BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 maiu pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 7 TI 13 DI MAIU
  • 14 TI 20 DI MAIU
  • 21 TI 27 DI MAIU
  • 28 DI MAIU TI 3 DI JUNHU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 maiu pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

7 TI 13 DI MAIU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 7-8

“Panha bu staka di tortura i kontinua ta sigi-m”

(Marcos 8:34 ) Nton, el txoma kes monti di algen ki staba la, djuntu ku se disiplus i el fla-s: “Si algen krê ser nha sigidor, el ten ki nega se kabésa, panha se staka di tortura i sigi-m sénpri.

Bíblia di studu, nóta na Mr 8:34

el ten ki nega se kabésa: Ô “el ten ki dizisti di tudu direitu ki el ten.” Kel-li ta mostra ma un algen, di livri vontadi, ta nega se kabésa konpletamenti ô el ta dexa Deus kontrola se vida. Na língua gregu kes palavra li pode traduzidu pa “el ten ki fla nau pa se kabésa,” pamodi faze si ta nvolve fla nau pa dizejus, anbison ô kuzas ki un algen gosta. (2Co 5:14, 15) Markus uza kel mésmu vérbu na língua gregu pa pâpia di kantu Pedru nega Jizus. — Mr 14:30, 31, 72.

w92 1/8 p. 17 par. 14

Modi ki bu sta kóre na korida pa vida?

14 Jizus fla se disiplus i otus algen ki staba djuntadu: ‘Si algen krê ser nha sigidor, el ten ki nega se kabésa, (ô “el ten ki fla ‘nau’ pa se kabésa,” Charles B. Williams) panha se staka di tortura i sigi-m sénpri.’ (Marcos 8:34 ) Óras ki nu seta es konviti, nu debe sta priparadu pa ‘kontinua ta sigi’ Jizus. Nu ka debe faze-l pamodi nu ta resebe un rekonpénsa spesial di nega nos kabésa, má pamodi si nu faze sô un kuza sen toma kuidadu ô sô un disizon sen pensa dretu, nu pode straga tudu kes kuza dretu ki dja nu fazeba i ti prujudika nos speransa di vive pa tudu ténpu. Kria amizadi ku Jeová é un kuza ki ta leba ténpu, má nu pode perde-l faxi si nu ka fika sénpri sienti.

(Marcos 8:35-37 ) Pamodi kenha ki krê salva se vida ta perde-l, má kenha ki perde se vida pamodi mi i pamodi notísias sábi, ta salva-l. 36 Nton, di kuzê ki ta sirbi un ómi ganha mundu interu i perde se vida? 37 Kuzê ki un ómi ta daba pa se vida?

w08 15/10 pp. 25-26 pars. 3-4

Kuzê ki bu sta dispostu na faze pa bu vive pa tudu ténpu?

3 Na kel mésmu okazion Jizus faze dôs pergunta ki ta pô-nu pensa: ‘Di kuzê ki ta sirbi un ómi ganha mundu interu i perde se vida?’ i ‘Kuzê ki un ómi ta daba pa se vida?’ (Marcos 8:36, 37 ) Respósta pa primeru pergunta é klaru pa nos. Ka ta adianta nada si un ómi ganha mundu interu má el perde se vida ô se alma. Kuzas material pode djuda-nu sô si nu sta bibu pa nu uza-s. Kel sugundu pergunta di Jizus: ‘Kuzê ki un ómi ta daba pa se vida?’, talvês poi kes algen ki sta obiba el lenbra di kuzê ki Satanás flaba na ténpu di Jó: ‘Ómi ta da tudu kuza ki el ten pa se vida.’ (Jó 2:4 ) Pa alguns algen ki ka ta adora Jeová, kes palavra li pode ser verdadi. Txeu algen pode faze kalker kuza, dexa di sigi kalker prinsípiu sô pa es ka móre. Má kristons ta odja kuzas di manera diferenti.

4 Nu sabe ma Jizus ka ben Téra pa da-nu saúdi, rikéza i vida kunpridu na kel mundu li. El ben abri-nu oportunidadi di vive pa tudu ténpu na un mundu novu i é kel tipu di vida li ki nu ta da txeu valor. (João 3:16 ) Un kriston pode ntendeba ma kel primeru pergunta di Jizus ta siginifika: “Di kuzê ki ta sirbi un ómi ganha mundu interu i perde speransa di vive pa tudu ténpu?” Respósta é “ka ta adianta nada”. (1 João 2:15-17 ) Pa djuda-nu responde kel sugundu pergunta di Jizus nu pode pergunta nos kabésa: ‘Ki sakrifisiu N krê faze gósi pa nha speransa di vive na mundu novu fika firmi?’ Pa nos manera di vive nu ta responde kel pergunta li i nu ta mostra si es speransa é fórti na nos korason. — Konpara ku João 12:25.

(Marcos 8:38 ) Pamodi kenha ki ta xinti vergónha di mi i di nhas palavra na meiu di es jerason ki ta faze adultériu i ki ta peka, Fidju di Ómi tanbê ta xinti vergónha di es algen, óras ki el ben na glória di se Pai djuntu ku anjus santu.”

jy p. 143 par. 4

Ken ki é Fidju di Ómi?

Sigidoris di Jizus meste ten koraji i faze sakrifisiu pa es prova ma es merese resebe benson di Jizus. El fla: ‘Pamodi kenha ki ta xinti vergónha di mi i di nhas palavra na meiu di es jerason ki ta faze adultériu i ki ta peka, Fidju di Ómi tanbê ta xinti vergónha di es algen óras ki el ben na glória di se Pai djuntu ku anjus santu.’ (Marcos 8:38 ) Nton, óras ki Jizus ben, ‘el ta ben da kada un sima el konporta.’ — Mateus 16:27.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 7:5-8 ) Nton kes farizeu i instrutoris di lei pergunta-l: “Pamodi ki bus disiplu ka ta sigi tradison di kes ómi di ténpu antigu, má es ta kume ku mô inpuru?” 6 El fla-s: “Izaías profetiza dretu sobri nhos, finjidus, sima sta skrebedu: ‘Kel povu li ta da-m ónra ku bóka, má ses korason sta txeu lonji di mi. 7 É atoa ki es ta kontinua ta adora-m, pamodi dotrina ki es ta inxina é régras di ómi.’ 8 Nhos ta bandona mandamentu di Deus i nhos ta pega na tradison di ómis.”

w16.08 p. 30 pars. 1-4

Perguntas ki leitoris ta faze

Pamodi ki farizeus kria prubléma sobri asuntu di laba mô?

▪ Kel-li éra sô un di kes asuntu ki inimigus di Jizus ta kritikaba el ku se disiplus. Lei di Muizes tinha txeu régra sobre kuzas ki ta dexaba algen inpuru sima alguns líkidu ki ta sai di korpu, lépra i poi mô na un algen ô animal ki móre. Tanbê el ta flaba modi ki algen ta biraba puru otu bês. El tinha ki fazeba un sakrifisiu ô uzaba agu. — Lev, kaps. 11-15; Núm, kap. 19.

Kes instrutor di judeus ta splikaba lei pa purifika, tintin pa tintin. Un livru inportanti ta fla ma pa kada tipu di inpuréza es ta papiaba pa odja “modi ki kel inpuréza talvês kontise, modi ki el ta pasaba pa otus algen, si el ta pegaba faxi ô nau, kuzê ki pode biraba inpuru pamodi kel inpuréza i pa tirmina, kuzê ki ta fazeda pa un algen ô un kuza biraba puru otu bês.”

Inimigus di Jizus pergunta-l: ‘Pamodi ki bus disiplu ka ta sigi tradison di kes ómi di ténpu antigu, má es ta kume ku mô inpuru?’ (Marcos 7:5 ) Kes inimigu ka sta papiaba di linpéza. Kes instrutor di lei di judeus ta izijiba pa es bazada agu na mô antis di es kume. Kel-li éra un ritual. Kel livru inportanti ki sta na kel parágrafu di riba, ta fla: ‘Tanbê es ta papiaba sobri ki vazu es debe uzaba, ki tipu di agu es ta setaba, kenha ki debe bazaba agu i ki párti di mô es debe lababa.’

Jizus lida di manera sinplis ku tudu kes lei di ómi. El fla kes xéfi di relijion di judeus di se ténpu: ‘Izaías profetiza dretu sobri nhos, finjidus, sima sta skrebedu: ‘Kel povu li ta da-m ónra ku bóka, má ses korason sta txeu lonji di mi [Jeová]. É atoa ki es ta kontinua ta adora-m, pamodi dotrina ki es ta inxina é régras di ómi.’ Nhos ta bandona mandamentu di Deus i nhos ta pega na tradison di ómis.’ — Marcos 7:6-8.

(Marcos 7:32-35 ) La, es leba Jizus un ómi surdu ki tinha prubléma na pâpia i es pidi-l pa el poba mô na el. 33 I el leba-l apárti, lonji di kes monti di algen. Nton el poi ses dédu na obidu di kel ómi i, dipôs di kuspi, el toka-l na se língua. 34 El djobe pa séu, el respira fundu i el fla-l: “Efatá,” ki krê fla: “Abri.” 35 Ku kel-li, se obidu abri i se prubléma na pâpia kaba, i el kumesa ta pâpia dretu.

w00 15/2 pp. 17-18 pars. 9-11

Bu ten ‘menti di Kristu’?

9 Kel ómi éra surdu i el tinha prubléma na pâpia. Jizus talvês xinti ma kel ómi staba nervozu ô ku vergónha. Nton Jizus faze un kuza diferenti. El leba kel ómi apárti, lonji di kes monti di algen. Dipôs Jizus faze alguns jéstu pa splika kel ómi kuzê ki el staba ta faze. ‘El poi ses dédu na obidu di kel ómi i, dipôs di kuspi, el toka-l na se língua.’ (Marcos 7:33 ) Dipôs, Jizus djobe pa séu, el da folgu kansadu. Kes kuza ki el faze é sima si el sta flaba kel ómi, ‘Kel ki N sta ben faze pa bo é ku puder di Deus.’ Pa tirmina, Jizus fla: ‘Abri.’ (Marcos 7:34 ) Ku kel-li kel ómi kumesa ta obi i ta pâpia dretu.

10 Jizus mostra txeu preokupason pa pesoas! El ta preokupaba ku kuzê ki pesoas ta xintiba. Pamodi kel-li, el ta fazeba kuzas di manera ki ka ta maguaba es. Kómu kristons, nu krê dizenvolve i mostra ma nu ten menti di Kristu na kel asuntu li. Bíblia ta konsedja-nu: ‘Nhos tudu nhos ser unidu na menti, nhos poi na lugar di otus, nhos ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi.’ (1 Pedro 3:8 ) Kel-li ta mostra ma nu debe pâpia i konporta di maneras ki ta mostra preokupason ku kuzas ki otus algen ta xinti.

11 Na kongregason nu pode mostra preokupason pa kuzas ki otus ta xinti óras ki nu trata-s ku ruspetu i di mésmu manera ki nu ta krê pa nu tratadu. (Mateus 7:12) Kel-li ta inklui toma kuidadu ku kuzas ki nu ta pâpia i modi ki nu ta pâpia. (Colossenses 4:6 ) Lenbra ma ‘palavras ki ta fladu sen pensa é sima finka algen un spada’. (Provérbios 12:18 ) I na família? Maridu ku mudjer ki ta ama kunpanheru di korason ta preokupa ku kuzê ki kunpanheru ta xinti. (Efésios 5:33) Es ta ivita sta sénpri ta kritika, fla palavras ki ta ofende i faze trósa di kunpanheru. Tudu kel-li pode kria mágua ki pode ser difísil di skese. Fidjus tanbê ten sentimentus, i pai ku mai ki ta ama ses fidjus ta preokupa ku kuzê ki ses fidjus ta xinti. Óras ki pai ku mai meste disiplina ses fidjus, es ta faze-l di manera ki ta mostra ma es ta ruspeta-s i asi es ta ivita poi ses fidjus pasa vergónha sen nisisidadi. (Colossenses 3:21 ) Óras ki nu ta preokupa ku pesoas, nu ta mostra ma nu ta pensa di mésmu manera ki Jizus.

14 TI 20 DI MAIU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 9-10

“Un vizon ki ta bira nos fé más fórti”

(Marcos 9:1 ) El fla-s tanbê: “N ta fla nhos verdadi: Ten alguns di kes ki sta li, ki di ninhun manera ka ta sprimenta mórti antis di es odja Reinu di Deus ta ben ku puder.”

w05 15/1 p. 12 pars. 9-10

Kristu é kel algen más inportanti ki profesias ta pâpia di el

9 Más di un anu dja pasaba désdi ki Jizus aprizenta próvas ma el éra Misías. Páskua di anu 32 dja ben i dja pasaba. Txeu di kes algen ki ta kriditaba na el para di sigi-l, talvês pamodi pirsigison, amor pa kuzas material ô preokupason dimás ku kuzas di vida. Otus talvês tinha dúvida ô es fika diziludidu pamodi Jizus ka dexa pesoas faze-l rei. Kantu xéfis di relijion di judeus dizafia-l, el nega da un sinal di séu pa da glória pa se kabésa. (Mateus 12:38, 39 ) Talvês kel-li dexa alguns algen dimiradu. Tanbê Jizus kumesa ta fla se disiplus un kuza ki es atxa difísil di ntende, ‘ma el tinha ki bai pa Jiruzalen i sufri txeu kuza na mô di ansions, di kes saserdóti prinsipal i di instrutoris di lei, i ma el tinha ki matadu’. — Mateus 16:21-23.

10 Sta faltaba 9 ô 10 mês pa txiga óra ‘di [Jizus] dexa kel mundu li i bai pa se Pai.’ (João 13:1 ) Jizus staba txeu preokupadu ku se disiplus ki éra lial. Pur isu el promete da-s un sinal di séu, kuza ki el nega fazeba pa kes judeu ki ka tinha fé. Jizus fla: ‘N ta fla nhos verdadi: Ten alguns di kes ki sta li, ki di ninhun manera ka ta sprimenta mórti antis di odja Fidju di Ómi ta ben na se Reinu.’ (Mateus 16:28 ) É klaru ki Jizus ka sta flaba ma alguns di se disiplus ta fikaba bibu ti ki el kumesa governa na Reinu di Deus na 1914. Jizus sta pensaba na da un vizon di se glória na Reinu pa três di se disiplus, ki es éra más amigu.

(Marcos 9:2-6 ) Dipôs ki pasa 6 dia, Jizus txoma Pedru, Tiagu i Juan i el leba-s es sô pa un monti altu. I el transforma ses frenti; 3 ses ropa bira ta brilha i fika mutu más branku ki kalker algen ki ta laba ropa na Téra pode brankise. 4 Parse-s tanbê Elias ku Muizes, i es staba ta pâpia ku Jizus. 5 Nton, Pedru fla Jizus: “Rabi, é bon ki nu sta li. Nton, nu ta ben arma três ténda: un pa bo, un pa Muizes i un pa Elias.” 6 Na verdadi, el ka sabia kuzê ki el ta fazeba, pamodi es staba ku txeu medu.

w05 15/1 p. 12 par. 11

Kristu é kel algen más inportanti ki profesias ta pâpia di el

11 Dipôs ki pasa 6 dia, Jizus txoma Pedru, Tiagu i Juan i el leba-s pa un lugar altu ki talvês ta fika na monti Ermon. La, Jizus ‘transforma ses frenti; se róstu fika ta límia sima sól, i se ropa bira ta límia sima lus.’ Profétas Muizes ku Elias parse tanbê, ta pâpia ku Jizus. Talvês kel vizon li, ki ta da medu, kontise di noti. Pur isu el ta parseba txeu rial di tal manera ki Pedru fla ma el ta armaba três ténda, un pa Jizus, un pa Muizes i un pa Elias. Timenti Pedru staba ta pâpia, un núven xeiu di lus kubri-s i sai un vós di núven ta fla: “Kel-li é nha Fidju ki N ta ama, ki ta da-m txeu alegria. Nhos obi ku el.” — Mateus 17:1-6.

(Marcos 9:7 ) I forma un núven ki kubri-s, i sai un vós di kel núven: “Kel-li é nha Fidju ki N ta ama. Nhos obi ku el.”

Bíblia di studu, nóta na Mr 9:7

un vós: Kel-li é sugundu di kes três bês ki nu ta atxa na Ivanjélhus ma Jeová pâpia di manera dirétu ku ómis na Téra. — Djobe nótas na Bíblia di studu na Mr 1:11; Jo 12:28.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 10:6-9 ) Má, na prinsípiu di kriason ‘El faze-s ómi ku mudjer. 7 Pamodi kel-li, ómi ta dexa se pai ku se mai, 8 i es dôs es ta bira un karni sô’, nton es é ka dôs más, má un karni sô. 9 Nton, kel ki Deus djunta ómi ka debe sipara.”

w08 15/2 p. 30 par. 8

Pártis inportanti di livru di Marcos

10:6-9. Vontadi di Deus é pa maridu ku mudjer kontinua djuntu. Nton, envês di es pensa lógu na divôrsia, maridu ku mudjer debe sforsa pa aplika prinsípius di Bíblia pa rezolve kalker prubléma ki pode kontise na kazamentu. — Mat 19:4-6.

(Marcos 10:17, 18 ) Kantu el staba ta sai, un ómi ben ta kóre, finka duedju se dianti i pergunta-l: “Bon Instrutor, kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?” 18 Jizus fla-l: “Pamodi ki bu ta txoma-m di bon? Ningen é ka bon, di fóra un sô, ki é Deus.

Bíblia di studu, nótas na Mr 10:17, 18

Bon Instrutor: Kantu kel ómi txoma Jizus pa titlu ‘Bon Instrutor’, el faze-l ku intenson di ilôjia Jizus txeu dimás. Jizus é ka éra kóntra algen txoma-l di ‘Instrutor’ i ‘Sinhor’. (Jo 13:13) Má Jizus da tudu ónra pa se Pai.

Ningen é ka bon, di fóra un sô, ki é Deus: Li Jizus rekonhise ma Jeová é úniku ki ten direitu di disidi kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Adon ku Eva rabela kóntra Deus kantu es kume di kel fruta di arvi di konhisimentu di kel ki é dretu i di kel ki é mariadu. Asi, es tenta toma direitu ki Deus ten. Jizus éra diferenti di es pamodi el mostra umildadi i el dexa pa se Pai disidi kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. Deus ta splika-nu kuzê ki é dretu através di se leis ki nu ta atxa na se Palavra. — Mr 10:19.

VIVE SIMA UN KRISTON

“Kel ki Deus djunta”

Bíblia di studu, nóta na Mr 10:4

sertidon di divórsiu: Si un ómi krê divorsiaba, Lei ta fla ma el tinha ki fazeba un dukumentu legal i pâpia ku ansions. Kel-li ta daba el ténpu pa pensa dretu na es disizon sériu. Obijetivu di Lei éra inpidi algen di divôrsia faxi i daba mudjeris proteson legal. (De 24:1) Má na ténpu di Jizus kes xéfi di relijion poi divórsiu bira un kuza faxi di faze. Un storiador ki ta viveba na ténpu di apóstlus, ki tanbê éra un farizeu divorsiadu i ki txomaba Juzefu, fla ma un algen pode divorsiaba “pa kalker kuza (i éra ómis ki ta ranjaba txeu di kes kuza).”

Bíblia di studu, nótas na Mr 10:11

divôrsia di se mudjer: Ô “manda-l se kaminhu”. Pa djuda-nu ntende midjór palavras di Jizus ki Markus skrebe, nu ten ki djobe kel frazi más konplétu ki sta na Mt 19:9. Mateus tanbê skrebe “ki é ka pamodi konportamentu seksual mariadu”. Kuzê ki Markus skrebe sta ligadu ku kes situason ki algen ta divorsiaba pamodi otus razon, ki ka éra pamodi maridu ô mudjer faze “konportamentu seksual mariadu” (na língua gregu, porneía).

faze adultériu kóntra se mudjer: Kuzê ki kes farizeu ta inxinaba éra ki un ómi podia divorsiaba di se mudjer “pa kalker kuza”, má Jizus ka seta kel ensinu li. (Mt 19:3, 9) Kuazi tudu judeus ta pensaba ma maridu ka ta fazeba adultériu kóntra se mudjer. Kes farizeu ta inxinaba ma sikrê maridu fazeba relason seksual ku otu mudjer, kel-la é ka éra adultériu kóntra se mudjer; ma sô na kazu di mudjer ki kel-la ta sérba adultériu kóntra maridu. Má kantu Jizus mostra ma maridu tanbê tinha ki sigiba kel mésmu lei sobri konportamentu seksual, el da valor pa mudjer i el inxina modi ki es debe ser tratadu.

21 TI 27 DI MAIU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 11-12

“El poi más txeu di ki tudu kes otu”

(Marcos 12:41, 42 ) I el xinta na undi ki el ta odjaba kes kófri di tizoru, i el kumesa ta odja modi ki monti di algen ta poba dinheru na kes kófri di tizoru, i txeu algen riku ta poba txeu muéda na es. 42 Nton txiga un viúva póbri i el poi na es dôs muéda pikinoti di mutu poku valor.

Bíblia di studu, nótas na Mr 12:41, 42

kes kófri di tizoru: Un livru antigu di judeus ta fla ma kes kófri di tizoru ta parseba ku tronbétas ô txifris i es tinha un bóka pikinoti di riba. Algen ta poba kontribuison na es pa txeu kuza. Kel palavra na língua gregu ki uzadu li tanbê ta parse na Jo 8:20, ki traduzidu pa ‘lugar undi ta fikaba kes kófri di tizoru’. Ta parse ma Jo 8:20 sta pâpia di un lugar ki ta fikaba na Pátiu di Mudjeris. (Djobe Apêndice B11 ) Di akordu ku informasons di instrutoris di judeus, tinha 13 kófri di tizoru spadjadu djuntu di muralha di kel pátiu. Talvês na ténplu tinha un kófri más grandi undi es ta lebaba dinheru ki ta staba na kes otu kófri di tizoru.

dôs muéda pikinoti: Ô, “dôs lépton”. Na língua gregu lépton siginifika “un kuza pikinoti i finu”. Mesteba 128 lépton pa da un dináriu. Ta parse ma el éra kel muéda di kóbri ô bronzi más pikinoti uzadu na Israel. — Djobe Glossário, “Lépton,” i Apêndice B14.

di mutu poku valor: Ô, “ki é un kuadranti”. Na língua gregu palavra kodrántes (ki ta ben di palavra quadrans na latin) krê fla un muéda di Roma ki éra fetu di kóbri ô bronzi i ki tinha mutu poku valor. Mesteba 64 kuadranti pa da un dináriu. Li Markus uza un muéda di Roma pa splika valor di kes muéda ki judeus ta uzaba. — Djobe Apêndice B14.

(Marcos 12:43 ) Nton el txoma se disiplus i el fla-s: “N ta fla nhos verdadi: Kel viúva póbri li poi na kófris di tizoru más txeu di ki tudu kes otu.

w97 15/10 pp. 16-17 pars. 16-17

Jeová ta da valor pa bu sirvisu di tudu alma

16 Uns dia dipôs, na 11 di nizan, Jizus pasa un dia na ténplu ki foi kunpridu. Es pergunta-l kenha ki da-l autoridadi, i es faze-l un monti pergunta sobri paga inpostu, resureison i otus asuntu. El kondena kes instrutor di lei i farizeus pamodi ‘es ta distruíba kazas di viúvas’ i pamodi otus kuza. (Marcos 12:40 ) Dipôs Jizus xinta na Pátiu di Mudjeris. Tradison di judeus ta fla ma tinha 13 kófri di tizoru la. El fika txeu ténpu xintadu la ta odja ku atenson kes algen ta poi ses kontribuison na kófri. Txeu algen riku ta baba la, alguns ta krê parseba ma es éra santu i ti es ta izibiba. (Konpara ku Mateus 6:2.) Jizus odja ku atenson pa un mudjer. Kalker otu algen ka ta odjaba nada spesial na el ô na se kontribuison. Má Jizus ki konxeba korason di pesoas, el sabia ma el éra un ‘viúva póbri’. Tanbê el sabia dretu kantu kontribuison ki el da, ‘dôs muéda pikinoti di mutu poku valor.’ — Marcos 12:41, 42.

17 Jizus txoma se disiplus pamodi el kreba pa es odjaba un kuza ki el sta ba inxinaba. Jizus fla: ‘Kel viúva póbri li poi na kófris di tizoru más txeu di ki tudu kes otu.’ Pa Jizus, kel viúva poi na kes kófri más di ki tudu kes otu algen djuntadu. El da ses últimu muéda, ‘tudu kel ki el tinha’. Kantu el faze kel-la el poi se vida na mô di Jeová pa kuida di el. Kel viúva ki Jizus uza kómu bon izénplu di faze kontribuison pa Deus, da un kontribuison ki kuazi ka tinha ninhun valor. Má, pa Deus, el tinha grandi valor! — Marcos 12:43, 44 ; Tiago 1:27.

(Marcos 12:44 ) Pamodi tudu kes otu poi kel ki ta restaba es, má el, na se nisisidadi, el poi tudu kel ki el tinha, tudu kel ki el tinha pa vive.”

w97 15/10 p. 17 par. 17

Jeová ta da valor pa bu sirvisu di tudu alma

17 Jizus txoma se disiplus pamodi el kreba pa es odjaba un kuza ki el sta ba inxinaba. Jizus fla: ‘Kel viúva póbri li poi na kófris di tizoru más txeu di ki tudu kes otu.’ Pa Jizus, kel viúva poi na kes kófri más di ki tudu kes otu algen djuntadu. El da ses últimu muéda, ‘tudu kel ki el tinha’. Kantu el faze kel-la el poi se vida na mô di Jeová pa kuida di el. Kel viúva ki Jizus uza kómu bon izénplu di faze kontribuison pa Deus, da un kontribuison ki kuazi ka tinha ninhun valor. Má, pa Deus, el tinha grandi valor! — Marcos 12:43, 44; Tiago 1:27.

w87 1/12 p. 30 par. 1

Bu kontribuison é un sakrifisiu?

Nu pode prende txeu kuza di kel stória li. Má kuza más inportanti ki nu pode prende é ma nbóra faze kontribuison pa apoia adorason pa Jeová é un priviléjiu, kuzê ki Jeová más ta da valor é si kontribuison ki nu ta da é un kuza ki ten txeu valor pa nos envês di un kuza ki ka ta faze-nu falta. Nton, nos kontribuison é un kuza ki ka ta dexa-nu falta ô é un sakrifisiu?

cl p. 185 par. 15

Sabedoria na ‘Palavra di Deus’

15 É interesanti ki di tudu kes algen ki vizita ténplu kel dia, kel viúva li é úniku ki Bíblia ta pâpia di el. Jeová uza kel izénplu li pa inxina-nu ma El é un Deus ki ta da valor pa kuzas ki nu ta faze. El ta fika kontenti di seta kontribuison ki nu ta faze di tudu nos alma, ka ta nporta si nos kontribuison é más poku ô más txeu di ki di otus algen. Jeová skodje un bon manera pa inxina-nu un verdadi ki ta mexe ku nos korason!

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 11:17 ) El ta inxinaba i ta fla-s: “Ka sta skrebedu: ‘Nha kaza ta ben txomadu kaza di orason pa tudu nasons’? Ma nhos faze-l un lugar di ladrons sukundi.”

Bíblia di studu, nóta na Mr 11:17

kaza di orason pa tudu nasons: Di kes três skritor di Ivanjélhu ki skrebe kuzê ki Is 56:7 ta fla, Markus é úniku ki skrebe kes palavra li “pa tudu nasons [pesoas]”. (Mt 21:13; Lu 19:46) Ténplu na Jiruzalen fazedu pa ser un lugar ki israelitas i stranjerus, ki ta ruspetaba Jeová, pode oraba i adoraba El. (1Rs 8:41-43) Ténplu staba ta ser uzadu pa nogósiu i el bira un lugar xeiu di ladrons. Jizus kondena kes judeu ki staba ta uza ténplu pa nogósiu pamodi es bira-l un lugar di ladrons sukundi. Ses manera di konporta ta poba pesoas di otus nason ka ta xinti vontadi di binha adoraba Jeová na se kaza di adorason. Es ta inpidiba kes pesoa di konxe Jeová.

(Marcos 11:27, 28 ) Es txiga na Jiruzalen otu bês. I timenti el sta andaba na ténplu, kes saserdóti prinsipal, kes instrutor di lei i kes ansion ben 28 i es pergunta-l: “Ku ki autoridadi bu ta faze kes kuza li? I kenha ki da-u autoridadi pa bu faze kes kuza li?”

jy p. 244 par. 7

Un pé di figu uzadu pa inxina sobri fé

Ka pasa txeu ténpu, Jizus ku se disiplus entra na Jiruzalen. Sima el ta kustuma fazeba, Jizus bai pa ténplu i el kumesa ta inxina. Kes saserdóti prinsipal i ansions di povu, inda sta lenbra di kuzê ki Jizus faze un dia antis ku kes algen ki ta troka dinheru. Nton es dizafia-l: ‘Ku ki autoridadi bu ta faze kes kuza li? I kenha ki da-u autoridadi pa bu faze kes kuza li?’ — Marcos 11:28.

28 DI MAIU TI 3 DI JUNHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 13-14

“Ka bu dexa medu di ómi toma kónta di bo”

(Marcos 14:29 ) Má, Pedru fla-l: “Mésmu ki tudu kes otu tropesa, ami N ka ta tropesa.”

(Marcos 14:31 ) Má el insisti: “Mésmu ki N ten ki móre ku bo, di ninhun manera N ka ta nega-u.” I tudu kes otu kumesa ta fla mésmu kuza.

(Marcos 14:50 ) I tudu es bandona-l i es fuji.

(Marcos 14:47 ) Má, un di kes ki staba la puxa spada, el ataka skravu di saserdóti prinsipal i el korta-l orédja.

(Marcos 14:54 ) Má, Pedru, da un bon distánsia i el fika ta sigi-l ti pátiu di saserdóti prinsipal; i el xinta djuntu ku kes kriadu, ta kenta na lumi.

(Marcos 14:66-72 ) Nton, timenti Pedru staba dibaxu, na pátiu, txiga un di kes sérva di saserdóti prinsipal. 67 Kantu el odja Pedru ta kenta, el djobe-l dretu i el fla: “Bo tanbê bu staba ku kel Nazarenu, es Jizus.” 68 Má, el nega i el fla: “N ka konxe-l nen N ka sabe di kuzê ki bu sta pâpia”, i el sai pa entrada di pátiu. 69 Kel sérva odja-l la i el kumesa ta fla otu bês pa kes algen ki staba la: “Kel-li é un di es.” 70 El nega más un bês. I poku ténpu dipôs, kes ki staba la kumesa ta fla Pedru otu bês: “Di sertéza, abo é un di es, pamodi, na verdadi, abo é galileu.” 71 Má el kumesa ta maldísua se kabésa i ta jura: “N ka konxe es ómi ki nhos sta ta pâpia di el!” 72 Lógu, un galu kanta pa sugundu bês, i Pedru lenbra di kuzê ki Jizus dja flaba el: “Antis di galu kanta dôs bês, bu ta nega-m três bês.” El fika txeu tristi i el kumesa ta txora.

ia p. 200 par. 14

El prende púrdua ku se Méstri

14Pedru sta sigi Jizus ku kuidadu, el txiga na porton di un di kes kaza más finu i más grandi di Jiruzalen. Éra kaza di saserdóti prinsipal Kaifás, ki éra un ómi riku i ki tinha txeu puder. Kes kaza la ta fazedu ku un pátiu na meiu i un porton na frenti. Kantu Pedru txiga na porton el ka dexadu entra. Má Juan ki konxeba saserdóti prinsipal i ki staba la déntu, pidi kel mudjer ki ta staba na pórta pa dexa Pedru entra. Ta parse ma Pedru ka fika pértu di Juan, nen el ka tenta entra na kaza pa fika na ladu di se Méstri. El fika na pátiu, na undi alguns skravu i sérvus staba pértu di fogera ta pasa kel noti friu. Es staba ta odja kes tistimunha falsu ta entra i ta sai di kel lugar undi ki Jizus staba ta ser julgadu. — Marcos 14:54-57; João 18:15, 16, 18.

it-3 p. 211 par. 5

Pedru

Otu disiplu sigi Pedru ô kunpanha-l ti kaza di saserdóti prinsipal i djuda-l entra na pátiu. (Jo 18:15, 16) El ka fika kétu na un kantu sukuru, má el ba kenta pértu di lumi. Lus di lumi poi otus algen ta odja ma el éra kunpanheru di Jizus i se manera di pâpia di Galilea poi gentis más diskunfiadu. Kantu gentis akuza Pedru, el nega três bês ma el ka konxeba Jizus i el kumesa ta maldísua se kabésa i ta jura ma el ka konxeba Jizus. Na algun párti di sidadi, un galu kanta pa sugundu bês i Jizus vira i djobe pa Pedru. Nton Pedru sai di pátiu rei di tristi i ta txora txeu. (Mt 26:69-75; Mr 14:66-72; Lu 22:54-62; Jo 18:17, 18; djobe GALO, CANTO DO; JURAMENTO.) Má, Jeová responde kel pididu ki Jizus fazeba pa fé di Pedru ka frakise, i fé di Pedru ka kontinua fraku. — Lu 22:31, 32.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Marcos 14:51, 52 ) Má, un jóven, ki ta uzaba sô un ropa di linhu finu riba se korpu nu, kumesa ta fika pértu di el ta sigi-l i es tenta prende-l, 52 má el larga kel ropa di linhu i el skapa nu.

w08 15/2 p. 30 par. 6

Pártis inportanti di livru di Marcos

14:51, 52 — Kenha ki talvês éra kel jóven ki skapa sen ropa? Dja ki é sô Markus ki pâpia di kel kuza li, nton nu pode ntende ma el sta papiaba di se kabésa.

(Marcos 14:60-62 ) Nton, saserdóti prinsipal labanta na ses meiu i el pergunta Jizus: “Bu ka ta responde nada? Kuzê ki bu ten di fla sobri tistimunhu ki kes ómi li da kóntra bo?” 61 Má, el kontinua kaladu i el ka da ninhun respósta. Saserdóti prinsipal torna faze-l perguntas otu bês i el fla-l: “Abo é Kristu, kel Fidju di Abensuadu?” 62 Nton Jizus responde: “Sin ami é; i nhos ta ben odja Fidju di Ómi xintadu na ladu direita di puder i ta ben ku núvens di séu.”

jy p. 287 par. 4

Jizus lebadu na Anás i dipôs na Kaifás

Kaifás sabe ma pa judeus é un asuntu sériu un algen fla ma el é Fidju di Deus. Antis, kantu Jizus txoma Deus di se Pai, judeus krê mataba el pamodi el sta ‘ta fazeba ma el éra igual ku Deus.’ (João 5:17, 18; 10:31-39 ) Kómu Kaifás sabe ma é si ki judeus ta pensa, el uza di spertéza i el pidi Jizus: ‘Pa kel Deus ki sta bibu, N ta pô-u baxu juramentu pa bu fla-nu si é bo ki é Kristu, Fidju di Deus!’ (Mateus 26:63 ) Jizus dja dexaba klaru ma el é Fidju di Deus. (João 3:18; 5:25; 11:4 ) Si Jizus ka respondeba, gentis pode pensaba ma el staba ta nega ma el é Fidju di Deus i Misías. Nton Jizus fla: ‘Sin ami é; i nhos ta ben odja Fidju di Ómi xintadu na ladu direita di puder i ta ben ku núvens di séu.’ — Marcos 14:62.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen