku Barbara nu ora sobri kel asuntu. Nton, nu prenxe kes pitison i nu manda-s faxi pa Betel. Sinku mês dipôs, dja nu staba na kaminhu di Brooklyn, Nova York, pa ba faze párti di turma nunbru 38 di Skóla di Jiliádi. Nu pasa 10 mês ta studa Bíblia.
Skóla di Jiliádi, ka inxina-nu sô sobri Bíblia i sobri organizason. Má tanbê el inxina-nu txeu kuza sobri nos irmons ku irmans na mundu interu. Nbóra N tinha 24 anu i Barbara 23, nu prende txeu kuza ku kes otu alunu di kel turma. Timenti N staba na Jiliádi, N resebe un diziginason pa N trabadjaba tudu dia ku irmon Fred Rusk, ki éra un di nos instrutor. Kel-li foi un grandi priviléjiu pa mi. Un lison inportanti ki N prende ku el, é ki óras ki nu ta da konsedju nu meste ten sertéza ma es ten bazi na Bíblia. Na Jiliádi, nu tevi oportunidadi di obi diskursu di kes irmon ki tinha txeu spiriénsa sima Nathan Knorr, Frederick Franz i Karl Klein. I nos ki éra alunus, nu gostaba txeu di prende ku izénplu di umildadi di irmon Alexander Macmillan, ki mostra-nu modi ki Jeová gia se povu duránti kes anu difísil entri 1914 i 1919!
UN MUDANSA DI DIZIGINASON
Kuazi na fin di kursu, irmon Knorr fla-nu ma nu ta sérba diziginadu pa Burundi, na Áfrika. Nu bai faxi pa bibliotéka di Betel pa nu ba djobeba na Anuário kantu publikador ki staba ta sirbi na Burundi na kel ténpu. Nu fika spantadu, pamodi nu ka atxa kel informason li na ninhun lugar! Nu ka atxa nada, pamodi anos é kes primeru algen ki sta ba pregaba na kel tiritóriu ki ta fikaba na un kontinenti ki nu ka sabia kuazi nada sobri el. Nu fika preokupadu dimás! Má nu faze txeu orason, i kel-li djuda-nu fika más kalmu.
Na kel novu diziginason, tudu kuza éra txeu diferenti pa nos, klima, kultura i língua. Tanbê nu tevi ki prende fransês i foi difísil atxa un lugar di mora. Dôs dia dipôs ki nu txiga Burundi, nu resebe vizita di Harry Arnott. El éra un di nos koléga di turma di Jiliádi i el staba ta volta pa se diziginason na Zánbia. El djuda-nu atxa un apartamentu, ki dipôs bira nos primeru lar misionáriu. Má poku ténpu dipôs, nu kumesa ta sufri opozison di kes autoridadi di kel lugar ki ka sabia nada sobri Tistimunhas di Jeová. Má kantu ki nu staba ta kumesa ta gosta di nos diziginason, kes autoridadi fla-nu ma nu ka pode fikaba na kel país sen un dukumentu legal ki ta mostraba ma nu tinha autorizason pa trabadja na kel país. Nton, nu tevi ki sai di la i nu ba kustuma ku un novu país. Di es bês éra Uganda.
Bai pa Uganda sen vistu dexa-nu preokupadu. Má kunfia na Jeová, pô-nu ta fika ménus preokupadu. Un irmon di Kanadá ki staba ta sirbi la, splika nos situason pa un funsionáriu ki ta trabadjaba na ária di imigrason. Asi, nu konsigi alguns mês pa nu legaliza nos situason na kel país. Kel-li mostra klaru ma Jeová staba ta djuda-nu.
Situason na Uganda éra diferenti di situason na Burundi. Trabadju di pregason dja staba ta fazedu na Uganda, nbóra tinha sô 28 publikador na kel país. Na tiritóriu, nu ta atxaba pesoas ki ta papiaba inglês. Má lógu nu da kónta ma pa nu djudaba kes algen ki tinha interesi faze prugrésu, nu meste prendeba peloménus un di kes txeu língua ki ta papiadu la. Nu kumesa ta prega na tiritóriu di Kampala, undi maioria di kes algen ta papiaba Luganda. Nton, nu disidi prende kel língua la. Leba txeu ténpu pa nu konsigi papia-l dretu. Má kel-li faze txeu diferénsa na nos trabadju di pregason! Nu kumesa ta ntende midjór kuzê ki nos studantis di Bíblia meste prendeba. I es tanbê es abri ses korason pa nos i es konta-nu modi ki es staba ta xinti sobri kes kuza ki es staba ta prende.
VIAJIS PA TXEU LUGAR
Ta faze un di kes viaji na Uganda
Nos alegria na djuda otus bira más txeu, kantu nu resebe un priviléjiu ki nu ka sta speraba, di vizita tudu kongregason di kel país. Ku orientason di Filial di Kénia, nu viaja ta djobe lugaris ki pionerus spesial podia ba kumesaba ta prega na es. Nbóra kes algen nunka ka konxeba un Tistimunha di Jeová antis, txeu bês nu xinti ma es resebe-nu dretu. Es trata-nu dretu i ti es faze kumida pa nos.
Dipôs, N viaja pa otu lugar. N sai di Kampala, N viaja dôs dia di konboiu ti sidadi di Mombasa, na Kénia. Di la, N panha un barku N bai ti Seychelles, ki é un grupu di ilhas ki ta fika na Osianu Índiku. Di anu 1965 ti 1972, Barbara fika ta kunpanha-m sénpri na kes vizita ki N ta fazeba pa ilhas di Seychelles. Na kel ténpu, publikadoris bira txeu. Na komésu, éra sô dôs publikador ki tinha la. Má ku ténpu, kes dôs publikador bira un grupu i un grupu bira kongregason. Nu faze otus viaji sima kes-li pa vizita irmons na Eritreia, na Itiópia i na Sudon.
Na Uganda, situason di govérnu muda di un óra pa kel otu kantu un grupu di trópa fika ta manda na país. Nu pasa alguns anu frontadu. Kel situason ta lenbra-m ma é sénpri midjór sigi orientason di Jizus: ‘Nhos paga Séza kel ki é di Séza’. (Mar. 12:17) Tevi un ténpu ki izijidu pa tudu kes stranjeru ki staba ta vive na Uganda, ba da ses nómi na un skuadra más pértu di ses kaza. É klaru ki nu obi ku kel órdi li lógu. Alguns dia dipôs, mi ku un misionáriu nu staba ta viaja di karu pa Kampala, kantu alguns pulísia para-nu. Nos korason fika ta bate fórti! Es fla ma nos é spion i es leba-nu ti kel skuadra más pértu, undi ki nu splika ma nos é misionáriu i algen di pas. Nu fla ma dja nu daba nos nómi, má kel pulísia ki staba la ka krê obiba nos. Nton, es leba-nu pa kel skuadra más pértu di lar misionáriu. Un di kes pulísia ki staba la dja konxeba nos. El sabia ma dja nu daba nos nómi antis. Pur isu, el manda kes guarda pa larga-nu. Fórti nu fika aliviadu!
Na kel ténpu, txeu bês kes trópa ta fitxaba strada. Kel situason li ta dexaba nos txeu preokupadu, prinsipalmenti óras ki kes trópa staba moku. Má sénpri ki kel-li ta kontiseba, nu ta fazeba orason pa Jeová i nu ta xintiba pas déntu nos. I sénpri nu ta pasaba ku suguransa. Infilismenti, na anu 1973 tudu kes misionáriu ki éra stranjeru mandadu pa sai di Uganda.
Ta faze kópias di Nosso Ministério do Reino, na Betel di Kósta di Marfin, na Abidjan
Más un bês, nu torna mudadu di diziginason. Di es bês, nu bai pa Kósta di Marfin, ki ta fika na oésti di Áfrika. Kel-li foi un mudansa grandi pa nos. Nu tevi ki kustuma ku un kultura konpletamenti diferenti, torna pâpia fransês tudu óra i prende konvive ku misionárius di kultura diferenti. Má más un bês, nu odja Jeová ta orienta kuzas. Kes algen umildi i sinseru, seta faxi notísias sábi. Djuntu nu odja modi ki nos kunfiansa na Jeová pô-nu ta anda na kaminhu rétu.
Má, di un óra pa kel otu Barbara atxadu ku kánser. Nu volta alguns bês pa Europa pa el ba fazeba tratamentu. Má na anu 1983, fika klaru ma ka ta da pa nu kontinuaba más na nos diziginason na Áfrika. Nos tudu dôs nu fika txeu dizanimadu!
MÁS MUDANSA
Saúdi di Barbara ba ta piora, timenti nu staba ta sirbi na Betel di Londris. I dipôs, el móre. Família di Betel da-m tudu apoiu ki N ta mesteba. Pur izénplu, un kazal djuda-m prende lida ku kes novus situason i kontinua ta kunfia na Jeová. N konxe Ann, ki éra un irman ki ta sirbiba alguns dias na Betel i ki antis éra pionera spesial. El ta amaba Jeová txeu. Mi ku el nu kaza na anu 1989, i désdi kel ténpu nu sta sirbi na Betel.
Mi ku Ann, frenti di kel novu Betel di Gran-Britanha
Di 1995 ti 2018, N vizita uns 60 país diferenti kómu reprizentanti di Sédi Mundial, ki un bês ta txomada enkaregadu di zóna. Na kada país, N odja ku nhas própi odju, modi ki Jeová abênsua se sérvus na txeu situason diferenti.
Na 2017, N tevi oportunidadi di vizita Áfrika otu bês. N fika txeu kontenti di mostra Ann Burundi. I nos tudu dôs nu fika uma kontenti di odja modi ki txeu algen la seta verdadi! Oji, na kel mésmu rua undi N ta kustuma pregaba di kaza en kaza na anu 1964, ten un Betel bunitu ki ta djuda más di 15.500 publikador.
Kantu N resebe prugrama di vizitas pa 2018, N fika más kontenti inda. Un di kes país ki N sta ba vizitaba éra Kósta di Marfin. Kantu N txiga Abidjan, kapital di país, N xinti sima ki N staba na kaza. Na Betel, N diskubri na lista di tilifóni ma N konxeba kel irmon ki sta moraba na ladu di nos kuartu. El txoma irmon Sossou. N ta lenbra ma el ta sirbiba kómu enkaregadu di sidadi na kel ténpu ki N staba na Abidjan. Má, sô ki N staba nganadu. Na verdadi, éra otu Sossou. Éra se fidju.
Jeová sénpri ta kunpri se palavra. Nbóra N pasa pa txeu difikuldadi, N odja ma óras ki nu kunfia na Jeová, el ta bira nos kaminhu rétu. Kuza ki más N krê, é kontinua ta anda na kel kaminhu li, pamodi el ta leba-nu pa vida pa tudu ténpu na mundu novu di Deus. — Pro. 4:18.