Matéria pa studa na runion Vida i pregason
6 TI 12 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÉNESIS 1-2
“Jeová kria vida na Téra”
(Génesis 1:3, 4 ) I Deus fla: “Pa ten lus.” Nton kumesa ta ten lus. 4 Dipôs di kel-la, Deus odja ma lus éra bon, i Deus kumesa ta sipara lus di sukuru.
(Génesis 1:6 ) Nton Deus fla: “Pa ten un spasu grandi entri kes agu, i pa ten un siparason entri kes agu i kes otu agu.”
(Génesis 1:9 ) Nton Deus fla: “Pa kes agu ki fika dibaxu di séu djunta na un lugar sô i pa parse téra séku.” I é si ki kontise.
(Génesis 1:11 ) Nton Deus fla: “Pa padja nase na txon, i tanbê plantas ki ta da simenti i arvis ki ta da fruta, kada un di se tipu. Pa es da fruta ku simenti.” I kontise sima el fla.
it-1 pp. 583-584
Kriason
Kantu Deus fla na primeru dia di kriason: ‘Pa ten lus’, un lus kumesa ta spadja i el pasa na meiu di núvens, mésmu ki di Téra inda ka ta da pa odjaba di undi ki kel lus staba ta binha. Ta parse ma é un kuza ki kontise poku-poku, sima tradutor J. W. Watts fla: “Lus kumesa ta izisti poku-poku.” (Gén 1:3, A Distinctive Translation of Genesis ) Deus faze un divizon entri lus i sukuru, el txoma lus di ‘Dia’ i sukuru di ‘Noti’. Kel-li ta mostra ma Téra staba ta rodia timenti el ta jiraba na vólta di sól, asi pa kes ladu lésti i oésti di Téra tinha un ténpu di lus i un ténpu di sukuru. — Gén 1:3, 4.
Na sugundu dia di kriason, Deus faze un siparason ‘entri kes agu i kes otu agu’ i el faze un spasu grandi entri es. Alguns agu fika na Téra, má txeu agu fika pa riba di Téra i na meiu di kes dôs agu fika un spasu grandi. Deus txoma kel spasu grandi di séu. Má kel spasu li éra pértu di Téra, pamodi Bíblia ka ta fla ma kes agu ki staba riba di Téra tinha kuzas sima strélas ô planétas, ki normalmenti ta sta na kel spasu lonji di Téra. — Gén 1:6-8; djobe EXPANSÃO.
Na tirseru dia di kriason, através di puder di milagri di Deus, kes agu na Téra djuntadu i txon séku fika ta parse, i Deus txoma-l di ‘Téra’. Foi tanbê na kel dia li ki kumesa ta ten vida na átumus i kel-li ka kontise pur akazu ô através di ivoluson, má foi Deus ki aji pa pô-l ta kontise. Asi padja, plantas i arvis ki ta da fruta kumesa ta izisti. Kada un di kes três grupu li tinha kapasidadi di kontinua ta nase di akordu ku ses ‘tipu’. — Gén 1:9-13.
(Génesis 1:14 ) Nton Deus fla: “Pa ten lus na kel spasu grandi na séu, pa pode sipara dia ku noti, i es ta ben sirbi di sinal pa marka ténpus, dias ku anus.
(Génesis 1:20 ) Nton Deus fla: “Pa ten un monti kriatura bibu na agu, i pa kriaturas ki ta bua pa bua pa riba di téra, na kel spasu grandi na séu.”
(Génesis 1:24 ) Nton Deus fla: “Pa ten kriaturas bibu na Téra di akordu ku ses tipu: kes animal mansu, kes animal ki ta rasta i kes animal brabu di Téra, di akordu ku ses tipu.” I kontise sima el fla.
(Génesis 1:27 ) I Deus kria ómi sima se imaji, el kria-l sima imaji di Deus; el kria-s ómi ku mudjer.
it-1 p. 584 pars. 5-8
Kriason
É interesanti tanbê ki na Génesis 1:16 ka uzadu kel vérbu na língua ebraiku ba·ráʼ, ki siginifika “kria”. Má uzadu vérbu na língua ebraiku ʽa·sáh, ki siginifika “faze”. Dja ki sól, lua i strélas sta inkluidu na kel ‘séu’ ki Génesis 1:1 ta pâpia di el, es kriadu txeu ténpu antis di kuartu dia di kriason. Na kuartu dia di kriason, Deus “faze” pa sól, lua i strélas fika na un lugar ki es ta tinha un relason diferenti ku Téra i ku kel spasu grandi riba di el. Óras ki Bíblia ta fla, ‘Deus pô-s na kel spasu grandi na séu pa es ta límia Téra,’ kel-li krê fla ma gósi, di Téra, ta da pa odjaba es sima si es staba na kel spasu grandi. Sól, lua i strélas éra tanbê pa ‘sirbi di sinal pa marka ténpus, dias ku anus’, asi dipôs es sirbi pa gia ómi di txeu manera. — Gén 1:14.
Na kintu dia di kriason, Deus faze kes primeru alma na Téra ki ka éra umanu. El ka faze un kriatura pa dipôs ben bira otus tipu di kriatura, sima ivoluson ta fla, má el uza se puder pa kria un monti di alma bibu. Bíblia ta fla: ‘I Deus faze kes animal grandi di mar i tudu kes monti kriatura bibu ki ta mexe i ki ta sta na agu, di akordu ku ses tipu, i tudu kes kriatura ki ten aza i ki ta bua, di akordu ku ses tipu.’ Deus fika kontenti ku kuzê ki el faze, el abensua-s i el fla-s ‘nhos bira txeu’. Es ta konsigi fazeba kel-li pamodi kes kriatura li, di txeu tipu di famílias diferenti, kriadu ku kapasidadi di ten fidju ‘di akordu ku ses tipu’. — Gén 1:20-23.
Na sestu dia di kriason, ‘Deus faze kes animal brabu di Téra di akordu ku ses tipu, kes animal mansu di akordu ku ses tipu i tudu kes animal ki ta rasta di akordu ku ses tipu.’ Sima kes otu kriason ki Deus faze primeru, kes-li tanbê éra bon. — Gén 1:24, 25.
La pa fin di sestu dia di kriason, Deus faze un novu tipu di kriatura, más inportanti ki animal, má ménus inportanti ki anjus. Éra ómi. El kriadu sima imaji di Deus i ta parse ku el. Génesis 1:27 ta fla ma ‘el [Deus] kria-s ómi ku mudjer’, i Génesis 2:7-9, ki ta pâpia di mésmu kuza, ta fla ma Jeová faze ómi di téra ki ten na txon, el sopra folgu di vida na se naris, i ómi kumesa ta vive. I Jeová da-l un paraízu pa el mora na el i kumida pa el kume. Na kel kazu li, Jeová uza kes kuza ki nu ta atxa na Téra pa el faze se trabadju di kriason. Dipôs ki el faze ómi, el uza un kostéla ki el tra di ómi pa el kria mudjer. (Gén 2:18-25) Dipôs ki el kria mudjer, ómi fika un ‘tipu’ di kriatura konplétu, matxu i fémia. — Gén 5:1, 2.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Génesis 1:1 ) Na komésu Deus faze séu ku Téra.
Modi ki siênsia ta afeta bu vida
Kantu anu ki séu ku Téra ten?
Sientistas ta atxa ma Téra ten uns kuatu bilhon di anu i ma dja ten uns 13 pa 14 bilhon di anu ki séu kriadu. Bíblia ka ta fla na ki ténpu ki séu kriadu i nen el ka ta fla ma ten sô alguns milharis di anu ki Téra kriadu. Kel primeru versíklu di Bíblia ta fla: ‘Na komésu Deus faze séu ku Téra.’ (Génesis 1:1 ) Kes palavra li ta djuda sientistas sabe kantu anu ki séu ku Téra ten, di akordu ku kes prinsípiu di siênsia ki dja sta provadu.
(Génesis 1:26 ) Nton Deus fla: “Nu faze ómi sima nos imaji, ta parse ku nos, i pa es manda na pexi di mar, na kriaturas ki ta bua na séu, na animal mansu, na tudu Téra i na tudu animal ki ta rasta i ki ta mexe riba téra.”
it-2 p. 534
Jizus Kristu
Jizus ka éra kriador sima Deus. Nbóra kel Fidju djuda na trabadju di kriason, el ka éra un kriador sima se Pai. Puder pa kria kuzas ben di spritu santu di Deus ô kel forsa ki Deus ta uza pa faze kuzas. (Gén 1:2; Sal 33:6) Dja ki Jeová é Fonti di tudu vida, tudu kriason ki ten vida, kes ki nu ta odja i kes ki nu ka ta odja, es ten vida pamodi el. (Sal 36:9) Nton, envês di Fidju ser un kriador sima Deus, Jeová ki é Kriador, uza-l pa faze trabadju di kriason. Jizus fla i Bíblia tanbê ta fla ma é Deus ki é Kriador. — Mat 19:4-6; Djobe CRIAÇÃO.
13 TI 19 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÉNESIS 3-5
“Primeru mintira traze txeu disgrasa”
(Génesis 3:1-5 ) Kóbra éra kel animal brabu más spértu ki Jeová Deus dja fazeba. Nton el fla mudjer: “É si própi ki Deus fla, ma nhos ka debe kume di tudu arvi na jardin?” 2 Nton mudjer fla kel kóbra: “Nu pode kume di fruta di arvis di jardin. 3 Má sobri kel fruta di kel arvi ki sta na meiu di jardin, Deus fla: ‘Ka nhos kume-l, nau, nen ka nhos toka na el, sinon nhos ta móre.’” 4 Nton kóbra fla mudjer: “É klaru ki nhos ka ta móre. 5 Pamodi Deus sabe, ma na kel dia ki nhos kume-l, nhos odju ta abri i nhos ta bira sima Deus, ta sabe kel ki é dretu i kel ki é mariadu.”
w17.02 p. 5 par. 9
Vontadi di Jeová ta ben kunpri!
9 Satanás, ki tanbê ta txomadu Diabu, uza un kóbra pa ngana Eva i pô-l ta dizobidese se Pai, Jeová. (Lé Génesis 3:1-5; Apo. 12:9) Deus fla Adon ku Eva pa es kume ‘di tudu arvi na jardin’, ménus un. Satanás pruveta di kel-li pa poi dúvidas na kabésa di Eva. Sima si el sta flaba: ‘Bu krê fla ma bu ka pode faze kel ki bu krê?’ Dipôs, sen vergónha, el konta un grandi mintira: ‘É klaru ki nhos ka ta móre.’ Tanbê el tenta konvense Eva pa ka obi ku Deus, kantu el fla: ‘Deus sabe, ma na kel dia ki nhos kume-l, nhos odju ta abri’. Satanás krê flaba ma Jeová ka kreba pa es kume fruta pamodi es ta fika ta sabeba más txeu. Tanbê Satanás faze kel promésa falsu li: ‘Nhos ta bira sima Deus, ta sabe kel ki é dretu i kel ki é mariadu.’
(Génesis 3:6 ) Asi, mudjer odja ma arvi éra bon pa kume i sô di odja-l el xinti dizeju pa el, sin, ma el éra sábi di odja. Nton el panha kel fruta di kel arvi i el kumesa ta kume-l. Dipôs el da se maridu kel fruta tanbê, kantu el staba djuntu ku el, i el kumesa ta kume-l.
w00 15/11 p. 26
Nu pode prende algun kuza di primeru ómi ku primeru mudjer
Eva tinha ki pekaba? Klaru ki nau! Poi na se lugar. Kel kuza ki kóbra fla éra konpletamenti diferenti di kel ki Deus i Adon flaba Eva. Modi ki bu ta xintiba si un algen stranhu fla ma un algen ki bu ta ama i kunfia na el é dizonéstu? Eva devia ajiba di manera diferenti, el devia xintiba raiba i disprézu, i ti nega obi ku kóbra. Kenha ki éra kel kóbra pa duvida di justisa di Deus i di palavra di se maridu? Si Eva ta ruspetaba kel prinsípiu di Deus ki ta fla ma mudjer debe obi ku se maridu, el ta papiaba ku se maridu primeru antis di el tomaba kalker disizon. Anos tanbê, nu debe faze mésmu kuza si nu fladu algun kuza ki ta bai kóntra kel orientason ki Deus ta da-nu. Má Eva kunfia na kes palavra di kel Tentador i el disidi ma el krê skodjeba kel ki éra dretu i kel ki éra mariadu. Kantu más el fika ta pensa na el ku más dizeju el fika. El faze un grandi éru kantu el kontinua ta pensa na kel dizeju mariadu. El podia para di pensaba na el ô papiaba di kel asuntu ku se maridu! — 1 Coríntios 11:3; Tiago 1:14, 15.
Adon obi ku kel ki se mudjer fla
Eva lógu konsigi konvense Adon pa peka tanbê. Modi ki nu pode splika kel frakéza di Adon kantu el obi ku Eva? (Génesis 3:6, 17 ) Lialdadi di Adon staba ta pasa pa un próva. El ta obiba ku se Kriador, kel ki daba el se mudjer ki el ta amaba i tudu kes otu kuza ki el tinha? Adon ta pidiba pa Deus daba el orientason sobri kuzê ki el debe fazeba? Ô el ta skodjeba fika di ladu di se mudjer? Adon sabia dretu ma kel kuza ki Eva atxa ma el ta ganhaba si el kumeba kel frutu proibidu éra un iluzon. Ku orientason di spritu santu, apóstlu Polu skrebe: ‘Adon ka nganadu, má mudjer nganadu konpletamenti i el viola lei di Deus’. (1 Timóteo 2:14 ) Adon disidi dizâfia Jeová di propózitu. Ta parse ma el tinha más medu di perde se mudjer di ki fé na kapasidadi di Deus rezolve kel situason.
(Génesis 3:15-19 ) I N ta poi inimizadi entri bo ku mudjer, i entri bu disendenti ku se disendenti. El ta pila-u kabésa i bo bu ta fri-l kalkanhada.” 16 El fla kel mudjer: “N ta omenta txeu bu dór di ten fidju; ku dór bu ta ten fidjus, i bu ta ten dizeju di sta ku bu maridu, i el ta domina-u.” 17 I pa Adon el fla: “Pamodi bu obi ku bu mudjer i bu kume di kel arvi ki dja N flaba bo: ‘Ka bu kume di el’, téra ta fika maldisuadu pamodi bo. Ku dór bu ta kume kes kuza ki el ta da, tudu dia di bu vida. 18 El ta da spinhus i pé di spinhus, i bu ten ki kume plantas di kanpu. 19 Na soris di bu tésta bu ta kume pon, ti ki bu bai pa téra otu bês, dja ki é di la ki bu tradu. Pamodi bo é téra i pa téra bu ta bai otu bês.”
Deus ta nporta ku mudjer?
Deus maldísua tudu mudjer?
Nau. É ‘kel primeru kóbra, ki ta txomadu di Diabu’ ki Deus maldísua. (Apocalipse 12:9; Génesis 3:14 ) Kantu Deus fla Adon ma el ta ‘domina’ se mudjer, Deus ka staba ta fla ma éra un kuza ki El ta setaba pa ómi faze ku se mudjer. (Génesis 3:16) El staba sô ta fla kes kuza tristi ki ta ben kontiseba pamodi pekadu ki primeru ómi ku primeru mudjer faze.
w04 1/1 p. 29 par. 2
Pártis inportanti di livru di Génesis — Párti 1
3:17 — Di ki manera ki txon maldisuadu, i pa kantu ténpu? Kantu txon maldisuadu, kel-li krê fla ma trabadja-l ta biraba difísil. Disendentis di Adon xinti txeu prubléma pamodi txon ki maldisuadu ku spinhu i pé di spinhu, ki Lameki, ki éra pai di Nué, pâpia di ‘sforsu duru ki nu ta faze ku nos mô, pamodi txon ki Jeová maldísua.’ (Génesis 5:29 ) Dipôs di Dilúviu, Jeová abênsua Nué ku se fidjus i el fla ma se vontadi éra pa es intxi Téra. (Génesis 9:1 ) Ta parse ma Deus kaba ku kel maldison di txon. — Génesis 13:10.
it-1 p. 742
Dór di ten fidju
Frónta ki ten aver ku ten fidju. Dipôs di pekadu, Deus fla Eva, ki éra kel primeru mudjer, kal ki ta sérba rezultadu óras ki el ta tinha fidju. Si el kontinuaba ta obi ku Deus, benson di Deus ta kontinuaba ku el i tinha fidju ta daba el sô alegria, pamodi ‘é benson di Jeová ki ta poi algen riku, i el ka ta da-u el ku ninhun dór.’ (Pr 10:22) Má, pamodi pekadu nos korpu ka ta funsiona dretu i kel-la normalmenti ta pô-nu ta xinti dór. Nton, Deus fla: ‘N ta omenta txeu bu dór di ten fidju; ku dór bu ta ten fidjus’. (Txeu bês kuzas ki Deus ta dexa kontise ta fladu ma é el ki faze.) — Gén 3:16.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Génesis 4:23, 24 ) Nton Lameki faze un puéma pa se mudjeris Ada i Zilá: “Nhos obi nha vós, mudjeris di Lameki; Nhos presta atenson na kuzê ki N sta fla: N mata un ómi pamodi el da-m pankada, Sin, un jóven, pamodi el ataka-m. 24 Si ten ki vingadu di Kain 7 bês, Nton di Lameki é 77 bês.”
it-2 p. 658 par. 4
Lameki
Kel puéma ki Lameki faze pa se dôs mudjer ta mostra spritu di violénsia di kel ténpu. (Gén 4:23, 24) Puéma di Lameki ta fla: ‘Nhos obi nha vós, mudjeris di Lameki; nhos presta atenson na kuzê ki N sta fla: N mata un ómi pamodi el da-m pankada, sin, un jóven, pamodi el ataka-m. Si ten ki vingadu di Kain 7 bês, nton di Lameki é 77 bês.’ Ta parse ma Lameki staba ta pâpia di un situason ki el difende se kabésa. El splika ma el ka mata algen di propózitu sima Kain faze. Lameki fla ma na difende se kabésa di un ómi ki ataka-l i da-l pankada, el mata kel ómi. Asi, ku se puéma el sta pidiba pa ningen ka vingaba di el pamodi el mata kel ómi ki ataka-l.
(Génesis 4:26 ) Seti tanbê tevi un fidju matxu, i el pô-l nómi di Enus. Na kel ténpu, pesoas kumesa ta invoka nómi di Jeová.
it-1 p. 367 par. 1
Blasfémia
Na ténpu di Enus, antis di Dilúviu, gentis kumesa ta ‘invoka nómi di Jeová’. Má di sertéza, es ka ta fazeba el di manera sértu, pamodi txeu ténpu antis di es, Abel dja ta papiaba ku Deus i di sertéza el ta txomaba el pa se nómi. (Gén 4:26; Heb 11:4) Alguns studiozu di Bíblia, ta fla ma na kel ténpu es ta invokaba nómi di Deus di manera mariadu, pamodi es ta poba nómi di Jeová na alguns algen ô na alguns kuza ki es ta adoraba. Si é sima es ta fla, kel-la éra un blasfémia. — Djobe ENOS.
20 TI 26 DI JANERU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÉNESIS 6-8
“El faze sima el mandadu”
(Génesis 6:9 ) Kel-li é stória di Nué. Nué éra un ómi justu. El éra un ómi ki ka tinha ninhun kulpa na meiu di gentis di se ténpu. Nué ta andaba ku Deus verdaderu.
(Génesis 6:13 ) Dipôs, Deus fla Nué: “Dja N disidi kaba ku tudu algen na Téra, pamodi Téra sta xeiu di violénsia pamodi es; pur isu, N sta ben distrui-s djuntu ku Téra.
Imita fé ku obidiensa di Nué, Daniel i Jó
4 Prublémas ki Nué pasa. Na ténpu di Enoki, ki éra bizavó di Nué, gentis éra mau dimás. Es ta flaba ‘kuzas gravi’ kóntra Jeová. (Judas 14, 15 ) Violénsia staba ta bira kada bês más txeu. I na ténpu di Nué ‘téra staba xeiu di violénsia.’ Anjus mau ki bira sima umanus kaza ku mudjeris i es ten fidjus ki éra jigantis i violéntu. (Gén. 6:2-4, 11, 12) Má Nué éra diferenti. Bíblia ta fla: ‘Jeová staba kontenti ku Nué. El ta fazeba sô kuzas dretu na meiu di gentis na se ténpu. Nué ta andaba ku Deus verdaderu.’ — Gén. 6:8, 9.
(Génesis 6:14-16 ) Faze un arka pa bo i faze-l di madera ki ten rezina. Bu ta faze divizons na arka i bu ta kubri-l ku alkatron pa déntu ku pa fóra. 15 Bu ta faze-l si: kel arka debe ten 300 kôvadu di konprimentu, 50 kôvadu di largura i 30 kôvadu di altura. 16 Bu ta faze un janéla pa lus entra na arka. Faze-l un kôvadu más baxu ki tétu. Bu debe faze entrada di arka na un ladu, i bu debe faze arka ku un andar dibaxu, ku un sugundu andar i ku un tirseru andar.
El ‘ta andaba ku Deus verdaderu’
Kel trabadju talvês dura uns 40 ti 50 anu. Tinha txeu arvi pa korta, tronkus pa rasta i vigas pa korta, pa konpo i pa djunta na kunpanheru. Arka tinha ki ten três andar, txeu divizon i un pórta na ladu. Tanbê tinha janélas pértu di tétu na tudu kuatu ladu, i talvês se kubertura éra un bokadinhu inklinadu, asi pa agu pode koreba. — Génesis 6:14-16.
(Génesis 6:22 ) I Nué faze tudu kel ki Deus manda-l. El faze sima el mandadu.
Kóre sen dizisti
13 Kuzê ki djuda kes sérvu di Jeová ka dizisti i tirmina ses korida? Odja kuzê ki apóstlu Polu skrebe sobri Nué. (Lé Hebreus 11:7.) ‘Un dilúviu di agu pa Téra, pa distrui tudu kriatura’ éra un kuza ki Nué ‘inda ka odjaba’. (Gén. 6:17) Éra un kuza ki nunka ka kontiseba antis. Má simé Nué ka pensa ma éra un kuza ki ka ta kontiseba ô un kuza difísil di kontise. Pamodi? Pamodi el tinha fé ma kel ki Jeová flaba ta kunpriba. Nué ka atxa ma kel ki el mandadu faze éra difísil dimás. Má, ‘el faze sima el mandadu.’ (Gén. 6:22) Pensa na tudu kes kuza ki Nué tinha ki fazeba: Faze arka, djunta kes animal, leba kumida pa déntu di arka pa es i pa kes animal, prega mensaji di avizu i djuda se família mante un amizadi fórti ku Jeová. Faze tudu ‘sima el mandadu’ ka éra un trabadju fásil. Má, Nué tinha fé i el ka dizisti. Pur isu el ku se família resebe vida i txeu benson.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Génesis 7:2 ) Di kada tipu di animal puru, leba 7 ku bo, matxu ku fémia; i di kada animal inpuru, leba sô dôs, un matxu ku un fémia;
w04 1/1 p. 29 par. 7
Pártis inportanti di livru di Génesis — Párti 1
7:2 — Modi ki es ta fazeba diferénsa entri animal puru i animal inpuru? Diferénsa entri animal puru i animal inpuru ka tinha aver ku si es pode kumeba es ô nau, má tinha aver ku si es pode uzaba es pa faze sakrifisiu na adorason. Pamodi, antis di Dilúviu es ka ta kumeba karni. Sô kantu dadu Lei di Muizes ki kumesa ta fladu ma un kumida podia sérba ‘puru’ ô ‘inpuru’. Má kel-la tirmina kantu Lei kabadu ku el. (Atos 10:9-16; Efésios 2:15 ) Ta parse ma Nué sabia kuzê ki éra dretu pa uza kómu sakrifisiu na adorason pa Jeová. Sin ki el sai di arka el ‘faze un altar pa Jeová i el panha alguns di tudu kes animal puru i di tudu kes kriatura puru ki ta bua, i el faze ofértas kemadu na altar.’ — Génesis 8:20.
(Génesis 7:11 ) Na anu 600 di vida di Nué, na dia 17 di sugundu mês, na kel dia tudu kes fonti di kes monti agu rabenta i abridu kes pórta di dilúviu na séu.
w04 1/1 p. 30 par. 1
Pártis inportanti di livru di Génesis — Párti 1
7:11 — Di undi ki kes agu di Dilúviu ben? Duránti kel sugundu párti ô ‘dia’ di kriason, kantu atimosféra di Téra ô kel spasu grandi forma, tinha agu ‘dibaxu di kel spasu grandi’ i agu ‘pa riba di kel spasu grandi.’ (Génesis 1:6, 7 ) Kes agu ‘dibaxu’ éra kes agu ki dja staba na Téra. Kes agu ‘pa riba’ éra un monti di agu na núven riba di Téra, ki forma ‘kes fonti di kes monti agu’. Éra kes agu la ki kai na Téra na ténpu di Nué.
27 DI JANERU TI 2 DI FEBRURU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÉNESIS 9-11
“Téra interu kontinua ta ten sô un língua”
(Génesis 11:1-4 ) Téra interu kontinua ta ten sô un língua i sô un grupu di palavras. 2 Kantu es staba ta viaja pa lésti, kes ómi diskubri un lugar planu na téra di Sinear i es kumesa ta mora la. 3 Nton, es fla kunpanheru: “Nhos ben! Nu faze tijolu i nu kuzinha-s na lumi.” Asi, es uza tijolu envês di pédra, i pa djunta-s es uza betumi. 4 Nton es fla: “Nhos ben! Nu faze un sidadi pa nos i un tori ki ta txiga na séu, i nu faze un nómi ku txeu fama pa nos, pa nu ka spadjadu pa Téra interu.”
it-1 p. 298
Babilónia kel Grandi
Modi ki éra Babilónia di ténpu antigu. Sidadi di Babilónia kumesa ta fazedu na kes lugar planu di Sinear na mésmu ténpu ki kes algen tenta faze Tori di Babel. (Gén 11:2-9) Obijetivu di faze kel tori i kel sidadi é ka éra pa da glória pa nómi di Deus, má kes algen ki faze-l krê fazeba ‘un nómi ku txeu fama’ pa es. Atxadu uns tori, ki ta txomadu toris zigurati, na kel lugar ki ten kes réstu di distruison di Babilónia antigu, i tanbê na otus párti di Mezopotámia. Ta parse ma kel-li ta konfirma ma kel primeru tori éra pa adorason, ka ta nporta modi ki el éra. Kel medida ki Jeová toma di kaba ku konstruson di kel ténplu, ta mostra klaru ma el kondena-l pamodi se komésu éra na relijion falsu. Na língua ebraiku nómi Babel, ki dadu pa kel sidadi, siginifika ‘Konfuzon’. Má, nómi ‘Babel’ na língua sumerianu (Ka-dingir-ra ) i na língua akadianu (Bab-ilu ), tudu dôs siginifika “Pórta di Deus”. Nton, kes ki kontinua ta mora na kel sidadi muda se nómi pa ivita lenbransa di kel kondenason, má kel novu nómi kontinua ta liga kel sidadi ku relijion.
it-2 p. 360 par. 7
Língua
Livru di Génesis ta pâpia di un párti di família umanu ki dipôs di Dilúviu djunta pa faze un prujétu ki éra kóntra kel vontadi di Deus, ki dja el flaba Nué ku se fidjus. (Gén 9:1) Envês di es spadja i ‘intxi Téra’, es staba disididu na djunta tudu algen na un lugar sô, ki kumesa ta txomadu di kes Planu di Sinear na Mezopotámia. Ta parse ma kel lugar éra pa sérba tanbê un séntru di relijion, ku un tori pa adorason. — Gén 11:2-4.
(Génesis 11:6-8 ) Nton Jeová fla: “Es é un povu sô, ku un língua sô, i nhos odja kuzê ki es sta ta faze. Gósi, ka ten nada ki es plania ki es ka ta konsigi faze. 7 Nu bai! Nu dixi i nu konfundi-s ses língua, pa es ka ntende língua di kunpanheru.” 8 Nton, Jeová spadja-s di la pa tudu kantu di Téra, i poku-poku es para di faze kel sidadi.
it-2 p. 361 par. 1
Língua
Deus Tudu-Poderozu straga-s kel prujétu ki es staba ta faze djuntu ku tudu orgulhu, kantu el konfundi-s ses língua. Kel-li inpidi pa es faze kalker trabadju na kel prujétu di manera organizadu i el pô-s ta spadja pa tudu párti di Téra. Tanbê kes língua diferenti ki es fika ta pâpia atraza ô inpidi-s di kontinua kel planu mariadu ki es tinha, ki éra kóntra vontadi di Deus. Ta fikaba más difísil pa pesoas djunta i uza ses intilijénsia i ses forsa pa plania faze kuzas pa ses interesi. Tanbê ta fikaba difísil uza kel konhisimentu ki kada grupu di língua dja tinha, ki éra un konhisimentu ki ka ta binha di Deus má ki ta binha di spiriénsa i piskiza di ómis. (Konpara ku Ec 7:29; De 32:5.) Nbóra kes diferenti língua entri umanus poi un grandi divizon na sosiadadi, el djuda pesoas na Téra, pamodi asi ta fikaba difísil es konsigi obijetivus ki éra prigozu i ki pode prujudikaba es. (Gén 11:5-9; konpara ku Is 8:9, 10.) Nu meste sô odja sértus kuzas ki kontise na nos ténpu, ki é rezultadu di konhisimentu di mundu i maneras mariadu ki ómi sta uza kel konhisimentu, pa nu ntende kuzê ki Deus dja odjaba ma ta kontiseba si kel trabadju na Babel kontinuaba.
(Génesis 11:9 ) É pur isu ki kel sidadi fika ta txomadu di Babel, pamodi é la ki Jeová konfundi língua di Téra interu, i Jeová spadja-s di la pa Téra interu.
it-3 p. 55
Nasons
Kes grupu di língua staba siparadu di kunpanheru pamodi es ka ta papiaba mésmu língua. Pur isu es kumesa ta ten ses própi kultura, ses arti, ses kustumu, ses manera di ser i ses relijion. Kada un di es tinha ses própi manera di faze kuza. (Le 18:3) Kes povu fika afastadu di Deus i es kumesa ta faze txeu imaji di ses deuzis. — De 12:30; 2Rs 17:29, 33.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Génesis 9:20-22 ) Nué kumesa ta trabadja txon i el faze un plantason di pé di uva. 21 Kantu el bebe vinhu, el fika moku i el duspi déntu di se ténda. 22 Kan, ki é pai di Kanan, odja se pai sen ropa i el bai konta se dôs irmon ki staba fóra di ténda.
(Génesis 9:24, 25 ) Kantu Nué korda di sónu ki el staba pamodi kel vinhu i el fika ta sabe di kuzê ki se fidju más novu faze-l, 25 el fla: “Pa Kanan ser maldisuadu. Pa el bira kel skravu ménus inportanti di se irmons.”
it-1 p. 383 par. 1
Kan
Pode ser ki éra Kanan ki staba nvolvidu na kuzê ki kontise ku Nué i se pai Kan ka koriji-l. Ô Nué pâpia un profesia ku orientason di spritu santu sobri tendénsia mariadu di Kanan, ki el erdaba di se pai Kan, i ki más tardi disendentis di Kanan tanbê ta ben tinha. Párti di kel maldison kunpri kantu israelitas, ki éra di família di Sen, kumesa ta manda na kes kananeu. I kes ki ka foi distruídu (pur izénplu, kes jibionita [Jos 9]) bira skravu di Israel. Txeu ténpu dipôs kel maldison tevi otu kunprimentu kantu disendentis di Kanan, fidju di Kan, fika dibaxu di Média ku Pérsia, Grésia i Roma, ki éra kes govérnu más poderozu na mundu interu i es binha di família di Jafé.
(Génesis 10:9, 10 ) El bira un grandi kasador ki éra kóntra Jeová. É pur isu ki ta fladu: “Sima Ninrodi, grandi kasador kóntra Jeová.” 10 Se reinu kumesa na Babel, Ereki, Akadi i Kalné, na téra di Sinear.
it-3 p. 91
Ninrodi
Na komésu, govérnu di Ninrodi ta inkluiba sidadis di Babel, Ereki, Akadi i Kalné. Tudu es ta fikaba na téra di Sinear. (Gén 10:10) Nton, ta parse ma éra dibaxu di se orientason ki kumesa ta fazedu kel tori di Babel. Kel pensamentu li sta di akordu ku tradison di judeus. Juzefu skrebe: “Poku-poku [Ninrodi] muda kel sistéma ki tinha antis pa un otu ki el ta kontrolaba tudu kuzas. El ta flaba ma úniku manera di ómi ka xinti medu di Deus é pa es fikaba dibaxu di se puder. El promete ma el ta vingaba di Deus si El pensaba na traze un otu dilúviu na Téra. Tanbê el promete faze un tori uma altu ki agu ka ta kubriba el i asi el ta vingaba di distruison di se gentis grandi. Pesoas staba ku gana di sigi konsedju di [Ninrodi], pamodi es ta atxaba ma obi ku Deus éra vive sima un skravu. Nton es kumesa ta faze un tori. . . i trabadju bai uma faxi, más faxi ki es sta speraba.” — Jewish Antiquities, I, 114, 115 (iv, 2, 3).