BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 janeru pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 7 TI 13 DI JANERU
  • 14 TI 20 DI JANERU
  • 21 TI 27 DI JANERU
  • 28 DI JANERU TI 3 DI FEBRERU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 janeru pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

7 TI 13 DI JANERU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 21-22

“Pa vontadi di Jeová fazedu”

(Atos 21:8-12 ) Nu sai na kel otu dia i nu txiga na Sezarea; la, nu entra na kaza di Filipi, kel pregador di ivanjélhu i ki éra un di kes 7 ómi, i nu fika ku el. 9 Kel ómi li tinha kuatu fidju-fémia ki éra soltera i ki ta profetizaba. 10 Dipôs ki nu fika txeu dia la, un proféta ki txoma Ágabu dixi di Judea. 11 El ben nkontra ku nos, el toma sintu di Polu, el mara se pé ku se mô, i el fla: “É kel-li ki spritu santu fla: ‘É si ki judeus na Jiruzalen ta mara kel ómi ki é dónu di kel sintu li, i es ta ntrega-l na mô di pesoas di otus nason.’” 12 Kantu nu obi kel-li, nos ku kes ki staba la, nu kumesa ta inplora-l pa el ka subi pa Jiruzalen.

bt pp. 177-178 pars. 15-16

‘Pa vontadi di Jeová fazedu’

15 Duránti kel ténpu ki Polu staba ku Filipi, Ágabu, ki éra un algen ki es ta ruspetaba, txiga na kaza di Filipi. Kes ki staba na kaza di Filipi sabia ma Ágabu éra un proféta. Dja el fazeba un profesia sobri un fómi duránti govérnu di Kláudiu. (Atos 11:27, 28 ) Talvês es debe staba ta pensa: ‘Pamodi ki Ágabu sta li? Ki mensaji ki el traze?’ Es odja-l panha sintu di Polu, ki éra un padás di fazénda ki algen ta maraba na sintura i ki es pode uzaba pa guarda dinheru ô otus kuza. Ágabu mara se pé ku se mô ku kel sintu. Dipôs el pâpia. Kel mensaji éra tristi: ‘É kel-li ki spritu santu fla: ‘É si ki judeus na Jiruzalen ta mara kel ómi ki é dónu di kel sintu li, i es ta ntrega-l na mô di pesoas di otus nason.’’ — Atos 21:11.

16 Kel profesia konfirma ma Polu ta baba pa Jiruzalen. Tanbê el mostra ma manera ki el ta lidaba ku judeus ta poba es ta ntregaba el ‘na mô di pesoas di otus nason.’ Kel profesia mexe txeu ku kes algen ki staba la. Lúkas skrebe: ‘Kantu nu obi kel-li, nos ku kes ki staba la, nu kumesa ta inplora-l pa el ka subi pa Jiruzalen.’ (Atos 21:12 ) ‘Má Polu responde: ‘Kuzê ki nhos sta ta txora, nhos krê kebra-m nha korason? Anpos, ami N sta prontu tantu pa N ser maradu ô pa N ser mortu na Jiruzalen, na nómi di Sinhor Jizus.’’ — Atus 21:13, BPK.

(Atus 21:13, BPK ) Má Polu responde: ‘Kuzê ki nhos sa ta txora, nhos krê kebra-m nha korason? Anpos, ami N sta prontu tantu pa N ser maradu ô pa N ser mortu na Jiruzalen, na nómi di Sinhor Jizus.’

bt p. 178 par. 17

‘Pa vontadi di Jeová fazedu’

17 Imajina kel-li: kes irmon, ku Lúkas tanbê, sta ta pidi Polu pa el ka bai. Alguns sta ta txora. Kel preokupason ki irmons mostra mexe ku Polu, i ku amor el fla-s ma es krê kebraba el se korason. Má sima kontise kantu Polu nkontra ku irmons na Tiru, el staba disididu na ka dexa súplika ô txoru di irmons pô-l dizisti. Envês di kel-la, el splika-s pamodi ki el debe baba pa Jiruzalen. Polu tinha koraji i el mostra ma el staba disididu. Sima Jizus dja mostraba antis, Polu staba disididu na bai pa Jiruzalen. (He 12:2) Polu ka staba ta djobe manera pa el matadu pamodi el difende se fé, má si kel-li kontiseba, ta sérba un ónra pa el móre kómu un sigidor di Kristu Jizus.

(Atos 21:14 ) Dja ki nu ka konsigi konvense-l, nu para di insisti i nu fla: “Pa vontadi di Jeová fazedu.”

bt p. 178 par. 18

‘Pa vontadi di Jeová fazedu’

18 Modi ki irmons reaji? Ku ruspetu. Nu ta lé: ‘Dja ki nu ka konsigi konvense-l, nu para di insisti i nu fla: ‘Pa vontadi di Jeová fazedu.’’ (Atos 21:14 ) Kes ki tenta konvense Polu pa ka bai pa Jiruzalen ka insisti ku el más. Es obi ku Polu i es dizisti di inpidi-l. Es seta disizon di Polu i es rekonhise ma kel-la éra vontadi di Jeová, mésmu ki éra difísil pa es. Polu toma un kaminhu ki ku ténpu pode lebaba el pa mórti. Ta sérba más faxi pa Polu si kes algen ki ta amaba el ka tenta inpidiba el.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atos 21:23, 24 ) Nton, faze kel ki nu sta ben fla-u: Nu tene kuatu ómi ki ten un promésa pa kunpri. 24 Leba kes ómi li ku bo, faze serimónia pa bu purifika djuntu ku es i paga ses dispéza, pa es rapa ses kabésa. Asi, tudu algen ta sabe ma kel ki sta fladu di bo é ka verdadi, má bu sta anda dretu i tanbê bu sta kunpri Lei.

bt pp. 184-185 pars. 10-12

‘Nhos obi kuzê ki N sta fla pa N difende nha kabésa’

10 Má simé, Polu mostra ma el ta ntendeba kes ki krê sigiba tradisons di judeu, sima ka trabadja na sábadu ô ka kume alguns kuza. (Ro 14:1-6) I el ka kria régras sobri sirkunsizon. Má envês di kel-la, Polu manda Timótiu faze sirkunsizon. Asi judeus ka ta diskunfiaba di Timótiu, dja ki se pai éra gregu. (Atos 16:3 ) Sirkunsizon éra un asuntu ki kada algen pode disidiba. Polu flaba kes irmon di Galásia: ‘Faze ô ka faze sirkunsizon ka ten ninhun valor, má ki ten valor é fé ki ta aji através di amor.’ (Gál 5:6) Má, si un algen fazeba sirkunsizon pa kunpriba Lei di Muizes ô pa mostraba ma pa ten aprovason di Jeová un algen tinha ki fazeba sirkunsizon, el sta ta mostraba falta di fé.

11 Nbóra kes kuza ki staba ta fladu éra mintira, kes irmon judeus staba preokupadu. Pur isu, ansions da Polu kel orientason li: ‘Nu tene kuatu ómi ki ten un promésa pa kunpri. Leba kes ómi li ku bo, faze serimónia pa bu purifika djuntu ku es i paga ses dispéza, pa es rapa ses kabésa. Asi, tudu algen ta sabe ma kel ki sta fladu di bo é ka verdadi, má bu sta anda dretu i tanbê bu sta kunpri Lei.’ — Atos 21:23, 24.

12 Polu pode flaba ma prubléma ka éra kuzas ki staba ta fladu di el, má éra zelu ki irmons judeu tinha pa Lei di Muizes. Má el staba prontu pa seta faze sima kes ansion fla-l, désdi ki ka ta violaba ninhun prinsípiu di Deus. Dja el skrebeba antis: ‘Pa kes ki sta dibaxu di lei, N bira sima si N sta dibaxu di lei, nbóra N ka sta dibaxu di lei, pa N ganha kes ki sta dibaxu di lei.’ (1Co 9:20) Nton, Polu kolabora ku ansions di Jiruzalen i el bira ‘sima si el staba dibaxu di lei.’ Di kel manera li, el dexa-nu un bon izénplu ma nu debe kolabora ku ansions envês di insisti na faze kuzas di nos manera. — He 13:17.

(Atos 22:16 ) I gósi, kuzê ki bu sta spéra? Labanta, batiza i pa bu pode laba bus pekadu invoka se nómi.’

Bíblia di studu, nóta na At 22:16

pa bu pode laba bus pekadu invoka se nómi: Ô “laba bus pekadu i invoka se nómi.” É ka agu di batismu ki ta laba pekadus di un algen, má é invoka nómi di Jizus. Kel-li ta nvolve ten fé na Jizus i mostra se fé através di óbras. — At 10:43; Tg 2:14, 18.

14 TI 20 DI JANERU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 23-24

“El fladu ma el éra un praga i ma el staba ta poi algen ta rabela”

(Atos 23:12 ) Kantu manxe, kes judeu faze un planu kóntra Polu i es promete ku un maldison pa ses kabésa, ma es ka ta kume nen bebe nada ti ki es mata Polu.

(Atos 23:16 ) Má, fidju di irman di Polu fika ta sabe di kel armadilha ki es staba ta faze planu pa el; el entra na kuartel i el konta Polu tudu kuza.

bt p. 191 pars. 5-6

‘Ten koraji!’

5 Polu dadu nkorajamentu déntu dʹóra. Kel otu dia, más di 40 ómi judeus ‘faze un planu kóntra Polu i es promete ku un maldison pa ses kabésa, ma es ka ta kume nen bebe nada ti ki es mata Polu.’ Kel promésa ‘ku un maldison’, ta mostra ma kes judeu staba disididu na mata apóstlu Polu. Es ta kriditaba ma si ses planu ka daba sértu, es ta resebeba un maldison ô un disgrasa. (Atos 23:12-15 ) Ses planu, ki tinha aprovason di kes saserdóti prinsipal i di ansions, éra pa Polu lebadu pa Sinédriu pa responde más pergunta pa es pode ntende más klaru uns asuntu sobri el. Má na kaminhu pa la, kes algen ki éra kóntra el ta staba sukundidu ta spéra pa ataka Polu i pa mata-l.

6 Má subrinhu di Polu obi kel planu i el konta Polu. Dipôs Polu manda-l bai konta komandanti di trópas di Roma, ki txomaba Kláudiu Lízias. (Atos 23:16-22 ) Jeová di sertéza ta ama jóvens sima kel subrinhu di Polu, ki ta mostra koraji óras ki es ta preokupa más ku suguransa di povu di Deus di ki ku ses kabésa i es ta faze tudu kuza ki es pode pa trabadja pa Reinu ku lialdadi.

(Atos 24:2 ) Kantu es txoma-l, Tértulu kumesa ta akuza-l, i ta fla: “Nu tene grandi pas pamodi nho, i pamodi prudénsia di nho sta ta fazedu mudansas na kel nason li;

(Atos 24:5, 6 ) Pamodi nu atxa ma kel ómi li é un praga i el sta ta poi tudu judeus na mundu interu ta rabela, i el é un di kes xéfi di seita di nazarenus. 6 Tanbê el tenta bira ténplu inpuru; nton, nu pega-l.

bt p. 192 par. 10

‘Ten koraji!’

10 Na Sezarea, Polu ‘fika prézu na palásiu di Eródis’ ta spéra pa kes algen ki akuza-l txiga di Jiruzalen. (Atos 23:35 ) Sinku dia dipôs es txiga. Ben Ananias, ki éra Saserdóti prinsipal, Tértulu, ki ta fazeba diskursus pa públiku i un grupu di ansions. Primeru Tértulu ilôjia Félis pa kuzas ki el staba ta faze pa judeus. Kes ilojiu di Tértulu é ka éra di korason, éra pa ganha aprovason di Félis. Dipôs Tértulu kumesa pâpia di asuntu ki leba-l la. El fla ma Polu éra ‘un praga i el sta ta poi tudu judeus na mundu interu ta rabela, i el éra un di kes xéfi di seita di nazarenus. Tanbê el tenta bira ténplu inpuru; nton, es pega-l.’ Kes otu judeu ‘tanbê apoia kel akuzason, ta konfirma ma tudu kes kuza éra verdadi.’ (Atos 24:5, 6, 9 ) Poi algen ta rabela, ser xéfi di un seita prigozu i bira ténplu inpuru éra akuzasons gravi ki pode daba senténsa di mórti.

(Atos 24:10-21 ) Kantu governador faze-l sinal ku kabésa pa el pâpia, Polu responde: “N sabe dretu ma dja ten txeu anu ki anho é juís di kel nason li, pur isu, N sta pâpia lógu pa N difende nha kabésa. 11 Sima nho pode odja, ka pasa más di 12 dia désdi ki N subi pa Jiruzalen pa N ba adora. 12 I es ka atxa-m ta diskuti ku ningen na ténplu, nen ta poi gentis na sinagógas ô na otu lugar di sidadi ta rabela. 13 Nen es ka ten próva di kes akuzason ki es sta faze kóntra mi gósi li. 14 Má un kuza N ta fla nho: é através di kel kaminhu ki es ta txoma seita, ki N ta adora Deus di nhas gentis grandi pamodi N ta kridita na tudu kuza ki Lei ta fla i ki sta skrebedu na Profétas. 15 N ten speransa na Deus, speransa ki kes omi li ten tanbê, ma ta ben ten resureison di algen justu i tanbê di algen injustu. 16 Pamodi kel-li, sénpri N ta sforsa pa N ten un konsénsia linpu dianti di Deus i di tudu algen. 17 Dipôs di txeu anu, N ben Jiruzalen pa N traze un kontribuison pa nha nason i pa N faze ofértas. 18 Timenti N staba ta trata di kes asuntu li, es atxa-m purifikadu na ténplu, má N ka staba djuntu ku un monti di algen nen ta poi konfuzon. Má, ten alguns judeu di pruvínsia di Ázia ki staba la 19 i es debe staba li dianti di nho pa akuza-m, si es tinha algun kuza kóntra mi. 20 Ô nton, pa kes ómi ki sta li fla ki kulpa ki es atxa na mi kantu N staba na frenti di Sinédriu. 21 Sô si é kel un frazi li ki N fla kantu N staba na ses meiu: ‘É pamodi resureison di mortus ki oji N sta ta ser julgadu na nhos frenti!’”

bt pp. 193-194 pars. 13-14

‘Ten koraji!’

13 Polu dexa un bon izénplu pa nu sigi si algun dia nu lebadu frenti di autoridadis pamodi nos adorason i nu akuzadu di poi konfuzon, di poi otus algen ta rabela kóntra autoridadi ô di faze párti di un ‘seita prigozu’. Polu ka ilôjia governador txeu dimás ku ilojius finjidu sima Tértulu. Polu fika kalmu i el mostra ruspetu. Ku jetu, el da un tistimunhu klaru i el pâpia verdadi. Polu fla ma ‘judeus di pruvínsia di Ázia’ ki akuzaba el di bira ténplu inpuru, ka staba la, i ma sima lei ta flaba, es debe staba la pa el pode obiba ses akuzason. — Atos 24:18, 19.

14 Un kuza ki ta dexa-nu más dimiradu é ma Polu ka dexa di da tistimunhu di kuzas ki el ta kriditaba na es. Ku koraji, apóstlu Polu torna fla ma el ta kriditaba na resureison, ki éra kel mésmu asuntu ki kriaba konfuzon na Sinédriu. (Atos 23:6-10 ) Pa difende se kabésa, Polu distaka speransa di resureison. Pamodi? Pamodi Polu staba ta da tistimunhu di Jizus i di resureison di Jizus, ki éra un kuza ki kes algen kóntra Polu ka ta setaba. (Atos 26:6-8, 22, 23 ) Nton, razon di kel prubléma éra asuntu di resureison, prinsipalmenti di Jizus.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atus 23:6, BPK ) Sima Polu da kónta ma un párti di kel tribunal éra saduseu, i otu párti farizeu, el pâpia altu: ‘Nhas armun, ami é farizeu, fidju di farizeu. É pamodi nha speransa na resureison di mortu ki ami é julgadu li.’

Bíblia di studu, nóta na At 23:6

ami é farizeu: Alguns algen ki staba la konxeba Polu. (At 22:5) Kantu el fla ma el éra fidju di farizeu, kes algen ki staba la talvês ntende ma na pasadu el éra un farizeu sima es i ma el ta kriditaba na resureison sima es tanbê. Es sabia ma Polu ka staba ta nganaba es, dja ki farizeus di Sinédriu sabia ma el bira un kriston zelozu. Má na kel párti li kantu Polu txoma se kabésa di farizeu, pode ntendedu ma Polu ka staba ta fla ma el éra farizeu própi. Pamodi el ta kriditaba na resureison sima farizeus, Polu staba ta fla ma na kel asuntu li el ta pensaba más sima kes farizeu di ki kes saduseu. Asi el konkorda ku kes farizeu ki staba la. Ta parse ma Polu staba ta spéra ma alguns ki ta fazeba párti di Sinédriu ta konkordaba ku el na kel asuntu li ki da txeu konfuzon. I planu di Polu da sértu. (At 23:7-9) Palavras di Polu na At 23:6, sta di akordu ku kuzê ki el ben fla dipôs kantu el difende se kabésa dianti di Rei Agripa. (At 26:5) I kantu Polu staba na Roma i el skrebe pa irmons di Filipus, el torna fla ma antis el éra farizeu. (Fil 3:5) É interesanti odja modi ki kristons ki antis éra farizeus ta txomadu na At 15:5. — Djobe nóta di studu, na At 15:5#.

#(Atos 15:5 ) Nton, alguns ki éra di kel seita di farizeus, ki dja biraba krenti, labanta di ses lugar i es fla: “Es meste sirkunsidadu i manda-s pa es sigi Lei di Muizes.”

Bíblia di studu, nóta na At 15:5

alguns ki éra di kel seita di farizeus: Ta parse ma inda es ta ligaba kes kriston li ku alguns kuza ki es ta fazeba ô pensaba kantu es éra farizeu. — Konpara ku nóta di studu, na At 23:6.

(Atus 24:24, BPK ) Dipôs di alguns dia, Félis parse ku Druzila, si mudjer, ki éra judeu, i e manda txoma Polu. El obi-l ta pâpia di fé na Jizus Kristu.

(Atus 24:27, BPK ) Kantu konpleta dos anu, Pórsiu Festu ben fika na lugar di Félis. Félis, pa el agradaba judeus, kantu el ta sai el dexa Polu na kadia.

Bíblia di studu, nóta na At 24:24

Druzila: Tirseru i últimu fidju-fémia di Eródis ki Atos 12:1 ta pâpia di el, ki é Eródis Agripa primeru. Druzila nase pa vólta di anu 38 i el éra irman di Agripa sugundu i Berenisi. (Djobe nóta di studu, na At 25:13 i Glossário, “Herodes.”) Governador Félis éra se sugundu maridu. El éra kazadu primeru ku rei di Síria ki txomaba Azis di Emeza, má el divôrsia di el i el kaza ku Félis pa vólta di anu 54, kantu el tinha uns 16 anu. Pode ser ki Druzila staba la kantu Polu pâpia ku Félis ‘di justisa, di dumina nos kabésa i di julgamentu ki sta pa ben’. (At 24:25, BPK ) Kantu Festu ben fika governador na lugar di Félis, Félis dexa Polu prézu ‘pa el agradaba judeus’, má alguns algen ta pensa ma el faze kel-la pa agradaba se mudjer, ki éra judeu. — At 24:27, BPK.

(Atus 25:13, BPK ) Dipôs ki pasa alguns dia, rei Agripa ku Berenisi txiga na sidadi di Sezarea, pa es ba fla Festu mantenha.

Bíblia di studu, nóta na At 25:13

Agripa: Eródis Agripa sugundu. El éra bisnétu di Eródis, kel grandi, i el éra fidju di Eródis Agripa primeru ku se mudjer Siprus.

21 TI 27 DI JANERU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 25-26

“Polu pidi pa Séza julga-l i dipôs el da rei Eródis Agripa tistimunhu”

(Atos 25:11 ) Si mi é kriminozu mê, i si N faze algun kuza ki N merese móre, N sta prontu pa N móre; má, si ka ten nada pa prova kes kuza ki kes ómi li sta ta fla kóntra mi, ningen ka pode ntrega-m pa es. N ta pidi pa Séza julga-m!”

bt p. 198 par. 6

‘N ta pidi pa Séza julga-m!’

6 Dizeju di Festu di agrada judeus pode poba vida di Polu na prigu. Nton, Polu uza un direitu ki el tinha na lei dja ki el éra sidadon di Roma. El fla Festu: ‘N sta dianti di tribunal di Séza, undi ki N debe ser julgadu. N ka faze nada mariadu kóntra judeus, sima nho sta ta odja klaru. N ta pidi pa Séza julga-m!’ Un pididu sima kel-li normalmenti ka podia mudadu. Festu distaka kel-li kantu el fla: ‘Bu pidi pa Séza julga-u, nton bu ta bai pa Séza.’ (Atos 25:10-12 ) Kantu Polu pidi bai pa un autoridadi más altu, el dexa un izénplu pa kristons verdaderu di nos ténpu. Óras ki kes algen ki é kóntra nos tenta ‘uza lei pa faze disgrasa’, Tistimunhas di Jeová ta uza direitu ki es ten na lei pa difende pregason di notísias sábi. — Sal 94:20.

(Atus 26:1-3, BPK ) Anton, rei Agripa fla Polu: ‘Bu pode pâpia pa difende bu kabésa.’ Polu stende mô i el difende si kabésa: 2 ‘Ó rei Agripa, di tudu kuza ki N sa ta ser akuzadu pa judeus, ami é filís pamodi oji N sta li dianti di nho pa N difende nha kabésa. 3 Prinsipalmenti pamodi nhu konxe tudu kustumu i kiston di judeus. Pur isu, N ta pidi nho pa nho obi-m ku paxénxa.

bt pp. 198-201 pars. 10-16

‘N ta pidi pa Séza julga-m!’

10 Ku ruspetu, Polu agradise rei Agripa pa oportunidadi di difende se kabésa. El rekonhise ma rei Agripa ta ntendeba dretu tudu kustumu i asuntus ki judeus ka ta konkordaba ku kunpanheru. Polu pâpia sobri vida ki el tinha antis: ‘N vive sima farizeu, kel seita más izijenti di nos relijion’. (Atos 26:5 ) Kantu Polu éra farizeu, el tinha speransa ma Misías ta binha. Gósi kómu kriston, el fla ku koraji ma Jizus Kristu éra kel Misías ki es dura ta speraba. Polu staba ta ser julgadu na kel dia pamodi el ta kriditaba ma Deus ta ben kunpriba promésa ki el fazeba pa ses gentis grandi. Kes algen ki sta akuzaba Polu ta kriditaba na mésmu kuza. Kel situason li poi Agripa ku más gana di sabe kuzê ki Polu krê flaba.

11 Polu lenbra ma el ta trataba kristons ku maldadi, i el fla: ‘Mi própi, N staba konvensidu ma N debe lutaba kóntra nómi di Jizus, kel Nazarenu, di tudu manera. Dja ki N staba ku txeu raiba di es [disiplus di Jizus], N pirsigi-s ti na kes sidadi lonji.’ (Atos 26:9-11 ) Polu ka staba ta izajera. Txeu algen sabia ma Polu trataba kristons ku violénsia. (Gál 1:13, 23) Agripa talvês fika ta pensa: ‘Kuzê ki podia mudaba un ómi di kel tipu li?’

12 Kes palavra ki Polu fla dipôs da-l respósta: ‘N staba ta viaja pa Damasku, ku tudu puder i autoridadi ki kes saserdóti prinsipal daba mi.’ (Atos 26:12 ) ‘Ó rei, éra pa vólta di meiu dia, N staba na kaminhu kantu N odja un lus di séu más fórti ki sól, ki límia na nha vólta i na vólta di tudu kes ki staba ku mi. Nos tudu nu kai na txon i N obi un vós ta pâpia ku mi na língua di judeus: ‘Saulu, Saulu! Pamodi ki bu sa ta pirsigi-M? Rabóita kóntra Mi ta traze-u sô dor.’ Anton N pergunta: ‘Anho é kenha?’ i Sinhor risponde: ‘Ami é Jizus kel ki bu sa ta pirsigi.’’ — Atus 26:13-15, BPK.

13 Antis di Polu obi vós di Jizus, el sta trazeba dór kóntra se kabésa. Sima un animal ki ta uzadu pa karega karga ta prujudika se kabésa si el fika ta da ku pé na pónta gudu di un vara, kantu Polu bai kóntra vontadi di Deus el staba ta prujudika se amizadi ku Deus. Dipôs ki Jizus resusitadu, el parse pa Polu na strada pa Damasku. Polu éra un ómi sinseru má el ka tinha bon orientason. Ku kel vizon, Jizus djuda-l muda se manera di pensa. — Jo 16:1, 2.

14 Polu faze grandis mudansa na se vida. El fla Agripa: ‘N ka nega faze kuza ki N fladu na vizon ki ben di séu. Má N pâpia primeru na sidadi di Damasku, tanbê na sidadi di Jiruzalen, i tudu zóna di Judea. N pâpia tanbê pa kes ki ka é judeu, pa es rapende i volta pa Deus, pa faze kuzas ki ta mostra rapendimentu.’ (Atus 26:19, 20, BPK ) Dja tinha txeu anu ki Polu sta ta kunpriba kel órdi ki Jizus Kristu daba el na kel vizon ki kontise meiu dia. Kal ki foi rezultadu? Kes ki obi ku notísia sábi ki Polu prega, rapende di ses konportamentu mariadu i dizonéstu i es volta pa Deus. Kes algen bira bons sidadon, ki ta ruspeta lei i ta ivita prublémas na sosiadadi.

15 Má kes bon rezultadu li, ka éra inportanti pa kes judeu ki staba ta akuza Polu. Polu fla: ‘Pamodi kes kuza li, judeus prende-m kantu N staba na Ténplu, i es tenta mata-m. Má Deus djuda-m ti dia di oji, i N ta mante nha tistimunhu tantu pa póbri kómu pa riku.’ — Atus 26:21, 22, BPK.

16 Dja ki nos é kriston, nu debe sta ‘sénpri prontu pa difende’ nos fé. (1Pe 3:15) Óras ki nu ta pâpia ku kes juís i governantis sobri kel ki nu ta kridita, nu pode sigi izénplu di Polu na manera ki el pâpia ku Agripa i ku Festu. Si nu fla-s ku ruspetu modi ki verdadi di Bíblia dja muda nos vida i vida di kes algen ki seta mensaji pa midjór, nu pode toka korason di autoridadis.

(Atus 26:28, BPK ) Rei Agripa fla Polu: “Más un bokadu bu ta po-m bira kriston!”

bt p. 202 par. 18

‘N ta pidi pa Séza julga-m!’

18 Má Polu tinha un respósta pa governador: ‘Ó sinhor Festu, N ka sta dodu nau. N sta fla kuzas dretu i dimedivéra. I nho, nhu rei, nhu sabe kes kuza li e pur isu ki N fitxa koraji pa N pâpia ku nho. Ó rei Agripa, nhu ta kridita na profétas? N sabe ma sin!’ Agripa responde: ‘Más un bokadu bu ta po-m bira kriston!’ (Atus 26:25-28, BPK ) Kes palavra li, di korason ô nau, mostra ma tistimunhu ki Polu da mexe txeu ku rei.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atus 26:20, BPK ) Má N pâpia primeru na sidadi di Damasku, tanbê na sidadi di Jiruzalen, i tudu zóna di Judea. N pâpia tanbê pa kes ki ka é judeu, pa es rapende i volta pa Deus, pa faze kuzas ki ta mostra rapendimentu.’

Bíblia di studu, nóta na At 26:20

rapende: Na língua gregu palavra ki uzadu li pode ser traduzidu pa “muda manera di pensa”, ki krê fla muda di ideia, atitudi ô obijetivu. Na kel versíklu li konsedju pa “rapende” sta ligadu ku palavras “i volta pa Deus” i krê fla amizadi ki un algen ten ku Deus. Un algen ki dja rapende di korason debe faze kuzas ki ta mostra rapendimentu. Kel-li krê fla ma se manera di aji ta mostra ma dja el muda se manera di pensa i se atitudi. — Djobe nótas di studu na Mt 3:2, 8, i djobe Glossário, “Arrependimento.”

(Atus 26:27, BPK ) Ó rei Agripa, nhu ta kridita na profétas? N sabe ma sin!’

w03 15/11 pp. 16-17 par. 14

Djuda otus algen seta mensaji di Reinu

14 Polu sabia ma Agripa ta flaba ma el éra judeu. Polu dja sabia ma Agripa konxeba dretu relijion di judeus. Polu fla ma se pregason ta nvolveba ‘ka fla nada más alén di kes kuza ki profétas i Muizes flaba ma ta kontiseba’ na mórti i resureison di Misías. (Atus 26:22, 23, BPK ) Dipôs Polu pergunta Agripa: ‘Ó rei Agripa, nhu ta kridita na profétas?’ Agripa fika sen sabe kuzê ki el ta respondeba. Si el flaba ma el ka ta kriditaba na profétas, algen ka ta kriditaba más ma el éra judeu. Má si el konkordaba na frenti di tudu algen ku kuzê ki Polu fla, es pode txomaba el di kriston. Ku sabedoria Polu responde kel pergunta, i el fla: ‘N sabe ma sin.’ Modi ki korason di Agripa pô-l ta responde? El fla: “Más un bokadu bu ta po-m bira kriston!” (Atus 26:27, 28, BPK ) Mésmu ki Agripa ka bira un kriston, ta parse ma mensaji di Polu mexe ku se korason. — Hebreus 4:12.

28 DI JANERU TI 3 DI FEBRERU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ATOS 27-28

“Polu viaja pa Roma”

(Atos 27:23, 24 ) Es noti li, un anju di kel Deus ki ami é di sel i ki N ta sirbi parse na nha ladu, 24 i el fla: ‘Ka bu ten medu, Polu. Bu ten ki bai ti ki txiga na Séza. I Deus dja da-u vida di tudu kes ki sta viaja ku bo na barku.’

bt p. 208 par. 15

‘Ninhun di nhos ka ta perde vida’

15 Di sertéza Polu staba ta prega pa txeu algen ki staba na barku sobri ‘speransa na promésa ki Deus faze’. (Atus 26:6, BPK ; Col 1:5) Gósi ki barku staba kuazi ta inkadja, Polu podia papiaba sobri speransa ki es mesteba na kel óra. El fla: ‘Es noti li, un anju parse na nha ladu i el fla: ‘Ka bu ten medu, Polu. Bu ten ki bai ti ki txiga na Séza. I Deus dja da-u vida di tudu kes ki sta viaja ku bo na barku.’’ (Atos 27:23, 24 ) Polu fla-s: ‘Pur isu, ómis, nhos anima, pamodi ami N ta kúnfia na Deus ma ta kontise sima El fla-m. Má nu meste sô inkadja na un ilha.’ — Atus 27:25, 26, BPK

(Atus 28:1, 2, BPK ) Kantu dja nu staba salvu, nu fika ta sabe ma kel ilha txoma Malta. 2 Kes genti ki moraba na kel ilha trata-nu rei di dretu. Pamodi txuba ku friu, es sende un fogera i es da-nu gazadju.

bt p. 209 par. 18

‘Ninhun di nhos ka ta perde vida’

18 Kes algen ki skapa ku vida staba na ilha di Malta, na sul di Sisília. (Djobe kuadru “Onde ficava Malta? ”) Kes algen di kel ilha ki ta papiaba un língua diferenti trata-s “rei di dretu”. (Atus 28:2, BPK ) Es faze un fogera pa kes stranjeru ki txiga bera mar modjadu i ta treme di friu. Mésmu ku friu i ku txuba, kel fogera djuda-s fika kenti. I tanbê el da un xansi pa un milagri kontise.

bt p. 210 par. 21

‘Ninhun di nhos ka ta perde vida’

21 Un ómi riku ki txomaba Públiu i ki tinha txeu téra, ta moraba na kel zóna. Talvês el éra autoridadi romanu más inportanti na Malta. Lúkas fla ma el éra “xéfi di kel ilha”. El uza kel mésmu titlu ki atxadu skrebedu na dôs lugar na Malta, un di es na un pédra di mármori. El resebe Polu ku se kunpanherus dretu duránti três dia. Má pai di Públiu staba duenti. Más un bês Lúkas pâpia di se duénsa di un manera izatu. El skrebe ma kel ómi ‘staba duenti na kama’ i ku ‘fébri i diarea ku sangi’. El uza palavras sértu ki dotoris ta uza pa pâpia di kel duénsa. Polu faze orason, el poi se mô na kel ómi i el kura-l. Kes algen di kel zóna fika dimiradu ku kel milagri li, ki es traze otus duenti pa kuradu, i es traze alguns kuza ki Polu ku se kunpanherus ta mesteba. — Atus 28:7-10, BPK.

(Atos 28:16, 17 ) Na fin, kantu nu entra na Roma, Polu dexadu mora el sô, ku un trópa ta djobe-l. 17 Três dia dipôs, el txoma kes ómi judeu más inportanti. Kantu es djunta tudu, el fla-s: “Ómis, nhas irmons, nbóra N ka faze nada kóntra povu ô kóntra kustumu di nos gentis grandi, N podu prézu na Jiruzalen i es ntrega-m na mô di romanus.

bt p. 213 par. 10

‘Da tistimunhu konplétu’

10 Kantu kes algen ki sta viajaba entra na Roma, ‘Polu dexadu mora el sô, ku un trópa ta djobe-l.’ (Atos 28:16 ) Kes algen ki ta fikaba prézu na un kaza tinha un korenti ki ta maraba es na un guarda pa es ka fuji. Má Polu éra un pregador di Reinu, i un korénti ka ta inpidiba el di pâpia. Nton, dipôs ki el diskansa di viaji duránti três dia, el txoma kes ómi judeu inportanti na Roma pa el konxeba es i pa el da-s tistimunhu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Atus 27:9, BPK ) Sima dja nu perde txeu ténpu, i bira viaji di mar prigozu, pamódi dja pasaba ténpu di jejun, Polu da-s konsedju.

Bíblia di studu, nóta na At 27:9

ténpu di jejun: Ô “jejun di otonu”. Ô, “jejun”. Na língua gregu palavra pa “jejun” krê fla kel úniku jejun ki Lei di Muizes ta mandaba, ki éra jejun ki staba ligadu ku Dia di Spiason ki ta fazeda tudu anu i ki tanbê ta txomadu di Yom Kippur (na língua ebraiku, yohm hak·kip·pu rim, “dia di kubri” [pekadus]. (Le 16:29-31; 23:26-32; Núm 29:7; djobe Glossário, “Dia da Expiação.”) Óras ki palavras ‘kastiga nhos kabésa’ ta uzadu ligadu ku Dia di Spiason, normalmenti ta ntendedu ma el krê fla kes manera diferenti di un algen nega se kabésa, ki ta inkluiba jejun. (Le 16:29, nóta di rodapé.) Palavra “jejun” na Atus 27:9 ta apoia ideia ma jejun éra prinsipal manera di un algen nega se kabésa na Dia di Spiason. Jejun na Dia di Spiason ta fazeda na fin di setenbru ô na komésu di otubru.

(Atos 28:11 ) Três mês dipôs, nu viaja na un barku ki tinha un imaji di “Fidjus di Zeus” na párti di frenti. Kel barku éra di Alixandria i el pasaba ténpu di friu na kel ilha.

Bíblia di studu, nóta na At 28:11

Fidjus di Zeus: Di akordu ku stórias inventadu di Grésia i Roma, “Fidjus di Zeus” éra Kastor i Póluks. Es éra fidjus jémiu di deus Zeus (Júpiter) i Rainha Leda di Sparta. Gentis ta kriditaba ma es tinha puder pa fazeba txeu kuza, sima protejeba kes algen ki ta trabajaba na mar i ti salvaba kes algen ki staba na prigu na mar. Kel informason ma ses imaji staba na frenti di barku é más un próva ma kenha ki skrebe kel stória li staba la.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen