Térsa-fera, 2 di setenbru
Spritu ta piskiza tudu kuza, ti kes kuza profundu di Deus. — 1 Kor. 2:10.
Si bu ta sta na un kongregason grandi i bu ta atxa ma bu ka ta dadu komentáriu bu pode xinti gana di dizisti. Má, ka bu para di tenta da komentáriu. Pripara alguns komentáriu pa kada runion. Si bu ka dadu komentáriu na komésu di studu, inda bu ten oportunidadi di da komentáriu más pa frenti na runion. Óras ki bu ta pripara pa Studu di Sentinéla, pensa na modi ki kada parágrafu sta ligadu ku téma di kel studu. Si bu faze kel-li, talvês bu ta tene bons komentáriu pa da duránti kel studu. Tanbê, bu pode pripara pa da komentáriu na kes parágrafu ki ta pâpia di kes asuntu ki é más difísil splika. Pamodi? Pamodi pode ten más poku algen pa da komentáriu na kel párti. I si pasa alguns runion i bu ka dadu komentáriu? Pâpia ku kel irmon ki ta diriji i fla-l kal ki é pergunta ki bu krê responde. w23.04 21-22 ¶9-10
Kuarta-fera, 3 di setenbru
Juzé... faze sima kel anju di Jeová fla-l, i el leba se mudjer pa kaza. — Mat. 1:24.
Juzé sigi orientason di Jeová lógu i kel-li djuda-l bira un maridu midjór. El resebe orientason di Deus sobri se família peloménus três bês. Kada bês, el sigi-s lógu, sikrê éra difísil pa el. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Pamodi Juzé obi ku Deus, el proteje Maria, el djuda-l i el kuida di el. Pensa na modi ki kuzê ki Juzé faze pa Maria poi amor i ruspetu ki Maria tinha pa el ta bira más fórti! Maridus, nhos pode imita Juzé óras ki nhos ta djobe konsedjus ku bazi na Bíblia sobri modi ki nhos pode kuida di nhos família. Óras ki nhos ta faze kel-li, sikrê nhos ten ki faze mudansas, nhos ta mostra ma nhos ta ama nhos mudjer i nhos ta bira nhos kazamentu más fórti. Un irman na Vanuatu, ki dja ten más di 20 anu kazadu, fla: “Óras ki nha maridu ta djobe i ta sigi orientason di Jeová, N ta ruspeta-l más txeu. N ta xinti suguru i N ten kunfiansa na disizons ki el ta toma.” w23.05 21 ¶5
Kinta-fera, 4 di setenbru
Ta ba ten un strada la, sin, un kaminhu ki txoma Kaminhu di Santidadi. — Isa. 35:8.
Kes judeu ki voltaba di Babilónia tinha ki biraba ‘un povu santu’ pa ses Deus. (Deut. 7:6) Má kel-li ka krê fla ma es ka meste fazeba mudansa pa agradaba Jeová. Maioria di kes judeu ki nase na Babilónia, dja staba kustumadu ku manera di pensa i konportamentu di kes algen na Babilónia. Txeu anu dipôs ki kes primeru judeu volta pa Israel, Governador Neemias staba dimiradu kantu el fika ta sabe ma tinha mininus na Israel ki ka sabe papiaba língua di judeus. (Deut. 6:6, 7; Nee. 13:23, 24) Modi ki kes jóven ta prende amaba i adoraba Jeová si es ka ta intendeba ebraiku ki é kel língua prinsipal ki Palavra di Deus skrebedu na el? (Esd. 10:3, 44) Nton, kes judeu tinha txeu mudansa pa faze. Má ta sérba más fásil fazeba kes mudansa li na Israel, na undi ki adorason puru staba ta rekuperadu poku-poku. — Nee. 8:8, 9. w23.05 15 ¶6-7