BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 abril pp. 1-7
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 2 TI 8 DI ABRIL
  • 9 TI 15 DI ABRIL
  • 16 TI 22 DI ABRIL
  • 23 TI 29 DI ABRIL
  • 30 DI ABRIL TI 6 DI MAIU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 abril pp. 1-7

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

2 TI 8 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 26

“Na kuzê ki Páskua i Komemorason é igual i diferenti”

(Mateus 26:17-20 ) Na primeru dia di Fésta di Pon sen Fermentu, disiplus txiga pértu di Jizus i es pergunta-l: “Na undi ki bu krê pa nu pripara pa bu kume Páskua?” 18 El fla: “Nhos bai sidadi, na un tal ómi, i nhos fla-l: ‘Instrutor fla: “Nha ténpu markadu sta kuazi ta txiga; N ta komemora Páskua ku nha disiplus na bu kaza.”’” 19 Nton, disiplus faze sima Jizus manda i es pripara kumida pa Páskua. 20 Kantu fika noti, el staba xintadu na méza ku kes 12 disiplu.

Bíblia di studu, dizenhu

Kumida pa Páskua

Kes kuza prinsipal ki es ta kumeba na dia di Páskua éra: ovelha (es ka debe kebraba el ninhun osu) (1); pon sen fermentu (2); fódjas margós di planta (3). (Êx 12:5, 8; Núm 9:11) Kes fódja margós di planta ta lenbraba israelitas di kel ténpu difísil ki es éra skravu na Ijitu. Jizus uza kel pon sen fermentu pa reprizenta se korpu perfetu. (Mt 26:26) I apóstlu Polu txoma Jizus di ‘nos korderu di Páskua’. (1Co 5:7) Na ténpu di apóstlus, tanbê es ta uzaba vinhu (4) na kumida pa Páskua. Jizus uza vinhu pa reprizenta se sangi ki el ta ben daba kómu sakrifisiu. — Mt 26:27, 28.

(Mateus 26:26 ) Timenti es staba ta kume, Jizus panha un pon, i dipôs di faze orason, el kebra-l i el da se disiplus, ta fla: “Nhos toma, nhos kume. Kel-li ta reprizenta nha korpu.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 26:26

reprizenta: Na língua gregu palavra estín (ki é traduzidu “é”), na kel versíklu li krê fla “siginifika” ô “reprizenta”. Kel siginifikadu li éra klaru pa kes apóstlu, dja ki korpu perfetu di Jizus i kel pon sen fermentu, ki es sta ba kumeba, staba ses frenti. Nton kel pon ka éra própi korpu di Jizus. Na txeu traduson di Bíblia kel mésmu palavra gregu ki nu ta atxa na Mt 12:7 sta traduzidu pa “reprizenta”.

(Mateus 26:27, 28 ) I el panha un kópu, el agradise Deus i el da se disiplus, ta fla: “Nhos bebe, tudu nhos, 28 pamodi kel-li ta reprizenta nha ‘sangi di kontratu’, ki ta ben dadu pa djuda txeu algen, pa perdon di pekadus.

Bíblia di studu, nóta na Mt 26:28

sangi di kontratu: Kel novu kontratu entri Jeová ku kes kriston skodjedu ku spritu santu kumesa ku sakrifisiu di Jizus. (He 8:10) Li Jizus uza kel mésmu palavra ki Muizes uzaba, kantu el sirbiba di mediador di kontratu di Lei ku Israel na Monti Sinai. (Êx 24:8, He 9:19-21) Sima Deus uzaba sangi di boi i di kabritu pa faze kontratu di Lei ku nason di Israel, Jeová uza sangi di Jizus pa faze kel novu kontratu ku Israel spritual. Kel novu kontratu li kumesa na Pentikósti di anu 33. — He 9:14, 15.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 26:17 ) Na primeru dia di Fésta di Pon sen Fermentu, disiplus txiga pértu di Jizus i es pergunta-l: “Na undi ki bu krê pa nu pripara pa bu kume Páskua?”

Bíblia di studu, nóta na Mt 26:17

Na primeru dia di Pon sen Fermentu: Fésta di Pon sen Fermentu ta duraba 7 dia i el ta kumesaba na dia 15 di mês di nizan, ki éra kel dia dipôs di Páskua, ki ta fazeda dia 14 di nizan. (Djobe Apêndice B15.) Na ténpu di Jizus, kes dôs fésta li staba txeu ligadu ku kunpanheru. Pur isu, alvês óras ki es ta papiaba di Fésta di Pon sen Fermentu, es ta pensaba na kes 8 dia di fésta ki ta inkluiba 14 di nizan, ki éra dia di Páskua. (Lu 22:1) Na es versíklu, kel frazi “Na primeru dia di” pode ser traduzidu pa “Un dia antis di”. (Konpara ku Jo 1:15, 30 ki ten un frazi sima kel-li, ki sta traduzidu “el izisti antis [prótos] di mi”. La, kel palavra gregu “primeru” [prótos] sta traduzidu pa “antis”.) Nton testu na gregu orijinal i kustumu di judeus ta mostra ma disiplus di Jizus faze-l kel pergunta na dia 13 di nizan. Duránti dia 13 di nizan disiplus faze priparason pa kumida pa Páskua, ki éra komemoradu dipôs ki ‘fika noti’ na komésu di 14 di nizan. — Mr 14:16, 17.

(Mateus 26:39 ) I el bai un poku más pa dianti, el nbaxa ku róstu pa txon i el ora: “Nha Pai, si é posível, dexa es kópu afasta di mi. Má, pa ka kontise sima N krê, má sima bu krê.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 26:39

dexa es kópu afasta di mi: Na Bíblia, ‘kópu’ txeu bês ta uzadu pa reprizenta vontadi di Deus pa un algen. (Djobe nóta na Bíblia di studu na Mt 20:22.) Jizus akuzadu di pâpia mal di Deus i di rabela kóntra El. Jizus staba txeu preokupadu ku ofénsa ki se mórti pode trazeba pa nómi di Deus. É pur isu ki el pidi Deus pa afasta kel ‘kópu’ di el.

9 TI 15 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MATEUS 27-28

“Pamodi, na undi i modi ki nu debe faze disiplus?”

(Mateus 28:18 ) Jizus txiga pértu di es i el fla-s: “N dadu tudu autoridadi na Séu i na Téra.

w04 1/7 p. 8 par. 4

‘Nhos bai i nos faze disiplus’

4 Jizus ten autoridadi na tudu kongregason. El ten autoridadi sobri Reinu di Deus ki kumesa ta governa na Séu désdi 1914. (Colossenses 1:13 ; Apocalipse 11:15 ) El é arkanju i pur isu, el ta komanda un izérsitu na Séu di senténas di milhons di anju. (1 Tessalonicenses 4:16 ; 1 Pedro 3:22 ; Apocalipse 19:14-16 ) Se Pai da-l puder di kaba ku ‘tudu govérnu, tudu autoridadi i puder’ ki é kóntra prinsípius di Deus. (1 Coríntios 15:24-26 ; Efésios 1:20-23 ) Jizus ka ten autoridadi sô sobri kes algen bibu. Tanbê el é juís di ‘algen bibu ku algen mortu’ i Deus da-l puder di resusita kes ki dja durmi na mórti. (Atos 10:42 ; João 5:26-28 ) Si un órdi dadu pa un algen ki ten txeu autoridadi, kel órdi debe lebadu asériu. Pur isu, nu ta obi di livri vontadi i ku ruspetu ku kel órdi ki Jizus Kristu da, di ‘bai i faze disiplus’.

(Mateus 28:19 ) Pur isu, nhos bai i nhos faze disiplus di algen di tudu nasons, nhos batiza-s na nómi di Pai, di Fidju i di spritu santu,

Bíblia di studu, nótas na Mt 28:19

faze disiplus: Na língua gregu, vérbu matheteúo pode traduzidu pa “inxina” ku obijetivu di faze disiplus. (Konpara ku Mt 13:52, undi ki kel vérbu é traduzidu pa ‘inxina’.) Vérbu “batiza” i “inxina” ta mostra kuzê ki sta inkluidu na órdi di “faze disiplus”.

algen di tudu nasons: Un traduson palavra pa palavra é “tudu nasons”, má kes otu versíklu di kel kapítlu li ta mostra ma kes palavra li krê fla pesoas di tudu nasons. Na língua gregu kel pronómi “s” na palavra batiza-s, sta na maskulinu i el sta krê fla pesoas, envês di nasons, pamodi na língua gregu palavra nason é ka maskulinu nen fimininu. Kel órdi di prega pa “algen di tudu nasons” éra un kuza novu. Antis di Jizus kumesa se trabadju di pregason, Skrituras dja flaba ma pesoas ki ka éra judeu pode fazeba párti di nason di Israel si es sirbiba Jeová. (1Rs 8:41-43) Má kantu Jizus da kel órdi li, el manda se disiplus pa bai prega pa pesoas ki ka éra judeu, asi el mostra ma kel trabadju di faze disiplus éra pa faze na mundu interu. — Mt 10:1, 5-7; Ap 7:9; djobe nóta na Bíblia di studu na Mt 24:14.

(Mateus 28:20 ) nhos inxina-s obidese tudu kuza ki N manda nhos. I nhos fika ta sabe ma N ta sta ku nhos tudu dia, ti fin di es sistéma.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 28:20

inxina-s: Na língua gregu, palavra ki traduzidu pa “inxina” ta inklui da instruson, splika, rasusina i mostra próva. (Djobe nótas na Bíblia di studu na Mt 3:1; 4:23.) Inxina algen pa obidese tudu kuza ki Jizus manda é un trabadju ki nu ka ta faze di un bês, pamodi kel-li ta inklui inxina kuzê ki Jizus inxina, vive sima el inxina i sigi se izénplu. — Jo 13:17; Ef 4:21; 1Pe 2:21.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Mateus 27:51 ) Na kel momentu kurtina di santuáriu ratxa na dôs padás, di riba pa baxu, téra treme i rótxas abri.

Bíblia di studu, nótas na Mt 27:51

kurtina: Kel kurtina ku dikorason bunitu ta siparaba lugar Rei di Santu di lugar Santu na ténplu. Tradison di judeus ta mostra ma kel kurtina di ténplu tinha uns 18 m di konprimentu, 9 m di largura i 7,4 cm di grosura. Kantu kurtina di ténplu ratxa na dôs padás, Jeová mostra ma el fika ku raiba di kes algen ki mata se Fidju, má tanbê kel-la siginifikaba ma abridu oportunidadi di entra na Séu. — He 10:19, 20; djobe Glossário.

santuáriu: Na língua gregu, palavra naós ki uzadu na kel versíklu li siginifika kel prédiu prinsipal undi ki ta fikaba lugar Santu i lugar Rei di Santu.

(Mateus 28:7 ) Dipôs, nhos bai faxi i nhos fla se disiplus: ‘Dja el labantadu di meiu di mortus i gósi, el sta nhos dianti ta bai pa Galilea. É la ki nhos ta bai odja-l.’ É kel-li ki N ben fla nhos.”

Bíblia di studu, nóta na Mt 28:7

nhos fla se disiplus: ‘Dja el labantadu’: Kes mudjer li é di kes primeru disiplu ki fladu ma Jizus dja resusitadu i tanbê es dadu orientason pa es fla kes otu disiplus. (Mt 28:2, 5, 7) Di akordu ku tradison di judeus, ki ka tinha bazi na Bíblia, es ka ta setaba tistimunhu di mudjer na tribunal. Má kel anju mostra ma mudjeris ten txeu valor pa Jeová kantu el da-s un diziginason inportanti.

16 TI 22 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 1-2

“Bus pekadu sta purduadu”

(Marcos 2:3-5 ) I es traze-l un ómi paralizadu, ki kuatu ómi karega. 4 Má, es ka konsigi leba-l rétu Jizus pamodi staba un monti di algen; nton, es tra tedja pa riba di undi Jizus staba i dipôs ki es faze un braku, es dixi kel maka ki kel ómi paralizadu staba detadu. 5 Kantu Jizus odja fé ki es tinha, el fla kel ómi paralizadu: “Fidju, bus pekadu sta purduadu.”

jy p. 67 pars. 3-5

‘Bus pekadu sta purduadu’

Timenti Jizus sta inxina déntu di kel kaza xeiu di algen, kuatu ómi traze-l un ómi paralizadu na un maka. Es krê pa Jizus kura ses amigu. Má pamodi sta txeu algen ‘es ka konsigi leba-l rétu Jizus’. (Marcos 2:4 ) Imajina modi ki es fika diziludidu. Nton es subi riba di kel kaza, es tra alguns tedja. Dipôs es dixi kel maka ki kel ómi paralizadu sta na el déntu di kel kaza.

Má Jizus fika xatiadu pamodi es trapadja-l? Klaru ki nau! El fika dimiradu ku ses fé i el fla kel ómi paralizadu: ‘Bus pekadu sta purduadu.’ (Mateus 9:2 ) Má Jizus pode púrdua pekadu mê? Kes instrutor di lei i farizeus ka fika kontenti ku kuza ki Jizus fla i es fika ta pensa: ‘Pamodi ki kel ómi li sta pâpia di es manera? El sta pâpia mal kóntra Deus. Kenha ki pode púrdua pekadus si é ka un sô, Deus?’ — Marcos 2:7.

Dja ki Jizus konxe ses pensamentu, Jizus fla-s: ‘Pamodi ki nhos sta ta pensa kes kuza li na nhos korason? Kuzê ki é más faxi fla es ómi paralizadu: ‘Bus pekadu sta purduadu’, ô ‘Labanta bu panha bu maka i anda’? (Marcos 2:8, 9 ) Ku bazi na sakrifisiu ki Jizus sta ba oferese óras ki el da se vida, el pode púrdua pekadus di kel ómi.

(Marcos 2:6-12 ) Má, alguns instrutor di lei staba xintadu la i ta pensa na ses korason: 7 “Pamodi ki kel ómi li sta pâpia di es manera? El sta pâpia mal kóntra Deus. Kenha ki pode púrdua pekadus si é ka un sô, Deus?” 8 Má kel óra, Jizus ntende na se spritu ma es staba ta pensa di kel manera i el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta pensa kes kuza li na nhos korason? 9 Kuzê ki é más faxi fla es ómi paralizadu: ‘Bus pekadu sta purduadu’, ô ‘Labanta bu panha bu maka i anda’? 10 Má, pa nhos pode sabe ma Fidju di Ómi ten autoridadi pa púrdua pekadus na Téra...”, el fla kel ómi paralizadu: 11 “N ta fla-u: Labanta bu panha bu maka i bai pa kaza.” 12 Nton, el labanta i kel óra el panha se maka, el sai ta anda na frenti di tudu algen. I tudu es fika dimiradu i es da glória pa Deus, ta fla: “Nunka nu ka odja nada sima kel-li.”

Bíblia di studu, nóta na Mr 2:9

Kuzê ki é más faxi: É faxi un algen fla ma el ta púrdua pekadus pamodi é ka meste faze nada pa prova kuza ki el fla. Má pa fla: “Labanta... i anda” Jizus tinha ki fazeba un milagri pa tudu algen odjaba ma el tinha autoridadi pa púrdua pekadus. Kel stória li i testu di Is 33:24 ta mostra ma algen ta fika duenti pamodi pekadu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 1:11 ) I un vós sai di Séu: “Abo é nha Fidju, kel ki N ta ama txeu, i ki ta da-m txeu alegria.”

Bíblia di studu, nótas na Mr 1:11

un vós sai di Séu: Kel-li é primeru di kes três bês ki nu ta atxa na Ivanjélhus ma Jeová pâpia di manera dirétu ku ómis na Téra. — Djobe nótas na Bíblia di studu na Mr 9:7; Jo 12:28.

Abo é nha Fidju: Kantu Jizus ta viveba na Séu el éra Fidju di Deus. (Jo 3:16) Dipôs, kantu Jizus nase na Téra el éra un “fidju di Deus” sima Adon kantu el éra perfetu. (Lu 1:35; 3:38) Má ta parse ma palavras di Deus li ka sta sô ta mostra ken ki Jizus éra. Ku kes palavra li i ku spritu santu ki dixi riba di Jizus, Jeová mostra ma Jizus bira se Fidju spritual. Jizus “nase otu bês” ku speransa di volta pa se vida na Séu i el skodjedu ku spritu santu pa ser Rei i Saserdóti Prinsipal. — Jo 3:3-6; 6:51; konpara ku Lu 1:31-33; He 2:17; 5:1, 4-10; 7:1-3.

ki ta da-m txeu alegria: Ô “N gosta txeu di bo”. Kes palavra li sta tanbê na Mt 12:18, ki tradu di Is 42:1 ki ta pâpia sobri Misías ô Kristu ki Deus prometeba. Kantu Deus manda spritu santu riba di Jizus i El fla kes palavra ki sta na kel versíklu li, el mostra klaru ma Jizus éra kel Misías ki El prometeba. — Djobe nótas na Bíblia di studu na Mt 3:17; 12:18.

(Marcos 2:27, 28 ) I tanbê el fla: “Sábadu bira ta izisti pamodi ómi, é ka ómi ki bira ta izisti pamodi sábadu. 28 Nton, Fidju di Ómi é Sinhor ti di sábadu.”

Bíblia di studu, nóta na Mr 2:28

Sinhor... di sábadu: Jizus uza kes palavra li pa pâpia di se kabésa (Mt 12:8; Lu 6:5) i pa mostra ma sábadu éra un dia ki el ta staba prontu pa faze trabadju ki se Pai na Séu manda-l. (Konpara ku Jo 5:19; 10:37, 38.) Jizus faze alguns di kes milagri más konxedu na sábadu, sima kantu el kura duentis. (Lu 13:10-13; Jo 5:5-9; 9:1-14) Kel-li ta djuda-nu ntende kel tipu di diskansu ki nu ta ben ten na se Reinu, ki ta ben ser sima un diskansu di sábadu. — He 10:1.

23 TI 29 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 3-4

“Jizus kura na sábadu”

(Marcos 3:1, 2 ) El entra otu bês na un sinagóga i un ómi ku mô manku staba la. 2 Nton, es djobe-l ku atenson pa odja si el ta kuraba kel ómi na sábadu, pa es pode akuzaba el.

jy p. 78 pars. 1-2

Kuzê ki pode fazedu na dia di sábadu?

Na un otu sábadu, Jizus bai vizita sinagóga ki talvês ta fikaba na Galilea. El atxa un ómi la ku mô manku. (Lucas 6:6 ) Instrutoris di lei ku farizeus fika ta djobe Jizus. Pamodi? Es mostra klaru kuzê ki es kreba kantu es pergunta: ‘Pode fazedu kura na sábadu?’ — Mateus 12:10.

Kes xéfi di relijion di judeus ta kridita ma un duenti pode kurada na sábadu sô si se vida staba na prigu. Pur izénplu, si un algen kebraba ô dislokaba un osu di algun párti di se korpu, el pode kurada na dia di sábadu sô si se vida staba na prigu. Nton, nu pode odja klaru ma kes xéfi di relijion ka sta preokupadu ku kel ómi ki tinha mô manku. Es sta ta tenta djobe un motivu pa kondena Jizus.

(Marcos 3:3, 4 ) El fla kel ómi ku mô manku: “Labanta bu ben pa meiu.” 4 Dipôs, el pergunta-s: “Na sábadu pode fazedu kuza dretu ô mariadu, salva un vida ô mata?” Má es kontinua kaladu.

jy p. 78 par. 3

Kuzê ki pode fazedu na dia di sábadu?

Má, Jizus konxe ses pensamentu mariadu. El sabe ma es ten ideia izajeradu i diferenti sobri ki tipu di trabadju ki Skrituras ta fla ma é proibidu faze na dia di sábadu. (Êxodo 20:8-10 ) Es kritika Jizus di manera injustu pamodi bons óbra ki el faze. Kantu Jizus fla kel ómi ku mô manku ‘labanta bu ben pa meiu’, se inimigus fika xatiadu — Marcos 3:3.

(Marcos 3:5 ) Dipôs di odja pa kes algen ki staba na se vólta, Jizus fika ku raiba i txeu tristi pamodi ses korason duru, el fla kel ómi: “Stende mô.” El stende mô i kel mô fika kuradu.

Bíblia di studu, nóta na Mr 3:5

ku raiba i txeu tristi: É sô Markus ki pâpia di modi ki Jizus xinti kantu el odja korason duru di kes xéfi di relijion kel óra. (Mt 12:13; Lu 6:10) Talvês é Pedru, ki éra un ómi di txeu sentimentu, ki konta Markus modi ki Jizus xinti. — Odja vídiu “Informasons sobri livru di Marcos.”

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 3:29 ) Má, kenha ki pâpia kóntra spritu santu nunka ka ta purduadu, má el é kulpadu di pekadu pa tudu ténpu.”

Bíblia di studu, nótas na Mr 3:29

pâpia kóntra spritu santu: Dja ki spritu santu ta ben di Deus, fika kóntra el ô nega kuzas ki el ta faze krê fla ma nu sta pâpia kóntra Deus. Sima Mt 12:24, 28 i Mr 3:22 ta mostra, kes xéfi di relijion di judeus odja spritu santu di Deus ta djuda Jizus kantu el faze milagris, má simé es fla ma kel puder ben di Satanás, ki ta txomadu Diabu.

kulpadu di pekadu pa tudu ténpu: Ta parse ma kel-li krê fla un algen ki faze un pekadu ku intenson ki ta leba pa mórti pa tudu ténpu. Ka ten ninhun sakrifisiu pa kel pekadu li. — Djobe nóta na Bíblia di studu na pâpia kóntra spritu santu na kel versíklu li i nóta na Mt 12:31.

(Marcos 4:26-29 ) Nton, el fla más: “Reinu di Deus é sima óras ki un ómi ta bota simenti na txon. 27 El durmi di noti i el labanta di dia, i kes simenti nase i kria grandi, nbóra el ka sabia modi ki kontise. 28 Kel txon, el sô, ta da frutu poku-poku. Primeru ta da pé, dipôs spiga i na fin gran madur na spiga. 29 Má sin ki kes gran bira madur, el ta pasa foisi, pamodi dja txiga ténpu di kodjéta.”

w14 15/12 pp. 12-13 pars. 6-8

Bu ta ‘ntende se siginifikadu’?

6 Kuzê ki nu pode prende di kel ilustrason li? Primeru, nu meste ntende ma nu ka ta konsigi kontrola si studanti di Bíblia ta bira amigu di Jeová ô nau. Ntende kel-li ta djuda-nu ka obriga un studanti batiza. Nu ta faze tudu kel ki nu pode pa nu djuda kel studanti, má ku umildadi nu ta seta ma disizon di da se vida pa Jeová é di sel. Didikason é un disizon ki kada un ten ki toma. Un algen debe didika pamodi amor ki el ta xinti pa Jeová. Si é ka pamodi kel-li Jeová ka ta seta. — Sal 51:12; 54:6; 110:3.

7 Sugundu, kel ilustrason li ta inxina-nu ka dizanima si lógu na komésu nu ka odja rezultadu na nos trabadju di pregason. Nu meste ten paxénxa. (Tg 5:7, 8) Mésmu óras ki nu ta sforsa i nu ka ta ten bons rezultadu nu debe lenbra ma kulpa é ka di nos. Jeová ta faze simenti di verdadi kria na korason di kes algen umildi i ki krê muda ses vida. (Mt 13:23) Nu ka debe pensa ma nos trabadju sô ten valor óras ki nu ta ten bons rezultadu. Pa Jeová, faze bon trabadju di pregason ka ta dipende di modi ki kes algen ki nu ta inxina reaji. El ta da txeu valor pa sforsu ki nu ta faze, ka ta nporta kal ki é rezultadu. — Lé Lucas 10:17-20; 1 Coríntios 3:8.

8 Tirseru, alvês nu ka ta odja mudansas ki sta kontise na korason di un algen. Pur izénplu, un kazal ki ta studaba ku un misionáriu, fla-l ma es kria ser publikador. El fla-s ma primeru es tinha ki paraba di fuma. El fika dimiradu kantu es fla-l ma dja tinha uns ténpu ki es para di fuma. Pamodi ki es dexa di fuma? Pamodi es ntende ma Jeová pode odjaba es ta fuma i ma el ka gosta di algen finjidu. Nton ses korason manda-s toma un disizon, ô es ta fumaba na frenti di kel misionáriu ô es ta paraba di fuma. Es toma kel disizon pamodi amor ki es dizenvolveba pa Jeová. Es fika más amigu di Jeová nbóra kel misionáriu ka ta fazeba ideia di mudansa ki kontise.

30 DI ABRIL TI 6 DI MAIU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 5-6

“Jizus ten puder di resusita nos família i amigus ki móre”

(Marcos 5:38 ) Asi, es txiga na kaza di prizidenti di sinagóga, i el odja kel monti algen na rabolisu, kes ki staba ta txora i ta grita riju.

(Marcos 5:39-41 ) Dipôs ki el entra, el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ta txora i ta faze tudu es rabolisu? Kel minina ka móre, el sta ta durmi.” 40 I es kumesa ta ri i ta faze-l trósa. Má dipôs ki el manda tudu algen sai, el leba pai ku mai di minina ku el i kes ki staba djuntu ku el, i el entra na undi ki minina staba. 41 Nton, el pega mô di minina i el fla: “Talita kumi”, ki traduzidu krê fla: “Minina, N ta fla-u: labanta!”

Bíblia di studu, nóta na Mr 5:39

ka móre, el sta ta durmi: Bíblia txeu bês ta konpara mórti ku sonu. (Sal 13:3; Jo 11:11-14; At 7:60; 1Co 7:39; 15:51; 1Te 4:13) Jizus staba kuazi ta resusita kel minina, pur isu el fla ma el staba ta durmi. El krê mostraba ma sima un algen ki sta na sonu pizadu pode labanta, tanbê un algen ki dja móre pode vive otu bês. Kel puder di Jizus pa resusita kel minina ben di se Pai, ‘kel ki ta da mortus vida i ta pâpia di kuzas ki ka ta izisti sima si es izisti.’ — Ro 4:17.

(Marcos 5:42 ) I kel minina labanta kel óra i el kumesa ta anda. (El tinha 12 anu.) Kantu kel-la kontise, es xinti txeu alegria ki es ka konsigi aguenta.

jy p. 118 par. 6

Un minina resusitadu!

Na kes otu bês ki Jizus kuraba algen, el fla pa es ka konta ningen kuzê ki el fazeba. El fla pai ku mai di kel minina mésmu kuza. Má es fika txeu kontenti ku resureison di ses fidju-fémia ki es i otus algen spadja pa ‘tudu kel zóna’ kuzê ki kontise. (Mateus 9:26 ) Si bu odjaba un algen ki bu ta ama ta resusita, bu ka ta fikaba txeu kontenti i bu ta flaba tudu algen kuzê ki kontise? Na Bíblia kel-li é sugundu resureison ki Jizus faze.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 5:19, 20 ) Má el ka dexa-l, el fla-l: “Bai kaza, pa bus família, i fla-s tudu kuza ki Jeová faze pa bo i mizerikórdia ki el mostra-u.” 20 Kel ómi bai se kaminhu i el kumesa ta fla na Dekápolis tudu kel ki Jizus dja fazeba pa el; i tudu algen fika dimiradu.

Bíblia di studu, nóta na Mr 5:19

fla-s: Jizus sénpri ta flaba kes algen pa es ka konta ningen di kes milagri ki el ta fazeba. (Mr 1:44; 3:12; 7:36) Má di es bês, el fla kel ómi pa el konta se família tudu kuza ki kontise. Talvês Jizus faze si pamodi kes algen di kel zóna fla-l pa el sai di la, nton el ka sta ba pregaba la más. Pode ser ki kes algen ta papiaba mal di Jizus pamodi kes porku ki móre. Nton kuza ki Jizus faze ku kel ómi sirbi pa djuda kes algen muda di ideia sobri Jizus.

(Marcos 6:11 ) I na kalker lugar ki es ka resebe i nen es ka obi nhos, óras ki nhos ta sai di la, nhos sakudi puera ki sta na nhos pé, pa sirbi-s di tistimunhu.”

Bíblia di studu, nóta na Mr 6:11

nhos sakudi puera ki sta na nhos pé: Kel-li krê fla ma kes disiplu ka tinha kulpa pa kuzas ki Deus pode fazeba ku kes algen. Tanbê nu ta atxa palavras sima kes-li na Mt 10:14; Lu 9:5. Markus i Lúkas fla kes palavra li pa sirbi-s di tistimunhu [ô, “kóntra” es]. Polu ku Barnabé sigi kel mésmu instruson li na Antiokia di Pizídia (At 13:51) i Polu faze un kuza kuazi igual na Korintu kantu el sakudi se ropa i el fla: ‘Pa nhos sangi kai riba nhos kabésa. Ami N sta linpu.’ (At 18:6) Pode ser ki kel manera di aji li dja éra konxedu pa kes disiplu. Óras ki judeus, ki gostaba txeu di ses relijion, ta viajaba pa otus país ki tinha pesoas ki ka éra judeu, es ta sakudiba puera di ses sandália antis di es entraba na téra di judeus, pamodi es ta atxaba ma kel puera éra inpuru. Má Jizus sta pensaba na otu kuza kantu el da se disiplus kes orientason li.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen