BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 novenbru pp. 1-7
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 5 TI 11 DI NOVÉNBRU
  • 12 TI 18 DI NOVÉNBRU
  • 19 TI 25 DI NOVÉNBRU
  • 26 DI NOVÉNBRU TI 2 DI DIZÉNBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 novenbru pp. 1-7

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

5 TI 11 DI NOVÉNBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 20-21

“Bu ta ama-m más di ki kes-li?”

(João 21:1-3 ) Dipôs di kel-li, Jizus parse otu bês pa disiplus djuntu di mar di Tiberíadis. El parse di kel manera li: 2 Simon Pedru staba djuntu ku Tumé (ki es ta txomaba Jémiu), ku Natanael, di Kaná di Galilea, ku kes fidju di Zebedeu i ku más dôs di se disiplus. 3 Simon Pedru fla-s: “N sta ba piska.” Es fla-l: “Nu sta ba ku bo.” Asi, es bai i es entra na barku, má na kel noti es ka pega nada.

(João 21:4-14 ) Kantu manxe, Jizus staba na bera-mar, má disiplus ka da kónta ma éra Jizus. 5 Nton, Jizus pergunta-s: “Nhas fidju, nhos tene algun kuza pa kume?” Es responde-l: “Nau.” 6 El fla-s: “Nhos bota redi pa ladu direita di barku i nhos ta atxa algun kuza.” Nton es bota-l, má es ka konsigi puxa redi, pamodi éra un monti pexi. 7 Nton, kel disiplu ki Jizus ta amaba fla Pedru: “É Sinhor!” Kantu el obi ma éra Sinhor, Simon Pedru bisti se ropa, pamodi el staba nu, i el kai na mar. 8 Má kes otu disiplu ben na kel barku pikinoti, ta rasta redi xeiu di pexi, pamodi es ka staba lonji di téra, es staba uns 90 métru lonji di téra. 9 Kantu es sai di barku, es odja un lumi la, ku pexi riba braza, i pon. 10 Jizus fla-s: “Nhos traze alguns di kes pexi ki nhos kaba di pega.” 11 Nton, Simon Pedru subi na barku i el puxa kel redi pa téra; el staba xeiu di pexi, 153 pexi grandi. Nbóra es éra un monti, redi ka ratxa. 12 Jizus fla-s: “Nhos ben kume.” Ninhun di kes disiplu ka tinha koraji di pergunta-l ken ki el éra, pamodi es sabia ma el éra Sinhor. 13 Jizus bai, el panha pon i el da-s, i el faze mésmu kuza ku pexi. 14 Kel-li foi tirseru bês ki Jizus parse pa disiplus dipôs ki el labantadu di mortus.

(João 21:15-19 ) Kantu es kaba di kume, Jizus pergunta Simon Pedru: “Simon, fidju di Juan, bu ta ama-m más di ki kes-li?” El responde-l: “Sin, Sinhor, bu sabe ma N ta ama-u.” El fla-l: “Da nhas ovelhas kumida.” 16 El torna pergunta-l pa sugundu bês: “Simon, fidju di Juan, bu ta ama-m?” El responde-l: “Sin, Sinhor, bu sabe ma N ta ama-u.” El fla-l: “Pastora nhas ovelhinha.” 17 El pergunta-l pa tirseru bês: “Simon, fidju di Juan, bu ta ama-m?” Pedru fika tristi pamodi el pergunta-l pa tirseru bês: “Bu ta ama-m?” Pur isu, el fla-l: “Sinhor, bu sabe tudu kuza. Bu sabe ma N ta ama-u.” Jizus fla-l: “Da nhas ovelhinha kumida. 18 N ta fla-u ku tudu sertéza: Kantu bo éra más jóven, bu ta bistiba i bu ta andaba pa undi bu kreba. Má, óras ki bu bedja, bu ta stika mô, i otu ómi ta bisti-u i el ta leba-u pa undi bu ka krê.” 19 El fla kel-li pa mostra ki tipu di mórti el ta tinha pa daba Deus glória. Dipôs ki el fla kel-li, el fla-l: “Kontinua ta sigi-m.”

Bíblia di studu, nóta na Jo 21:15, 17

Jizus pergunta Simon Pedru: Kel konbérsu di Jizus ku Pedru kontise poku ténpu dipôs ki Pedru nega Jizus três bês. Jizus pergunta Pedru três bês kuzê ki el ta xintiba pa el, ti ki “Pedru fika tristi”. (Jo 21:17) Na João 21:15-17 nu ta atxa dôs vérbu gregu: agapáo i filéo, ki traduzidu pa ama. Jizus pergunta Pedru três bês: “Bu ta ama-m?” I na kes três bês Pedru responde ku firméza ma el ta amaba Jizus. Kada bês ki Pedru konfirma ma el ta amaba el, Jizus distaka ma amor di Pedru debe motivaba el pa el da kumida spritual i “pastora” disiplus di Jizus, ki el txoma di se ovelhas, ô “ovelhinhas”. (Jo 21:16, 17; 1 Pe 5:1-3) Jizus dexa Pedru konfirma se amor pa el três bês i dipôs el da-l responsabilidadi di kuida di se ovelhas. Di kel manera li, Jizus dexa Pedru sabe klaru ma dja el purduaba el pamodi el negaba el três bês.

bu ta ama-m más di ki kes-li?: Di akordu ku gramátika na língua gregu, frazi “más di ki kes-li” pode ten más di ki un siginifikadu. Alguns studiozu ta prifiri ntende-l asi: “Bu ten más amor pa mi di ki bu ten pa kes otu disiplu?” ô “bu ta ama-m más txeu di ki kes otu disiplu?” Má, pode ser ki siginifikadu é, “bu ten más amor pa mi di ki pa kes kuza li?”, ki éra kes pexi ki disiplus dja pegaba ô kuzas ki tinha aver ku nogósiu di péska. Nton, ideia konplétu di es versíklu pode ser: ‘Bu ten más amor pa mi di ki pa kes kuza material ô pa buska di kes kuza material? Si respósta é sin, da nhas ovelha kumida’. Kel pergunta li éra inportanti pamodi kuza ki kontiseba ku Pedru. Nbóra Pedru éra un di kes primeru disiplu di Jizus, na komésu sigi Jizus ka éra kuza prinsipal na se vida. (Jo 1:35-42) El torna bai pa se trabadju di péska. Alguns mês dipôs, Jizus konvida Pedru pa dexa se nogósiu ki éra grandi i ki ta tomaba el txeu ténpu, pa el biraba ‘piskador di ómis.’ (Mt 4:18-20; Lu 5:1-11) Má, más un bês, poku ténpu dipôs di mórti di Jizus, Pedru bai piska, i otus apóstlu bai ku el. (Jo 21:2, 3) Nton, ta parse ma li Jizus staba ta mostra Pedru di un manera más klaru, ma el tinha ki tomaba un disizon di kuzê ki el ta poba na primeru lugar na se vida: se nogósiu di péska, ki ta reprizentaba kes pexi ki staba se dianti, ô da kumida pa kes ovelha di Jizus, ki é se sigidoris. — Jo 21:4-8.

pa tirseru bês: Pedru dja negaba se Sinhor três bês; Jizus gósi da-l xansi di konfirma kuzê ki el ta xinti pa el três bês. Kantu Pedru faze kel-li, Jizus fla-l ma pa el mostraba se amor, el devia poba sirvisu di Deus na primeru lugar na se vida. Djuntu ku kes otu irmon responsável, Pedru ta daba kumida spritual, ta nkorajaba i ta pastoraba ribanhu di sigidoris fiel di Jizus. Nbóra es éra skodjedu ku spritu santu, es mesteba di kumida spritual. — Lu 22:32.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(João 20:17 ) Jizus fla-l: “Para di pega na mi, pamodi inda N ka subi pa nha Pai. Má ba atxa nhas irmon i fla-s: ‘N sta subi pa nha Pai i nhos Pai, pa nha Deus i nhos Deus.’”

Bíblia di studu, nóta na Jo 20:17

Para di pega na mi: Na língua gregu kel vérbu háptomai pode siginifika “toka” ô “pega; pega na”. Alguns Bíblia ta traduzi kes palavra di Jizus pa: “Ka bu poi mô na mi”. Má Jizus ka staba sô ta fla Maria Madalena pa ka poi mô na el, pamodi kantu otus mudjer odjaba Jizus, dipôs ki el resusitadu, el ka inpidi-s di ‘pega-l na se pé’. (Mt 28:9) Ta parse ma Maria Madalena staba ku medu di Jizus bai pa Séu kel óra. Pamodi el gostaba txeu di sta djuntu ku Jizus, el pega Jizus i el ka larga-l. Pa garanti Maria ma el ka staba ta bai pa Séu kel óra, Jizus fla-l pa el para di pega-l i pa el ba fla kes otu disiplu ma dja el resusitadu.

(João 20:28 ) Tumé responde i el fla-l: “Nha Sinhor i nha Deus!”

Bíblia di studu, nóta na Jo 20:28

Nha Sinhor i nha Deus!: Ô, “Kel Sinhor di meu i kel Deus [ho theós] di meu!” Alguns studiozu ta ntende ma kes palavra li éra di un algen ki staba spantadu ta pâpia ku Jizus, má kel algen staba ta pâpia pa Deus, Pai di Jizus. Otus ta fla ma ku bazi na gregu orijinal, kes palavra fladu pa Jizus. Sikrê é verdadi, kes palavra “nha Sinhor i nha Deus” meste ntendedu di akordu ku kes otu párti di Bíblia. Versíklu 17 ta fla ma Jizus manda kel mensaji li pa se disiplus: “N sta subi pa nha Pai i nhos Pai, pa nha Deus i nhos Deus.” Pur isu, ka ten ninhun razon pa nu kridita ma Tumé ta pensaba ma Jizus éra Deus Tudu-Poderozu. (Jo 20:17) Tumé dja obiba Jizus ta ora pa se ‘Pai’, i ta txoma-l di ‘úniku Deus verdaderu’. (Jo 17:1-3) Nton, talvês Tumé txoma Jizus di ‘nha Deus’ pa kes razon li: el ta odjaba Jizus sima ‘un deus’, má ka sima Deus Tudu-Poderozu (djobe nóta di studu na Jo 1:1, na Matéria pa studa pa runion Vida i pregason di setenbru di 2018, pájina 2); ô talvês el pâpia ku Jizus sima óras ki un sérvu di Deus ta papiaba ku un anju di Jeová, sima sta skrebedu na Skrituras Ebraiku. Tumé debe konxeba dretu kes stória ki umanus, talvês ti própi kel algen ki skrebe kel livru di Bíblia, ta papiaba ku un anju ô es ta papiaba sobri un anju sima ki éra própi Jeová Deus. (Konpara ku Gén 16:7-11, 13; 18:1-5, 22-33; 32:24-30; Jz 6:11-15; 13:20-22.) Pur isu, pode ser ki é na kel sentidu li ki Tumé txoma Jizus di “nha Deus”, asi el rekonhise ma Jizus é reprizentanti di Deus i se porta-vós.

12 TI 18 DI NOVÉNBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 1-3

“Kongregason resebe spritu santu”

(Atos 2:1-8 ) Nton, duránti dia di Fésta di Pentikósti, es staba tudu djuntu na mésmu lugar. 2 Dirapenti, ben un barudju di séu, sima barudju di un béntu fórti, i el intxi kel kaza interu undi es staba xintadu. 3 I es kumesa ta odja uns kuza sima línguas di lumi, i kes kuza spadja i es fika riba di kada un di es; 4 i es tudu fika xeiu di spritu santu i es kumesa ta pâpia línguas diferenti, sima spritu ta daba es kapasidadi. 5 Na kes dia, staba na Jiruzalen judeus ki ta adoraba Deus, ki binha di tudu nason dibaxu di séu. 6 Asi, kantu obidu kel son, djunta un monti di algen i es fika dimiradu, pamodi kada un di es staba ta obi kes disiplu ta pâpia na ses própi língua. 7 Na verdadi, es fika spantadu dimás i es fla: “Tudu kes ki sta ta pâpia é ka galileu? 8 Modi ki kada un di nos sta ta obi se própi língua di lugar ki el nase?

(Atos 2:14 ) Nton, Pedru labanta djuntu ku kes otu 11 apóstlu i el fla-s ku vós altu: “Ómis di Judea i tudu nhos, ki ta mora na Jiruzalen, nhos presta atenson i nhos obi dretu kuzê ki N sta fla nhos:

(Atos 2:37, 38 ) Kantu es obi kel-li es fika ku korason preokupadu i es pergunta Pedru i kes otu apóstlu: “Ómis, irmons, kuzê ki nu debe faze?” 38 Pedru fla-s: “Nhos rapende, i kada un di nhos ta ser batizadu na nómi di Jizus Kristu, pa perdon di nhos pekadu, i nhos ta resebe prezenti di spritu santu.

(Atos 2:41 ) Nton, kes ki seta se palavra ku alegria batizadu, i na kel dia uns 3 mil algen djunta ku es.

(Atos 2:42-47 ) I es kontinua ta sigi i ta presta atenson na kes kuza ki apóstlus ta inxinaba, ta konvive ku kunpanheru, ta kume djuntu i ta faze orasons. 43 Tudu algen fika ku medu, i kes apóstlu kumesa ta faze txeu sinal i milagris. 44 Tudu kes ki bira ta kridita staba djuntu i es ta dividiba tudu kuza ku kunpanheru; 45 es ta bendeba ses kuza di valor i ses propriadadi, i es ta repartiba kel ki es ganha entri tudu es, di akordu ku nisisidadi di kada un. 46 Es ta staba sénpri na ténplu, tudu dia, unidu ku mésmu obijetivu; es ta kumeba na kaza di kunpanheru i es ta dividiba ses kumida ku txeu alegria i di korason, 47 ta lova Deus i tudu algen staba kontenti ku es. Tanbê tudu dia Jeová kontinua ta omenta-s ku kes ki staba ta ser salvu.

w86 1/12 p. 29 pars. 4-5, 7

Kontribuisons ki ta dexa-nu kontenti

Na primeru dia ki kongregason nase, na anu 33, kes 3 mil algen ki konverte i ki ka dura ki batizadu, kontinua ‘ta konvive ku kunpanheru, ta kume djuntu i ta faze orasons.’ Pamodi ki es faze kel-li? Asi, ses fé ta fikaba más fórti i es ta kontinuaba ‘ta sigi i ta presta atenson na kes kuza ki apóstlus ta inxinaba’. — Atos 2:41, 42.

Judeus i kes pruzélitu faze planu pa fika na Jiruzalen sô duránti kes dia di Fésta di Pentikósti. Má kes ki bira kriston krê fikaba más ténpu pa es pode prendeba más i pa ses fé fikaba más fórti. Pur isu, es mesteba urjenti di kumida i tanbê di lugar pa fika. Alguns di kes kriston ka tinha dinheru ki ta txigaba i otus tinha ki ta restaba. Asi, duránti un ténpu es ta djuntaba kuzas material i es ta dividiba el ku kes ki tinha más nisisidadi. — Atos 2:43-47.

Di livri vontadi es ta bendeba ses kuza material i es ta dividiba ku otus algen. Es ka ta obrigaba ningen bende ô da algun kuza; i nen es ka ta insentivaba ningen pa ser póbri. Tanbê, ka krê fla ma kes ki éra riku tinha ki bendeba tudu ses propriadadi pa dipôs es fika póbri. Má, éra pamodi es ta xintiba péna di ses kunpanheru, ki na kel momentu staba ku nisisidadi, ki es bende ses propriadadi i es uza kel dinheru pa djuda na trabadju ki ten aver ku Reinu. — Konpara ku 2 Coríntios 8:12-15.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atos 3:15 ) i nhos mata kel Líder Prinsipal di vida. Má, Deus resusita-l i nos é tistimunha di kel-la.

it-2 p. 543 par. 1

Jizus Kristu

“Líder Prinsipal di vida.” Jizus Kristu da se vida perfetu na sakrifisiu, pa mostra kel bondadi di se Pai ki nu ka merese. Asi, Kristu ku kes sigidor ki el skodje ta pode sta unidu ku el na se Reinu na Séu i tanbê pesoas ta pode vive na Téra dibaxu di govérnu di se Reinu. (Mt 6:10; Jo 3:16; Ef 1:7; He 2:5; djobe RESGATE.) Asi el bira “kel Líder Prinsipal di vida” pa tudu umanus. (At 3:15) Kel palavra gregu ki uzadu li siginifika “xéfi prinsipal”, i el é kuazi igual ku un otu palavra ki uzadu pa pâpia sobri Muizes kómu ‘líder’ na Israel. — At 7:27, 35.

(Atos 3:19 ) “Pur isu, nhos rapende i nhos muda nhos vida, pa nhos pekadu pode ser pagadu, i pa pode txiga na nhos kes ténpu sábi di konsolansa ki Jeová ta da

cl p. 265 par. 14

Un Deus ki sta ‘prontu pa púrdua’

14 Perdon di Jeová sta skrebedu na Atos 3:19 : ‘Pur isu, nhos rapende i nhos muda nhos vida, pa nhos pekadu pode ser pagadu’. Kel últimu palavra di testu é traduson di un vérbu gregu ki pode siginifika “‘paga’, . . . ‘tirmina’ ô ‘distrui’”. Pa alguns studiozu di Bíblia, kes palavra li ta da ideia di paga algun kuza ki skrebedu ku mô. Modi ki es ta fazeba? Na ténpu antigu, kes tinta ki más es ta uzaba pa skrebe éra un mistura di karbon, góma i agu. Lógu dipôs di skrebe ku kel tinta, kel pesoa inda podia pagaba kes létra ku un spónja modjadu. Kel ilustrason li é un bon manera di mostra konpaxon di Jeová. Óras ki Jeová ta púrdua nos pekadus, é sima si el ta uza un spónja pa paga-s.

19 TI 25 DI NOVÉNBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 4-5

“Es kontinua ta pâpia di Palavra di Deus ku koraji”

(Atos 4:5-13 ) Na kel otu dia, kes autoridadi, kes ansion i kes instrutor di lei faze un runion na Jiruzalen, 6 djuntu ku Anás, ki éra saserdóti prinsipal, Kaifás, Juan, Alexandri i tudu kes ki éra família di saserdóti prinsipal. 7 Es poi Pedru ku Juan na ses meiu i es pergunta-s: “Ken ki da nhos puder ô na nómi di kenha ki nhos faze kel kuza li?” 8 Nton, Pedru, ki staba xeiu di spritu santu, fla-s: “Xéfis di povu i ansions, 9  si oji nu sta ta fazedu perguntas pamodi un kuza dretu ki nu faze pa un ómi manku, i si nhos krê sabe kenha ki poi es ómi ta fika prontu, 10 nhos fika ta sabe, anhos ku tudu povu di Israel ma é na nómi di Jizus Kristu, kel Nazarenu, kel ki nhos mata na un staka, má ki Deus labanta di meiu di mortus, sin, é através di el ki es ómi sta li kuradu, nhos dianti. 11 Kel Jizus li é ‘kel pédra ki anhos konstrutoris, nhos ka liga i ki bira kel pédra prinsipal di kantu’. 12 Alén di kel-li, ka ten salvason na más ningen, pamodi ka ten otu nómi dibaxu di séu, ki dadu pa ómis, pa nu ser salvu através di el.” 13 Kantu es odja koraji di Pedru ku Juan, i es da kónta ma es éra ómi normal i ku poku skóla, es fika dimiradu. I es ntende ma es ta staba djuntu ku Jizus.

w08 1/9 kuadru na pájina 15

Palavras ki papiadu ki bira Skrituras Sagradu — Bíblia i kes primeru kriston

Apóstlus ka sabia lé nen skrebe?

Kantu kes governanti i ansions di Jiruzalen ‘odja koraji di Pedru ku Juan, i es da kónta ma es éra ómi normal i ku poku skóla, es fika dimiradu.’ (Atos 4:13 ) Má kes apóstlu ka sabia lé nen skrebe? Pa splika kes palavra li, The New Interpreter’s Bible (A Nova Bíblia do Intérprete ) fla: “Nu pode fla ma kes palavra li ka debe ntendedu sima ki Pedru [ku Juan] ka tinha ninhun skóla i nen ma es ka sabia lé ô skrebe. É sô pa mostra kel grandi diferénsa na sosiadadi ki tinha entri apóstlus i kes ki ta xintaba pa faze julgamentu.”

w08 15/5 p. 30 par. 6

Pártis inportanti di livru di Atos

4:13 — Pedru ku Juan ka sabia lé nen skrebe? Es sabia sin. Es txomadu di algen ku ‘poku skóla’ pamodi es ka studaba na kes skóla relijiozu di kes rabinu.

(Atos 4:18-20 ) Nton, es txoma-s i es da-s órdi pa es ka fla nada nen inxina na nómi di Jizus. 19 Má, Pedru ku Juan, responde-s: “Nhos julga anhos, si obi ku nhos envês di obi ku Deus é un kuza dretu pa Deus. 20 Má nos, nu ka pode para di pâpia di kes kuza ki nu odja i ki nu obi.”

(Atos 4:23-31 ) Dipôs ki es largadu, es bai atxa kes otu disiplu i es konta-s kuzê ki kes saserdóti prinsipal i ansions flaba es. 24 Kantu es obi kel-li, es labanta ses vós pa Deus tudu djuntu, i es fla: “Sinhor Más Grandi, anho é kel ki faze séu, Téra, mar i tudu ki ten na es, 25 i kel ki, através di spritu santu, fla através di nos pai Davidi, bu sérvu: ‘Pamodi ki nasons fika ajitadu i povus pensa na kuzas sen valor? 26 Kes rei di Téra toma ses puzison, i kes governanti djunta kóntra Jeová i kóntra kel algen ki el skodje.’ 27 Na verdadi, Eródis i Pónsiu Pilátus djunta na es sidadi ku ómis di nasons i ku povus di Israel kóntra bu sérvu Jizus, ki é santu, kel ki bu skodje 28 pa faze kel ki bu puder i bu vontadi dja disidiba pa kontiseba. 29 I gósi, Jeová, presta atenson pa ses amiasa i dexa pa bus skravu kontinua ta pâpia bu palavra ku tudu koraji, 30 timenti bu ta stende mô pa kura i timenti ta kontise kes sinal i milagris através di nómi di bu sérvu Jizus, ki é santu.” 31 Dipôs ki es faze súplika, kel lugar undi es staba djuntadu treme. Tudu es fika xeiu di spritu santu i es kumesa ta pâpia di palavra di Deus ku koraji.

it-1 pp. 159-160 par. 8

Apóstlu

Atividadi na kongregason. Na Pentikósti, kantu Deus manda spritu santu riba di kes apóstlu es fika ku txeu koraji. Kes primeru sinku kapítlu di Atos di Apóstlus, ta prova kel grandi koraji di apóstlus na prega notísias sábi i sobri resureison di Jizus, mésmu kantu kes governanti pô-s prézu, sota-s i amiasa-s di mórti. Na kes primeru dia dipôs di Pentikósti, kongregason bira más txeu pamodi ajuda di spritu santu i manera ki apóstlus kuida di kongregason. (At 2:41; 4:4) Na komésu, ses pregason éra sô na Jiruzalen. Dipôs es bai pa Samaria i ku ténpu es txiga na tudu lugar ki es konxeba na kel ténpu. — At 5:42; 6:7; 8:5-17, 25; 1:8.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atos 4:11 ) Kel Jizus li é ‘kel pédra ki anhos konstrutoris, nhos ka liga i ki bira kel pédra prinsipal di kantu’.

it-3. p. 209 par. 1

Pédra di kantu

Salmo 118:22 ta mostra ma kel pédra ki konstrutoris nega ta biraba kel pédra ‘prinsipal di kantu’ (na ebraiku, roʼsh pin·náh). Jizus pâpia i el aplika kel profesia li na el mê kómu ‘kel pédra prinsipal di kantu’ (na gregu, ke·fa·lé go·ní·as, pónta más altu di un kantu). (Mt 21:42; Mr 12:10, 11; Lu 20:17) Sima kel pédra más altu di un konstruson ta odjadu faxi, Jizus Kristu tanbê é kel pédra prinsipal di kongregason di kristons skodjedu ku spritu santu, ki é konparadu ku un ténplu spritual. Pedru tanbê aplika Salmo 118:22 na Kristu. Di kel manera li, el mostra ma Jizus é kel ‘pédra’ ki ómis nega, má ki Deus skodje pa bira ‘kel prinsipal di kantu’. — At 4:8-12; tanbê odja 1Pe 2:4-7.

(Atos 5:1 ) Nton, un ómi ki txomaba Ananias, ku se mudjer, Safira, bende un propriadadi.

w13 1/3 p. 15 par. 4

Kuzê ki nu pode prende di kes mintira ki Pedru ku Ananias konta?

Ananias ku se mudjer bende un txon pa es pode ten dinheru pa djuda kes novu ki batiza. Kantu es leba dinheru pa apóstlus, Ananias fla ma kel-la éra tudu dinheru. Má éra mintira! El guarda un párti di dinheru pa el! Deus dexa Pedru sabe. Pur isu, Pedru fla Ananias: ‘Bu ka konta mintira pa ómis, má pa Deus.’ Dipôs di obi kel-li, Ananias kai mortu na txon! Uns três óra dipôs, se mudjer txiga. Sen sabe kuzê ki dja kontiseba ku se maridu, el tanbê el konta mintira i el kai mortu na txon.

26 DI NOVÉNBRU TI 2 DI DIZÉNBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 6-8

“Kes primeru sigidor di Jizus pasa pa próva”

(Atos 6:1 ) Na kes dia, kantu nunbru di disiplus ba ta bira más txeu, kes judeu ki ta papiaba gregu kumesa ta reklama kóntra kes judeu ki ta papiaba ebraiku, pamodi ses viúva staba ta dexadu di ladu óras ki es ta distribuiba kumida tudu dia.

bt p. 41 par. 17

‘Nu ten ki obi ku Deus pamodi é El ki ta manda’

17 Disiplus staba ta pasa pa un prigu déntu di kel novu kongregason ki formadu. Txeu di kes disiplu ki staba ta ser batizadu, ka éra di Jiruzalen i es krê prendeba más antis di volta pa kaza. Kes algen li mesteba di kumida i otus ajuda, pur isu kes disiplu oferese dinheru pa djuda-s di ses livri vontadi. (Atos 2:44-46; 4:34-37 ) Nton, parse un situason sériu. ‘Óras ki es ta distribuiba kumida tudu dia’ kes viúva ki ta papiaba gregu ‘staba ta dexadu di ladu’. (Atos 6:1 ) Má kel-li ka ta kontiseba ku kes ki ta papiaba ebraiku. Ta parse, nton, ma prubléma éra diskriminason. Kel-li é un di kes kuza ki más ta poi algen na dizunion.

(Atos 6:2-7 ) Nton, kes 12 txoma kes monti disiplu i es fla: “É ka dretu pa nu dexa palavra di Deus pa ba sirbi kumida na mézas. 3 Pur isu, irmons, nhos skodje na nhos meiu 7 ómi ki ta papiadu ben di es, xeiu di spritu i di sabedoria, i nu ta da-s es trabadju ki meste fazedu. 4 Má anos, nu ta kontinua ta faze orason i ta inxina palavra.” 5 Kuzê ki es fla dexa tudu kes algen kontenti, i es skodje Estevão, ómi xeiu di fé i di spritu santu, i tanbê Filipi, Prókuru, Nikanor, Timon, Pármenas i Nikulau, un pruzélitu di Antiokia. 6 Es leba-s ti apóstlus, i dipôs di faze orason, apóstlus poi mô riba di es. 7 Asi, palavra di Deus kontinua ta spadja, i nunbru di disiplus kontinua ta omenta txeu na Jiruzalen. I un monti saserdóti bira ta obi ku fé.

bt p. 42 par. 18

‘Nu ten ki obi ku Deus pamodi é El ki ta manda’

18 Kes apóstlu, ki éra grupu enkaregadu di óbra di kongregason ki staba ta omenta na kel ténpu, rekonhise ma ka éra dretu es ‘dexa palavra di Deus pa ba sirbi kumida’. (Atos 6:2 ) Pa rezolve kel asuntu, es manda kes disiplu pa skodje 7 ómi ‘xeiu di spritu i di sabedoria’ ki es podia diziginaba pa kuida di ‘es trabadju ki meste fazedu.’ (Atos 6:3 ) Es meste uzaba ómis kualifikadu pamodi kel trabadju ka ta nvolveba sô distribui kumida, má tanbê lida ku dinheru, faze kónpras i guarda rejistus ben fetu. Tudu kes ómi ki skodjedu tinha nómis gregu, talvês asi kes viúva gregu, ki prujudikadu, ta xintiba más kunfiansa na es. Dipôs di faze orason pa djobe si es staba kualifikadu, kes apóstlu skodje 7 ómi pa kuida di kel ‘trabadju’ ki éra pa faze.

(Atos 7:58–8:1 ) Dipôs di bota-l pa fóra di sidadi, es kumesa ta da-l ku pédra. Kes tistimunha dexa ses ropa djuntu pé di un jóven ki txomaba Saulu. 59 Timenti es staba ta da Estevão ku pédra, el faze un pididu: “Sinhor Jizus, resebe nha spritu.” 60 Nton, el poi duedju na txon, el grita riju: “Jeová, ka nho kulpa-s pa es pekadu.” I kantu el fla si, el durmi na mórti.

8 Saulu, konkorda, pa es mata-l. Na kel dia, kumesa un grandi pirsigison kóntra kongregason na Jiruzalen, i tudu es, ménus kes apóstlu, spadjadu pa kes zóna di Judea i Samaria.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atos 6:15 ) I, kantu tudu kes ki staba xintadu na Sinédriu djobe-l déntu róstu, es odja ma se róstu éra sima róstu di un anju.

bt p. 45 par. 2

Estevão, ‘xeiu di grasa i puder’

2 Róstu di Estevão na kel momentu li sta diferenti. Kes juís djobe Estevão déntu di odju i es odja ma ‘se róstu éra sima róstu di un anju.’ (Atos 6:15 ) Anjus ta leba mensaji di Jeová Deus pa algen i pur isu es ten razon pa es ka ten medu, es é kalmu i trankilu. Mésmu kuza kontise ku Estevão i ti kes juís xeiu di raiba da kónta di kel-li. Pamodi ki el sta kalmu di kel manera li?

(Atos 8:26-30 ) Nton, anju di Jeová fla Filipi: “Pripara i bai pa sul, pa strada ki ta dixi di Jiruzalen ti Gaza.” (Kel-li é strada di dizértu.) 27 Dipôs di kel-li, el pripara i el bai. Nton el nkontra ku un eunuku di Itiópia, un ómi ki éra un grandi funsionáriu di Kandasi, rainha di Itiópia, enkaregadu di tudu se tizoru. El baba Jiruzalen pa adora 28 i timenti el staba ta volta pa kaza, xintadu na se karu, el staba ta lé proféta Izaías ku vós altu. 29 Nton, spritu fla Filipi: “Bai, txiga pértu di kel karu la.” 30 Filipi kóre na ladu di karu i el obi kel eunuku ta lé proféta Izaías ku vós altu. Nton el pergunta-l: “Bu sta ntende kuza ki bu sta lé?”

bt p. 58 par. 16

Ta pâpia ‘di notísias sábi sobri Jizus’

16 Kristons oji ten priviléjiu di partisipa na un trabadju sima kel ki Filipi faze. Txeu bês kristons ta konsigi prega mensaji di Reinu pa kes algen ki es ta nkontra ku es, sima óras ki es ta viaja. Tanbê txeu bês, ta fika klaru ma é ka atoa ki nu ta nkontra ku pesoas sinseru. Nu ka ta fika dimiradu, pamodi Bíblia ta dexa klaru ma anjus ta gia trabadju di pregason pa mensaji pode txiga na ‘tudu nasons, tribus, línguas i povus’. (Apo. 14:6) Orientason di anjus na pregason ta kunpri kel ki Jizus dja flaba. Na se ilustrason sobri trigu i joiu, Jizus fla ma, duránti kodjéta, ô, na fin di es sistéma, ‘kes ki ta faze kodjéta’ ta sérba ‘anjus’. Tanbê el fla ma kes kriatura spritual li ‘ta ben panha i djunta tudu kes kuza ki ta tropesa i kes ki ta faze kel ki é kóntra lei’. (Mat. 13:37-41) I na kel mésmu ténpu, kes anju ta djuntaba kes ki Jeová krê atrai pa se organizason: kes ki ta ba vive na Séu, i dipôs, ‘un monti di algen’ di ‘otus ovelha’. — Apo. 7:9; João 6:44, 65; 10:16.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen