Matéria pa studa na runion Vida i pregason
4 TI 10 DI JUNHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | MARCOS 15-16
“Jizus kunpri profesias”
(Marcos 15:3-5 ) Má kes saserdóti prinsipal staba ta akuza-l di txeu kuza. 4 Nton, Pilátus faze-l perguntas otu bês, ta fla: “Bu ka ten ninhun respósta pa da? Odja kantu akuzason es sta ta faze kóntra bo.” 5 Má Jizus ka da ninhun respósta, i pur isu Pilátus fika dimiradu.
(Marcos 15:24 ) I es prega-l na staka i es reparti se ropas, i es bota sórti pa djobe kuzê ki kada un ta fikaba ku el.
(Marcos 15:29, 30 ) I kes ki ta pasaba ta insultaba el, ta sakudi kabésa i ta fla: “Bo ki sta ba distruíba ténplu i faze-l na três dia, 30 salva bu kabésa, dixi di staka.”
Bíblia di studu, nótas na Mr 15:24, 29
reparti se ropas: João 19:23, 24 ten informasons ki nu ka ta atxa na livrus di Mateus, Marcos i Lucas. Kes trópa di Roma bota sórti pa odja kal di es ki ta fikaba ku ropa ki Jizus ta uzaba di riba i dibaxu. Es reparti kel ropa ki el ta uzaba di riba na ‘kuatu párti, un pa kada trópa’, má es ka krê dividiba se ropa dibaxu, pur isu es bota sórti na el. Bota sórti na ropa di Misías kunpri kel profesia ki sta na Sal 22:18. Éra kustumu kes algen ki ta mataba kes kriminozu guardaba ropa di kel algen ki matadu. Nton kes ki éra kriminozu ta tradu ses ropa i otus kuza ki es tinha óras ki es ta bai matadu, pa es fikaba ku más vergónha.
sakudi kabésa: Normalmenti óras ki algen ta sakudiba kabésa i el ta flaba alguns palavra éra sinal di disprézu i trósa. Sen es da kónta, kes algen ki ta pasaba la, kunpri kel profesia ki sta na Sal 22:7.
(Marcos 15:43 ) txiga Juzé di Arimatea, ki éra un algen inportanti na kel Tribunal más altu di judeus, ki tanbê sta speraba Reinu di Deus. El intxi di koraji, el bai ti Pilátus i el pidi korpu di Jizus.
(Marcos 15:46 ) Juzé kunpra linhu finu i el tra kel korpu di staka; dipôs, el nbrudja-l na kel linhu finu i el poi na un sipultura ki abridu na rótxa. Dipôs, el rola un pédra ti entrada di sipultura.
Bíblia di studu, nóta na Mr 15:43
Juzé: Kada skritor di kes Ivanjélhu tinha se manera di skrebe, i kel-li fika klaru na manera ki es pâpia di Juzé di Arimatea. Mateus, ki éra un kobrador di inpostu, fla ma el éra ‘un ómi riku’. Markus, ki skrebe pa romanus, fla ma Juzé éra ‘un algen inportanti na kel Tribunal más altu di judeus’ i ma el staba ta spéra pa Reinu di Deus. Lúkas ki éra un dotor bondozu, fla ma el éra ‘un ómi bon i justu’ i ma el ka vota pa apoia kel Tribunal na kuzê ki es krê fazeba ku Jizus. É sô Juan ki fla ma el ‘éra disiplu di Jizus, má sukundidu, pamodi el tinha medu di judeus’. — Mt 27:57-60; Mr 15:43-46; Lu 23:50-53; Jo 19:38-42.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Marcos 15:25 ) Éra tirseru óra kantu es prega-l na staka.
Bíblia di studu, nóta na Mr 15:25
tirseru óra: Krê fla uns 9 óra di palmanhan. Alguns algen ta fla ma talvês ten un diferénsa entri Mr 15:25 i Jo 19:14-16, ki ta fla ma éra ‘pa vólta di sestu óra’ ki Pilátus ntrega Jizus pa matadu. Nbóra Skrituras ka ta splika es diferénsa di manera klaru, odja alguns kuza ki nu debe pensa na es: kes Ivanjélhu normalmenti ta konkorda ku kunpanheru sobri ki óra ki kes últimu kontisimentu di vida di Jizus li na Téra kontise. Tanbê kes kuatu Ivanjélhu ta fla ma kes saserdóti i kes ansion djunta sédu palmanhan i dipôs es leba Jizus pa Pónsiu Pilátus, ki éra governador romanu. (Mt 27:1, 2; Mr 15:1; Lu 22:66–23:1; Jo 18:28) Mateus, Markus i Lúkas ta fla ma kantu Jizus staba na staka, ben un sukuru riba tudu kel téra ‘di sestu óra ti nonu óra’. (Mt 27:45, 46; Mr 15:33, 34; Lu 23:44) Un kuza ki nu debe pensa na el sobri ki óra ki Jizus móre é ki alguns algen ta kumesa ta kontaba óra di mórti di un kriminozu désdi óra ki el kumesa ta sotadu ku xikóti. Alvês kel kriminozu ta sotadu riju di tal manera ki el ta moreba faxi. Jizus sotadu di tal manera, ki el ka konsigi kontinua ta karega kel staka di tortura el sô, nton txomadu un ómi pa karega staka. (Lu 23:26; Jo 19:17) Si sota ku xikóti éra komésu di mórti di un kriminozu, nton tinha ki pasaba algun ténpu antis di Jizus pregadu na staka. Ku bazi na kel-li, Mt 27:26 i Mr 15:15 ta pâpia di sota ku xikóti djuntu ku mórti na staka. Nton, kada algen pode daba un óra diferenti pa komésu di mórti di akordu ku ses manera di pensa. Kel-li pode splika pamodi ki Pilátus fika dimiradu kantu el obi ma Jizus móre poku ténpu dipôs di es prega-l na staka. (Mr 15:44) Skritoris di Bíblia normalmenti ta dividiba dia na kuatu párti i kada párti ta duraba três óra. Es ta fazeba mésmu kuza ku noti. Dividi dia di kel manera li, ta splika pamodi ki txeu bês es ta papiaba di tirseru, sestu i nonu óra, ki ta kumesa kontadu na óra ki sól ta naseba, uns 6 óra di palmanhan. (Mt 20:1-5; Jo 4:6; At 2:15; 3:1; 10:3, 9, 30) I tanbê pamodi pesoas ka tinha rilóji ki ta markaba kel óra izatu, txeu bês es ta uzaba palavras sima ‘pa vólta di’, sima nu ta atxa na Jo 19:14. (Mt 27:46; Lu 23:44; Jo 4:6; At 10:3, 9) Rezumu: Markus talvês inklui kel óra ki es kumesa ta sota Jizus djuntu ku kel óra ki es prega-l na staka, i Juan pâpia sô di óra ki Jizus pregadu na staka. Markus ku Juan ka pâpia di kel óra izatu, má talvês es uza un óra más pértu di un di kes kuatu párti di dia, i Juan fla ‘pa vólta di’ kantu el staba ta pâpia di óra ki Jizus móre. Kes kuza li pode splika kel diferénsa di kes óra ki nu ta atxa na kes Ivanjélhu. I pa tirmina, mésmu ki Ivanjélhu di João skrebedu algun ténpu dipôs, el ta pâpia di un óra diferenti di kel ki nu ta atxa na Marcos, kel-li ta mostra ma Juan ka kôpia na Ivanjélhu di Marcos.
(Marcos 16:8 ) Nton, es sai i es fuji di sipultura, ta treme i ku txeu emoson. I es ka fla ningen nada, pamodi es staba ku medu.
Bíblia di studu nóta na Mr 16:8
pamodi es staba ku medu: Di akordu ku kes kópia más antigu di últimu párti di livru di Marcos ki izisti, kel Ivanjélhu li ta tirmina ku kes palavra di versíklu 8. Alguns algen ta fla ma livru di Marcos ta tirmina di un manera ki algen ka ta spéra, pur isu el ka é orijinal. Má kómu Markus ta skrebeba di un manera brévi i rezumidu, nton kuzê ki es fla é ka verdadi. Tanbê Jerónimu i Euzébiu, ki ta studaba txeu i ki vive na kuartu séklu D.J., ta fla ma Ivanjélhu orijinal ta tirmina ku palavras “pamodi es staba ku medu.”
Ten txeu kópia na língua gregu i kópias di tradusons na otus língua ki ten konkluzon kunpridu ô konkluzon kurtu dipôs di versíklu 8. Konkluzon kunpridu (ki ten 12 versíklu amás) ta parse na Códice Alexandrino, Códice Ephraemi Syri rescriptus i Códice Bezae Cantabrigiensis, tudu es é di kintu séklu D.J. Tanbê el ta parse na Vulgata Latina, testu Siríaco Curetoniano i na Pesito Siríaca. Má konkluzon kunpridu ka ta parse na dôs kópia más antigu na língua gregu ki é di kuartu séklu D.J., ki é Códice Sinaítico i Códice Vaticano. Tanbê el ka ta parse na Códice Sinaítico Siríaco di kuartu ô kintu séklu D.J. i nen el ka ta parse na kel kópia más antigu Copta Saídico di Marcos, di kintu séklu D.J. Kes kópia más antigu di Ivanjélhu di Marcos na língua arméniu i na língua jiorjianu ta tirmina ku versíklu 8.
Alguns kópia na língua gregu i tradusons na otus língua ki ben fazedu dipôs, ten konkluzon kurtu (ki ten sô alguns frazi). Códice Regius, di séklu 8 D.J. ten dôs konkluzon, primeru konkluzon kurtu i dipôs konkluzon kunpridu. Antis di kada konkluzon ten un nóta ki ta fla ma alguns algen ta setaba kes konkluzon na kel ténpu. Má pa kel ki ta parse, Códice Regius ka ta rekonhise ninhun di es kómu orijinal.
KONKLUZON KURTU
Konkluzon kurtu dipôs di Mr 16:8 ka ta faze párti di Skrituras Sagradu. El ta fla:
Má es konta di manera brévi pa kes ki staba na vólta di Pedru tudu kes kuza ki es mandadu. Tanbê, dipôs di kes kuza li, própi Jizus manda através di es, di lésti ti oésti, proklamason di salvason pa tudu ténpu ki é santu i ki ka ta kaba.
KONKLUZON KUNPRIDU
Konkluzon kunpridu dipôs di Mr 16:8 ka ta faze párti di Skrituras Sagradu. El ta fla:
9 Dipôs ki el labantadu, lógu sédu na primeru dia di simana, el parse primeru pa Maria Madalena, ki dja el traba 7 dimóni di el. 10 El bai i el konta kel-li pa kes ki ta staba djuntu ku el, pamodi es staba ta lamenta i ta txora. 11 Má kantu es obi ma el staba bibu i ma dja el odjaba el, es ka kridita. 12 Tanbê, dipôs di kes kuza li, el parse di otu manera pa dôs di es ki staba ta anda, timenti es staba ta bai pa kanpu; 13 es volta i es bai konta kes otu. Tanbê es ka kridita na kes dôs. 14 Má dipôs el parse pa kes 11, kantu es staba xintadu na méza, i el da-s reprenson pamodi ses falta di fé i pamodi ses korason duru, pamodi es ka kriditaba na kes algen ki dja odjaba el dipôs ki el labantadu di mórti. 15 I el fla-s: “Nhos bai pa mundu interu i nhos prega notísias sábi pa tudu kriason. 16 Kenha ki kridita i batiza ta ser salvu, má kenha ki ka kridita ta ser kondenadu. 17 Tanbê, sinal di kes ki ta kridita é ki es ta tra dimóni na nha nómi, es ta pâpia línguas, 18 es ta panha kóbras ku ses mô, i si es bebe algun kuza ki ta mata, ka ta faze-s ninhun mal. Es ta poi ses mô na duentis, i es ta fika dretu.”
19 Dipôs di pâpia ku es, Sinhor Jizus lebadu pa Séu i el xinta na ladu direita di Deus. 20 Nton es sai i es prega na tudu párti, i Sinhor ta djudaba es i ta konfirmaba ses mensaji através di kes sinal ki es ta fazeba.
11 TI 17 DI JUNHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 1
“Imita umildadi di Maria”
(Lucas 1:38 ) Nton Maria fla: “Ami é skravu di Jeová! Pa kontise ku mi sima bu fla.” Ku kel-li, kel anju sai di se prezénsa.
ia p. 149 par. 12
‘Ami é skravu di Jeová!’
12 Se palavras umildi i obidienti ta sirbi di izénplu pa tudu algen ki ten fé. El fla Gabriel: ‘Ami é skravu di Jeová! Pa kontise ku mi sima bu fla.’ (Lucas 1:38 ) Un skravu éra un di kes sérvu más umildi. Se vida staba konpletamenti na mô di se patron. É asi ki Maria ta xintiba sobri Jeová, ki éra se Patron. El sabia ma el staba suguru na Se mô i ma Jeová é lial ku kes algen ki é lial ku El. Tanbê el sabia ma Jeová ta abensuaba el si el fazeba se midjór pa kunpri kel diziginason difísil ki el dadu. — Sal 18:25.
(Lucas 1:46-55 ) Maria fla: “Nha alma ta da Jeová glória 47 i nha spritu ka pode dexa di sta xeiu di alegria pa Deus, nha Salvador, 48 pamodi el odja pa situason umildi di se skravu. Sin, di gósi pa dianti, tudu jerason ta ben fla ma mi é filís, 49 pamodi kel Poderozu faze kuzas grandi pa mi, i se nómi é santu, 50 i, di jerason pa jerason, se mizerikórdia sta riba di kes ki ta ruspeta-l. 51 El aji ku puder di se brasu; el afasta kes ki ten intensons orgulhozu na korason. 52 El tra kes ómi poderozu di tronu i el enaltise kes umildi; 53 kes algen ki tinha fómi el intxi-s di bons kuza i kes ki tinha rikézas el manda-s bai sen nada. 54 El ben djuda Israel, se sérvu, ta lenbra di se mizerikórdia 55 pa Abraon i pa se família, sima dja el prometeba pa tudu ténpu pa nos gentis grandi.”
ia pp. 150-151 pars. 15-16
‘Ami é skravu di Jeová!’
15 Dipôs Maria pâpia. Palavras ki el fla guardadu ku kuidadu na Palavra di Deus. (Lé Lucas 1:46-55.) Kel-li é párti na Bíblia ki Maria más ta pâpia, i kuzê ki el fla ta inxina-nu txeu sobri el. Kantu el lova Jeová, el mostra se gratidon pamodi priviléjiu ki el dadu pa ser mai di Misías. Kuzas ki el fla ta mostra ma el tinha un fé fórti, pamodi el fla ma Jeová é sima un algen ki ta rabaxa kes orgulhozu i kes poderozu, má el ta djuda kes umildi i póbri ki krê sirbi-l. Kuzas ki el fla ta mostra konhisimentu ki el tinha. Sugundu un piskiza ki fazedu, el pâpia di más di 20 párti di Skrituras Ebraiku.
16 Ta fika klaru ma Maria ta pensaba txeu na Palavra di Deus. Má simé, el kontinua umildi pamodi el skodje pâpia ku bazi na Skrituras envês di pâpia di kuzê ki el ta pensaba. Se fidju ki dja sta ta kriaba déntu di se bariga ta ben tinha mésmu atitudi. El fla: ‘Kel ki N ta inxina ka é di meu, má é di ken ki manda-m.’ (João 7:16 ) Nu debe pergunta nos kabésa: ‘N ta mostra kel mésmu ruspetu i konsiderason pa Palavra di Deus? Ô N ta prifiri uza nhas ideia i nhas ensinu?’ Maria mostra un bon atitudi.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Lucas 1:69 ) El labanta pa nos un salvador poderozu na kaza di Davidi, se sérvu,
Bíblia di studu nóta na Lu 1:69
un salvador poderozu: Ô “txifri di salvason.” Na Bíblia txifri di animal txeu bês ta reprizenta forsa, puder i vitória. (Djobe nótas na 1Sa 2:1; Sal 75:4, 5, 10; 148:14) Tanbê txifris ta reprizenta governantis i grupus di governantis di mésmu família, kes bon i kes mau. Óras ki es ta ganhaba géra i kontrolaba otus lugar éra sima si es ta daba ku txifri. (De 33:17; Da 7:24; 8:2-10, 20-24) Na kel versíklu li, “un salvador poderozu” ta reprizenta Misías, kel ki ten puder di salva.
(Lucas 1:76 ) Má, abo mininu, bu ta ben txomadu proféta di Kel Más Grandi, pamodi Jeová ta manda-u na frenti, pa bu pripara se kaminhus,
Bíblia di studu nóta na Lu 1:76
Jeová ta manda-u na frenti: Juan Batista ta binha na frenti di Jeová pamodi el ta priparaba kaminhu pa Jizus, ki ta reprizentaba se Pai i ta binha na nómi di se Pai. — Jo 5:43; 8:29.
18 TI 24 DI JUNHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 2-3
“Jovéns nhos sta ta bira nhos amizadi ku Jeová más fórti?”
(Lucas 2:41, 42 ) Tudu anu, se pai ku se mai tinha kustumu di baba Jiruzalen pa Fésta di Páskua. 42 I, kantu el tinha 12 anu di idadi, es subi pa fésta sima éra di kustumu.
Bíblia di studu nóta na Lu 2:41
se pai ku se mai tinha kustumu: Lei ka ta izijiba pa mudjeris baba Fésta di Páskua na Jiruzalen. Má simé, Maria tinha kustumu di kunpanhaba Juzé na viaji ki el ta fazeba tudu anu pa Jiruzalen pa sisti Fésta di Páskua. (Êx 23:17; 34:23) Tudu anu, es ta fazeba kel viaji li di bai ku ben di kuazi 300 km, ku ses família ki sta ta biraba más grandi.
(Lucas 2:46, 47 ) Dipôs di três dia, es atxa-l na ténplu, xintadu na meiu di kes instrutor, ta obi-s i ta faze-s perguntas. 47 Má tudu kes ki staba ta obi-l fika dimiradu ku se ntendimentu i ku se respóstas.
Bíblia di studu nótas na Lu 2:46, 47
ta faze-s perguntas: Kes pesoa ki sta ta obiba Jizus, reaji di manera ki ta mostra ma kes pergunta ki el faze é ka éra sô perguntas di un rapazinhu ki tinha gana di sabe. (Lu 2:47) Na língua gregu palavras ‘ta faze perguntas’ na alguns párti, krê fla kes tipu di perguntas ki ta fazedu pa sabe un asuntu dretu antis di fazedu julgamentu. (Mt 27:11; Mr 14:60, 61; 15:2, 4; At 5:27) Kes algen ki ta skrebe stória ta fla ma alguns di kes xéfi di relijion más inportanti ta kustuma fikaba na ténplu dipôs di féstas i ta inxinaba na un di kes pátiu grandi. Pesoas podia xintaba ses frenti pa obi i pa faze perguntas.
fika dimiradu: Na língua gregu kel vérbu ki uzadu li pode krê fla sta sénpri dimiradu ô fika dimiradu txeu bês.
(Lucas 2:51, 52 ) Nton, el dixi ku es i el volta pa Nazaré, i el kontinua ta obi ku es. Tanbê, se mai ta guardaba ku kuidadu na korason tudu kes kuza ki el obi. 52 Jizus kontinua ta faze prugrésu na sabedoria i ta kria, i na favor di Deus i di ómis.
Bíblia di studu nóta na Lu 2:51, 52
kontinua ta obi: Ô “kontinua obidienti”. Na língua gregu vérbu ki uzadu li ta mostra un kuza ki sta ta fazedu manenti. Kel-li krê fla ma dipôs ki kes instrutor na ténplu fika dimiradu ku konhisimentu ki Jizus tinha di Palavra di Deus, Jizus ba kaza i el kontinua ta obi ku se pai ku se mai ku umildadi. Kel obidiénsia li éra diferenti di obidiénsia di kalker otu kriansa, pamodi Jizus tinha ki obi ku se pai ku se mai pa el kunpriba tudu kel ki Lei di Muizes ta flaba. — Êx 20:12; Gál 4:4.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Lucas 2:14 ) “Glória pa Deus na kes lugar más altu, i na Téra, pas entri ómis ki el sta kontenti ku es.”
Bíblia di studu nótas na Lu 2:14
i na Téra, pas entri ómis ki el sta kontenti ku es: Na alguns kópia di Bíblia traduzidu kes palavra li pa ‘i na Téra, pas entri ómis di bon vontadi’ i ten alguns traduson di Bíblia ki ta traduzi-l di mésmu manera. Má manera ki Tradução do Novo Mundo traduzi kes palavra li ten bazi na kes kópia di Bíblia más antigu i di más kunfiansa. Kes anju ka sta ta papiaba di benson ô di bon vontadi pa tudu algen, ka ta nporta ses atitudi ô kuzê ki es ta faze. Má es sta ta papiaba di benson pa kes algen ki ta dexa Deus kontenti pamodi es ta mostra fé di verdadi na el i es ta bira sigidoris di se Fidju. — Djobe nóta di studu na ómis ki el sta kontenti ku es na kel versíklu li.
ómis ki el sta kontenti ku es: Ô “ómis di bon vontadi” ki na língua gregu ta skrebedu anthrópois eudokías. Na língua gregu palavra eudokía pode tanbê ser traduzidu pa “benson; aprovason”. Vérbu ki ten aver ku eudokía é eudokéo ki ta uzadu na Mt 3:17; Mr 1:11; i Lu 3:22, kantu Deus pâpia ku Jizus lógu dipôs di se batismu. (Djobe nóta di studu na Mr 1:11 na Matéria pa studa na runion Vida i pregason di abril di 2018, pájina 4.) Kel vérbu li siginifika “aprova, fika kontenti ku”. Di akordu ku kel siginifikadu li, palavras na língua gregu antrópois i eudokías krê fla pesoas ki ta resebe aprovason i bon vontadi di Deus. Tanbê el pode traduzidu pa “pesoas ki el ta aprova; ô pesoas ki ta dexa-l kontenti”. Nton kes anju ka staba ta pâpia di benson ô di bon vontadi di Deus pa tudu algen. Má pa kes algen ki ta dexa Deus kontenti pamodi es ta mostra fé di verdadi na el i es ta bira sigidoris di se Fidju. Nbóra na língua gregu palavra eudokía na alguns párti krê fla bon vontadi di ómis, sima na Ro 10:1 i na Fil 1:15, na maioria di kes párti ki el ta parse el krê fla bon vontadi di Deus ô kuzê ki ta dexa-l kontenti. (Mt 11:26; Lu 10:21; Ef 1:5, 9; Fil 2:13; 2Te 1:11). Septuaginta tanbê uza palavra eudokía na Sal 51:18 [50:20, LXX], pa pâpia di “bon vontadi” di Deus.
(Lucas 3:23 ) Kantu Jizus kumesa se trabadju, el tinha uns 30 anu di idadi. El éra, sima ta pensadu, fidju di Juzé, fidju di Eli,
wp16.3 p. 9 pars. 1-3
Bu sabia?
Ken ki éra pai di Juzé?
Juzé, kel karpinteru di Nazaré, éra pai di kriason di Jizus. Má ken ki éra pai di Juzé? Na Ivanjélhu di Mateus ta fla ma éra un ómi ki txomaba Jakó, má Ivanjélhu di Lucas ta fla ma Juzé éra ‘fidju di Eli’. Pamodi ki ten kel diferénsa li? — Lucas 3:23; Mateus 1:16.
Na Mateus ta fla: ‘Jakó bira pai di Juzé’. Na língua gregu kel palavra ki uzadu li krê fla ma Jakó éra pai di sangi di Juzé. Nton, Mateus sta papiaba di família di sangi di Juzé, ki éra família di Rei Davidi. É através di kel família li ki Jizus, ki éra fidju di kriason di Juzé, pasa ta ten direitu legal di ser Rei.
Má Lucas ta fla: ‘Juzé, fidju di Eli’. Kes palavra ‘fidju di’ pode ntendedu kómu “jénru di”. Na Lucas 3:27 nu ta atxa un kazu sima kel-li. Sealtiel, ki éra fidju di Jekonias, ta txomadu di ‘fidju di Neri’. (1 Crónicas 3:17; Mateus 1:12 ) Ta parse ma Sealtiel éra kazadu ku un fidju-fémia di Neri, ki Bíblia ka ta fla se nómi, i el bira jénru di Neri. Di mésmu manera, Juzé éra ‘fidju’ di Eli pamodi el éra kazadu ku Maria ki éra fidju-fémia di Eli. Nton Lucas pâpia di família di sangi di Jizus ‘na karni’, pa ladu di Maria, ki éra se mai di sangi. (Romanos 1:3 ) Asi Bíblia ta pâpia di família di Jizus pa dôs ladu.
25 DI JUNHU TI 1 JULHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 4-5
“Ka bu kai na tentason sima Jizus ka kai”
(Lucas 4:1-4 ) Nton, Jizus, xeiu di spritu santu, afasta di Jurdon i spritu gia-l na dizértu, 2 duránti 40 dia, i Diabu tenta-l. El ka kume nada na kes dia; nton, kantu es tirmina, el xinti fómi. 3 Nton, Diabu fla-l: “Si bo é fidju di Deus, fla kel pédra li pa bira pon.” 4 Má, Jizus responde-l: “Sta skrebedu: ‘Ómi ka debe vive sô di pon.’”
Pensa na ki tipu di pesoa bu debe ser
8 Satanás uza kel mésmu armadilha kantu el tenta Jizus na dizértu. Dipôs ki Jizus faze jejun pa 40 dia i 40 noti, Satanás tenta uza dizeju ki Jizus tinha di kume. Satanás fla: ‘Si bo é fidju di Deus, fla kel pédra li pa bira pon.’ (Lucas 4:1-3 ) Jizus pode skodjeba dôs kuza: el pode skodjeba ka uzaba se puder pa faze milagri pa konsigi kumida, ô el pode fazeba un milagri. Má Jizus sabia ma el ka devia uzaba kel puder pa djuda se kabésa. Nbóra el staba ku fómi se preokupason prinsipal éra mante se amizadi ku Jeová envês di konsigi kumida. Jizus fla: ‘Sta skrebedu: ‘Ómi ka debe vive sô di pon, má di tudu palavras ki sai di bóka di Jeová.’’ — Lu 4:4, nóta di rodapé.
(Lucas 4:5-8 ) Asi el leba-l pa riba i el mostra-l tudu reinu di téra interu, na kel mésmu óra. 6 Dipôs, Diabu fla-l: “N ta da-u tudu autoridadi i glória di kes reinu li, pamodi N dadu el i N ta da-l pa kenha ki N krê. 7 Nton, si bu adora-m sô un bês na nha frenti, tudu ta ser di bo.” 8 Jizus responde i el fla: “Sta skrebedu: ‘Adora Jeová, bu Deus, i faze sirvisu sagradu sô pa el.’”
Pensa na ki tipu di pesoa bu debe ser
10 I na kazu di Jizus? Satanás ‘mostra [Jizus] tudu reinu di téra interu, na kel mésmu óra. Dipôs, Diabu fla-l: ‘N ta da-u tudu autoridadi i glória di kes reinu li’’. (Lucas 4:5, 6 ) Jizus ka odja tudu reinu na kel mésmu óra, má Satanás talvês pensa ma el ta gostaba di glória di kes reinu ki el mostra-l na un vizon. Satanás sen vergónha fla: ‘Si bu adora-m sô un bês na nha frenti, tudu ta ser di bo.’ (Lucas 4:7 ) Jizus ka krê sérba di ninhun manera kel tipu di algen ki Satanás krê pa el sérba. El responde lógu: ‘Sta skrebedu: ‘Adora Jeová, bu Deus, i faze sirvisu sagradu sô pa el.’’ — Lucas 4:8.
(Lucas 4:9-12 ) Nton el leba-l pa Jiruzalen, el pô-l na parapetu di ténplu i el fla-l: “Si bo é fidju di Deus, kai di li pa baxu, 10 pamodi sta skrebedu: ‘El ta ben da se anjus un órdi sobri bo, pa proteje-u’, 11 i: ‘Es ta ben karega-u na mô, pa bu ka da ku pé na un pédra.’” 12 Jizus responde i el fla: “Dja fladu: ‘Ka bu poi Jeová, bu Deus, na próva.’”
Bíblia di studu vídiu
Parapetu di ténplu
Pode ser ki Satanás poi Jizus “na parapetu [ô kel “pontu más altu”] di ténplu” i el fla-l pa el kai di la pa baxu. Má ka sabedu kel lugar sértu na undi Jizus fika sakédu. Dja ki na kel versíklu li palavra “ténplu” pode krê fla tudu kes prédiu ki ta fazeba párti di ténplu, Jizus pode staba sakédu na kantu sudésti (1) di ária di ténplu. Ô el pode staba na otu kantu di ténplu. Si Jizus kaíba di kalker di kes lugar li, sô el ka ta moreba si Jeová protejeba el.
Pensa na ki tipu di pesoa bu debe ser
12 Diferenti di Eva, Jizus dexa-nu un bon izénplu di umildadi. Satanás tenta Jizus di otu manera, má Jizus nega ti pensa na faze algun kuza ki ta poba Deus na próva. Si Jizus fazeba kel-la el sta ta mostraba orgulhu. Envês di kel-la Jizus da respósta klaru i dirétu: ‘Dja fladu: ‘Ka bu poi Jeová, bu Deus, na próva.’’ — Lé Lucas 4:9-12.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Lucas 4:17 ) Asi, el dadu rolu di proféta Izaías, i el abri kel rolu i el atxa kel lugar undi staba skrebedu:
Bíblia di studu nóta na Lu 4:17
rolu di proféta Izaías: Rolu di Mar Mortu di Isaías ten 17 padás kozedu na kunpanheru, ki da un rolu di 7,3 métru di konprimentu, ku 54 kuluna di testu. Talvês kel rolu ki uzadu na sinagóga na Nazaré éra di mésmu tamanhu. Na ténpu di Jizus, ka tinha divizon di kapítlus ku versíklus, nton el tevi ki djobe kel párti ki el krê leba. Dja ki el atxa undi staba kes palavra di profesia, kel-li ta mostra ma el konxeba Palavra di Deus dretu.
(Lucas 4:25 ) N ta garanti nhos ma tinha txeu viúva na Israel na ténpu di Elias, kantu séu fitxa duránti três anu i 6 mês i kontise un grandi fómi na tudu kel téra.
Bíblia di studu nóta na Lu 4:25
duránti três anu i 6 mês: Di akordu ku 1 Rs 18:1, Elias fla ma séka ta kababa ‘na tirseru anu’. Alguns algen ta fla ma Jizus fla un kuza kontráriu di kel ki sta na 1 Reis. Má Skrituras Ebraiku ka ta mostra ma séka dura ménus ki três anu. Ta parse ma kel ‘tirseru anu’, kumesa ta konta kantu Elias fla Akabi ma ta ben tinha séka. (1Rs 17:1) Talvês Elias da kel avizu li dipôs ki ténpu di séka dja kumesaba. Ténpu di séka ta kustuma duraba ti 6 mês, má talvês kel anu el dura más txeu. Tanbê kel séka ka kaba lógu ki Elias pâpia ku Akabi ‘na tirseru anu’, má foi sô dipôs ki Jeová poi lumi dixi di séu na Monti Karmelu. (1Rs 18:18-45) Nton kes palavra di Jizus na kel versíklu li i kes ki Tiagu, ki éra se irmon sô di mai, skrebe na Tg 5:17 sta di akordu ku 1 Rs 18:1.