BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 setenbru pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 3 TI 9 DI SETENBRU
  • 10 TI 16 DI SETENBRU
  • 17 TI 23 DI SETENBRU
  • 24 TI 30 DI SETENBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 setenbru pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

3 TI 9 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 1-2

“Jizus faze se primeru milagri”

(João 2:1-3 ) Na tirseru dia, fazedu un fésta di kazamentu na Kaná di Galilea, i mai di Jizus staba la. 2 Jizus ku se disiplus tanbê konvidadu pa fésta di kazamentu. 3 Kantu vinhu staba ta kaba, mai di Jizus fla-l: “Es ka tene vinhu.”

w15 15/6 p. 4 par. 3

Kristu é puder di Deus

3 Na un fésta di kazamentu na Kaná di Galilea Jizus faze se primeru milagri. Vinhu kaba pamodi talvês kes konvidadu éra más txeu ki kes ki staba ta speradu. Maria, mai di Jizus, tanbê éra un di kes konvidadu. Di sertéza, duránti txeu anu Maria pensa na tudu kes profesia sobri se fidju. El sabia ma Jizus ta sérba txomadu di ‘Fidju di Kel Más Grandi’. (Lucas 1:30-32; 2:52 ) El ta kriditaba ma Jizus tinha puder ki inda el ka uzaba? Kuzê ki fika klaru é ma na Kaná, Maria ku Jizus xinti konpaxon di noivu ku noiva, ki kazaba kel dia, i es ka kreba pa kel kazal pasaba vergónha. Jizus sabia ma éra un obrigason resebe algen dretu. Nton na kel milagri el bira uns 380 litru di agu na ‘vinhu bon’. (Lé João 2:3, 6-11.) Jizus xinti obrigadu pa faze kel milagri? Nau. El faze-l pamodi el ta preokupada ku pesoas i el mostra ma el gosta di da, asi el staba ta imita se Pai na Séu.

(João 2:4-11 ) Má Jizus fla-l: “Mudjer, kuzê ki mi ku bo ten aver ku kel-li? Nha óra inda ka txiga.” 5 Se mai fla kes algen ki sta sirbiba: “Nhos faze kel ki el fla nhos.” 6 La tinha 6 jaru di pédra, pa poi agu, sima régras di purifikason di judeus ta izijiba; kada un di kes jaru ta lebaba dôs ô três medida di líkidu. 7 Jizus fla-s: “Nhos intxi kes jaru ku agu.” I es intxi-s ti bóka. 8 Nton, el fla-s: “Gósi nhos tra un bokadinhu i nhos leba pa diretor di fésta.” I es faze si. 9 Kantu diretor di fésta sprimenta kel agu ki biradu vinhu, sen sabe di undi ki vinhu ben (nbóra kes sérvu ki traba agu dja sabeba), diretor di fésta txoma noivu 10 i el fla-l: “Tudu algen ta sirbi vinhu bon primeru i, óras ki pesoas dja bebe dimás, es ta sirbi kel di ménus kualidadi. Abo bu guarda kel vinhu bon ti gósi.” 11 Jizus faze kel-li na Kaná di Galilea pa kumesa se milagris, i el mostra se glória i se disiplus poi fé na el.

jy p. 41 par. 6

El faze se primeru milagri

Kel-li é primeru milagri ki Jizus faze. Kantu kes disiplu ki ka dura kumesa ta sigi-l odja kel milagri, ses fé fika más fórti. Dipôs, Jizus ku se mai i se irmons sô di mai, viaja pa sidadi di Kafarnaun, na kósta noroésti di mar di Galilea.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(João 1:1 ) Na komésu el éra Palavra, i Palavra staba ku Deus, i Palavra éra un deus.

Bíblia di studu, nótas na Jo 1:1

Palavra: Ô “Logos”. Na língua gregu, ho lógos. Kel palavra li é uzadu tanbê na Jo 1:14 i Ap 19:13. Juan mostra ma kel titlu li é di Jizus. Kel titlu li é uzadu pa pâpia di Jizus kantu el staba na Séu, antis di el ben pa Téra, kantu el éra un algen perfetu duránti se trabadju di pregason li na Téra, i dipôs ki el dadu un puzison supirior na Séu. Jizus éra Pórta-Vós di Deus, ki da informasons i instrusons di Jeová pa kes otu anjus i pa umanus. Pur isu, nu pode ntende ma óras ki Bíblia ta fla ma Jeová pâpia ku umanus, el ka krê fla ma é Deus ki pâpia própi, má el uza Palavra, kel anju ki éra se Pórta-Vós. — Gén 16:7-11; 22:11; 31:11; Êx 3:2-5; Jz 2:1-4; 6:11, 12; 13:3.

ku: Ô “na direson pa”. Na língua gregu palavra pros krê fla sta djuntu di kunpanheru. Tanbê el krê fla ma tinha dôs algen diferenti: (1) Palavra i (2) úniku Deus verdaderu.

Palavra éra un deus: Ô “Palavra éra un kriatura spritual poderozu [ô, “sima deus”].” Ku kes palavra li Juan pâpia di un kualidadi di Jizus Kristu. Na es versíklu Jizus ta txomadu di “Palavra” (na língua gregu, ho lógos ; djobe nóta di studu na Palavra na kel versíklu li). Palavra ten un puzison spesial, el é primeru Fidju di Deus i é através di el ki Deus kria tudu kes otu kuza. Pur isu es versíklu ta fla ma el é “un deus; el é sima deus; el ben di Séu; el é un kriatura spritual poderozu.” Txeu tradutor ta prifiri traduzi kes palavra na língua gregu pa “Palavra éra Deus” envês di “Palavra éra un deus”. Di es manera es krê fla ma Palavra éra igual ku Deus Tudu-Poderozu. Má ten bons motivu pa nu fla ma Juan ka krê flaba ma “Palavra” éra mésmu algen ki Deus Tudu-Poderozu. Primeru, Juan fla klaru antis i dipôs, ma “Palavra” staba “ku Deus”. Tanbê palavra theós na língua gregu ta parse três bês na versíklus 1 i 2. Na kel primeru i tirseru bês ki el ta parse, Juan uza un artigu difinidu na língua gregu antis di palavra theós, má na kel sugundu bês el ka uza-l. Kes algen ki ta studa txeu ta konkorda ma ten algun motivu pa Juan ka uza kel artigu difinidu antis di kel sugundu bês ki palavra theós ta parse. Na kel versíklu li, óras ki artigu difinidu ta parse antis di palavra theós el sta ta pâpia di Deus Tudu-Poderozu. Tanbê, óras ki ka ta uzadu artigu difinidu na kel frazi li, palavra theós é pa mostra un kualidadi di “Palavra”. Pur isu txeu traduson di Bíblia na inglês, fransês i alemon ta traduzi kel versíklu li kuazi igual ku Tradução do Novo Mundo. Asi es ta da ideia ma “Palavra” éra “un deus; éra sima deus; el ben di Séu; éra un kriatura spritual poderozu.” Kes traduson antigu di Invanjélhu di João na saídico i boráirico, ki é dôs dialétu di língua Copta, ki talvês fazedu na séklus três i kuatu D.J. ta apoia kel ideia li. Es ta traduzi kel primeru i sugundu bês ki palavra theós ta parse na João 1:1 di manera diferenti. Kes traduson li ta distaka un kualidadi di “Palavra”. Es krê mostra ma se naturéza é sima di Deus. Má es ka ta fla ma “Palavra” é igual ku se Pai, ki é Deus Tudu-Poderozu. Col 2:9 ta konkorda ku Jo 1:1 pamodi el ta fla ma Kristu ten ‘tudu kes kualidadi di Deus.’ I 2Pe 1:4 ta fla ma kes ki ta ba governa ku Jizus ‘ten kes kualidadi sima di Deus’. Tanbê na Septuaginta, palavra gregu theós normalmenti ta uzadu pa fla mésmu kuza ki palavras na língua ebraiku ’el i ’elohím. Kes palavra li na língua ebraiku ta traduzidu pa “Deus”, ki ta da ideia di “Poderozu, Fórti.” Kes palavra na língua ebraiku li ta uzadu pa pâpia di Deus Tudu-Poderozu, di otus deus i di umanus. (Jo 10:34) Txoma Palavra di “un deus” ô “poderozu”, sta di akordu ku profesia na Is 9:6, ki ta fla ma Misías ta txomadu di ‘Deus Poderozu’ (envês di “Deus Tudu-Poderozu”) i ma el ta sérba ‘Pai Itérnu’ di tudu kes ki ten priviléjiu di vive dibaxu di se govérnu. Zelu di se Pai, ki é ‘Jeová di izérsitus’ ta ben faze kel-li. — Is 9:7.

(João 1:29 ) Na kel otu dia, el odja Jizus ta ba pa el i el fla: “Nhos odja Korderu di Deus, ki ta tra pekadu di mundu!

Bíblia di studu, nóta na Jo 1:29

Korderu di Deus: Dipôs ki Jizus batiza i el ben di dizértu undi ki Diabu tenta-l, Juan Batista aprizenta-l sima “Korderu di Deus”. Kes palavra li ta parse sô na Jo 1:36. (Djobe Apêndice A7.) Fla ma Jizus é sima un korderu é un bon konparason. Bíblia txeu bês ta pâpia di oferese sakrifisiu di ovelhas pa rekonhise pekadus i pa rekupera amizadi ku Deus. Kel-la mostra kel sakrifisiu ki Jizus staba ta ben faze óras ki el daba se vida sen pekadu pa salva mundu. Ten otus párti na Skrituras ki ta pâpia di “Korderu di Deus”. Juan Batista konxeba Skrituras ebraiku dretu, nton kantu el fla “Korderu di Deus” talvês el pode sta ta pensaba na un ô más di kes korderu li: kel korderu ki Abraon oferese na lugar di se fidju Izaki (Gén 22:13), kel korderu di Páskua ki matadu na kel noti ki israelitas libertadu di Ijitu (Êx 12:1-13), ô kel korderu ki ta oferesedu pa Deus na Jiruzalen tudu palmanhan ku bóka noti (Êx 29:38-42). Tanbê Juan pode staba ta pensa na profesia di Izaías, ki ta fla ma kel ki Jeová ta txoma di ‘nha sérvu’ ta ‘lebadu sima un korderu pa matador’. (Is 52:13; 53:5, 7, 11) Kantu apóstlu Polu skrebe 1 Coríntios, el txoma Jizus di ‘nos korderu di Páskua’. (1Co 5:7) Apóstlu Pedru pâpia di kel ‘sangi ki ten txeu valor, sima di un korderu sen defetu i sen mantxa, kel di Kristu.’ (1Pe 1:19) Na livru di Apocalipse, Jizus na se glória ta konparadu más di 25 bês ku ‘korderu’. — Kes-li é alguns izénplu: Ap 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9; 22:1.

10 TI 16 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 3-4

“Jizus da un mudjer samaritana tistimunhu”

(João 4:6, 7 ) Na verdadi, posu di Jakó ta fikaba la. I Jizus, kansadu di viaji, staba xintadu djuntu di kel posu. Éra pa vólta di sestu óra. 7 Un mudjer di Samaria ben panha agu. Jizus fla-l: “Da-m un bokadinhu di agu.”

Bíblia di studu, nóta na Jo 4:6

kansadu: Kel-li é úniku lugar na Skrituras ki ta fla ma Jizus staba ‘kansadu’. Staba uns meiu-dia, i kel palmanhan Jizus talvês fazeba un viaji di Vali di Jurdon na Judea, pa Sikar na Samaria, ki tinha un subida txeu inklinadu di 900 métru di konprimentu ô más. — Jo 4:3-5; djobe Apêndice A7.

(João 4:21-24 ) Jizus fla-l: “Kridita na mi, mudjer: ta txiga óra ki nen na kel monti li, nen na Jiruzalen, nhos ka ta adora Pai. 22 Nhos ta adora kuzê ki nhos ka konxe; anos nu ta adora kuzê ki nu konxe, pamodi salvason ta ben di judeus. 23 Má, sta ta txiga óra, i gósi é óra pa adoradoris verdaderu adora Pai ku spritu i verdadi. Pamodi, na verdadi, nha Pai sta ta djobe kes algen li pa adora-l. 24 Deus é spritu, i kes ki ta adora-l ten ki adora-l ku spritu i verdadi.”

(João 4:39-41 ) Txeu samaritanu di kel sidadi poi fé na el, pamodi tistimunhu di kel mudjer, ki flaba: “El fla-m tudu kuza ki N faze.” 40 Pur isu, kantu kes samaritanu bai atxa-l, es pidi-l pa el fika ku es, i el fika la dôs dia. 41 Asi, txeu di kes otu bira ta kridita pamodi kuzê ki el fla,

Djobe jóias ki sta na Bíblia Jo 3:29

(João 3:29 ) Kenha ki ten noiva é noivu. Má, óras ki amigu di noivu sta pértu i el obi noivu, el ta xinti txeu alegria pamodi vós di noivu. Pur isu, nha alegria fika konplétu.

Bíblia di studu, nóta na Jo 3:29

amigu di noivu: Na ténpu ki Bíblia skrebedu, un algen ki éra txeu amigu di noivu éra se reprizentanti legal i el tinha un trabadju rei di inportanti na priparason di kazamentu. Pesoas ta atxaba ma amigu di noivu éra kel algen ki djudaba noivu ku noiva kaza. Na dia di kazamentu, txeu algen ta baba djuntu ku noivu ku noiva, ti kaza di noivu ô ti kaza di pai di noivu, undi es ta fazeba fésta di kazamentu. Na kel fésta, kel amigu di noivu ta fikaba kontenti óras ki el ta obiba vós di noivu ta pâpia ku se noiva, pamodi el ta xintiba ma el fazeba se trabadju dretu. Juan Batista konpara se kabésa ku “amigu di noivu”. Na kel konparason li, Jizus éra noivu i se disiplus kómu grupu éra sima se noiva. Juan Batista pripara kaminhu kantu el aprizenta Jizus Kristu kes primeru disiplu ki ta fazeba párti di ‘noiva’. (Jo 1:29, 35; 2Co 11:2; Ef 5:22-27; Ap 21:2, 9) Di kel manera li, Juan, ki éra “amigu di noivu”, faze se trabadju. Dipôs di kel-li, Jizus ku se disiplus ta sérba más inportanti ki Juan. Nton pa konpara se kabésa ku Jizus, Juan fla: ‘El ten ki kontinua ta omenta, má ami N ten ki kontinua ta dixi.’ — Jo 3:30.

(João 4:10 ) Jizus responde-l: “Si bu sabeba di prezenti ki Deus ta da i bu sabeba kenha ki fla-u: ‘Da-m agu’, bu ta pidiba el i el ta daba bo agu di vida.”

Bíblia di studu, nóta na Jo 4:10

agu di vida: Kes palavra li na língua gregu é uzadu pa pâpia di agu ta kóre, ô agu di nasenti, ô agu dósi ki ta ben di posu ô fonti. Kel-li é diferenti di agu ki sta paradu na un sistérna. Na Lev 14:5, kel palavra na língua ebraiku ki traduzidu ‘agu ki tradu di un fonti’, krê fla ‘agu bibu’. Na Je 2:13 i 17:13 Jeová ta txomadu di ‘fonti di agu bibu’, kel-li krê fla agu ki ta da vida. Kantu Jizus pâpia ku kel mudjer samaritana, Jizus pâpia di ‘agu di vida’. Má ta parse ma na komésu, kel mudjer ntende ma Jizus staba ta pâpia di agu ki staba na kel posu. — Jo 4:11; djobe nóta di studu na Jo 4:14.

Bíblia di studu, nóta na Jo 4:14

(João 4:14 ) Kenha ki bebe di agu ki N ta da-l nunka más ka ta xinti sedi, má agu ki N ta da-l ta bira na el un fonti ki ta sai agu pa da vida pa tudu ténpu.”

agu ki N ta da-l: Palavras “agu” i “fonti” ta uzadu li kómu un ilustrason. Na konbérsu ku kel mudjer samaritana Jizus dja papiaba antis di “agu pa da vida”. (Jo 4:10) El kontinua ta splika ma kel agu ki el ta daba ta bira un fonti ki ta sai agu ki ta da vida pa tudu ténpu pa kes ki ta resebe-l. Palavra di Deus ta uza agu pa reprizenta kes kuza ki Deus ta ben faze pa da umanus vida perfetu. Un kuza inportanti ki kel agu ta reprizenta é sakrifisiu di resgati di Jizus. Má kantu Jizus fla kes palavra li, el staba konsentradu na kuzas ki kes algen ki ta obiba ku el i ki ta biraba se disiplus ta ganha. Óras ki es ‘konxe’ Jeová Deus i Jizus Kristu i es faze sima es prende ku fé, es ta ten oportunidadi di ganha vida pa tudu ténpu. (Jo 17:3) Jizus fla ma si un algen seta kel tipu di agu li, kel agu ta bira na el un fonti ki ta sai bensons ki ta da-l vida pa tudu ténpu. Kel algen ta xinti txeu vontadi di da kel ‘agu di vida’ pa otus algen. — Jo 7:38; Ap 21:6; 22:1, 17.

17 TI 23 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 5-6

“Sigi Jizus ku bon intenson”

(João 6:9-11 ) “Sta un mininu li ki tene sinku pon di sevada i dôs pexi pikinoti. Má kuzê ki é kes-li pa un monti di algen?” 10 Jizus fla: “Nhos manda kes algen pa xinta. Tinha txeu rélva na kel lugar, nton, uns 5 mil ómi xinta la. 11 Jizus panha kes pon i, dipôs di agradise Deus, el da pa kes ki staba xintadu la; el faze mésmu kuza ku kes pexi pikinoti, i es kume tudu kel ki es kreba.

Bíblia di studu, nóta na Jo 6:10

uns 5 mil ómi xinta la: Sô Ivanjélhu di Mateus ki ta pâpia na mudjeris ku kriansas na kel milagri li. (Mt 14:21) Talvês nunbru di pesoas ki dadu kumida é más di 15 mil.

(João 6:14 ) Kantu povu odja kel milagri ki el faze, es kumesa ta fla: “Kel-li é própi kel Proféta ki tinha ki ben pa mundu.”

(João 6:24 ) Nton, kantu kes monti di algen odja ma nen Jizus nen se disiplus ka staba la, es entra na ses barku i es bai Kafarnaun pa ba djobe Jizus.

Bíblia di studu, nóta na Jo 6:14

kel Proféta: Txeu judeu na ténpu di apóstlus staba ta spéra ma un proféta sima Muizes, ki De 18:15, 18 ta pâpia na el, ta sérba Misías. Na kel versíklu li, ben pa mundu pode sta ta pâpia di kantu Misías ta parseba, sima kes algen staba ta spéra. Sô Juan ki pâpia di kes kuza ki kontise na kel versíklu li.

(João 6:25-27 ) Kantu es atxa Jizus na kel otu ladu di mar, es fla-l: “Rabi, ki óra ki bu txiga li?” 26 Jizus responde-s: “N ta fla nhos ku tudu sertéza: Nhos djobe-m, ka pamodi nhos odja milagris, má pamodi nhos kume kes pon i nhos fika satisfetu. 27 Nhos trabadja, ka pa kumida ki ta kaba má pa kumida ki ta dura pa tudu ténpu, kel ki Fidju di ómi ta ben da nhos; pamodi nha Pai, ki é própi Deus, poi na el se sélu di aprovason.”

(João 6:54 ) Kenha ki ta kume nha karni i ta bebe nha sangi ten vida pa tudu ténpu, i N ta resusita-l na últimu dia,

(João 6:60 ) Kantu es obi kes palavra li, txeu di se disiplus fla: “Kes palavra li ta ofende algen. Ken ki pode obi kel-li?”

(João 6:66-69 ) Pamodi kel-li, txeu di se disiplus, volta pa kes kuza ki es dexaba pa tras i es ka ta andaba ku el más. 67 Nton, Jizus fla kes Dozi: “Nhos tanbê nhos krê bai?” 68 Simon Pedru responde-l: “Sinhor, pa kenha ki nu ta bai? Sinhor ten palavras di vida pa tudu ténpu. 69 Nu ta kridita i nu sabe ma bo é Santu di Deus.”

Bíblia di studu, nótas na Jo 6:27, 54

kumida ki ta kaba. . . kumida ki ta dura pa tudu ténpu: Jizus ntende ma alguns algen ta staba djuntu ku el i se disiplus, sô pa ganha algun kuza material. Kumida ki nu ta kume ta sustenta-nu na dia-dia, má ‘kumida’ ki ta ben di Palavra di Deus ta djuda-nu fika bibu pa tudu ténpu. Jizus fla kes monti di algen pa trabadja pa ‘kumida ki ta da vida pa tudu ténpu’. Kel-li krê fla ma es debe fazeba sforsu pa kuida di ses nisisidadi spritual i mostra fé na kuzê ki es prende. — Mt 4:4; 5:3; Jo 6:28-39.

ta kume nha karni i ta bebe nha sangi: Kes versíklu antis i dipôs di kes palavra li ta djuda-nu ntende ma kes ki mostra fé na Jizus Kristu é sima si es ta kume se karni i bebe se sangi. (Jo 6:35, 40) Jizus fla kes palavra li na anu 32, un anu antis di el manda se disiplus faze Komemorason di se mórti. Nton el sta papiaba di otu kuza. El fla kes palavra li antis di ‘Páskua, kel fésta di judeus’. (Jo 6:4) Kes algen ki sta obiba el talvês lenbra di kel fésta ki staba kuazi ta txiga i di siginifikadu di sangi di korderu ki salva un monti vida na noti ki kes israelita sai di Ijitu. (Êx 12:24-27) Jizus staba ta distaka ma di mésmu manera, se sangi ta sérba rei di inportanti pa da se disiplus oportunidadi di ten vida pa tudu ténpu.

w05 1/9 p. 21 pars. 13-14

Nu debe anda na nómi di nos Deus, Jeová

13 Má, un monti di algen sigi Jizus ti ki es atxa-l ‘na kel otu ladu di mar’ sima Juan dja flaba. Pamodi ki es sigi Jizus mésmu dipôs ki el ka dexa-s faze-l rei? Txeu di es mostra ma es ta nkaraba kuzas di manera karnal, es staba konsentradu na kuzas material ki Jeová daba na dizértu na ténpu di Muizes. Pur isu es ta atxaba ma Jizus debe kontinuaba ta daba es kuzas material. Jizus ntende ma es ka tinha bon motivason, nton el kumesa ta inxina-s verdadi sobri Jeová ki pode djudaba es muda ses manera di pensa. (João 6:17, 24, 25, 30, 31, 35-40 ) Kantu Jizus faze asi, alguns reklama kóntra el, inda más kantu el konta kel ilustrason li: ‘N ta fla nhos ku tudu sertéza: Si nhos ka kume karni di Fidju di Ómi i bebe se sangi, nhos ka ten vida na nhos. Kenha ki ta kume nha karni i ta bebe nha sangi ten vida pa tudu ténpu, i N ta resusita-l na últimu dia’. — João 6:53, 54.

14 Ilustrason di Jizus txeu bês ta poba pesoas ta mostra si es krê andaba ku Deus di verdadi. Kel ilustrason li tanbê faze mésmu kuza. El mexe txeu ku es. Nu ta lé: ‘Kantu es obi kes palavra li, txeu di se disiplus fla: ‘Kes palavra li ta ofende algen. Ken ki pode obi kel-li?’’ Dipôs Jizus splika ma es debe krê ntendeba siginifikadu spritual di palavras ki el fla. El fla: ‘É spritu ki ta da vida; karni ka ten ninhun valor. Kes kuza ki N fla nhos, es é spritu i es é vida.’ Ma simé, txeu algen ka obi i Bíblia ta fla: ‘Pamodi kel-li, txeu di se disiplus, volta pa kes kuza ki es dexaba pa tras i es ka ta andaba ku el más.’ — João 6:60, 63, 66.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(João 6:44 ) Un algen sô pode ben pa mi, si Pai, ki manda-m, atrai-l, i N ta resusita-l na últimu dia.

Bíblia di studu, nóta na Jo 6:44

atrai-l: Nbóra vérbu na língua gregu pa “atrai” ta uzadu pa pâpia di rasta ô puxa un redi di pexi (Jo 21:6, 11), kel-li ka krê fla ma Deus ta puxa algen pa faze se vontadi aforsa. Kel vérbu li tanbê pode siginifika ‘atrai’ i talvês Jizus sta pensaba na Je 31:3, undi ki Jeová fla se povu na ténpu antigu: ‘N atrai-u pa mi ku amor lial.’ (Septuaginta ta uza kel mésmu vérbu na língua gregu na kel versíklu li.) Jo 12:32 tanbê ta mostra ma Jizus ta atrai ómis di tudu tipu pa el. Bíblia ta mostra ma Jeová da umanus liberdadi di skodje. Tudu algen ta skodje si el ta sirbi Deus ô nau. (De 30:19, 20) Deus ta atrai ku bondadi tudu kes ki na korason ta krê obi se palavra. (Sal 11:5; Pr 21:2; At 13:48) Jeová ta uza mensaji di Bíblia i se spritu santu pa faze kel-li. Profesia di Is 54:13 ki Jo 6:45 ta pâpia di el, ta kunpri na kes algen ki Jeová ta atrai pa el. — Konpara ku Jo 6:65.

(João 6:64 ) Má ten alguns di nhos ki ka ta kridita.” Pamodi désdi komésu Jizus sabia kenha ki éra kes algen ki ka ta kriditaba i kenha ki ta traíba el.

Bíblia di studu, nótas na Jo 6:64

Jizus sabia. . . kenha ki ta traíba el: Jizus sta papiaba di Judas Iskariótis. Jizus pasa un noti interu ta faze orason pa se Pai antis di el skodje kes 12 apóstlu. (Lu 6:12-16) Nton na komésu, Judas mostra ma el éra fiel pa Deus. Má Jizus sabia ku bazi na kes profesia di Skrituras ebraiku, ma el ta sérba traídu pa un algen ki es éra txeu amigu. (Sal 41:9; 109:8; Jo 13:18, 19) Kantu Judas kumesa ta aji mariadu, Jizus konsigi odja mudansa na se manera di pensa i di aji. (Mt 9:4) Jeová odja kuzê ki staba ta ben kontise. El sabeba ma un amigu di kunfiansa di Jizus ta traíba el. Má pensa ma Judas staba distinadu pa traíba Jizus, ka ta konbina ku kualidadis di Deus i ku manera ki sénpri el lida ku pesoas.

désdi komésu: Dja ki Jizus ora un noti interu antis di skodje se apóstlus, kes palavra li ka krê fla kantu Judas nase ô kantu Jizus skodje-l pa ser apóstlu. (Lu 6:12-16) Envês di kel-li, el krê fla ténpu ki Judas kumesa ta trai Jizus, i Jizus da kónta lógu di kuzê ki staba ta kontise. (Jo 6:70; 13:11; konpara ku Jo 2:24, 25; Ap 1:1; 2:23) Kel-li tanbê ta mostra ma Judas pensa na kuzê ki el krê fazeba i el faze planu antis, kel-la ka éra un kuza ki kria na se korason di un óra pa kel otu. Siginifikadu di palavra “komésu” na Skrituras gregu (na língua gregu, arkhé ) ta dipende di kuzê ki sta antis i dipôs. Pur izénplu, na 2Pe 3:4 palavra “komésu” krê fla komésu di kriason. Má kuazi tudu bês el ta uzadu di un manera diferenti. Pur izénplu, Pedru fla ma spritu santu dixi riba di kes algen ki ka éra judeu “sima dixiba riba nos na komésu.” (At 11:15, BPK ) Pedru ka staba ta pâpia di ténpu ki el nase ô di ténpu ki el skodjedu pa bira apóstlu. Má el staba ta pâpia di Pentikósti di anu 33. Kel ténpu éra “komésu” di es resebe spritu santu ku un obijetivu spesial. (At 2:1-4) Otus izénplu di modi ki informasons antis i dipôs di palavra “komésu” ta djuda-nu ntende se siginifikadu, sta na Lu 1:2; Jo 15:27 i 1Jo 2:7.

24 TI 30 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 7-8

“Jizus da glória pa se Pai”

(João 7:15-18 ) Kes judeu fika dimiradu, i ta fla: “Modi ki kel ómi li ten txeu konhisimentu di Skrituras, si nen el ka studa na skólas?” 16 Nton Jizus responde-s: “Kel ki N ta inxina ka é di meu, má é di ken ki manda-m. 17 Si algen krê faze Se vontadi, el ta sabe si kes kuza ki N ta inxina é di Deus ô si kel ki N ta fla ta ben di mi. 18 Ken ki ta pâpia se própi ideias sta ta buska glória pa se kabésa; má ken ki buska glória di kel ki manda-l, el é verdaderu i ka ten injustisa na el.

cf pp. 100-101 pars. 5-6

‘Sta skrebedu’

5 Jizus kreba pa algen sabe di undi ki kel mensaji ta binha. El fla: ‘Kel ki N ta inxina ka é di meu, má é di ken ki manda-m.’ (João 7:16 ) Na otu bês, el fla: ‘N ka ta faze nada di mi pa mi, má N ta fla kel ki Pai inxina-m.’ (João 8:28 ) Jizus tanbê fla: ‘Kuzê ki N ta fla nhos ka ta ben di mi, má nha Pai, ki ta kontinua unidu ku mi, sta ta faze Se trabadjus.’ (João 14:10 ) Jizus sénpri ta papiaba di Palavra di Deus, ki staba skrebedu, pa prova ma tudu ki el ta flaba éra verdadi.

6 Un piskiza sobri palavras ki Jizus fla i ki skrebedu, ta mostra ma el pâpia di más di metadi di kes livru ki ta faze párti di Skrituras ebraiku, di manera dirétu ô indirétu. Na komésu kel-li talvês ka ta pô-u dimiradu. Bu pode pensa pamodi ki Jizus ka pâpia di tudu kes livru di Skrituras ki tinha na kel ténpu, duránti kes três anu i meiu ki el prega i inxina. Na verdadi talvês el pâpia. Lenbra ma Bíblia ta fla ma skrebedu sô un párti di kuzas ki Jizus faze i ki el pâpia. (João 21:25 ) Talvês bu pode ti konsigi lé tudu kes kuza ki skrebedu sobri Jizus na alguns óra. Má, imajina ma bu sta pâpia sobri Deus i se Reinu sô pa alguns óra i bu konsigi fla más di metadi di livru di Skrituras ebraiku! Tanbê, kuazi sénpri Jizus ka tinha un rolu na mô pa el lé. Kantu el faze kel diskursu na monti, Jizus pâpia txeu di Skrituras ebraiku di manera dirétu i indirétu. Nton, el tinha tudu na kabésa.

(João 7:28, 29 ) Nton, timenti el staba ta inxina na ténplu, Jizus fla ku vós altu: “Nhos konxe-m i nhos sabe di undi ki N ben. N ka ben di mi pa mi, má Kel ki manda-m é rial, i nhos ka konxe-l. 29 Ami N konxe-l, pamodi ami é se reprizentanti, i é el ki manda-m.”

(João 8:29 ) I Kel ki manda-m sta ku mi; el ka dexa-m mi sô, pamodi ami sénpri N ta faze kuzas ki ta dexa-l kontenti.”

w11 15/3 p. 11 par. 19

Dexa spritu di Deus gia-u, envês di spritu di mundu

19 Obi ku Jeová di tudu korason. Jizus sénpri faze kes kuza ki ta dexaba se Pai kontenti. Peloménus na un bês, manera ki Jizus krê lidaba ku un situason foi diferenti di kel ki se Pai kreba. Má, el fla se Pai ku kunfiansa: ‘Pa ka kontise sima nha vontadi, má sima di bo.’ (Lucas 22:42 ) Pergunta bu kabésa: ‘Mésmu óras ki é difísil, N ta obi ku Jeová?’ Obi ku Jeová é inportanti pa nu ten vida pa tudu ténpu. Nu debe obi ku Jeová di tudu korason pamodi el é nos Kriador, Fonti di nos vida i Kel ki ta sustenta nos vida. (Sal 95:6, 7) Pa Jeová ka ten nada ki el ta poi na lugar di obidiénsa. Nu ka ta pode ten bensons di Deus si nu ka obi ku el.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(João 7:8-10 ) Nhos subi pa fésta; ami inda N ka sta bai pa es fésta, pamodi nha ténpu inda ka txiga tudu.” 9 Nton, dipôs di fla-s kes kuza li, el fika na Galilea. 10 Má, dipôs ki se irmons subi pa fésta, el tanbê el subi, ka di manera klaru, má sukundidu.

w07 1/2 p. 6 par. 4

Pamodi ki nu debe pâpia verdadi?

Ki izénplu Jizus dexa-nu sobri kel asuntu li? Un bês Jizus staba ta pâpia ku alguns algen ki ka ta kriditaba na el, ki krê sabeba sobri se planu di viaji. Es fla-l: ‘Sai di li i bai pa Judea’. Ki respósta ki Jizus da-s? El fla-s: ‘Nhos subi pa fésta [na Jiruzalen]; ami inda N ka sta bai pa es fésta, pamodi nha ténpu inda ka txiga tudu.’ Poku ténpu dipôs Jizus viaja pa kel fésta na Jiruzalen. Pamodi ki el responde di kel manera la? Pamodi es ka tinha direitu di sabe pa undi i ki óra ki el staba ta bai. Nton nbóra Jizus ka konta mintira, el ka fla-s tudu kuza pamodi asi es ta tinha ménus xansi di fazeba algun kuza ki pode prujudikaba el ô se disiplus. Kel-la ka éra mintira pamodi apóstlu Pedru skrebe sobri Jizus: ‘El ka faze pekadu, nen ka atxadu falsidadi na se bóka.’ — João 7:1-13; 1 Pedro 2:22.

(João 8:58 ) Jizus fla-s: “N ta fla nhos ku tudu sertéza: Antis di Abraon izisti, dja N izistiba.”

Bíblia di studu, nóta na Jo 8:58

dja N izistiba: Kes judeu ki sta diskutiba ku Jizus krê daba el ku pédra pamodi el fla ma el ‘odja Abraon’, nbóra sima es fla, Jizus ka tinha ‘nen 50 anu’. (Jo 8:57) Pa responde, Jizus fla-s sobri se vida na Séu kantu el éra un kriatura spritual poderozu, antis di Abraon nase i antis di el ben pa Téra. Alguns algen ta traduzi kes palavra na língua gregu, egó eimí pa “ami é” envês di “dja N izistiba” i es ta fla ma Jizus krê flaba ma el éra Deus. Es ta fla ma kes palavra na língua gregu, ki ta parse na kel versíklu li i tanbê na Êx 3:14 (Septuaginta ), debe traduzidu di mésmu manera. Má kes versíklu antis i dipôs di Jo 8:54, 55 ta mostra ma Jizus ka staba ta fla ma el éra mésmu algen ki se Pai.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen