BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 marsu pp. 1-6
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 5 TI 11 DI MARSU
  • 12 TI 18 DI MARSU
  • 19 TI 25 DI MARSU
  • 26 DI MARSU TI 1 DI ABRIL
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 marsu pp. 1-6

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

5 TI 11 DI MARSU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 20-21

“Ken ki krê ser grandi entri nhos ten ki ser nhos sérvu”

(Mateus 20:3 ) Déntu di tirseru óra, kantu el torna sai, el odja otus algen na merkadu sen trabadju,

Bíblia di studu, dizenhu

merkadu

Alguns merkadu sima kel ki sta na Folhetu di studu pa runion, ta fikaba na rua. Kes algen ki ta bendeba ta kustumaba poi kes monti kuza pa bende na rua i kel-la ta inpidiba algen di anda. Pesoas ta kunpraba kuzas frésku pa faze kumida, kuzas pa kaza, vazus di baru i alguns kuza di vidru ki éra karu. Na kel ténpu ka tinha manera di guardaba kes kuza frésku, pur isu es tinha ki kunpraba tudu dia. Óras ki es txigaba la, es ta obiba notísias ki kes algen ki ta bendeba ô ki otus algen ta flaba es. Tanbê éra la ki minís pikinoti ta brinkaba. Kes algen ki ka tinha trabadju, ta fikaba la pa odja si ka tinha ningen pa ranjaba es trabadju. Éra na lugaris sima kel-li ki Jizus kura duentis i ki apóstlu Polu prega. (At 17:17) Má kes instrutor di lei i farizeus ki éra orgulhozu, gostaba di sta na merkadu pa txoma atenson i pa algen kunprimentaba es.

(Mateus 20:20, 21 ) Nton, mai di kes fidju di Zebedeu txiga pértu di el djuntu ku se fidjus, el nbaxa se frenti i el pidi-l un kuza. 21 El pergunta-l: “Kuzê ki bu krê?” El responde-l: “Fla pa kes dôs fidju di meu li, xinta un na bu ladu direita i kel otu na bu ladu skérda, na bu Reinu.”

Bíblia di studu, nótas na Mt 20:20, 21

mai di kes fidju di Zebedeu: Ô mai di Tiagu ku Juan. Livru di Marcos ta fla ma kenha ki pâpia ku Jizus primeru éra Tiagu ku Juan. Ideia éra di es dôs, má kenha ki es manda pa faze kel pididu li éra Salomé, ki éra ses mai i talvês tia di Jizus. — Mt 27:55, 56; Mr 15:40, 41; Jo 19:25.

un na ladu direita i otu na ladu skérda: Ladu direita ô skérda éra lugar di ónra i autoridadi, má algen ki ta xinta na ladu direita sénpri ta dadu más ónra. — Sal 110:1; At 7:55, 56; Ro 8:34.

(Mateus 20:25-28 ) Má, Jizus txoma-s i el fla-s: “Nhos sabe ma kes algen ki ta governa ta manda na kes nason i ma kes grandi ómi ten autoridadi sobri es. 26 Na nhos meiu ka debe ser si, má ken ki krê ser inportanti na nhos meiu ten ki ser nhos sérvu, 27 i ken ki krê ser primeru na nhos meiu ten ki ser nhos skravu, 28 sima Fidju di Ómi ki ka ben pa ser sirbidu, má pa sirbi otus i pa da se vida pa resgata un monti di algen.”

Bíblia di studu, nótas na Mt 20:26, 28

sérvu: Bíblia txeu bês ta uza palavra gregu diákonos pa pâpia di un algen ki ta sirbi otus ku umildadi. Kel palavra li ta uzadu pa pâpia di Jizus (Ro 15:8), di sérvus di Jizus (1Co 3:5-7; Col 1:23), di ajudantis di kongregason (Fil 1:1; 1Ti 3:8), di npregadu di kaza (Jo 2:5, 9) i funsionárius di govérnu (Ro 13:4).

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 21:9 ) Alén di kel-li, monti di algen ki staba se frenti ta bai i otus ki staba se tras, fika ta grita: “Nu ta pidi, pa salva Fidju di Davidi! Abensuadu é kel ki ben na nómi di Jeová! Salva-l, nu ta pidi pa lugaris más altu!”

Bíblia di studu, nóta na Mt 21:9

Nu ta pidi pa salva: Ô, “Osana”. Kel palavra li é uzadu pa pidi Deus pa da salvason ô vitória. Tanbê el pode ser traduzidu “favor, da salvason pa”. Dipôs el pasa ta uzadu pa pidi ajuda i pa lova. Nu pode atxa kel palavra na língua ebraiku na Salmo 118:25 , ki ta faze párti di Salmos 113-118 , ki israelitas ta kantaba na ténpu di Páskua. Pur isu, kes monti di algen ki resebe Jizus lenbra di kes palavra li. I un di kes manera ki Deus responde kel pididu li, foi kantu Jizus, ki éra Fidju di Davidi, resusitadu. Na Mt 21:42, Jizus fla ma Sal 118:22, 23 ta kunpriba na Misías.

Fidju di Davidi: Kantu es txoma Jizus “Fidju di Davidi”, es mostra ma es sabia ma Jizus binha di família di Davidi i tanbê ma el éra kel Misías ki Deus prometeba.

(Mateus 21:18, 19 ) Na ta volta pa sidadi sédu palmanhan, el xinti fómi. 19 El odja un pé di figu na bera strada i el bai pa el, má fóra fódja, el ka atxa nada. El fla-l: “Nunka más bu ka ta da ninhun fruta.” I kel pé di figu seka kel óra.

jy p. 244 pars. 4-6

Un pé di figu uzadu pa inxina sobri fé

Pamodi ki Jizus seka kel pé di figu? El responde: ‘N ta fla nhos verdadi: Si nhos ten fé i nhos ka duvida, é ka sô kel ki N faze ku pé di figu ki nhos ta faze, má ti si nhos fla kel monti li: ‘Labanta i kai na mar’, kel-li ta kontise. I tudu kel ki nhos pidi na orason, ku fé, nhos ta resebe.’ (Mateus 21:21, 22) Ku kes palavra li el ripiti kuzê ki el flaba antis, ma fé ta konsigi tra monti di un lugar i poi na otu. — Mateus 17:20.

Kantu Jizus seka kel pé di figu, el mostra ma nu meste ten fé na Deus. El fla: ‘Tudu kuza ki nhos pidi na orason, nhos poi fé ma dja nhos resebe-s i nhos ta ten es mê.’ (Marcos 11:24 ) Kel-li é un lison inportanti pa tudu kes ki ta sigi Jizus. I tanbê txeu inportanti pa kes apóstlu pamodi kuzas ki es ta ben pasaba pa el. Má kel pé di figu ki seka ta inxina-nu otu kuza sobri fé.

Sima kel pé di figu, nason di Israel ta parseba un kuza ki es ka éra. Kes algen di nason di Israel faze un kontratu ku Jeová i es mostra pa fóra ma es ta sigiba Lei. Má ka éra si, pamodi nason di Israel ta mostraba ma es ka tinha fé i nen es ka ta daba bons frutu. Es txiga pontu ti di nega Fidju di Deus. Nton, kantu Jizus poi kel pé di figu ki ka ta daba fruta seka, el staba ta mostra kuzê ki ta ben kontiseba ku kel nason sen fé i sen bons frutu.

12 TI 18 DI MARSU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 22-23

“Obi ku kes dôs mandamentu más inportanti”

(Mateus 22:36-38 ) “Instrutor, kal ki é mandamentu más inportanti di Lei?” 37 El fla-l: “‘Ama Jeová, bu Deus, di tudu bu korason, di tudu bu alma i di tudu bu menti.’ 38 Kel-li é mandamentu más inportanti i el é primeru.

Bíblia di studu, nóta na Mt 22:37

korason: Óras ki nu atxa-l na un ilustrason na Bíblia, el ta siginifika tudu kel ki algen é di pa déntu. Má óras ki el ta parse djuntu ku “alma” i “menti” el krê fla otu kuza. El siginifika prinsipalmenti kuzê ki algen ta xinti i kuzê ki algen ta krê. Kes três palavra li (korason, alma i menti) é ka txeu diferenti di kunpanheru. Es ta uzadu djuntu pa distaka di kel manera más fórti, ma amor pa Deus ten ki ser konplétu.

alma: Ô “tudu se vida.”

menti: Ô kapasidadi di pensa. Pa un algen konxe i kria amor pa Deus, el meste uza se kapasidadi di pensa. (Jo 17:3, nóta di rodapé; Ro 12:1) Mateus 22:37 tradu di De 6:5, ki na ebraiku orijinal ta uza três palavra: ‘korason, alma i forsa’. Má na Mateus nu ta atxa na língua gregu palavra “menti” envês di “forsa”. Kel diferénsa kontise talvês pamodi alguns razon. Primeru, nbóra na ebraiku antigu ka tinha un palavra sértu pa “menti”, txeu bês es ta uzaba palavra “korason” na se lugar. Óras ki el ta uzadu na un ilustrason, el siginifika tudu kel ki algen ten pa déntu: nos atitudi, kel ki nu ta pensa, ki nu ta xinti, i kel ki nu ta krê faze. (De 29:4; Sal 26:2; 64:6) Nton na undi ki na língua ebraiku ta uzadu palavra “korason,” Septuaginta Gregu ta uza palavra gregu pa “menti”. (Gén 8:21; 17:17; Pr 2:10; Is 14:13) Otu razon ki Mateus uza palavra gregu pa “menti” envês di “forsa” na De 6:5 é pamodi palavra ebraiku “forsa” pode siginifika forsa na korpu pa faze algun trabadju ô tanbê kapasidadi di pensa i di ntende. Di kalker manera, kes ideia djuntadu di gregu i di ebraiku ta djuda-nu ntende pamodi ki kes algen ki skrebe kes Ivanjélhu ka ta uza kes mésmu palavras ki sta na Deuteronómio.

(Mateus 22:39 ) Kel sugundu, sima kel-li é: ‘Bu ten ki ama bu kunpanheru sima bu kabésa.’

Bíblia di studu, nóta na Mt 22:39

Kel sugundu: Na Mt 22:37, Jizus responde pergunta di kel farizeu, má tanbê el pâpia di un sugundu mandamentu. (Le 19:18) El inxina ma kes dôs mandamentu sta ligadu, ma ka ta da pa faze un sen faze kel otu. I ma Lei interu i Profétas sta rezumidu na kes dôs mandamentu li. — Mt 22:40.

kunpanheru: Palavra gregu ki uzadu li tanbê pode traduzidu pa “vizinhu” (ô “algen ki sta pértu”), pode ka krê fla sô kes algen ki ta mora pértu nos. Tanbê el pode uzadu pa pâpia di kalker algen ki nu ta lida ku el. — Lu 10:29-37; Ro 13:8-10.

(Mateus 22:40 ) Di kes dôs mandamentu li ta dipende tudu Lei i Profétas.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 22:40

Lei . . . Profétas: “Lei” é kes livru di Génesis ti Deuteronómio. “Profétas” é kes livru di Skrituras ebraiku ki profétas skrebe. Má óras ki nu sta pâpia di tudu dôs djuntu, pode krê fla kes livru di Skrituras ebraiku konplétu. — Mt 7:12; 22:40; Lu 16:16.

dipende: Na língua gregu, vérbu ki ta traduzidu “dipende di” siginifika “sta prindadu na”. Jizus krê fla ma é ka sô Lei ku 10 Mandamentu ki sta “prindadu”, ô ligadu na amor, má Skrituras ebraiku tanbê sta. — Ro 13:9.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 22:21 ) Es responde: “Di Séza.” Nton el fla-s: “Pur isu, nhos paga Séza kel ki é di Séza, má nhos da Deus kel ki é di Deus.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 22:21

Séza kel ki é di Séza: Respósta ki Jizus da na kel versíklu li i ki sta tanbê na Mr 12:17 i Lu 20:25, ta mostra ma el pâpia di inperador di Roma sô un bês. Kes kuza “di Séza” siginifika paga pa kes trabadju ki govérnu ta faze, mostra ruspetu pa govérnu i obedise na kuzas ki é ka kóntra lei di Deus. — Ro 13:1-7.

Deus kel ki é di Deus: Kuzas “di Deus” ta nvolve adora-l di tudu korason, ama-l di tudu alma i obedise-l ku lialdadi. — Mt 4:10; 22:37, 38; At 5:29; Ro 14:8.

(Mateus 23:24 ) Anhos é gias ségu, ki ta kuâ moskitu má ta nguli kamelu!

Bíblia di studu, nóta na Mt 23:24

ki ta kuâ moskitu má ta nguli kamelu: Di kes animal inpuru ki israelitas ta konxeba, moskitu éra kel más pikinoti i kamelu éra kel más grandi. (Le 11:4, 21-24) Jizus di manera izajeradu i ku un poku di trósa, el fla ma kes xéfi di relijion ta kuâ moskitu di ses bebida pa ka fika inpuru, má éra sima si es ta ‘nguliba kamelu’ pamodi es ka ta ligaba pa kes kuza más inportanti di Lei.

19 TI 25 DI MARSU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 24

“Mante sienti na ténpu di fin”

(Mateus 24:12 ) i pamodi kuzas ki é kóntra lei ta bira más txeu, amor di kuazi tudu algen ta fria.

it-1 p. 120 par. 9

Amor

Amor di algen pode fria. Kantu Jizus fla se disiplus di kuzas ki staba pa kontise, el fla ma amor (a·gá·pe) di txeu di kes algen ki ta fla ma es ta kridita na Deus ta fria. (Mt 24:3, 12) Apóstlu Polu fla ma un di kes kuza ki ta kontiseba na ténpu di fin, éra ma ómis ta ‘amaba dinheru’. (2Ti 3:1, 2) Nton é klaru ki un algen ki antis tinha amor pode kumesa ta disvia poku-poku di kuzas dretu, ti ki kel amor ta ba ta kaba. Kel-li ta mostra inportánsia di nu sta sénpri ta omenta nos amor pa Palavra di Deus, através di miditason i di nu vive ku bazi na ses prinsípiu. — Ef 4:15, 22-24.

(Mateus 24:39 ) i nen es ka liga, ti ki Dilúviu txiga i kaba ku tudu es, é si ki ta ben ser na prezénsa di Fidju di Ómi.

w99 15/11 p. 19 par. 5

Bu sta ta kunpri tudu obrigason ki bu ten ku Deus?

5 Jizus fla sobri ténpu di fin: ‘Pamodi sima éra na ténpu di Nué, asi ta ben ser prezénsa di Fidju di Ómi. Pamodi na kel ténpu antis di Dilúviu, kes algen ta kumeba i es ta bebeba, ómis ta kazaba i mudjeris ta dada pa kazamentu, ti kel dia ki Nué entra na arka, i nen es ka liga, ti ki Dilúviu txiga i kaba ku tudu es, é si ki ta ben ser na prezénsa di Fidju di Ómi.’ (Mateus 24:37-39 ) É Deus ki kria kazamentu i kume ku bebe tanbê é ka eradu, désdi ki ka é dimás. (Génesis 2:20-24 ) Má, si nu xinti ma kuzas di vida sta ta bira más inportanti pa nos, nu debe ora ta pidi ajuda. Jeová pode djuda-nu poi se Reinu na primeru lugar na nos vida, faze kel ki é dretu i kunpri ku nos obrigason ki nu ten ku el. — Mateus 6:33 ; Romanos 12:12 ; 2 Coríntios 13:7.

(Mateus 24:44 ) Pur isu, nhos tanbê, nhos mostra ma nhos sta priparadu, pamodi Fidju di Ómi ta ben na un óra ki nen nhos ka ta imajina.

jy p. 259 par. 5

Apóstlus pidi un sinal

Jizus fla se disiplus ma es tinha ki mante sienti i sta prontu. Pa mostra ma kel avizu li éra inportanti, Jizus konta un otu ilustrason: ‘Má, nhos ntende kel-li: si dónu di kaza sabeba ki óra di noti ki ladron ta binha, el ta fikaba kordadu i el ka ta dexaba pa es ronba-l se kaza. Pur isu, nhos tanbê, nhos mostra ma nhos sta priparadu, pamodi Fidju di Ómi ta ben na un óra ki nen nhos ka ta imajina.’ — Mateus 24:43, 44.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 24:8 ) Tudu kes kuza li é komésu di dór di frónta.

Bíblia di studu, nóta na Mt 24:8

dór di frónta: Kel palavra li na gregu krê fla dór ki mudjeris ta xinti óras ki es ta ten fidju. Kel mésmu palavra li ta uzadu tanbê pa pâpia di frónta, dór i sufrimentu di tudu algen. Nton sima dór ki un mudjer ta xinti óras ki el ta ten fidju, prublémas i sufrimentu na kel mundu li ta fika más txeu, más fórti i ta dura más ténpu, antis di grandi tribulason sima Mt 24:21 ta fla.

(Mateus 24:20 ) Nhos kontinua ta ora pa nhos ka ten ki fuji na ténpu di friu ô na sábadu;

Bíblia di studu, nóta na Mt 24:20

na ténpu di friu: Txuba fórti i agu ta kóre ta biraba un ténpu difísil di viaja, di atxa kumida i lugar pa fika. — Esd 10:9, 13.

na sábadu: Na zónas sima Judea, régra ki es kria na lei di sábadu staba ta bira más difísil i kel-li ta inpidiba algen di viaja lonji i di leba karga. Tanbê porton di sidadi ta fikaba fitxadu na dia di sábadu. — Djobe At 1:12 i Apêndice B12.

26 DI MARSU TI 1 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 25

“Nhos mante sienti”

(Mateus 25:1-6 ) “Nton, Reinu di Séu pode ser konparadu ku 10 vírjen ki panha ses lánpida i es sai pa ba kontra ku noivu. 2 Sinku di es éra tola i sinku éra prudenti. 3 Kes tola panha ses lánpida, má es ka leba ólhu, 4 má kes prudenti leba ólhu na frasku, djuntu ku ses lánpida. 5 Dja ki noivu staba ta dura, tudu es fika ku sónu i es durmi. 6 Kantu éra meia-noti justu, obidu un gritu: ‘Noivu dja txiga! Nhos sai i nhos bai kontra ku el.’

(Mateus 25:7-10 ) Nton, tudu kes vírjen labanta i es pripara ses lánpida. 8 Kes tola fla kes prudenti: ‘Nhos da-nu un kuzinha di nhos ólhu, pamodi nos lánpida sta kuazi ta paga.’ 9 Kes prudenti fla: ‘Ólhu ki nu tene pode ka txiga pa nos i pa nhos. Nton, é midjór nhos bai na kes algen ki ta bende ólhu, i nhos kunpra un poku pa nhos.’ 10 Timenti es bai kunpra ólhu, noivu txiga. Kes vírjen ki staba prontu entra ku el na fésta di kazamentu i fitxadu pórta.

(Mateus 25:11, 12 ) Dipôs, kes otu vírjen tanbê ben txiga ta fla: ‘Sinhor, sinhor, nhu abri-nu pórta!’ 12 El responde-s: ‘N ta fla nhos verdadi: N ka konxe nhos.’

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 25:31-33 ) “Óras ki Fidju di Ómi ben na se glória, i ku tudu anjus djuntu ku el, nton el ta xinta na se tronu xeiu di glória. 32 Tudu nasons ta ben djuntadu se frenti, i el ta sipara pesoas di kunpanheru sima pastor ta sipara ovelhas di kabritus. 33 I el ta ben poi ovelhas na se ladu direita, má kes kabritu na se ladu skérda.

w15 15/3 p. 27 par. 7

Apoia irmons di Kristu ku lialdadi

7 Gósi, nu ta konsigi ntende dretu kel ilustrason di ovelhas i kabritus. Nu ta ntende kuzê ki kada un di es ta reprizenta na ilustrason. Jizus é kel ‘Fidju di Ómi’ ô Rei. Kes ki ta txomadu ‘nhas irmon’ é kes ómi ku mudjer skodjedu ku spritu santu, ki ta bai governa ku Kristu na Séu. (Ro 8:16, 17) ‘Ovelhas’ i ‘kabritus’ ta reprizenta kes algen di tudu nason ki ka skodjedu ku spritu santu. Es ta ben ser julgadu pértu di fin di grandi tribulason, ki sta kuazi ta txiga. Má modi ki nu pode sabe si es é ovelha ô kabritu? Ses julgamentu ta dipende di manera ki es trata kes irmon di Kristu, ki é skodjedu ku spritu santu ki inda sta na Téra. Sima nu sta na fin di es sistéma, nu ta fika kontenti di odja manera ki Jeová djuda-nu ntende kel ilustrason li i kes otu ki sta na Mateus kapítlus 24 i 25!

(Mateus 25:40 ) Rei ta ben responde-s: ‘N ta fla nhos verdadi: Kel ki nhos faze pa un di kes más pikinoti di nhas irmon, é pa mi ki nhos faze-l.’

w09 15/10 p. 16 pars. 16-18

‘Anhos é nhas amigu’

16 Si bu krê vive na Téra dibaxu di Reinu, modi ki bu pode prova bu amizadi pa irmons di Kristu? Nu sta ben odja três manera. Primeru, óras ki nu ta partisipa di tudu nos korason na pregason di notísias sábi di Reinu. Kristu da ses irmon órdi di prega notísias sábi di Reinu na mundu interu. (Mt 24:14) Pa kes irmon skodjedu ku spritu santu ki inda sta na Téra, ta sérba difísil kunpri ku es trabadju sen ajuda di ses kunpanheru ki é kes otu ovelha. Nton tudu bês ki kes algen ki ta faze párti di grupu di otus ovelha sta prega, es sta ta djuda irmons di Kristu faze ses trabadju sagradu. Sima Jizus, skravu fiel i prudenti tanbê ta fika txeu kontenti ku es próva di amizadi.

17 Un sugundu manera di otus ovelha djuda kes irmon di Kristu é ku ses kontribuison pa apoia trabadju di pregason. Jizus nkoraja se disiplus pa es faze amigus ku ses ‘rikéza injustu’. (Lucas 16:9 ) Kel-li ka krê fla ma nu ta kunpra amizadi di Jizus ô di Jeová. Má nu pode uza nos kontribuison pa djuda na trabadju ki ten aver ku Reinu, mostra nos amizadi i amor, ka sô ku bóka má ‘pa kuzas ki nu ta faze i di verdadi.’ (1 João 3:16-18 ) Nton, nu ta da nos kontribuison óras ki nu ta partisipa na pregason, óras ki nu ta faze kontribuison pa faze i pa konpo lugaris ki nu ta uza pa adorason, i óras ki nu ta faze kontribuison pa djuda na trabadju di pregason na mundu interu. Nos kontribuison pode ser txeu ô poku, má désdi ki nu faze-l di korason, Jeová i Jizus ta fika txeu kontenti ku el. — 2 Cor 9:7.

18 Un tirseru manera di nu prova ma nos é amigu di Kristu é si nu ta obi ku orientason di ansions na kongregason. Jizus uza spritu santu pa dizigina-s. (Ef 5:23) Apóstlu Polu fla: ‘Nhos obi ku kes ki ta toma kónta di nhos i nhos obi ku es na tudu kuza’. (He 13:17) Alvês é ka fásil obi ku orientasons di ansions di nos kongregason. Talvês, nu pode konxe algun fadja ki es ten, i kel-la pode pô-nu ka obi ku ses konsedju. Má mésmu ku ses fadja, Kristu ki é Kabésa di kongregason, ta fika kontenti di uza-s. Nton nos manera di nkara autoridadi ki es ten pode afeta amizadi ki nu ten ku Jizus Kristu. Nu ta prova nos amor pa Jizus Kristu si nu ka ta leba ses fadja en kónta i nu ta sigi ses orientason ku alegria.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen