BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 dizenbru pp. 18-23
  • Irmans jóven, nhos bira un sérvu di Jeová maduru

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Irmans jóven, nhos bira un sérvu di Jeová maduru
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • DIZENVOLVE KUALIDADIS KI DEUS GOSTA
  • PRENDE FAZE KUZAS KI TA DJUDA-U NA BU DIA-DIA
  • PRIPARA PA RESPONSABILIDADIS NA FUTURU
  • Irmons jóven, nhos bira un sérvu di Jeová maduru
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
  • Djuda irmans di bu kongregason
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2020
  • Bu ta trata mudjer sima Jeová ta trata-s?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • ‘Kabésa di mudjer é ómi’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2021
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
w23 dizenbru pp. 18-23

STUDU 52

Irmans jóven, nhos bira un sérvu di Jeová maduru

“Di mésmu manera, mudjer debe ser... kontroladu na ses ábitu i fiel na tudu kuza.” — 1 TIMÓTIU 3:11.

KÁNTIKU 133 Sirbi Jeová timenti bo é jóven

KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa

1. Kuzê ki nu meste faze pa nu bira un sérvu di Jeová maduru?

NU TA fika dimiradu di odja modi ki un mininu ta kria faxi i el ta bira un adultu. Ta parse ma el ta kria sen faze ninhun sforsu. Má, nu meste sforsa pa nu bira un sérvu di Jeová maduru.b (1 Kor. 13:11; Ebr. 6:1) Pa alkansa kel méta li, nu meste dizenvolve un amizadi fórti ku Jeová. Tanbê, nu meste di se spritu santu pa nu dizenvolve kualidadis ki el gosta, kapasidadis ki ta djuda-nu na nos dia-dia i pripara pa responsabilidadis ki nu pode ten na futuru. — Pro. 1:5.

2. Kuzê ki nu ta prende na Génesis 1:27, i kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li?

2 Jeová faze ómi ku mudjer. (Lé Génesis 1:27.) É fásil di odja ma ómi ku mudjer é diferenti na korpu, má tanbê es é diferenti na otus kuza. Pur izénplu, Jeová faze ómi ku mudjer ku responsabilidadis diferenti, pur isu es meste di kualidadis i kapasidadis ki ta djuda-s kunpri ses responsabilidadi. (Gén. 2:18) Na kel studu li, nu ta ben odja kuzê ki un irman jóven pode faze pa el bira un sérvu di Jeová maduru. I na kel otu studu, nu ta ben odja kuzê ki irmons jóven pode faze pa es bira sérvus di Jeová maduru tanbê.

DIZENVOLVE KUALIDADIS KI DEUS GOSTA

Fotu: Un irman jóven sta djobe na un spedju i ta midita na kuzê ki el lé na un publikason ku bazi na Bíblia. Dizenhus: 1. Rebeka sta poi kamelus agu pa bebe. 2. Ester sta sirbi Mordekai kumida. 3. Abigail sta juelha ta inplora pa se vida i pa vida di tudu algen di se kaza.

Imita kualidadis di kes mudjer fiel sima Rebeka, Ester i Abigail ta djuda-u bira un sérvu di Jeová maduru. (Odja parágrafus 3 i 4.)

3-4. Na undi ki irmans jóven pode atxa bons izénplu ki es pode imita? (Odja fotu i dizenhus.)

3 Bíblia ta pâpia di txeu mudjer ki ta amaba Jeová i ki ta sirbiba el. (Odja artigu “Kuzê ki nu pode prende di kes mudjer ki Bíblia ta pâpia di es?” na jw.org.) Sima testu ki tradu téma di kel studu li ta fla, es éra “kontroladu na ses ábitu i fiel na tudu kuza.” Tanbê, kes irman jóven pode atxa na kongregason irmans maduru ki ta ama Jeová i ki es pode imita.

4 Irmans jóven, nhos pensa na un irman ki nhos konxe, ki é un bon izénplu i ki nhos pode imita. Nhos repara kes kualidadi ki el ten. Dipôs, nhos pensa modi ki nhos pode imita kes kualidadi li. Na kes otu parágrafu nu ta ben odja três kualidadi inportanti ki un irman jóven debe dizenvolve.

5. Pamodi ki umildadi é inportanti pa un mudjer bira un sérvu di Jeová maduru?

5 Umildadi é un kualidadi inportanti pa nu bira un sérvu di Jeová maduru. Si un mudjer é umildi, el ta ten un bon amizadi ku Jeová i ku otus algen. (Tia. 4:6) Pur izénplu, un irman ki ta ama Jeová ta disidi sigi ku umildadi prinsípiu ki Jeová da ki sta na 1 Koríntius 11:3, ki ta splika kenha ki Jeová da responsabilidadi di toma kónta di kongregason i di família.c

6. Kuzê ki irmans jóven pode prende ku umildadi di Rebeka?

6 Odja izénplu di Rebeka. El éra un mudjer ki tinha sabedoria i duránti se vida el toma disizons ku koraji i el sabia na ki óra i modi ki el debe ajiba. (Gén. 24:58; 27:5-17) Má simé, el ta mostraba ruspetu i el ta staba prontu pa sigiba orientasons. (Gén. 24:17, 18, 65) Si sima Rebeka, bu apoia ku umildadi kes algen ki Jeová da responsabilidadi, bu ta ser un bon izénplu pa tudu bu família i pa kongregason.

7. Modi ki irmans jóven pode mostra ma es é modéstu sima Ester?

7 Ser modéstu é un kualidadi ki tudu sérvu di Jeová maduru meste ten. Bíblia ta fla ma ‘sabedoria sta ku kes algen ki é modéstu.’ (Pro. 11:2) Ester éra un mudjer modéstu i un sérvu fiel di Deus. Pamodi el éra modéstu, el ka fika orgulhozu kantu el bira rainha. El sigi kel konsedju ki se primu más grandi, Mordekai, da-l i el faze sima Mordekai fla-l. (Est. 2:10, 20, 22) Bu pode mostra ma bo é modéstu óras ki bu ta pidi bons konsedju na otus algen i bu ta faze sima es fla-u. — Titu 2:3-5.

8. Sima sta na 1 Timótiu 2:9, 10, modi ki ser modéstu pode djuda un irman na manera ki el ta konpo i el ta bisti?

8 Ester mostra ma el éra modéstu di otu manera. El éra ‘un jóven txeu bunita’, má simé el ka txoma atenson pa se kabésa. (Est. 2:7, 15) Modi ki un irman pode imita izénplu di Ester? Un manera é faze kel ki sta na 1 Timótiu 2:9, 10. (Lé.) Apóstlu Paulu fla irmans pa es bisti dretu i ku bon juís. Kes palavra gregu ki uzadu li ta mostra ma un mudjer debe bisti ku ruspetu i leba en kónta sentimentus i opinions di otus algen. Nu ten txeu orgulhu di nos irmans ki nu krê txeu ki ta aplika kel konsedju li!

9. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di Abigail?

9 Disirnimentu é un otu kualidadi ki tudu irmans meste dizenvolve pa es bira maduru. Kuzê ki é disirnimentu? É kapasidadi di sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu i dipôs skodje faze kel ki é dretu. Odja izénplu di Abigail. Se maridu toma un mau disizon ki pode prujudikaba tudu algen di se kaza. Abigail aji faxi. Pamodi el mostra disirnimentu, el salva vida di kes algen di se kaza. (1 Sam. 25:14-23, 32-35) Disirnimentu tanbê ta djuda-nu sabe ki óra ki nu debe pâpia i ki óra ki nu debe fika kaladu. El ta djuda-nu mostra preokupason pa otus, má sen mete na ses vida. — 1 Tes. 4:11.

PRENDE FAZE KUZAS KI TA DJUDA-U NA BU DIA-DIA

Un irman jóven sta na se méza ta lé bruxura “Respóstas pa 10 pergunta ki jóvens ta faze”. Riba méza sta un Bíblia abértu, un kadérnu i un kanéta.

Modi ki prende lé i skrebe dretu ta djuda-u? (Odja parágrafu 11.)

10-11. Modi ki bu pode djuda bu kabésa i otus algen óras ki bu ta lé i skrebe dretu? (Odja fotu.)

10 Un irman meste prende faze kuzas ki ta djuda-l na se dia-dia. El pode prende alguns di kes kuza li óras ki el é mininu, i kel-li pode djuda-l na se vida interu. Odja alguns izénplu.

11 Prende lé i skrebe dretu. Na alguns kultura es ka ta atxa ma é inportanti un mudjer prende skrebe i lé dretu. Má, kel-li é un kuza ki tudu sérvu di Jeová meste prende.d (1 Tim. 4:13) Nton, ka bu dexa nada inpidi-u di prende lé i skrebe dretu. Kal ki ta ser rezultadu? Kel-li pode djuda-u atxa i kontinua ku un trabadju. Tanbê, bu ta bira un bon studanti di Bíblia i un bon instrutor di Palavra di Deus. I más inportanti inda, bu ta bira más amigu di Jeová óras ki bu ta lé se Palavra i bu ta midita na el. — Jos. 1:8; 1 Tim. 4:15.

12. Kuzê ki nu ta prende ku Provérbios 31:26?

12 Prende obi ku atenson i pâpia ku bondadi. Sérvus di Jeová meste prende pâpia dretu ku otus. Disiplu Tiagu da-nu un bon konsedju. El fla: “Tudu algen debe sta prontu pa obi, má el ka debe pâpia faxi i nen xatia faxi”. (Tia. 1:19) Óras ki nu ta obi ku atenson kuzê ki otus ta fla, nu ta “poi na lugar di kunpanheru”. (1 Ped. 3:8) Si bu ka ten serteza ma bu intende dretu kuzê ki algen sta fla ô modi ki el sta xinti, faze-l perguntas ku jetu. Dipôs, pensa un bokadinhu antis di responde. (Pro. 15:28, nóta di rodapé.) Pergunta bu kabésa: ‘Kuzê ki N sta ben fla é verdadi i el ta da koraji? El ta mostra bondadi i ruspetu?’ Prende ku kes irman maduru ki ta obi ku atenson i ki ta pâpia ku bondadi. (Lé Provérbios 31:26.) Presta atenson na modi ki es ta pâpia. Óras ki nu ta prende faze kes kuza li dretu é más fásil nu ten bons amigu i mante pas ku otus algen.

Un irman jóven sta djuntu ku se mai, ta nogôsia ku un bendedor di verduras na un merkadu na rua.

Un mudjer ki prende kuida dretu di un kaza é un bon izénplu na se família i na kongregason. (Odja parágrafu 13.)

13. Modi ki bu pode prende kuida dretu di un kaza? (Odja fotu.)

13 Prende kuida di un kaza. Na txeu lugar, é mudjer ki ta kuida di un kaza. Bu mai ô otu irman pode inxina-u faze kel trabadju li dretu. Un irman ki txoma Cindy fla: “Un di kes midjór kuza ki nha mai inxina-m é ki trabadju duru ta da alegria. Prende kuzas sima kuzinha, linpa, kustura ropa i faze kónpras bira nha vida más fásil i djuda-m faze más na sirvisu di Jeová. Mamá tanbê inxina-m resebe otus algen dretu i kel-li djuda-m konxe bons irmon i irmans ki N pode imita ses izénplu.” (Pro. 31:15, 21, 22) Un mudjer trabadjadera, ki ta resebe otus algen dretu i ki prende kuida dretu di se kaza é un benson pa tudu algen di se família i un izénplu na kongregason. — Pro. 31:13, 17, 27; Atus 16:15.

14. Kuzê ki bu prende ku spiriénsia di Crystal i na kuzê ki bu meste mante konsentradu?

14 Prende kuida di bu kabésa. Sabe kuida di bu kabésa é un kuza inportanti pa tudu sérvu di Jeová. (Fil. 4:11) Un irman ki txoma Crystal fla: “Kantu N staba na liseu nha pai ku nha mai djuda-m odja ki formason ki N pode skodjeba ki ta djudaba mi más tardi. Nha pai insentiva-m pa N studa kontabilidadi i kel-li djuda-m txeu.” Alén di prende alguns kuza ki ta djuda-u ten un trabadju, tanbê bu meste prende modi ki bu ta uza dinheru ki bu ta ganha ku sabedoria pa bu ka gasta más di kel ki bu ten. (Pro. 31:16, 18) Tenta konsentra na bus méta spritual i ka bu faze dívidas sen nisisidadi. Di kel manera li, bu ta konsigi ten un vida sinplis i bu ta ser más filís. — 1 Tim. 6:8.

PRIPARA PA RESPONSABILIDADIS NA FUTURU

15-16. Modi ki irmans soltera pode djuda otus? (Markus 10:29, 30)

15 Óras ki bu ta dizenvolve kualidadis i kapasidadis ki ten valor, bu ta sta más ben priparadu pa responsabilidadis ki bu pode ben ten. Odja alguns izénplu di kuzê ki bu pode faze.

16 Bu pode kontinua soltera pa un ténpu. Sima Jizus fla, alguns mudjer pode skodje ka kaza, mésmu ki na alguns lugar pesoas ta da txeu valor pa kazamentu. (Mat. 19:10-12) Otus irman pode kontinua soltera pamodi otus motivu. Bu pode ten serteza ma Jeová i Jizus ta da txeu valor pa ses sérvu ki é solteru. Na mundu interu kes irman ki é soltera é un bon izénplu na kongregason. Pamodi es ta ama i es ta preokupa ku otus, es bira sima irmans i mai pa txeu algen. — Lé Markus 10:29, 30; 1 Tim. 5:2.

17. Modi ki un irman jóven pode pripara gósi pa entra na sirvisu pa ténpu interu?

17 Bu pode entra na sirvisu pa ténpu interu. É irmans ki ta faze maior párti di trabadju di pregason na mundu interu. (Sal. 68:11) Bu ta pode faze un planu gósi pa entra na sirvisu pa ténpu interu? Bu pode bira pioneru, voluntáriu di konstruson ô betelita. Ora sobri bu méta. Pâpia ku otus algen ki alkansa kes méta i djobe kuzê ki bu pode faze pa bu alkansa bu méta. Dipôs faze un planu pa djuda-u alkansa-l. Si bu entra na sirvisu pa ténpu interu bu ta ten oportunidadi di faze txeu kuza sábi na sirvisu di Jeová.

Un irman jóven sta pâpia ku un grupu di irman. El sta djobe un irmon solteru ki sta djuda linpa Salon di Reinu.

Si bu sta pensa na kaza, bu debe skodje dretu kel algen ki bu ta kaza ku el. (Odja parágrafu 18.)

18. Pamodi ki un irman debe skodje ku kuidadu ken ki el ta kaza ku el? (Odja fotu.)

18 Bu pode disidi si bu ta kaza. Kes kualidadi i kapasidadis ki nu pâpia di el ta djuda-u bira un mudjer kapás. É klaru ki si bu sta pensa na kaza, bu debe skodje kel algen ki bu sta bai kaza ku el ku txeu kuidadu. Kel-li é un di kes disizon más inportanti ki bu ta toma. Lenbra ma bu ta meste sigi orientasons di kel ómi ki bu skodje kaza ku el. (Rom. 7:2; Efé. 5:23, 33) Nton pergunta bu kabésa: ‘El é un sérvu di Jeová maduru? El sta ta poi Jeová na primeru lugar na se vida? El ta toma bons disizon? El ta seta se fadjas? El ta ruspeta mudjeris? El ta konsigi djuda-m kontinua ta ten un bon amizadi ku Jeová, da-m kes kuza ki N meste i ser un bon amigu pa mi? El ta konsigi kuida dretu di responsabilidadis ki el ten? Pur izénplu, ki responsabilidadis ki el ten na kongregason i modi ki el ta kuida di es?’ (Luk. 16:10; 1 Tim. 5:8) Má é klaru ki si bu krê atxa un bon maridu, bo tanbê bu meste ser un bon mudjer.

19. Pamodi ki un mudjer pode fika kontenti di ser ‘un ajudanti’ pa se maridu?

19 Bíblia ta fla ma un bon mudjer é ‘un ajudanti’ pa se maridu i ma el ta ‘konpleta-l.’ (Gén. 2:18) Kel-li krê fla ma un mudjer ten ménus valor ki se maridu? Nau! Ser un ajudanti é un priviléjiu pa un mudjer. Na verdadi, Bíblia txeu bês ta mostra ma Jeová ta txomadu di ‘ajudanti’. (Sal. 54:4; Ebr. 13:6) Un mudjer ta mostra ma el é un ajudanti di verdadi pa se maridu óras ki el ta apoia-l. Pur izénplu, óras ki se maridu toma disizons ki ta afeta família, el ta kolabora ku el, asi pa es ten bons rezultadu. I pamodi el ta ama Jeová, el ta faze di tudu pa djuda otus odja kes bon kualidadi ki se maridu ten. (Pro. 31:11, 12; 1 Tim. 3:11) Bu pode pripara gósi pa bu ser bon mudjer óras ki bu ta bira bu amizadi ku Jeová más fórti i óras ki bu ta djuda otus na bu kaza i na kongregason.

20. Ki kuzas bon un mai pode faze pa se família?

20 Bu pode ser mai. Dipôs di kaza, bo ku bu maridu nhos pode ten fidjus. (Sal. 127:3) Nton, é bon bu pensa na kuzê ki bu meste pa bu ser un bon mai. Kes kualidadi i kapasidadis ki nu pâpia di es na kel studu li, ta djuda-u si bu kaza i si bu ten fidjus. Óras ki bu ten amor, bondadi i paxénxa bu ta djuda bu família ser filís i bu fidjus ta xinti protejidu i ma es ta amadu. — Pro. 24:3.

Fotus: Kes irman jóvens ki mostradu antis sta kontenti ta faze trabadjus di organizason. 1. Kel irman ki staba ta midita na kuzê ki el lé, tene un Bíblia abértu na mô i el sta kontenti i ku kunfiansa. 2. Kel irman ki staba ta nogôsia ku kel bendedor sta poi kuzas na méza na betel. 3. Kel irman ki staba ta lé kel bruxura sta na pregason ta lé un testu di Bíblia pa un mudjer. 4. Kel irman ki staba ta djobe pa kel irmon solteru na Salon di Reinu sta na karinhu di tistimunhu ku un irman más grandi.

Txeu irman jóven ki aplika kes kuza ki es prende na Bíblia bira un sérvu di Jeová maduru. (Odja parágrafu 21.)

21. Kuzê ki nu ta xinti pa nos irmans i pamodi? (Odja fotus na kapa.)

21 Nu ta ama nhos, irmans, pamodi nhos ta faze txeu kuza pa Jeová i pa se povu. (Ebr. 6:10) Nhos ta trabadja duru pa dizenvolve kualidadis i kapasidadis ki ta bira nhos vida i vida di kes algen na nhos volta más filís, i ki tanbê ta djuda nhos pripara pa alguns responsabilidadi ki nhos pode ben ten. Nhos ten txeu valor pa organizason di Jeová!

KUZÊ KI BU PRENDE DI:

  • 1 Timótiu 2:9, 10?

  • Provérbios 31:26?

  • Markus 10:29, 30?

KÁNTIKU 137 Mudjeris di fé

a Irmans jóven ki nu krê txeu, nhos ten txeu valor na kongregason. Nhos pode bira un sérvu di Jeová maduru óras ki nhos ta dizenvolve kualidadis ki Deus gosta, kapasidadis ki ta djuda nhos na dia-dia i pripara pa responsabilidadis ki nhos pode ten na futuru. Di es manera, nhos ta ten txeu benson na sirvisu di Jeová.

b MÁS SPLIKASON: Un sérvu di Jeová maduru ta dexa pa spritu di Deus orienta-l envês di sabedoria di mundu. El ta imita izénplu di Jizus, el ta sforsa pa el mante un bon amizadi ku Jeová, i el ta mostra ma el ta ama otus algen di korason.

c Odja Sentinéla di febreru di 2021, pájinas 14-19.

d Pa bu sabe pamodi ki leitura é inportanti, odja artigu “Pamodi ki leitura é inportanti pa kriansas? — Párti 1: Faze leitura ô odja vídius?” na jw.org.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen