Matéria pa studa pa runion Vida i pregason
1 TI 7 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 1-3
“Reinu di Séu sta kuazi ta txiga”
(Mateus 3:1, 2 ) Na kel ténpu, Juan Batista bai prega na dizértu di Judea, 2 ta fla: “Nhos rapende, pamodi Reinu di Séu sta kuazi ta txiga.”
Bíblia di studu, nótas na Mt 3:1, 2
prega: Na língua gregu palavra ‘prega’ siginifika ‘aviza sima un mensajeru públiku’. Kel palavra ta mostra modi ki kel avizu ta fazedu: ta kustuma ta fazedu di manera klaru i na públiku pa tudu algen obi, envês di faze un diskursu pa un grupu di algen obi.
Reinu: Kel-li é primeru bês ki palavra gregu basileía ta parse. Es palavra ten aver ku un govérnu ki ten un rei ô tanbê el pode siginifika un tiritóriu ô un povu ki un rei ta governa-s. Kel palavra li ta parse 162 bês na Skritura Gregu, 55 bês na livru di Mateus i kuazi sénpri el sta ta fala di Reinu di Deus na Séu. Livru di Mateus pode txomadu di ivanjélhu di Reinu pamodi el ta uza palavra basileía txeu bês.
Reinu di Séu: “Reinu di Séu” ta parse uns 30 bês na Bíblia i sô na ivanjélhu di Mateus. Tanbê ivanjélhu di Marcos i di Lucas ta uza un palavra kuazi igual ki é “Reinu di Deus”. Kel-li ta mostra ma sédi di ‘Reinu di Deus’ ta fika na Séu i é di la ki se Rei ta governa. — Mt 21:43; Mr 1:15; Lu 4:43; Da 2:44; 2Ti 4:18.
sta kuazi ta txiga: Kel frazi li ta mostra ma kel Rei di Reinu di Deus staba kuazi ta parse.
(Mateus 3:4 ) Juan ta uzaba ropa fetu di kabélu di kamelu i un sintu di péli na sintura. El ta kumeba kafanhotu ku mel silvestri.
Bíblia di studu, fotu
Ropa i aparénsia di Juan Batista
Ropa ki Juan ta uzaba éra di kabélu di kamelu. El ta uzaba un sintu di péli na sintura ki podia ser uzadu pa karega alguns kuza pikinoti. Proféta Elias ta uzaba un ropa sima di Juan. (2Rs 1:8) Panu ki éra fetu di kabélu di kamelu, éra grós i éra kes algen póbri ki ta uzaba el más txeu. Má kes algen riku ta uzaba ropa más finu ki ta fazeda di seda i linhu. (Mt 11:7-9) Talvês Juan nunka ka kortaba kabélu, pamodi el éra narizeu désdi ki el nase. Manera ki Juan ta konpoba i ki el ta bistiba, ta mostraba klaru ma el tinha un vida sinplis i ma el ta viveba sô pa faze vontadi di Deus.
Kafanhotu
Na Bíblia, palavra ‘kafanhotu’ ta siginifika kalker tipu di kafanhotu ku anténa pikinoti, prinsipalmenti kes ki ta viaja pa otu lugar na un grupu grandi. Di akordu ku un piskiza ki fazedu na Jiruzalen, 75% di korpu di kafanhotu di dizértu ten proteína. Oji kes algen ki ta kustuma kume kafanhotu, ta tra-l kabésa, pé, aza i bariga, es ta dexa sô petu ki es pode kume kru ô kuzinhadu. Ta fladu ma kafanhotu ten gostu sima di kamaron ô di karangeju i ma el ten txeu proteína.
Mel silvestri
Kel primeru fotu (1) ki sta parse li é di un ninhu ki abelha silvestri faze. Na kel sugundu (2) é un fabu xeiu di mel. Talvês kel mel ki Juan ta kumeba éra fetu pa un tipu di abelha silvestri ki ta txomadu di Apis mellifera syriaca, ki éra di kel lugar undi Juan ta staba. Es é kes tipu di abelha ki ta ataka algen i ki ta vive na klima kenti i séku di dizértu di Judea. Tanbê, kes abelha ka ta da pa faze apicultura (kriason di abelha pa faze mel). Na séklu 9 A.J., kes algen ki ta moraba na Israel ta kriaba abelha na silindrus di baru pa faze mel. Kes algen ki ta faze piskiza atxa txeu di kes silindru di baru na meiu di un lugar ki antis éra un sidadi antigu (ki oji ta txomadu di Tel Rehov ), ki ta fikaba na vali di Jurdon. Kes mel, talvês éra di kes tipu di abelha ki lebadu di un lugar ki oji é konxedu pa Turkia.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Mateus 1:3 ) Judá bira pai di Peris ku Zerá através di Tamar; Peris bira pai di Esron; Esron bira pai di Ron;
Bíblia di studu, nóta na Mt 1:3
Tamar: El é primeru di kes sinku mudjer ki Mateus ta pâpia na família di Misías. Kes otu kuatu é Rabi ku Ruti ki ka éra israelitas (v. 5); Batiseba ki éra ‘mudjer di Urias’ (v. 6) i Maria (v. 16). Nbóra kes nómi na lista di família di Jizus é kuazi tudu di ómis, nómi di kes sinku mudjer ta parse na kel lista pamodi tudu es entra na família di Jizus di un manera diferenti di tudu kes otu.
(Mateus 3:11 ) N ta batiza nhos ku agu, pamodi nhos rapende, má kel ki ta ben dipôs di mi é más fórti di ki mi, i N ka merese nen tra-l sandália. El ta ben batiza nhos ku spritu santu i ku lumi.
Bíblia di studu, nóta na Mat 3:11
N ta batiza nhos: Ô “N ta murgudja nhos”. Na gregu palavra batiza, siginifika “murgudja; funda [algun kuza]”. Otus testu di Bíblia ta mostra ma batismu siginifika kanba algen déntu di agu. Pur izénplu, Juan staba ta batiza na un lugar na vali di Jurdon pértu di Salin, ‘pamodi tinha txeu agu la’. (Jo 3:23) Kantu Filipi batiza kel ómi di Itiópia, es ‘sai di agu’. Kel-li ta mostra ma es staba déntu di agu. (At 8:39) Un traduson di Bíblia ki txoma Septuaginta uza kel mésmu palavra gregu na 2Rs 5:14, kantu ki el fla ma Naaman ‘murgudja na Jurdon 7 bês’.
8 TI 14 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 4-5
“Lisons ki nu ta prende di diskursu ki Jizus faze na monti”
(Mateus 5:3 ) “Filís é kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual, pamodi Reinu di Séu é di ses.
Bíblia di studu, nóta na Mt 5:3
Filís: Na Bíblia, palavra “filís” é ka un alegria ki ta pasa faxi, sima óras ki algen sta divirti. Óras ki Bíblia ta uza palavra “filís” pa pâpia di un algen, el krê fla ma el é abensuadu i ma Deus ta ama-l. Bíblia tanbê ta uza kel mésmu palavra pa pâpia di Deus i di Jizus. — 1Ti 1:11; 6:15.
kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual: Na gregu, kel frazi ki traduzidu pa ‘kes ki ten konsénsia’, ten un palavra ki siginifika “póbri”, ki krê fla “algen ki tene nisisidadi” ô “algen ki ta pidi zimóla”. Lucas 16:20, 22 ta uza kel mésmu palavra pa pâpia di Lázaru ki éra un ómi ki ta pidiba “zimóla”. Na gregu orijinal, kel frazi interu ki traduzidu li pa ‘kes ki ten konsénsia di ses nisisidadi spritual’, na alguns Bíblia ta traduzidu pa “kes póbri di spritu”. Na es kontestu, el debe ntendedu sima ki el sta ta pâpia di kes algen ki sabe dretu ma es ten txeu falta di kuzas spritual i ma es meste di Deus.
(Mateus 5:7 ) “Filís é kes ki ten mizerikórdia pamodi es ta tratadu ku mizerikórdia.
Bíblia di studu, nóta na Mat 5:7
kes ki ten mizerikórdia: Kes palavra ki más ta traduzidu na Bíblia pa “kes ki ten mizerikórdia” i “mizerikórdia” pode siginifika púrdua ô da un kastigu más lébi. Má kuazi sénpri, kes palavra li sta ta pâpia di xinti péna i dór ki ta poi un algen ta djuda kel otu ki sta pasa nisisidadi.
(Mateus 5:9 ) “Filís é kes ki ta poi pas, pamodi es ta ben txomadu fidju di Deus.
Bíblia di studu, nóta na Mt 5:9
kes ki ta poi pas: Si ten pas na un lugar, é pamodi ten un algen ki ta poi pas. Si ka ten pas, kel algen ta sforsa pa traze pas.
w07 1/12 p. 17 par. 2
Inxina bus fidju ser algen di pas
Kes pai ku mai ki ta sirbi Jeová es krê inxina ses fidju ‘buska pas i npenha pa el’. (1 Pedro 3:11 ) Algen ki ta buska pas ta ser filís. Kel filisidadi bale mutu más ki kalker sforsu ki el ta faze pa vense prubléma, sentimentu di diskunfiansa i ódiu.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Mateus 4:9 ) I el fla-l: ‘N ta da-u tudu kes kuza li si bu nbaxa i bu adora-m sô un bês.’
Bíblia di studu, nóta na Mt 4:9
adora-m sô un bês: Kel vérbu gregu ki pode ser traduzidu “adora” ta parse na konjugason aoristo, ki é un ténpu verbal ki ta mostra un kuza ki kontise na kel momentu i ki dura poku ténpu. Traduson di frazi ‘adora-m sô un bês’ ta mostra ma Diabu ka pidi Jizus pa bira se adorador; el pidi pa Jizus adora-l sô kel un bês.
(Mateus 4:23 ) Nton, el anda pa tudu Galilea, ta inxina na sinagógas, ta prega notísias sábi di Reinu i ta kura tudu tipu di duénsas.
Bíblia di studu, nóta na Mt 4:23
ta inxina. . . ta prega: Inxina i prega é dôs kuza diferenti. Algen ki ta inxina ka ta pâpia sô pâpia: el ta da instruson, el ta splika, el ta uza ideias ki ta konvense i ki ta prova kuza ki el sta fla.
15 TI 21 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 6-7
“Kontinua ta buska Reinu primeru”
(Mateus 6:10 ) Faze bu Reinu ben. Pa bu vontadi fazedu na Séu, asi tanbê na Téra.
Deus ta obi tudu tipu di orason?
12 Kuzê ki debe ser más inportanti na nos orason? Jeová i se vontadi debe ser kes kuza más inportanti na nos orason. Nu debe agradise-l di korason pa tudu kuza ki el faze pa nos. (1 Crónicas 29:10-13 ) Nu sabe kel-li, pamodi kantu Jizus ben pa Téra, el inxina se disiplus modi ki es debe faze orason. (Lé Mateus 6:9-13.) El fla ma es debe ora primeru pa nómi di Deus ser santifikadu, ô pa linpadu di tudu mintira ki ta fladu kóntra el. Tanbê Jizus mostra ma nu debe faze orason pa Reinu di Deus ben i pa vontadi di Jeová fazedu na Téra. Sô dipôs ki dja nu fala di kes kuza rei di inportanti li, ki Jizus fla ma nu debe faze orason sobri kuzas ki nu meste. Óras ki nu ta poi Jeová i se vontadi na primeru lugar na nos orason, nu ta mostra ma kes-li é kuza más inportanti pa nos.
(Mateus 6:24 ) “Ningen ka pode ser skravu di dôs sinhor; pamodi ô el ta ôdia un i el ta ama kel otu, ô el ta pega un i el ta dispreza kel otu. Nhos ka pode ser skravu di Deus i di Rikézas.
Bíblia di studu, nóta na Mt 6:24
skravu: Kada skravu tinha sô un dónu. Jizus staba ta fla ma un kriston ka ta konsigi adora Deus sima el ta merese i omésmu ténpu npenha na ganha rikéza.
(Mateus 6:33 ) “Nton, nhos kontinua ta buska Reinu i se justisa primeru, i tudu kes otu kuza nhos ta dadu.
Bíblia di studu, nóta na Mt 6:33
Kontinua ta buska: Kel vérbu ki uzadu na gregu ta mostra un kuza ki debe fazedu sénpri i el pode ser traduzidu asi: ‘Nhos buska sénpri’. Kes disiplu verdaderu di Jizus ka ta ‘buska Reinu’ sô pa un ténpu i dipôs pa npenha na otus kuza. Pa es, Reinu sénpri debe ser kuza más inportanti na ses vida.
Reinu: Alguns livru ki skrebedu na gregu antigu ta fla “Reinu di Deus”.
se: El sta pâpia di Deus, ki na Mateus 6:32 ta txoma-l di ‘Pai di Séu’.
justisa: Kes ki ta buska justisa di Deus ta seta kuza ki el ta fla ma é dretu ô mariadu i es ta faze se vontadi ku alegria. Kuza ki Jizus inxina li éra diferenti di kel ki farizeus ta inxinaba. Es krê poba ses própi régra sobri kuzê ki é dretu ô mariadu. — Mt 5:20.
Buska Reinu primeru envês di otus kuza
18 Lé Mateus 6:33. Disiplus di Kristu debe poi Reinu sénpri na primeru lugar. Si nu faze si ta kontise kuza ki Jizus fla: ‘Tudu kes otu kuza nhos ta dadu.’ Pamodi ki el tinha sertéza di kel-li? Versíklu 32 ta fla: ‘Nhos Pai ki sta na Séu sabe ma nhos meste tudu kes kuza li’, ô kuzê ki nu meste pa nu vive. Jeová sabe kuzê ki kada un di nos meste antis di nu da kónta. (Fil. 4:19) Pur izénplu, Jeová sabe ki ténpu ki nu ta meste un ropa novu, tanbê el sabe si nu ten un prubléma di saúdi ki ka ta dexa-nu kume alguns tipu di kumida. Jeová tanbê sabe si nu meste un kaza grandi ô pikinoti pamodi el sabe kantu algen ki ten na nos família. Jeová ta toma midida pa nu ten kel ki nu meste.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Mateus 7:12 ) “Nton, tudu kuza ki nhos krê pa ómis faze nhos, nhos faze-s tanbê. Pamodi é kel-li ki Lei i Profétas krê fla.
w14 15/5 pp. 14-15 pars. 14-16
Trata algen na pregason sima bu ta gostaba pa es trata-u
14 Imajina ma un algen txoma-u pa tilifóni má bu ka konxe kel vós. El kumesa ta faze-u perguntas sobri kumida ki más bu gosta, má bu ka konxe-l. Bu ta pergunta el é kenha i kuzê ki el krê. Pa mostra idukason bu pode pâpia ku el un poku, má dipôs bu ta mostra-l ma bu ka krê pâpia más. Gósi imajina ma kel algen ki sta pâpia ku bo fla el é kenha, fla ma el é nutrisionista i ku ruspetu el ta fla-u ma el tene alguns informason pa bo. Talvês bu ta fika ku más gana di obi-l. Nos tudu nu gosta óras ki algen ta pâpia ku nos ku ruspetu i ta fla-nu klaru kuzê ki el krê. Modi ki nu pode mostra mésmu ruspetu óras ki nu ta pâpia ku algen na pregason?
15 Na txeu tiritóriu, nu meste dexa klaru pa kel algen ki nu sta pâpia ku el pamodi ki nu sta vizita-l. É klaru ki nu tene informasons ki kel algen ka sabe. Má, imajina ki nu ka aprizenta dretu i nu kumesa lógu ta faze kel algen pergunta sima: ‘Si bu pode rezolve kalker prubléma di mundu, kal ki bu ta skodjeba?’ Nu sabe ma obijetivu di kel pergunta li é diskubri kuzê ki ta preokupa kel algen i dipôs mostra-l kuzê ki Bíblia ta fla. Má, kel algen pode pensa: ‘Kel-li é kenha i pamodi ki el sta faze-m kel pergunta li? Kuzê ki el krê sabe?’ Pur isu nu debe dexa kes algen ki nu ta pâpia ku el xinti avontádi. (Fil. 2:3, 4) Modi ki nu pode faze kel-li?
16 Un enkaregadu di grupu di kongregason ta uza un aprizentason ki ta da bons rezultadu. Dipôs ki el pâpia ku un algen, el ta da-l kel folhetu Gostaria de Conhecer a Verdade? i el ta fla: ‘Oji nu sta ta dexa es folhetu pa tudu algen li na es zóna. El ta pâpia di 6 pergunta ki txeu algen ta faze. Kel-li é di bo.’ Kel irmon fla ma ta parse ma kuazi tudu kes algen ki el pâpia ku el ta xinti más avontádi lógu ki es sabe obijetivu di vizita. Asi ta fika más faxi kontinua ku kel konbérsu. Dipôs kel enkaregadu ta pergunta kel algen: ‘Dja bu kustuma pensa na algun di kes pergunta li?’ Si el skodje un, kel irmon ta abri folhetu i ta mostra-l kuzê ki Bíblia ta fla sobri kel asuntu. Má si kel algen ka skodje, kel irmon ta skodje ael i el ta kontinua konbérsu di manera ki kel algen ta xinti avontádi. É klaru ki ten txeu manera di kumesa un konbérsu. Na alguns lugar, talvês pesoas ta spéra pa nu mostra más ruspetu antis di nu fla obijetivu di nos vizita. Pa nu ten bons rezultadu nu meste faze nos aprizentason di manera ki pesoas di nos tiritóriu gosta di ser tratadu.
(Mateus 7:28, 29 ) Kantu Jizus kaba di fla kes kuza li, kes monti algen fika dimiradu ku se manera di inxina, pamodi el ta inxinaba sima algen ki tinha autoridadi, el ka ta inxinaba sima ses instrutor di lei.
Bíblia di studu, nóta na Mt 7:28, 29
fika dimiradu: Kel vérbu na língua gregu ki uzadu li pode siginifika “fika tantu dimiradu ki bu ka ta fika na bo”. Na gregu, kel vérbu uzadu di un manera pa mostra un kuza ki ta kontinua. Kel-li ta mostra ma kes algen ki obi kuzas ki Jizus fla ka skese di es nunka más.
se manera di inxina: Kes palavra li ta pâpia di modi ki Jizus ta inxinaba ô maneras ki el ta uzaba pa inxina. Má tanbê es ta inklui kuzas ki el ta inxinaba, tudu kuza ki el fla na se diskursu famozu ki el faze na monti.
el ka ta inxinaba sima ses instrutor di lei: Instrutoris di lei ta kustuma papiaba di kes rabinu ruspetadu pa apoia ses ensinu. Má Jizus ta papiaba di Palavra di Deus óras ki el ta inxinaba. El ta papiaba sima un reprizentanti di Jeová. Pur isu el ta inxinaba sima un algen ki tinha autoridadi. — Jo 7:16.
22 TI 28 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 8-9
“Jizus ta amaba tudu algen”
(Mateus 8:1-3 ) Dipôs ki el dixi di monti, txeu algen sigi-l. 2 Nton, un ómi ki tinha lépra txiga pértu di el, nbaxa se dianti i fla-l: “Sinhor, si nhu krê, nhu pode kura-m.” 3 Nton el stika mô, el toka na el i el fla: “N krê sin! Fika linpu.” I na kel óra, el fika linpu di lépra.
Bíblia di studu, nóta na Mt 8:3
el toka na el: Lei di Muizes ta flaba ma algen ki tinha lépra debe fikaba lonji di otus algen, pa ka pegaba es lépra. (Le 13:45, 46; Nú 5:1-4) Má kes xéfi di relijion di judeus kria otus régra. Pur izénplu ningen ka pode fikaba ménus di 1,8 métru di kes algen ki tinha lépra. I si éra na un dia di béntu, algen debe fikaba 45 métru lonji di kes algen ki tinha lépra. Pamodi kes régra li, kes algen ki tinha lépra ta pasaba mal. Di akordu ku alguns livru di judeus, tinha un rabinu ki ta sukundiba óras ki el ta odjaba un algen ku lépra i tinha otu ki ta daba es ku pédra pa es fikaba lonji. I kes livru li ta apoiaba kuzê ki kes rabinu ta fazeba. Má Jizus éra diferenti di es. El xinti txeu péna di un leprozu ki pidi-l pa kura-l i el faze un kuza ki otus judeu ka ta fazeba, el poi mô na kel ómi. Nbóra Jizus tinha puder pa kuraba kel ómi di lonji, el poi mô na el simé. — Mt 8:5-12.
N krê sin: Alén di obi pididu di kel ómi ki tinha lépra, el dexa klaru pamodi ki el krê djudaba el. Di kel manera li Jizus mostra ma el ka staba ta faze kel milagri kóntra se vontadi.
(Mateus 9:9-13 ) Dipôs, más pa frenti, Jizus odja un ómi ki ta txomadu Mateus xintadu na lugar ki ta kobradu inpostu i el fla-l: “Ser nha sigidor.” Nton, el labanta i el sigi-l. 10 Más tardi, timenti el staba ta kume na kaza, txiga monti kobrador di inpostu i pekadoris i es kumesa ta kume djuntu ku Jizus i se disiplus. 11 Má, kantu farizeus odja, es pergunta se disiplus: “Pamodi ki nhos instrutor ta kume djuntu ku kobradoris di inpostu i ku pekadoris?” 12 El obi-s i el fla: “Kes algen ki tene saúdi ka meste dotor, má kes ki sta duenti meste. 13 Pur isu, nhos bai i nhos prende kuzê ki siginifika: ‘N krê mizerikórdia, N ka krê sakrifísiu.’ Pamodi N ka ben txoma kes justu má kes pekador.”
Bíblia di studu, nóta na Mt 9:10
ta kume: Tanbê pode fladu ‘xintadu na méza’. Óras ki pesoas ta xintaba na méza djuntu, kel-li ta mostraba ma es krê pasaba ténpu ku kunpanheru. Na kel ténpu, éra difísil pa judeus xintaba na méza ô kumeba djuntu ku kes algen ki ka éra judeu.
kobradoris di inpostu: Txeu judeu ta kobraba inpostu pa govérnu di Roma. Kes otu judeus ta odiaba es pamodi es ta apoiaba govérnu di Roma. Tanbê es ta furtaba povu pamodi es ta kobraba dinheru más txeu di ki kel ki govérnu ta pidiba. Maioria di judeus ka ta konviveba ku kobradoris di inpostu i es ta trataba es di mésmu manera ki es ta trataba pekadoris i prostitutas. — Mt 11:19; 21:32.
(Mateus 9:35-38 ) I Jizus kumesa ta faze un viaji pa tudu sidadis i zónas, ta inxina na ses sinagóga, ta prega notísias sábi di Reinu i ta kura tudu tipu di duénsas. 36 Sima el ta odjaba kes monti di algen, el ta xintiba péna di es, pamodi es ta staba foladu i botadu di un ladu pa kel otu sima ovelhas sen pastor. 37 Nton el fla se disiplus: “Kodjéta é grandi, má trabadjadoris é poku. 38 Pur isu, nhos pidi Sinhor di kodjéta pa manda trabadjadoris pa se kodjéta.”
Bíblia di studu, nóta na Mt 9:36
xintiba péna: Kes palavra li é traduzidu di vérbu gregu splagkhnízomai. Es vérbu ten aver ku palavra (splákhna ), ki siginifika ‘tripa’. Pur isu, es vérbu ta mostra un sentimentu la di fundu, un sentimentu fórti. Na língua gregu el é un di kes palavra más fórti pa splika sentimentu di konpaxon.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Mateus 8:8-10 ) Kel xéfi di trópa responde: “Sinhor, N ka merese resebe nho baxu nha tenu, má nho fla sô kel palavra i nha sérvu ta fika kuradu. 9 Pamodi mi tanbê é ómi ki sta dibaxu di autoridadi i N tene trópas baxu nha órdi, i N ta fla un: ‘Bai!’ i el ta bai, i N ta fla kel otu: ‘Ben!’ i el ta ben, i nha skravu: ‘Faze kel-li!’ i el ta faze.” 10 Kantu Jizus obi kel-li, el fika dimiradu i el fla kes algen ki staba ta sigi-l: “Dexa-m fla nhos verdadi: Na Israel N ka atxa ningen ku fé grandi sima di sel.
w02 15/8 p. 13 par. 16
‘N dexa un izénplu pa nhos’
16 Di mésmu manera, kantu un xéfi di trópa, ki talvês éra romanu, txiga na Jizus i pidi-l pa el kura un skravu di sel ki staba duenti, Jizus sabeba ma kel xéfi tinha fadjas. Na kel ténpu, un ómi ku se responsabilidadi talvês dja el fazeba txeu kuza mariadu sima violénsia, mata algen i faze adorason falsu. Má Jizus konsentra na kuzê ki kel ómi tinha di bon, ki éra se grandi fé. (Mateus 8:5-13 ) Dipôs, kantu ki Jizus pâpia ku kel kriminozu ki staba pregadu na staka na se ladu, el ka fla-l di kes kuza mariadu ki el faze, má el anima-l ku un speransa pa futuru. (Lucas 23:43 ) Jizus sabeba dretu ma pensa kuza mariadu di un algen i kritika-l sô ta pô-l fika más dizanimadu. Nu ten sertéza ma óras ki nu ta sforsa pa nu odja kuzas dretu na otus algen, kel-li ta djuda-s faze kuzas más midjór inda.
(Mateus 9:16, 17 ) Ningen ka ta koze un padás di panu nobu na un ropa bédju, pamodi kel padás di panu nobu ta puxa kel ropa i kel ratxadura ta fika más pior. 17 Tanbê ka ta podu vinhu nobu na barkinu bédju. Si fazedu si, kes barkinu bédju ta rabenta, vinhu ta baza i barkinu ta fika stragadu. Má, ta podu vinhu nobu na barkinu nobu i ninhun di es ka ta straga.”
jy p. 70 par. 6
Pamodi ki disiplus di Jizus ka ta faze jijun?
Jizus krê pa disiplus di Juan ntende ma es ka debe spéra ma disiplus di Jizus ta sigiba tradisons di relijion di judeus, sima faze jijun. El ka ben konpo un fórma di adorason ki dja staba bédju i nen pô-l ta fazedu pa más ténpu. Jizus ka staba ta insentiva un tipu di adorason ki ta konbinaba ku relijion di judeus di kes ténpu i kes tradison ki ómis inventa. El ka staba ta tenta txapa un panu nobu na un ropa bédju ô poi un vinhu nobu na un barkinu bédju i riju.
29 DI JANERU TI 4 DI FEBRERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 10-11
“Kanga di Jizus é suavi”
(Mateus 10:29, 30 ) Ka ta bendedu dôs pardal pa un muéda ki ten poku valor? Má, ninhun di es ka ta kai na txon sen nhos Pai da kónta. 30 Ti mésmu kabélu ki nhos ten na kabésa sta tudu kontadu.
Bíblia di studu, nótas na Mt 10:29, 30
pardal: Na gregu, palavra strouthíon sta na un fórma diminuitivu. Pode ser kalker pasu pikinoti, má txeu bês es ta uzaba el pa pâpia di pardal. Di tudu kes pasu ki es ta bendeba pa kume, pardal éra kes más baratu.
pa un muéda ki ten poku valor: Kes palavra li na língua gregu siginifikaba dinheru ki un algen ta ganhaba na 45 minutu di trabadju. (Odja Apêndice. B14.) Na kel ténpu kantu Jizus staba ta faze viaji na Galilea, el flaba ma dôs pardal ta kustaba valor di 45 minutu di trabadju. Ma talvês, un anu dipôs, kantu el staba ta prega na judea, Jizus fla ma dinheru di 90 minutu di trabadju (2 x 45 minutu) ta daba pa kunpra sinku pardal. (Lu 12:6) Si nu konpara kes dôs párti di Bíblia, nu ta odja ma pardal éra tantu baratu ki si algen kunpraba kuatu, el ta daba el más un di grasa.
ti mésmu kabélu di nhos kabésa sta tudu kontadu: Ta fladu ma kada algen ten más di 100 mil fiu di kabélu na kabésa. Jeová ta konta ti ki kes kuza más pikinoti ki nu ten na nos. Kel-li ta mostra ma Jeová ta preokupa txeu ku kalker disiplu di Jizus.
Bíblia di studu, fotu
Pardal
Di tudu kes pasu ki ta bendedu pa kume, pardal é di kes más baratu. Ta da pa kunpraba dôs pardal pamodi se valor ta baleba 45 minutu di trabadju. Na gregu palavra pardal pode siginifika txeu tipu di pasus pikinoti sima kes pardal ki ta sta pértu di kaza (Passer domesticus biblicus ) i pardal di Spanha (Passer hispaniolensis ). Inda ten txeu tipu di kes pasu li na Israel.
(Mateus 11:28 ) Nhos ben pa mi, nhos tudu ki sta trabadja duru i ki sta kansadu, i N ta anima nhos.
Bíblia di studu, nóta na Mt 11:28
kansadu: Kes algen ki Jizus txoma pa sigi-l staba “kansadu” pamodi preokupasons i pamodi sforsu ki es ta fazeba pa sigi tradisons ki kes instrutor di lei i kes farizeu omenta na Lei di Muizes. Kes tradison di ómis poi adorason pa Jeová bira sima un karga pizadu pa povu. (Mt 23:4) Ti sábadu ki éra un dia pa diskansa i rekupera forsa, bira un lei difísil di kunpri. — Êx 23:12; Mr 2:23-28; Lu 6:1-11.
N ta anima nhos: Na gregu, palavra ‘anima’ ta siginifka más di ki un kuza. Na otus párti di Bíblia el pode traduzidu pa ‘diskansa’ (Mt 26:45; Mr 6:31). Tanbê anima pode siginifika rekupera forsa. (2Co 7:13; Flm 7) Na Mateus 11:29, kel frazi toma ‘kanga’ di Jizus, ta involve trabadju envês di diskansu. Nton ali, Jizus staba ta fla ma el ta da forsa i el ta anima kes ki sta kansadu. Asi es ta krê setaba se kanga suavi.
(Mateus 11:29, 30 ) Nhos poi nha kanga riba nhos i nhos prende ku mi, pamodi mi é mansu i umildi di korason, i nhos ta atxa konsolu pa nhos. Pamodi nha kanga é suavi i nha karga é lébi.”
Bíblia di studu, nóta na Mt 11:29
Nhos poi nha kanga riba nhos: ‘Poi kanga riba bo’ ta signifika ma bu ta seta autoridadi i orientason di otu algen. Si Jizus staba ta pensa na dôs kanga, nton el staba ta konvida se disiplus pa entra djuntu ku el baxu di kanga ki Deus da-l i el ta djudaba es karega-l. Nton el pode traduzidu asi: ‘Nhos entra baxu di nha kanga djuntu ku mi.’ Má si Jizus staba ta pâpia di un kanga ki el poi riba se disiplus, nton kel-li siginifika seta se autoridadi i se orientason.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Mateus 11:2, 3 ) Kantu Juan staba na kadia, el obi ta fladu di óbras ki Kristu staba ta faze, i el manda se disiplus 3 pa pergunta-l: “Abo é Kel ki Sta pa Ben, ô nu debe spéra otu algen?”
jy p. 96 pars. 2-3
Juan krê pa Jizus fla si el é Misías
Juan éra un ómi ki ta sirbiba Deus, pur isu ta parse stranhu el faze kel pergunta li. Uns dôs anu antis kantu Jizus batizadu, Juan odja spritu di Deus ta dixi riba Jizus i el obi vós di Deus ta fla ma el staba kontenti ku se fidju. Nu ka ten motivu pa pensa ma fé di Juan sta ta bira fraku. Jizus ka ta papiaba ben di Juan, sima el faze, kazu se fé staba fraku. Má si Juan ka tene dúvida, pamodi ki el manda faze Jizus kel pergunta li?
Talvês Juan krê sô pa Jizus konfirma ma el é Misías. Kel-li ta daba Juan forsa pamodi el staba dizanimadu na kadia. Tanbê ta parse ma Juan krê sabe otu kuza. El konxe profesias di Bíblia ki ta fla ma kel skodjedu di Deus ta sérba rei i ta libertaba povu. Má dja tinha alguns mês ki Jizus batizadu i Juan inda sta prézu. Nton Juan pergunta si ta binha otu algen na lugar di Jizus ki ta ben kaba di kunpri tudu kuza ki fladu ma Misías ta fazeba.
(Mateus 11:16-19 ) “Ku kenha ki N ta konpara es jerason? El é sima mininus xintadu na prasas, ta grita pa ses koléga: 17 ‘Nu toka flauta pa nhos, má nhos ka badja; nu txora, má nhos ka da ku mô na petu di tristéza.’ 18 Di mésmu manera, Juan ben ka ta kume ka ta bebe, má gentis fla: ‘El tene un dimóni.’ 19 Fidju di Ómi ben ta kume i ta bebe, má es fla: ‘Nhos odja! Un ómi kumedor, bebedor di vinhu, amigu di kobradoris di inpostu i di pekadoris.’ Má, sabedoria ta mostra ma el é justu pa se óbras.”
jy p. 98 pars. 1-2
Jizus kondena un jerason ki ka tinha interesi
Jizus ten txeu ruspetu pa Juan Batista, má kuzê ki gentis ta pensaba sobri Juan? Jizus fla: ‘Es jerason é sima mininus xintadu na prasas, ta grita pa ses koléga: ‘Nu toka flauta pa nhos, má nhos ka badja; nu txora, má nhos ka da ku mô na petu di tristéza.’’ — Mateus 11:16, 17.
Kuzê ki Jizus krê fla ku kel-li? El splika: “Juan ben ka ta kume ka ta bebe, má gentis fla: ‘El tene dimóni.’ Fidju di Ómi ben ta kume i ta bebe, má es fla: ‘Nhos odja! Un ómi kumedor, bebedor di vinhu, amigu di kobradoris di inpostu i di pekadoris.’’ (Mateus 11:18, 19 ) Juan ta leba un vida sinplis i el ka ta bebe vinhu pamodi el é nazireu. Má kel jerason li fla ma el sta ku dimóni. (Números 6:2, 3; Lucas 1:15 ) Má, Jizus vive sima tudu algen. El kume i el bebe na limiti, má simé es fla ma el ta kume i el ta bebe dimás. Kel-li ta mostra ma nu ka ta konsigi agrada tudu algen.