Eedjo dokafo Onghalamwenyo yapaKriste noilonga yokuudifa
6-12 JUNI
OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | EPSALME 34-37
“Lineekela Omwene, u longe ouwa”
(Epsalme 37:1, 2) Ino handuka nande molwovanawii, novanyonauni in ova ningila ondubo. 2 Vo ve li ngaashi omwedi, ou u he kwete okukukuta, otava lembe ngaashi oimeno italala.
“Hafela Jehova”
“Ino va ningila ondubo”
3 Otu li ‘momafimbo madjuu,’ noukolokoshi owa hapupala. Otwa mona ewanifo leendjovo domuyapostoli Paulus odo tadi ti: “Ovanhu [vai] novakengeleledi otava ka ehena komesho mowii nokupukifa nokupuka.” (2 Timoteus 3:1, 13) Oshipu okukumwa kwaasho tashi monika sha fa omupondo nehepuluko lovakolokoshi. Aishe oyo otai dulu oku tu piyaaneka sha hala okutya tai twikifa okumona ko kwetu kwopamhepo. Didilika nghee eendjovo doketameko dEpsalme 37 tadi tu londwele koshiponga osho tashi dulu okuningwa po, tadi ti: “Ino handuka nande molwovanawii, novanyonauni ino va ningila ondubo.”
4 Oikundaneki younyuni otai tu shiivifile omauyelele e na sha noilonga i he li pauyuki efiku keshe. Ovanangeshefa ve he li pauyuki otava ningi oinima nope he na okuhandukilwa. Omolwokulihola mwene, ovalongi vominyonena otava nyokoma ovo inava amenwa. Ovadipai ihava monika va kwatwe ile ihava handukilwa. Oihopaenenwa aishe oyo yokupengifa ouyuki otai dulu oku tu handukifa nokupiyaaneka ombili yetu yopamadiladilo. Okupondola oko ovakolokoshi va fa tava mono otaku dulu nokuli oku tu twifa ondubo. Ndele mbela okuhanduka kwetu otaku ka xwepopaleka onghalo? Mbela okutwila ondubo omauwa oo a fa taa hafelwa kovakolokoshi otaku lundulula oilanduliko oyo tava ka mona? Ahowe, hasho nandenande! Noinatu pumbwa nande ‘okuhanduka.’ Omolwashike mbela?
5 Omupsalme ota nyamukula ta ti: “Vo ve li ngaashi omwiidi, ou u he kwete kukukuta, otava lembe ngaashi oimeno italala.” (Epsalme 37:2) Omwiidi mupe wa twima otau dulu okumonika muwa, ndele diva eehoni otadi lembe ndele tadi fi. Osho osha faafana novakolokoshi. Okukala kwavo va fa va hepuluka itaku kalelele. Ngeenge va fi, oinima oyo ve limonena shi he li pauyuki ihai va kwafele. Keshe umwe xuuninwa ota mono oshilanduliko shi li pauyuki. Paulus okwa shanga ta ti: “Ondjabi youlunde oyo efyo.” (Ovaroma 6:23) Ovakolokoshi nosho yo aveshe ovo ve he fi ovayuki xuuninwa otava ka mona “ondjabi” yavo ndele opuwo. Kaku fi tuu okukalamwenyo ku he na ondjabi yasha!—Epsalme 37:35, 36; 49:17, 18.
6 Ndele mbela otu na okweefa ehepuluko lopakafimbo lovakolokoshi li tu piyaaneke? Oshilihongomwa osho hatu lihongo meevelishe mbali dotete dEpsalme 37 osho: Ino efa okupondola kwavo ku ku efife onghatu oyo wa katuka yokulongela Jehova. Ponhele yaasho, yandja elitulemo loye komanangeko noupuna nomalalakano opamhepo. — Omayeletumbulo 23:17.
(Epsalme 37:3-6) Lineekela Omwene, u longe ouwa, kala moshilongo, u diinine oshili!. 4 Opo u hafele Omwene, ndee Ye te ku pe, eshi sha wapalela omutima woye. 5 Ondjila yoye I tula meke lOmwene, u mu lineekele; Oye note shi ningi, 6 ndee ta ka holola ouyaki woye ngaashi ouyelele, neyukifo loye ongaashi omutenya.
“Hafela Jehova”
“Lineekela Omwene, u longe ouwa”
7 “Omupsalme okwe tu ladipika ta ti: “Lineekela Omwene, u longe ouwa.” (Epsalme 37:3a) Ngeenge twa wililwa po koisho ile nokuli komalimbililo, otwa pumbwa okulineekela Jehova filufilu. Oye ta yandje eameno lopamhepo filufilu. Moses okwa shanga ta ti: “Ou e li omutumba meameno laau wOkombadambada, [ota] kala momudidimbe wOmunaenghono adishe.” (Epsalme 91:1) Ngeenge hatu piyaanekwa kehapupalo lokuhenamhango olo li li monghalelo ei yoinima, otwa pumbwa okulineekela Jehova unene. Ngeenge tu na omando ya fonghoka, ohatu kala twa hafa ngeenge kaume te tu yambidida. Sha faafana, ngeenge ohatu kendabala okweenda moudiinini, otwa pumbwa ekwafo laJehova. — Jesaja 50:10.
8 Ekandulepo limwe lokuhapiyaanekwa kokuhepuluka kwovakolokoshi olo okukala twe lipyakidila nokukonga ovo va fa eedi noku va kwafela va mone eshiivo lashili lokushiiva omalalakano aJehova. Eshi twa taalela ehapupalo loukolokoshi, otwa pumbwa okukala twe lipyakidila filufilu nokukwafela vamwe. Omuyapostoli Paulus okwa ti: “Inamu dimbwa okulonga ouwa nokutukula muayo mu i kwete, osheshi omayambo a tya ngaha Kalunga e a hokwa.” “Ouwa” munenenene oo hatu dulu okulonga oo okulombwela vamwe onghundana iwa ikumwifi yOuhamba waKalunga. Okuudifa kwetu moipafi oku li shili “omahambeleloyambo.” — Ovaheberi 13:15, 16; Ovagalati 6:10.
9 David okwa twikila ko ta ti: “Kala moshilongo, u diinine oshili!” (Epsalme 37:3b) ‘Oshilongo’ shopefimbo laDavid osha li oshitukulwa osho Jehova kwa li a pa Ovaisrael, Edu lEudaneko. Pefimbo lepangelo laSalomo, eengaba dasho oda li da hanga kuDan kolundume fiyo okuBerseba kolukadi. Omo omo mwa kala Ovaisrael. (1 Eehamba 4:25) Kunena, keshe apa tu li kombada yedu, otwa teelela efimbo olo eshi edu alishe tali ka ninga oparadisa mounyuni mupe wouyuki. Lwopokati opo, otu li meameno lopamhepo. — Jesaja 65:13, 14.
10 Oshike tashi ka kala oshidjemo ngeenge ohatu “diinine oshili”? Eyeletumbulo la nwefwa mo otali tu dimbulukifa tali ti: “Omulumenhu e shii kulineekelwa ta nangekwa noupuna shili.” (Omayeletumbulo 28:20) Oudiinini wetu mokuudifa onghundana iwa keshe opo tu li nosho yo kukeshe umwe ngaashi hatu dulu otau dulu okweetifa shili ondjabi tai di kuJehova. Pashihopaenenwa, Frank nomukainhu waye Rose, ova ya moukokolindjila omido 40 da pita modoolopa kolundume laSkotolanda. Ovanhu vanini ovo va li ve na ohokwe moshili oko ova li va twalwatwalwa. Va tokola toko, ovalihomboli ovo ovakokolindjila ova tameka oilonga yavo yokuudifa nokuninga ovanhu ovahongwa. Modoolopa omo paife omu na eongalo tali xumu komesho. Oudiinini wovalihomboli ovo owa nangekwa noupuna shili kuJehova. Frank ota hokolola nelininipiko ta ti: “Enangeko noupuna linene ololo ashike kutya natango otu li moshili nohatu longifwa kuJehova.” Heeno, ngeenge ohatu “diinine oshili” ohatu mono nokupandula omanangeko noupuna mahapu.
‘Hafela Jehova’
11 Opo tu pameke ekwatafano letu naJehova nosho yo okudiinina oku mu lineekela, otu na ‘oku mu hafela.’ (Epsalme 37:4a) Ongahelipi hatu dulu oku shi ninga? Ponhele yokukala twa pwila meenghalo detu nonande otashi dulika di kale didjuu, ohatu yandje elitulemo letu kuJehova. Onghedi imwe omo hatu dulu oku shi ninga oyo okulongifa efimbo tu leshe Eendjovo daye. (Epsalme 1:1, 2) Mbela okulesha kwoye Ombibeli ohaku ku etele ehafo? Otaku ke ku etela ehafo ngeenge oto lesha nelalakano lokulihonga shihapu shi na sha naJehova. Omolwashike ito mwena po konima yokulesha oshitukulwa shonhumba ndele to lipula kutya: ‘Oshitukulwa eshi otashi hongo nge shike kombinga yaJehova?’ Oto ka mona tashi kwafa okukala u na okambo koididilikwa ile ombapila yokushanga ngeenge to lesha Ombibeli. Efimbo keshe to kanghama po u dilonge kutya osho wa lesha osha hala okutya shike, shanga oitwa oyo tai ku dimbulukifa amwe omomaukwatya aKalunga ahokwifa. Mepsalme limwe, David okwa imba ta ti: “Eendjovo domokanya kange nomadilongo omomutima wange nae ku wapalele, Omwene, emanya lange nOmukulili wange.” (Epsalme 19:15) Elitulemo neenghono letu mEendjovo daKalunga ola ‘wapalela’ Jehova nolihafifa kufye.
12 Ongahelipi hatu dulu okumona ehafo mokukonakona nomokudilonga? Ohatu dulu oku shi ninga elalakano letu tu lihonge shihapu ngaashi hatu dulu shi na sha naJehova nosho yo eendjila daye. Oishangomwa ngaashi Omuntu omunenenene ngoka a li ko nale nosho yo Draw Close to Jehovah otai tu pe ouyelele muhapu oo hatu dulu okudilonga nolupandu. David okwa shilipaleka yo ovayuki kutya Jehova ‘ote ke va pa eshi sha wapalela omutima wavo.’ (Epsalme 37:4b) Elineekelo la tya ngaho olo le linyengifa omuyapostoli Johannes opo a shange eendjovo edi tadi ti: “Elineekelo eli letu tu li na muye oleli: ngenge hatu mu indile sha pahalo laye, ote tu udu. Hano ngenge tu shi shii nokutya, Ye ote tu udu keshe tuu eshi hatu shi indile, otu shi shii yo, aishe oyo twe i mu indila, ohatu i pewa.” — 1 Johannes 5:14, 15.
13 Tu li ovakanyateli voudiinini, ehafo letu linenenene olo okumona eyukipalifo lounamapangelo waJehova. (Omayeletumbulo 27:11) Mbela omitima detu kadi yadi ehafo eshi twa uda oilonga inene yokuudifa oyo tai longwa kovamwatate moilongo oyo kwa li tai pangelwa kookanyamukulwa? Otwa teelela nehafo okumona kutya emanguluko lilipi natango tali ke uya po fimbo exulilo longhalelo ei inali uya. Vahapu vomovapiya vaJehova ovo ve li moilongo oyo yokouninginino ohava udifile noudiinini ovalihongi, eenhauki nosho yo ovanhu ovo hava kala efimbo lixupi koilongo oyo notava hafele emanguluko lokulongela Kalunga. Oshi li ehalo letu la mana mo kutya ngeenge oohandimwe ovo tava shuna komaumbo avo, otava ka twikila okweefa ouyelele woshili u minikile nokuli nomomilaulu odo tadi monika da fa da kwata moiti. — Mateus 5:14-16.
“Ondjila yoye i tula meke lOmwene”
14 Kali fi tuu epepelelwo okushiiva kutya oisho yetu nosho yo osho tashi monika sha fa tashi tu findile poshi unene otai dulu okukufwa po! Ngahelipi mbela? David ota ti: “Ondjila yoye i tula meke lOmwene, u mu lineekele; Oye note shi ningi.” (Epsalme 37:5) Meongalo letu otu na euliko lihapu kutya ohatu dulu okulineekela Jehova omolwekwafo. (Epsalme 55:23) Ovo ve li moukalele wefimbo liyadi, kutya nee ovakokolindjila, ovapashukili ovaendi, ovatumwa ile ovaliyambi ovo tava longo koBetel, otava dulu okuyandja oumbangi kutya efiloshisho laJehova oli shii okulineekelwa. Omolwashike ito popi navamwe ovo u shii ndele to va pula nghee Jehova e va kwafela? Nope he na omalimbililo oto ka uda oimoniwa ihapu tai ulike kutya nokuli nomomafimbo madjuu, eke laJehova lokukwafela ihali xupipala nande. Oha yandje alushe oipumbiwa yonghalamwenyo. — Epsalme 37:25; Mateus 6:25-34.
15 Ngeenge ohatu ningi Jehova omulineekelwa wetu noku mu lineekela filufilu, ohatu dulu okumona oushili weendjovo domupsalme da shikula ko tadi ti: “Ta ka holola ouyuki woye ngaashi ouyelele, neyukifilo loye ongaashi omutenya.” (Epsalme 37:6) Tu li Eendombwedi daJehova, luhapu ohatu hepaululwa panghedi ya penga. Ndele Jehova oha pashula omesho ovanamitima da yuka opo e va kwafele va mone kutya oukalele wetu womoipafi ohau linyengifwa kohole yokuhola Jehova nosho yo ovanhu vakwetu. Ndele nande elihumbato letu la yuka ohali hepaululwa panghedi ya penga kuvahapu, itali dulu okuholekwa. Jehova ohe tu kwafele okupita momapataneko nomayeleko aeshe. Oshidjemo, ouyuki woshiwana shaKalunga otau minikile ngaashi etango mokati komutenya. — 1 Petrus 2:12.
(Epsalme 37:7-11) Omwenyo woye u lotifila mOmwene, u mu teelele; ino mbilingwa molwou, ondjila yaye i nomhole, nomolwomulumenhu ta wanifa oumbudi waye. 8 Efa ehandu, u dje mo monya. Ino mbilingwa; op u u ha longe owii. 9 Osheshi ovaningi wowii otava ka kombololwa po, ndele nee ava tava teelele Omwene, otava nangala oshilongo. 10 Ngeenge pa pita okafimbo kaningholi, omuhenakalunga ita kala po vali, nonganga to talaatala onhele yaye, ke po vali nande. 11 Ndelenee ovananheni vo otava ka fyuulula edu, ndee tava ka hafela ombili inene.
‘Hafela Jehova’
‘Limwenenena nokuteelela’
16 Eendjovo domupsalme da landula ko otadi ti: “[Limwenenena Omwene, OB-1954] u mu teelele; ino mbilingwa molwou, ondjila yaye i nomholo, nomolwomulumenhu ta wanifa oumbudi waye.” (Epsalme 37:7) Apa David ota divilike omhumbwe yokuteelela Jehova nelidiiniko a katuke onghatu. Nonande exulilo longhalelo ei inali uya natango, osho itashi tu nyematifa. Mbela inatu mona kutya onghenda nelidiiniko laJehova oi dule kokule osho kwa li hatu diladila tete? Mbela itatu dulu okuulika paife kutya nafye ohatu teelele nelidiiniko eshi twe lipyakidila nokuudifa onghundana iwa fimbo exulilo inali uya? (Markus 13:10) Paife olo efimbo lokuhenuka okuninga oinima momhulukuta oko taku dulu oku tu kanififa ehafo letu nosho yo eameno letu lopamhepo. Paife olo efimbo lokukondjifa enwefemo la nyonauka lounyuni waSatana shi dulife nale. Nopaife olo efimbo lokudiinina oukoshoki wopaenghedi ndele inatu tula nande moshiponga onghatu yetu i li pauyuki oyo tu na naJehova. Natu twikile okweefa omadiladilo a nyata nokuhenuka eenghatu inadi yuka shi na sha naavo voukashike kookanhu wa yooloka ko kuwetu ile nokuli ovo voukashike kookanhu wa fa wetu. — Ovakolossi 3:5.
17 David okwe tu pa omayele taa ti: “Efa ehandu, u dje mo monya. Ino mbilingwa; opo u ha longe owii. Osheshi ovaningi vowii otava ka kombololwa po, ndelenee ava tava teelele Omwene, otava ka nangala oshilongo.” (Epsalme 37:8, 9) Heeno, ohatu dulu okuteelela nelineekelo efimbo olo li li poduka, eshi Jehova ta ka kufa ko enyonauko alishe kombada yedu nosho yo ovo have li eta.
“Ngenge pa pita okafimbo kaningholi”
18 “Ngenge pa pita okafimbo kaningholi, omuhenakalunga ita kala po vali, nonganga to talaatala onhele yaye, ke po vali nande.” (Epsalme 37:10) Eendjovo odo itadi tu tu tuu omukumo eshi hatu ehene pexulilo longhalelo ei nosho yo exulilo lokumanguluka ko kuJehova kwa nyika oshiponga! Kutya nee epangelo loludi lilipi la totwa po kovanhu, otali ka dopa. Nopaife otu li popepi nefimbo lokushuna kokupangelwa kuKalunga, outeokratika washili, Ouhamba waJehova momake aJesus Kristus. Ouhamba waKalunga otau ka pangela filufilu ounyuni aushe nokukufa po aveshe ovo tave u pataneke. — Daniel 2:44.
19 Mounyuni mupe koshi yOuhamba waKalunga, nande ou va konge, ku na nande apa to ka dula okuhanga “omuhenakalunga.” Doshili, keshe oo ta ka tukululila Jehova oshibofa ota ka kombwa po diva. Kape na oo ta ponokele ounamapangelo waye ile oo ta ka anya okudulika keenghonopangelo dopakalunga ta ka kala po. Ovanhu vakweni otava ka kala ve ku fa pamadiladilo ve na ehalo lokuhafifa Jehova. Itashi ka eta tuu eameno—itapa ka kala omakumba, omivelo doitenda, itapa ka kala nande osho tashi ka nyona po elineekelo nelao alishe!—Jesaja 65:20; Mika 4:4; 2 Petrus 3:13.
20 Opo nee “ovananheni vo otava ka fyuulula edu.” (Epsalme 37:11a) Ndele mbela oolyelye ve li “ovananheni”? Oshitya osho sha tolokwa ‘onheni’ osha dja koshitya shopefina tashi ti “hepeka, lininipikifa, lyatela pedu.” Heeno, “ovananheni” ovovo va teelela nelininipiko Jehova a kufe po okuhenouyuki akushe oko taku va hepeke. “[Otava] ka hafela ombili inene.” (Epsalme 37:11b) Nokuli nopaife ohatu mono ombili inene moparadisa yopamhepo oyo i niwe keongalo lashili lopaKriste.
Konakona moule omamona opamhepo
(Epsalme 34:19) Omwene oku li popepi nomitima da teyauka, Ye oha xupifa ava ve nomhepo ya nyanyauka.
Ehena Popepi naKalunga
Ehekeleko kwaavo ve na omitima da teyauka
OMUKAINHU umwe Omukriste oo a kala e kwetwe kepolimano oule wefimbo, okwa ti: ‘Ame Jehova ke hole nge.’ Omukainhu oo okwa li a tomhwa kutya Jehova oku li kokule naye. Ndele mbela Jehova oku li ngoo shili kokule novalongeli vaye ovo tashi dulika va polimana? Eendjovo domupsalme David da nwefwa odo tadi hangwa mEpsalme 34:19 otadi yandje enyamukulo tali hekeleke kepulo olo.
David okwa li e shii kutya ovapiya vaJehova ohava dulu okukumwa kepolimano shi fike peni. Fimbo a li omunyasha, okwa li a ninga onhauki, molwaashi ohamba inandubo Saul oya li tai mu kongo nopehe na olufuwo ya hala oku mu dipaa. David okwa li a ka konga ouhondameno koshilando shOvafilisti ovo va li ovatondi vOvaisrael shedina Gat, molwaashi okwa li ta diladila kutya Saul ke na efiku a fekele ngeenge oko a ya. Konima eshi Ovafilisti va li va dimbuluka kutya mboli omunhu oDavid, David okwa li a hovela okuliningifa a fa elai nokwa li lela a xupila pokakangwa. Okwa li a pandula Jehova eshi e mu xupifa, nokwa ka shanga Epsalme 34, la kanghamena koshimoniwa shaye osho.
Ndele mbela David okwa li ngoo a itavela kutya Kalunga ke na ko nasha novanhu ovo va wililwa po keenghalo, ovo tava diladila kutya Kalunga ine va hokwa nokave na ongushu koshipala shaye? Okwa ti: “Omwene oku li popepi nomitima da teyauka, Ye oha xupifa ava ve nomhepo ya nyanyauka.” (Epsalme 34:19) Natu ka kundafaneni eendjovo odo nokutala nghee tadi dulu oku tu hekeleka noku tu pa eteelelo.
“Omwene oku li popepi.” Embo limwe lomauyelele ola ti kutya outumbulilo oo “owa hala okutya Omwene oha kala ta yandje elitulemo koshiwana shaye, he shi pashukile noha kala alushe e lilongekida oku shi kwafela noku shi xupifa.” Otashi hekeleke filufilu okushiiva kutya Jehova oha kala ta pashukile ovapiya vaye. Oku wete omaupyakadi oo tava shakeneke ‘momafimbo aa madjuu,’ noku shii kutya ohava kala ve udite ngahelipi. — 2 Timoteus 3:1; Oilonga 17:27.
‘Omitima da teyauka.’ Momalaka amwe, outumbulilo ‘omutima wa teyauka’ otau ulike kokukala u tondike. Ndele omuhongwanhu umwe okwa yelifa kutya eendjovo odo domupsalme otadi ulike “unene kokunyika oluhodi la kwalukeshe.” Oshoshili kutya omafimbo amwe nokuli novapiya vaKalunga ovadiinini ohava dulu okushakeneka omaupyakadi a kwata moiti oo haa teyaula omitima davo.
“Ava ve nomhepo ya nyanyauka.” Omunhu ngeenge a polimana otashi dulika a kale e litala ko kutya ke na ongushu nomafimbo amwe iha kala e na eteelelo lasha nandenande. Embo limwe olo hali kwafele ovatoloki vOmbibeli ola ti kutya outumbulilo oo otau dulu okutolokwa, “ovo vehe na etimaumbwile lasha.”
Ndele mbela Jehova ohe linyenge ngahelipi ngeenge a indilwa ekwafo kwaavo ve na ‘omitima da teyauka’ nosho yo ovo ve “nomhepo ya nyanyauka”? Mbela oha kala kokule navo nohe va tale ko kutya inava wana okuulikilwa ohole nokupewa elitulemo? Hasho nandenande! Ngaashi ashike omudali omunahole ha papatele okaana kaye noku ka hekeleka ngeenge ke li moupyakadi, Jehova naye oku li popepi novalongeli vaye ovo hava pula ekwafo kuye. Okwa halelela okuhekeleka nokupepaleka ovo ve na omitima da teyauka nomhepo ya nyanyauka. Ohe va pe ounongo neenghono odo va pumbwa opo va dule okuungaunga noupyakadi keshe va taalela. — 2 Ovakorinto 4:7; Jakob 1:5.
Omolwashike ito kongo ekwafo u mone kutya ongahelipi to dulu okweehena popepi elela naJehova? Kalunga ketu omunalukeno okwa udaneka a ti: ‘Ame ohandi kala puava ve na omhepo ya nyanyaulwa noye lininipika, opo ndi hekeleke omhepo yovalininipiki nondi tululule omwenyo momitima daava va nyanyaulwa.’ — Jesaja 57:15.
(Epsalme 34:21) Ote mu diininine omakipa aye aeshe, pa ha teke nande limwe.
‘Efiku olo nali ninge efiku lEdimbuluko’
19 Eshi Ovaisrael va li tava longekida odjona yOpaasa, kava li ve na okuteya ekipa layo nande olimwe. (Ex. 12:46; Num. 9:11, 12) Ongahelipi shi na sha naKristus, “Odjona yaKalunga,” oyo ya yandja oikulila? (Joh. 1:29) Okwa li a valelwa onga omukaulinyanga nopefimbo olo Ovajuda ova li va pula Pilatus opo va teye omakipa ovalumenhu ovo va li va valelwa. Ova li va hala okuninga ngaho opo ovalumenhu ovo va fye diva vaha kale va endjelela komiti domahepeko fiyo omo 15 Nisan, olo la li Eshabata linene. Ovakwaita ova li va teyaula omakipa okomaulu ovakolokoshi ovo va li va valelwa pamwe naJesus, “ndelenee eshi ve uya kuJesus nove mu wete, a fya nale, inava nyanyaula omakipa aye.” (Joh. 19:31-34) Kungaho ope na efaafano pokati kodjona yOpaasa naJesus, nomolwaasho ohatu dulu kutya odjona oya li “omudidimbe” waasho sha li tashi ke uya mo 14 Nisan 33 O.P. (Heb. 10:1) Navali, osho osha li ewanifo eendjovo dEpsalme 34:21, naasho otashi tu kwafele tu kale twe lineekela omaxunganeko Ombibeli.
13-19 Juni
OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | EPSALME 38-44
“Jehova oha yambidida ovo tava vele”
(Epsalme 41:2, 3) Omunelao ou, ha yavele oshingone; oye ta xupifa kOmwene mefiu loiponga. 3 Omwene ote mu amene, a kale nomwenyo, ta ifanwa omunelao kombada yedu, ndee Ove ito mu yandje omuhangamonya yovatondi vaye.
Jehova ote ku kwafele ngeenge to ehama
7 Ndele ngeenge oto ehama, Jehova ote ke ku hekeleka noku ku kwafela ngaashi ashike a li e shi ningila ovapiya vaye vonale. Ohamba David oya tile: “Omunelao ou, ha [yavelele] oshingone; oye ta xupifwa kOmwene mefiku loiponga. Omwene ote mu amene, a kale nomwenyo.” (Epsalme 41:2, 3) David ka li a hala okutya ovo va li hava yavelele oingone kave na fiku nava ka fye. Mbela Jehova okwa li he va kwafele ngahelipi? David okwa weda ko a ti: “Ngenge ta nangala ta vele, Omwene ote mu pendula po, onhala yaye yokuvela oto i lundulula.” (Epsalme 41:4) Jehova oha kala e wete filufilu ovapiya vaye ngeenge tava mono oixuna noihe va dimbwa. Ota dulu yo oku va twa omukumo noku va nongopaleka. Kakele kaasho, okwe tu shita nomalutu taa dulu okulivelula oo vene.
w91 10/1 14 ¶6
Ninga omaoko aJehova eameno loye
6 Omunhu oo ha yavelele oha kwafele ovo ve na omhumbwe. ‘Efiku loixuna’ otali dulu okukala onghalo keshe ile efimbo loudjuu tau twikile olo tali dulu okunghundipaleka omunhu. Okwe lineekela yo muKalunga e mu amene mepupi lounamido ‘nokupandulwa kuvamwe eshi e na elao mokushiivifila vamwe ouwanghenda waJehova. Kalunga okwa li a kwafela David eshi a li a “nangala ta vele” tashi dulika efimbo olo olo la li lidjuu kuDavid eshi omonamati waye, Absalom, a li a hala oku kufa ko oshipangelapundi. — 2 Samuel 15:1-6.
(Epsalme 41:4) Ngenge ta nangala ta vele, Omwene ote mu pendula po, onhala yaye yokuvela oto i lundulula.
Jehova okwa li a ‘xupifa’ ovapiya vaye vopefimbo lOmbibeli
12 David okwa kala alushe e lineekela ‘momuxupifi’ waye. Okwa popya kutya ngeenge omulongelikalunga omuyuki ta vele ‘ota xupifwa kOmwene mefiku loiponga. Ngeenge ta nangala ta vele, Omwene ote mu pendula po, onhala yaye yokuvela ote i lundulula.’ (Eps. 41:2, 4) Natango David okwa li a ulika elineekelo laye muJehova eshi a longifa outumbulilo oo “Omwene ote mu.” David okwa li e na elineekelo kutya Jehova ote ke mu xupifa. Ngahelipi mbela?
13 David ka li a teelela Jehova e mu velule pashikumwifilonga. Ponhele yaasho, David okwa li e lineekela kutya Jehova ote ke mu “pendula po,” sha hala okutya, Jehova okwa li te ke mu kwafela noku mu nghonopaleka eshi ta vele. David okwa li a pumbwa filufilu ekwafo la tya ngaho. Kakele komukifi oo wa li we mu nghundipaleka, okwa li yo a dingililwa kovatondi ovo va li tave mu popile mowii. (Ovelishe 6, 7) Jehova otashi dulika a li a pameka David moku mu kwafela a diladile oinima oyo tai hekeleke. Shididilikwedi, David okwa li a popya a ti: “Osheshi ame molwokuhenambudi [“molwoudiinini, NW”] kwange oto pamekele nge ofika.” (Ovelishe 13) David otashi dulika yo a li a pamekwa eshi a li ta diladila kutya nonande okwa li a nghundipala, novatondi vaye ova li tave mu popile mowii, Jehova okwa li e mu tala ko e li omudiinini. Konima yefimbo, David osho a ka veluka. Itashi hekeleke tuu okushiiva kutya Jehova oha dulu okukwafela ovo tava vele! — 2 Kor. 1:3.
(Epsalme 41:13) Osheshi ame molwokuhenambudi kwange oto pamekele nge ofika, ndee to pe nge, ndi kale koshipala shoye fiyo alushe.
Jehova ote ku kwafele ngeenge to ehama
18 Atusheni oshi na oupu tu vele molwaashi inatu wanenena. Nongeenge hatu vele, katu na okuteelela Jehova e tu velule pashikumwifilonga. Ndele nande ongaho, otu na etimaumbwile kutya fiku limwe Kalunga ota ka xulifa po filufilu omauvela. MEhololo 22:1, 2, omuyapostoli Johannes okwa popya kombinga ‘yomeva omwenyo nomuti womwenyo’ oo taa velula oiwana. Omeva nomuti oo itai faneke oihemba yonhumba oyo ngeno tu na okunwa paife ile mounyuni mupe opo tu veluke. Ponhele yaasho, oinima oyo yopavali otai faneke omafiloshisho oo Jehova naJesus tave ke tu pa opo tu kale nomwenyo fiyo alushe. — Jesaja 35:5, 6.
19 Otwa teelela nodjuulufi efimbo olo litunhula. Lwopokati opo, ohatu dulu okukala noushili kutya Jehova oku tu hole nohe tu kenukile ngeenge hatu mono oixuna. Ngaashi David, otu na elineekelo kutya Jehova ite ke tu efa ashike ngaho ngeenge hatu vele. Oha file alushe oshisho ovapiya vaye ovadiinini. — Epsalme 41:13.
Omolwashike tu na okukanyatela oudiinini wetu?
3. Oudiinini otau tu kwafele tu kale tu na eteelelo
15 Molwaashi Jehova ote ke tu tokola she likolelela koudiinini wetu, otwa pumbwa okukala ovadiinini opo tu kale tu na eteelelo li na sha nonakwiiwa. David naye okwa koleka oushili oo. (Lesha Epsalme 41:13.) David okwa li a hala okukala a hokiwa kuKalunga fiyo alushe. Ngaashi Ovakriste vashili vokunena, David naye okwa li e na eteelelo loku ka kala nomwenyo fiyo alushe, nokwa li a ehena popepi elela naJehova Kalunga eshi a kala te mu longele. Okwa li e shii kutya osha fimana okukanyatela oudiinini waye opo a dule oku ka mona omwenyo waalushe. Sha faafana, ngeenge otwa kanyatele oudiinini wetu kunena, Jehova ota ka kala e tu hokwa, ote ke tu honga noku tu wilika noku tu nangeka yo noupuna.
Konakona moule omamona opamhepo
(Epsalme 39:2, 3) Onda li nda tya: Onda hala okulungamena okweenda kwange, ndi ha nyone nelaka lange; onda hala okuyukifa okanya kange noshitomo, omuhenakalunga fimbo e li komesho yange. 2 Osho nda li nda mwena, nda tya filu, inandi popya yo eshi shiwa; ndelenee ouyahame wange wa hapupala meni lange.
w09 5/15 4 okat. 5
“Efimbo lokumwena”
Oshi li pandunge okupashukila okupopya kwetu ngeenge tu li povanhu vomounyuni. Otashi ka kala pandunge okumwena ngeenge ove tu piyaaneke. Natango, haalushe twa pumbwa okukala twa mwena ngeenge ovanafikola vakwetu ile ovalongi pamwe nafye tava ningi omashendjo oulai ile tava tukana. (Ef 5:3) Omupsalme okwa shanga a ti: “Onda hala okuyukifa okanya kange noshitomo, omuhenakalunga fimbo e li komesho yange.” — Eps 39:2.
Omanenediladilo okudja mEmbo lotete lOmapsalme
39:1, 2. Oshi li pandunge ‘okuyukifa omakanya etu noshitomo’ nokumwena filu ngeenge ovahenakalunga tava kongo ouyelele nelalakano lokuningila ovaitaveli vakwetu owii.
(Epsalme 41:10) Neume lange nokuli, eli nde lineekela nomutima aushe, nola li hali di eendya dange, olo la yelulila nge oshififanwa, li fangule nge.
Ovahongwa ova li va mona Messias
Jesus okwa li a kengelelwa nokwa haulukwa kovahongwa vaye!
5 Okwa li kwa xunganekwa kutya Messias ota ka kengelelwa kuumwe oo a li ta monika a fa kaume kaye. David okwa li a xunganeka a ti: “Neume lange nokuli, eli nde lineekela nomutima aushe, nola li hali li eendya dange, olo la yelulila nge oshififinwa, li fangule nge.” (Eps. 41:10) Nale omunhu ngeenge ha li eendya pamwe namukwao okwa li ha talwa ko e li kaume kaye. (Gen. 31:54) Onghee hano, Judas Iskariot okwa li a ninga oshinima shii neenghono eshi a li a kengelela Jesus. Jesus okwa li a lombwela ovayapostoli vaye eendjovo daDavid dopaxunganeko di na sha nomukengeleli waye, a ti: “Itandi mu tongo onye amushe, ondi va shii ava nde va hoolola. Ndele eshangelo eli opo li wanifwe: Ou ta li pamwe naame eendya, oye ta yelulile nge oshififinwa shaye.” — Joh. 13:18.
Jehova okwa li a ‘xupifa’ ovapiya vaye vopefimbo lOmbibeli
11 Pashihopaenenwa, David okwa popya shi na sha naashi a li a kengelelwa kukaume kaye omulineekelwa oo a li ha li pamwe naye. (Ovelishe 10) Osho otashi dulika shi tu dimbulukife kombinga yoshinima shimwe osho sha li sha ningilwa David. Eshi Absalom a li a tukula oshibofa, omuyandjimayele waDavid omulineekelwa Ahitofel okwa li a kengelela David ndele te limbwange mumwe naAbsalom. (2 Sam. 15:31; 16:15) Diladila ashike ohamba oyo ya nghundipala palutu omolwouvela, ndele oi shii kutya oya dingililwa kovanhu ovo va li va hala ngeno oya fya opo va wanife po eemhangela davo dii. — Ovelishe 6.
20-26 JUNI
OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | EPSALME 45-51
“Jehova iha efa ovo ve na omitima da teyauka”
(Epsalme 51:3-6) Akutu, Kalunga, file nge onghenda molwouwanghenda woye. Molwefilonghenda loye linene dima po omatimba ange. 4 Koshe nge owii wange, ndi koshoke, Ove u fetele nge po etimba lange. 5 Osheshi enyono lange, ame mwene ondi li shii nawa, nomatimba ange alushe e li momesho ange. 6 Kuove akuke nda nyona, nonda ninga eshi shii momesho oye, opo u kale omuyuki meendjovo doye, nou he nombedi mokutokola kwoye,
w93 3/15 10-11 ¶9-13
Jehova ohe tu filonghenda
9 David naBatseba ova li ve na oku lihokolola koshipala shaJehova Kalunga omolwenyono lavo. Nonande ova li ve na okudipawa omolwenyono lavo, Jehova okwa li e va filonghenda. Naasho osha li sha ningwa unene tuu omolwehangano lOuhamba olo Jehova a li a ninga naDavid. (2 Samuel 7:11-16) Elivelombedi laDavid eshi a nyona naBatseba otali hangwa mEpsalme 51. Epsalme olo tali kumu omutima ola shangwa kohamba konima eshi omuprofeti Natan a pendula eliudo laye eshi a tauluka omhango. Natan oku na okukala a li e na ouladi opo a dule okulombwela David shi na sha nenyono laye. Ovakulunhuongalo navo ove na okukala ve na ouladi opo va dule okuninga ngaho kunena. Ponhele ohamba i yandje elombwelo kutya Natan na dipawe, ohamba oya li ya dimina kutya oya nyona shili. (2 Samuel 12:1-14) Epsalme 51 otali ulike osho ohamba ya lombwela Kalunga meilikano shi na sha naasho sha holoka po noshi wa okudilonga kombinga yaasho, unene tuu ngeenge otwa halelela okufilwa onghenda kuJehova.
Otu na okulihokolola kuKalunga
10 David kali a ninga omalipopilo shi na sha nenyono laye, ashike okwa li a indila a diminwe po eshi a ti: “Akutu, Kalunga, file nge onghenda molwouwanghenda woye. Molwefilonghenda loye linene dima po omatimba ange.” (Epsalme 51:3) Mokutula etimba, David okwa li a tauluka omhango yaKalunga. Okwa li ta dulu vali okukala e na oupamhepo muwa, ndele ongeenge ashike Kalunga e mu file onghenda omolwouwanghenda waye ile ohole yaye i na oudiinini. Molwaashi David okwa li eshi kutya Kalunga okwe mu dimina po eshi e livela ombedi, osha li she mu linyengifa a mone kutya Omushiti waye okwa dima po omanyono aye aeshe.
11 Okupitila momaxunganeko omudidimbe omEfiku lekwatakanifo, Jehova okwa li a ulika kutya ope na onghedi imwe oyo ha koshola nayo ovo ve livela ombedi shili. Otu shi shii kutya ohe tu file onghenda noku tu dimina po molwaashi otu na eitavelo mekuliloyambo laJesus Kristus. Ngeenge David okwa li e na e lineekela kutya Jehova ote mu file onghenda noku mu dimina po nonande okwa li ashike e shii omudidimbe womEfiku lekwatakanifo naasho tau faneke, ongahelipi shi na sha novapiya vaJehova vokunena ovo va ulika kutya ove na eitavelo meyambo olo tali ka eta exupifo! — Ovaroma 5:8; Ovaheberi 10:1.
12 Eshi David a li ta indile Kalunga e mu dimine po okwa weda ko a ti: “Koshe nge owii wange, ndi koshoke, Ove u fetele nge po etimba lange. Osheshi enyono lange, ame mwene ondi li shii nawa, nomatimba ange alushe e li momesho ange.” (Epsalme 51:4, 5) Okunyona osha hala kutya okuya pomunghulo womafinamhango aJehova. Naasho osho David a li a ninga. Ashike ye kali omudipai ile omuhaeli oo ehe nako nasha nomanyono aye, David otashi dulika a li a wililwa po koilanduliko ile tashi dulika a li a kwatwa komukifi. Molwaashi okwa li e hole Jehova, David okwa li e tonde osho shii. (Epsalme 97:10) Okwa li ta vele omolwenyono laye nokwa li a hala Kalunga e mu koshole filufilu. David okwa li e livela ombedi shili eshi a efa omahalo a puka e mu dule eenghono nokonima yaasho okwa li e a kotokela. Molwaashi eliudo lomunhu oo ha tila Kalunga iha li mu efa fiyo osheshi e livela ombedi nokulihokolola koshipala shaJehova, David naye okwa li ta mbilingwa kenyono laye.
13 Eshi David a li te li hokolola koshipala shaJehova okwa ti: “Kuove akuke nda nyona, nonda ninga eshi shii momesho oye, opo u kale omuyuki meendjovo doye, nou he nombedi mokutokola kwoye.” (Epsalme 51:4) David okwa li a tauluka eemhango daKalunga, nokali a fimaneka ondodo yaYe nokwa “shekifa unene Omwene noilonga yaye.” (2 Samuel 12:14; Exodus 20:13, 14, 17) Enyono laDavid ola li yo la kuma oshiwana shaIsrael ashishe nosho yo ovaneumbo vaye ngaashi ashike omunyoni oo a ninginifwa kunena ha nyemateke vambulavo, eongalo nosho yo ovaholike vaye. Nonande ohamba oyo ye livela ombedi oya li i shii kutya oya nyona komunhu mukwao ngaashi Uria, oya li ya didilika kutya oi na okulihokolola kuJehova. (Yelekanifa naGenesis 39:7-9.) David okwa li a dimina kutya etokolo laJehova oli li pauyuki. (Ovaroma 3:4) Ovakriste ovo va nyona navo ove na okukala ve na etaleko la faafana.
(Epsalme 51:9-11) Koshe nge naisopi, opo ndi yele; koshe nge ndi yele, ndi dule outokele weemhawe. 10 Uditife nge ehafo nenyakuko, opo omakipa ange, aa we a teyaula, a nyakukwe. 11 Tuvika oshipala shoye, u ha mone omatimba ange, Ove dima po owii wange aushe.
w93 3/15 12-13 ¶18-20
Onghenda yaJehova ohai tu kwafele tu kale tu na eteelelo
Okupula ediminepo
18 Omukriste oo a kala ta velwa ombedi keliudo omolwomanyono, oku na okukala e udite ko eendjovo daDavid odo tadi ti: “Uditife nge ehafo nenyakuko, opo omakipa ange, aa we a teyaula, a nyakukwe.” (Epsalme 51:10) Fimbo David ine li vela ombedi omolwenyono laye, okwa kala a wililwa po komaupyakadi. Kali nokuli ha hafele omaimbilo oo a li haa imbwa kovaimbi dingi nosho yo kwaavo va li ve na ounghulungu mokushika ouhumbafeta. Eshi David a li ina diminwa po kuKalunga omolwenyono laye, okwa li ashike a fa omulumenhu oo a li ta luluma omolwomakipa aye oo a nyanyaulwa. Okwa li a pula a diminwe po opo a tungulule oupamhepo waye noku kale vali a hafa ngaashi a li fimbo ina nyona. Ovo va nyona kunena ova pumbwa okupula Jehova e va dimine po opo va kale va hafa ngaashi nale ofimbo inava nyona po ekwatafano lavo naYe. Okwaalukila ‘mehafo lomOmhepo Iyapuki’ komunhu oo e li vela ombedi ohashi ulike kutya Kalunga okwe mu dimina po noku mu hole. (1 Ovatessaloniki 1:6) Mbela osho itashi hekeleke tuu!
19 David okwa twikila neilikano laye a ti: “Tuvika oshipala shoye, u ha mone omatimba ange, Ove dima po owii wange aushe.” (Epsalme 51:11) Jehova iha kala a hokwa okutala omanyono. Apa Jehova okwa li ta pulwa a tuvikile oshipala shaye aha tale omanyono aDavid. Ohamba oya li ya pula i diminwe po omatimba ayo aeshe nokuhenouyuki oko ya ninga. Jehova oye ashike ta dulu okuninga ngaho! Ohamba oya li tai ka tungulula oupamhepo wayo, nokukala inai wililwa po komaliudo molwaashi oya li i shii kutya oya diminwa po kuKalunga omunahole.
Ongahelipi ngeenge owa nyona?
20 Epsalme 51 otali ulike kutya omupiya waJehova oo e mu liyapula ngeenge okwa nyono sha kwata moiti ota dulu okulivela ombedi opo a filwe onghenda noku diminwe po. Ngeenge ou li Omukriste a ninga epuko, omolwashike ito pula nelininipiko meilikano kuTate yetu womeulu e ku dimine po? Dimina kutya owa pumbwa ekwafo laKalunga noku mu pula u kale wa hafa ngaashi wa li nale fimbo ino nyona. Omukriste oo e livela ombedi ota dulu okupula Jehova meilikano e mu dimine po molwaashi “puye ope nedimepo lomatimba mahapu.” (Jesaja 55:7; Epsalme 103:10-14) Ovakulunhuongalo otava dulu okwiifanwa opo va yandje ekwafo lopamhepo. — Jakob 5:13-15.
(Epsalme 51:12-19) Kalunga, shitile nge omutima wa yela nomeni lange tula mo omhepo ipe i neenghono. 13 Ino ekela nge shi nande koshipala shoye, nOmhepo yoye Iyapuki ino i kufulula nge. 14 Hafife nge vali, ndi hafele exupifo loye, Ove yambidide nge nomhepo yeduliko. 15 Opo ava, va puka, ndi ke va longe eendjila doye, ovalunde vo ve ku lialulukile. 16 Kalunga, Kalunga kexupifo lange, kufe nge metimba lohonde, elaka lange, lo li hambelele oudiinini woye. 17 Omwene, makukifa omilungu dange, okanya ka udife efimano loye. 18 Osheshi omatomenoyambo ku na nao, nomaxwikiloyambo Ove ino a hokwa. 19 Omayambo aa a halika kuKalunga, oo omhepo ya teyauka. Omutima, ou wa teyauka nowa alamekwa, o nee, Kalunga ito u dini.
Ohatu dulu okukala twa koshoka paenghedi
6 Fimbo twa li inatu shiiva Jehova, otashi dulika twa li tu hole okuninga oinima oyo ina hokwa, notashi dulika natango hatu kondjifa omahalo a puka a tya ngaho. Ashike Jehova ota dulu oku tu kwafela tu ninge omalunduluko notu longe osho tashi mu hafifa. Pashihopaenenwa, konima eshi ohamba David ya ya moluhaelo naBatseba, okwa li ye livela ombedi ndele tai ilikana Jehova e i pe “omutima wa yela” noku i kwafele i kale hai dulika. (Epsalme 51:12, 14) Nafye ngeenge otwa li tu na omahalo mai a xwama monakudiwa nohatu a kondjifa natango, Jehova ota dulu oku tu kwafela tu kale twa halelela nokuli okudulika kuye nokulonga osho sha yuka. Ota dulu oku tu kwafela tu pangele omadiladilo etu inaa wanenena. — Epsalme 119:133.
w93 3/15 14-17 ¶4-16
Jehova iha dini omitima da teyauka
Otu na okukala nomutima wa yela
4 Ngeenge Omukriste ota vele pamhepo molwaashi a nyona, kakele kokufilwa onghenda nokudiminwa po kuJehova, okwa pumbwa vali shike? David okwa li a ilikana a ti: “Kalunga, shitile nge omutima wa yela nomeni lange tula mo omhepo ipe i neenghono.” (Epsalme 51:12) Nopehe na omalimbililo, David okwa li a ilikana a pewe omutima wa yela molwaashi okwa li e shii kutya omutima ou na eamo lokulonga oulunde. Otashi dulika inatu nyona sha kwata moiti ngaashi David, oo a li a ya moluhaelo naBatseba nokudipaifa Uria, ndele otwa pumbwa ekwafo laJehova opo tu kondjife eamo lokunyona omanyona a kwata moiti. Otashi dulika tu kale twa pumbwa ekwafo opo tu ekeleshi oikala ngaashi okukala nolwiisho ile outondwe, oyo tai dulu okuningifa omunhu a vake ile a dipaye. — Ovakolossi 3:5, 6; 1 Johannes 3:15.
5 Jehova okwa hala ovapiya vaye va kale ve na “omutima wa yela,” sha hala okutya okukala nomauko ile nomalinyengotomheno a yuka. Molwaashi David okwa li a mona kutya omutima waye inau yela, okwa li a ilikana opo Kalunga e u koshole u kale metwokumwe nomifikamhango daYe. Okwa li yo a indila omhepo ipe, sha hala okutya okudiladila pandunge. Omhepo ya tya ngaho oya li ta ke mu kwafele a kondjife omayeleko noku dulike filufilu keemhango nokomafinamhango aJehova.
Otwa pumbwa omhepo iyapuki
6 Ngeenge twa nyika oluhodi omolwomapuko oo twa ninga, otashi dulika tu kale tu udite kutya Kalunga oku li poku tu ekelashi nokukufa po omhepo yaye pufye, oyo i li eenghono daye tadi longo. David osho a li e udite ngaho, onghee okwa indila Jehova a ti: “Ino ekela nge shi nande koshipala shoye, nOmhepo yoye Iyapuki ino i kufulula nge.” (Epsalme 51:13) David, oo a li a nyika oluhodi nokwe lininipika, okwa li e udite kutya ina wana vali okulongela Jehova omolwomanyono aye. Ngeenge omunhu okwa ekelwashi koshipala shaKalunga, osha hala kutya ita ka kala a hokiwa kuye noita mono ehekeleko ile enangeko noupuna lasha. Opo David a tungulule oupamhepo waye, okwa li pumbwa ekwafo lomhepo iyapuki. Kungaho, okwa li ta ka dula okupula ewiliko kuJehova meilikano opo e mu hafife, a henuke omanyono nokupangela pandunge. Molwaashi okwa e shii kutya okwa nyona kuKalunga, oo ha yandje omhepo iyapuki, okwa li a e mu ilikana opo ehe i mu kufulule.
7 Ongahelipi shi na sha nafye? Otwa pumbwa okupula Kalunga omhepo iyapuki nokulungama tuhe i nyikife oluhodi mokuhadulika kewiliko layo. (Lukas 11:13; Ovaefeso 4:30) Ngeenge hasho, ohatu dulu okukanifa ewiliko layo noitatu ka kulika omaukwatya opakalunga ngaashi ohole, ehafo, ombili, onheni, oukaume, ouwa, eitavelo, engungumano nelipangelo. Jehova ote ke tu kufulula omhepo yaye, ngeenge otwa twikile okunyona nopehe na okulivela ombedi.
Hafela exupifo
8 Omunyoni oo e livela ombedi nokwa tungulula oupamhepo waye ota dulu vali okuhafela eteelelo lexupifo olo Jehova e tu pa. Molwaashi David okwa li e na odjuulufi yaasho, okwa li a ilikana kuKalunga a ti: “Hafife nge vali, ndi hafele exupifo loye, Ove yambidide nge nomhepo yeduliko.” (Epsalme 51:14) David ka li tuu a hafa eshi a li vali ta dulu okuhafela eteelelo lexupifo olo la kwashilipalekwa! (Epsalme 3:9) Nonande okwa li a nyona, okwa li a ninga eenghendabala opo a kale vali e na ehafo olo hali di mokukala neteelelo lexupifo. Lwanima, Jehova okwa li a yandja Omona waye, Jesus Kristus, e li oikulila, opo ovanhu va xupifwe. Tu li ovapiya vaKalunga ve mu liyapulila, ngeenge otwa nyono sha kwata moiti, ndele otwa hala okukala vali tu na ehafo olo hali di mokukala neteelelo, otwa pumbwa okulivela ombedi nokuhenuka okunyona komhepo iyapuki. — Mateus 12:31, 32; Ovaheberi 6:4-6.
9 David okwa li a pula Jehova e mu yambidide “nomhepo yeduliko.” Pomhito ei, David ka li ta popi omhepo iyapuki, ndele okwa li ta popi shi na sha noikala yopamadiladilo. Okwa li ta pula Kalunga e mu kwafele omhepo yeduliko opo a longe osho sha yuka nokuha endulule omapuko aye. Jehova oha yambidida alushe ovapiya vaye nokunyongamununa pafaneko ovo va wililwa po komaupyakadi e lili noku lili. (Epsalme 145:14) Itashi hekeleke tuu okushiiva kutya nonande otwa nyona, Jehova ote ke tu kwafela ngeenge otwe livela ombedi notwa hala okutwikila oku mu longela!
Okulonga ava va puka
10 David okwa li a halelela okuulika kutya okwa pandula efilonghenda laJehova nokwa li a hala okukwafela vamwe, te shi ningi kekwafo laJehova. Ohamba oyo ye livela ombedi oya li ya ilikana tashi di komutima ya ti: “Opo ava, va puka, ndi ke va longe eendjila doye, ovalunde vo ve ku lialulukile.” (Epsalme 51:15) David, oo a nyona, okwa li ta dulu ngahelipi okuhonga ovalunde Omhango yaKalunga? Okwa li te ke va lombwela shike? Naasho osha li tashi ka eta oidjemo iwa ilipi?
11 Eshi David a li ta hongo Ovaisrael ovo va yapuka mo meendjila daJehova nelalakano loku va kwafela ve lialuluke keendjila davo dii, okwa li ta dulu okuyelifa nghee oulunde hau yulu ovanhu, osho elivelombedi tali ti, naasho ve na okuninga opo va filwe onghenda kuKalunga. Molwaashi David okwa li a nyika oluhodi nokwa li e na eliudo tali mu nyenyetele eshi a li ina hokiwa kuJehova molwenyono laye, nopehe na omalimbililo, okwa li ta dulu okuhonga nokukenukila ovanyoni ovo ve livela ombedi nove nomitima da teyauka. Okwa li ashike ta dulu okuhonga vamwe ta longifa oshimoniwa shaye konima eshi a tambula ko omifikamhango daJehova nokudiminwa po, molwaashi ovo ihava dulika koiteelelwa yaJehova itava dulu ‘okutonga eenghedimhango daYe.’ — Epsalme 50:16, 17.
12 David okwa li popya vali omaliudo aye meilikano a ti: “Kalunga kexupifo lange, kufe nge metimba lohonde, elaka lange, lo li hambelele oudiinini woye.” (Epsalme 51:16) Omunhu oo a tilashi ohonde yamukwao okwa li e na okudipawa. (Genesis 9:5, 6) Molwaashi David okwa li e shii kutya Kalunga kexupifo laye okwe mu amena aha dipawe omolwetimba lohonde eshi a dipaifa Uria, okwa li she mu etela ombili yopamadiladilo noyokomutima. Kungaho, okwa li ta dulu okuhambelela oudiinini waKalunga, ndele hawaye mwene. (Omuudifi 7:20; Ovaroma 3:10) David ka li ta dulu okuyukipalifa enyono laye naBatseba noka li ta dulu okunyumuna Uria; naasho osha faafana nokunena. Natu dimbukweni oshinima osho ngeenge hatu yelekwa tu nyone. Natu kale yo hatu pandula Jehova eshi he tu file onghenda omolwoudiinini waye. Olupandu olo nali tu linyengife tu kwafele vamwe ve lihongo kombinga yaKalunga, oo e li omudiinini noha dimine po.
13 Kaku na omulunde ta dulu okumakula omilungu daye a tange Jehova nokupopya oshili yaYe ngeenge Jehova ine shi pitika pafilonghenda laye. Nomolwaasho David a imba ta ti: “Omwene, makukifa omilungu dange, okanya ka udife efimano loye.” (Epsalme 51:17) Eliudo laDavid ola li la pepelelwa eshi Jehova e mu dimina po, naasho osha li she mu linyengifa a honge ovanyoni eendjila daJehova noku mu tanga a manguluka. Ngaashi David, aveshe ovo va diminwa po omatimba avo ove na okupandula Jehova omolwefilonghenda laye nokulongifa omhito keshe tava dulu opo va hepaululile vamwe oshili nokuudifa ‘efimano laYe.’ — Epsalme 43:3.
Omayambo oo Kalunga ta tambula ko
14 David okwa li e lihonga oshilihongomwa sha fimana nomolwaasho a ti: “Omatomenoyambo ku na nao, nomaxwikiloyambo Ove ino a hokwa.” (Epsalme 51:18) PaMhango yaMoses, Ovaisrael ova li ve na okukala hava yambe omayambo oinamwenyo. Ndele omanyono aDavid, eshi a ya moluhaelo nokudipaifa Uria, kaa li taa dulu okudimwa po pakanghameno lomayambo a tya ngaho. Ngeno osho sha li ngaho, ngeno David ina ongaonga okuyamba omayambo oo. Ngeenge omunhu ine livela ombedi shili, omayambo aye itaa ti sha. Onghee, osha puka okudiladila kutya ohatu dulu okufutila po omanyono etu mokukala ashike hatu longo ouwa nande inatu livela ombedi.
15 David okwa weda ko a ti: “Omayambo aa a halika kuKalunga, oo omhepo ya teyauka. Omutima, ou wa teyauka nowa alamekwa, o nee, Kalunga ito u dini.” (Epsalme 51:19) Shi na sha nomunhu oo e livela ombedi, “omayambo aa a halika kuKalunga, oo omhepo ya teyauka.” Omunhu a tya ngaho ke na ondudi ile ekuni. Ponhele yaasho, oha kala a udite nai omolwenyono laye nokwa dengwa pedu eshi e shii kutya Kalunga ina hokwa eenghatu daye, noha kendabala okuwapeka omalila aye opo a kale vali a hokiwa kuKalunga. Kalunga ita ka tambula ko oilonga yetu fiyo osheshi twe livela ombedi noku mu longela monghedi oyo a hokwa. — Nahum 1:2.
16 Kalunga iha dini ovo ve na omitima da teyauka noda alamekwa. Onghee hano, inatu shololeni tu li oshiwana shaye, nonande otu lihange moudjuu wa fa peni. Ngeenge otwa punduka lwopokati opo, inashi hala okutya katu eteelelo lasha vali; ohatu dulu okupula Kalunga e tu file onghenda. Nokuli nonande otwa nyona sha kwata moiti ndele hatu livele ombedi, Jehova ita ka dina omitima detu da teyauka. Ote ke tu dimina po pakanghameno lekuliloyambo laKristus nokukala vali e tu hokwa. (Jesaja 57:15; Ovaheberi 4:16; 1 Johannes 2:1) Ngaashi David, otu na okwiilikana opo tu kale twa hokiwa vali kuJehova, ndele hakutya ngeno inatu pumbwa outekuduliko ile epukululo. Kalunga okwa li a dimina po David, ndele okwa li yo e mu pa outekuduliko. — 2 Samuel 12:11-14.
Konakona moule omamona opamhepo
(Epsalme 45:5) Kala omunelao mokufinda. Kondjela oshili nelininipiko nouyuki. Nokwooko kwoye kwokolulyo naku ku longe oilonga yoitilifi.
Tangeni Kristus molwaashi oku li Ohamba ikumwifi!
OHAMBA OTAI ‘KONDJELE OSHILI’
11 Lesha Epsalme 45:5. Ohamba oyo i li Omukwaita itai kondjo nelalakano i kwate ko oilongo nokupangela ovanhu nonyanya. Otai lu oita i li pauyuki noi na elalakano la tongomana. Otai ‘kondjele oshili nelininipiko nouyuki.’ Oshili ya fimanenena oyo tai popilwa kOhamba oyo oi na sha noufemba waJehova wokupangela eshito alishe. Eshi Satana a tukululila Jehova ounashibofa, okwa li a tula momalimbililo oufemba waJehova wokupangela. Nokudja opo, ounamapangelo waJehova owa kala tau shongwa keendemoni nokovanhu. Paife efimbo ola fika lOhamba oyo ya nangekwa po kuJehova lokukoleka oushili oo kutya Jehova oye Omunamapangelo aeshe nokuxulifa po omhata oyo fiyo alushe.
(Epsalme 48:13, 14) Dingilileni Sion, shi ningileni okalovolovo, nye mu vale eengulu dasho. 14 Konakoneni eehote dasho, mokweenda kweni didilikeni omapopilongulu asho, opo mu shiive oku shi hepaululila ovatekulu veni,
Longa noudiinini u wede ko kewapalo loparadisa yopamhepo
13 Ovakriste aveshe vashili ove na okulombwela vamwe kombinga yehangano laJehova. Oshinima shikumwifi shili okukala mounyuni waSatana woukolokoshi, ndele otu na oumwainafana wa hangana nou na ombili. Otu na oku hepaululila ‘ovatekulu vetu’ nehafo shi na sha nehangano laJehova nosho yo shi na sha noparadisa yopamhepo! — Lesha Epsalme 48:13-15.
27 JUNI–3 JULI
OMAMONA OMEENDJOVO DAKALUNGA | EPSALME 52-59
“Omutengi woye u undulila kOmwene”
(Epsalme 55:3) Pwilikine nge, u nyamukule nge. Moluhodi lange ohandi pumauka, nohandi tula omadima
(Epsalme 55:5, 6) Omutima wange otau litonyo monhulo yange, noshinyongi shefyo osha wila nge; 6 etilo nekakamo ola hanga nge, la tumaukifa nge omaxwilili..
(Epsalme 55:17-19) Ndelenee ame ohandi lalekida Kalunga, ndele Omwene ota xupifa nge. 18 Onguloshi nongula nomutenya ohandi lili nokunyemata, opo Ye ota udu ondaka yange. 19 Omwenyo wange ote u kulile, u mone ombili, opo va ha hange nge; osheshi ovo ve nondubo naame ovahapu.
Omanenediladilo okudja mEmbo etivali lOmapsalme
55:5, 6, 13-15, 17-19. Omhangela yomonanguwi oyo ya li ya ningwa komona waye Absalom nosho yo okukengelelwa kwaye komuyandjimayele waye Ahitofel okwa li kwa yahameka David pamaliudo. Ndele nande ongaho, David ina kanifa nande elineekelo laye muJehova. Katu na nande okweefa ouyahame wopamaliudo u tu ningife tu kanife elineekelo letu muKalunga.
w96 5/1 28 okat. 2
Omutenge woye u undululila kuJehova
Oshikando shimwe Omukwaniilwa gwaIsrael David okwa li e uvite kutya ethininiko olya li konyala itaali vulu okwiidhidhimikilwa. PaPsalmi 55, okwa li a nikithwa oluhodhi koshimpwiyu molwomathininiko nokuutondwe waatondi ye. Okwa li a nika unene oluhodhi nokwa li a tila. Moluhodhi lwe okwa li owala ta vulu okukema. (Epsalme 55:3, 6, 18) Ihe nonando okwa li muudhigu mbuno auhe, ye okwa li a mono omukalo gwoku wu pondola. Ngiini? Okwa kongo eambidhidho kuKalunga ke. Omayele ge kuyalwe mboka tashi vulika ye uvite ngaashi ye a li e uvite, oga li: “Omutenge gwoye gu umbila Omuwa!”—Epsalmi 55:23.
(Epsalme 55:13-15) Osheshi hamutondi wange ta sheke nge; ngeno oye, ngeno haxwe; haumwe womovayelani te litadele nge; ngeno oye, ngeno nda hondama; 14 ahowe, oove omukwetu, oove tuu ou, okaume kange nomulineekelwa wange, 15 twa kalafana pamwe nombili iwa notwa ya mongulu yaKalunga pamwe nongudu yoshivilo.
w96 4/1 30 ¶1
Omutenge Gwoye Gu Umbila Aluhe kuJehova
Nkene Tatu Vulu Okupondola Okugwaalekwa
Shika otashi tu eta poshiningwanima shoka shi inyengitha David a nyole Epsalmi 55. Ye okwa li e li muudhigu uunene wopamaiyuvo. Okwa nyola: “Omutima gwandje ogwi igonyo meni lyandje, nomahalutho geso ga gwile ndje.” (Epsalmi 55:5) Oshike mbela she eta uuwehame mbuka? Absalom, omwanamati gwaDavid okwa li e na ompangela yokuyaka ko uukwaniilwa kuDavid. (2 Samuel 15:1-6) Okugwaalekwa huka komwana gwe mwene okwa li okudhigu unene okuhumbata, ihe shoka she ku ningi kwa kwata miiti osha li sho omupukululi gwaDavid ngoka i inekela unene, omulumentu gwedhina Akitofel, a yi mondjuvanena yondumbo tayi kondjitha David. Osha li Akitofel ngoka David ta hokolola mEpsalmi 55:13-15. Molwoshizemo shondjuvanena yondumbo negwaaleko, David okwa yi ontuku kuJerusalem. (2 Samuel 15:13, 14) Shika inashi mu etela tuu uuwehame!
(Epsalme 55:23) Omutengi woye u undulila kOmwene, Ye ote ku kalele noshisho. Oye ita efa nande omuyuki a kale alushe nokutengauka.
Omanenediladilo okudja mEmbo etivali lOmapsalme
55:23. Ongahelipi hatu dulu okuundulila omitengi detu kuJehova? Ohatu dulu oku shi ninga (1) moku mu shiivifila omaupyakadi etu okupitila meilikano, (2) mokukonga ewiliko nekwafo mEendjovo daye nosho yo kehangano laye, nosho yo (3) mokuninga ngaashi hatu dulu opo tu xwepopaleke onghalo omo tu li. — Omayeletumbulo 3:5, 6; 11:14; 15:22; Ovafilippi 4:6, 7.
w99 3/15 22-23
Ino kala wa wililwa po koisho
Paushili woovene, Moses okwa li te lipula noinima ihapu. Okwa pula Jehova a ti: “Ndelenee ame ngenge handi uya kOvaisrael ndee handi va lombwele: Kalunga kooxe okwa tuma nge kunye, ndee tava pula nge: Olyelye edina laye? Ohandi va nyamukula shike?” Jehova okwa li e mu pa enyamukulo. (Exodus 3:13, 14) Moses okwa li yo te lipula kutya oshike tashi ka ningwa po ngeenge Farao okwa kala ina ita vela osho ta popi. Natango Jehova okwa li a nyamukula Omuprofeti waye. Oupyakadi umwe vali, Moses okwa li yo a popya kutya ‘ame nghi shii okupopya’. Jehova okwa li e mu kwafela ngahelipi? Okwa li e mu pa Aron a ka popye ponhele yaMoses. — Exodus 4:1-5, 10-16.
Molwaashi okwa li e na eitavelo muKalunga, Moses okwa li a tokola okuninga ngaashi Jehova e mu lombwela noku liunganeka nawa nghee taka nyamukula. Ponhele yokukala te lipula shi na sha naasho tashi dulika taka ningilwa koshipala shaFarao, Moses “osho va ninga” naanaa ngaashi Kalunga e va lombwela. (Exodus 7:6) Ngeno okwa efele oisho i mu wilile po, ngeno osha nghundipaleka eitavelo laye nokukala a tila, osho tashi dulika shi mu imbe a wanifa p oshinakuwanifwa shaye.
Etaleko liwa li na sha noshinakuwanifwa shaMoses oli li oshihopaenenwa shiwa ‘shelididimiko’ olo sha popiwa komuyapostoli Paulus.” (2 Timoteus 1:7; Titus 2:2-6) Ngeno Moses ka diladilile pandunge, ngeno otashi dulika oshinakuwanifwa osho a pewa a mona shidjuu, ndele ta kala ine shi dimina.
Okupangela omadiladilo oye
Oto ke linyenga ngahelipi ngeenge eitavelo loye ola yelekwa ile to patanekwa? Mbela oto ka haluka ngeenge owa hovele okudiladila koinima oyo tashi dulika i ku pundukife nomayeleko oo wa taalela? Ile ou na etaleko liwa li nasha nao? Vahapu ohava longifa eyeletumbulo e li kutya, ‘ito dulu okutauluka onhopa fimbo inoi fika.’ Otashi dulika ino pumbwa okutauluka onhopa oyo yopafaneko! Hano omolwashike u na okulipula noshinima osho shihe po? Ombiibeli oya ti: .“Oshisho shomomutima womunhu otashi u fidimike poshi.” (Omayeletumbulo 12:25) Luhapu ovanhu vamwe ohava ningi omatokolo va shelelelwa fiyo osheshi oinima tai kala itai va endele vali nawa.
Oiponga yopamhepo oyo unene hai tu ningifa tu kale tu na oshisho. Jesus Kristus okwa ti kutya olupandu ‘leendjovo douhamba’ otali dulu okufininikwa keheka loupuna nosho yo ‘koshisho shounyuni.’ (Mateus 13:19, 22) Ngaashi ashike eeshosholo tadi dulu okwiimba ombuto i kule nokwiima, okukala hatu lipula noisho otaku dulu oku tu imba tu ninge exumokomesho lopamhepo nokwiimika oiimati tu tange Kalunga. Okulidina okwa ningifa nokuli vamwe vehe liyapulile Jehova. Ohava kala nokuli tave lipula kutya: ‘Ongahelipi ngeenge onda ka kala ndihe li metwokumwe neliyapulo lange?’
Omuyapostoli Paulus okwa popya shi nasha eenghendabala adishe odo hatu ningi eshi hatu lu oita yetu yopamhepo a ti kutya keshe “ediladilo ohatu li tula meti li dulike kuKristus.” (2 Ovakorinto 10:5) Omutondi wetu wopamhepo, Satana Ondiaboli, ohe tu ningifa tu kale hatu lipula noisho noku tu teya omukumo tu kale twa nghundipala palutu, pamadiladilo nopamhepo. Omalimbililo nokulipula unene oo onghedi imwe oyo a funda nokutela nayo ovanhu. Nomolwaasho Omuyapostoli Paulus a londwela Ovakriste vaha ‘pe Satana onhele.’ (Ovaefeso 4:27) ‘Kalunga kefimbo lounyuni ou’ Satana ota pondola ‘mokutwikifa eendunge daava vehe na eitavelo.’ (2 Ovakorinto 4:4) Inatu efa nande a kwate ko omadiladilo etu!
Ekwafo opo lili
Ngeenge okaana ka talela omaupyakadi, oha ka i kuxe omunahole opo ka pewe ewiliko nokuhekelekwa. Sha faafana, ohatu dulu okulombwela Tate yetu womeulu, Jehova, omaupyakadi etu. Shikwao vali, Jehova ote tu shivi tu undulile omitengi detu noisho yetu kuye. (Epsalme 55:23) Ngaashi ashike okaana oko ka shilipalekwa kuxe iha ka kala vali nokulipula, nafye itatu ka undulila ashike omitengi detu kuJehova ndele ota ka ungaunga yo nado. — Jakob 1:6.
Ongahelipi hatu dulu okuundulila oisho yetu kuJehova? Ovafilippi 4:6, 7 otava nyamukula tava ti: “Kaleni mu he na nande oshisho shasha, ndelenee oufyoona weni u shiivifileni Kalunga momailikano nomomaindilo pamwe nomapandulo, nombili yaKalunga ei i dule eendunge adishe, otai ka amena omitima deni nomadiladilo eni muKristus Jesus.” Ngeenge otwa kala hatu ilikana noudiinini notwa mana mo, Jehova ote ke tu pa ombili yokomutima oyo tai ka amene omadiladilo etu aha kale taa twalwaatwalwa koisho inai pumbiwa. — Jeremia 17:7, 8; Mateus 6:25-34.
Opo tu kale metwokumwe nomailikano etu, inatu pumbwa okulitongola ko kutya nee opalutu ile opamadiladilo. (Omayeletumbulo 18:1) Ponhele yaasho, otwa pumbwa okutala omifikamhango nomayele oo ta hangwa mOmbiibeli e na sha nanghee tu na okuungaunga nomaupyakadi etu, nokungaho ohatu ka henuka okulineekela meendunge detu vene. (Omayeletumbulo 3:5, 6) Ovanyasha novakulunhu vahapu ove hole okukonga ouyelele mOmbiibeli nosho yo moishangomwa yetu yehangano opo va ninge nawa omatokolo nokutala nghee tava dulu okuungaunga nomaupyakadi. Shikwao vali, mEongalo lopaKriste otu na mo ovakulunhuongalo ovo va pyokoka nosho yo ovakriste ovo va kula pamhepo hatu dulu okupopya navo. (Omayeletumbulo 11:14; 15:22) Ovanhu ovo hatu lombwele omaliudo etu ngeenge ove na etaleko la fa laKalunga, otave ke tu kwafela tu kale tu na etaleko la yooloka ko kwaalo twa li hatu diladila. Nonande itave tu ningile ko omatokolo, otava ka kala odjo yehekeleko noyetwomukumo kufye.
“Teelela Kalunga”
Kape na oo a lya olusha lokuha kala ite lipula shi na sha nomaupyakadi opaumwene oo ha shakeneke efiku keshe. Ngeenge owa wililwa po koisho nou wete wa tila ile shidjuu okuungaunga noupyakadi oo, popya naJehova meilikano. Konga mEendjovo daye nomehangano laye omayele, ounongo neendunge. Natu dimbuluke alushe kutya ope na ekwafo, kashi na nee mbudi kutya otu lihange monghalo ya tya ngahelipi.
Eshi omupsalme a li a wililwa po, okwa imba a ti: “Omwenyo wange oshike wa polimana ngaha, ndee to nukauka meni lange u he na efudo? Teelela Kalunga! Osheshi natango tuu tandi ke mu hambelela, Omuxupifi wange naKalunga kange.” (Epsalme 42:12) Nafye natu kale tu na etaleko li li ngaho.
Onghee hano, ungaunga naayo to dulu ofimbo oyo hai uya ombadilila to i efele momake aJehova. Ombiibeli otai ti: “Noshisho sheni shi mu dikeni, osheshi Oye te mu file oshisho.” — 1 Petrus 5:7.
Konakona moule omamona opamhepo
(Epsalme 56:9) Omafiku ange omupya, Ove we a vala, omahodi ange, we a pimhila moshimbudju shoye, heeno, shili, owe a nyolela membo loye.
Mbela ope na ngoo oo e na ko nasha naave shili?
Membo lOmbibeli lOmapsalme, ohatu hange mo eendjovo dihapu tadi kumu omutima odo da shangwa kovashangi vOmapsalme vonale Ovaheberi, ngaashi ohamba David, odo da popya kutya Jehova oha file oshisho pahole ovapiya vaye. MEpsalme 56:9, ohamba David oya li ya ilikana kuKalunga ya ti: “Omahodi ange, we a pimhila moshimbudju shoye, heeno, shili, owe a nyolela membo loye.” Ngaashi tu shi wete mefaneko olo, otashi ulike kutya David okwa li e shii kutya Jehova ka li ashike e wete okumona oixuna kwaye ndele okwa li yo e shii kutya okwa kuma ngahelipi omaliudo aye. Jehova okwa li e shii kutya David okwa li ta yahama pamaliudo nokwa li a dimbuluka onghalo omo David a li, oyo ya li ye mu kwenifa. Doshili, Omushiti oku na ko nasha novanhu aveshe ovo tava kendabala okulonga ehalo laye, “ovo have liameke kuye nomutima aushe.”
Omahodi mombao yoshipa
Eendjovo daDavid di na sha nombao yoshipa otadi ti sha kufye. Ngahelipi mbela? Ombiibeli oya popya kutya Satana oye ta pangele ounyuni noku “nehandu linene” kunena. Oshidjemo, ounyuni ou li monghuwo inonghambe. (Ehololo 12:12) Nomolwaasho ovanhu vahapu ovo tava kendabala okuwapalela Kalunga ngaashi David hava ehama pamaliudo, pamadiladilo ile nokuli palutu. Mbela naave osho u udite ngaho? Ovanhu ovo va diinini kuKalunga ihava kendabala okweefa po ouladi wavo mokukalamwenyo kwavo akushe nonande ohava “ende nokulila.” (Epsalme 126:6) Ove na oushili kutya Xe wavo womeulu ke wete ashike omashongo oo ve li muo, ndele oku wete yo omaliudo avo omolwomashongo oo va taalela. Oha kala shoshili e udite oululume wavo, noha dimbuluka omahodi avo nosho yo okumona oixuna oko va pita muko, nomahodi oo okwa fa e a tula moshimbudju shaye shopafaneko.
(Epsalme 59:2, 3) Kalunga kange, xupife nge movatondi vange, amene nge kovashindanhu vange! 3 Mangulule nge movanawii, Ove u xupife nge kuava hava tileshi ohonde.
Jehova oha pwilikine omailikano etu ngeenge hatu mu indile ekwafo
13 Mbela osha wana ashike okukala hatu ilikana kuJehova shi na sha nomaudjuu etu? Ahowe! Otwa pumbwa okuninga shihapu, sha hala okutya, okukatuka metwokumwe nomailikano etu. Eshi ohamba Saul ya li ya tuma ovalumenhu vonhumba keumbo laDavid ve ke mu dipae, David okwa li a ilikana a ti: “Kalunga kange, xupife nge movatondi vange, amene nge kovashindanhu vange! Mangulule nge movanawii, Ove u xupife nge kuava hava tileshi ohonde.” (Eps. 59:2, 3) Kakele kokwiilikana, David okwa li yo a pwilikina kwaasho omukulukadi waye e mu lombwela ndele ta katuka eenghatu opo a ye onhapo. (1 Sam. 19:11, 12) Nafye ohatu dulu okwiilikana kuJehova e tu pe ounongo tau longo opo tu dule okuungaunga ile tu xwepopaleke eenghalo detu dinyikifa oluhodi. — Jak. 1:5.