BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • ijwbq artigu 110
  • Kuzê ki é batismu?

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Kuzê ki é batismu?
  • Respóstas pa perguntas di Bíblia
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • Respósta di Bíblia
  • Kuzê ki siginifika batismu?
  • Bíblia ta inxina ma bebé debe batizadu?b
  • Kuzê ki siginifika batiza na nómi di Pai, di Fidju i di spritu santu?
  • É pekadu un algen batiza otu bês?
  • Otus batismu ki Bíblia ta pâpia di el
  • Bale péna sforsa pa batiza!
    Vive filís pa tudu ténpu! — Un livru pa studa Bíblia
  • Pamodi ki un kriston meste batiza?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2018
Respóstas pa perguntas di Bíblia
ijwbq artigu 110
Un jóven ta batizadu.

Kuzê ki é batismu?

Respósta di Bíblia

Batismu é óras ki un algen ta murgudjadu na agu i dipôs el ta labantadu.a Bíblia ta pâpia di txeu algen ki batizadu. (Atus 2:41) Un di es éra Jizus, ki murgudjadu na riu Jurdon. (Mateus 3:13, 16) Alguns anu dipôs, un ómi di Itiópia batizadu na “un lugar ki tinha agu”, ki ta fikaba pértu di kel strada ki el staba ta viaja. — Atus 8:36-40.

É pur isu ki Jizus fla se disiplus ma es debe batizaba. (Mateus 28:19, 20) Apóstlu Pedru tanbê fla mésmu kuza. — 1 Pedru 3:21.

Na kel artigu li

  • Kuzê ki siginifika batismu?

  • Bíblia ta inxina ma bebé debe batizadu?

  • Kuzê ki siginifika batiza na nómi di Pai, di Fidju i di spritu santu?

  • É pekadu un algen batiza otu bês?

  • Otus batismu ki Bíblia ta pâpia di el

  • Stórias inventadu sobri batismu

Kuzê ki siginifika batismu?

Óras ki un algen ta batiza, el ta mostra pa tudu algen ma dja el rapende di se pekadus i ma el promete faze vontadi di Deus ka ta inporta kuzê ki kontise. Kel-li ta inklui obi sénpri ku Deus i ku Jizus na tudu kuza ki el ta faze na se vida. Batismu é kel primeru pasu ki un algen ten ki da pa el pode vive pa tudu ténpu.

Murgudja na agu ta reprizenta mudansa ki un algen faze na se vida. Modi? Bíblia ta konpara batismu ku intéru. (Romanus 6:4; Kolosensis 2:12) Óras ki un algen ta murgudjadu na agu é sima si el móre ô el dexa pa tras kel vida ki el tinha antis. I óras ki el ta sai di agu é sima si el sta kumesa un vida novu i el sta prontu pa vive di akordu ku vontadi di Deus.

Bíblia ta inxina ma bebé debe batizadu?b

Bíblia ka ta pâpia di ninhun bebé ki batizadu. Na verdadi, nen el ka ta inxina ma bebé debe batizadu.

Un padri ta poi un bokadinhu di agu na kabésa di un bebé duránti un serimónia na igreja.

Batiza bebé ka sta di akordu ku kuzê ki Bíblia ta fla. Bíblia ta inxina ma ten alguns kuza ki un algen ki krê batiza meste faze. Pur izénplu, el debe intende peloménus kes ensinu prinsipal di Palavra di Deus i vive di akordu ku es. El debe rapende di se pekadu i el ta faze un orason pa el da se vida pa Deus. (Atus 2:38, 41; 8:12) Un bebé ka ta pode faze kes kuza li.

Kuzê ki siginifika batiza na nómi di Pai, di Fidju i di spritu santu?

Jizus inxina se sigidoris pa es djuda pesoas ‘bira se disiplus, pa es batiza-s na nómi di Pai, di Fidju i di spritu santu i pa es inxina-s obidese tudu kuza ki el manda-s.’ (Mateus 28:19, 20) “Na nómi di” siginifika ma kel algen ki sta batiza ta intende i el ta seta autoridadi i puzison di Pai i di Fidju. Tanbê, el ta intende i el ta seta manera ki Deus ta uza se spritu santu. Pur izénplu, apóstlu Pedru fla un ómi ki nase manku: “Na nómi di Jizus Kristu di Nazaré, anda!” (Atus 3:6) Kel-li ta mostra klaru ma Pedru rekonhese autoridadi di Kristu i ma éra sô el ki pode fazeba kel milagri.

  • “Pai” é Jeovác Deus. Dja ki el é Kriador, el da-nu vida i el é Deus Tudu-Poderozu, é sô Jeová ki ten tudu autoridadi. — Génesis 17:1; Apokalipse 4:11.

  • “Fidju” é Jizus Kristu, ki da se vida pa nos. (Romanus 6:23) Sô nu ta konsigi ser salvu si nu intende i nu seta papel inportanti ki Jizus ten na faze vontadi di Deus pa pesoas. — Juan 14:6; 20:31; Atus 4:8-12.

  • “Spritu santu” é forsa, ô puder di Deus.d Deus uza se spritu santu pa kria tudu kuza, pa da vida, pa pasa se mensajen pa se profétas i otus algen i pa da-s puder pa es faze se vontadi. (Génesis 1:2; Jó 33:4; Romanus 15:18, 19) Deus tanbê uza se spritu santu pa orienta ómis pa es skrebe se pensamentus na Bíblia. — 2 Pedru 1:21.

É pekadu un algen batiza otu bês?

Txeu algen ta disidi muda di relijion. Má i si dja es batizaba na kel igreja ki es staba antis? Es sta ta peka si es batiza otu bês? Alguns algen ta atxa ma sin, talvês pamodi kuzê ki Efézius 4:5 ta fla: “Ten sô un Sinhor, sô un fé i sô un batismu.” Má kel versíklu li ka krê fla ma un algen ka pode batiza otu bês. Pamodi?

Kes versíklu antis i dipôs. Na kes versíklu antis i dipôs di Efézius 4:5 ta mostra ma apóstlu Paulu staba ta pâpia di kel nisisidadi ki kristons verdaderu ten di sta unidu na krénsa i na fé. (Efézius 4:1-3, 16) Sô es ta tinha kel union li, si es sigiba kel mésmu Sinhor, Jizus Kristu, i si es tinha kel mésmu fé. Kel-li krê fla intende kel ki Bíblia ta fla di mésmu manera i sigi kes mésmu kuza ki Bíblia ta fla ma un algen debe faze pa el batiza.

Apóstlu Paulu insentiva alguns algen ki dja batizaba pa es torna batiza. Kel-li kontise pamodi es batiza sen intende dretu kes ensinu di kriston. — Atus 19:1-5.

Bazi sértu pa batismu. Pa Deus seta batismu di un algen, el ten ki ten bazi na konhisimentu izatu di kes verdadi di Bíblia. (1 Timótiu 2:3, 4) Si un algen batizadu ku bazi na kes ensinu ki ka sta di akordu ku Bíblia, Deus ka ta seta se batismu. (Juan 4:23, 24) Kel algen talvês ti ta atxaba ma el staba ta faze kel ki é dretu, má el ka aji “di akordu ku konhisimentu izatu.” (Romanus 10:2) Pa un algen ten aprovason di Deus, el meste prende verdadi di Bíblia, faze sima el prende, da se vida pa Deus i batiza otu bês. Na un situason sima kel-li, é ka pekadu batiza otu bês. Na verdadi, é kel-li ki el debe faze.

Otus batismu ki Bíblia ta pâpia di el

Bíblia ta pâpia di otus batismu ki tevi un siginifikadu diferenti di kes batismu na agu ki kes sigidor di Kristu ta fazeba. Odja alguns izénplu.

Batismu ki Juan Batista ta fazeba.e Juan ta batizaba kes judeu i kes algen ki konverteba pa relijion di judeus pa mostra ma dja es rapendeba di kes pekadu ki es fazeba kóntra Lei di Muizés, ki é kel Lei ki Deus daba kes israelita através di Muizés. Kel batismu ki Juan ta fazeba, ta priparaba kes algen pa es rekonhese i seta Misías, ki éra Jizus di Nazaré. — Lukas 1:13-17; 3:2, 3; Atus 19:4.

Batismu di Jizus. Kantu Juan Batista batiza Jizus, kel-li tevi un siginifikadu diferenti di kalker otu batismu. Jizus éra un ómi perfeitu i el ka faze pekadu. (1 Pedru 2:21, 22) Pur isu, pa el batizaba el ka meste rapendeba, nen “pidi Deus un bon konsénsia”. (1 Pedru 3:21) Envês di kel-li, dja ki el éra kel Misías ki prometedu, ô Kristu, kantu Jizus batiza el mostra ma el staba ta aprizenta pa Deus pa faze se vontadi. Kel-li ta inkluiba da se vida pa nos. — Ebreus 10:7-10.

Juan Batista ta batiza Jizus.

Batismu ku spritu santu. Juan Batista i Jizus Kristu pâpia sobri batismu ku spritu santu. (Mateus 3:11; Lukas 3:16; Atus 1:1-5) Kel batismu li é diferenti di batiza na nómi di spritu santu. (Mateus 28:19) Pamodi?

Sô alguns sigidor di Jizus ki ta batizadu ku spritu santu. Es ta skodjedu ku spritu santu pamodi es txomadu pa ser rei i saserdóti djuntu ku Kristu na séu.f (1 Pedru 1:3, 4; Apokalipse 5:9, 10) Es ta ben governa kes milhon di sigidor di Jizus ki ta ben vive na téra pa tudu ténpu. — Mateus 5:5; Lukas 23:43.

Batismu na Kristu Jizus i na se mórti. Kes algen ki ta batizadu ku spritu santu, tanbê ta “batizadu na Kristu Jizus”. (Romanus 6:3) Nton, kel batismu li é pa kes sigidor di Jizus skodjedu ku spritu santu, ki ta ba governa ku el na séu. Óras ki es batizadu na Jizus, es ta bira ta faze párti di kongregason di kristons skodjedu ku spritu santu. Jizus é Kabésa di kel kongregason i es é korpu. — 1 Koríntius 12:12, 13, 27; Kolosensis 1:18.

Kes kriston skodjedu ku spritu santu, tanbê ta ‘batizadu na mórti di [Jizus]’. (Romanus 6:3, 4) Sima Jizus, es ta faze sakrifisiu pa es uza ses vida pa faze vontadi di Deus. Tanbê es sabe ma es ka ta vive pa tudu ténpu na téra. Kel batismu li ta tirmina óras ki es móre i es resusitadu pa ba vive na séu ku un korpu spritual. — Romanus 6:5; 1 Koríntius 15:42-44.

Batismu ku lumi. Un bês, Juan Batista fla: “El [Jizus] ta ben batiza nhos ku spritu santu i ku lumi. El tene se pá na mô pa sipara trigu di padja, i el ta ben linpa tudu kel lugar di digudja. El ta ben djunta se trigu na armazén, má el ta kema kel padja na lumi ki ka ta pode pagadu.” (Mateus 3:11, 12) Repara ma batiza ku lumi é diferenti di batiza ku spritu santu. Kuzê ki Juan krê flaba ku kel ilustrason li?

Trigu ta reprizenta kes algen ki ta obi Jizus i es ta faze kel ki el fla. Pur isu, es pode batizadu ku spritu santu. Má padja ta reprizenta kes algen ki ka ta obi Jizus. Pur isu, es ta batizadu ku lumi. Kel-li krê fla ma es ta ser distruídu pa tudu ténpu. — Mateus 3:7-12; Lukas 3:16, 17.

Stórias inventadu sobri batismu

Stória inventadu: Bota un bokadinhu di agu riba di un algen ta txiga pa mostra ma dja el batizadu.

Verdadi. Na tudu kes batismu ki Bíblia ta pâpia di el, kes algen entra korpu interu déntu di agu. (Mateus 3:13, 16; Atus 8:36-39) Ninhun di kes algen ki batizadu ka podu sô un bokadinhu di agu riba di kabésa.g Baza un bokadinhu di agu riba di kabésa, ka ta da kel sentidu sértu di kuzê ki batismu ta reprizenta. Óras ki un algen ta murgudjadu na agu, é sima si el móre ô el dexa pa tras kel vida ki el tinha antis, i óras ki el sai di agu é sima si el sta kumesa un vida novu i el sta prontu pa vive di akordu ku vontadi di Deus.

Stória inventadu: Óras ki Bíblia ta fla ma kel guarda di kadia na Filipus i tudu “kes algen di se kaza batizadu”, kel-li krê fla ma kes bebé tanbê batizadu. — Atus 16:25, 31-34.

Verdadi: Primeru, Bíblia ka ta fla idadi di kes algen ki batizadu. Tanbê, antis di kel guarda di kadia i se família batizadu, es obi i es seta “palavra di Jeová”. (Atus 16:31, 32, 34) Pur isu, es tinha ki ten idadi ki ta txigaba pa es intende kuzê ki es obi i pa es kridita na Deus i na Jizus.

a Di akordu ku Disionáriu Expositivo Completo de Palavras do Velho e do Novo Testamento de Vine, kel palavra gregu ki traduzidu “batismu” krê fla “entra déntu di agu, kubridu tudu ku agu i sai di agu”.

b “Batiza bebé” é un serimónia ki alguns igreja ta faze, undi ki bebé ta resebe un nómi i el ta “batizadu” óras ki es ta baza-l un bokadinhu di agu na kabésa.

c Jeová é nómi di Deus. (Salmo 83:18) Djobe artigu “Ken ki é Jeová?”.

d Djobe artigu “Kuzê ki é spritu santu?”.

e Djobe artigu “Quem foi João Batista?”.

f Djobe artigu “Kenha ki ta bai pa séu?”.

g Bíblia tanbê ta uza palavra “batismu” pa pâpia di alguns serimónia ki ta fazedu pa laba alguns kuza ki ta uzadu na adorason. (Markus 7:4; Ebreus 9:10) Má é klaru ki kel-li é diferenti di batismu di Jizus i di se sigidoris, undi ki kel algen ta murgudjadu tudu na agu.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen