BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 marsu pp. 2-7
  • Ka bu dexa nada inpidi-u di batiza

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Ka bu dexa nada inpidi-u di batiza
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • KES SAMARITANU BATIZADU
  • SAULU DI TARSU BATIZADU
  • KORNÉLIU BATIZADU
  • KES ALGEN DI KORINTU BATIZADU
  • BU FÉ PODE MUDA MONTANHAS
  • Kontinua ta sigi Jizus dipôs ki bu batiza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Bu sta priparadu pa bu da bu vida pa Jeová?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Disizons ki ta mostra ma nu ta kunfia na Jeová
    Folhetu di studu pa runion Nos vida i nos trabadju di pregason — 2023
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 marsu pp. 2-7

STUDU 9

KÁNTIKU 51 Nu da nos vida pa Jeová

Ka bu dexa nada inpidi-u di batiza

“Kuzê ki bu sta ta spera? Labanta, batiza”. — ATUS 22:16.

ASUNTU PRINSIPAL

Studa izénplu di kes samaritanu, di Saulu di Tarsu, di Kornéliu i di kes kriston di Korintu, ta djuda-u ten kel forsa ki bu meste pa bu faze prugrésu pa bu pode batiza.

1. Ki bons motivu nu ten pa nu batiza?

BU TA ama Jeová Deus, kel ki da-u tudu bon prezenti, ti mésmu vida? Bu krê mostra ma bu ta ama-l? Midjór manera di faze kel-li é da bu vida pa el i batiza. Kes kuza li ta djuda-u faze párti di família di Jeová. Óras ki bu faze kel-li, bu Pai i bu amigu ta orienta-u i ta kuida di bo pamodi bo é di sel. (Sal. 73:24; Isa. 43:1, 2) Da bu vida pa Jeová i batiza tanbê ta da-u xansi di ten vida pa tudu ténpu. — 1 Ped. 3:21.

2. Sobri kuzê ki nu sta ben pâpia na kel studu li?

2 Ten algun kuza ki sta ta inpidi-u di batiza? Si sin, é ka sô bo. Milhons di algen antis di bo tevi ki faze mudansas na ses manera di konporta i na ses manera di pensa pa es pode priparaba pa batiza. Gósi es sta ta sirbi Jeová ku alegria i zelu. Kuzê ki bu pode prende di alguns algen ki batiza na ténpu di apóstlus? Nu ben pâpia di alguns kuza ki staba ta inpidi-s i odja kuzê ki nu pode prende ku ses izénplu.

KES SAMARITANU BATIZADU

3. Kuzê ki alguns samaritanu meste fazeba antis di es batiza?

3 Na ténpu di Jizus, kes samaritanu ta fazeba párti di un seita relijiozu i es ta viveba na vólta di sidadi di Sikén i na Samaria ki ta fikaba na nórti di Judea. Antis di kes samaritanu ser batizadu es meste setaba tudu kes otu párti di Palavra di Deus i prende más sobri el. Kes samaritanu ta atxaba ma é sô kes primeru sinku livru di Bíblia, di Jénezis ti Deuteronómiu, i talvês livru di Juzué ki ben di Deus. Má, simé kes samaritanu staba ta spera pa Misías ben, sima Deus dja prometeba di akordu ku Deuteronómiu 18:18, 19. (Juan 4:25) Pa es sérba batizadu es tinha ki setaba ma Jizus é kel Misías ki Deus dja prometeba. É kel-li própi ki “txeu samaritanu” faze. (Juan 4:39) Otus samaritanu talvês tevi ki luta kóntra prekonseitu ki tinha entri kes samaritanu i kes judeu. — Luk. 9:52-54.

4. Di akordu ku Atus 8:5, 6, 14, modi ki alguns samaritanu reaji kantu Filipi pâpia ku es?

4 Kuzê ki djuda kes samaritanu batiza? Kantu Filipi, kel pregador di ivanjélhu, prega “sobri Kristu”, alguns samaritanu ‘seta palavra di Deus’. (Lé Atus 8:5, 6, 14.) Filipi éra judeu má simé kes algen obi-l. Talvês es lenbra di kes versiklu ki sta na Pentateuku ki ta fla ma Deus ta trata tudu algen igual. (Deut. 10:17-19) Es presta txeu atenson na kuzê ki Filipi staba ta fla-s sobri Kristu i es odja próva klaru ma é Deus ki staba ta uza Filipi. Tanbê el faze txeu milagri, sima kura kes algen duenti i tra dimónis. — Atus 8:7.

5. Kuzê ki nu ta prende di kes samaritanu?

5 Kes samaritanu pode dexaba prekonseitu ô falta di konhisimentu inpidi-s di faze prugrésu. Má, es ka dexa kel-li kontise. Sen perde ténpu, kes samaritanu batiza dipôs ki es fika konvensidu ma kel ki Filipi inxina-s éra verdadi. Bíblia ta fla: “Kantu Filipi pâpia ku es sobri notísias sábi di Reinu di Deus i di nómi di Jizus Kristu, es kridita na el i ómis ku mudjeris batizadu.” (Atus 8:12) Bu sta konvensidu ma Palavra di Deus é verdadi? Bu ten serteza ma Tistimunhas di Jeová ta vense prekonseitu i ma es ta sforsa pa mostra amor di verdadi pa kunpanheru, ki é kel sinal ki ta mostra kenha ki é kriston verdaderu? (Juan 13:35) Nton, ka bu ten medu di batiza pamodi Jeová ta abensua-u.

6. Modi ki izénplu di Ruben pode djuda-u?

6 Ruben, di Alimanha, kria na un família di Tistimunhas di Jeová. Má kantu el éra jóven el tinha dúvida si Deus ta izisti. Kuzê ki djuda-l kaba ku kes dúvida ki el tinha? Kantu el da kónta ma sta faltaba el konhisimentu, el disidi faze algun kuza. El fla: “Na nha studu pesoal N meste atxaba próvas di kuzê ki é verdadi i di kuzê ki é mintira. N studa sobri ivoluson txeu bês.” El lé livru Existe um Criador Que Se Importa com Você?. Kel livru li djuda Ruben ten un fé más fórti na Deus. El pensa: ‘Uau! Jeová ta izisti.’ I kantu Ruben vizita Sédi Mundial el fika ta da más valor pa kel union ki ta izisti entri irmons na mundu interu ki é sima un milagri. Kantu Ruben volta pa Alimanha, el batiza ku 17 anu. Si bu tene dúvida sobri kes kuza ki bu prende, bu pode faze piskiza na nos publikason. “Konhisimentu izatu” pode djuda-u tra bus dúvida. (Efé. 4:13, 14) Si bu kontinua ta obi stórias sobri amor i union ki ten na povu di Jeová, na otus párti di mundu i bu odja próva di kel-li na bu própi kongregason, bu ta pasa ta ten más amor pa nos família na mundu interu.

SAULU DI TARSU BATIZADU

7. Ki manera di pensa Saulu meste mudaba?

7 Odja izénplu di Saulu di Tarsu. El staba ta faze bon prugrésu na relijion di judeus i el ta distakaba más di ki kes otu judeu. (Gál. 1:13, 14; Flp. 3:5) Na kel ténpu, txeu judeu ta atxaba ma kes kriston éra kóntra verdadi. Pur isu, Saulu kumesa ta pirsigi-s ku txeu raiba. Di manera mariadu el ta pensaba ma el staba ta faze vontadi di Deus. (Atus 8:3; 9:1, 2; 26:9-11) Si Saulu poba fé na Jizus i el biraba un kriston batizadu, el tinha ki setaba ser pirsigidu.

8. (a) Kuzê ki djuda Saulu batiza? (b) Di akordu ku Atus 22:12-16, modi ki Ananias djuda Saulu? (Odja dizenhu.)

8 Kuzê ki djuda Saulu batiza? Kantu Jizus pâpia ku Saulu la di séu, un lus fórti pô-l ta fika ségu. (Atus 9:3-9) Duránti três dia el ka kume, i di serteza el pensa na kuzê ki kaba di kontise ku el. Saulu pasa ta ten serteza ma Jizus éra Misías i ma ses sigidor ta fazeba párti di relijion verdaderu. Talvês Saulu xinti remorsu pamodi el partisipa na mórti di Stevon! (Atus 22:20) Na fin di três dia, un disiplu ki txomaba Ananias txiga pértu di Saulu ku bondadi, el kura-l i el insentiva-l pa el batiza kel óra. (Lé Atus 22:12-16.) Ku umildadi Saulu seta ajuda di Ananias i el kumesa un novu manera di vive. — Atus 9:17, 18.

Saulu sta ta dixi na un lugar ki ten agu pa el pode batiza. Alguns algen sta kontenti ta odja.

Bu ta ben seta insentivu pa bu batiza, sima Saulu faze? (Odja parágrafu 8.)


9. Ki lison ki nu pode prende ku Saulu?

9 Ten alguns lison ki nu pode prende ku Saulu. El pode dexaba orgulhu ô medu di ómi inpidi-l di batiza, má el ka dexa kel-li kontise. Ku umildadi Saulu muda se vida kantu el seta verdadi sobri Kristu. (Atus 26:14, 19) Saulu staba dispostu na bira un kriston mésmu ki el sabia ma el pode sérba pirsigidu. (Atus 9:15, 16; 20:22, 23) Dipôs ki el batiza, el kontinua ta kunfia ma Jeová ta djudaba el aguenta txeu prubléma. (2 Kor. 4:7-10) Óras ki bu batiza pa bu ser un Tistimunha di Jeová, bu pode ben pasa pa dizafius ô bu fé pode podu na próva, má bu ta ben ten ajuda. Bu pode ten serteza ma Deus i Jizus sénpri ta djuda-u aguenta firmi i mante lial. — Flp. 4:13.

10. Modi ki izénplu di Ana pode djuda-u?

10 Ana kria na un família kurda, na Europa di Lésti. Dipôs ki se mai batiza, Ana kumesa ta studa ku 9 anu ku aprovason di se pai. Má, kel-li pô-l ta ten txeu prubléma ku se família, ki éra grandi i ki ta viveba tudu djuntu. Se família ta atxaba ma éra un vergónha pa un algen bandona kel relijion ki el kriadu na el. Kantu Ana tinha 12 anu, el pidi se pai pa dexa-l batiza. Se pai krê sabeba si kel-li éra se própi disizon ô si éra otu algen ki staba ta faze-l preson. Ana responde: “N ta ama Jeová.” Nton, se pai dexa-l batiza. Dipôs ki el batiza se família kontinua ta maltrata-l. Se avó fla-l: “Éra midjór bu leba un vida mariadu i fuma di ki ser un Tistimunha di Jeová.” Modi ki Ana lida ku kel situason li? El fla: “Jeová djuda-m ser fórti i nha mai ku nha pai djuda-m txeu.” Ana ten un lista di alguns di kes situason ki el xinti Jeová ta djuda-l. Di vês en kuandu, el ta djobe kel lista asi pa el ka skese di modi ki Jeová djuda-l. Si bu ten medu di opozison lenbra ma Jeová ta djuda-u tanbê. — Ebr. 13:6.

KORNÉLIU BATIZADU

11. Kal ki éra situason di Kornéliu?

11 Tanbê, nu pode prende lisons inportanti ku izénplu di Kornéliu. El éra “un senturion”, kel-li krê fla un komandanti di 100 trópa di Roma. (Atus 10:1, nóta di rodapé.) Pamodi kel-li, talvês el éra un algen inportanti na sosiadadi i na meiu di kes trópa. “El ta djudaba txeu algen póbri”. (Atus 10:2) Jeová manda apóstlu Pedru ba pâpia ku el sobri notísia sábi. Kornéliu dimora ku batiza pamodi el éra un algen inportanti?

12. Kuzê ki djuda Kornéliu batiza?

12 Kuzê ki djuda Kornéliu batiza? Bíblia ta fla ma el “ta adoraba Deus djuntu ku tudu algen di se kaza.” I sénpri el ta fazeba orason pa Deus. (Atus 10:2) Kantu Pedru pâpia ku Kornéliu sobri notísias sábi, el i se família poi fé na Jizus i lógu es batiza. (Atus 10:47, 48) Di serteza Kornéliu staba prontu pa faze tudu mudansa ki el mesteba, asi pa el pode adoraba Jeová djuntu ku se família. — Jos. 24:15; Atus 10:24, 33.

13. Ki lison bu pode prende ku Kornéliu?

13 Sima Saulu, Kornéliu pode flaba ma el ka ta biraba un kriston pamodi puzison ki el tinha na sosiadadi. Má, el ka dexa kel-li kontise. Pa bu batiza bu ten ki faze mudansas grandi na bu vida? Si sin, Jeová ta ba djuda-u. El ta abênsua-u si bu sta disididu na aplika prinsípius di Bíblia na bu vida pa bu sirbi-l.

14. Modi ki izénplu di Tsuyoshi pode djuda-u?

14 Tsuyoshi, di Japon, tevi ki muda alguns kuza ki el ta fazeba na se trabadju pa el pode batiza. El éra ajudanti di diretor di skóla Ikenobo ki é un skóla ki ta inxina pripara flor pa funeral. Óras ki kel diretor ka ta konsigi baba pa un funeral, Tsuyoshi tinha ki bai pa ba faze kes ritual budista. Má, kantu Tsuyoshi prende verdadi sobri mórti kel kuza li staba ta inpidi-l di batiza. El disidi ka partisipa más na kes ritual budista. (2 Kor. 6:15, 16) Tsuyoshi pâpia ku kel diretor sobri kel asuntu li. Kal ki foi rezultadu? Tsuyoshi konsigi kontinua na se trabadju má sen partisipa na kes ritual. El batiza más ô ménus un anu dipôs ki el kumesa ta studa Bíblia.a Si bu meste faze mudansas na bu trabadju pa bu agrada Jeová, bu pode ten serteza ma el ta da bo ku bu família kes kuza ki nhos meste. — Sal. 127:2; Mat. 6:33.

KES ALGEN DI KORINTU BATIZADU

15. Ki dizafiu kes algen di Korintu tinha ki lidaba ku el pa es pode batizaba?

15 Kes algen ki ta viveba na sidadi di Korintu na pasadu, gostaba di dinheru i es ta fazeba kuza mariadu. Txeu algen di la ta viveba di un manera ki ka ta agradaba Deus. Pur isu, alvês éra txeu difísil pa pesoas ki ta viveba la kumesaba ta sirbi Jeová. Má simé, kantu apóstlu Paulu txiga na kel sidadi el prega notísia sábi sobri Kristu i “txeu algen di Korintu ki obiba kel mensajen bira ta kridita i es batizadu.” (Atus 18:7-11) Nton, Jizus parse pa Paulu na un vizon i el fla-l: “N tene txeu algen na kel sidadi li.” Nton, Paulu kontinua ta prega la duránti un anu i meiu.

16. Kuzê ki djuda alguns algen di Korintu batiza? (2 Koríntius 10:4, 5)

16 Kuzê ki djuda kes algen di Korintu batiza? (Lé 2 Koríntius 10:4, 5.) Palavra di Deus i puder di spritu santu djuda-s faze mudansas grandi na ses vida. (Ebr. 4:12) Kes algen di Korintu ki seta notísia sábi sobri Kristu konsigi bandona kuzas sima bebe dimás, furta i omoseksualismu. — 1 Kor. 6:9-11.b

17. Kuzê ki bu pode prende ku kes algen di Korintu?

17 Repara ma enbóra alguns algen di Korintu tinha ki fazeba mudansas grandi na vida, es ka atxa ma éra difísil dimás bira un kriston. Es faze txeu sforsu pa entra na kel strada pertadu ki ta leba pa vida pa tudu ténpu. (Mat. 7:13, 14) Bu sta ta sforsa pa bu faze un grandi mudansa pa bu pode batiza? Nunka ka bu dizisti di luta. Inplora Jeová pa da-u se spritu santu pa djuda-u rezisti dizeju di faze kuzas mariadu.

18. Modi ki izénplu di Mónika pode djuda-u?

18 Mónika, ki é di Jiórjia, sforsa txeu pa para di pâpia, obi i sisti kuzas mariadu pa el pode batizaba. El fla: “Kantu ami éra jóven é orason ki da-m forsa pa N muda. Jeová sabia ma N krê fazeba kuzê ki éra dretu i sénpri el djuda-m i el orienta-m.” Mónika batiza ku 16 anu. Ten algun kuza ki bu meste para di faze asi pa bu pode sirbi Jeová di manera ki el ta krê? Kontinua ta pidi-l pa el da-u forsa pa bu faze mudansas. Jeová ta da-u se spritu avontádi. — Juan 3:34.

BU FÉ PODE MUDA MONTANHAS

19. Kuzê ki pode djuda-u vense prublémas ki é sima un montanha? (Odja fotu.)

19 Bu pode ten serteza ma Jeová ta ama-u i el krê pa bu faze párti di se família. Kel-li é verdadi ka ta inporta ki difikuldadis bu ten ki pasa pa el pa bu batiza. Jizus fla ses disiplu: “Si nhos ten fé di tamanhu di un simenti di mustarda, nhos ta fla kel monti li: ‘Bai di li pa la’, i el ta bai, i ka ta ten nada ki nhos ka ta pode faze.” (Mat. 17:20) Kes algen ki staba ta obi Jizus dja tinha poku anu djuntu ku el, pur isu ses fé inda staba ta kria. Má, Jizus da-s serteza ma si es dizenvolveba fé, Jeová ta djudaba es vense prublémas grandi ki é sima un montanha. I Jeová ta djuda-u faze mésmu kuza!

Un grupu di irmons ku irmans na un kongrésu, sta ta da palmu timenti kes algen ki kaba di batiza sta ta pasa.

Bu pode ten serteza ma Jeová ta ama-u i ma el krê pa bu faze párti di se família (Odja parágrafu 19.)c


20. Modi ki izénplu di kes kriston di ténpu di apóstlus i di nos ténpu ki nu pâpia di el na kel studu li motiva-u?

20 Si bu da kónta di algun prubléma ki sta inpidi-u di batiza, aji lógu pa bu pode vense-s. Bu pode atxa konsolu i forsa na izénplu di kes kriston di ténpu di apóstlus i di nos ténpu. Ses izénplu pode da-u koraji i pô-u ta da bu vida pa Jeová i batiza. Kel-li é kel midjór disizon ki bu pode toma!

MODI KI KES IZÉNPLU LI PODE DJUDA-U VENSE PRUBLÉMAS PA BU PODE BATIZA?

  • Kes samaritanu

  • Saulu di Tarsu i Kornéliu

  • Kes algen di Korintu

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

a Stória di vida di irmon Tsuyoshi Fujii, sta na Nhos korda! di 8 di agostu di 2005, pájinas 20-23.

b Odja vídiu ‘Pamodi ki inda bu ka batiza?’, na jw.org.

c SPLIKASON DI FOTU: Un grupu di irmons ku irmans sta ta resebe ku amor kes algen ki kaba di batiza.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen